Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52012PC0514

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus ELi humanitaarabi vabatahtlikud (EU Aid Volunteers)

/* COM/2012/0514 final - 2012/0245 (COD) */

52012PC0514

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus ELi humanitaarabi vabatahtlikud (EU Aid Volunteers) /* COM/2012/0514 final - 2012/0245 (COD) */


SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 214 lõikes 5, luuakse käesoleva ettepanekuga Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse raamistik, mis peaks Euroopa vabatahtlikel võimaldama aidata ühiselt kaasa humanitaarabioperatsioonidele. Selle eesmärk on väljendada liidu humanitaarseid väärtusi ja solidaarsust abi vajavate inimestega tõhusa ja nähtava Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse edendamise kaudu. Korpus tugevdab liidu suutlikkust reageerida humanitaarkriisidele ja parandada kolmandate riikide haavatavas olukorras olevate või katastroofis kannatanud kogukondade suutlikkust ja vastupanuvõimet.

Liidul tuleb tagada piisav humanitaarabi, kuna humanitaarkriiside, nii loodusõnnetuste kui ka inimtegevuse tagajärjel toimuvate kriiside arv ja ulatus on suurenenud. Hästi ettevalmistatud vabatahtlikud võivad suurendada liidu suutlikkust vastata täiendavale humanitaarabivajadusele.

Samuti võib Euroopa kodanike vabatahtliku töö senisest parem mobiliseerimine anda maailmale liidust positiivse kuvandi ja suurendada huvi üle-euroopaliste projektide vastu, mille eesmärk on toetada humanitaaralast tegevust. Ehkki vabatahtlikkuse alusel tehtav töö on mitmeski valdkonnas kogumas populaarsust, on ELi kodanike solidaarsusel inimtegevuse tagajärjel toimuvates kriisides või loodusõnnetustes kannatavate kolmandate riikide inimestega suur arengupotentsiaal. Euroopa kodanike arvates on humanitaarabi valdkond, kus vabatahtlikul tegevusel on suurim mõju ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse asutamine on saanud suure poolehoiu osaliseks. Samuti on suur osa Euroopa kodanikke väljendanud tugevat toetust liidu tegevusele humanitaarabi andmisel. Siiski on jätkuvalt vaja edendada teabevahetust liidu kodanikega, et parandada teadlikkust liidu humanitaarabist ja selle nähtavusest[1].

Käesolev ettepanek põhineb 2010. aasta teatisel „ELi kodanike solidaarsuse väljendamine vabatahtliku tegevuse kaudu: esmased tähelepanekud Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse kohta”.[2] Teatises tuuakse välja juhtpõhimõtted, puudujäägid ja vajalikud tingimused, et anda positiivne panus liidu humanitaarabisse. Humanitaarabikorpuse mõningate võimalike elementide testimiseks on käivitatud mitmeid katseprojekte, millest saadud kogemusi on arvestatud käesolevas ettepanekus.

Nõukogu[3] ja Euroopa Parlament[4] on andnud algatusele tugeva toetuse, kinnitades liidu keskset rolli vabatahtliku tegevuse edendamisel ja korpuse põhikomponentide kindlaksmääramisel.

Ettepanekuga edendatakse liidu välispoliitika eesmärke ja eelkõige liidu humanitaarabi eesmärke: inimelu hoidmine, inimkannatuste ennetamine ja leevendamine ning inimväärikuse säilitamine. Ettepanekuga suureneks kolmandate riikide vastuvõtvate kogukondade saadav kasu ja vabatahtliku tegevuse mõju vabatahtlikele endile. Lisaks sellele on vabatahtlike koolitamine ja mitteametlik õpikogemus märkimisväärne investeering inimkapitali. See parandab vabatahtlike tööalast konkurentsivõimet maailmamajanduse kontekstis ja aitab kaasa strateegia „Euroopa 2020” aruka, jätkusuutliku ja kaasava kasvu eesmärkide saavutamisele.

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Erilist tähelepanu on pööratud vabatahtliku humanitaarabikorpuse tegevuse koordineerimisele ELi välispoliitika raames rakendatavate liidu humanitaarpoliitika ja meetmetega, eeskätt arengukoostöö valdkonnas. Ehkki rõhuasetus on liidu humanitaarabi eesmärkidel, tuleks vabatahtliku humanitaarabikorpusega edendada ka selliseid muid liidu poliitikavaldkondi nagu õppimine, Euroopa noored, kodanikuaktiivsus.

Vabatahtliku humanitaarkorpusega täidetakse ülesandeid, mis jäävad väljapoole selliseid olemasolevaid Euroopa programme nagu Euroopa vabatahtlik teenistus. Euroopa vabatahtlik teenistus tegutseb peamiselt Euroopas, projektides keskendutakse kuni 30-aastaste noorte tegevusele sotsiaalse ühtekuuluvuse ja vastastikuse arusaamise edendamiseks liidus ning need ei tugine humanitaarpõhimõtetele. Vabatahtliku humanitaarabikorpuse eesmärgid, selle ulatus ja tegevus vastavad humanitaartegevuse ja -operatsioonide spetsiifilistele vajadustele.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Pärast seda, kui vabatahtlikku humanitaarabikorpust käsitlev ettepanek esitati esimest korda ELi põhiseaduse lepingu eelnõus, viidi aastatel 2006 ja 2010 läbi kaks välisuuringut ning mitmeid konsulteerimisi erinevate sidusrühmadega. Nende abil hinnati praegust olukorda vabatahtliku humanitaartegevuse alal, toodi välja puudujäägid ja probleemid ning määrati kindlaks tegevuse eesmärgid ja prioriteetsed valdkonnad.

Spetsiaalselt konsulteeriti huvitatud sidusrühmadega (nende hulgas olid peamised humanitaarabiorganisatsioonid (valitsusvälised organisatsioonid, Punane Rist ja Punane Poolkuu, ÜRO allasutused), peamised vabatahtlike organisatsioonid, üksikisikutest vabatahtlikud, liikmesriikide esindajad ja teised asjaomased osalejad) kahel selleteemalisel konverentsil[5] ning avaliku veebikonsultatsiooni kaudu. Lisaks käsitlesid liikmesriigid vabatahtliku humanitaarabikorpusega seonduvaid erinevaid teemasid nõukogu humanitaar- ja toiduabi töörühmas[6]. Konsultatsioonide hulgas oli samuti avalikkusele suunatud veebifoorum humanitaarabikorpusele sobiva nime leidmiseks. Põhjaliku analüüsi tulemusena valiti algatusele sobiva nimena välja „ELi humanitaarabi vabatahtlikud” (EU Aid Volunteers), ning seda kasutatakse edaspidi nii algatusele kui ka humanitaarabioperatsioonidele lähetavatele üksikisikutest vabatahtlikele viitamiseks.

Eri poliitikavalikute ja nende võimaliku mõju analüüsimiseks koostati mõju hindamise aruanne. Mõju hindamisel osales mõju hindamise juhtrühm, kuhu kuulusid komisjoni asjaomased talitused,[7] ning abi saadi ka ettevalmistavast välisuuringust. Arvesse võeti ka saadud kogemused ja katseprojekti koordinaatoritega korraldatud kahe seminari järeldused[8].

Mõju hindamise aruandes on kõiki sidusrühmade märkusi täiel määral arvesse võetud ja kajastatud.

Mõju hindamine

Peamised ilmnenud probleemid:

(1) ELil puudub vabatahtlikku tegevust käsitlev struktureeritud lähenemisviis;

(2) ELi humanitaartegevus ja solidaarsus puudust kannatavate inimestega ei ole nähtav;

(3) liikmesriikidel puudub vabatahtlike väljaselgitamise ja valimise kooskõlastatud mehhanism;

(4) humanitaarabi valdkonnas ei ole piisavalt kvalifitseeritud vabatahtlikke;

(5) puudulik kiirreageerimisvõime humanitaarabi valdkonnas;

(6) vastuvõtvate organisatsioonide nõrk suutlikkus.

Mõju hindamisel analüüsiti mitmeid poliitikavalikuid, mis põhinevad erinevate moodulite ja eelarve täitmise kombinatsioonil:

Poliitikavalik 1 sisaldab 1) vabatahtlike väljaselgitamist, valikut ja koolitust käsitlevate normide väljatöötamist ja 2) sertifitseerimissüsteemi väljatöötamist lähetavatele organisatsioonidele.

Poliitikavalik 2 sisaldab lisaks valiku 1 moodulitele 3) toetust ELi vabatahtlike koolitusele humanitaarabi valdkonnas, 4) väljaõppe saanud vabatahtlike ELi registri loomist, 5) vabatahtlike juhtimist käsitlevate normide ja sertifitseerimissüsteemi väljatöötamist vastuvõtvates organisatsioonides.

Poliitikavalik 3 hõlmab lisaks valikus 2 sisalduvatele moodulitele 6) toetust ELi vabatahtlike lähetamisele, 7) kolmandate riikide vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkuse suurendamist, 8) ELi humanitaarabi vabatahtlike võrgustiku loomist. Seda valikut rakendatakse partnerluses humanitaarabiorganisatsioonidega, kes vastutavad vabatahtlike väljaselgitamise, valiku ja lähetamise eest.

Poliitikavalik 4 sisaldab valiku 3 kõiki mooduleid, mida rakendab Euroopa Komisjon otsese eelarve täitmise raames.

Majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonda puudutava võimaliku mõju hindamise alusel soovitati poliitikavalikut 3 kui kõige tulemuslikumat ja tõhusamat valikut tuvastatud probleemide lahendamiseks.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Ettepanekus sätestatakse ELi humanitaarabi vabatahtlike toimimist käsitlevad menetlused ja eeskirjad vastavalt aluslepingu artikli 214 lõikele 5. See põhineb võimaldaval lähenemisviisil ja selles piirdutakse määruse rakendamiseks vajalike põhipunktidega, mille hulgas on selle üld- ja tegevuseesmärgid, selles sisalduvad põhimõtted ja meetmed, rahalist abi käsitlevad sätted ja üldised rakendussätted.

Ettepanekus järgitakse humanitaarabi põhimõtteid (artikkel 4) ja Euroopa humanitaarabi valdkonna konsensuse humanitaarabi määratlust[9]. Lisaks kriisidele reageerimisele hõlmab see ka suurõnnetuste ärahoidmist, nendeks valmisolekut ja taastamismeetmeid ning humanitaarabimeetmeid, mille abil püütakse parandada kogukondade suutlikkust ja kriisidele vastupanu võimet.

