EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52013DC0122

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Arukas reguleerimine - väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajaduste rahuldamine

/* COM/2013/0122 final */

52013DC0122

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Arukas reguleerimine - väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajaduste rahuldamine /* COM/2013/0122 final */


Arukas reguleerimine – väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajaduste rahuldamine

1. Sissejuhatus

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on Euroopa majanduse selgroog ning nende panus innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohtade loomisse on märkimisväärne. ELis annavad ligikaudu 20,7 miljonit VKEd tööd 67 %-le erasektori töötajale. Hiljutise uuringu kohaselt lõid VKEd ajavahemikul 2002–2010 ELis 85 % uutest töökohtadest. See näitab selgelt nende tähtsust Euroopa majanduse kasvamise ning töökohtade loomise seisukohast[1].

VKEde tegevus areneb kõige paremini sellises ärikeskkonnas, kus oma poliitiliste eesmärkide täitmisega ühel ajal peetakse õigusaktide koostamisel silmas VKEde spetsiifilisi vajadusi. Õigusakte on vaja ühtse turu jaoks, kuna seeläbi luuakse kõigile ühetaolised osalemistingimused ning tagatakse õiglane konkurents, edendatakse inimeste tervist ja ohutust ning kaitstakse keskkonda, töötajaid ja tarbijaid. Need on ELi avaliku poliitika eesmärkide täitmise vahendid, mis toovad kasu Euroopa kodanikele. Neid tuleb kavandada VKEsid silmas pidades.

Alates Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” (SBA) vastuvõtmisest on bürokraatia vähendamine ja VKEdega arvestamine kindel osa komisjoni tööst. Komisjoni 2011. aasta teatisega „VKEde regulatiivse koormuse vähendamine. ELi õigusaktide kohandamine mikroettevõtjate vajadustele” astutakse samm edasi. Selles kasutatakse SBAs kehtestatud põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele”, mille kohaselt tuleb õigusaktide kavandamisel arvestada VKEdele avalduvaid mõjusid ning lihtsustada kehtivat regulatiivset keskkonda[2]. Teatisega loodi võimalus vabastada mikromajandusüksused õigustatud põhjenduste korral teatavate õigusaktide nõuete täitmisest ning kohaldada VKEde suhtes lihtsustatud õiguskorda[3]. Pärast seda avaldatud tööstuspoliitikat käsitlevas teatises[4] soovitati lihtsustada regulatiivset ja administratiivset keskkonda, seda eelkõige VKEde abistamiseks, ning rõhutati lihtsa, stabiilse ja prognoositava pikaajalise õigusraamistiku tähtsust seoses investeerimisega uutesse tehnoloogiatesse ning innovatsiooni. Viimasena võib märkida, et uue õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga muudetakse lihtsustamise võimaluste, reguleerimisega kaasneva asjatu kulu ja tulemuslikkuse parandamist vajavate valdkondade kindlaksmääramine poliitikakujundamise ja planeerimise lahutamatuks ja püsivaks osaks[5].

Käesolevas teatises vaadeldakse tehtud edusamme seoses järgnevaga:

· mikroettevõtjate erandi kohaldamine;

· VKEde suhtes lihtsustatud õiguskorra kehtestamine;

· VKE tulemustabeli kasutuselevõtmine;

· õigusloome kvaliteedi tagamine.

Samuti määratakse kindlaks edasised sammud, mis astutakse poliitikakujundamisel ja planeerimisel eemärgiga VKEsid abistada.

2. Mikroettevõtjate vabastamine teatavate ELi õigusaktide kohaldamisest

Enne kui Euroopa Komisjon teeb ettepaneku uue algatuse või kehtiva ELi õigusakti läbivaatamise kohta, toimub põhjalik ettevalmistustöö. Kõigepealt avaldatakse tegevuskava, milles teavitatakse huvirühmi komisjoni võimalikest algatustest, olemasolevast tõendusmaterjalist ning kavandatavast ettevalmistustööst ja nõuandetegevusest. Sellised tegevuskavad sisaldavad esialgset probleemiasetust, eesmärke, võimalusi ja mõjude eelhinnangut ning ettenähtud ajakava. Need on avalikud dokumendid, mille kohta paljud huvirühmad alates VKEdest kuni sotsiaalpartneriteni võivad ja tahavad oma arvamust avaldada. Tegevuskavades märgitakse ära samuti millal ja kuidas huvirühmadega nõu peetakse[6]. Komisjon hindab võimalikke majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkondlikke tagajärgi kõikide olulist mõju avaldavate ettepanekute puhul ning koostab selleks mõjuhinnangud. Nendes esitatakse mitu võimalust probleemide käsitlemiseks, kusjuures üks neist peab alati olema võimalus mitte midagi teha. Mõjuhinnangud läbivad sõltumatu kvaliteedikontrolli enne, kui komisjon oma ettepaneku vastu võtab.

