Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 52013AE3548

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ seoses mittefinantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamisega suurte äriühingute ja kontsernide poolt” COM(2013) 207 final – 2013/0110 (COD)

OJ C 327, 12.11.2013, p. 47–51 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

12.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 327/47

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ seoses mittefinantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamisega suurte äriühingute ja kontsernide poolt”

COM(2013) 207 final – 2013/0110 (COD)

2013/C 327/10

Raportöör: Evelyne PICHENOT

Euroopa Parlament otsustas 2. mail ja nõukogu 21. mail 2013. aastal vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 lõikele 1 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ seoses mittefinantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamisega suurte äriühingute ja kontsernide poolt”

COM(2013) 207 final – 2013/0110 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 27. juunil 2013.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 491. istungjärgul 10.–11. juulil 2013 (11. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 95, vastu hääletas 31, erapooletuks jäi 4.

1.   Järeldused

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (komitee) väljendab heameelt komisjoni ettepanekute üle, mis käsitlevad raamatupidamisarvestuse direktiivide muutmist nii mittefinantsteabe avalikustamise kui ka mitmekesisust juhtorganites käsitleva teabe vallas. Need piiratud muudatused aitavad parandada ELi äriühingu üldjuhtimise raamistikku (1).

1.2

Komitee soovitab Euroopa Parlamendil ja nõukogul võtta arvesse nende muudatustega, mis suurendavad läbipaistvust keskkonnaalastes, sotsiaalsetes, ühiskondlikes ja juhtimisküsimustes (ESG kriteeriumid), loodavat tasakaalu. Komisjoni ettepanek on paindlik ja asjakohane vahend, et parandada teabevahetust aktsionäride, investorite, töötajate ja teiste sidusrühmadega. Vältimaks kõige väiksemate ettevõtete koormamist täiendavate nõuetega on see ettepanek suunatud vaid suurtele äriühingutele.

2.   Soovitused

2.1

Komitee tunnistab, et alltoodud elementide tasakaalustatud kombinatsioon võimaldab anda aktsionäridele üldkoosolekul mittefinantsteavet ja teavitada suurte äriühingute sidusrühmi. See kombinatsioon vastab läbipaistvuse ja järjepidevuse vallas seatud eesmärkidele.

—

Oluline mittefinantsteave sisaldub majandusaasta aruandes.

—

Teave puudutab eeskätt keskkonnaküsimusi, sotsiaalseid ja töötajatega seonduvaid küsimusi, inimõiguste austamise ja korruptsioonivastase võitlusega seonduvaid küsimusi.

—

Teave puudutab põhimõtteid, mida ettevõtja järgib seoses nende küsimustega, nende põhimõtete tulemusi, samuti nende küsimustega seotud riske ja ebakindlust ning seda, kuidas ettevõtja neid juhib.

—

Eeskirju kohaldatakse kõigile piiratud vastutusega äriühingutele, kes kuuluvad kehtivate raamatupidamisarvestuse direktiivide kohaldamisalasse.

—

Eeskirju kohaldatakse äriühingutele, mille töötajate arv on suurem kui 500 ning mille bilansimaht ületab 20 miljonit eurot või mille käive on üle 40 miljoni euro. Seega on VKEd sellest kohustusest vabastatud.

—

Ettevõtjad võivad tugineda riigisisestele, ELi või rahvusvahelistele raamistikele, milles on määratletud põhimõtted ja/või näitajad ning aruandlussuunised.

—

Ettevõtja jaoks asjakohast teavet käsitletakse eelisjärjekorras.

—

Põhimõtte „järgi või selgita” rakendamine kohustab aruandluseks, jättes ettevõtjatele seejuures teatava mänguruumi juhuks, kui nende arvates on teabe puudumine põhjendatud.

—

Tänu eeskirjade paindlikkusele ei kasva halduskoormus, iseäranis tänu võimalusele koostada ka edaspidi eraldi aruanne, mis vastab samadele nõuetele ja on osa majandusaasta aruandest.