Ettepaneku kesksed osad käsitlevad kõnealuse algatusega seotud eri meetmeid, mida saab toetada rahalise abiga ja mida võivad rakendada eri abisaajad komisjoni iga-aastase tööprogrammi põhjal (artikkel 21). Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003[10] kavatseb komisjon delegeerida programmi haldamise rakendusametile.

Ettepanekus täpsustatakse järgmised meetmed:

– Vabatahtlikuks kandideerijaid ja ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlevad normid (artikkel 9)

Komisjon töötab välja normid, mille abil kehtestatakse poliitikaraamistik ja miinimumnõuded, et tagada vabatahtlikuks kandideerijate tõhus, tulemuslik ja ühtne värbamine ja ettevalmistamine ning ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetamine ja juhtimine. Need on kõnealuse algatuse tähtsaimad ülesanded. Normidega tagatakse hoolsuskohustus ning need hõlmavad eelkõige lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonide vastutust, elamis-, majutus- ja muid vajalikke kulusid käsitlevaid miinimumnõudeid, kindlustuskaitset ja teisi seonduvaid küsimusi.

– Sertifitseerimine (artikkel 10)

Lähetavad organisatsioonid, kes soovivad tegeleda ELi humanitaarabi vabatahtlike valimise, ettevalmistamise ja lähetamisega, peavad olema sertifitseeritud vastavalt kõnealustele normidele. Nad peavad täitma mitmeid asjaomaseid nõudeid ja järgima eraldi sertifitseerimismenetlust (mis määratakse kindlaks rakendusaktidega), võttes arvesse nende eripära ja suutlikkust (näiteks liikmesriikide avaliku sektori asutused, valitsusvälised organisatsioonid). Samuti võivad sertifitseerimisel osaleda humanitaarabi valdkonna kodanikukaitses ja arengukoostöös osalejad. Asjaomaseid nõudeid täitvatele vastuvõtvatele organisatsioonidele luuakse eraldi sertifitseerimissüsteem. Ehkki eraettevõtjad ei sobi lähetavateks või vastuvõtvateks organisatsioonideks, võivad nad osaleda projektides ja võtta enda kanda osa vabatahtlike kuludest, edendades seeläbi vabatahtlikku tegevust ettevõtetes, nii nagu soovitatakse teatises „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011−2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas”[11].

– Vabatahtlikuks kandideerijate väljaselgitamine ja valik (artikkel 11)

ELi humanitaarabi vabatahtlikuks võivad saada liidu kodanikud ja ELis seaduslikult pikaajaliselt elavad kodanikud. Kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikide ning Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud partnerriikide kodanikud võivad saada ELi humanitaarabi vabatahtlikuks artikli 23 lõikes 1 viidatud lepingute alusel.

Iga-aastase tööprogrammi põhjal avaldab komisjon projektikonkursi kutsed sertifitseeritud lähetavatele organisatsioonidele vabatahtlikuks kandideerijate väljaselgitamiseks ja -valimiseks. Lähetavad organisatsioonid, kellega on nende projektikonkursside alusel sõlmitud leping, selgitavad ja valivad vabatahtlikuks kandideerijad väljaõppeks välja pärast seda, kui lähetavad või vastuvõtvad organisatsioonid või muud asjaomased osalejad on viinud läbi kolmandate riikide vajaduste hindamise.

– Koolitus ja lähetamiseelne ettevalmistus (artikkel 12)

Väljavalitud vabatahtlikuks kandideerijad läbivad vajadustele vastava koolituse, milles võetakse arvesse nende eelnevat kogemust. Komisjon koostab koolitusprogrammi ja selle viivad läbi spetsiaalse koolituskogemusega organisatsioonid. Samuti on vabatahtlikuks kandideerijatel võimalus osana koolitusest ja vastavalt nende koolitusvajadustele omandada praktiline kogemus praktika läbimise või muud liiki sertifitseeritud lähetava organisatsiooni korraldatud lühiajalise lähetamiseelse ettevalmistuse kaudu.

– ELi humanitaarabi vabatahtlike register (artikkel 13)

Hinnata tuleb vabatahtlikuks kandideerijate valmisolekut lähetuseks kolmandatesse riikidesse. Lähetuse tingimustele vastavad kandidaadid kantakse ELi humanitaarabi vabatahtlike registrisse, mida haldab komisjon. Samuti sisaldab register juba lähetusel käinud vabatahtlikke, kes soovivad osaleda tulevastes lähetustes.

– ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetamine kolmandatesse riikidesse (artikkel 14)

Iga-aastase tööprogrammi põhjal avaldab komisjon projektikonkursi kutsed sertifitseeritud lähetavatele organisatsioonidele ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetamiseks. Lähetavad organisatsioonid, kellega on nende projektikonkursside alusel sõlmitud lepingud, võivad valida registrist vabatahtlikud ja saata nad vastuvõtvatesse organisatsioonidesse. Ka komisjon saab registrit kasutada vabatahtlike lähetamiseks komisjoni humanitaarabi piirkondlikesse büroodesse või operatsioonide raames kolmandatesse riikidesse hädaolukordadele reageerimise keskuse[12] kaudu, mis lihtsustab liidu reageerimist katastroofidele. Lähetusi käsitlevad konkreetsed tingimused määratakse kindlaks lähetava organisatsiooni ja vabatahtliku vahel sõlmitavas lepingus.

– Vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkuse suurendamine (artikkel 15)

Komisjon saab selle meetme kaudu toetada vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkust suurendavaid meetmeid, mille abil tagada ELi humanitaarabi vabatahtlike tõhus juhtimine ja nende töö püsiv mõju, sealhulgas vabatahtliku tegevuse edendamine kohalikul tasandil.

– ELi humanitaarabi vabatahtlike võrgustik (artikkel 16)

Selle meetmega luuakse komisjoni hallatav ELi humanitaarabi vabatahtlike võrgustik. Võrgustik koosneb ELi humanitaarabi vabatahtlikest ja hõlbustab nendevahelisi kontakte. Samuti viiakse selle raames läbi konkreetseid tegevusi, eelkõige teadmiste jagamine ja teabe levitamine. Samuti toetatakse näiteks seminare, õpikodasid ja endiste vabatahtlike tegevust.

– Teabevahetus, teadlikkuse suurendamine ja nähtavus (artikkel 17)

Selle meetmega toetatakse üldsuse teavitamist, teabevahetust ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ELi humanitaarabi vabatahtlikud tutvustamiseks ja humanitaarabi valdkonnas vabatahtliku tegevuse edendamiseks. Komisjon koostab teabe- ja teavituskava, mis tuleb kõigil abisaajatel, eeskätt lähetavatel ja vastuvõtvatel organisatsioonidel rakendada.

Komisjonil on volitused võtta teatavaid meetmeid puudutavad üksikasjalikud sätted vastu delegeeritud õigusaktidega (nagu on sätestatud artiklis 25), mis käsitlevad norme ja tegevuseesmärkidega seotud näitajate muutmist, või rakendusaktidega (artikkel 24), sealhulgas sertifitseerimissüsteemi ja koolitusprogrammiga seonduvad üksikasjalikud sätted.

Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 214 lõige 5.

Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata, kuna ELi humanitaarabi vabatahtlike korpuse loomist kavandatakse aluslepingus sätestatud konkreetse õigusliku aluse raames.

Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanekus käsitletakse olemasolevates vabatahtliku töö programmides tuvastatud puudujääke ja selles ei minda kaugemale ettepaneku eesmärkide saavutamiseks vajalikust.

Liidu halduskoorumus on piiratud ja sellega tagatakse vajalikud tingimused vabatahtlike lähetamiseks humanitaaroperatsioonidele, sealhulgas normide väljatöötamine, sertifitseerimissüsteem, koolitusprogramm ja väljaõppe saanud vabatahtlike register. ELi humanitaarabi vabatahtlikega seotud peamised meetmed (vabatahtlike väljaselgitamine, valimine, ettevalmistamine ja lähetamine) detsentraliseeritakse ja neid viivad ellu lähetavad ja vastuvõtvad organisatsioonid. Samuti on komisjonil kavas delegeerida programmi haldamine rakendusametile.

Vahendi valik

Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta

4.           MÕJU EELARVELE

Komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[13] Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse (ELi humanitaarabi vabatahtlikud) asutamiseks kavandatud eelarvelised kulukohustused moodustavad 239,1 miljonit eurot jooksevhindades.

2012/0245 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus

ELi humanitaarabi vabatahtlikud (EU Aid Volunteers)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 214 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga,

olles edastanud õigusakti eelnõu riikide parlamentidele,

toimides tavapärase seadusandliku menetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Solidaarsus on liidu üks põhiväärtusi. On võimalik leida täiendavaid viise, kuidas liidu kodanikud saaksid väljendada oma solidaarsust inimtegevusest tingitud kriiside või loodusõnnetuste tõttu haavatavate või neis kannatada saanud kolmandate riikide inimestega.

(2)       Vabatahtlik tegevus väljendab solidaarsust konkreetselt ja nähtavalt, kuna selle kaudu saavad inimesed pakkuda teistele oma teadmisi, oskusi ja aega, ilma et neid ajendaks esmajoones rahaline kasu.

(3)       Liidu nägemus humanitaarabist (ühine eesmärk, põhimõtted, hea tava ja liidu humanitaarabi andmise ühine raamistik) on esitatud dokumendis „Humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensus”[14]. Euroopa konsensuses rõhutatakse liidu kindlat pühendumust toetada ja edendada keskseid humanitaarpõhimõtteid, milleks on humaansus, neutraalsus, erapooletus ja sõltumatus. Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse EU Aid Volunteers (edaspidi „ELi humanitaarabi vabatahtlikud”) tegevuses tuleks tugineda humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensusele.

(4)       Liidu humanitaarabi antakse olukordades, milles kasutatakse ka muid arengukoostöö, kriisiohjamise ja kodanikukaitsega seonduvaid vahendeid. ELi humanitaarabi vabatahtlikud peaksid tegutsema seonduvate tegevuspõhimõtete ja vahenditega sidusal ja neid täiendaval viisil, nii et neid vahendeid saaks võimalikult tõhusalt kasutada, edendades süstemaatiliselt humanitaarpõhimõtteid ja pikaajalisi arengueesmärke. ELi humanitaarabi vabatahtlike tegevuses tuleks üritada saavutada sünergia liidu kodanikukaitse mehhanismiga, otsusega XX/XXXX[15] loodud hädaolukordadele reageerimise keskusega ning Euroopa välisteenistuse ja ELi delegatsioonidega, eesmärgiga koordineerida liidu reageerimist humanitaarkriisidele kolmandates riikides.

