5.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 170/91

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab toetust Euroopa terasetööstuse tegevuskavale, mille Euroopa Komisjon avalikustas 11. juunil. Komitee arvates on terasetööstuse tegevuskava näol tegu esimese sammuga tunnistamaks, et sektor on Euroopa jaoks strateegiliselt tähtis ning selle majanduskasvu mootor. Ent õnnestumine sõltub sellest, kuidas lubadused tegelikult ellu viiakse.

1.2

Tegevuskava on konkreetne ettepanek, kuid selle rakendamiseks kulub kuid, kui mitte aastaid. Pidades silmas tootmise ja tulude vähenemist sel aastal, on vaja õigeaegset tegutsemist, et aidata kriisist mõjutatud töötajaid ja taastada investeeringuteks soodne kliima nii sektoris endas kui ka sektorile järgnevas väärtusahelas. Kui seda ei tehta, on oht, et suletakse veelgi ettevõtteid ja kaotatakse töökohti. Sellega seoses kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles avaldama võimalikult peatselt juhised, milles tuuakse ära tegevuskava rakendamise täpne ajaline raamistik. Juhiseid tuleks sotsiaalpartneritega arutada kõrgetasemelise töörühma järgmisel koosolekul.

1.3

Tegevuskava on konkreetsete tegevuste osas väga ebamäärane ega käsitle asjakohaselt kriisi tsüklilist olemust. Selleks et tagada sektori strateegilise tähtsuse säilimine Euroopa töötleva tööstuse ja tööhõive jaoks ja vältida selle edasist langust, kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles võtma järgmised kiireloomulised meetmed:

1.4

Esmase tähelepanu alla peaks võtma ka Euroopa jätkusuutliku kliima-, energia- ja kaubanduspoliitika saavutamise, et hõlbustada sektoris üleminekut vähese CO2-heitega energia- ja ressursitõhusale majandusele, millega seotud kulud ei lasuks üksnes ELi terasetööstusel. Selle saavutamisele aitab kaasa ambitsioonikate meetmete edendamine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alal näiteks programmi Horisont 2020 raames, ning samuti aktiivne toetus uute, puhaste, ressursi- ja energiatõhusate tehnoloogiate kasutamisele.

1.5

Komitee toetab üldist eesmärki – võitlust kliimamuutustega – ning toetab ka ELi tegevust selles valdkonnas. Sellegipoolest tuleb hoolikalt vaadelda sektori erijooni, eriti neid, mis on seotud tehnoloogiliste piirangutega, ning samuti ka juba astutud samme. Terasetööstuses seatavad sihid peavad olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad. Need tuleb püstitada nii, et vähemalt ELi parimatele tegutsejatele ei lisanduks ELi kliimapoliitika (eelkõige heitkogustega kauplemise süsteemi) tulemusel täiendavaid kulusid vähemalt seni, kuni ei ole saavutatud üldist rahvusvahelist kliimamuutuste alast kokkulepet, milles sätestataks samad eesmärgid ja meetmed kogu maailma terasetööstuses.

1.6

Kogu Euroopas tuleb suurendada ajutisi hüvitisi, et korvata heitkogustega kauplemise süsteemist johtuv elektrihinna tõus üle ELi nii kolmanda kauplemisperioodi ajal kui ka hiljem. Komitee kutsub komisjoni üles uurima küsimust täiendavalt ja võtma kiirelt sobivaid meetmeid.

1.7

Komitee toetab kavatsust luua Euroopas energiamahukates tööstusharudes uute ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks rahastamisskeem, millesse tehakse eraldisi heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvootide müügist saadavast sihtotstarbelisest tulust.

1.8

Jätkuvalt tuleb edendada läbimurdetehnoloogiate (nt ULCOS) juurutamist. Komitee jaoks on väga oluline jälgida tähelepanelikult terasetehaste CO2-heite ja energiatõhususe andmeid.