Mõju hindamise käigus püüab komisjon vältida tarbetu regulatiivse koormuse tekitamist. Komisjon analüüsib, kas mikroettevõtjaid saab vabastada algatuse kohaldamisest, ilma et õõnestataks kavandatava ettepaneku eesmärki.

Näide VKEde vabastuse kohta, mille ELi seadusandja on vastu võtnud ja mida hakatakse liikmesriikides kohaldama:

o Elektri- ja elektroonikaseadmeid müüvad väikekauplused ei pea elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete direktiivi kohase tagasivõtukohustuse täitmiseks varuma lisaruumi[7].Tagasivõtukohustus kehtib nende jaemüügikohtade suhtes, mis on suuremad kui 400m2.

Näited VKEde vabastustest, mille kohta komisjon on teinud ettepaneku ja mida praegu ELis seadusandlikult menetletakse:

o Tootjad, kelle uusi sõiduautosid registreeritakse aastas vähem kui 500, vabastatakse CO2-heite sihttaseme järgimise kohustusest vastavalt komisjoni ettepanekule muuta määrust (EÜ) nr 443/2009 sõiduautode heidete kohta[8].

o On tehtud ettepanek vabastada teatava kategooria sõidukid, mida kasutatakse 100 km raadiuses nende asukohast, määruse (EÜ) nr 561/2006 kohaldamisest ja seega sõidumeeriku nõuetest[9].

o Uues isikuandmete kaitse üldmääruses[10] tehakse ettepanek, et vähem kui 250 töötajaga ettevõttes ei pea olema andmekaitseametnikku ning et VKEde puhul tuleb kaaluda erimeetmeid, pidades silmas komisjoni delegeeritud õigusakte, mille eesmärk on täiendavalt täpsustada andmekaitse mõjuhinnangu vajalikkuse hindamise kriteeriume.

o Vähem kui 250 töötajaga VKEd ei pea täitma komisjoni ettepanekus naiste esindatuse kohta äriühingute juhtorganites[11] ettenähtud tingimust, mille kohaselt tuleb ettevõtetes, kus on vähem kui 40 % tegevjuhtkonda mittekuuluvaid juhtorgani liikmeid, kohaldada neutraalselt sõnastatud valikukriteeriumide alusel läbipaistvaid valikumenetlusi, et täita 40 % eesmärk 1. jaanuariks 2020.

Mõjuhinnangutes on välja toodud ka asjaolu, et alati ei ole võimalik mikroettevõtjaid nõuete täitmisest vabastada. Näiteks ei saa neid vabastada, kui esinevad selged tõendid selle kohta, et nende vabastamine tähendaks määruse eesmärkide täitmata jätmist ehk teisisõnu ei kaitstaks töötajaid ja tarbijaid. Mikroettevõtjaid ei saa vabastada ELi aluslepingu nõuetest, millega kaitstakse näiteks põhiõigusi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et neid ei saa vabastada siis, kui õigusaktid on konkreetselt suunatud väikeettevõtjatele, nt riiulifirmad,[12] kes hoiavad seaduste täitmisest kõrvale näiteks teenuste ja konkurentsi valdkonnas. Juhul, kui mikroettevõtjaid ei saa seadusandlikest ettepanekutest välja jätta, tuleb selle analüüs ja põhjused esitada mõjuhinnangus.

Võimalike vabastuste piirid

- Tegeledes probleemiga, kus töötajate lähetamise direktiivi kontekstis hiilitakse ELi töötaja kaitse miinimumstandardite täitmisest riiulifirma[13] abil mööda, oli selge, et mikroettevõtjaid ei saa nõuete täitmisest vabastada. Seda seetõttu, et riiulifirmad on oma määratluse kohaselt mikroettevõtjad ning nende vabastamine oleks õõnestanud meetme peamist eesmärki: lõpetada ebaausate kaubandustavade kasutamine ja töötajate ebaaus kohtlemine.

- Komisjoni ettepanekus narkootikumide lähteaineid käsitleva uue määruse kohta oli mikroettevõtjate üldine nõuetest vabastamine võimatu, sest see oleks tekitanud lihtsa viisi õigusakti eesmärke õõnestada. Salakaubavedajatel oleks olnud võimalus ametiasutuste kontrolli vältimiseks tegutseda mikroettevõtjana. Samal ajal on kehtivas õiguslikus raamistikus arvestatud mikroettevõtjate teatavate vajadustega, kuna kehtivad piirmäärad võimaldavad narkootikumide lähteainete müügi või ostmisega tegelevad ettevõtjad teatud kogustest väiksemate koguste korral vabastada enamikest kohustustest.

3. Lihtsustatud kord VKEdele

Kui vabastuse andmine pole võimalik, püütakse õigusaktide ettepanekuid VKEde järgi individuaalselt kohandada, näiteks kehtestades väiksemate ettevõtjate suhtes lihtsustatud nõuded, vähendatud tasud jne[14].

