7.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 258/115

—

võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi lõpphinnang” (COM(2011)0531),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 191 ja 192, milles käsitletakse inimese tervise ja keskkonna säilitamist, kaitsmist ja nende kvaliteedi parandamist,

—

võttes arvesse keskkonnanõukogu 10. oktoobri 2011. aasta järeldusi „Kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi hindamine ja edasised sammud: ELi seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi väljatöötamine”,

—

võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti (EEA) aruannet „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2010. aastal” (SOER2010),

—

võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti tehnilist aruannet nr 15/2011 „Tööstusrajatistest lähtuva õhusaaste kulude avalikustamine Euroopas”,

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Meie elukindlustus, meie looduslik kapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020” (COM(2011)0244),

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 - edenemiskava” (COM(2011)0112),

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” (COM(2011)0571),

—

võttes arvesse komisjoni valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas” (COM(2011)0144),

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 kohta (COM(2011)0398),

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika, ühise kalanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika reformi kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0048/2012),

A.

arvestades, et käesolev kuues keskkonnaalane tegevusprogramm kaotab kehtivuse 22. juulil 2012. aastal;

B.

arvestades, et kuues keskkonnaalane tegevusprogramm on aastakümne jooksul kehtestanud keskkonnapoliitika üldraamistiku, mille abil on keskkonnaalaseid õigusakte konsolideeritud ja oluliselt täiendatud, ning arvestades, et selle vastuvõtmine kaasotsustamismenetlusega on suurendanud selle legitiimsust ja on aidanud luua vastutustunnet; arvestades siiski, et liikmesriigid ja komisjon ei ole alati tegutsenud selle programmiga kooskõlas, ja arvestades, et sellel oli mõningaid puudusi, mida tuleb käsitleda;

C.

arvestades, et kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud on olnud erinevad, mõned eesmärgid saavutati (kliimamuutus, jäätmed), mõned jäid saavutamata (õhk, linnakeskkond, loodusvarad), samal ajal kui teiste eesmärkide saavutamine sõltub tulevikus nende rakendamisel tehtavatest jõupingutustest (kemikaalid, pestitsiidid, vesi), ja arvestades, et mitmed probleemid püsivad ning on vaja täiendavaid jõupingutusi;

D.

arvestades, et kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi täitmist on kahjustanud keskkonnaalaste õigusaktide vähene rakendamine õhusaaste kontrolli, vee- ja heitvee käitlemise, jäätmete ja looduskaitse valdkonnas;

E

arvestades, et poliitiliste ja rahaliste kohustuste puudumise tõttu ei ole saavutatud eesmärki peatada 2010. aastaks bioloogilise mitmekesisuse vähenemine;

F.

arvestades, et aruandes „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2010. aastal” (SOER 2010) juhitakse tähelepanu sellele, et endiselt on olulisi keskkonnaprobleeme, millel on märkimisväärsed tagajärjed, kui neid ei käsitleta;

G.

arvestades, et keskkonnaalaste õigusaktide teatavad aspektid tuleks läbi vaadata, tugevdades eelkõige keskkonnamõju hindamise direktiivis sätestatud keskkonnamõju hindamise sõltumatust;

H.

arvestades, et keskkonna seisundi halvenemine – õhusaaste, müra, kemikaalid, vee madal kvaliteet ja ökosüsteemi seisundi halvenemine – on oluline tegur krooniliste haiguste levikul; arvestades, et kaugeleulatuv ELi keskkonnakaitse tegevuskava on seetõttu haiguste ja halva tervise ennetamisel keskne element;

I.

arvestades, et jätkuvalt on liikmesriikide vahel suured erinevused keskkonnakvaliteedis ja rahvatervises;

1.

toonitab tungivat vajadust võtta niipea kui võimalik vastu seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm, et käsitleda eelseisvaid keskkonnaprobleeme; palub seetõttu komisjonil esitada viivitamata seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi ettepanek;

2.

on seisukohal, et uus seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peab üheselt mõistetaval viisil kirjeldama ELi ees seisvaid keskkonnaalaseid probleeme, sealhulgas kiirenevat kliimamuutust, meie ökosüsteemi seisundi halvenemist ja loodusvarade üha suuremat ületarbimist;

3.