2.2

Komitee leiab, et saavutatud tasakaalu arvestades on ettepanek võtta vastu direktiiv, millega muudetakse raamatupidamisarvestuse direktiive, esitatud õigel ajal:

—

ajal, mil kodanikuühiskonnad pööravad üha suuremat tähelepanu ettevõtete poolt kogukonnale avaldatavale mõjule, riikidelt ja äriringkondadelt eeldatakse suuremat läbipaistvust ning kasvavad sotsiaalselt vastutustundlikud investeeringud (2);

—

kontekstis, kus liikmesriikide siseriiklikud õigusaktid ja soovitused mittefinantsvaldkonnas on jätkuvalt erinevad, kuid lähenevad üksteisele, kus viimasel kümnendil on läbi vaadatud rahvusvahelised, nt OECD ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni nõuded, välja on töötatud standard ISO 26000 ning pidevalt täiustatakse mittefinantsalase aruandluse vahendeid, nagu need, mis on kehtestatud globaalse aruandluse algatuse (GRI) raames, finantsanalüüsiettevõtete Euroopa föderatsioonis (European Federation of Financial Analysis Societies – EFFAS), reitinguagentuurides ja ettevõtteanalüüsi asutustes, ning sektorisisesed võrdlusalused;

—

ajal, mil nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil kasvab kriisi finants-, majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaalaste õppetundide tagajärjel vajadus läbipaistvuse järele (3) investeeringute, maksustamise ja korruptsioonivastase võitluse puhul iseäranis mäetööstuses;

—

ajal, mil on loodud vahendid tootmistegevuse keskkonnamõju mõõtmiseks, nt toote olelusringi hindamine, ökoloogiline jalajälg, negatiivse välismõju kulude arvestamine;

—

ajal, mil teatud ettevõtjad võtavad kuulda vastutustundlikke tarbijaid ning pakuvad jätkusuutlikumaid kaupu ja teenuseid, nt vältides toote ettekavandatud vananemist ja soosides õiglast kaubandust.

2.3

Komitee tunneb heameelt selle üle, et raamatupidamisarvestuse direktiivide muutmine avab uusi perspektiive, sest

—

see viib keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimise küsimuste lõimimisele ettevõtte strateegiasse ja teabevahetusse;

—

sellega väärtustatakse aktsionäride üldkoosoleku rolli ja vastutustundliku investeerimise põhimõtteid;

—

see pakub tagatisi ja paindlikkust, mis võimaldab kõigil ettevõtjatel, kes käsitavad ettevõtja sotsiaalset vastutust jätkusuutliku arengu mikromajandusliku väljendusena, see edumeelne lähenemine omaks võtta;

—

see algatab uue esitus- ja otsustusviisi ettevõtte strateegias, soosides pikaajalisust ja tugevdades sidemeid kontserni emaettevõtja ja tütarettevõtjate vahel.

2.4

Komitee juhib Euroopa Parlamendi ja nõukogu tähelepanu järgmistele soovitustele:

—

ettevõtjad peavad välja tooma nii positiivse kui ka negatiivse mõju, mida nende tegevus avaldab ühiskonnale;

—

ettevõtjad peavad aruandes ära märkima, kas juht- või järelevalveorganis on töötajate esindajaid;

—

majandusaasta aruande koostamisel tuleb teavitada töötajate esindusorganeid ja nendega konsulteerida;

—

aruande ESG kriteeriume käsitleva osa asjakohasuse tagamiseks peaksid selle koostama neis valdkondades, eelkõige sotsiaal- ja keskkonnaküsimustes pädevad isikud;

—

tellijad peavad teavitama oma suhetest oma tarneahela või väärtusahelaga, pidades eelkõige silmas tööõigust ja inimõigusi;

—

ettevõtjad, kelle suhtes direktiivi ei kohaldata, võiksid läbipaistvust rakendada vabatahtlikult, et parandada oma toimimisviisi;

—

liikmesriigid peavad hõlmama oma mittefinantsalase aruandluse oma riiklikku ettevõtja sotsiaalse vastutuse alasesse strateegiasse;

—

ülevõtmise raames langetavad seda otstarbekaks pidavad liikmesriigid nõutavat künnist, et see hõlmaks märkimisväärset hulka riigi ettevõtjaid;

