Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52012IP0370

Ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamine Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012 . aasta resolutsioon ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamise kohta (2012/2005(INI))

OJ C 68E , 7.3.2014, p. 15–20 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

7.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 68/15


Teisipäev, 23. oktoober 2012
Ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamine

P7_TA(2012)0370

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioon ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamise kohta (2012/2005(INI))

2014/C 68 E/03

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamise kohta: aeg ellu viia (COM(2011)0731),

võttes arvesse komisjoni teatist ühtse Euroopa taeva tehnoloogiasamba SESAR kasutuselevõtmise juhtimiskorra ja stimuleerivate meetmete kohta (COM(2011)0923),

võttes arvesse valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas” (COM(2011)0144),

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A7-0254/2012),

A.

arvestades, et ühtse Euroopa taeva rakendamisel on tehtud juba palju edusamme;

B.

arvestades, et 2012. aasta on ühtse Euroopa taeva rakendamise jaoks eelduste kohaselt pöördeline aasta;

C.

arvestades, et ühtse Euroopa taeva väljakujundamisega kaasnevad märkimisväärsed majandus-, ohutus- ja keskkonnaalased säästud, kuna sellega luuakse Euroopas säästvam lennundussektor ja tõhusam lennuliikluse juhtimissüsteem;

D.

arvestades, et lennuliikluse maht kasvab pidevalt, mistõttu jääb läbilaskevõimest vajaka ning see põhjustab reisijate jaoks rohkem viivitusi, mõjutades samal ajal ka lennuettevõtjate kasvukavasid; arvestades, et Euroopa õhuruum on üks kõige tihedama lennuliiklusega õhuruume maailmas, ning arvestades, et ELi lennujaamu kasutab enam kui 750 miljonit reisijat, kusjuures see arv eeldatavasti kahekordistub aastaks 2030;

E.

arvestades, et ühtse Euroopa taeva edukus sõltub ühtsest lähenemisviisist, mille terviklikku rakendamist ei tohi ohustada üksikud liikmesriigid;

F.

arvestades, et 4. detsembriks 2012 peaks funktsionaalsete õhuruumiosade rakendamine olema lõpetatud, kuid viimastest aruannetest nähtub, et ühtse Euroopa taeva õigusaktide sellekohaste sätete täitmist ei suudeta veel kaugeltki saavutada;

G.

arvestades, et vastavalt määruse (EL) nr 691/2010 artikli 13 lõikele 3 peaks komisjon esitama neli kuud pärast liikmesriikide tulemuslikkuse kavade kättesaamist soovituse võtta vastu muudetud tulemuseesmärgid, mis on suunatud nendele liikmesriikidele, kes ei ole veel saavutanud kogu ELi hõlmavaid eesmärke;

H.

arvestades, et praegu peegeldavad lennujuhtimise teenuseid pakkuvad riiklikud aeronavigatsiooniteenuse osutajad Euroopa killustunud poliitgeograafiat, kuid see põhjustab kahjuks ebatõhusust ja ülekoormust;

I.

arvestades, et ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamise lõpuleviimiseks on vaja võtta meetmeid, et saavutada Euroopa lennuohutuse alased eesmärgid ning parandada seeläbi kehtivaid norme ja tagada üldsusele ühtlaselt kõrge ohutustase;

J.

arvestades, et muude programmidega nagu Galileo ja ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS) edenetakse kiiresti;

K.

arvestades, et vajalikus rahastamises ja finantsraamistikus tuleks kokku leppida võimalikult kiiresti;

Ajaline raamistik

1.

tunnistab ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamisel esinevaid piiranguid; on sellegipoolest seisukohal, et seniseid saavutusi tuleb märkimisväärselt suurendada ning et ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamiseks tuleb kehtestada siduvad tähtajad, võttes arvesse ka ärilisi kaalutlusi;

2.

toonitab vajadust ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamisega ning eelkõige aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kavadega kiiresti edasi liikuda ja neid edendada;

3.

juhib tähelepanu asjaolule, et ees on kasutuselevõtu kriitiline etapp ning sellega tuleb tegeleda õigeaegselt, sünkroniseeritult ja koordineeritult;