rõhutab seoses praeguste säästvusealaste probleemidega, millega ELil tuleb toime tulla, et keskkonnaalased tegevusprogrammid kui üldised mehhanismid aitavad tagada vajaliku kooskõla ühenduse eri poliitikavaldkondade vahel; leiab eelkõige, et tuleval aastakümnel on üha enam äärmiselt oluline käsitada keskkonnaküsimusi sidusamalt ja integreeritumalt, võttes arvesse seoseid nende vahel ja täites säilinud lüngad, kuna vastasel juhul võidakse põhjustada pöördumatut kahju;

4.

leiab, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks esitama positiivse ülevaate range keskkonnapoliitika eelistest, et tugevdada üldsuse toetust ja poliitilist tegutsemistahet;

5.

on arvamusel, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks seadma aastaks 2020 konkreetsed eesmärgid ning sätestama 2050. aastaks keskkonna jaoks selge kaugeleulatuva nägemuse, mille eesmärgiks on kõikide jaoks kõrge elukvaliteedi ja heaolu tagamine turvaliste keskkonnaalaste piirangute raames;

6.

leiab, et seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi ajakava tuleks viia kooskõlla 2013. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku ja strateegiaga „Euroopa 2020”; rõhutab siiski, et teiste poliitikavaldkondade kesksed otsused, mis avaldavad keskkonnale tugevat mõju, võetakse tõenäoliselt vastu enne seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vastuvõtmist;

7.

rõhutab, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks tagama õige raamistiku piisava rahastamise kindlustamiseks, sealhulgas innovatsiooni ning uurimis- ja arendustegevusse, ning et keskkonnaeesmärkide rahastamine koostoimes LIFE programmiga ja keskkonnakaitse täielik integreerimine peaksid olema järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ning ühise põllumajanduspoliitika, ühise kalanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika reformimise ja Horisont 2020 olulised osad; on eelkõige arvamusel, et EL peaks võimaldama keskkonnaalase tegevusprogrammi jaoks uute rahastamisallikate loomist, näiteks võttes selle nimel kasutusele turuinstrumendid ja maksed ökosüsteemi teenuste eest;

8.

leiab, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks olema üldraamistik, mis teeb juba olemasolevaid ja kavandatud meetmeid silmas pidades võimalikuks nii püsivate kui ka esilekerkivate keskkonna- ja säästvusprobleemidega tegelemise;

9.

usub, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peab tulevaseks kümnendiks tagama riikide ja kohalikele ametiasutustele, kodanikele, ettevõtjatele ja investoritele vajaliku ELi keskkonnaalaste valikute selguse ja prognoositavuse; on arvamusel, et see üldine programm peaks saatma ELi poolt tugeva poliitilise sõnumi ülejäänud maailmale ja aitama luua rahvusvahelist keskkonnaalast valitsemist;

10.

kutsub komisjoni toetuma oma tulevases seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi ettepanekus järgnevale kolmele prioriteedile:

11.

on veendunud, et paljud kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärgid on hästi sõnastatud, aga on ka teadlik, et paljud eesmärgid pole kaugeltki täidetud; soovib seetõttu, et suurem hulk nendest eesmärkidest kantaks üle seitsmendasse keskkonnaalasesse tegevusprogrammi;

12.

soovib rõhutada, kui tähtis on see, et Euroopa Liidu keskkonnapoliitika juhinduks ettevaatuspõhimõttest;

13.

tunneb muret selle üle, et keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine on ikka veel ebapiisav; leiab, et täielik rakendamine ja jõustamine kõikidel tasanditel ning peamiste keskkonnaalaste ja keskkonnaga seotud poliitiliste prioriteetide – kliimamuutus, bioloogiline mitmekesisus, loodusvarad, keskkond ja tervis, samuti sotsiaal- ja tööhõivepoliitika, energia, säästev transport, säästev põllumajandus ja maaelu areng – edasine tugevdamine on äärmiselt oluline; rõhutab seetõttu, et on tungivalt vaja selgeid, sidusaid, riigi poliitikameetmete ja kogemusest õpitu hindamisel põhinevaid keskkonnaalaseid õigusakte;

14.

tõstab esile asjaolu, et igakülgne kooskõla ELi keskkonnaõigusega on tõeline aluslepingust tulenev kohustus ning ELi vahendite kasutamise kriteerium liikmesriikides;

15.