(5)       Maailmas aset leidvate humanitaarkriiside hulk, ulatus ja keerulisus on aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud. See on suurendanud vajadust tõhusalt, tulemuslikult ja ühtselt tegutsevate ning kolmandate riikide kohalikke kogukondi toetavate humanitaarabi andjate järele, eesmärgiga vähendada nende kogukondade haavatavust ja tugevdada nende katastroofidele vastupanu võimet.

(6)       Vabatahtlikud saavad humanitaarabioperatsioone tõhustada ja aidata kaasa humanitaarabi professionaliseerumisele, kui nad on valitud, koolitatud ja lähetuseks ettevalmistatud asjakohaselt, nii et neil oleksid abi vajavate inimeste võimalikult tõhusaks aitamiseks olemas vajalikud oskused ja pädevused.

(7)       Euroopas ja mujal maailmas eksisteerivad vabatahtliku tegevuse programmid, milles keskendutakse vabatahtlike lähetamisele kolmandatesse riikidesse. Need on sageli riiklikud programmid, milles keskendutakse kas peaasjalikult või üksnes arenguprojektidele. ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatusega tuleks seega vältida dubleerimist ja pakkuda lisaväärtust, luues vabatahtlikele võimalused panustada ühiselt humanitaarabioperatsioonidesse ning tugevdades seeläbi Euroopa Liidu kodanikuaktiivsust ja edendades korpuse tegevuses osalevate rakendusorganisatsioonide riikidevahelist koostööd.

(8)       Praegu on humanitaarabi alal toimuvas vabatahtlikus töös puudujääke, mida saab korvata profiililt sobivate ELi humanitaarabi vabatahtlikega, keda lähetatakse õigel ajal õigesse kohta. See on eelkõige saavutatav humanitaarabi vabatahtlike väljaselgitamist ja valikut käsitlevate Euroopa normide kehtestamise kaudu, töötades välja vabatahtlike väljaõpet ja lähetamiseks ettevalmistamist käsitlevad ühiselt kokkulepitud võrdlusalused, luues täiustatud registri potentsiaalsetest vabatahtlikest, kes on selgitatud välja vastavalt kõnealuse valdkonna vajadustele, pakkudes vabatahtlikele võimalusi osaleda humanitaarabioperatsioonides lisaks lähetustele ka tugiteenuste ja veebipõhise vabatahtliku tegevuse kaudu[16].

(9)       Vabatahtlike julgeolek ja turvalisus peaks olema esmatähtsal kohal.

(10)     Liit viib läbi humanitaarabioperatsioone partnerluses rakendusorganisatsioonidega. Neil organisatsioonidel peaks olema oluline roll ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse rakendamisel, et tagada kohapeal osalejate vastutus ja vabatahtliku korpuse võimalikult tõhus toimimine. Liit peaks usaldama rakendusorganisatsioonidele eelkõige ELi humanitaarabi vabatahtlike väljaselgitamise, valimise, ettevalmistamise ja lähetamise kooskõlas komisjoni kehtestatud normidega. Ka komisjon peaks saama vajaduse korral kasutada väljaõppe saanud ja lähetusteks ettevalmistatud vabatahtlikke.

(11)     Eraettevõtetel võib olla oluline roll ja nad võivad liidu humanitaarabioperatsioonidele kaasa aidata eeskätt töötajate vabatahtliku tegevuse kaudu[17].

(12)     Vabatahtlik töö humanitaarabi valdkonnas aitab noortel püsida aktiivsena, edendada nende isiklikku arengut ja teadlikkust eri kultuuridest ning parandada nende oskusi ja tööalast konkurentsivõimet maailmamajanduse kontekstis. See edendaks noortele pakutavate võimaluste algatust[18] ja mitmeid teisi liidu keskseid eesmärke, nagu sotsiaalne kaasatus, tööhõive, kodanikuaktiivsus, haridus ja oskuste arendamine[19].

(13)     Vastavalt liidu võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise põhimõttele peaks erinevatel elualadel tegutsevatel ja igas vanuses liidu kodanikel ja pikaaegsetel elanikel olema võimalus osaleda vabatahtlikus töös aktiivsete kodanikena. Arvestades humanitaartegevuse spetsiifilisi väljakutseid, peaksid ELi humanitaarabi vabatahtlikud olema üle 18-aastased.

(14)     Selge õiguslik seisund on oluline eeldus selleks, et vabatahtlikke saaks lähetada väljaspool liitu asuvatesse riikidesse. Lepinguga tuleb kindlaks määrata vabatahtlike lähetamise tingimused, sealhulgas vabatahtlike kaitset ja ohutust käsitlevad normid, lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonide vastutus, kindlustuskaitse, elamis-, majutus- ja muud vajalikud kulud. Vabatahtlike lähetamisel kolmandatesse riikidesse tuleks kohaldada asjakohaseid ohutus- ja julgeolekumeetmeid.

(15)     ELi humanitaarabi vabatahtlikud peaks toetama kolmandate riikide kohalikke humanitaarabiorganisatsioone. Selle tegevus peaks suurendama vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkust toimida humanitaarkriisides, juhtida professionaalselt ELi humanitaarabi vabatahtlikke, kasutada tõhusalt ära nende oskused ja pädevused ning tagada, et vabatahtlike panusel oleks püsiv mõju kohalikele kogukondadele, aidates humanitaarkriisist mõjutatud abi vajavaid inimesi, kes on liidu humanitaarabi lõplikud saajad.

(16)     Käesoleva määruse finantssätteid tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2014, kuna need on seotud 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga. Rahalise abi eraldamine peaks toimuma kooskõlas määrusega nr xxx/2012[20] (Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kohta – finantsmäärus). ELi humanitaarabi vabatahtlike tegevuse eripära arvestades tuleks sätestada, et rahalist abi võib anda füüsilistele, eraõiguslikele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Samuti on oluline tagada, et nimetatud määruse eeskirjad oleksid täidetud, eelkõige seoses selles sätestatud säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtetega.

(17)     Euroopa Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral karistusi. Võtta tuleks asjakohaseid meetmeid, et hoida ära rikkumisi ja pettusi ning nõuda tagasi kaduma läinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendid kooskõlas nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ühenduste finantshuvide kaitse kohta,[21] nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest,[22] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta[23].

(18)     Kolmandate riikide, eeskätt ühinevate, kandidaat- ja EFTA riikide ning Euroopa naabruspoliitika partnerriikide osalemine peaks olema võimalik koostöölepingute alusel.

(19)     Pideva tagasiside ja edusammude tagamiseks tuleks komisjonile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt anda volitused võtta vastu õigusakte seoses sätetega, milles käsitletakse ELi humanitaarabi vabatahtlike juhtimise norme ja tulemusnäitajate muutmist. Eriti tähtis on see, et komisjon viiks ettevalmistuse ajal läbi nõutavad konsultatsioonid, sealhulgas ekspertidega. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(20)     Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[24]. Kontrollimenetlust tuleks kasutada sertifitseerimissüsteemi, koolitusprogrammi ja humanitaarkorpuse iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmiseks.

(21)     Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest.

(22)     Käesoleva määruse raames toimuval isikuandmete töötlemisel ei minda kaugemale, kui see on vajalik ja proportsionaalne ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse sujuva toimimise tagamiseks. Komisjon juhindub isikuandmete töötlemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusest (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[25]. Liidus seaduslikult asutatud rakendusorganisatsioonid juhinduvad isikuandmete töötlemisel andmekaitsedirektiivist 95/46/EÜ[26],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK Eesmärk, reguleerimisala ja mõisted

Artikkel 1 Reguleerimisese

Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus EU Aid Volunteers (edaspidi „ELi humanitaarabi vabatahtlikud”), mis toimib liidu humanitaarabi operatsioonides osalevate Euroopa vabatahtlike ühismeetmete raamistikuna.

Käesolevas määruses kehtestatakse ELi humanitaarabi vabatahtlike tegevust käsitlevad eeskirjad ja menetlused ning rahalise abi andmist käsitlevad eeskirjad.

Artikkel 2 Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse:

1.           ELi humanitaarabi vabatahtlike kolmandatesse riikidesse humanitaarabioperatsioonidele lähetamise suhtes;

2.           liidusiseste meetmete suhtes, millega toetatakse, edendatakse ja valmistatakse ette ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetamist humanitaarabioperatsioonidele;

3.           liidusiseste ja -väliste meetmete suhtes, mille abil püütakse suurendada kolmandate riikide vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkust seoses ELi humanitaarabi vabatahtlike juhtimisega.

Artikkel 3 Eesmärk

ELi humanitaarabi vabatahtlike eesmärk on väljendada liidu humanitaarseid väärtusi ja solidaarsust abi vajavate inimestega, edendades tõhusat ja nähtavat ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlevat algatust, millega tugevdatakse liidu suutlikkust reageerida humanitaarkriisidele ja parandada kolmandate riikide haavatavas olukorras olevate või katastroofis kannatanud kogukondade suutlikkust ja vastupanuvõimet.

Artikkel 4 Üldpõhimõtted

1.           ELi humanitaarabi vabatahtlikud tegutsevad kooskõlas humanitaarabi inimlikkuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtetega.

2.           ELi humanitaarabi vabatahtlike tegevus vastab kohalike kogukondade ja vastuvõtvate organisatsioonide vajadustele ning peaks aitama kaasa humanitaarabi andmise professionaliseerumisele.

3.           Vabatahtlike ohutus ja julgeolek on esmatähtis.

4.           ELi humanitaarabi vabatahtlikud edendavad erinevatest riikidest pärit vabatahtlike koostööd ja osalemist ning toetavad ühisprojekte ja artiklis 10 osutatud riikidevahelisi partnerlusi rakendusorganisatsioonide vahel.