1.9

Euroopa Komisjoni prioriteediks peaks olema vastastikkus ja võrdsete tingimuste loomine üle maailma. Kuna võrdsed tingimused puuduvad ja tärkava turumajandusega riikides vohab protektsionistlik suundumus, kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles võtma Euroopa terasetööstuse kaitseks jõulisemaid meetmeid, sh kasutama sihipäraselt ja operatiivselt kaubanduse kaitsevahendeid.

1.10

Komiteel on hea meel, et võeti vastu muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev kvaliteediraamistik, milles esitatakse kõnealuse valdkonna parimad tavad, ning loodab, et eri sidusrühmad kasutavad seda raamistikku Euroopa miinimumstandardina, et ennetada ja hallata muutusi ja restruktureerimisi sotsiaalselt vastutustundlikult, edendades koolitusi, täiendades oskusi ja toetades vajaduse korral ümberõpet. Ära tuleb kasutada ka võimalus muuta Euroopa terasesektor noortele ja kvalifitseeritud töötajatele atraktiivseks. Lisaks tuleks välja töötada pikaajalised lahendused põlvkondade vahetusega toimetulekuks. Kõigi tasandite sotsiaalpartneritel võib selles olla kaasaaitav roll.

1.11

Konkurentsivõimelisema ELi terasetööstuse poole liikumise sotsiaalselt vastutustundlikul korraldamisel peaks komitee arvates terasesektorile tagama teiste sektoritega võrdväärse juurdepääsu olemasolevale rahastamisele Euroopa, riigi ja piirkonna vahenditest.

2.1

Euroopa Komisjoni konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku terasetööstuse tegevuskavas tõstetakse esile, et „EL on suuruselt teine terasetootja maailmas, tootes aastas üle 177 miljoni tonni terast, mis moodustab 11 % maailma kogutoodangust”. Tööstus asub mitmel pool üle Euroopa: vähemalt 500 tootmiskohta on jaotunud 24 liikmesriigi vahel.

2.2

Komitee kordab, et Euroopa terasetööstus on Euroopa majandusõitsengu alustala ja Euroopa tarneahela vältimatu lüli, juurutades ja tootes Euroopas tuhandeid erinevaid, innovatiivseid lahendusi ning pakkudes nii otseselt kui ka kaudselt tööd ja elatist miljonitele Euroopa kodanikele.

2.3

Kahjuks on nüüdseks selge, et kõiki Euroopa riike praegu mõjutav majanduskriis on seda tööstust äärmiselt rängalt kahjustanud. Terasetööstus toetub sellistele sektoritele nagu auto- ja ehitustööstus, mille tegevus on pärast 2008. aastat järsult vähenenud. Selle tagajärjel on Euroopas vähenenud ka nõudlus terase järele.

2.4

Vähenenud nõudlus terase järele kajastub Euroopa tootmisrajatiste ajutises või alalises sulgemises ja rohkem kui 60 000 töökoha kaotuses sektoris.

2.5

Euroopa peab viivitamatult tegutsema, et ohjata praegust kriisi, mis mõjutab terasetööstust. Seepärast tervitab komitee Euroopa Komisjoni hiljutist algatust võtta meetmeid Euroopa terasetööstuse toetuseks.

2.6

Esmakordselt pärast Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu kehtivusaja lõppemist üksteist aastat tagasi (2002. aastal) pakub komisjon välja kõikehõlmava terasetööstuse tegevuskava. See toimub tänu komisjoni ja sotsiaalpartnerite ühistele jõupingutustele tuua esiplaanile tööstuspoliitika üldiselt, aga ka seoses peamiste tootmissektoritega. Tegu on ka esimese sammuga tõelise tööstuspoliitika suunas, millesse on integreeritud kaubandus-, teadus- ja arendustegevuse, keskkonna-, kliima- ja energiapoliitika.