rõhutab, kui oluline roll on kodanike meie keskkonnapoliitikast teavitamisel, et kaasata kodanikud selles poliitikas edu saavutamisse; taotleb seega, et tulevases tegevuskavas nähtaks ette suuremad sellealased jõupingutused, arvestades, et parema elu jaoks paremat keskkonda ei saa ehitada ainult institutsioonid üksinda ilma ühiskonna toetuseta;

16.

on arvamusel, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks tagama kliima- ja energiapaketi täieliku rakendamise ja selle tugevdamise;

17.

on seisukohal, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks kajastama vajadust siduvate energiatõhususe ja/või energiasäästu eesmärkide järele, sest see aitab võidelda kliimamuutuse vastu ja kaitsta keskkonda; rõhutab ühenduse paindliku raamistiku olulisust tagamaks, et energiatõhususe alal kavandatud meetmed rakendataks vastavuses iga liikmesriigi eriomaste tingimustega;

18.

on arvamusel, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks jätkama arutelu ka 2020. aastale järgneva aja üle ja kaaluma heitkoguste vähendamise, energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate vahe-eesmärke 2030. aastaks;

19.

leiab, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks käsitlema ka meretranspordist pärinevaid ja muid kui CO2 heiteid;

20.

leiab, et seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis tuleb asjakohaselt käsitleda kliimamuutusega kohanemist, võttes tulevasest ELi kohanemisstrateegiast lähtuvalt arvesse piirkondade erinevaid vajadusi; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut ELi taimetervisealaste õigusaktide põhjalikuks reformimiseks, et tõhusalt võidelda sissetungivate võõrliikide ja kahjulike organismide leviku vastu, mis on osaliselt tingitud kliimamuutusest;

21.

tunnustab taastuvenergia tootmise kasvust saadavat lisakasu saaste vähenemise ja tervisemõju tähenduses, tingimusel et sellega seoses väheneb suuresti energia tootmine mittetaastuvatest allikatest;

22.

soovitab tugevdada uude komisjoni kavandatud programmi LIFE kuuluva kliimameetmete allprogrammi raames toetust vähese CO2-heitega ja kliimamuutusele vastupanuvõimelistele piirkondlikele strateegiatele ning väheulatuslikele kliimaprojektidele, mida teostavad VKEd, VVOd ja kohalikud omavalitsused;

23.

tuletab meelde, et tungivalt on vaja loodusvarade kasutuse absoluutset vähendamist; palub komisjonil tõlgendada ressursitõhususe mõistet laialt, et hõlmatud oleksid kõik ressursid; märgib, et siia kuuluvad näiteks nii energeetilised kui ka mitteenergeetilised loodusvarad, sealhulgas vesi, ökosüsteemid, bioloogiline mitmekesisus; palub, et komisjon integreeriks ressursitõhususe valdkonda ka säästva materjalikasutuse ning jätkusuutliku tootmise ja tarbimise;

24.

leiab, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks olema pikaajalise eesmärgi saavutamise vahend, nimelt vähendama ökoloogilist jalajälge järgmise 20 aasta jooksul 50 %; märgib, et ELi liiga suur ökoloogiline jalajälg halvendab piirkondlikke ja globaalseid väljavaateid looduslike ökosüsteemide puhul, mis muidu suudaksid inimkonda piisavalt toetada;

25.

leiab, et ressursitõhusa Euroopa tegevuskava eesmärgid tuleb täies ulatuses lisada seitsmendasse keskkonnaalasesse tegevusprogrammi;

26.

kutsub komisjoni üles võimaluse korral juba kasutama ja parandama olemasolevaid ressursitõhususe näitajaid ja seadma tihedas koostöös liikmesriikide ja kõikide teiste huvitatud osalistega viivitamatult eesmärke ning töötama vajaduse korral võimalikult kiiresti välja uusi näitajaid ja eesmärke, nagu nõutakse tegevuskavas; palub komisjonil, arvestades ressursside tootlikkuse kõige olulisema näitaja piiranguid, töötada välja olelusringipõhisel lähenemisviisil põhinev tooraine tarbimise indeks, millesse on integreeritud varjatud vood, s.t keskkonnale avaldatava surve võimalik ülekandmine väljapoole ELi ning nappide loodusvarade ja nendest sõltuvuse ümberpaiknemine;

27.

asub seisukohale, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks tagama õigusraamistiku väljatöötamise sidumise asjaomaste poliitikavaldkondadega, eelkõige säästva tootmise poliitika ja loodusvarade astmelise kasutamisega, et tagada meie napi tooraine potentsiaali täielik ärakasutamine;

