26.9.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 290/7

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 290/06

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„KRAŠKI MED”

EÜ nr: SI-PDO-0005-0532-24.03.2006

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:	Ministrstvo RS za kmetijstvo, gozdarstvo in prehrano (Sloveenia Vabariigi põllumajandus-, metsandus- ja toiduaineteministeerium)
Aadress:	Dunajska 22 SI-1000 Ljubljana SLOVENIJA
Tel	+386 14789109
Faks	+386 14789055
E-post:	varnahrana.mkgp@gov.si

2.   Taotleja:

Nimi:	Čebelarsko društvo Sežana
Aadress:	Brkinčeva 24 SI-6210 Sežana SLOVENIJA
Tel	+386 57342667
Faks	+386 57340084
E-post:	air.maat@siol.net
Koosseis:	tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3.   Toote liik:

Klass 1.4.

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

4.   Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimetus:

„Kraški med”

4.2.   Kirjeldus:

Nimetusega „Kraški med” tähistatud mett toodetakse nektarist, mida mesilased koguvad Karsti piirkonna taimedelt. Meetootmise allikaks on konkreetsete geoklimaatiliste tingimuste tõttu kujunenud taimekooslused. Nektari botaanilise päritolu järgi liigitatuna on Karsti piirkonnas toodetava mee liigid alljärgnevad.

—

Metsamesi: mesi, mis on toodetud lehemeest, mida mesilased on kogunud Karsti piirkonna metsade ja kuivade aasade eri liiki leht- ja okaspuudelt. — Organoleptilised omadused Välimus – keskmist kuni tumedat pruuni värvi, läbipaistmatu, võib kiiresti kristalluda. Lõhn – maheda kuni keskmise tugevusega; vaigu, piimakompveki, lehepuru nüansiga. Maitse ja aroom – keskmisest kuni väga magusani, pehme happesus, maitse võib olla kergelt mõru. Keskmise tugevusega püsiv aroom; alkoholi, karamelli või vaigu nüansiga. Elektrijuhtivus > 0,8 mS/cm — Õietolmu omadused Sisaldab keskmiselt kuni palju lehemee komponente. Sageli on selles järgmiste taimede õietolmu: harilik kastanipuu (Castanea sativa), harilik parukapuu (Cotinus coggygria), pärn (Tilia sp.), viljapuud (Prunus sp.), tamm (Quercus sp.), õissaar (Fraxinus ornus), mägi-piparrohi (Satureja montana).

—

Õiemesi: meetaimede õite, roht- ja heintaimede ning viljapuude nektari segust toodetud mesi. — Organoleptilised omadused Välimus – helekollast kuni pruuni värvi. Tüüpiliselt veidi läbipaistmatu. Tavaliselt kiiresti kristalluv; kristallumine ühtlane. Lõhn – keskmise kuni tugeva intensiivsusega; puuvilja, puuviljahautise, lillelise nüansiga. Maitse ja aroom – magusast kuni väga magusani, maheda kuni keskmise happesusega. Keskmise kuni tugeva intensiivsusega aroom, mis on keskmise kuni pikaajalise püsivusega. Lillede, värske puuvilja, puuviljahautise ja karamelli aroom. Elektrijuhtivus < 0,8 mS/cm — Õietolmu omadused Leitud on järgmiste taimede õietolmu: türnpuulised (Rhamnaceae), viljapuud (Prunus sp.), harilik robiinia (Robinia pseudoacacia), harilik kastanipuu (Castanea sativa), harilik nõiahammas (Lotus corniculatus), murakas (Rubus), õissaar (Fraxinus ornus), vaher (Acer sp.), harilik parukapuu (Cotinus coggygria), harilik luuderohi (Hedera helix).

—

Akaatsiamesi — Organoleptilised omadused Välimus – peaaegu värvitu kuni väga heledat õlgkollast värvi. Alati selge, harva kergelt küütlev. Püsib vedelas olekus, ei kristallu. Lõhn – väga maheda kuni keskmise intensiivsusega; vastehitatud haudmeteta kärje, värske vaha, akaatsia, vaniljekompveki nüansiga. Maitse ja aroom – magusast kuni väga magusani, puuduva happesuse kuni väga pehme happesusega. Mahe aroom, mis ei ole püsiv; vastehitatud haudmeteta kärje, värske vaha, akaatsiaõite, vanilje- või koorekompveki, värske või ja värske õle nüansiga. Elektrijuhtivus < 0,8 mS/cm — Õietolmu omadused Hariliku robiinia (Robinia pseudoacacia) õietolm ≥ 7 % Sageli on selles järgmiste taimede õietolmu: harilik parukapuu (Cotinus coggygria), murakas (Rubus), lõhnav kirsipuu (Prunus mahaleb), õissaar (Fraxinus ornus), verev kontpuu (Cornus sanguinea).