4.

hoiatab, et lennuliikluse kasv tähendab seda, et Euroopa õhuruum läheneb kiiresti oma maksimaalsele läbilaskevõimele ning et selle probleemiga tuleb viivitamatult tegeleda, et tagada Euroopa üldsusele kvaliteetsed lennutransporditeenused ning mitte suurendada keskkonnale ja kliimale avaldatavat mõju;

5.

rõhutab kui oluline roll on lennujaamadel Euroopa võrgu sisenemis- ja väljumispunktidena; nõuab, et neid (sh piirkondlikke lennujaamu, kuna ka nemad aitavad leevendada võrgu ülekoormust ja suurendada läbilaskevõimet) võetaks ühtse Euroopa taeva väljatöötamisel täielikult arvesse;

6.

juhib tähelepanu asjaolule, et ühtset Euroopa taevast käsitlevaid õigusakte on vaja äärmiselt kiiresti edukalt rakendada, et vältida üha suurematest liiklusvoogudest ja vananenud tehnoloogiast tingitud veelgi suuremat ülekoormust, samuti on vaja tagada Euroopa lennuohutust käsitlevate sätete suurem ühtsus;

7.

märgib, et ohutusalaste ja tegevusega seotud tingimuste ühtlaselt kõrge taseme säilitamine muutub Euroopas üha keerulisemaks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon täpsustaksid Euroopa asjaomaste ametiasutuste ülesanded, et tagada usaldusväärsete ja läbipaistvate rahvusvaheliste lennuohutusstandardite säilitamine;

8.

tuletab meelde vajadust muuta Euroopa õhuruum võimalikult tõhusaks ning mitte üksnes majandusliku kasu vaatenurgast, vaid ka keskkonna-, energia- ja sotsiaalse kasu, sh lennureisijate seisukohast;

9.

toonitab, et kõnealust teemat käsitlevas kõige hilisemas komisjoni teatises esitatud hinnangute põhjal võib Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) tehnoloogia täielikul ja õigeaegsel kasutuselevõtul olla ajavahemikus 2013–2030 27 liikmesriigiga ELi SKP-le 419 miljardi euro suurune kumulatiivne mõju ning see võib kaasa tuua 328 000 töökoha otsese või kaudse loomise ja CO2-heite vähenemise puhtal kujul ligikaudu 50 miljoni tonni võrra;

10.

juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni hinnangul mõjutab SESARi õigeaegne kasutuselevõtt positiivselt ka reisijaid, kuna lennuajad lühenevad keskmiselt 10 % (või 9 minutit), lendude tühistamised ja hilinemised vähenevad 50 % ning lennupiletite hinnad võivad langeda; rõhutab siiski, et kui SESARi kasutuselevõtt peaks 10 aastat edasi lükkuma, oleks selle üldine mõju katastroofiline, kuna see tähendaks ELi SKP jaoks 268 miljardi euro võrra väiksemat kumulatiivset kasumit, uusi töökohti loodaks 190 000 võrra vähem ning CO2-heidet suudetaks kokku hoida 55 miljonit tonni vähem;

11.

märgib, et muud olulised riigid ja piirkonnad teevad teadusuuringute ja innovatiivse tehnoloogia arendamise valdkonnas kiireid edusamme, ning peab seetõttu kahetsusväärseks asjaolu, et kui ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamist ei kiirendata, võib EL kaotada oma juhtpositsiooni muudele rahvusvahelistele toimijatele;

12.

on arvamusel, et ühtse Euroopa taeva nõuetekohast toimimist on võimalik tagada üksnes siis, kui kõik asjaosalised peavad rangelt kinni erinevatest rakendamistähtaegadest;

13.

toonitab, et läbi on viidud katseprogramme ja et nende tulemused on olnud positiivsed;

14.

nõuab, et komisjon esitaks 2012. aasta detsembriks Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjonile aruande kõikide aeronavigatsiooniteenuse osutajate edusammudest tulemuslikkuse kava rakendamisel;

15.