28.

asub seisukohale, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks sisaldama eesmärke selle kohta, kuidas tegeleda linnakeskkonnaga, kus elab suurem osa Euroopa kodanikest ja kus tekitatakse üle kahe kolmandiku süsinikdioksiidi heitkogustest ning mis avaldab keskkonnale märkimisväärset mõju, ning esitama juhised selle kohta, kuidas edendada linnades integreeritud keskkonnaplaneerimist, säästvat liikuvust, elukvaliteeti ja rahvatervist, võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet;

29.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles, pidades silmas saastuse vähendamise strateegiate rakendamist linnakeskkonnas, uurima võimalust luua Euroopa tugivõrgustik linnalise liikumiskeskkonna kavade järkjärguliseks rakendamiseks Euroopa linnades, kehtestama Euroopa tasandil menetlused ja finantstoetusmehhanismid, et valmistada ette linnalise liikumiskeskkonna auditid ja kavad ning luua Euroopa linnaliikluskeskkonna tulemustabel;

30.

on seisukohal, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks tagama, et täidetakse kõik tegevuskavas seatud säästliku ja ökoloogilise tarbimise ja tootmise eesmärgid, nt seoses keskkonnasäästlike ja jätkusuutlike riigihangetega vastavalt läbipaistvuse ja ausa konkurentsi põhimõtetele; nõuab sellise tootepoliitika väljatöötamist, milles pööratakse tähelepanu toote kogu olelusringile ja loomade heaolu arvestavatele tootmismeetoditele; palub komisjonil tagada, kui Euroopa ühtlustatud meetod toodete ökoloogilise jalajälje väljaarvutamiseks on lõplikult välja töötatud, et tarbijate jaoks lisatakse täiendav teave selliste toodete keskkonnamõju kohta, mis ei kuulu ühtegi olemasolevasse süsteemi (ökomärgis, energiaetikett, mahepõllunduse märgis jne); palub komisjonil laiendada ökodisaini direktiivi kohaldamisala ja vaadata läbi selle rakendamine;

31.

on seisukohal, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks soodustama stiimulite kehtestamist selleks, et toetada nõudmist ringlussevõetud materjalide järele, eelkõige siis, kui need on integreeritud lõpptoodetesse;

32.

on arvamusel, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks tagama jäätmetealaste õigusaktide täieliku rakendamise ja eelkõige jäätmekäitluse hierarhia järgimise, tagades samas sidususe ELi muude poliitikavaldkondadega; on seisukohal, et selles tuleks seada ambitsioonikamad vältimise, korduvkasutuse ja ringlussevõtu eesmärgid, sealhulgas jäätmete tekke netovähendamine, ringlussevõtuks või kompostimiseks sobivate jäätmete põletamata jätmine vastavalt jäätmete raamdirektiivis toodud hierarhiale, samuti liigiti kogutud jäätmete range prügilatesse ladestamise keeld ning valdkondlikud ressursitõhususe eesmärgid ja protsesside tõhususe võrdlusalused; tuletab meelde, et jäätmed on samuti ressurss ja neid on sageli võimalik ka taaskasutada, millisel juhul on võimalik tagada tõhus ressursikasutus; kutsub komisjoni üles uurima, kuidas parandada tarbekaupadest tekkinud jäätmete kogumise tõhusust laiendatud tootjavastutuse põhimõtte rakendamise laiendamise kaudu ning jäätmete taaskasutamist, kogumist ja ringlussevõtmist reguleerivate suuniste abil; rõhutab, et on vaja investeerida toorainete ja haruldaste muldmetallide ringlussevõttu, sest haruldaste muldmetallide kaevandamine, töötlemine ja ringlussevõtt võivad avaldada keskkonnale tõsist mõju, kui seda ei tehta nõuetekohaselt;

33.

usub, et mitmes direktiivis juba kehtestatud jäätmete kogumise ja sorteerimisega seotud eesmärke tuleks veelgi laiendada ning püüelda ainete kõige kvaliteetsema ja koguseliselt suurima taaskasutamise poole ringlussevõtu kõigis etappides, milleks on kogumine, lammutamine, eeltöötlemine ja ringlussevõtt/rafineerimine;

34.