—

komisjoni tuleb üles kutsuda algatama või hõlbustama protsessi, kuhu kaasatakse mitmeid sidusrühmi (4), et määratleda paremini juhtpõhimõtted ja võrdlusstandardid, mis soodustavad võrreldavust ja pikemas perspektiivis ühtlustamist;

—

komisjon peaks oma meetmetes ettevõtja sotsiaalse vastutuse edendamiseks ja sellealase teadlikkuse suurendamiseks, nagu need määraleti 2011. aasta oktoobri teatises, soovitama, et asjaomased ettevõtted kasutaksid mittefinantsteabe avalikustamisel suunistena selliseid rahvusvahelisi nõudeid, mis näivad ettevõtja sotsiaalse vastutuse määratlusega kõige tihedamalt seotud.

2.5

Komitee kiidab heaks neljanda direktiivi kavandatud muudatuse, mis puudutab nõuet, et ettevõtja esitaks teabe mitmekesisuspoliitika kohta oma juhtorganites.

2.6

Ta rõhutab, et see ei puuduta üksnes juht- ja järelevalveorganeid ning et kasulikuks võib osutuda mitmekesisuspoliitika laiendamine nende organite komiteedele, iseäranis auditikomiteele.

2.7

Komitee tuletab meelde, et enamikus liikmesriikides on täitmata naiste osakaalu neis organeis puudutavad eesmärgid (5).

2.8

Komitee peab vajalikuks lisada mitmekesisuse kriteeriumide hulka töötajate hulgast, eeskätt Euroopa töönõukogust pärinevate ja ametiühingute poolt volitatud liikmete osalemine juhtorganis.

2.9

Lõpetuseks soovitab komitee, et komisjon seoks läbivaatamise olemasolevate riiklike õigusaktide puhul tagasiulatuva mõju puudumisega ja hindaks raamatupidamisarvestuse direktiivides tehtavate muudatuste mõju ettevõtete aruandlustavadele mittefinantsteabe avalikustamise alal viie aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist.

3.   Taustteave

3.1

Raamatupidamisarvestuse direktiivide kavandatud muutmine on jätk jõupingutustele, mis algasid ettevõtete sotsiaalset vastutust käsitleva rohelise raamatu avaldamisega 2001. aastal (6) ja jätkusid 2006. aasta teatisega (7), ning vastab 2011. aasta teatise (8) töökavas avaldatud kohustustele. Muutmise vajadus tuleneb mõjuhinnangu tulemustest, mis näitavad ettevõtjate avaldatava mittefinantsteabe mõjususe piiratust, ja ulatusliku panuse sellesse on andnud avalik arutelu. Teabe kvaliteet on ebaühtlane. Pealegi on ettevõtete hulk ebapiisav.

3.2

Äriühingute läbipaistvuse suurendamine sotsiaal- ja keskkonnaküsimustes tehti teatavaks 2011. aasta aprillis ilmunud komisjoni teatises ühtse turu akti kohta.

3.3

2005. aastal ettevõtte sotsiaalse vastutuse teemal koostatud arvamusest (9) alates on komitee arvesse võtnud neljandat direktiivi raamatupidamise aastaaruannete kohta, mis sisaldab mittefinantsteavet käsitlevaid sätteid, millega ettevõtjatele antakse võimalus avalikustada teatav teave oma tegevuse sotsiaalsete ja keskkonnaaspektide kohta. 2012. aastal toetas komitee komisjoni eesmärki suurendada mitmekesisust juhtimis- ja järelevalveorganites. 2012. aasta arvamuses ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitleva teatise kohta (10) meenutas komitee oma pooldavat seisukohta kohustusliku mittefinantsülevaate kohta.

3.4

Ühendkuningriik võttis esimese liikmesriigina 1992. aastal kasutusele äriühingu üldjuhtimise eeskirja (nn Cadbury's Code) (11), viies sisse põhimõtte „järgi või selgita”. See eeskiri on teistes riikides, eeskätt Saksamaal ja Taanis, vastu võetud erineval kujul. Põhimõtte paindlikkus võimaldab teatud tundlikes valdkondades nagu korruptsioonivastane võitlus, mille tõhusus võib nõuda mõningast diskreetsust või isegi konfidentsiaalsust, avaldada teavet teatud reservatsiooniga.