—

Pärnamesi — Organoleptilised omadused Välimus – roheka läikega helekollast kuni heledat merevaikkollast või õlgkollast värvi. Võib olla veidi läbipaistmatu. Tavaliselt kiiresti kristalluv. Mee struktuur on iseloomulike pikkade, jämedateraliste kristallidega. Lõhn – keskmise kuni tugeva intensiivsusega; värske, pärnaõite, mentooli, sidrunikoore ja puidulaastu nüansiga; võib olla ravimit meenutava lõhnaga. Maitse ja aroom – magusast kuni väga magusani, maheda kuni keskmise happesusega, väga vähese kuni vähese terava mõrudusega. Keskmise kuni tugeva intensiivsusega aroom, mis on keskmise kuni pikaajalise püsivusega; värskendav, mentooli, värske kreeka pähkli, rohttaimede, keedetud pärnaõite nüansiga. — Õietolmu omadused Pärna (Tilia sp.) õietolm: ≥ 7 % Sageli on selles järgmiste taimede õietolmu: harilik kastanipuu (Castanea sativa), viljapuud (Prunus sp.), valge ristik (Trifolium repens), vaher (Acer sp.), türnpuulised (Rhamnaceae). Selles on keskmiselt kuni palju lehemee komponente.

—

Kastanimesi — Organoleptilised omadused Välimus – punaka läikega tumepruuni või merevaikkollast värvi. Pikema aja jooksul püsib tunnuslikult vedelas olekus. Kristallub jämedateralisteks kristallideks. Lõhn – väga tugev; mõrkjas, kastaniõite, märja kartongi, kreeka pähkli purustatud lehtede nüansiga. Maitse ja aroom – keskmiselt magus, pehme happesus, keskmine kuni tugev mõrudus. Mõru maitse püsib keskpikka kuni pikka aega. Tugev kuni väga tugev aroom, väga püsiv; karamellistunud suhkru, karamelli, suitsu, rohttaimede, koirohu nüansiga. Elektrijuhtivus > 0,8 mS/cm — Õietolmu omadused Hariliku kastanipuu (Castanea sativa) õietolm: ≥ 55 % Sageli on selles järgmiste taimede õietolmu: viljapuud (Prunus sp.), pärn (Tilia sp.), elulõng (Clematis L.).

—

Lõhnava kirsipuu mesi — Organoleptilised omadused Välimus – punakat kuni pruunikaspunast värvi. Veidi läbipaistmatu. Järkjärgulise kristallumise käigus võib moodustada peeneteraliste kristallidega tiheda struktuuri. Lõhn – keskmise kuni tugeva intensiivsusega; kirsikivi, põletatud kirsside ja lõhnava kirsipuu õite nüansiga. Maitse ja aroom – magusast väga magusani, maheda kuni keskmise happesusega ning vähese kuni keskmise mõrudusega. Mõru maitse püsib keskpikalt. Väga tugev aroom, mis on keskmiselt kuni väga püsiv; mõrumandli, põletatud kirsside, kirsisiirupi, ravimite nüansiga. — Õietolmu omadused Lõhnava kirsipuu (Prunus mahaleb) õietolm: ≥ 7 % Sageli on selles järgmiste taimede õietolmu: muud viljapuud (Prunus sp.), vaher (Acer sp.), harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum), harilik kastanipuu (Castanea sativa), harilik parukapuu (Cotinus coggygria), õissaar (Fraxinus ornus).

—

Magusa kirsipuu mesi — Organoleptilised omadused Välimus – keskmist merevaikkollast kuni oranžikaspunast värvi. Mesi on veidi läbipaistmatu. Kristallub kiiresti; tekstuur peeneteraliste kristallidega. Lõhn – keskmise tugevusega; kirsiõite, mandlite või kirsikivide nüansiga. Maitse ja aroom – magusast väga magusani ning maheda kuni keskmise happesusega. Keskmise tugevuse ja keskmise püsivusega aroom; küpsete kirsside, kirsiõite ja mandlite nüansiga. Elektrijuhtivus < 0,8 mS/cm — Õietolmu omadused Magusa kirsipuu (Prunus avium) õietolm: ≥ 5 % Sageli on selles järgmiste taimede õietolmu: vaher (Acer sp.), harilik kastanipuu (Castanea sativa), harilik parukapuu (Cotinus coggygria), õissaar (Fraxinus ornus).

