12.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 327/52

1.1

Kodanikud on Euroopa integratsiooni keskmes. Aruandes ELi kodakondsuse kohta rõhutatakse, et ELi kodakondsus annab kodanikele uusi õigusi ja võimalusi. Aruandes juhitakse tähelepanu ka sellele, et õigus ELis vabalt ringi liikuda ja elada on see, mida kodanikud seostavad ELi kodakondsusega kõige rohkem; lahkuda lühemaks või pikemaks ajaks oma kodumaalt, käia teistes ELi riikides tööl, õppimas ja end koolitamas, reisida töö või lõbu pärast või teha piiriüleselt sisseoste (1).

1.2

2013. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta kirjeldatakse 12 uut meedet järgmises kuues valdkonnas, mille eesmärk on kõrvaldada tõkked, mis takistavad kodanikel teostamast nende ELi kodakondsusest tulenevaid õigusi, sealhulgas ELi sisese vaba liikumise õigust. Need meetmed on muu hulgas järgmised (2):

1.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (komitee) tervitab Euroopa Komisjoni (komisjon) ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseks, millega edendatakse kodanike ja ettevõtjate vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide vastuvõtmist Euroopa Liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012: COM(2013) 228 final, 2013/0119 (COD).

1.4

Kõnealune ettepanek on kooskõlas aruandega ELi kodakondsuse kohta, kuna selles pakutakse välja meetmeid, millega saab hõlbustada ELi kodanike suutlikkust tõeliselt kasutada oma ELi kodakondsusest tulenevaid (sisulisi) õigusi.

1.5

Kuigi Lissaboni lepingu ja ELi põhiõiguste hartaga küll tugevdati ELi kodanike õigusi, mis on määratletud Maastrichti lepingus, sealhulgas ka õigust liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada, ei ole selle õiguse kasutamist toetavaid haldusmenetlusi vastavalt reformitud. Näiteks apostilli nõue – 1961. aasta Haagi konventsioonil põhinev formaalsus, mille eesmärgiks oli hõlbustada riikidevahelist liikumist tehnoloogiavabas maailmas – ei ole kooskõlas asjaoluga, et ELis ei ole piire ning seega see pigem takistab kui hõlbustab ELi kodakondsusest tuleneva ELi sisese vaba liikumise õiguse kasutamist.

1.6

Teatud avalike dokumentide lihtsustamine ELis, nagu seda kirjeldatakse ettepanekus, on oluline meede, mis annab tulemuseks sidusama õigusraamistiku, mis omakorda hõlbustab ELi sisese vaba liikumise õiguse kasutamist:

Eelnimetatud avalike dokumentide lihtsustamine ELis aitab kahtlemata kaasa kodanike ja ettevõtjate vaba liikumise edendamisele, kuna see suurendab veelgi kaubandust siseturul ja muudab veelgi lihtsamaks selliste dokumentide kogumise iga liikmesriigi kodanike jaoks.

1.7

Lihtsustatud raamistiku loomist teatud avalike dokumentide vastuvõtmiseks kuni kohaliku omavalitsuse tasandini tasub kaaluda kui olulist poliitilist vahendit, kuna see

1.8

Komitee väljendab kahetsust, et reformid ettepaneku alusel, mis on suunatud kodanike ja ettevõtjate jaoks ELi sisese liikumise õiguse kasutamise hõlbustamisele, algatatakse alles 20 aastat pärast ELi kodakondsuse loomist ja 42 aastat pärast Haagi konventsiooni sõlmimist. EL ei ole tõesti liikunud käsikäes tehnoloogilise arenguga, mis oleks võinud kaasa aidata kodanike ja ettevõtjate vaba liikumise õiguse kasutamist takistavate tõkete vähendamisele või kaotamisele. Komitee rõhutab, et siseturu infosüsteem on oluline vahend, mida tuleks kasutada hoogsamalt, aidates ELi kodanikel oma põhiõigusi kasutada.

