Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52012XC0626(03)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

OJ C 186, 26.6.2012, p. 18–25 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

26.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 186/18


Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

2012/C 186/10

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„ΚΑΛΑΜΑΤΑ” (KALAMATA)

EÜ nr: EL-PDO-0117-0037-21.12.2009

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

Toote nimetus

Toote kirjeldus

Geograafiline piirkond

Päritolutõend

Tootmismeetod

Seos piirkonnaga

Märgistus

Riiklikud nõuded

Muu (täpsustada)

2.   Muudatus(t)e liik:

Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine

Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet

Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)

Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3.   Muudatus(ed):

3.1.   Toote kirjeldus:

Selles taotluses on toodetud oliiviõli kirjeldatud üksikasjalikumalt kui esialgses registreerimistaotluses. On vastu võetud rangemad kvaliteedistandardid, et päritolunimetust kasutataks ainult sellest piirkonnast pärit parima kvaliteediga oliiviõli puhul.

3.2.   Geograafiline piirkond:

Kontrollitud päritolunimetusega „Καλαμάτα-Kalamata” oliiviõli geograafiline tootmispiirkond on Messeenia, mis on piiritletud selle halduspiiridega, moodustab Peloponnesose piirkonna haldusüksuse ja hõlmab seega kõiki alasid, kus kasvatatakse oliivipuid ja toodetakse oliiviõli „Kalamata”. Tuleb märkida, et kasvatatavate oliivipuude sordid, viljelustavad, oliivide töötlemise tavad, oliiviõli tootmise ajalugu ning selle seos rahvakommete ja -tavadega, samuti mulla- ja ilmastikutingimused on Messeenia kõikides osades, kus seda oliivipuud kasvatatakse, samasugused. Seega ei erine ekstra-neitsioliiviõli, mida toodetakse ülejäänud Messeenias, väljaspool endist Kalamata piirkonda, kontrollitud päritolunimetusega „Καλαμάτα-Kalamata” oliiviõlist ei looduslike, keemiliste ega organoleptiliste omaduste poolest.

Messeeniast pärit ekstra-neitsioliiviõli proovide organoleptilisest analüüsist, mis tehti arenguministeeriumi tarbimise peasekretariaadi keemialaboris, mille on heaks kiitnud Rahvusvaheline Oliiviõlinõukogu, ilmneb, et organoleptilisest seisukohast on kõik Messeeniast pärit oliiviõlid samasugused. Olemasoleva kontrollitud päritolunimetuse alalt pärit oliiviõlide rühmas on puuviljasuse mediaan Mf 3,4 ja veamediaan Md 0. Ülejäänud Messeeniast pärit oliiviõlide rühmas on puuviljasuse mediaan Mf 3,9 ja veamediaan Md 0. Olemasoleva kontrollitud päritolunimetuse alalt pärit oliiviõlide rühmas on mõruduse mediaan Mb 2,37 ja terava maitse mediaan Mp 3,33. Ülejäänud Messeeniast pärit oliiviõlide rühmas on mõruduse mediaan 2,51 ja terava maitse mediaan Mp 3,21.

Arenguministeeriumi tarbimise peasekretariaadi keemialaboris aastatel 2000–2010 tehtud keemilistest analüüsidest ilmneb, et ülejäänud Messeenias toodetud oliiviõlil „Kalamata” on samad omadused, nagu näitab ka järgmine tabel.

 

Keskmine osutatud geograafilises piirkonnas

Keskmine ülejäänud Messeenias

Happesus

0,49

0,49

Peroksiidarv

8,35

8,05

Κ270

0,14

0,13

Κ232

1,73

1,53

Steroolide üldkogus

1 310

1 267

Palmitiinhape (%)

11,82

11,75

Palmitoleiinhape (%)

0,86

0,86

Stearhape (%)

2,78

2,61

Oleiinhape (%)

75,63

76,79

Linoolhape (%)

7,07

6,1

Eespool märgitut arvestades on vaja kindlaks määrata uus geograafiline piirkond, järgides ikka rangelt selle taotluse spetsifikaati.