3.5

Mitmed liikmesriigid, sh Prantsusmaa, Madalmaad, Ühendkuningriik, Rootsi ja Hispaania, on viimase kümne aasta jooksul vastu võtnud õigusakte, mis on suunatud riikliku raamistiku kehtestamisele aruandluse valdkonnas, pidades silmas Euroopa standardite ühtlustamist.

3.6

Iirimaa eesistumise ajal sõlmiti Euroopa tasandil kokkulepe läbipaistvuse alal mäetööstuses, millega muudetakse raamatupidamisdirektiivi. Siiski kohustab direktiiv läbipaistvuseks (iga riigi ja iga projekti puhul) kõigi rahavoogude puhul, mille Euroopa mäetööstuse ja metsandussektori ettevõtjad suunavad riikidesse, kus nad tegutsevad.

3.7

2013. aasta veebruari resolutsioonis (12) tunnistas Euroopa Parlament selle olulisust, et äriühingud avalikustavad teabe säästva arengu kohta, nagu näiteks sotsiaalsete ja keskkonnaalaste tegurite kohta, et teha kindlaks jätkusuutlikkuse riskid ning suurendada investorite ja tarbijate usaldust. Parlament kutsus komisjoni üles esitama ettepanekut, milles käsitletaks mittefinantsteabe avalikustamist äriühingute poolt.

3.8

Kriisi ajal, mil avalik arvamus Euroopas kutsub ettevõtjaid üles suuremale eetilisusele, tunnustatakse ettevõtjate sotsiaalse vastutuse tavasid teguritena, mis võivad mõjutada Euroopa Liidu kaubanduspoliitikat, arengupoliitikat ja ka strateegia „Euroopa 2020” rakendamist. See soodustab sotsiaaldialoogi ja kodanikuühiskonna dialoogi (ühiskondlikku dialoogi). Samuti peab see võimaldama kogu allhankeahela tegeliku olukorra paremat mõistmist. Sellised katastroofid nagu Rana Plaza vabrikuhoone kokkuvarisemine Bangladeshis tuletavad meelde vajadust pöörata tähelepanu tellijate vastutusele.

Brüssel, 11. juuli 2013

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Henri MALOSSE

(1)  ELT C 24, 28.1.2012, lk 91.

(2)  ELT C 21, 21.1.2011, lk 33.

(3)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus„Euroopa äriühinguõigus ja äriühingu üldjuhtimine” (ELTs seni avaldamata).

(4)  ELT C 161, 6.6.2013, lk 35.

(5)  ELT C 133, 9.5.2013, lk 68.

(6)  COM(2001) 366 final.

(7)  COM(2006) 136 final ja ELT C 286, 17.11.2005, lk 12.

(8)  COM(2011) 681 final ja ELT C 229, 31.7.2012, lk 77.

(9)  ELT C 286, 17.11.2005, lk 12.

(10)  ELT C 229, 31.7.2012, lk 77.

(11)  Financial Aspects of Corporate Governance (Äriühingu üldjuhtimise finantsaspektid), 1.12.1992.

(12)  Resolutsioon 2012/2098 (INI), raportöör: Raffaele Baldassarre.

LISA

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusele

Arutelu käigus lükati tagasi järgmine muudatusettepanek, mis kogus hääletamisel siiski enam kui veerandi häältest (kodukorra artikli 54 punkt 3):

Asendada arvamuse CES3548-2013_00_00_TRA_AS tekst järgmise tekstiga:

1.   Üldmärkused

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et direktiivi ettepanek on üleliigne (eelkõige seoses kohustusega tagada mitmekesisuspoliitika alane teave), kuna komitee arvates ei ole kõnealuses valdkonnas uusi Euroopa tasandi õigusnorme tarvis. Üldiselt ei näe komitee, et kehtivate õigusnormidega võrreldes pakuks direktiiv mingit olulist lisaväärtust, ning väljendab pigem kartust, et halduskoormus võib suureneda.