1.9

Seega teeb komitee järelduse, et komisjoni esitatud soovitus järgmiste poliitikameetmete kohta:

1.10

Komitee soovitab järgmist:

2.1

2009. aasta Stockholmi programmis „Avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel” (6) rõhutati, kui oluline on tõhustada liidu kodakondsuse toimimist ja tuua kodanikud ELi õigusvaldkonna poliitika keskmesse. Rakendamise tegevuskavas (7) kinnitati seda eesmärki ja sedastati, et hästi toimivast Euroopa õigusruumist peavad kasu saama kodanikud ja ettevõtjad ning Euroopa õigusruum peaks toetama majandustegevust ühtsel turul. Euroopa Komisjon vastas sellele, kinnitades oma kohustust hõlbustada avalike dokumentide vaba liikumist ELis 2010. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta ja esitas rohelise raamatu „Vähem bürokraatiat kodanike jaoks: avalike dokumentide vaba ringluse edendamine ja perekonnaseisuaktide õigusjõu tunnustamine” (8).

2.2

Lisaks sellele võeti vastu ühtse turu meetmepakett (9), mille eesmärk on suurendada kodanike usaldust siseturu vastu ja kasutada maksimaalselt ära selle potentsiaali liidu majanduse tõelise kasvumootorina. See eeldas muu hulgas seda, et kõrvaldada tuleb ebaproportsionaalsed tõkked, mis ei lase liidu kodanikel ja ettevõtjatel siseturu vabadusi kasutada. Kodanike ja ettevõtjate liikuvuse edendamine ELi siseselt on ka teise ühtse turu meetmepaketi üks põhieesmärke (10).

2.3

Komisjoni tegevuskavas Euroopa äriühinguõiguse ja äriühingu üldjuhtimise kohta (11) keskendutakse Euroopa ettevõtjate toetamisele, seda eriti nende piiriüleste tehingute õiguskindluse suurendamisega. Euroopa digitaalarengu tegevuskavas (12) on osutatud kavandatavale õigusaktile e-identimise ja e-tehingute kohta (13), milles käsitletakse muu hulgas reguleeriva raamistiku loomist ühisteks haldustoiminguteks seoses kodanike ja ettevõtjate e-identimisega.

2.4

Hiljuti vastuvõetud tegevuskavas „Ettevõtlus 2020” (14) rõhutatakse, et liigse halduskoormuse vähendamine on komisjoni tähtsamaid poliitilisi eesmärke. Tegevuskavaga kutsutakse üles kaotama või vähendama bürokraatiat alati, kui vähegi võimalik, kõikide ettevõtjate ja eriti mikroettevõtjate jaoks. Bürokraatia vähendamine, avalike dokumentide piiriülese kasutamise ja vastuvõtmise menetluste lihtsustamine liikmesriikide vahel koos seotud eeskirjade ühtlustamisega aitavad kaasa kõikidele meetmetele, mille eesmärk on luua kodanike Euroopa ning ELi ettevõtjate jaoks hästitoimiv ühisturg.

2.5

Aruandes ELi kodakondsuse kohta rõhutatakse, et ELi kodakondsus annab kodanikele uusi õigusi ja võimalusi. Aruandes juhitakse tähelepanu ka sellele, et õigus ELis vabalt ringi liikuda ja elada on see, mida kodanikud seostavad ELi kodakondsusega kõige rohkem; lahkuda lühemaks või pikemaks ajaks oma kodumaalt, käia teistes ELi riikides tööl, õppimas ja end koolitamas, reisida töö või lõbu pärast või teha piiriüleselt sisseoste. 2013. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta kirjeldatakse 12 uut meedet järgmises kuues valdkonnas, mille eesmärk on kõrvaldada tõkked, mis takistavad kodanikel teostamast nende ELi kodakondsusest tulenevaid õigusi, sealhulgas ELi sisese vaba liikumise õigust ja õigust ELis ettevõtlusega tegeleda. Need meetmed on muu hulgas järgmised (15):

2.6

Kuigi Lissaboni lepingu ja ELi põhiõiguste hartaga küll tugevdati ELi kodanike õigusi, mis on määratletud Maastrichti lepingus, sealhulgas ka õigust liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada, ei ole selle õiguse kasutamist toetavaid haldusmenetlusi vastavalt reformitud. ELis eksisteerib tõesti jätkuvalt killustunud õigusraamistik, kuna liikmesriigid kohaldavad endiselt haldusformaalsusi nagu koopiate ja tõlgete kinnitamiseks mõeldud apostill, mis tugineb 1961. aasta Haagi konventsioonile ja mille eesmärgiks oli hõlbustada riikidevahelist liikumist. See formaalsus ei ole kooskõlas asjaoluga, et ELis ei ole piire ning seega see pigem takistab kui hõlbustab ELi kodakondsusest tuleneva ELi sisese vaba liikumise õiguse kasutamist.