Artikkel 5 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „vabatahtlik” − isik, kes vabast tahtest ajendatuna, taotlemata esmajoones rahalise kasu saamist, osaleb tegevuses, millest on kasu kogukonnale, vabatahtlikule endale ja kogu ühiskonnale;

(b) „vabatahtlikuks kandideerija” − isik, kes vastab artikli 11 lõikes 1 nimetatud tingimustele ja taotleb osalemist ELi humanitaarabi vabatahtlike tegevuses;

(c) „ELi humanitaarabi vabatahtlik” − vabatahtlikuks kandideerija, kes on valitud välja, koolitatud, vastab asjaomastele tingimustele ja on kantud registrisse isikuna, keda saab lähetada humanitaarabioperatsioonidele kolmandatesse riikidesse;

(d) „humanitaarabi” − tegevus ja operatsioonid, mille eesmärk on pakkuda vajadustel põhinevat hädaabi, mille abil püütakse inimtegevusest põhjustatud kriiside või loodusõnnetuste korral hoida inimelu, vältida ja leevendada inimkannatusi ning säilitada inimväärikus. Humanitaarabi hõlmab abi-, pääste- ja kaitsemeetmeid humanitaarkriisi ajal või vahetult selle järel, toetusmeetmeid, et tagada juurdepääs abivajajatele ja hõlbustada abi takistusteta kohaletoimetamist, samuti meetmeid, mille eesmärk on parandada suurõnnetusteks valmisolekut ja õnnetusriski vähendamist ning edendada vastupanuvõimet ja suutlikkust kriisidega toime tulla ja neist taastuda.

(e) „kolmas riik” − väljaspool ELi asuv riik, kus toimuvad punktis d osutatud humanitaarabitegevus ja -operatsioonid.

Artikkel 6 Liidu meetmete sidusus ja vastastikune täiendavus

1.           Käesoleva määruse rakendamisel tagatakse sidusus liidu välistegevuse muude valdkondadega ja liidu muude asjakohaste poliitikavaldkondadega. Erilist tähelepanu pööratakse sujuvale üleminekule häda-, taastamis- ja arenguabi vahel.

2.           Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd liikmesriikide vabatahtliku töö programmide ja ELi humanitaarabi vabatahtlike tegevuse ühtsuse ja sidususe parandamiseks.

3.           Liit edendab koostööd asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide, eeskätt ÜRO, ja muude humanitaarabi koostööpartneritega ELi humanitaarabi vabatahtlikega seotud meetmete rakendamisel.

Artikkel 7 Tegevuseesmärgid

1.           ELi humanitaarabi vabatahtlike tegevuseesmärgid on järgmised:

(a) Suurendada ja parandada liidu suutlikkust humanitaarabi andmisel.

Edusamme kõnealuse tegevuseesmärgi saavutamisel hinnatakse järgmiste põhinäitajate alusel:

– lähetatud või lähetusvalmis ELi humanitaarabi vabatahtlike arv;

– liidu antava humanitaarabi saajate arv.

(b) Parandada vabatahtlike oskusi ja pädevusi humanitaarabi valdkonnas ning nende töötingimusi.

Edusamme kõnealuse tegevuseesmärgi saavutamisel hinnatakse järgmiste põhinäitajate alusel:

– koolituse saanud vabatahtlike arv ning koolituse kvaliteet hinnangute ja rahulolu-uuringute alusel;

– sertifitseeritud lähetavate organisatsioonide arv, kes rakendavad ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetamist ja juhtimist käsitlevaid norme;

(c) Suurendada vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkust ja edendada vabatahtlikku tegevust kolmandates riikides.

Edusamme kõnealuse tegevuseesmärgi saavutamisel hinnatakse järgmiste põhinäitajate alusel:

– suutlikkuse suurendamise meetmete arv ja liik;

– suutlikkuse suurendamise meetmetes osalevate kolmandate riikide personali ja vabatahtlike arv.

(d) Parandada liidu humanitaarabi väärtuste nähtavust.

Edusamme kõnealuse tegevuseesmärgi saavutamisel hinnatakse järgmiste põhinäitajate alusel:

– ELi humanitaarabi vabatahtlike ELi humanitaarabi käsitlevate teadmiste tase;

– ELi humanitaarabi vabatahtlike tuntus liidu sihtrühma, osalevate ja abisaaja seisundis olevate kolmandate riikide kogukondade ning muude humanitaarabis osalejate hulgas.

(e) Vabatahtliku tegevuse sidususe ja ühtsuse tugevdamine liikmesriikides, eesmärgiga parandada liidu kodanike võimalusi osaleda humanitaarabimeetmetes ja -operatsioonides.

Edusamme kõnealuse tegevuseesmärgi saavutamisel hinnatakse järgmiste põhinäitajate alusel:

– sertifitseeritud lähetavate organisatsioonide arv;

– ELi humanitaarabi vabatahtlike juhtimist käsitlevate normide levitamine ja kasutamine muudes vabatahtliku tegevuse programmides.

2.           Lõigete 1 punktides a−e mainitud näitajaid kasutatakse vastavalt vajadusele tulemuste jälgimiseks, hindamiseks ja läbivaatamiseks. Need on soovituslikud ja neid võib muuta vastavalt artiklis 25 viidatud menetlusele, et võtta arvesse edusammude hindamisest tulenevat kogemust.

II PEATÜKK ELi HUMANITAARABI VABATAHTLIKE TEGEVUS

Artikkel 8 ELi humanitaarabi vabatahtlike tegevus

ELi humanitaarabi vabatahtlikud püüdlevad artiklites 3 ja 7 osutatud eesmärkide poole järgmiste meetmete kaudu:

– vabatahtlikuks kandideerijaid ja ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlevate normide väljatöötamine ja tagamine;

– lähetavaid ja vastuvõtvaid organisatsioone käsitleva sertifitseerimissüsteemi väljatöötamine ja tagamine;

– vabatahtlikuks kandideerijate väljaselgitamine ja valik;

– koolitusprogrammi koostamine ning koolitus- ja praktikavõimaluste toetamine;

– ELi humanitaarabi vabatahtlike registri loomine, selle pidamine ja ajakohastamine;

– ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetamine kolmandatesse riikidesse humanitaarabitööle ja -operatsioonidele;

– vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkuse suurendamine;

– ELi humanitaarabi vabatahtlike võrgustiku loomine ja haldamine;

– teabevahetus, teadlikkuse suurendamine ja nähtavus;

– muu tegevus, mille abil paraneb ELi humanitaarabi vabatahtlike vastutusvõime, läbipaistvus ja tõhusus.

Artikkel 9 Vabatahtlikuks kandideerijaid ja ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlevad normid

1.           Komisjon võtab kooskõlas artikliga 25 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse normid:

(a) vabatahtlikuks kandideerijate väljaselgitamiseks, valimiseks ja humanitaarabioperatsioonidele lähetamiseks ettevalmistamiseks;

(b) ELi humanitaarabi vabatahtlike juhtimiseks ja lähetamiseks kolmandatesse riikidesse.

2.           Nende normidega tagatakse hoolsuskohustus ning need hõlmavad eelkõige lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonide vastutust, elamis-, majutus- ja muid vajalikke kulusid käsitlevaid miinimumnõudeid, kindlustuskaitset, turvamenetlusi ja teisi seonduvaid küsimusi.

Artikkel 10 Sertifitseerimine

1.           Komisjon võtab kasutusele sertifitseerimissüsteemi, millega tagatakse lähetavate organisatsioonide vastavus artiklis 9 osutatud normidele, ja eraldi sertifitseerimissüsteemi vastuvõtvatele organisatsioonidele.

2.           Lähetavad organisatsioonid vastavad sertifitseerimise tingimustele, kui nad tegutsevad humanitaarabi valdkonnas vastavalt artikli 5 punktis d sätestatule ja kui nad kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest:

(a) valitsusvälised mittetulundusorganisatsioonid, mis on asutatud liikmesriigi õigusaktide alusel ja mille peakorter asub liidus;

(b) Rahvusvaheline Punase Risti komitee, Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Rahvusvaheline Föderatsioon;

(c) avalik-õiguslikud asutused, mida reguleerivad liikmesriigi õigusaktid.

Valitsusväliseid mittetulundusorganisatsioone ja avalik-õiguslikke asutusi, kes on asutatud artiklis 23 osutatud riikides, võib samuti sertifitseerida nimetatud artiklis sätestatud tingimustel ja selles mainitud lepingute alusel.

3.           Kolmandate riikide organisatsioonid, kes järgivad artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud norme, vastavad sertifitseerimise tingimustele, kui nad tegutsevad humanitaarabi valdkonnas vastavalt artikli 5 punktis d sätestatule ja kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest:

(a) valitsusvälised mittetulundusorganisatsioonid, kes tegutsevad või on asutatud kolmandas riigis kõnealuses riigis kehtivate õigusaktide alusel;

(b) avalik-õiguslikud asutused, mida reguleerivad kolmanda riigi õigusaktid;

(c) rahvusvahelised asutused ja organisatsioonid.

4.           Ilma et see piiraks lõigetes 2 ja 3 osutatud nõuete kohaldamist, võivad lähetavad ja vastuvõtvad organisatsioonid rakendada ELi humanitaarabi vabatahtlikega seotud meetmeid koostöös erasektori tulundusorganisatsioonidega.

5.           Sertifitseerimissüsteemide toimimine ja neid käsitlevad üksikasjad võetakse vastu rakendusaktidega vastavalt artikli 24 lõikes 2 nimetatud menetlusele.

Artikkel 11 Vabatahtlikuks kandideerijate väljaselgitamine ja valik

1.           Vabatahtlikuks võivad kandideerida vähemalt 18-aastased liidu kodanikud, liidu ühes liikmesriigis pikaajaliselt elavad kolmandate riikide kodanikud ja artikli 23 lõikes 1 nimetatud riikide ja organisatsioonide kodanikud kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega.

2.           Tuginedes lähetavate või vastuvõtvate organisatsioonide või muude asjaomaste osalejate poolt kolmandates riikides eelnevalt läbi viidud vajaduste hindamisele, võivad sertifitseeritud lähetavad organisatsioonid valida välja koolituseks sobivad vabatahtlikuks kandideerijad.

3.           Vabatahtlikuks kandideerijate väljaselgitamine ja valimine toimub kooskõlas artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud normidega.

Artikkel 12 Vabatahtlikuks kandideerijate koolitus ja praktika

1.           Komisjon koostab koolitusprogrammi, mille eesmärk on valmistada vabatahtlikuks kandideerijad ette humanitaarabi valdkonnas tegutsemiseks ja humanitaarabioperatsioonidele lähetamiseks.