nõuab, et komisjon esitaks 2013. aasta märtsiks Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjonile aruande ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamisel tehtud edusammudest ja funktsionaalsete õhuruumiosade kasutuselevõtu hilinemisest tulenevate tagajärgede hindamise tulemustest;

Poliitiline sisend

16.

tuletab liikmesriikidele meelde, et nad on võtnud endale avalikult kohustuse saavutada asjaomaste õigusaktide ülekaaluka toetamise abil ühtse Euroopa taeva eesmärk, ning nõuab kindlalt, et liikmesriigid oleksid ka tulevikus kõnealuste õigusaktide rakendamisel ennetavad ja osalevad; kutsub liikmesriike sellega seoses üles esitama kooskõlas ELi tulemuseesmärkidega riiklikud tulemuslikkuse kavad ning kehtestama komisjoni soovitatud läbivaadatud tulemuseesmärgid; kutsub komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid juhul, kui kõnealuste õigusaktide rakendamise tähtaegadest ei suudeta kinni pidada;

17.

tuletab meelde lennundussektori eesmärke, mis on esitatud nii transpordipoliitikat käsitlevas valges raamatus kui ka lennundusalase kõrgetasemelise uurimisrühma aruandes „Flightpath 2050 – Europe's Vision for Aviation”;

18.

nõuab kindlalt, et kõnealusele küsimusele tuleks omistada suuremat tähtsust ning et ühtse Euroopa taeva täielikuks ja õigeaegseks elluviimiseks on vaja kõikide liikmesriikide ja asjaosaliste proaktiivset poliitilist toetust;

19.

toonitab, et ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide edukas rakendamine mõjub positiivselt ja ergutavalt ELi ja kogu maailma konkurentsile ning edendab kasvu ja tööhõivet, eeskätt aeronautika- ja lennundustööstuses;

20.

väljendab kahetsust asjaolu üle, et kuigi ühtse Euroopa taeva projekt toob kaasa märkimisväärse sotsiaalse ja keskkonnakasu, ei ole üldsus sellest projektist piisavalt teadlik ega saa sellest piisavalt aru; kutsub komisjoni ja liikmesriike ning sidusrühmasid üles tegema üldsuse teavitamisel suuremaid jõupingutusi;

21.

tunnistab Euroopa lennuliikluse juhtimisega seonduvaid probleeme ja võtab teadmiseks, et ühtse Euroopa taeva projekti elluviimisel on äärmiselt tähtis roll inimteguril ja tulemuslikul sotsiaaldialoogil; tunnistab, et avatud aruandlusmenetlustele on vaja jätkuvalt pöörata suurt tähelepanu; rõhutab, et ühtse Euroopa taeva rakendamine toob kaasa suure nõudluse kõrgetasemeliste ja kõrget kvalifikatsiooni eeldatavate töökohtade järele;

22.

austab täielikult liikmesriikide suveräänsust ja riiklikku eesõigust sõjalise ja muu riikliku lennundustegevuse ja -õppega seotud lennuliikluse korraldamise suhtes; märgib liikmesriikide valmidust tagada õhuruumi paindliku kasutamise põhimõtte täielik ja ühtne rakendamine (1) ning tunnistab, et nende sellekohaseid jõupingutusi on vaja toetada; rõhutab asjaolu, et riigi lennundustegevus hõlmab peale sõjaväelennunduse ka politsei, tuletõrje, rannavalve, tolli, tsiviilkaitse ja muude missioonidega seotud lennundust, mistõttu hõlmab riigi lennundustegevus hulgaliselt julgeoleku ja kriisiohjamisega seonduvaid tegevusi;

23.

on veendunud, et ühtse Euroopa taeva edukas rakendamine on kasulik kogu tarneahelale, sh tootjatele, lennuettevõtjatele, VKEdele, kogu turismisektorile jne;

24.