2.7

Kavas on toodud mitmeid meetmeid ja soovitusi sellistes valdkondades nagu nõudlus, energia ja energiatõhusus, kliimapoliitika, konkurents, kaubandus, toorained, teadustegevus ja innovatsioon, aga esitatud on ka sotsiaalsed aspektid, näiteks juurdepääs Euroopa struktuurifondidele, et leevendada muutuste ennetamise ja haldamisega seotud sotsiaalseid kulusid ning edendada sektori konkurentsivõime suurendamiseks noorte tööhõivet.

2.8

Terasesektori sotsiaalpartnerid on andnud oma panuse sellesse pikaajalisse strateegiasse ELi sotsiaaldialoogi komitee kaudu, töötades välja kõikehõlmava seisukoha Euroopa terasetööstust ees ootavate väljakutsete osas. Ühine analüüs oli aluseks kõrgetasemelisele ümarlauale, mille Euroopa Komisjon algatas eesmärgiga arendada edasi Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku terasetööstuse tegevuskava.

2.9

Terasetööstus on Euroopa töötleva tööstuse strateegiline alustala ja juhib jätkuvalt tehnoloogilist innovatsiooni, mis on äärmiselt tähtis selleks, et luua väärtusi sektorile järgnevates väärtusahelates, näiteks auto-, ehitus-, kosmose-, energiatööstuses jne. Tugev terasetööstus on Euroopale elutähtis, kui soovitakse tööstuse osakaalu SKPst tõsta praeguselt 15,2 %-lt 20 %-le (2).

2.10

Euroopa terasetööstusel on mitmeid eeliseid, näiteks modernsed tehased, uuenduslikud tooted, pidevat innovatsiooni taotlevad nõudlikud kliendid, kaalukas siseturg ja kvaliteetne tööjõud. Ent praegu ollakse silmitsi suurte probleemidega: madal nõudlus, kasvavad energiakulud, sõltumine importtoorainest ja sageli ebaaus konkurents.

2.11

Tegevuskava on dokument, milles on toodud olulisimad terasesektoriga seotud küsimused. Eriline rõhuasetus on võimalikel meetmetel, mida viidaks ellu eri institutsioonilistel tasanditel ja peamiste sidusrühmade poolt.

2.12

Komisjon näeb ette, et ametlik kõrgetasemeline töörühm jälgib kava rakendamist ja selle mõju sektori konkurentsivõimele, jätkusuutlikkusele ja tööhõive olukorrale.

3.1

Komiteel on hea meel, et Euroopa Komisjon on võtnud päevakorda Euroopa terasesektori ees seisva ärevust tekitava olukorra. Konsulteerimine sotsiaalpartnerite ja liikmesriikidega on andnud neile võimaluse väljendada oma arvamust sektori ja selle puuduste kohta, aga pakkuda ka võimalikke lahendusi, mis aitaksid säilitada Euroopa terasesektori tugevuse. Konsultatsioonide tulemusena valmis Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku terasetööstuse tegevuskava.

3.2

Kava on esimene samm, aitamaks terasesektoril seista vastu praegustele peamistele majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaprobleemidele, luues uue tööstuspoliitikaraamistiku, et hoida alal konkurentsivõimeline terasetööstus ja säilitada töökohad Euroopas. Tegevuskavas sätestatu on optimistlik, kuid selle lõplik edu sõltub sellest, kuidas kõik tegelikult ellu viiakse. Selle potentsiaalne mõju saavutatakse vaid siis, kui tuginetakse selgele lühi-, keskpika- ja pikaajalisele strateegiale ning pakutakse vajalikud õigus-, finants- ja logistilised vahendid.

3.3

Komitee arvates peaks kava rakendamise abil olema võimalik saavutada järgmine.

3.4

Komisjoni tööstuspoliitikat käsitleva teatise üks eesmärk on tagada, et 2020. aastaks kasvaks tööstuse osakaal 20 %-le ELi SKPst. Komitee toetab seda eesmärki, kuna sellest tõuseb kasu ka terasesektorile. Ent eesmärgi saavutamine võib osutuda äärmiselt raskeks, kui ei lihtsustata juurdepääsu finantsasutustele, nt Euroopa Investeerimispangale ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale.