3.3.   Tootmismeetod:

Tootmismeetodi osas lisatakse siia tehniliste vahendite (korjamismasinad) kasutamine oliivide korjamisel seal, kus reljeef seda lubab. Korjamismasinate kasutamisel on teatavad eelised: need aitavad parandada korjatud oliivide ja loomulikult ka toodetava oliiviõli kvaliteeti.

Täpsemalt annab korjamismasinate kasutamine võrreldes käsitsi raputamisega järgmised tulemused:

korjamiskulud alanevad ja korjamisaeg lüheneb, mis võimaldab saada oliivid, mis ei ole korjamisaja tõttu muutunud;

oliivipuude saagikus suureneb tänu sellele, et oliivid korjatakse ja puid lõigatakse otsekohe;

oliivid korjatakse väga hästi, vältides okste ja viljade vigastamist.

Lisaks on oliivide töötlemisel veskis oliivimassi segamise etapis nõutav, et segamistemperatuur ei ületaks 27 °C: nii tagatakse oliiviõli kvaliteet ja säilivad selle lenduvus, värv ja oksüdeerimiskindlus.

Seega on võimalik kanda standarditele vastavate oliiviõlide märgistusele fakultatiivne märge „külmpressitud”, mis on toodud määruses (EÜ) nr 1019/2002 kindlaks määratud oliiviõli turustusnormides.

3.4.   Seos piirkonnaga:

Oliiviõlil „Kalamata” on otsene seos kogu Messeenia ajaloo, traditsiooni ja kultuuriga ning selle tootmine on talvel piirkonna elanike põhitegevus. Õlipuude kasvatamise ja oliiviõli tootmise algus Messeenias kaob aegade hämarusse, nagu näitavad kirjalikud allikad ja korrapäraselt korraldatavad arheoloogilised kaevamised. Oliiviõli on praegu ja on alati olnud elanike elatustaseme ja heaolu peamine majanduslik ja sotsiaalne näitaja.

Endise Kalamata ringkonna mulla- ja ilmastikutingimused on iseloomulikud kogu Messeeniale ja on ühtlased: kallakud ja künklikud maa-alad, mõõdukas aastane sademetehulk (umbes 750–800 mm), pehme talv, pikk ja kuum suvi, palju päikest, keskmise tugevusega tuuled ja künklik reljeef (tänu millele saavad oliivisalud palju valgust ja õhku), kerge neutraalne kuni aluseline lubjakivipinnas ning piisav fosfori-, kaaliumi-, boori- jms sisaldus. Lisaks on geograafiline piirkond ühtlane, mis puudutab kasutatavaid viljelustavasid ja oliivide töötlemise meetodeid. Kogu Messeenia maakonnas toodetaval oliiviõlil ja endises Kalamata ringkonnas toodetud oliiviõlil on samad kvalitatiivsed eriomadused: tugev värv, meeldiv maitse, loomulik heledus ja suur aroomiainete sisaldus, happesus, mis jääb alla lubatud ülempiiri, eriline rasvhappesisaldus, keskmine puuviljasus toore vilja lõhnaga, kerge mõrusus ja kerge kuni keskmine terav maitse.

Tegurid, millest sõltuvad tooraine erilised omadused, mis kanduvad edasi toodetavale oliiviõlile „Kalamata”, on järgmised:

piirkonna suurepäraste kliimategurite kombinatsioon (pikk päikeseperiood, väga sobiv sademete hulk jm);

leebe talv ning pikk kuum ja kuiv suvi;

keskmise tugevusega tuuled ja piirkonna künklik reljeef koos vaasikujuliseks pügamisega, mida oliivikasvatajad teevad. Messeenia künklik reljeef ei võimalda alati vilju mehhaniseeritult korjata ega kasvatamist mehhaniseerida, nii et oliivipuude kasvatamisel kasutatakse traditsioonilisi meetodeid (pügamine, mulla freesimine, käsitsi korjamine);

kerge neutraalne kuni aluseline lubjakivipinnas;

piisav fosfori-, magneesiumi-, mangaani-, boori- jms sisaldus;

maatükkide piiratud suurus võimaldab Messeenia oliivikasvatajatel oma puude eest hästi hoolitseda ja toota kvaliteetset oliiviõli, mida nad teevad terve aasta;

sobiva küpsusastmega oliivide korjamise hoolikas toiming ja nende töötlemise suurepärased tingimused. Ühtlane geograafiline piirkond Taygetose mäe ja Joonia mere vahel, kus on eriline mikrokliima, mis tagab kogu Messeeniast pärit oliiviõlile „Kalamata” samad omadused.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„ΚΑΛΑΜΑΤΑ” (KALAMATA)

EÜ nr: EL-PDO-0117-0037-21.12.2009

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Nimetus:

„Καλαμάτα” (Kalamata)

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Kreeka

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 1.5.

Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Ekstra-neitsioliiviõli õlipuudelt, mille sordid on „Koroneiki” ja „Mastoeidis”. Kontrollitud päritolunimetusega oliiviõli „Kalamata”, mis pärineb peamiselt oliividest, mille sort on „Koroneiki”, ja milles on maksimaalselt 5 % oliive, mille sort on „Mastoeidis”. Sellel on alljärgnevad omadused.

Koguhappesus (grammi oleiinhapet) ei ületa 0,50 g 100 g õli kohta.

Konstandid näitajate osas, mis iseloomustavad erinevat liiki oksüdeerunud ainete olemasolu oliiviõlis, peavad oliiviõli pakendamisel olema järgmised:

Κ232: maksimaalselt 2,20

Κ270: maksimaalselt 0,20

peroksiidarv: ≤ 14 MeqO2/kg

steroolide üldkogus: > 1 100 mg/kg

rasvhappesisaldus (%):

oleiinhape: 70–80

linoolhape: 4,0–11,0

stearhape: 2,0–4,0

palmitoleiinhape: 0,6–1,2

palmitiinhape: 10,0–15,0

Organoleptilised omadused

Kirjeldus

Mediaan

Puuviljasuse mediaan

3–5

Mõrususe mediaan

2–3

Terava maitse mediaan

2–4

Vead

0

Kontrollitud päritolunimetusega oliiviõli „Kalamata” on keskmiselt puuviljane ja sellel on toore vilja lõhn, see on kergelt mõrkjas ja kergelt kuni keskmiselt terava maitsega.

Värvus: rohelisest kuni kollakasroheliseni.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kasvatus-, tootmis- ja pressimistoimingud kontrollitud päritolunimetusega „Kalamata” ekstra-neitsioliiviõli valmistamisel peavad aset leidma eranditult punktis 4 nimetatud geograafilises tootmispiirkonnas. Oliiviõli valmistamine ja selle esmane ladustamine toimuvad üksustes, mis asuvad kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas, järgivad kõiki toiduainete tootmisel kohaldatavaid riigisiseseid ja liidu õigusnorme ning millel on roostevaba mehaaniline varustus ja roostevabad mahutid oliiviõli ladustamiseks.

Oliivide korjamine, transport ja ladustamine

Oliivid korjatakse enamikus kohtades puu raputamise teel, käsitsi või kammiga, samuti mehaaniliste vahenditega (korjamismasinad), kui vili muutub rohelisest või kollakasrohelisest mustjaks umbes 50 % ulatuses, ning seda alates oktoobri lõpust umbes nelja kuni kuue nädala jooksul – sõltuvalt ilmastikutingimustest – ja kasutades alati võrke, mis tõmmatakse õlipuude jalamile. Mahakukkunud küpseid oliive ei korjata mingil juhul veskites töötlemiseks.

Oliivid saadetakse veskitesse kõvast plastist aukudega korvides või eranditult looduslikest materjalidest kottides, mille mahutavus on 30–50 kg. Veskitesse saatmine ja pressimine toimub 24 tunni jooksul ja parimates säilitamistingimustes (ladustamine nii, et viljad on kaitstud valguse eest, alustel, mis võimaldavad õhul ringelda, ja vältides otsest kokkupuudet maaga), et viljad ei rikneks. Kuni pressimiseni tuleb oliive säilitada jahedas kohas. Kontrollitud päritolunimetusega „Kalamata” ekstra-neitsioliiviõli valmistamiseks nõutav aeg ei ületa 24 tundi alates oliivide korjamisest kuni oliiviõli tootmiseni. Keelatud on ladustada oliive oliivisaludes, kus neid ähvardavad mitmesugused looduslikud ja mikrobioloogilised ohud.