2.7

Praegu näiteks peavad teise liikmesriiki kolivad kodanikud kulutama palju aega ja raha selle tõestamiseks, et päritoluliikmesriigis väljastatud avalikud dokumendid on ehtsad. Leitakse, et ettevõtjad ja kodanikud saavad kahtlemata kasu sidusate ja läbipaistvate eeskirjadega raamistikust, millega reguleeritakse teatud avalikke dokumente, mis on kriitilise tähtsusega kaupade, teenuste ja kodanike sujuvaks liikumiseks ELis ja ühisturul.

2.8

EL ei ole liikunud käsikäes tehnoloogilise arenguga, mis võiks kaasa aidata kodanike ja ettevõtjate vaba liikumise õiguse kasutamist takistavate tõkete vähendamisele või kaotamisele. Komitee mõistab, et siseturu infosüsteem – veebipõhine rakendus, mis võimaldab riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel suhelda kiiresti ja hõlpsasti oma partneritega välismaal – on sobiv IKT platvorm, mis lihtsustab halduskoostööd pärast ettepaneku elluviimist. Siseturu infosüsteem toimib ka ELis kõige sagedamini kasutatavate riiklike avalike dokumentide näidiste repositooriumina, hõlmates ka dokumentide eeltõlkeid kõigisse ELi ametlikesse keeltesse, et toetada ebapiisava keeleoskusega ametnikke neile esitatud dokumentide tõlgete õigsuse või kvaliteedi hindamisel (16).

2.9

Komitee väljendab kahetsust, et reformid ettepaneku alusel, mis on suunatud kodanike ja ettevõtjate jaoks ELi sisese liikumise õiguse kasutamise hõlbustamisele, algatatakse alles 20 aastat pärast ELi kodakondsuse loomist ja 42 aastat pärast Haagi konventsiooni sõlmimist.

3.1.1

Komitee nõustub, et ettepaneku artikli 3 lõikes 1 esitatud „avalike dokumentide” määratlus hõlmab kõiki olulisi avalikke dokumente, mis on seotud ELi kodanike ja ettevõtjate Euroopa Liidu õigustega.

3.1.2

Komitee rõhutab siiski, et ettepanekus määratletud avalikud dokumendid peaksid olema esimesed tervest reast avalikest dokumentidest, millele kohaldatakse lihtsustamismenetlust, mis on suunatud ELi sisese liikuvuse, piiriülese tegevuse ja ELi ühtse turu toimimise parandamisele.

3.1.3

Komitee juhib tähelepanu sellele, et menetluste edasine lihtsustamine seoses avalike dokumentidega peaks olema suunatud olulistele avalikele dokumentidele, näiteks neile, mis on seotud töötajate ELi sisese liikumisega (mis on piiriülese ettevõtluse ja kaubanduse arenguks määrava tähtsusega) või puuetega inimestega, kuivõrd kõnealused avalikud dokumendid ei ole hõlmatud muude ELi direktiividega. Sellised avalikud dokumendid hõlmavad näiteks riiklikke hariduse omandamise akrediteerimistunnistusi ja sotsiaalkindlustusega seotud avalikke dokumente.

3.2.1

Komitee rõhutab, et praegused nõuded, mille kohaselt tuleb esitada apostill, peegeldavad rahvusvahelisi menetlusi ja seega ei kajasta ELi arenguid ühtse turuna. Ligikaudu 12,5 miljonit ELi kodanikku elavad muus liikmesriigis kui nende päritoluriik ja üle 380 000 ELi mikroettevõtja ja VKE osalevad liikmesriikide piiriüleses allhanketegevuses ning nad seisavad pidevalt silmitsi asjatu bürokraatiaga liikudes ühes liikmesriigist teise või tegeledes piiriülese ettevõtlusega. Selline on olukord, mis ei kajasta piirideta ELi.

3.2.2

Seetõttu nõustub komitee komisjoni ettepaneku eesmärgiga mitte kohaldada avalike dokumentide suhtes liikmesriikides kehtivaid õiguslikke ja haldusnõudeid. Komitee peab seda esimeseks faasiks avalike dokumentidega seotud menetluste lihtsustamise jätkuvas programmis.