Näited VKEde suhtes kehtestatud lihtsustatud korra kohta, mille ELi seadusandja on hiljuti vastu võtnud ning mis on hiljuti jõustatud ning mida hakatakse liikmesriikides rakendama:

- VKEsid julgustatakse, kuid ei kohustata tegema uue energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL kohast energiaauditit. Liikmesriigid võivad luua VKEde toetuskavasid, ka vabatahtliku lepingu korral, et katta nii energiaauditi kui ka auditis esitatud majanduslikult tõhusate soovituste rakendamise kulusid.

- Mikroettevõtjad saavad nüüd valida lihtsama viisi, et näidata, et iga ühekordselt turulelastav ehitustoode vastab määruse 305/2011 kohaselt nõutavatele tootestandarditele.

Näited VKEde suhtes kehtestatud lihtsustatud korra kohta, mille kohta komisjon on teinud ettepaneku ja mida praegu ELis seadusandlikult menetletakse:

- Komisjon tegi asjaomased ettepanekud, et lihtsustada VKEde osalemist riigihangetes. Avalikul pakkumisel osalejad võivad esitada originaaldokumentide või sertifikaatide asemel enda koostatud kinnituse, et nad täidavad kõlblikkuskriteeriume. Üksnes võitnud pakkujal palutakse esitada originaaldokumendid. Soovitatakse jaotada pakkumised väiksemateks osadeks. Koos e-hanke ulatuslikuma kasutamisega aitavad riigihangete direktiivi[15] ajakohastatud eeskirjad muuta lihtsamaks VKEde osalemise lepingutes, mille väärtus on ligikaudu 18 % ELi SKPst.

Lisaks on mõnes ELi õigusaktis jäetud liikmesriikidele võimalus otsustada, kas nad soovivad kehtestada VKEde suhtes lihtsustatud korra (näiteks töötajate teavitamise ja nõustamise,[16] toiduhügieeni,[17] jäätmete[18] ning raamatupidamise aastaaruannete[19] valdkonnas).

4. VKE tulemustabel

Komisjon avaldab iga-aastase tulemustabeli,[20] kuhu koondatakse seadusandlikud algatused, millel on eeldatavalt oluline mõju VKEdele. Tulemustabel võimaldab kõikidel huvitatud isikutel, sealhulgas riiklike VKEde saadikute võrgustikul, kindlaks määrata kaugele on jõutud ja kuidas edenetakse VKEdele oluliste õigusaktidega ELi tasandil. Tabelist on võimalik jälgida õigusloometsükli käiku alates komisjoni ettepanekust kuni rakendamiseni liikmesriikides. Seal tuuakse esile peamised küsimused, näidatakse nende suhtes kogu õigusloometsükli kestel võetud seisukohad ning tehakse märge, kui regulatiivne koormus suureneb või väheneb mingis etapis alates ettepaneku vastuvõtmisest komisjonis kuni selle rakendamiseni. Liikmesriikides toimuva rakendamise jälgimine võimaldab saada tulemuse sellel tasandil, mis otseselt mõjutab ettevõtjaid, keda hakatakse parimate tavade põhjal hindama[21]. See näitab, kuidas rakendamise erinevad lähenemisviisid mõjutavad üldist tulemust.

Peamised õigusaktid ja seadusandlikud ettepanekud, mida tulemustabelis tähelepanelikult jälgitakse, esitati 2011. aasta novembri aruandes „VKEde regulatiivse koormuse vähendamine. ELi õigusaktide kohandamine mikroettevõtjate vajadustele”[22]. 13 loetletud algatusest on komisjon vastu võtnud kolm ettepanekut,[23] mis on kirjas selle aasta tulemustabelis. Seal on näha ka teised 2012. aastal kindlaksmääratud algatused, millel on oluline mõju VKEdele.

5. VKEde toetamine ja nendega konsulteerimine

5.1       VKEdega konsulteerimine – üldised aspektid

VKEd ja nende huve esindavad organisatsioonid soovivad teada, milliseid uusi regulatiivseid algatusi komisjonis kaalutakse, milline mõju neil võib olla ning millal nad saavad ettevalmistava protsessi käigus oma seisukohad teatavaks teha. Tegevuskavade avaldamisega ollakse väga rahul ning paljud VKEd on palunud end eelnevalt teavitada tulevastest konsulteerimistest. Komisjon uuendab oma konsulteerimisstandardeid ja plaanib avaldada kavandatud konsulteerimiste kalendri veebisaidil „Sinu hääl Euroopas”. Samuti on komisjon läbipaistvusregistri raames loonud hoiatusmehhanismi, et teavitada huvirühmi tegevuskavadest ja eelseisvatest konsulteerimistest.