Oliivide töötlemine

Oliive töödeldakse klassikalistes või tsentrifuugveskites, mis tagavad oliivimassile segamise ajal ja töötlemise kõikides teistes etappides temperatuuri alla 27 °C. Veskis eraldatakse viljad lehtedest ja okstest, pestakse ja juhitakse purustisse. Seejärel segatakse oliivimassi 20–30 minuti jooksul ja ekstraheeritakse õli kas pressimise või tsentrifuugimise teel, kusjuures juhul, kui oliivid ei sisalda piisavalt taimseid vedelikke, lisatakse veidi vett.

Veskid peavad kindlasti asuma Messeenia piires.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Kontrollitud päritolunimetusega „Kalamata” ekstra-neitsioliiviõli tuleb ladustada roostevabades mahutites, mis on paigaldatud sobivatesse ladustamisaladesse, ja temperatuuril, mis ei ületa 24 °C. Esmane ladustamine võib toimuda nendes veskites, kus õli valmistatakse.

Õli vedamine veskite ja pakendamisüksuste ladustamisalade vahel toimub ainult spetsiaalsetes hoolikalt puhastatud roostevabades mahutites.

Oliiviõli võib pakendada nii kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas kui ka väljaspool seda, kui on olemas usaldusväärne jälgitavussüsteem ja kui oliiviõli märgistatakse korralikult.

Hulgimüügi korral on lubatud oliiviõli vedada roostevabades mahutites, mis pitseeritakse kohe pärast nende täitmist, märgistatakse korralikult ja mille puhul järgitakse usaldusväärset jälgitavussüsteemi. Jaemüügipakenditeks on lubatud kasutada kõiki pakendeid maksimaalse mahutavusega viis liitrit, mis vastavad Kreeka ja ELi õigusaktides kehtestatud nõuetele.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Toote märgistus sisaldab tähtedest ja numbritest koosnevat koodi, mis näitab ära märgistuse järjekorranumbri ja valmistamisaasta kaks viimast numbrit ning mis koostatakse järgmiselt:

KA/märgistuse järjekorranumber/valmistamisaasta kaks viimast numbrit.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Oliiviõli „Kalamata” toodetakse Peloponnesoses asuva Messeenia maakonna halduspiirides, kusjuures seda maakonda piiravad põhjast Neda jõgi ja Arkaadia mäed, idas Taygetose mägi, lõunas Messeenia laht ja läänes Joonia meri.

Oliivisalud katavad umbes 100 000-hektarilist pindala.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Kindlaksmääratud geograafiline piirkond asub Peloponnesose edelaosas ja selle pindala on 2 991 km2. Messeenia idaosas kõrgub Taygetose mäeahelik, mis moodustab loodusliku piiri Lakoonia maakonnaga. Taygetos on 115 km pikk ja selle kõrgeim tipp on 2 400 meetrit kõrge, mis mõjutab maakonna mikrokliimat. Suurim ja viljakaim tasandik on Messeenia tasandik, millele järgnevad teised väiksemad, näiteks Kyparissia, Gargalianoi, Pylose, Methóni, Koroni, Longa ja Petalidi tasandikud.

Kindlaksmääratud geograafilise piirkonna kliimat ja pinnast iseloomustavad eripärad, mis soodustavad oliivikasvatust, nii et toimingud, mida kasvatamisel tehakse, piirduvad sellega, mis on õlipuude normaalseks arenguks absoluutselt hädavajalik. Maakonna mikrokliimat iseloomustab parasvöötmeline (kuiv ja kuum – parasvöötmeline) kuni lähistroopiline vahemerekliima. Talved on pehmed ning suved pikad ja kuumad. Külm aastaaeg kestab novembrist aprillini ja soe aastaaeg maist oktoobrini. Aastane keskmine sademetehulk on umbes 750–800 mm, kõige rohkem sajab talvel (umbes 330 mm vihma). Seejärel tuleb sügis umbes 250 mm vihma, kevad 146 mm vihma ja lõpuks suvi umbes 23 mm vihmaga. Kõige kuivem kuu on juuli (5,2 mm) ja kõige vihmasem november (138,2 mm).