3.2.3

Komitee on nõus, et vaja on koostada sätted selleks, et tagada piisav kontrollimine põhjendatud kahtluse korral. Komitee tunnistab, et on juhtumeid, kus on vaja haldusalast koordineerimist liikmesriikide vahel, et tagada avaliku dokumendi või selle kinnitatud ärakirja ehtsust.

3.2.4

Komitee toetab kindlalt põhimõtet, et kodanikul ja ettevõtjal peaks olema maksimaalne kindlus selle suhtes, mil määral on esitatud avalikud dokumendid välja arvatud igasugusest legaliseerimisest või muudest formaalsustest. See kindlustunne võimaldab kodanikul või ettevõtjal proaktiivselt planeerida oma tegevust ja selle käigus tagada, et komisjoni teostatud mõjuhindamises välja toodud materiaalsed ja mittemateriaalsed tulud ja hüved ka reaalselt saadakse (17).

3.2.5

Komitee märgib, et praeguse süsteemi raames ei tekita 99 % umbes 1,4 miljonist igal aastal ELi siseseks otstarbeks esitatud apostillist mingeid probleeme. Komitee on seetõttu seisukohal, et komisjoni esitatud poliitikameetme valik halduskoostöö osas (mis tugineb siseturu infosüsteemile juhul, kui mitmekeelsete vormide alusel tekib põhjendatud kahtlus avaliku dokumendi ehtsuses) peaks andma häid tulemusi.

3.2.6

Komitee soovitab, et komisjoni ettepanekus esitatud määratlus „põhjendatud kahtlus” tuleks ebakindluse ärahoidmiseks selgelt sõnastada. Sellega seoses teeb komitee järgmise muudatusettepaneku:

3.2.7

Juhul, kui liikmesriik esitab selle uue määratluse kohase põhjendatud kahtluse tõttu ametliku teabenõude dokumendi väljastanud liikmesriigi asjaomastele ametiasutustele, peab ta isikut selgesõnaliselt teavitama selle teabenõude põhjustest.

3.2.8

Komitee usub, et kui siseturu infosüsteem on liikmesriikides ellu viidud ja jooksvad aruanded näitavad, et süsteem on stabiilne ja toimiv ning et liikmesriikide personal on omandanud vajalikud teadmised, siis vastatakse liikmesriikide vahelise haldusliku koordineerimise taotlustele palju kiiremini kui ettepanekus sätestatud tähtaja – ühe kuu – jooksul. Seega soovitab komitee, et juhul, kui tulemused näitavad sellist märkimisväärset paranemist, peaks komisjon vähendama maksimaalset tähtaega kahe nädalani. See muudatus annab kodanikele ja ettevõtetele selgesti märku, et EL muudab ELi kodakondsuse reaalsuseks ja asetab kodanikud ELi poliitikameetmete keskmesse.

3.2.9

Komitee peab tähtsaks vajadust tasakaalustatud vastutuse süsteemi järele, millega hinnata, mil määral on liikmeriigid ettepanekut tegelikult rakendanud. Komitee soovitab komisjonil viia igal aastal läbi võrdlusuuringuid liikmesriikide rakendamise tulemuslikkuse kohta.

3.6.1

Komitee nõustub, et liikmesriigid vahetavad ja edastavad teavet ja dokumente selleks, et kontrollida avalike dokumentide autentsust siseturu infosüsteemi kaudu (artikkel 19). Samuti on komitee nõus, et liikmesriigid edastavad komisjonile teabe nende määratud keskasutuste kohta, samuti teatavad nad komisjonile kõikidest hilisematest muudatustest kõnealuses teabes, ning et komisjon avaldab selle teabe (artikkel 20). Lisaks nõustub komitee ka sellega, et hiljemalt iga kolme aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile aruande kõnealuse määruse kohaldamise kohta (artikkel 21).

3.6.2

Komitee rõhutab, et artikliga 19, mille pealkiri on „Andmekaitse”, tuleb tagada, et teabe ja dokumentide vahetamine ja edastamine liikmesriikide vahel vastavalt ettepanekule kajastab ELi andmekaitse põhimõtteid.