1.2

Komitee on seisukohal, et läbipaistvus kuulub lahutamatu osana ettevõtte kaasaegse juhtimise juurde. Euroopa ettevõtted on tõestanud, et kehtivat seadusandlust arvestades on nad piisavalt läbipaistvad. Euroopas kuulub sotsiaalne vastutus ettevõtete otsustusvaldkonda, moodustades ühe osa nende strateegiast ning põhinedes vabatahtlikkusel. Isegi kriisi ajal ei ole Euroopa ettevõtetes vähendatud nende läbipaistvuse ega vastutuse taset.

1.3

Komitee võtab teadmiseks asjaolu, et teatud sidusrühmad ning üldsus vajavad suuremat läbipaistvust ettevõttepoliitikas, eelkõige seoses sotsiaalse ja keskkonnaalase teabe avalikustamisega, ning iseäranis selliste kolmandates riikides tegutsevate ettevõtete puhul nagu mäetööstusettevõtted Aafrikas (keskkonnaohud, korruptsioon), tekstiiliettevõtted Aasias (sotsiaalsed aspektid, inimõigused)jne.

1.4

Kõnealuse ettepaneku ainus lisaväärtus seisneb selles, et käsitletakse riskide problemaatikat, nende määratlemist, haldamist ning neist teavitamise kohustust. See aitaks ettevõtetel paremini toime tulla kõnealuste riskide ja võimalustega ning seega suurendada vastutustunnet oma tegevuse suhtes mittefinantstegevuse valdkonnas, kuigi sellistel juhtudel jääb sageli ettevõtte otsustada, kas ta soovib asjaomase tegevuse ellu viia või mitte.

2.   Mittefinantsteabega seonduvad aspektid

2.1

Komitee teab, et üldiselt kaasneb läbipaistvuse suurendamisega oluline panus siseturu tõhusasse toimimisse. Ettevõtete toimimisega seonduva teabe parem võrreldavus võib mõjutada investorite ja aktsionäride otsuste tõhusust.

2.2

Komitee peab mittefinantsteabe avalikustamise viisi ja ulatust praegusel kujul kvaliteetseks, ning seatud eesmärgi saavutamise jaoks piisavaks. Uued andmed, mille avalikustamist soovitakse kohustuslikuks muuta, kujutaksid endast täiendavat koormust, mis on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Seega eelistaks komitee, et ettepanekus nõutaks üksnes tõeliselt oluliste ja asjakohaste andmete avalikustamist, et vältida ettevõtete halduskoormuse ebavajalikku täiendavat suurendamist, ning seda, et ettepanek tagaks samal ajal selle teabe kasutajatele (sh investorid, aktsionärid ja töötajad) maksimaalse lisaväärtuse.

2.3

Komitee eelistaks, et ettevõtted avalikustaksid mittefinantsteabe üksnes siis, kui nad seda soovivad. Kooskõlas kõnealuse lähenemisviisiga teeb komitee ettepaneku muuta direktiivi ettepaneku artiklite 1 ja 2 sisu.

2.4

Ettepanekus ei nähta ette mittefinantsteabe avalikustamise kohustust VKEdele, mis vastab Euroopa Liidu ettevõtjate halduskoormuse vähendamise pikaajalistele eesmärkidele.

2.5

Komitee leiab, et käsitletava ettepaneku sätted, milles nähakse ette mittefinantsteabe avalikustamine iga-aastastes haldusaruannetes ning nende kontrollimine vannutatud audiitori poolt, on keerukad ja raskelt mõistetavad; sellega seoses tuleks välja töötada praktiline tegevusjuhend. ELi seadusandlus nõuab, et vannutatud audiitor avaldab oma arvamuse haldusaruande ja raamatupidamise aastaaruannete sidususe kohta, teades, et kehtivate sätete kohaselt peab kõnealune haldusaruanne sisaldama raamatupidamise aastaaruandeid ja vannutatud audiitori aruannet ning teisi võimalikke dokumente. Mittefinantsteabe kontrollimine võib osutuda ka väga problemaatiliseks ja kulukaks. Vajalik on määratleda täpselt iga-aastases haldusaruandes avaldatud nõudmiste seosed, arvestades seejuures ka vajadust mitte koormata kõnealuse aruande kasutajaid üle ebaasjakohase teabega. Komitee edendab mittefinantsteabe avalikustamist dokumentides, mis ei nõua vannutatud audiitori kontrolli.