Aastane keskmine õhuniiskus on 67,7 %, kusjuures kõige kuivem kuu on juuli (58 %) ja niiskeim november (74 %).

Mis puudutab keskmist kuutemperatuuri aasta lõikes, siis kõige külmem on detsembris ja jaanuaris (10 °C) ning kõige kuumem juulis ja augustis (28 °C). Aastas on üle 3 000 tunni päikest.

Võttes arvesse neid andmeid, sobib valitsev mikrokliima ideaalselt oliivikasvatuseks. Järskude temperatuurikõikumiste puudumine ning sobiv sademete hulk ja nende jaotumine – need on optimaalsed tingimused, mida õlipuu aastane kasvutsükkel nõuab.

Pinnas on liivane ja savine ning neutraalse kuni aluselise pH-ga. Kindlaksmääratud geograafilise piirkonna reljeef on enamasti künklik. Pinnas on üsna vett läbilaskev, tagab hea filtreerumise ning laseb veel ja pinnaselahustel ringelda, nii et see ei hoia vett kinni ja maapinda ei teki lõhesid. Pinnas sisaldab piisavas koguses fosforit, boori, mangaani ja magneesiumi. Lämmastiku ja kaaliumi osas esineb kerge puudujääk, nii et tuleb anda anorgaanilisi väetisi. Mehaaniliste omaduste poolest klassifitseeritakse mullad kergeteks kuni keskmisteks. Oliivisalud paiknevad peamiselt künklikel kallakutel, tänu millele saavad puud õhku ja toode on kvaliteetne.

5.2.   Toote eripära:

Oliiviõli „Kalamata” valmistatakse suurepärastest oliivisortidest „Koroneiki” ja „Mastoeidis” ning kogu toodetav kogus klassifitseeritakse ekstra-neitsioliiviõli kategooriasse, sest selle happesus jääb alla lubatud ülempiiri ning muud näitajad – peroksiidarv ja ekstinktsioonitegur (K232) – jäävad Euroopa Liidu määruses sätestatud lubatud piiridesse. Rasvhappesisaldus on samal ajal väga eripärane ja kontrollitud päritolunimetusega „Kalamata” oliiviõlile iseloomulik. Konkreetselt kõneldes on oleiinhappesisaldus väga kõrge, kuid linoolhappe, stearhappe, palmitiinhappe ja palmitoleiinhappe sisaldused on väga täpsed ja konkreetses suhtes, mis eristab seda oliiviõli teistest oliiviõlidest. See eriline rasvhappesisaldus koos keskmise puuviljasuse ja värske vilja lõhnaga, mis on veidi mõrkjas ja terav, muudavad kontrollitud päritolunimetusega „Kalamata” oliiviõli eriliseks ja unikaalseks.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Ajalooline seos

Oliivipuid kasvatatakse selles geograafilises piirkonnas juba ammustest aegadest. Seda tõendavad arheoloogilised leiud ja säilinud kirjalikud ürikud; need näitavad, et oliive ja oliiviõli tarvitati toiduks, see oli lõhnaõlide alus ja kunstielement. Chora piirkonnas Nestori palees läbi viidud väljakaevamised tõid päevavalgele 1 200 terrakotatahvlit lineaarkirjaga B, mis jagavad hinnalist teavet selle kohta, milline oli õlipuu roll elanike elus ja kuidas see neid mõjutas 14.–13. sajandil enne Kristust.

Karpofora piirkonnast on leitud oliivikive, mis pärinevad umbes aastast 1 900 enne Kristust. Radioaktiivsel dateerimisel põhinev õietolmudiagrammi meetod on võimaldanud hinnata õlipuude kasvatamist Pylose piirkonnas. Nii on avastatud, et seda kasvatati juba umbes aastal 1 100 enne Kristust ja et tegemist oli peamiselt hariliku õlipuuga.

Sort „Koroneiki” sündis Messeenias, nagu näitab ka selle nimi, mis tähendab, et see pärineb Koronist – väikesest rannikuasulast kindlaksmääratud geograafilise piirkonna kaguosas.