SBAga on kehtestatud ka tugevad haldusmehhanismid, mis tuginevad liikmesriikide ja VKEde huvirühmade vahelisele tihedale koostööle. SBA rakendamist toetavad nüüd VKEde saadikud ehk liikmesriikide kõrgetasemeliste esindajate võrgustik. Selle põhimõtete kohaldamist on tugevdanud ühe kindla kontaktisiku määramine, kes tegeleb liikmesriigis kõikide SBAga seotud küsimustega ning aitab liikmesriikidel oma parimaid tavasid vahetada. Huvirühmade vahetuks kaasamiseks osalevad VKEde Euroopa esindusorganisatsioonid vaatlejatena võrgustiku kohtumistel. Parimate tavade ulatuslikuma jagamise abil püütakse tagada, et halduskoormuse vähendamine muutuks liikmesriikide jaoks esmatähtsaks. Näiteks on võrgustiku tegevusel olnud oluline roll Euroopas äriühingu alustamiseks kuluva aja lühendamisel[24]. Lisaks on komisjon teinud ettepaneku, et VKE saadiku määramine ja VKE testi kohaldamine liikmesriikides on kriteeriumid, mille alusel antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist liikmesriikidele VKEdega seotud toetust[25].

VKEde ühendused ja komisjon kohtuvad igal aastal regulaarselt, et määrata kindlaks ja jälgida, kuidas VKEd saavad mõjutada neid puudutavaid prioriteetseid algatusi komisjoni tööprogrammis (vt käesolevale teatisele lisatud talituste töödokumendi II lisa). Komisjon kasutab Euroopa ettevõtlusvõrgustikku, et VKEdega ja ka mikroettevõtjatega vahetult konsulteerida kavandatavate õigusaktide teemal (VKEde paneelkonsultatsioon) ja koguda tagasisidet kehtivate ELi õigusaktide kohta (VKEde tagasiside andmebaas). Äriühingud ja liikmesriigid on väljendanud mainitud arengu üle heameelt ja peavad neid VKEde poliitika jaoks tähtsaks.

Lisaks on komisjon 2012. aastal korraldanud konverentse koos Saksamaa, Madalmaade, Rootsi, Ühendkuningriigi, Poola ja Itaalia VKEdega. Nendel konverentsidel on VKEd saanud väljendada neile muret tekitavaid küsimusi, näiteks seoses tööõiguse, toodete turustamise reguleerimise ja sellega seotud Euroopa tootestandardi kehtestamise menetlusega, millega kinnitatakse toodete vastavust õiguslikele nõuetele, samuti tervise ja ohutuse, keskkonna, käibemaksu ning toiduhügieeni ja märgistamisega. Konverentsidel on võimalik küsimusi arutada personaalselt ja vahetada üksikasjalikku teavet ja seisukohti. Kogutud teavet kasutatakse ka õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga seotud kaardistamis- ja planeerimisülesannete täitmiseks.

Komisjon konsulteerib ka VKEde tööandja-organisatsioonidega korrapäraselt ELi sotsiaalpartneritega peetavate konsultatsioonide käigus ning Euroopa sotsiaaldialoogi komiteede töö kaudu. VKEde ühendused on aktiivselt aidanud kavandada ja rakendada Euroopa sotsiaalpartnerite 2012.–2014. aasta tööprogrammi[26] .

VKEde teemale keskendub nüüd ka halduskoormuse vähendamise kõrgetasemeline töörühm, mis kujutab endast 2007. aastal loodud ekspertrühma, kes annab komisjonile nõu, kuidas vähendada ELi õigusaktidest tulenevat halduskoormust. Komisjon pikendas hiljuti töörühma volitusi kuni 2014. aasta oktoobrini[27]. Töörühm annab halduskoormuse vähendamise programmi raames nõu parlamendis ja nõukogus vastu võetud ELi õiguslike meetmete kohta ning jälgib üksikasjalikumalt, kuidas 27 liikmesriiki on neid meetmeid rakendanud. VKEdega konsulteeritakse sellises ulatuses, mil võetud meetmed on nende jaoks midagi tõeliselt muutnud. Selline töö hõlbustab ELi õigusaktide rakendamise viise käsitleva teabe vahetust liikmesriikide vahel ning aitab paremini aru saada võetud meetmete kogumõjust.

5.2       TOP-10 konsultatsioonid

2012. aasta oktoobrist kuni detsembrini toimus avalik ELi-ülene Interneti-põhine konsultatsioon, mille käigus kutsus komisjon VKEsid ja nende huve esindavaid organisatsioone kindlaks määrama kümme valdkonda või ELi õigusakti, mida nad peavad kõige koormavamaks. Valida sai etteantud nimekirjast, kuid nimetada võis ka muid probleeme. VKEdel ei palutud oma valikut põhjendada ega selgitada, ehkki mõned neist soovisid seda teha. Samuti ei palutud neid täpselt öelda, kas koormus tulenes ELi või liikmesriigi õigusest. Konsultatsioonid võimaldasid VKEdel oma mured komisjonile ise ära rääkida.

Käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendis võetakse konsultatsioonide tulemused kokku. Kõiki vastuseid hinnatakse ja nende alusel koostatakse komisjoni õigusloome kvaliteedi programmi raames järelmeetmed (vt 6. jagu allpool)[28].

TOP-10 konsultatsioonide käigus saadi kokku 1000 vastust[29] nii VKEdelt (üle 600 vastuse ELis asuvatelt VKEdelt, kellest 40 % olid mikroettevõtjad) kui ka VKEde huve ELi erinevatel tasanditel esindavatelt organisatsioonidelt (peaaegu 150 vastust). Vastuseid saadi peaaegu kõikidest ELi liikmesriikidest (üle poolte vastustest saadi kolme liikmesriigi – Belgia, Saksamaa ja Itaalia – VKEdelt) ja ka mõnest riigist väljaspool ELi, peamiselt Türgist.

Need poliitikavaldkonnad ja ELi õigusaktid, mida VKEd ja nende esindusorganisatsioonid kõige sagedamini nimetasid, on loetletud III lisas (vt käesolevale teatisele lisatud talituste töödokument).

REACHi (määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist) märkisid nii VKEd kui ka nende esindusorganisatsioonid kõige sagedamini. Mõlemad vastajaterühmad märkisid ära veel käibemaksualased õigusaktid,[30] üldise tooteohutuse direktiivi (direktiiv 2001/95/EÜ), kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi (direktiiv 2005/36/EÜ) ja andmekaitse direktiivi (direktiiv 95/46/EÜ). Ehkki vastajaterühmad märkisid erinevaid õigusmeetmeid, tõid mõlemad esile jäätmetega[31] ja tööturuga seotud õigusaktid[32]. TOP-10 hulka jõudsid ka õigusaktid autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (määrus (EMÜ) nr 3821/85), ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kohta (direktiiv 2004/18/EÜ) ja ajakohastatud tolliseadustik (määrus (EÜ) nr 450/2008).

6. VKEdega konsulteerimise vastukaja

Komisjon leiab, et konsultatsioonitulemused on tähtsad märguanded VKEde murede kohta. Komisjon käsitleb neid tulemusi mitmel viisil.

Esimesena tuleb märkida, et mitme TOP-10s märgitud õigusaktiga juba tegeletakse:

- Kemikaalide registreerimine, hindamine, autoriseerimine ja piiramine (REACH) – määrus (EÜ) nr 1907/2006. Läbivaatamine lõpetati 2012. aastal ja määrus võeti vastu 2013. aasta alguses. Läbivaatamisel saadi abi mitmest temaatilisest uuringust, millesse andsid oma panuse rohkem kui 1600 ettevõtjat. Kokkuvõttes jõuti järeldusele, et REACH toimib hästi ning võimaldab täita kõiki eesmärke, mida hetkel saab hinnata[33]. Siiski toodi välja ka asjaolu, et tulemuse saavutamiseks vajalik koormus on VKEde suhtes ebaproportsionaalne ning et selle küsimusega tuleb tegelda, kuna ainete registreerimise järgmises etapis (kuni 2018. aastani) osaleb palju rohkem VKEsid. Seda arvestades teeb komisjon järelduse, et REACHi jõustamistingimuste kohta ei esitata muudatusettepanekuid, vaid esitatakse konkreetsed soovitused, et vähendada määrusest tulenevat mõju VKEdele. Tuleb siiski märkida, et ettepanekut kohandada Euroopa Kemikaaliametile makstavaid lõivusid vastavalt ettevõtja suurusele kaalutakse seoses määruse (EÜ) nr 340/2008 muutmisega.

- Ühine käibemaksusüsteem – nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ. Komisjon avaldas teatise lihtsama, töökindlama ja ökonoomsema ühtse turu jaoks kohandatud käibemaksusüsteemi kohta[34]. Komisjon esitas 2012. aastal meetmete paketi, et muuta ühtse minikontaktpunkti kasutuselevõtmine 2015. aastal sujuvamaks selliselt, et telekommunikatsiooni-, raadio- ja teleringhäälingu ning elektrooniliste teenuste maksustamine oleks VKE-sõbralikum. Selleks peaksid teenusepakkujad saama täita kõiki oma ELi kohustusi ja esitada nende kohta ühe käibemaksudeklaratsiooni liikmesriigis, kus nad on asutatud. Komisjon püüab seda kontaktpunkti laiendada. Hiljutine uuendus õigusaktides[35] võimaldab liikmesriikidel alates 2013. aasta jaanuarist kohaldada vabatahtlikku kava, mille kohaselt võivad väiksema kui 2 000 000 eurose käibega äriühingud lükata edasi käibemaksu tasumise asjaomastele maksuasutustele seniks, kuni nad on kätte saanud maksed oma klientidelt (kassapõhine raamatupidamisarvestus) Komisjon on samuti edendanud käibemaksu tagastamise direktiivi parandamist, et tagada selle kavakohane toimimine ning hõlpsam võimalus esitada käibemaksu tagastamise taotlusi elektrooniliselt.

- Direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta. Osana 13. veebruaril 2013. aastal vastu võetud tooteohutuse ja turujärelevalve paketist teeb komisjon ettepaneku tunnistada kehtetuks direktiiv 2001/95/EÜ ja direktiiv 87/357/EMÜ, mis käsitlevad toitu imiteerivaid tooteid, ja asendada need tarbijatele mõeldud toodete ohutuse määrusega. Kavandatava määruse reguleerimiseseme ja eesmärgi tõttu ei saa VKEsid vabastada selle nõuete täitmisest, kuna inimeste tervise ja ohutuse kaitsmiseks mõeldud eeskirju tuleb kohaldada ettevõtja suurusest olenemata. Paketis on siiski selged märgid sellest, kui oluliseks peab komisjon väikeste ettevõtjate vajadusi. Samuti antakse selles VKEdele suuniseid ja abi, mida neil võib eeskirjade täitmisel vaja minna.

- Ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord – direktiiv 2004/18/EÜ. Komisjon esitas 2011. aastal ettepaneku uue riigihangete direktiivi[36] kohta, mis on endiselt arutusel parlamendis ja nõukogus ELi seadusandliku menetluse raames. Uus direktiiv hõlbustaks VKEde osalemist lepingutes, kuna osalemise korda on oluliselt lihtsustatud, näiteks lubatakse esitada enda koostatud deklaratsioone ja soovitatakse hanget jaotada väiksemateks osadeks.

- Töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavad meetmed – direktiiv 89/391/EMÜ. Komisjon alustas 2012. aastal poliitika ulatuslikku hindamist, et teada saada, kui oluline, tõhus ja asjakohane on põhidirektiiv ning enam kui 20 tütardirektiivi. Tulemusi oodatakse 2015. aastaks.

- ELi jäätmealased õigusaktid. 2013. aastal hakkab komisjon põhjalikult vaatama läbi ELi jäätmepoliitikat ning jäätmete raamdirektiivi, prügiladirektiivi ning pakendite ja pakendamisjäätmete direktiivi põhilisi eesmärke hõlmavaid õigusakte, alustab viie erinevaid jäätmevooge käsitleva direktiivi järelhindamist (õigusloome kvaliteedi kontroll) ja plastijäätmete probleemi parema lahendamisviisi hindamist.

- Tööajadirektiiv – direktiiv 2003/88. 2010. aastal korraldas komisjon selle direktiivi ulatusliku ülevaatamise ja selle põhjal jõudis ta järeldusele, et läbivaatamine on vajalik. Euroopa sotsiaalpartnerid nõustusid konsultatsiooni tulemusel arutama sellise läbivaatamise tingimusi. Sotsiaalpartnerid teatasid siiski hiljuti, et nimetatud läbirääkimised on peatatud, ilma et oleks kokkuleppele jõutud. Komisjon uurib praegu edasisi tegutsemisvõimalusi.

- Autovedudel kasutatavad sõidumeerikud – nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85. Komisjon esitas 2011. aasta uue määruse,[37] mis on siiani parlamendis ja nõukogus arutlusel. VKEd saavad sellest kasu, kuna teatavat liiki sõidukitele, mida kasutatakse 100 km raadiuses nende asukohast, ei pea paigaldama sõidumeerikut.

- Kutsekvalifikatsioonide tunnustamine – direktiiv 2005/36/EÜ. Komisjon esitas 2011. aastal uue direktiivi,[38] millega ajakohastatakse kehtivat direktiivi. See on endiselt parlamendis ja nõukogus arutlusel. See aitaks VKEsid, kuna seeläbi paraneb töötajate liikuvus, kui muude meetmete hulgas võetakse kasutusele Euroopa kutsekaart. Kutsekaart võimaldaks liikmesriikide asutustel, kes selliseid tegevusi reguleerivad, lihtsamalt ja kiiremini viia lõpule teistes liikmesriikides omandatud kutsekvalifikatsiooni ametliku tunnustamise. Konkreetsete töölevõtmismenetluste edukus ja ajastamine võib proportsionaalselt avaldada suuremat mõju väiksematele ettevõtjatele.

Teiseks, tulemusi võetakse arvesse ELi õigusaktide kaardistamisel, mida tehakse hiljuti teatavaks tehtud õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames. Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm kujutab endast esimest sammu õigusaktide ja poliitikavaldkondade kaardistamisel, et teha kindlaks igasugune üleliigne koormus, ebatäpsused, lüngad, mittetõhusad meetmed ja kuhjuvad mõjud eesmärgiga saada kasu kõige toimivamal viisil. Tähelepanu pööratakse võimalikule regulatiivsele koormusele, mis tuleneb viisist, kuidas ELi õigusakte rakendatakse riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Samuti võtab komisjon arvesse VKEde erisusi ja regulatiivse stabiilsuse tähtsust, nagu on mainitud mitmel VKEdega peetud konsultatsioonil.