3.5

Turuolukord nõuab, et terasetootjad jätkaksid raskete struktuurimuutuste elluviimist (välistada ei saa ühinemiste, ülevõtmiste ega pankrottide võimalust). Väga suurt tähtsust omavad mahukad investeeringud innovatsiooni, innovatiivsetesse teraseklassidesse ja lõpptoodete valiku parandamisse, täiendavad kärped kuludes liikide kaupa ja selliste teenuste kasutuselevõtt, milles kasutatakse oma tootmisest pärit terast, kuid paljudel terasetootjatel on rahastamine praeguses majandusolukorras raske või võimatu.

3.6

Komisjoni läbiviidud hiljutisest uuringust terasetööstuse kulude kumulatiivse hindamise kohta nähtus, et tavapäraselt ei ole reguleerimiskulud kulupõhise konkurentsivõime erinevuse peamiseks põhjuseks. Ent kriisi ajal võib ELi reguleerimiskuludel olla märkimisväärne mõju terasetööstuse konkurentsivõimele (3). Õigusraamistikku tuleks hinnata nii kulude kui saadava kasu osas.

3.7

Terasesektori sotsiaalpartnerid tuleb aktiivselt kaasata õigusraamistiku hindamisse.

3.8

Komisjon tõstab esile, et „ELis sõltub terasenõudlus väheste peamiste terast kasutavate tööstusharude majanduslikust ja finantsolukorrast – näiteks ehitussektori ja autotööstuse/–-/terasenõudlusest” (4). Kahjuks seab praegune majanduskriis piirangud nende sektorite nõudlusele ja tingib seega terase üldnõudluse vähenemise.

3.9

Euroopa Komisjon toetub Euroopa terasenõudluse stimuleerimisel „CARS 2020” (5) kavale ja säästvat ehitust (6) toetavale algatusele. Võttes arvesse praegust pakilist olukorda terasetööstuses, ei ole nimetatud kavad küllaldaselt konkreetsed ega piisavad, et terasesektorit lähiajal mõjutada.

3.10

Terasenõudlust saab suurendada ka, kui lihtsustatakse suurte tulevikku vaatavate taristute käivitamist ja parandatakse Euroopa kodanike ostuvõimet eesmärgiga anda hoogu siseturu taastumisele.

3.11

Viimasel kümnendil on Euroopa terasetööstus üha enam saanud karistada ebaausate kaubandustavade, kolmandate riikide protektsionismi ja toorainetootjate ülemäärase kontsentratsiooni tõttu. Seepärast on hädavajalik hinnata sihipärasel ja kiirel viisil võimalust tegeleda kõigi ebaausate tavadega, mille ohvriks Euroopa terasetööstus on langenud. Kindlasti ei tohi seda edasi lükata, kuna sektori ülevõimsus kogu maailmas tingib ebaausate kaubandustavade kasutamise teatavate kolmandate riikide poolt oma ülemäärase toodangu eksportimiseks.

3.12

Euroopa terasetööstusel on tulevikku vaid siis, kui ettevõtted on maailmas tehnoloogia arengus esirinnas, eriti mis puudutab uusimate CO2 vähendamise ja energiatõhususega seonduvate tootmistehnoloogiate kasutamist, kui need on majanduslikult elujõulised.

3.13

Terasetööstus on energiamahukas tööstusharu, mis on praegu oma rahvusvaheliste konkurentidega võrreldes silmitsi kõrgete energiahindadega. Väga kapitalimahuka tööstusena on energiahindade stabiilsusel, prognoositavusel ja üleilmsel konkurentsivõimel määrav tähtsus sektori pikaajalise arengu seisukohalt.