on arvamusel, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks arvesse võtma tulevast ELi veepoliitika kava, ning toonitab paremini koordineeritud lähenemise tähtsust vee hinna määramisel; kutsub komisjoni seetõttu üles hõlbustama veenappusega toime tulemiseks selliste lahenduste kasutamist nagu vee taaskasutamine ja alternatiivsete niisutustehnikate väljaarendamine ning ergutama veetsüklist võetud vee kasutusahela optimeerimist, eelkõige kasutades põllumajanduses ja tööstuses ringlussevõtu vett, kui see on asjakohane, ja taaskasutades heitveest toitaineid ja energiat;

35.

kutsub liikmesriike üles tagama veealaste õigusaktide täielikku ja mõjusat rakendamist ning on arvamusel, et veepoliitika raamdirektiivi ning üleujutusriski hindamise ja maandamise direktiivi täitmiseks on vaja välja töötada meetmed vooluveekogude looduslike kallaste tagasivõitmiseks ja piirnevad alad uuesti metsaga katta;

36.

nõuab tungivalt, et komisjon kaasaks eesmärkide väljatöötamisse, mis peaksid tagama seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis säästva maakasutuse, kõik asjakohased sidusrühmad; palub komisjonil määratleda seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis maakasutusega seotud otsustava tähtsusega küsimused, nagu poollooduslike elupaikade kadumine ja kõrgeväärtusliku maakasutuse kõrvaletõrjumine bioenergia tootmiseks kasvatatavate põllukultuuride poolt; toonitab sellega seoses vajadust töötada välja biomassi ja biokütuste jätkusuutlikkuse kriteeriumid, pöörates ühtlasi tähelepanu maakasutuse kaudse muutumise küsimusele;

37.

on arvamusel, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peab tegelema Euroopa poliitika mõjuga väljaspool ELi, ja palub komisjonil seetõttu tõstatada küsimus ELi maa jalajälje vähendamise kohta kolmandates riikides, pöörates eelkõige tähelepanu maakasutuse kaudsele muutumisele biokütuste ja energia tootmiseks kasvatatava biomassi tõttu, ning lisada programmi eesmärk, et kõrge keskkonnaväärtusega maa kasutusotstarvet ei muudetaks selleks, et toota ELi jaoks põllukultuure;

38.

toonitab kohese tegutsemise tähtsust, et viia EL õigele teele, milleks on täielikult saavutada 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse peaeesmärk ning täita ülemaailmsed kohustused bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel, kuna me ei saa endale lubada uut ebaõnnestumist, ning näha ette piisavad vahendid Natura 2000 võrgustiku kaitseks; on seisukohal, et 2010. aastaks seatud eesmärgi täitmisel esinevad raskused nõuavad seni rakendatud meetodite põhjalikku läbivaatamist; on veendunud, et on vaja teostada terviklikud strateegilised uuringud, sealhulgas uuringud elementide kohta, millel võib olla mõju kaitsealadele; on seisukohal, et need uuringud tuleb integreerida linnaplaneerimisse ja nendega peavad kaasnema kohalike loodusvarade tähtsuse ja nende kaitse alased õppe- ja teabekampaaniad;

39.

leiab, et ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärgid ning selle sihid ja meetmed tuleks täies ulatuses lisada seitsmendasse keskkonnaalasesse tegevusprogrammi vahendina, mis tagaks selle igakülgse rakendamise; on seisukohal, et teatavaid meetmeid on vaja tugevdada lühiajaliselt, et tegeleda bioloogilise mitmekesisusega selgemalt kõikides poliitikavaldkondades, ning et 2020. aasta eesmärgi tulemuslikuks saavutamiseks on vajalikud lisameetmed (nt halvas seisundis ökosüsteemide taastamise meetmed); rõhutab, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks tagama ka tugeva raamistiku, mis toetab vajalike õiguslike ja rahaliste vahendite vastuvõtmist, alustades Natura 2000 garanteeritud rahastamisega;

40.

rõhutab, et bioloogilise mitmekesisuse piisaval tasemel toetamise tagamiseks on oluline mobiliseerida ELi ja liikmesriikide kõikvõimalikest allikatest lähtuv rahaline toetus ning töötada välja uuenduslikud finantsmehhanismid;

41.

palub komisjonil avaldada 2012. aasta lõpuks teatis Euroopa uue metsandusstrateegia kohta, kavandada tõhusad meetmed, et parandada liikmesriikide metsanduskoostööd, ning soodustada metsaressursside ratsionaalset kasutamist ja säästlikku metsamajandust;