Mõnel juhul on kaardistamise tulemusel võimalik teatada, et õigusaktide läbivaatamise ettepaneku saab kiiresti teoks teha, kuna eksisteerivad kindlad tõendid, et on vaja vähendada õigusaktidest tulenevaid kulusid või et õigusakte on vaja lihtsustada. Muudel juhtudel on vaja koostada üksikasjalik hinnang, kuna eksisteerib üldine võimalus eeskirjade lihtsustamiseks ja õigusaktidest tulenevate kulude vähendamiseks, kuid vaja on täiendavat hinnangut. Vahel ei ole vaja kohe tegutseda, näiteks siis, kui õigusakte või teatavaid valdkondi peetakse kulutasuvateks või kui nende tulemusi/kulutasuvust on liiga vara hinnata.

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm tagab ka ELi õigusaktide sõelumise koordineerimise ja prioriseerimise, mida alustati 2011. aastal ja mille eesmärk on kindlustada põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” kohaldamine ning aidata kindlaks määrata VKEde ja eelkõige mikroettevõtjate jaoks võimalikke täiendavaid vabastusi või koormuse vähendamise võimalusi.

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi mitmeaastased kavad avaldatakse ning huvirühmad ja teised huvitatud pooled saavad oma arvamusi esitada. Seega on huvirühmadel ja ka VKEdel ning mikroettevõtjatel võimalik paremini mõista komisjoni tööd ja anda sellesse oma panus.

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi kaardistamise ja mitmeaastaste kavade koostamisel võetakse arvesse tööd, mida komisjon on juba teinud kas uuringute, hinnangute või aruandlusega seotud õiguslike nõuete tõttu, mis on kehtestatud ELi õigusaktides, või käimasoleva hindamise planeerimise tulemusena. Komisjonil on laiem kohustus hinnata korrapäraselt, kas ELi õigusaktid on täitnud oma eesmärgid ja kas on olemas lihtsamaid ja säästlikumaid viise saada sellest samamoodi kasu ja jõuda samade tulemusteni[39]. Samuti analüüsitakse, kas VKEd saavad õigusaktist vaevata aru ja leiavad selle rakendamise lihtsa olevat ning mida võib ehk veel parandada. Kui hinnangutes leitakse lihtsustatud korra kehtestamise võimalusi, siis võib see tähendada, et õigusakti hakatakse VKE-sõbralikumaks muutmiseks läbi vaatama, samas austades teatavates poliitikavaldkondades kehtivat aluslepingust tulenevat konsulteerimiskohustust ning arvestades igakülgselt teiste asjaomaste huvirühmade seisukohti.

7. Edasised sammud

Komisjon pöörab ka edaspidi VKEdele suurt tähelepanu, kui kujundab oma poliitikat ja vaatab õigusakte läbi. Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi rakendatakse järk-järgult, kusjuures igal aastal avaldatakse tulemused, sealhulgas VKEde tulemustabel, mida huvirühmad saavad kommenteerida. VKEde ja komisjoni vahelisi konsultatsioone ja dialoogi parandatakse veelgi VKE saadikute, Euroopa ettevõtlusvõrgustiku suurema kasutamise ning VKEde konverentside abil, aga ka sotsiaalpartneritega peetavate konsultatsioonide raames. Komisjon täiustab veelgi VKEdelt andmete ja arvamuste saamise viise, kui vaatab läbi oma suunised hindamise ja mõjuhinnangute kohta vastavalt 2013. ja 2014. aastal. Analüüsimiseks on vaja häid tõendeid ja statistilisi andmeid, et võtta täielikult arvesse VKEdele avalduvaid mõjusid.

Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” kohastel haldus- ja konsulteerimismehhanismidel on täita peamine roll, et vähendada VKEde halduskoormust ja tagada laiapõhjaline konsulteerimine ning VKEde huvirühmade, sealhulgas liikmesriikide kaasamine. VKEde riiklike saadikute võrgustik jätkab oma tähtsat tööd ja jälgib, kuidas komisjoni tööprogramm mõjutab VKEsid, ning tagab, et halduskoormuse vähendamine muutuks liikmesriikides esmatähtsaks parimate tavade tõhusama jagamise abil. VKEde ühenduste korrapärased kohtumised jätkuvad, et tähelepanelikult jälgida põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” kohaldamist komisjoni tulevastes algatustes, mis on prioriteetitena kindlaks määratud. Komisjon jätkab Euroopa ettevõtlusvõrgustiku tugevdamist, et suurendada selle suutlikkust selgitada ELi õigusakte ja saada VKEdelt VKEde komisjonide kaudu seisukohti ELi õigusaktide kohta.

VKEdega arvestamine on ühine ülesanne. Euroopa Parlamenti ja nõukogu kutsutakse üles tagama, et lisaks ELi õigusaktide kohaldamisest saadavale kasule ei lisataks VKEdele õigusloome käigus tarbetut koormust. Liikmesriike kutsutakse kasutama ELi õigusaktides olemasolevaid võimalusi, et leevendada VKEde halduskoormust.