on endiselt ülimalt mures asjaolu pärast, et funktsionaalsete õhuruumiosade loomine Euroopas on ajakavast maas ning lisaks esineb selles sisulisi vajakajäämisi; toetab seetõttu koordinaatori jõupingutusi; rõhutab, kui oluline on liikmesriikide sisene ning liikmesriikidevaheline koostöö, kooskõlastamine ja poliitiline tegevus selleks, et saavutada eesmärk rakendada 4. detsembriks 2012 funktsionaalsed õhuruumiosad; kutsub komisjoni üles jälgima toimuvat arengut põhjalikult ning võtma vajaduse korral õiguslikke meetmeid, sh sanktsioonide kehtestamine nendele liikmesriikidele, kes ei täida oma ühtset Euroopa taevast käsitlevatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi;

25.

rõhutab, et funktsionaalsete õhuruumiosade loomist ei tohi pidada eraldiseisvaks nõudeks, vaid Euroopa õhuruumi killustatuse vähendamise ja tulemuslikkuse parandamise eesmärgi täitmise vahendiks, ning et ilma funktsionaalsete õhuruumiosadeta ei ole võimalik ühtse Euroopa taeva rakendamise protsessi lõpule viia; kutsub komisjoni üles esitama strateegiat funktsionaalsete õhuruumiosade rakendamise kiirendamiseks, sh tsentraliseeritud mudelite (nt võrgu haldusasutus, ühisettevõte SESAR, kasutuselevõtmise juht) täielikuks rakendamiseks; kutsub komisjoni üles kasutama oma hoiatavaid meetmeid paremini ja alustama juhul, kui need ei peaks toimima, rikkumismenetlust nende liikmesriikide vastu, kes ei ole veel oma funktsionaalsete õhuruumiosade loomise lepinguid allkirjastanud;

26.

on seisukohal, et kõige tõhusam ja tulemuslikum viis ühtse Euroopa taeva saavutamiseks on kasutada nn ülevalt alla lähenemisviisi, ning kutsub komisjoni seetõttu üles esildama lõikes 15 mainitud aruande põhjal meetmeid, et kõrvaldada funktsionaalsete õhuruumiosade rakendamise hilinemisest tingitud tagajärjed, ning võtma kiiresti alt üles lähenemisviisi asemel kasutusele ülevalt alla lähenemisviisi, et tagada ühtse Euroopa taeva teises õigusaktide paketis esitatud eesmärkide saavutamine;

27.

kutsub liikmesriike üles tagama, et ressursside nappuse küsimust (eelkõige seoses riiklike järelevalveasutustega) käsitletakse kiiresti riiklikul poliitilisel tasandil;

28.

rõhutab, et selleks, et riiklikud järelevalveasutused saaksid ühtse Euroopa taeva raames oma ülesandeid pädevalt täita, peaksid nad olema riiklikest aeronavigatsiooniteenuse osutajatest funktsionaalselt eraldiseisvad ning täitma oma kohustusi erapooletult, sõltumatult ja läbipaistvalt;

29.

juhib tähelepanu asjaolule, et tähtis on kutsuda riiklikke aeronavigatsiooniteenuse osutajaid üles olema ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamisel proaktiivsed;

30.

kinnitab veel kord, et õhuruumi ohutu, tõhus ja paindlik kasutamine on võimalik saavutada ainult õhuruumi nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel kasutavate osaliste tiheda koostöö ja kooskõlastatuse kaudu;

31.

kutsub liikmesriike üles keskenduma asjaomaste Euroopa ametite kaasabil naaberriikidega tehtava tsiviil-sõjalise koostöö ja koordineerimise edendamisele;

32.

nõuab, et liikmesriigid tagaksid võimalikult kiiresti ühtse Euroopa taeva lõpuleviimiseks vajalikud rahalised vahendid; väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon on teinud ettepaneku käsitleda ühtset Euroopa taevast ja SESARit Euroopa Ühendamise Rahastu vahendite jaotamisel valdkondadevahelise prioriteedina;

SESARi kasutuselevõtu strateegia

33.

võtab teadmiseks, et nii tööstussektor kui ka Euroopa Liit on teinud olulisi finantsinvesteeringuid SESARi tehnoloogiaga seonduvasse teadus- ja arendustegevusse, ning usub, et nüüd on aeg niisuguste meetmete võtmiseks, mida on vaja ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamiseks ja seeläbi nimetatud investeeringutest kasu saamiseks;