42.

soovitab pöörata uue ühise põllumajanduspoliitika raames suuremat tähelepanu metsadele agrometsanduse edendamise kaudu ja arendada maaelu arengu poliitikat, mis põhineb jätkusuutlikel maastikel;

43.

nõuab uut ühenduse määrust metsatulekahjude ennetamise kohta või vähemasti teeb ettepaneku seada selles valdkonnas liikmesriikide vahel sisse tõhustatud koostöö;

44.

kuna halbadel keskkonnatingimustel on märkimisväärne mõju tervisele, millega kaasnevad suured kulud, on arvamusel, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks eelkõige:

45.

toonitab, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks seadma konkreetsed eesmärgid selle tagamiseks, et 2020. aastaks ei kahjustaks Euroopa kodanike tervist enam saaste ega ohtlikud ained;

46.

leiab, et igakülgset tähelepanu tuleks pöörata kemikaalide riskihindamise meetoditele, seades esmatähtsale kohale loomkatsete alternatiivid; on arvamusel, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks tagama kogu ELi hõlmava strateegia vastuvõtmise ohutuskatsetes kasutatavate loomade arvu vähendamiseks, tagades samal ajal ELis inimeste ja loomade kõrge elukvaliteedi;

47.

on veendunud, et vaja on keskkonna ja tervise ühtset käsitlust, milles seatakse keskmesse ettevaatuspõhimõte ja riskide ennetamine ning arvestatakse eelkõige kaitsetute rühmadega, nagu looted, lapsed ja noored;

48.

on arvamusel, et tuleks teha jõupingutusi, et keskenduda ennetamisele, ettevaatusabinõudele ja keskkonnahoidlike tegevuste edendamisele ELi tasandil teadusuuringute, innovatsiooni ja arendustegevuse valdkonnas, seades eesmärgiks keskkonnateguritest põhjustatud haiguskoormuse vähendamise;

49.

on arvamusel, et seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis tuleks pöörata tähelepanu transpordiküsimusele, edendada investeeringuid keskkonnahoidlikesse transpordisüsteemidesse ning esitada lahendused seoses ummikute, süsinikdioksiidi heite ja peenosakestega;

50.

peab tähtsaks, et seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis pöörataks eritähelepanu elavhõbeda järkjärgulisele kasutusest kõrvaldamisele nii ELis kui ka väljaspool seda;

51.

kutsub liikmesriike üles tagama ELi keskkonnaalaste õigusaktide ning vastuvõetud poliitikasuundade ja strateegiate täieliku ja nõuetekohase rakendamise ning täielikuks rakendamiseks vajaliku piisava suutlikkuse ja rahastamise ka kokkuhoiuaegadel, kuna ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamata jätmine või mittetäielik rakendamine on mitte üksnes ebaseaduslik, vaid pikas perspektiivis ühiskonna jaoks ka palju kulukam;

52.

peab oluliseks keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise Euroopa Liidu võrgustiku (IMPEL) tugevdamist ning nõuab tungivalt, et komisjon teavitaks selle teostamise võimalikest viisidest;

53.

kutsub komisjoni üles kontrollima enne mis tahes rahaliste vahendite eraldamist süstemaatiliste eelkontrollide käigus vastavust asjaomastele ühenduse õigusaktidele, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas;

54.

peab tähtsaks käsitada seitsmendat keskkonnaalast tegevusprogrammi Euroopa kodanikega suhtlemise vahendina, et selle abil mobiliseerida kodanikke muu hulgas kokkulepitud poliitika kohapeal jõustamiseks;

55.

kutsub komisjoni üles tugevdama oma rolli aluslepingute kaitsjana, et tagada keskkonnaalaste õigusaktide korrektne ülevõtmine, rakendamine ja jõustamine kõikide liikmesriikide poolt; soovitab kohalike omavalitsuste tugevamat osalemist kogu keskkonnapoliitika väljatöötamise protsessis, et parandada õigusaktide üldist rakendamist, sealhulgas meeskondade loomise kaudu, kes tagaksid keskkonnaõiguse piirkondlikul ja kohalikul tasandil ülevõtmise; palub komisjonil seetõttu uurida, millist osa ülevõtmises ja rakendamises võiks täita Euroopa Keskkonnaamet;