—

Mägi-piparrohu mesi — Organoleptilised omadused Välimus – roheka läikega heledat merevaikkollast värvi. Kristallub kiiresti; peeneteraliste kristallidega pehme konsistents. Lõhn – keskmise tugevusega; kuivatatud lillede, lõhnavate rohttaimede nüansiga. Maitse ja aroom – keskmise kuni tugeva mõrudusega keskmiselt magus. Keskmise kuni tugeva intensiivsusega aroom, mis on keskmise kuni pikaajalise püsivusega; õietolmu, kohvi ja kuivatatud rohttaimede nüansiga. — Õietolmu omadused Mägi-piparrohu (Satureja montana) õietolm: ≥ 3 % Sageli on selles järgmiste taimede õietolmu: pärn (Tilia sp.), harilik kastanipuu (Castanea sativa), harilik luuderohi (Hedera helix).

Toode „Kraški med” peab olema järgmiste omadustega:

—	maksimaalne veesisaldus 18 %,

—	villimisel hüdroksümetüülfurfuraali (HMF) sisaldus kuni 15 mg/kg,

—	fruktoosi ja glükoosi kogusisaldus 100 g mees peab olema vähemalt 45 g.

4.3.   Geograafiline piirkond:

Kaitstud päritolunimetusega „Kraški med” tohib märgistada üksnes sellist mett, mis on toodetud Sloveenias ulatuslikumas Karsti (Kras) söödamaade piirkonnas. Selle piirkonna piir kulgeb Opatje Selost kuni Sloveenia–Itaalia riigipiirini ning sealt piki piiri Socerbini. Edasi kulgeb piir piki Kraški Robi mäeseljakut kuni Rakitoveci küla ja Sloveenia–Horvaatia riigipiirini ning sealt edasi piki piiri kuni Golaci külani. Golacist kulgeb piir algul Hrušica, siis Huje küla poole, läbib Ostrožno Brdo, edasi Buje külast Volče, Laže ja Lozice külani ning sealt piki Persunca mäe põhjanõlva pidi Trebižani külakeseni. Edasi kulgeb piir piki Branica jõe orgu Čipnje külakeseni, sealt Lukoveci külani, edasi Škrbina, Lipa ja Kostanjevica na Krasu külani ning tagasi Opatje Selosse.

Kõik nimetatud asulad asuvad määratletud geograafilises piirkonnas.

4.4.   Päritolutõend:

Kõikide toodet „Kraški med” tootvate mesinike mesilad asuvad nektari korje ajal geograafilises piirkonnas.

Mesinikud, inspektorid ja sõltumatud sertifitseerimisasutused kontrollivad mee „Kraški med” päritolu mitmes etapis.

Mee päritolu jälgitavuseks peavad mesinikud iga päev pidama päevikut mesilaste söödamaa kohta, märkides selle asukoha, mesilasperede arvu, mee võtmise kuupäeva, toodetud mee koguse ja liigi ning toodetud mee „Kraški med” koguse. Mesinikud peavad ka andmikku mesilaste tervisekaitsemeetmete ja meeanalüüside tulemuste kohta.

Sežana mesinike ühingus Čebelarsko Društvo Sežana peetakse registrit iga „Kraški med” mett tootva mesiniku kohta (mesila asukoht, mesilasperede arv, söötmise aeg, söötmisandmikud, toodetud mee kogus). Sežana mesinike ühingus peetakse ka toote „Kraški med” nummerdatud etikettide väljaandmise registrit. Kõnealused etiketid on antud mesinikele (olenemata nende liikmelisusest ühingus), kes on saanud tõendi spetsifikaadi tingimuste järgimise kohta. Mingil viisil ei diskrimineerita selliseid mesinikke, kes ei ole ühingu liikmed.