34.

tuletab meelde, et ühtse Euroopa taeva rakendamise ajakava ning SESARi väljatöötamise ja kasutuselevõtmise etappe on vaja ühtse Euroopa taeva raames koordineerida, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1070/2009;

35.

rõhutab, et kuigi ühtlustamine nõuab suuri investeeringuid, on see märkimisväärselt ja käegakatsutavalt kasulik, võimaldades muu hulgas lennuliikluse optimeerimist, kütusesäästlikkust, müra ja õhusaaste vähenemist, väiksemat kliimaalast mõju ning vähem killustatud õhuruumi paindlikumat ja turvalisemat kasutamist; rõhutab, et suurem tsiviil-sõjaline koostöö mõjuks hästi ka tõhususele, sest ühtse taristu kasutamine vähendab kulusid; rõhutab, et liikmesriikide suurem koostalitlusvõime ja funktsionaalsete õhuruumiosade kasutuselevõtt tooks kasu ka piiriülese tegevuse valdkonnas;

36.

mõistab, et SESARi tehnoloogia ja ühtse Euroopa taeva rakendamine on üksteisega lahutamatult seotud poliitikapõhimõtted, mida tuleb edasi arendada, et nendest maksimaalselt kasu saada, ning nõuab seetõttu tungivalt, et tööstus võtaks SESARi projekti kasutuselevõtu etappi tõsiselt;

37.

juhib tähelepanu asjaolule, et tehnoloogia on tootjate poolt juba välja töötatud ja kättesaadav, mistõttu on SESARi edukas rakendamine teostatav eesmärk;

38.

tunnistab, et SESARi tehnoloogiasse investeerimise äriline aspekt on tugevam pigem suuremate ja rohkem ülekoormatud lennujaamade kui väiksemate piirkondlike või hooajalende pakkuvate lennujaamade puhul; jääb siiski arvamusele, et SESARi tehnoloogia laiem levik, mida toetatakse riiklikest rahalistest vahenditest, aitaks parandada kogu võrgu tulemuslikkust;

39.

on veendunud, et standardimise suunas tehtavatele jõupingutustele (näiteks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni poolt) reageerimiseks on vaja ülemaailmset koordineeritud lähenemisviisi, et tagada nii olemasolevate kui ka uute tehnoloogiate koostalitlusvõimelisus kogu maailmas ning julgustada teadus- ja arendustegevuse koostööprotokollide allkirjastamist;

40.

on seisukohal, et selleks, et võimaldada aeronavigatsiooniteenuse osutajatel ja muudel sidusrühmadel arendada võimalikult hästi strateegilisi partnerlusi ning leida motivatsiooni eesmärkide täitmiseks, tuleb veelgi edendada nn tulemuslikkuse sammast;

41.

rõhutab, et sõjaväeringkonnad on ühtse Euroopa taeva kontekstis olulised osalised ning nad tuleks täielikult kaasata kõikidel tasanditel ja väga varajases etapis; tunnustab ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamisel tehtud edusamme ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid kiirendaksid oma jõupingutusi, et saavutada kooskõlastus sõjaväeringkondadega; tunnistab tsiviil- ja sõjaväeringkondade seotust riigisisesel tasandil ning kutsub liikmesriike üles keskenduma tsiviil-sõjalisele koostööle ja koostalitlusele ning rakendama selles valdkonnas parimaid tavasid;

42.

on arvamusel, et vaja on edendada koostööd ka naaberriikidega, et laiendada ühtse Euroopa taeva projekti ka väljapoole Euroopa Liidu piire;

43.

toonitab vajadust vähendada tehnoloogiliste uuenduste rakendamise kaudu Euroopa õhuruumi killustatust, tugevdada aeronavigatsiooniteenuseid käsitlevaid tulemuslikkuse kavasid ja luua ajakava kohaselt funktsionaalsed õhuruumiosad, et vallandada ühtse Euroopa taeva kasulik mõju;

44.