__________________________________________________

Komisjoni talituste töödokument

VKE tulemustabel

VKE kui esmatähtis valdkond komisjoni 2013. aasta tööprogrammis

Top-10 konsultatsiooni tulemused

[1] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/facts-figures-analysis/performance-review/files/supporting-documents/2012/do-smes-create-more-and-better-jobs_en.pdf

[2] KOM(2008) 394 lõplik, lk 7.

[3] Komisjoni aruanne „VKEde regulatiivse koormuse vähendamine. ELi õigusaktide kohandamine mikroettevõtjate vajadustele” KOM(2011)803.

[4] COM(2012) 582 final – Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks”.

[5] COM(2012) 746 final http://ec.europa.eu/governance/better_regulation/documents/com_2013_en.pdf

[6] Sotsiaalpoliitika valdkonnas on aluslepingu kohaselt sotsiaalpartneritega nõu pidamine kohustuslik enne seda, kui komisjon võib ettepanekud esitada.

[7] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta, ELT L 197, 24.7.2012, lk 38.

[8] Komisjoni ettepanek: määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 443/2009, et määrata kindlaks meetodid uute sõiduautode CO2-heite vähendamise 2020. aasta sihttaseme saavutamiseks, COM(2012) 393.

[9] Komisjoni ettepanek: määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, KOM(2011) 451.

[10] COM(2012) 11

[11] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmed, 14.11 2012, COM (2012) 614 final.

[12] Riiulifirmad on ettevõtjad, kes on loodud eesmärgiga lõigata kasu õiguslikest lünkadest, ilma ise klientidele teenuseid osutamata, ja toimida selle asemel nn kehana, mille kaudu omanikud osutavad teenuseid. Sellised ettevõtjad on tavaliselt väga väikesed ja kasutavad äritegevuses vaid kirjakastinumbrit.

[13] Ettevõtjad, kes on ametlikult asutatud liikmesriigis, mis ei ole nende tegevusega seotud, et hoida kõrvale teise liikmesriigi seaduste täitmisest.

[14] KOM(2011) 803, lk 6.

[15] KOM(2011) 896.

[16] Euroopa Parlamendi Ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses.

[17] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks.

[18] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid.

[19] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta direktiiv 2012/6/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ (mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) seoses mikro-majandusüksustega.

[20] Vt käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokument.

[21] http://ec.europa.eu/dgs/secretariat_general/admin_burden/best_practice_report/best_practice_report_en.htm

[22] Vt komisjoni teatise KOM(2011) 803 II lisa.

[23] Ettepanek vaadata läbi direktiiv üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel (COM(2012) 11) ja ettepanek vaadata läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv riigihangete kohta (KOM(2011) 896). Ettepanekust vaadata läbi direktiiv elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kohta on saanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta läbivaadatud direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta.

[24] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/business-environment/start-up-procedures/progress- 2011/index_en.htm

[25] KOM(2011) 615 (lõplik/2).

[26] http://www.ueapme.com/IMG/pdf/EUSD_work_prog_2012-2014.pdf

[27] http://ec.europa.eu/dgs/secretariat_general/admin_burden/ind_stakeholders/ind_stakeholders_en.htm

[28] COM(2012) 746 final http://ec.europa.eu/governance/better_regulation/documents/com_2013_en.pdf

[29] Konsultatsioonide täielikud tulemused on avaldatud veebisaidil „Sinu hääl Euroopas”.

[30] Ühine käibemaksusüsteem – nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, käibemaksu tagastamine maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis – nõukogu direktiiv 2008/9/EÜ.

[31] Jäätmesaadetised – määrus (EÜ) nr 1013/2006, jäätmete raamdirektiiv – direktiiv 2008/98 ning jäätmete nimistu – komisjoni otsus 2000/532/EÜ.

[32] Konsulteerimise käigus saadud vastustes märgiti töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavaid meetmeid – direktiiv 89/391/EMÜ, direktiivi töötajate lähetamise kohta – direktiiv 96/71/EÜ ja tööaja direktiivi – direktiiv 2003/88/EÜ. VKEd ja nende esindusorganisatsioonid seadsid õigusaktid pingeritta järgmiselt: direktiiv 89/391/EMÜ oli vastavalt 6. ja 3. kohal, direktiiv 96/71 oli 19. ja 8. kohal ning direktiiv 2003/88/EÜ 5. ja 7. kohal.

[33] COM(2013 ) 49.

[34] KOM(2011 ) 851.

[35] Direktiiv 2010/45/EÜ.

[36] KOM(2011 ) 896.

[37] KOM(2011 ) 451.

[38] KOM(2011) 883 lõplik

[39] COM (2012) 746. Vt lisaks 7. osa.

Top