2.           Artikli 11 kohaselt väljaselgitatud ja valitud vabatahtlikuks kandideerijad võivad osaleda koolitusprogrammis. Igalt vabatahtlikuks kandideerijalt nõutav läbitava koolituse maht ja sisu määratakse kindlaks vastavalt tema vajadustele ja võttes arvesse eelnevat kogemust.

3.           Vabatahtlikuks kandideerijad võivad osana koolitusest ja eeskätt osana lähetuseks valmistumiseks sooritada praktika mõnes sertifitseeritud lähetavas organisatsioonis, võimaluse korral mujal kui päritoluriigis.

4.           Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võivad vabatahtlikuks kandideerijad, kes ei ole läbinud praktikat, vajaduse korral saada lähetamisele eelnevat täiendavat koolitust sertifitseeritud lähetavates organisatsioonides. See ettevalmistus ja praktika toimub kooskõlas artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud normidega.

5.           Koolitusprogramm hõlmab hindamist, mille käigus hinnatakse vabatahtlikuks kandideerija valmisolekut lähetuseks humanitaarabioperatsioonidele.

6.           Koolitusprogrammi ja vabatahtlikuks kandideerijate lähetuseks valmisolekut käsitleva hindamise menetluse üksikasjad võetakse vastu rakendusaktidega vastavalt artikli 24 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 13 ELi humanitaarabi vabatahtlike register

1.           Vabatahtlikuks kandideerijad, kes on edukalt läbinud artikli 12 lõikes 5 osutatud hindamise, arvatakse ELi humanitaarabi vabatahtlike hulka. Nende nimed võib kanda ELi humanitaarabi vabatahtlike registrisse (edaspidi „register”) ja neid võib lähetusse saata.

2.           Komisjon loob registri, haldab ja ajakohastab seda ning reguleerib sellele juurdepääsu ja selle kasutamist.

Artikkel 14 ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetamine kolmandatesse riikidesse

1.           Registrisse kantud ELi humanitaarabi vabatahtlikke võib lähetada artikli 5 lõikes d määratletud humanitaarabitööle ja -operatsioonidele järgmiselt:

(a) sertifitseeritud lähetavad organisatsioonid kolmandates riikides asuvatesse vastuvõtvatesse organisatsioonidesse, või

(b) komisjon komisjoni humanitaarabi piirkondlikesse büroodesse või kolmandatesse riikidesse hädaolukordadele reageerimise operatsioonidele.

2.           Lõike 1 punktis a osutatud lähetamise puhul tagavad lähetavad organisatsioonid artiklis 9 osutatud normide täitmise.

3.           Vabatahtlike lähetamist käsitlevad konkreetsed tingimused määratakse kindlaks lähetava organisatsiooni ja vabatahtliku vahel sõlmitavas lepingus, milles märgitakse ära ka lähetuse kestus, toimumiskoht ja vabatahtlikule seatavad ülesanded.

4.           Lõike 1 punktis b osutatud lähetamise puhul allkirjastab komisjon vabatahtlikega „vabatahtliku lepingu”, milles määratakse kindlaks lähetuse konkreetsed tingimused. Vabatahtliku lepingud ei anna vabatahtlikele Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadest ning liidu muude teenistujate teenistustingimustest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Artikkel 15 Vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkuse suurendamine

Komisjon toetab järgmisi meetmeid, mis on suunatud vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkuse suurendamisele, eesmärgiga tagada ELi humanitaarabi vabatahtlike töö tõhusus ja püsiv mõju:

(a) vabatahtlike juhtimist hõlmav koolitus, juhendamine, suurõnnetusteks valmisolek ja neile reageerimine ning muud vastuvõtvate organisatsioonide personalile ja vabatahtlikele vajalikud valdkonnad;

(b) parimate tavade vahetamine, tehniline abi, mestimis- ning personali ja vabatahtlike vahetusprogrammid, võrgustike loomine ja muud asjakohased meetmed, mille eesmärk on parandada ELi humanitaarabi vabatahtlike juhtimist kolmandates riikides ning edendada ja toetada kvaliteetset vabatahtlikku tegevust kolmandates riikides.

Artikkel 16 ELi humanitaarabi vabatahtlike võrgustik

1.           Komisjon loob ELi humanitaarabi vabatahtlike võrgustiku (edaspidi „võrgustik”) ja haldab seda.

2.           Võrgustik hõlbustab kontakte nende vabatahtlikuks kandideerijate ja ELi humanitaarabi vabatahtlike vahel, kes osalevad või on osalenud kõnealuses algatuses, nende vabatahtlike ja eelkõige artiklis 15 osutatud ELi humanitaarabi vabatahtlike tegevusest kasusaajate ning muude asjaomaste osalejate vahel. See pakub võimalusi virtuaalseks suhtlemiseks, eelkõige ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlevat algatust käsitlevate teadmiste jagamise ja teabe levitamise kaudu, ning toetab muid sobivaid meetmeid, nagu seminarid ja õpikojad.

3.           Võrgustik pakub ja edendab ka võimalusi veebipõhiseks vabatahtlikuks tegevuseks, mis täiendab ja tugevdab ELi humanitaarabi vabatahtlike tegevust.

Artikkel 17 Teabevahetus, teadlikkuse suurendamine ja nähtavus

1.           Komisjon toetab avalikkuse teavitamist, teabevahetust ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et edendada ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlevat algatust ning julgustada humanitaarabi alast vabatahtlikku tegevust liidus ja kolmandates riikides, kes saavad kasu selle meetmetest.

2.           Komisjon koostab ELi humanitaarabi vabatahtlike eesmärke, meetmeid ja tulemusi käsitleva teabe- ja teavituskava, milles määratakse kindlaks teavitamis- ja levitamistegevused, mis on suunatud avalikkusele, eelkõige Euroopa kodanikele ning tulevastele võimalikele kandidaatidele ja ELi humanitaarabi vabatahtlike tegevusest kasusaajatele. Kava tuleb rakendada kõigil ELi humanitaarabi vabatahtlike tegevusest kasusaajatel, eelkõige lähetavatel ja vastuvõtvatel organisatsioonidel.

3.           ELi humanitaarabi vabatahtlikud osalevad vajaduse korral lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonide abil ja juhtimisel nii enne lähetust kui ka selle jooksul ja pärast seda asjakohastes teabe-, teabevahetuse- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniates, millega edendatakse ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlevat algatust ja vabatahtlike osalemist selles. Komisjon määrab kindlaks kõnealused meetmed, aga need ei sea vabatahtlikele ebaproportsionaalseid kohustusi.

PEATÜKK III Rahastamissätted

Artikkel 18 Abikõlblikud meetmed

1.           Artiklis 8 nimetatud meetmed on rahastamiskõlblikud, sealhulgas nende rakendamiseks vajalikud meetmed ning meetmed, mille eesmärk on suurendada ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse ja muude asjaomaste programmide koordineerimist riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

2.           Lõikes 1 osutatud summast võib katta ka ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistustööde, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulusid.

3.           Need võivad hõlmata eelkõige kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamis- ja teabevahetusmeetmetega, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisega niivõrd, kui see on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega, samuti kulusid, mis on seotud IT-võrkudega, mis keskenduvad teabe töötlemisele ja -vahetusele (sealhulgas nende ühendamine olemasolevate või tulevaste süsteemidega, mille eesmärk on edendada valdkonnaülest andmevahetust, ning seotud varustus), koos kõigi muude komisjoni kantud tehnilise ja haldusabi kuludega.

Artikkel 19 Rahalise abi saajad

Käesoleva määruse alusel võib rahalist abi anda avali-õiguslikele või eraõiguslikele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, keda seejärel loetakse rahalise abi saajateks finantsmääruse XX/2012 tähenduses.

Artikkel 20 Eelarvevahendid

Käesoleva määruse rakendamise lähtesumma ajavahemikuks 2014–2020 on jooksevhindades 239 100 000 eurot. Vajaduse korral võib sarnaste kulude katmiseks kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2020. aastat, et oleks võimalik hallata meetmeid, mille rakendamist ei ole 2020. aasta 31. detsembriks veel lõpule viidud.

Artikkel 21 Rahalise abi vormid ja rakenduskord

1.           Komisjon annab liidu rahalist abi kooskõlas liidu eelarve suhtes kohaldatava finantsmäärusega XX/2012.

2.           Käesoleva määruse alusel võib anda rahalist abi finantsmääruses sätestatud mis tahes vormis.

3.           Määruse rakendamiseks võtab komisjon vastu ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse iga-aastase tööprogrammi kooskõlas artikli 24 lõikes 2 viidatud menetlusega. Selles määratakse kindlaks eesmärgid, oodatavad tulemused, rakendamise meetod ja kogusumma. Samuti sisaldavad need rahastatavate meetmete kirjeldust, märget igale meetmele eraldatud summa kohta ja rakendamise soovituslikku ajakava. Toetuste puhul sisaldavad need prioriteete, peamisi hindamiskriteeriume ja maksimaalset kaasrahastamise määra.

4.           Komisjon võib kaaluda ELi usaldusfondi loomise lisaväärtust ja haldamisega seotud eeliseid.

Artikkel 22 Liidu finantshuvide kaitse

1.           Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu rakendatavate ennetusmeetmetega, tõhusa kontrolliga, ja kui avastatakse rikkumisi, alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

2.           Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva määruse alusel rahastatud liidu vahenditest.

3.           Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidu eelarvest rahastamise lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.           Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, antakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingutega, toetuslepingutega ja toetuse andmise otsustega, samuti käesoleva määruse rakendamisest tulenevate lepingutega komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õigus selliseks auditeerimiseks ja kohapealseks kontrolliks.

IV PEATÜKK ÜLDSÄTTED

Artikkel 23 Koostöö teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1.           ELi humanitaarabi vabatahtlikena võivad osaleda

(a) kodanikud ja lähetavad organisatsioonid ühinevatest riikidest, kandidaatriikidest, potentsiaalsetest kandidaatriikidest ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidest vastavalt üldpõhimõtetele ja üldistele tingimustele, mis reguleerivad nende riikide osalemist liidu programmides, nagu on kehtestatud asjaomastes raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või samalaadsetes kokkulepetes;

(b) kodanikud ja lähetavad organisatsioonid Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvatest Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikidest vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;

(c) kodanikud ja lähetavad organisatsioonid teistest Euroopa riikidest, kellega on sõlmitud kahepoolsed lepingud;

(d) rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad, kes täidavad artikli 11 lõikes 1 osutatud nõuded.