3.14

Tegevuskava keskendub õigesti terasetoodete/materjalide panusele CO2 vähendamisel. Tootmisprotsesside osas on tööstus praeguste tehnoloogiate tõttu saavutamas oma piire ega suuda seepärast jõuda vahe-eesmärkideni, mis komisjon 2050. aastaks on püstitanud. Märkimisväärne paranemine on võimalik vaid läbimurdetehnoloogiate abil. Teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon ning vahendid teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks on seepärast üliolulised. Sellega seoses tervitab komitee komisjoni ettepanekut toetada programmi Horisont 2020 raames uute tehnoloogiate alaseid teadus- ja arendustegevuse, demonstratsioon- ja pilootprojekte puhtamate, ressursi- ja energiatõhusamate tehnoloogiate väljatöötamiseks.

3.15

Ehkki praegusi tehnoloogiaid kasutades on tööstus oma piire saavutamas, ei ole kõik tehased lõplikult ära kasutanud oma võimalusi energia- või ressursitõhusateks parandusmeetmeteks, mis põhinevad olemasolevatel tehnoloogiatel. Ettevõtteid peaks ärgitama investeerima parimasse võimalikku tehnikasse.

3.16

Ressursid ja energiahinnad on praegu uuendustegevuses suunaandjad. Kuigi peamine vastutus teadus- ja arendustegevusse ja innovatsiooni investeerimise eest lasub terasetööstusel endal, on vaja tugevamat toetust teadus- ja arendustegevusele, demonstratsioon- ja pilootprojektidele ning vajaduse korral uute tehnoloogiate kasutuselevõtule. Kuna kulutused toorainele ja energiale on suurimad, on väljakutseks vähendada kulude erinevust ELi peamiste konkurentidega.

3.17

Kriis ja ranged eelarvepiirangud on seadnud mõne liikmesriigi terasetootjate hüvitamisvõimalused tõsisesse ohtu, mistõttu võib Euroopa piires tekkida ebaõiglane olukord.

3.18

Viimastel kümnenditel on Euroopa terasetööstus säilitanud konkurentsieelise oma konkurentide ees tänu tõhususe parandamisele, tooteinnovatsioonile ja märkimisväärsele tööviljakuse tõusule. Kuid praeguses olukorras on lisakasvu selles valdkonnas raske saavutada seni, kuni ei parane olukord turul ega regulatiivne ettevõtluskeskkond.

3.19

Uute majanduslikult elujõuliste tehnoloogiate arendamine peab käima käsikäes Euroopa terasetootjate konkurentsivõime paranemisega oma konkurentide suhtes mujal maailmas. Vähem energia- ja toorainemahukas tootmine aitab vähendada kulusid, muutes Euroopa terasetööstuse niiviisi konkurentsivõimelisemaks.

3.20

Kavas tõdetakse, et tulevikus napib oskustöötajaid peamiselt vanusepüramiidi tõttu, kuid piisavalt ei võeta arvesse restruktureerimisest tulenevat oskuste ja oskusteabe kadu. Lisaks nõuab põlvkondade vahetumine süsteemseid lahendusi, eelkõige seoses noorte tööpuuduse järsu kasvuga.

3.21

Ajutiste meetmete edendamine töötajate toetuseks on väga oluline selleks, et tegeleda majanduslangusega ja säilitada terasetööstuses vajalik tööjõud ja oskused ka tulevikus.

3.22

Euroopa terasesektori ees seisva olukorra pakilisust silmas pidades märgib komitee pettunult, et komisjonil on kavas vaid üks kõrgetasemelise töörühma koosolek aastas. Kuna sektor on praegu muutustele aldis, peab ajakohastamine toimuma pidevalt, et saaks vastu võtta teadlikke otsuseid.

3.23

Lõpetuseks tuleb tõdeda, et tegevuskava vastuvõtmisele järgneva 12 kuu jooksul on vaja läbi viia Euroopa konkurentsivõimelise terasetööstuse tegevuskava mõju hindamine. Võimalikult täpse ja objektiivse hindamise tagamiseks tuleb aruteludesse kindlasti kaasata ka sotsiaalpartnerid. Kava rakendamisele pühendumiseks on vaja suuremat koostööd tööandjate ja töötajate esindajate vahel Euroopa, riigi, kohalikul ja ettevõtte tasandil.