Inspektorid (litsentsi omavad eriväljaõppega isikud) peavad kontrollima iga mesinikku, kes soovib kasutada nimetust „Kraški med”, et tagada mesilaste pidamise, meetootmise, -villimise ja hoiustamise vastavus asjakohastele eeskirjadele. Kui mesi vastab nõuetele, annab inspektor mesinikule loa saada taotletud arv nummerdatud etikette nimetusega „Kraški med”, sõltuvalt deklareeritud meehulgast. Inspektorid peavad pidama registrit mesiniku mesindustegevuse ja mee välianalüüside vastavuse kohta.

4.5.   Tootmismeetod:

Mesilad peavad asuma punktis 4.3 määratletud geograafilises piirkonnas.

Selleks et toota kõrgekvaliteedilist mett „Kraški med”, peab meetootmine vastama mesilaste pidamise headele tavadele, mida on kirjeldatud Sloveenia mesinike assotsiatsiooni (ČZS) ohu analüüsi ja kriitilise kontrollpunkti (HACCP) süsteemil põhineva mesinduse hea hügieenitava suunistes.

Talvel on lubatud mesilasi sööta suhkru või nn suhkrukoogiga. Mesilasi ei söödeta vahetult enne korjet või selle ajal. Söötmise ajal ei ole lubatud keemiliste ainetega töötlemine. Mesilastele ei anta ravimeid sisaldavat sööta või mesilaste haigusi pärssivaid aineid. Vurritatakse üksnes sellist mett, mida mesilased on tarus tootnud. Mett ei vurritata kunagi kärjest, milles on veel hauet. Söötmisperioodil kontrollib mesinik tarus küpsenud mee kogust, mida saab juba vurritada. Mett ei ole lubatud filtreerida läbi sõela, mille aukude läbimõõt on alla 0,2 mm. Vurritatud mesi ladustatakse mahutites, millele on märgitud mee partii, kuupäev, asukoht, kogus ja liik. Mee kuivatamine on keelatud. Kristallunud mett võib vedeldada soojendades, kuid temperatuur küttekeha ja mee kokkupuutepunktis võib tõusta maksimaalselt kuni 40 °C-ni. Mee vedeldamine mikrolaineahjus on keelatud.

Mett „Kraški med” tohib villida erikujulistesse pakenditesse. Kohe pärast villimist suletakse purk ja kaas pitserietiketiga nii, et purki ei ole võimalik avada ilma pitseerivat etiketti katki tegemata.

4.6.   Seos geograafilise piirkonnaga:

Toote „Kraški med” kvaliteet ja iseloomulikud organoleptilised omadused on tingitud sellistest teguritest nagu Karsti piirkonna erilised geoklimaatilised tingimused ja fütogeograafilised omadused, mesilaste pidamise traditsioonid, mesinike hoolikus ja teadmised.

Geoloogilised omadused

Kogu geograafiline piirkond on karsti maastikule iseloomuliku topograafiaga lainjas-künklik lubjakiviplatoo. Karstile iseloomulikud tunnused ilmnevad nii pealispinnas (karstipoljed, karstilehtrid, karstihäilud, neelukohad) kui ka aluspinnas (karstikoopad, stalaktiidid, tilkekivid). Geograafilises piirkonnas on iseloomulik terra rossa’na tuntud karsti punane muld. Mitmete keskkonnamõjurite (erosioon, pinnase kadu maapinna õõnsustesse) tõttu on peamiselt kaljust pinda kattev mullakiht õhuke.

Kliima

Karsti piirkond on pehme vahemerelise kliimavööndi ja põhja-ida suunal liikuva külma kontinentaalse õhumassi kokkupuutekoht. Mägedest laskuv külm tuul boora on piirkonna kõige iseloomulik ilmastikunähtus. See kuiv, külm ja puhanguline põhja-ida suunaline tuul tekib siis, kui kontinentaalne õhumass liigub mere suunas. Need tuuled puhuvad aastaringselt, kuid eriti sageli talvel, ning põhjustavad temperatuurilangust ja tuuleerosiooni. Karsti alale on iseloomulik väga muutlik ilm, seda eriti talvel. Mere lähedusest on tingitud asjaolu, et sageli tõuseb temperatuur järsult keset talve pärast seda, kui päevade kaupa on puhunud jäised boora tuuled. Sademeid esineb aastas igal kuul, kuid vett läbilaskva karstimulla tõttu valitseb seal põuaoht.