2.           Selline koostöö põhineb vajaduse korral osalevate riikide antavatel lisaassigneeringutel, mis eraldatakse nimetatud riikidega kokku lepitud korras.

Artikkel 24 Komiteemenetlus

1.           Komisjoni abistab nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/96 (humanitaarabi kohta) artikli 17 lõike 1 alusel moodustatud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.           Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 25 Komisjonile delegeeritud volituste kasutamine

1.           Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.           Õigus võtta vastu artikli 7 lõikes 2 ja artiklis 9 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3.           Euroopa Parlament või nõukogu võib delegeeritud volitused igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.           Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.           Vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes siis, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemise kuupäeva esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et neil ei ole õigusakti suhtes vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 26 Järelevalve ja hindamine

1.           Rahalist abi saavaid meetmeid kontrollitakse korrapäraselt, et jälgida nende rakendamist, ning hinnatakse korrapäraselt sõltumatu välishindamise kaudu, eesmärgiga mõõta nende tõhusust, tulemuslikkust ja mõju seoses ELi humanitaarabi vabatahtlike eesmärkidega. Järelevalve ja hindamine hõlmab lõikes 5 osutatud aruandeid ja käesoleva määruse konkreetseid aspekte käsitlevaid muid tegevusi, mida võib määruse rakendamise ajal algatada.

2.           Hindamisetapis tagab komisjon korrapärased konsulteerimised kõikide asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas vabatahtlikega, lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonidega, abistatava kohaliku elanikkonnaga, humanitaarorganisatsioonide ja -töötajatega. Hindamistulemusi arvestatakse programmi koostamisel ja vahendite eraldamisel.

3.           Lähetavad organisatsioonid, kes saadavad vabatahtlikke väljaspool ELi toimuvatele operatsioonidele, vastutavad vabatahtlike tegevuse järelevalve eest ja esitavad komisjonile korrapäraseid järelevalvearuandeid.

4.           Komisjon teavitab asjakohaste töökokkulepete kohaselt Euroopa välisteenistust ja ELi delegatsioone korrapäraselt ELi humanitaarabi vabatahtlike tegevusest.

5.           Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

(a) hindamise vahearuande käesoleva määruse rakendamise kolme esimese aasta jooksul saavutatud tulemuste ning rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate kohta hiljemalt 31. detsembriks 2017;

(b) teatise käesoleva määruse rakendamise jätkamise kohta hiljemalt 31. detsembriks 2018;

(c) järelhindamise aruande hiljemalt 31. detsembriks 2021.

Vajaduse korral lisatakse aruannete järeldustele ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.

V PEATÜKK LÕPPSÄTTED

Artikkel 27 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

eesistuja                                                         eesistuja

FINANTSSELGITUS

[lisatakse kõikidele seadusandjale esitatavatele ettepanekutele ja algatustele

(finantsmääruse artikkel 28 ja rakenduseeskirjade artikkel 22)]

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteem

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[27]

Asjaomane poliitikavaldkond ja sellega seonduvad meetmed:

poliitikavaldkond 23: humanitaarabi

23 02 04 − Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[28]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Jaotis 4 – EL kui ülemaailmne partner

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Tegevuseesmärk nr 1

Suurendada ja parandada liidu suutlikkust humanitaarabi andmisel.

Tegevuseesmärk nr 2

Parandada vabatahtlike oskusi ja pädevusi humanitaarabi valdkonnas ning nende töötingimusi.

Tegevuseesmärk nr 3

Suurendada vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkust ja edendada vabatahtlikku tegevust kolmandates riikides.

Tegevuseesmärk nr 4

Parandada liidu humanitaarabi väärtuste nähtavust.

Tegevuseesmärk nr 5

Vabatahtliku tegevuse sidususe ja ühtsuse tugevdamine liikmesriikides, eesmärgiga parandada liidu kodanike võimalusi osaleda humanitaarabimeetmetes ja -operatsioonides.

Seotud tegevuspõhine juhtimine ja eelarvestamine

23 02 04 − ELi humanitaarabi vabatahtlikud (Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus)

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Ettepanekuga

− asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikud), mis toimib liidu humanitaarabioperatsioonides osalevate Euroopa vabatahtlike ühismeetmete raamistikuna;

− soovitakse suurendada liidu suutlikkust toimida humanitaarkriisides, arendada teadmisi ja kogemusi ning teha nähtavaks liidu humanitaarsed väärtused ja solidaarsus loodusõnnetuste ja inimtegevuse tagajärjel toimuvates kriisides kannatavate inimestega kolmandates riikides;

− vastatakse kriiside tõttu haavatavas olukorras või nendes kannatavate kogukondade vajadustele ning edendatakse kolmandate riikide suutlikkust ja katastroofidele vastupanu võimet;

− järgitakse humanitaarabi humaansuse, mittediskrimineerimise, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtteid ja soovitakse edendada humanitaarabi andmise professionaliseerumist;

− tagatakse, et ELi humanitaarabi vabatahtlike ohutus ja julgeolek on esmatähtsal kohal;

− lähetatakse ELi humanitaarabi vabatahtlikke kolmandatesse riikidesse, vältides negatiivset mõju kohalikule tööhõivele ja vabatahtlikule tegevusele.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

–          lähetatud või lähetusvalmis ELi humanitaarabi vabatahtlike arv;

–          liidu antava humanitaarabi saajate arv;

–          koolitatud vabatahtlike arv ning koolituse kvaliteet vastastikuste eksperdihinnangute ja rahulolu-uuringute alusel;

–          nende sertifitseeritud lähetavate organisatsioonide arv, kes rakendavad ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetamist ja juhtimist käsitlevaid norme;

–          suutlikkuse suurendamise meetmete arv ja liik;

–          suutlikkuse suurendamise meetmetes osalevate kolmandate riikide töötajate ja vabatahtlike arv;

–          ELi humanitaarabi vabatahtlike ELi humanitaarabi käsitlevate teadmiste tase;

–          vabatahtliku humanitaarabikorpuse tuntus liidu sihtrühma, osalevate ja abisaaja seisundis olevate kolmandate riikide kogukondade ning muude humanitaarabis osalejate hulgas;

–          ELi humanitaarabi vabatahtlike juhtimist käsitlevate normide levitamine ja kasutamine muudes vabatahtliku tegevuse programmides.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Lissaboni lepingu artikli 214 lõikes 5 on sätestatud järgmine:

„Et luua raamistikku, milles Euroopa noored saaksid liidu humanitaarabioperatsioonidele ühiselt kaasa aidata, asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus. Euroopa Parlament ja nõukogu määravad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil kindlaks korpuse põhikirja ja töökorra.”

Teatis „ELi kodanike solidaarsuse väljendamine vabatahtliku tegevuse kaudu: esmased tähelepanekud Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse kohta”, KOM(2010)683.

Nõukogu järeldused, mai 2011.

Euroopa Parlamendi kirjalik deklaratsioon, november 2011.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

ELi lisaväärtus väljendub järgmisel kujul:

a) ELi humanitaarabi vabatahtlikel on nii euroopalik kui ka riikidevaheline olemus, ühendades humanitaarabioperatsioonides osalevate liidu eri liikmesriikide kodanike ühismeetmed;

b) humanitaarabi organisatsioonide ja sidusrühmade riikidevahelise koostöö edendamine korpuse meetmete rakendamise kaudu;

c) mastaabisääst ja mõju teiste asjaomaste riiklike, rahvusvaheliste ja ELi programmide ja tegevusmeetmete vastastikuse täiendavuse ja sünergia kaudu;

d) Euroopa väärtuste konkreetne väljendus üldises plaanis, väljendades eelkõige liidu ja tema kodanike solidaarsust kõige haavatavamate ja abi vajavate inimestega;

e) Euroopa Liidu kodanikuaktiivsuse tugevdamine, pakkudes eri vanusest ning erineva sotsiaalse, hariduse ja ametialase taustaga liidu kodanikele võimaluse osaleda humanitaarabialases tegevuses.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Käesolevad ettepanekud tuginevad järgmistele õppetundidele:

− aastatel 2011 ja 2012 projektikonkursside raames rahastatud katseprojektide („Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus − katseprojekte käsitlev konkursikutse”) tulemusel saadud kogemused;

− uuring Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse asutamise kohta;

− komisjoni teatis „ELi kodanike solidaarsuse väljendamine vabatahtliku tegevuse kaudu: esmased tähelepanekud Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse kohta” – KOM(2010)683.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Kooskõla järgmiste õigusaktidega:

− aluslepingu artikli 215 lõige 4;

− nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta;

− käesoleva määruse alusel rahalist abi saavad meetmed ei saa abi liidu muudest rahastamisvahenditest.

Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel rahalise abi taotlejad ja sellise abi saajad annavad komisjonile teavet muudest allikatest, sealhulgas liidu üldeelarvest, saadud rahalise abi ning sellise abi saamiseks menetluses olevate taotluste kohta.

− Taotletakse sünergiat ja vastastikust täiendavust teiste liidu vahenditega.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

¨      Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

– ¨  Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

X Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

Piiratud kestusega finantssätted:

Eelarveeraldised hõlmavad ajavahemikku 1.1.2014 − 31.12.2020.

Finantsmõju avaldub ajavahemikul 1.1.2014.–31.12.2020 (maksed kuni 31.12.2023).

1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viisid[29]

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

X Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– X  rakendusametitele

– ¨  ühenduste asutatud asutustele[30]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

Programmi võib rakendada komisjon (humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat) otsese eelarve täitmise raames või rakendusamet (kaudne eelarve täitmine). Need kaks võimalust jäävad avatuks, asjakohane otsus tehakse õigeaegselt.

ELi humanitaarabi vabatahtlikena võivad osaleda

(a)        kodanikud ja lähetavad organisatsioonid ühinevatest riikidest, kandidaatriikidest, potentsiaalsetest kandidaatriikidest ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidest vastavalt üldpõhimõtetele ja üldistele tingimustele, mis reguleerivad nende riikide osalemist liidu programmides, nagu on kehtestatud asjaomastes raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või samalaadsetes kokkulepetes;

(b)        kodanikud ja lähetavad organisatsioonid Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvatest Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikidest vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;

(c)        kodanikud ja lähetavad organisatsioonid teistest Euroopa riikidest, kellega on sõlmitud kahepoolsed lepingud;

(d)        rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad, kes täidavad artikli 11 lõikes 1 osutatud nõuded.