Oliiviõliga kaubeldi Methóni ja Navarini (praegune Pylose linn) sadamate kaudu. Kreeka kaupmehed täiendasid oma varusid õliga, mida saadi Kyparissia ümbrusest.

Riigimaadele istutatud oliivisalud pärinesid Türgi eravaldustest, mis langesid Venezia vallutajate kätte ja üüriti välja oliivikasvatajatele. Oliiviõlinõudluse rahuldamiseks saabus seda ka väljaspool Koronit asuvatelt aladelt, aga ka Manist ja üldse kogu Messeeniast.

Looduslik seos

Tegurid, millest sõltuvad tooraine erilised omadused, mis kanduvad edasi toodetavale oliiviõlile „Kalamata”, on järgmised:

piirkonna suurepäraste kliimategurite kombinatsioon: pikk päikeseperiood, väga sobiv sademetehulk (umbes 750–800 mm), pehme talv ning pikk kuum ja kuiv suvi;

keskmise tugevusega tuuled ja piirkonna künklik reljeef koos vaasikujuliseks pügamisega (3–4 haru puu kohta ja ühe osa lehestiku äravõtmine altpoolt), mida oliivikasvatajad teevad, nii et oliivisalud saavad palju valgust ja õhku ning oliivid küpsevad õigesti – tegurid, mis annavad toodetavale oliiviõlile selle erilised omadused ning tänu millele on saadav oliiviõli pigmendirikas, tugeva värvi ja meeldiva maitsega. Messeenia künklik reljeef ei võimalda alati vilju mehhaniseeritult korjata ega kasvatamist mehhaniseerida, nii et oliivipuude kasvatamisel kasutatakse traditsioonilisi meetodeid (pügamine, mulla freesimine, käsitsi korjamine);

kerge neutraalne kuni aluseline lubjakivipinnas; õlipuule avaldatava mõjuga takistab lubjakivipinnas paremini raua taimedesse imendumist ja hoiab vett paremini kinni, mis võimaldab niisugust tüüpi pinnasel kasvatatavatel õlipuudel säilitada rohkem niiskust põuaperioodil. Kontrollitud päritolunimetusega „Kalamata” oliiviõli organoleptilised omadused tulenevad suuresti aroomiainetest, mis tekivad pinnase eripära (kergelt lubjakivised mullad) ja puude piiratud veeimamise tõttu, mis on seletatav vähese sademetehulgaga oliivide küpsemise ajal ja õlipuude piiratud niisutamisega oliiviõli tootmisel kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas;

piisav fosfori-, magneesiumi-, mangaani-, boori- jms sisaldus. Eriti suurt mõju avaldavad mangaan (keemiline element, mis käivitab palju ensümaatilisi ja biokeemilisi protsesse, mis etendavad määravat osa klorofülli tekkimises) ja magneesium (keemiline element, millel on määrav roll klorofüllimolekuli moodustumisel), nii et oliiviõli on kollakasroheline ja selles on palju aroomiaineid;

tootjate kogemused, tänu millele oskavad nad valida sobiva oliivikorjamisperioodi; oliiv, mis ei ole küps, annab intensiivset rohelist värvi õli, mille maitse on mõrkjas ja milles on vähe aroomiaineid; vastupidisel juhul, st siis, kui oliivid korjatakse pärast loomuliku küpsuse astme saavutamist, on aroomiaineid vähe, selle happesus suureneb ja värv muutub;

viljade töötlemise suurepärased tingimused, mis annavad ekstra-neitsioliiviõli toodangu, millel on keskmise tugevusega puuviljalõhn, kergelt mõrkjas ja kergelt kuni keskmiselt terav maitse ning milles steroolide üldkogus on kõrge. Oliivimassi segatakse temperatuuril alla 27 °C lühikest aega, kasutades vähe vett, et vältida ümbritseva õhu sattumist tootesse ja aroomiainete kaotsiminekut, mis annab oksüdeerumiskindla kõrgekvaliteedilise oliiviõli;

maatükkide piiratud suurus võimaldab Messeenia oliivikasvatajatel oma puude eest hästi hoolitseda ja toota kvaliteetset oliiviõli.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

http://www.minagric.gr/greek/data/prod_elaioladou_kalamata_291211.pdf


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.


Top