3.   Mitmekesisust käsitlevad aspektid

3.1

Komitee leiab, et mitmekesisuspoliitika kohustuslik avalikustamine põhjustab üleliigset halduskoormust, mis ei ole põhjendatud, ning mille positiivne mõju ei ole tõestatud. Komitee leiab, et sundida eraettevõtteid rakendama mitmekesisuspoliitika meetmeid, tehes neile seejuures kohustuseks mitmekesisuspoliitika alase teabe avalikustamise, või nõuda neilt põhjendust kõnealuste poliitikameetmete kohaldamata jätmise kohta, kujutab endast põhjendamatut sekkumist ettevõtlusvabadusse ning ettevõtjate otsustusvabadusse. Komitee lükkab selle ettepaneku kindlalt tagasi. Ettevõtte andmete avalikustamine peab toimuma ka edaspidi kõnealuse ettevõtte vabatahtlikkuse alusel. Ettevõte võib seejärel ise otsustada, kas see tähendab tema jaoks konkurentsieelist või mitte. Komitee on samuti vastu meetmete kogumile, mis seonduvad üksikasjalike andmete esitamisega mitmekesisuspoliitika kohta, ning seda mitmel põhjusel.

3.2

Eelkõige tuleb rõhutada, et mitmekesisuspoliitika avalikustamine ühe ettevõtte organite koosseisu kohta, ei mõjuta ei ettevõtte juhtimist ega selle tulemusi, vastupidiselt sellele, mida ekslikult väidetakse motivatsioonis. Komitee on seisukohal, et õigus otsustada selle üle, kes juhib ettevõtet, milliseid kontrollisüsteeme kasutada selle juhtimisel ning millist mõju omavad kontrolli- ja juhtimisorganite liikmed kõnealustes protsessides, peab kuuluma ettevõtte omanikule või aktsionäridele. Ettevõtte toimimine sõltub eelkõige omaniku/aktsionäride vastutusest. See kehtib ka riskide kohta, mida viimased võtavad kaotuste korral, mis tulenevad ettevõtte halbadest otsustest. Muutes kunstlikult kontrolli- ja haldusorganite koosseisu võib häirida hästi toimivat tasakaalu.

3.3

Mingil juhul ei tohiks Euroopa Komisjon sekkuda otsustusprotsessi, mis hõlmab näiteks juhatuse liikmete arvu, nende kvalifikatsiooni, vanust, sugu. Euroopa Komisjoni käsitletavast analüüsist ei selgu otsese seose olemasolu vanuse, soo ja muude aspektide ning ettevõtte tulemuste vahel, ning isegi kui see on nii, ei õigusta see autoritaarset sekkumist ettevõtte juhtimis- ja kontrolliorganite koosseisu küsimuses.

4.   Järeldused

Arvestades eelpool esitatud argumente

1)

peab komitee kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega esmatähtsaks, et uus nõue mittefinantsteabe avaldamiseks jääks vabatahtlikkuse alusel ettevõtete endi otsustada või siis kehtestataks see riigi tasandi õigusaktiga, milles määratletakse teabega seonduvad kohustused;

2)

soovitab komitee direktiivi ettepanekust välja jätta artikli 1 lõike 2, milles käsitletakse mitmekesisuspoliitikat; kui see peaks osutuma võimatuks, jätta otsuse langetamine selle üle, kas mitmekesisuspoliitikat puudutav teave avalikustada, sealhulgas selgitus, miks ettevõte asjaomast poliitikat ei järgi, vabatahtlikule alusele või reguleerida see riigi tasandi õigusaktis.

Hääletuse tulemused

Poolt

:

37

Vastu

:

96

Erapooletuid

:

2
Top