2.         Selline koostöö põhineb vajaduse korral osalevate riikide antavatel lisaassigneeringutel, mis eraldatakse nimetatud riikidega kokku lepitud korras.

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage teostamise sagedus ja tingimused.

Rahalist abi saavaid meetmeid kontrollitakse korrapäraselt, et jälgida nende rakendamist, ning hinnatakse korrapäraselt sõltumatu välishindamise kaudu, eesmärgiga mõõta nende tõhusust, tulemuslikkust ja mõju seoses ELi humanitaarabi vabatahtlike eesmärkide ja nende pakutava ELi lisaväärtusega. Järelevalve hõlmab artikli 25 lõikes 5 osutatud aruandeid ja käesoleva määruse konkreetseid aspekte käsitlevaid muid meetmeid, mida võib määruse rakendamise ajal algatada.

Hindamisetapis tagab komisjon korrapärased konsulteerimised kõikide asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas vabatahtlikega, lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonidega, humanitaarorganisatsioonide ja -töötajatega. Hindamistulemusi arvestatakse programmi koostamisel ja vahendite eraldamisel.

Lähetavad organisatsioonid, kes saadavad vabatahtlikke väljaspool ELi toimuvatele operatsioonidele, vastutavad vabatahtlike tegevuse järelevalve eest ja esitavad komisjonile korrapäraseid järelevalvearuandeid.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

a) hindamise vahearuande käesoleva määruse rakendamise kolme esimese aasta jooksul saavutatud tulemuste ning rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate kohta hiljemalt 31. detsembriks 2017;

b) teatise käesoleva määruse rakendamise jätkamise kohta hiljemalt 31. detsembriks 2018;

c) järelhindamise aruande hiljemalt 31. detsembriks 2021.

Vajaduse korral lisatakse aruannete järeldustele ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.

Samuti teavitab komisjon korrapäraselt Euroopa välisteenistust ja ELi delegatsioone ELi humanitaarabi vabatahtlike tegevusest.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.     Tuvastatud ohud

Programmi võib rakendada humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat (otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine) või üks praegustest rakendusametitest (kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine), ning see hõlmab toetuste andmist ja teenuslepingute sõlmimist.

Mõlema stsenaariumi puhul on kindlaks tehtud järgmised ohud:

a) oht, mis on seotud partnerorganisatsioonide (eelkõige väikeste valitsusväliste organisatsioonide) suutlikkusega kohandada oma organisatsiooni sisestruktuur nii, et see vastaks lepingus sisalduvatele rahalistele ja tegevuskohustustele;

b) meetmete rakendamisest relvastatud konflikti ja/või raske ligipääsetavusega piirkondades tulenevad julgeoleku- ja juurdepääsupiirangud, mis võivad ohustada meetmete rakendajate (vabatahtlike) füüsilist puutumatust ja mõjutada tegevuseesmärkide realiseerimist;

c) komisjoni mainega seotud oht rahaliste vahendite väärkasutuse esinemisel.

Rakendusameti kasuks otsustamisel võivad tekkida lisaohud:

d) rakendusametiga koordineerimise probleemid, mis tulenevad sellest, et rakendusametile delegeeritud ülesannete haldamisel ja kontrollimisel ei ole kohustuste piirid selgelt kindlaks määratud.

Enamik neist ohtudest eeldatavasti väheneb ja need kuuluvad pideva tähelepaneliku jälgimise alla. Näiteks kohaldatakse lihtsustamismeetmeid vastavalt läbivaadatud finantsmäärusele (näiteks ühekordsete maksete ja kindlate määrade laiem kasutamine).

Arvestades viimase kolme aasta kindlaksmääratud veamäärasid, jääb otsese tsentraliseeritud eelarve täitmise (humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat) puhul võimalik veamäär tõenäoliselt alla 2 %.

Kui programmi rakendab rakendusamet ning võttes aluseks ametite üldise veamäära (näiteks Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutuse 2011. aasta tegevusaruandes esitatud veamäär oli 0,81 %), on mittevastavuse riskitase eeldatavalt alla 2 %.

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Otsese tsentraliseeritud eelarve täitmise puhul kohaldatakse humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi kontrollistruktuuri. Seega keskendub kontroll kehtivate haldus-, tegevus- ja finantsmenetluste nõuetele vastavusele ja tõhususele ning kehtivate õigusaktide järgimisele. Need kuuluvad ka humanitaarabi ja kodanikukaitse siseauditi suutlikkust hindava üksuse vastutusalasse.

Lisaks sellele viib kodanikukaitse peadirektoraadi välisauditi sektor rahastamisvahendi raames antud toetuste ja lepingute suhtes läbi järelauditi ning neid hindavad välispartnerid. Nagu tavaliselt võivad siseauditi talitus, kontrollikoda ja Euroopa Pettustevastane Amet viia meetmete suhtes läbi auditeid ja juurdlusi. 2011. aasta näitajate alusel võib humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi eeldatav kontrollikulu jääda 2,7 % − 3,1 % vahele.

Kui rakendamise eest vastutab rakendusamet, kohaldab komisjon rakendusametite suhtes kehtivaid kontrollimeetmeid kooskõlas finantsmääruse artikliga 59 ja vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 rakendusametite kohta. Lisaks teostab komisjon järelevalvet ja kontrollib, et rakendusamet realiseeriks asjakohased kontrollieesmärgid meetmete suhtes, mille haldamine talle usaldatakse. Järelevalve integreeritakse asjaomase peadirektoraadi ja rakendusameti koostöötingimustesse ja ameti poolaasta aruannetesse.

Rakendusameti sisekontrollisüsteemi (Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutuse mudeli alusel) kesksed komponendid on järgmised:

a) rahade liikumise ahelad ja ülesannete lahusus;

b) kulude abikõlblikkuse kontroll eelkontrollide kaudu (dokumentide läbivaatamine, järelevalvemissioonid);

c) järelevalvemenetlus;

d) lihtsustamismeetmed ja ühtlustamine sama programmi raames ja erinevate programmide vahel (parimate tavade jagamine);

e) ühekordsete maksete ja kindlate määrade kasutamine teatavate osade/meetmete rahastamisel;

f) tegevusaruanne (kord kuus, kord kvartalis, kord aastas, näiteks iga-aastane tegevusaruanne);

g) riigihangete, konkursikutsete ja toetuslepingute tsentraliseeritud eelkontroll;

h) siseauditi suutlikkus.

Rakendusameti tegevust kontrollivad ja selle kohta viivad juurdlusi läbi siseauditi talitus, kontrollikoda ja Euroopa Pettustevastane Amet.

Kontrollikulude arvestus põhineb Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutuse varasemal kogemusel. Kõnealune täitevasutus on hinnanud ajavahemikus 2014−2020 rakendatava kahe programmi kontrollikulu järgmiselt: 2011. aasta tegevusaruandes esitatud näitajate kohaselt on hinnanguline kontrollikulu 2,8–2,9 % kahe programmi kogueelarvest. Nendele tulemustele tuginedes oleks ELi humanitaarabi vabatahtlike korpuse asutamise hinnanguline kontrollikulu 6,7−6,9 miljonit eurot ajavahemikuks 2014−2020.

Humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi puhul hinnatakse kaasvastutava peadirektoraadi rolliga seonduv kontrollikulu ligikaudu 210 000 eurole, mis moodustab 0,1 % kogueelarvest. Selliste kontrollide läbiviimine koos uue finantsmääruse lihtsustamisest tuleneva tõenäolise mõjuga võimaldaks vältida olulisi vigu (>2 %).

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed

Humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat koostab edaspidi oma pettusevastase võitluse strateegia kooskõlas komisjoni uue, 24. juunil 2011 vastu võetud pettusevastase võitluse strateegiaga, et tagada muuhulgas järgmist:

humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi pettusevastase võitlusega seotud sisekontrollimeetmed on täielikult kooskõlas komisjoni pettusevastase võitluse strateegiaga;

humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi lähenemisviis pettuseriski juhtimisele on suunatud pettuseriski valdkondade ja kohaste meetmete väljaselgitamisele;

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada kohapealseid kontrolle ja inspekteerimist.

Võimalike pettuste ja eeskirjade eiramise leevendamiseks nähakse ette järgmised meetmed.

− Võimalike pettuste ja eeskirjade eiramise ärahoidmist võetakse arvesse juba programmi ettevalmistamisel; sel otstarbel lihtsustatakse eeskirju ning kasutatakse rohkem rahastamist ühekordsete summade ja kindlate määradena.

− Süstemaatiliselt kontrollitakse võimalikku topeltrahastamist ja tuvastatakse mitmeid toetusi saanud abisaajaid.

− Ad hoc auditeid rakendatakse juhul, kui on tõsine eeskirjade eiramise ja/või pettusekahtlus.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus

EL kui ülemaailmne partner || Liigendatud/ liigendamata[31]) || EFTA[32] riigid || Kandidaatriigid[33] || Kolman-dad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

4 || 23 02 04 (Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus) ELi humanitaarabi vabatahtlikud || Liigendatud || JAH || JAH || EI || JAH/EI

ELi humanitaarabi vabatahtlike tegevuses võivad osaleda teised Euroopa riigid vastavalt artiklis 23 sätestatud tingimustele.