Taimkate

Geograafilises piirkonnas kujunenud taimestik on kohanenud selle ala eripäraste geoloogiliste ja klimaatiliste tingimustega. Keskkonnale on märkimisväärset mõju avaldanud ka inimeste sekkumine. Ammustel aegadel oli Karsti ala kaetud suurte tammemetsadega, mis tegelikult hävitati täielikult, et saada puitu ning aletegemisega põllu- ja karjamaad. Raietegevusest tingituna ja karjamaadest loobumise tagajärjel hakkas piirkond möödunud sajandi keskel kattuma karsti alale iseloomuliku kuiva rohumaaga. Kujunesid karsti ala ainulaadse taimestikuga karjamaad ja aasad. Karsti piirkond on Sloveenia rikkaima taimestikuga ala, kus jõudsalt kasvavad peaaegu pooled Sloveenia taimeliikidest. Karsti alal kasvab lisaks mitmetele hävimisohus ja haruldastele liikidele palju tüüpilisi lähisvahemerelisi taimeliike.

Kuivade rohumaade tunnuseks on nii taimede suur kasvutihedus kui ka liigirohkus. Ühel aasal on võimalik leida rohkem kui 100 taimeliiki. Karsti alale iseloomulikest taimedest paljud on endeemilised. Karsti kuivade rohumaade taimed õitsevad varakevadest hilissuveni. Taimkatte liigirohkust rikastavad ka arvukad karstilehtrid, mis moodustavad ainulaadse keskkonna; neis neeluaukudes kujuneb ümbruskonnast mõjutamata eriomane kohalik kliima, millest sõltub taimkatte liik.

Metsamaal ja karsti kuivadel rohumaadel ning kõrgustikel või kord aastas niidetavatel aasadel on ülekaalus tüüpilised metsapuud ja -põõsad, sh suurelehine pärn (Tilia grandifolia), euroopa humalpöök (Ostrya carpinifolia), harilik tamm (Quercus robur L.), must mänd (Pinus nigra), harilik kastanipuu (Castanea sativa), magus kirsipuu (Prunus avium), lõhnav kirsipuu (Prunus mahaleb), harilik robiinia (Robinia pseudoacacia) ja harilik parukapuu (Cotinus coggygria).

Piirkonna teine tüüpiline omadus on heintaimede, kaunviljade ja rohttaimede liigirikkus. Karsti piirkonnas leiduva 35 liiki rohttaimede hulgas kasvab ka rikkalikult mägi-piparrohtu (Satureja montana).

Inimtegurid

Karsti piirkonna mesilaste pidamise traditsioonid ulatuvad kaugele minevikku. Säilinud on mõned dokumendid, mida on hoidnud koolijuhataja Janko Vodopivec, kes pidas mesilasi aastatel 1892–1937. Karsti piirkonna mesinduse jõudsas arengus saabus pöördepunkt 1910. aastal, kui kohalikud mesinikud asutasid oma ühingu. Selliste ühingute tegevus mõjutas positiivselt kaasaegsema mesinduse arengut ja eemaldatavate kärgedega tarude kasutamist.

Geograafilise piirkonna taimede liigirikkus ja mesinduse pikaajaline traditsioon on soodustanud seda, et on saadud rohkelt mesindusalaseid kogemusi, teadmisi ja oskusi seoses mesilaste söötmistingimuste optimaalse kasutamisega. Nii paigutatakse mesitarud teatavatesse paikadesse, mille taimedelt saadud nektarist on võimalik toota eri liiki kõrgekvaliteedilist mett „Kraški med”. Klimaatilistest tingimustest tingituna on mesi „Kraški med” kuiv, küpsenud ja rikas mineraalide poolest. Rikkalik taimestik ja kuiv kliima leiavad väljundi Karsti piirkonnas toodetud mee intensiivses ja täidlases aroomis, mis tagab toote „Kraški med” eristatavuse.

4.7.   Kontrolliasutus:

Nimi:	Bureau Veritas, d.o.o.
Aadress:	Linhartova 49a SI-1000 Ljubljana SLOVENIJA
Tel	+386 14757670
Faks	+386 14747602
E-post:	info@bureauveritas.si

4.8.   Märgistus:

Toote „Kraški med” spetsifikaadi tingimustele vastav mesi peab olema varustatud „Kraški med” nimetust kandva etiketi ja logoga (esitatud allpool), mee liigi, tähisega „zaščitena označba porekla” (kaitstud päritolunimetus), ELi vastava tähise, riikliku kvaliteedimärgise, tootja nime, partii numbri ja tähisega „proizvedeno v Sloveniji” (toodetud Sloveenias).

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

---