peab kiiduväärseks nende liikmesriikide ja sidusrühmade jätkuvat toetust, kes aitavad kaasa ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide tõlgendamise ja rakendamise ühtlustamise saavutamise püüetele;

45.

toetab avaliku ja erasektori partnerlust, kuna juhul, kui seda struktureeritakse ning rakendatakse nõuetekohaselt ja tõhusalt, tuginedes motiveeritud ja pühendunud koostööle, võib see luua olukorra, millest saavad kasu kõik asjaosalised;

46.

väidab kindlalt, et ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamine on kõikidele sidusrühmadele ülimalt kasulik, hõlmates muu hulgas näiteks väiksemate kasutustasude edasisuunamist lõpptarbijale, st reisijale;

47.

on veendunud, et ühtse Euroopa taeva rakendamisel tuleks kogu aeg teha tihedat koostööd ja selle rakendamise eest vastutavate organite vahel ei tohiks esineda mingeid konflikte;

48.

nõuab, et ühisettevõtte SESAR tulevast rolli käsitleva seadusandliku ettepaneku ettevalmistamine lõpetataks piisava ajavaruga, et SESAR saaks veel pikalt täita oma praeguseid ülesandeid, kuna aitab otsustavalt kaasa ühtse Euroopa taeva edu tagamisele; tõstab esile selle tulemuslikkust tõendavad senised jõupingutused;

49.

nõuab tungivalt, et komisjon töötaks kiiresti välja vajaliku juhtimiskorra, stiimulid ja rahastamismehhanismid (sealhulgas rahastamine riiklikest vahenditest), et tagada SESARi tehnoloogia õigeaegne ja tulemuslik kasutuselevõtt, ning et komisjon kaasaks sellesse protsessi asjaomased asutused ja sidusrühmad ning pööraks erilist tähelepanu uuenduslike rahastamisvahendite rakendamisele;

50.

märgib, et kuigi sidusrühmade eri institutsioonid (näiteks ühtse taeva komitee, Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon ja ühisettevõte SESAR) kaasavad eri tasanditel ka sõjalist ning tsiviil-sõjalist ekspertiisi, on siiski vaja teostada kooskõlastatud ja põhjalik analüüs ühtse Euroopa taeva ja SESARi rakendamise sõjalise mõju kohta; märgib, et sellesse protsessi on vaja kaasata ka Euroopa Liidu sõjaline komitee, kuna see tagab kaitsejõudude ülemate nõuetekohase teavitamise;

51.

tunnistab sellega seoses, et Euroopa Kaitseagentuur toimib sõjaväeringkondade ja komisjoni vahel vahendajana ning hõlbustab sõjalise valdkonna sidusrühmade vahelist koostööd; pooldab Euroopa Kaitseagentuuri rolli tugevdamist poliitilise teadlikkuse tõstmisel, võrgustike rajamisel, SESARi kasutuselevõtuetapis abistamisel ja liikmesriikide toetamisel finants- ja operatsiooniriski analüüside tegemisel; märgib, et Euroopa Kaitseagentuuril (EDA) on hea positsioon ühtset Euroopa taevast käsitlevatele tulevastele ülesannetele kaasa aitamiseks – näiteks varustuse ja väljaõppe valdkonnas; tervitab liikmesriikide otsust kaasata Euroopa Liidu sõjaline staap (ELSS) Euroopa Kaitseagentuuri abistamisse seoses SESARiga; tervitab Euroopa Kaitseagentuuri toetatava ühtse Euroopa taeva ja SESARi sõjalise rakenduse foorumi loomist ning julgustab selle edaspidist tõhusat jätkamist, kuna see on väga kasulik kõikide asjaomaste kaitsesektori osalejate kokkutoomiseks; rõhutab, et koostöö NATOga on vältimatu ja tunneb heameelt selles valdkonnas jätkuva arengu üle;

*

* *

52.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.


(1)  Liikmesriikide avaldus ühtse Euroopa taevaga seotud militaarküsimuste kohta, 10. märts 2004, (ELT L 96, 31.3.2004, lk 9).


Top