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Nr || 4. EL KUI ÜLEMAAILMNE PARTNER

Humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Järgmised aastad || KOKKU 2014 − 2020

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || || ||

Eelarverida nr 23 02 04 || Kulukohustused || (1) || 21.200 || 23.800 || 27.600 || 32.700 || 37.900 || 44.500 || 51.400 || || 239.100

Maksed || (2) || 13.780 || 18.650 || 23.630 || 29.895 || 34.680 || 40.640 || 47.145 || 30.680 || 239.100

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[34] || || || || || || || || ||

|| || (3) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+3 || 21.200 || 23.800 || 27.600 || 32.700 || 37.900 || 44.500 || 51.400 || || 239.100

Maksed || =2+3 || 13.780 || 18.650 || 23.630 || 29.895 || 34.680 || 40.640 || 47.145 || 30.680 || 239.100

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 21.200 || 23.800 || 27.600 || 32.700 || 37.900 || 44.500 || 51.400 || || 239.100

Maksed || (5) || 13.780 || 18.650 || 23.630 || 29.895 || 34.680 || 40.640 || 47.145 || 30.680 || 239.100

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 21.200 || 23.800 || 27.600 || 32.700 || 37.900 || 44.500 || 51.400 || || 239.100

Maksed || =5+ 6 || 13.780 || 18.650 || 23.630 || 29.895 || 34.680 || 40.640 || 47.145 || 30.680 || 239.100

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU 2014 - 2020

DG: Humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 1.146 || 1.146 || 1.146 || 1.146 || 1.274 || 1.274 || 1.593 || 8.725

Ÿ Muud halduskulud || 0.063 || 0.063 || 0.143 || 0.063 || 0.065 || 0.122 || 0.045 || 0.564

Humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 1.209 || 1.209 || 1.289 || 1.209 || 1.339 || 1.396 || 1.683 || 9.289

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 1.209 || 1.209 || 1.289 || 1.209 || 1.339 || 1.396 || 1.683 || 9.289

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Järgmised aastad || KOKKU 2014 - 2020

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1−5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 22.409 || 25.009 || 28.889 || 33.909 || 39.239 || 45.896 || 53.083 || || 248.434

Maksed || 14.989 || 19.859 || 24.919 || 31.104 || 36.019 || 42.036 || 48.828 || 30.680 || 248.434

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU 2014 −2020

VÄLJUNDID

|| Väljundi liik[35] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

TEGEVUSEESMÄRK NR 1 Suurendada ja parandada liidu suutlikkust humanitaarabi andmisel || || || || || || || || || || || || || || || ||

Väljund || Register, praktikate arv, lähetatud vabatahtlike arv || 0.014 || 376 || 5.271 || 941 || 13.367 || 1130 || 15.976 || 1356 || 20.222 || 1560 || 22.867 || 1950 || 27.361 || 2291 || 32.074 || 9604 || 137.136

Tegevuseesmärk nr 1 kokku || 376 || 5.271 || 941 || 13.367 || 1130 || 15.976 || 1356 || 20.222 || 1560 || 22.867 || 1950 || 27.361 || 2291 || 32.074 || 9604 || 137.136

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU 2014 −2020

VÄLJUNDID

|| Väljundi liik[36] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

TEGEVUSEESMÄRK NR 2 Parandada vabatahtlike oskusi ja pädevusi humanitaarabi valdkonnas ning nende töötingimusi || || || || || || || || || || || || || || || ||

Väljund || Vabatahtlike koolitus, normide väljatöötamine || 0.0075 || 938 || 7.034 || 711 || 5.330 || 837 || 6.280 || 863 || 6.476 || 1193 || 8.946 || 1535 || 11.511 || 1600 || 12.000 || 7677 || 57.576

Tegevuseesmärk nr 2 kokku || 938 || 7.034 || 711 || 5.330 || 837 || 6.280 || 863 || 6.476 || 1193 || 8.946 || 1535 || 11.511 || 1600 || 12.000 || 7677 || 57.576

TEGEVUSEESMÄRK NR 3 Suurendada vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkust ja edendada vabatahtlikku tegevust kolmandates riikides || || || || || || || || || || || || || || || ||

Väljund || Vabatahtlike juhid / kohalikud vabatahtlikud / koolitajate koolitamine / seminaridel osalejate arv || 0.00471 || 1418 || 6.681 || 785 || 3.700 || 857 || 4.038 || 901 || 4.244 || 1037 || 4.886 || 849 || 3.999 || 1263 || 6.000 || 7110 || 33.549

Tegevuseesmärk nr 3 kokku || 1418 || 6.681 || 785 || 3.700 || 857 || 4.038 || 901 || 4.244 || 1037 || 4.886 || 849 || 3.999 || 1263 || 6.000 || 7110 || 33.549

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU 2014 −2020 ||

VÄLJUNDID ||

|| Väljundi liik[37] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku ||

|| TEGEVUSEESMÄRK NR 4 Parandada liidu humanitaarabi väärtuste nähtavust. || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| Väljund || ELi humanitaarabi vabatahtlike võrgustiku loomine, konverentsid, teabevahetus, nähtavus, veebipõhise vabatahtliku tegevuste arv || 0,00081 || 300 || 1.737 || 700 || 0.940 || 1300 || 0.769 || 1700 || 1.395 || 2000 || 0.769 || 2000 || 1.053 || 2000 || 0.826 || 10000 || 7.488

|| Tegevuseesmärk nr 4 kokku || 300 || 1.737 || 700 || 0.940 || 1300 || 0.769 || 1700 || 1.395 || 2000 || 0.769 || 2000 || 1.053 || 2000 || 0.826 || 10000 || 7.488

|| TEGEVUSEESMÄRK NR 5 Vabatahtliku tegevuse sidususe ja ühtsuse tugevdamine liikmesriikides, eesmärgiga parandada liidu kodanike võimalusi osaleda humanitaarabimeetmetes ja -operatsioonides. || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| Väljund || Normide väljatöötamine, läbivaatamine, sertifitseerimismehhanism || || || 0.477 || || 0.464 || || 0.538 || || 0.364 || || 0.433 || || 0.575 || || 0.500 || || 3.351

|| Tegevuseesmärk nr 5 kokku || || 0.477 || || 0.464 || || 0.538 || || 0.364 || || 0.433 || || 0.575 || || 0.500 || || 3.351

|| KULUD KOKKU || 3032 || 21.200 || 3137 || 23.800 || 4124 || 27.600 || 4820 || 32.700 || 5790 || 37.900 || 6334 || 44.500 || 7154 || 51.400 || 34391 || 239.100

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 1.146 || 1.146 || 1.146 || 1.146 || 1.274 || 1.274 || 1.593 || 8.725

Muud halduskulud || 0.063 || 0.06.3 || 0.143 || 0.063 || 0.065 || 0.122 || 0.045 || 0.564

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 1.209 || 1.209 || 1.289 || 1.209 || 1.339 || 1.396 || 1.683 || 9.289

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[38] || NA || NA || NA || NA || NA || NA || NA || NA

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGUST 5 välja jäävad kulud || NA || NA || NA || NA || NA || NA || NA || NA

KOKKU || 1.209 || 1.209 || 1.289 || 1.209 || 1.339 || 1.396 || 1.683 || 9.289

Eespool esitatud näitajaid korrigeeritakse sõltuvalt ettenähtud hajutamise tulemustest.

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 6 || 6 || 6 || 6 || 6 || 6 || 7

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 05 01 (kaudses teadustegevuses) || || || || || || ||

10 01 05 01 (otseses teadustegevuses) || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[39]

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || 6 || 6 || 6 || 6 || 8 || 8 || 11

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid, kohalikud töötajad ja riikide lähetatud eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 04 yy[40] || - peakorteris[41] || || || || || || ||

-delegatsioonides || || || || || || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud, riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud, riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

KOKKU || 12 || 12 || 12 || 12 || 14 || 14 || 18

23 osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Eespool esitatud näitajaid korrigeeritakse sõltuvalt ettenähtud hajutamise tulemustest.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Tegevuspoliitika ja -põhimõtete arendamine. Rakendusaktid ja -meetmed.

Koosseisuvälised töötajad || Toetuslepingute ja -kokkulepete haldamine; poliitikaalase tegevuse rakendamine ja jälgimine; haldustugi.

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– X  Ettepanek/algatus on kooskõlas komisjoni ettepanekuga mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2014−2020 vastavalt teatisele „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM(2011) 500 lõplik).

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[42]

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

[…]

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

Ettepanek hõlmab toetusi EFTA riikidelt, kes on Euroopa Majanduspiirkonna liikmed, samuti ühinevatelt riikidelt, kandidaatriikidelt ja potentsiaalsetelt kandidaatriikidelt, kes saavad kasu ühinemiseelsest strateegiast, ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidest.

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

¨         omavahenditele

¨         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida: || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[43]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel …. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[…]

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[…]

[1]               Eurobaromeetri standarduuring 73/2010, Eurobaromeetri eriuuring 343/2010 ja Eurobaromeetri eriuuring 384/2012.

[2]               KOM(2010) 683.

[3]               Nõukogu 25. mai 2011. aasta järeldused Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse kohta.

[4]               Euroopa Parlamendi 9. mai 2011. aasta kirjalik deklaratsioon 25/2011.

[5]               2010. aastal Brüsselis ja 2011. aastal Budapestis. Üritustel osales rohkem kui 150 sidusrühmade organisatsiooni.

[6]               COHAFA.

[7]               SG, SJ, DG BUDG, DG DEVCO, FPIS, EEAS, DG EAC, EACEA, DG EMPL, DG ELARG.

[8]               Kaks kokkuvõtlikku seminari peeti 2011. aasta detsembris ja 2012. aasta juunis Brüsselis, osalejaid oli üle 70.

[9]               ELT C 25, 2008, lk 1.

[10]             EÜT L11, 2003, lk 1.

[11]             KOM(2011) 681 (lõplik).

[12]             Otsus X/XX liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta.

[13]             KOM(2011) 500 (lõplik).

[14]             ELT C 25, 2008, lk 1.

[15]             Veel avaldamata.

[16]             Komisjoni teatis KOM(2010) 683 „ELi kodanike solidaarsuse väljendamine vabatahtliku tegevuse kaudu: esmased tähelepanekud Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse kohta” (ELT C 121/59, 2011).

[17]             Komisjoni teatis „ELi uuendatud strateegia kohta aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas” KOM(2011) 681 lõplik (ELT C 37, 2012, lk 24).

[18]             Komisjoni teatis KOM(2011) 933 (ELT L 102, 2012, lk 35).

[19]             Komisjoni teatis KOM(2011) 568 „ELi poliitikat ja vabatahtlikku tegevust käsitlev teatis: piiriülese vabatahtliku tegevuse tunnustamine ja edendamine ELis” (ELT C 335, 2011, lk 19).

[20]             Veel avaldamata.

[21]             EÜT L 312, 1995, lk 1.

[22]             EÜT L 292, 1996, lk 2.

[23]             EÜT L 136, 1999, lk 1.

[24]             ELT L 55, 2011, lk 13.

[25]             EÜT L 8, 2001, lk 1.

[26]             EÜT L 281, 1995, lk 31.

[27]             ABM: Activity-Based Management – ABB: Activity-Based Budgeting.

[28]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[29]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[30]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[31]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[32]             EFTA: EFTA − Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[33]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[34]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[35]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (näiteks rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jne).

[36]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (näiteks rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jne).

[37]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (näiteks rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jne).

[38]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[39]             Lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid.

[40]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B.A read).

[41]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfond (EKF).

[42]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[43]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaks) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

Top