56.

on arvamusel, et keskkonnakaalutlused muutuvad ka muudes poliitikavaldkondades üha olulisemaks ja et seepärast tuleks keskkonnapoliitika tugevamini integreerida muudesse poliitikasuundadesse;

57.

kutsub komisjoni töötama välja näitajaid, et oleks võimalik mõõta integreerimise paranemist;

58.

asub seisukohale, et tegevuskava 2050 eesmärgid on saavutatavad vaid juhul, kui rakendatakse täiendavaid strateegiaid, mis hõlmaksid põllumajanduse hindamist, taasmetsastamist ja poliitiliste stiimulite loomist innovatsiooni arendamiseks ning päikese-, mere- ja geotermilise energia kiireks rakendamiseks;

59.

nõuab tungivalt, et komisjon lisaks seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi ettepanekusse koondnimekirja kõikide erinevate valdkondade, eelkõige kliimamuutuse, bioloogilise mitmekesisuse, transpordi, energia, põllumajanduse, kalanduse ja ühtekuuluvuspoliitika olemasolevatest keskkonnaga seotud eesmärkidest ja uuriks nende omavahelisi seoseid, et võimaldada asjakohast võrdlemist ja tagada eesmärkide sidusus;

60.

nõuab tungivalt, et komisjon tagaks keskkonnamõju hindamise direktiivi ja direktiivi 2001/42/EÜ läbivaatamisel, et nad aitavad kaasa maa kui ELi otsustava tähtsusega loodusvara jätkusuutlikule kasutamisele, ning laiendaks keskkonnamõju hindamise kohaldamisala nii, et see ei hõlmaks ainult suuri projekte, tugevdades ja laiendades samal ajal kõnealuse hindamise kriteeriume, et need hõlmaksid muu hulgas loodusvarade astmelise kasutamise käsituse ja kogu olelusringi analüüsi;

61.

kutsub komisjoni üles esitama menetlust, mis tagaks keskkonnamõju hindamise erapooletuse ja sõltumatuse ja kõrvaldaks esmajoones otsese seose projekti arendajate ja hindajate vahel;

62.

soovitab leida õige tasakaalu vajaduse vahel võidelda kliimamuutuse vastu ja peatada või leevendada bioloogilise mitmekesisuse kadumist ning seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vahel, et Euroopa Liit saaks täita ELi 2020. aasta strateegia eesmärgid ning vältida kliimamuutusest ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest tulenevaid tarbetuid kulusid; rõhutab sellega seoses 2013. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika tähtsust; rõhutab ka, pidades silmas ennetuspoliitikat, vajadust käsitada kulutusi kui investeeringut tulevikku ja uutesse töökohtadesse ning vajadust teavitus-, teabe- ja muude kampaaniate järele, et võimaldada heade tavade vahetamist kõikidel tasanditel; toonitab vajadust kasutada riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil paremini tehnilist abi, et suurendada vajaduse korral haldussuutlikkust; peab vajalikuks viia teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgid tõhusalt vastavusse kohalike ja piirkondlike arenguvajadustega;

63.

asub seisukohale, et tegevuskava 2050 eesmärgid on saavutatavad vaid juhul, kui rakendatakse täiendavaid strateegiaid, mis hõlmaksid põllumajanduse hindamist, taasmetsastamist ja poliitiliste stiimulite loomist innovatsiooni arendamiseks ning päikese-, mere- ja geotermilise energia kiireks rakendamiseks;

64.

on arvamusel, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks sisaldama ranget ja üksikasjalikku kava keskkonnavaenulike toetuste, nt bioloogilist mitmekesisust mõjutavate toetuste järkjärguliseks kaotamiseks nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil aastaks 2020, et austada Nagoyas võetud kohustusi;

65.

leiab, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks tagama, et Euroopa poolaastasse kaasatakse keskkonnakaalutlused, mis väljuvad praeguste kliimamuutuse ja peamiste energianäitajate raamidest; kutsub komisjoni eelkõige üles integreerima ressursitõhususe tegevuskavas ettenähtud ressursitõhususe poliitikat Euroopa poolaastasse ja jälgima kogu Euroopa poolaasta jooksul, kuidas liikmesriigid täidavad vastavaid riigipõhiseid soovitusi;

66.

toonitab piirkondlike ja kohalike asutuste, valitsusväliste organisatsioonide, teadusasutuste ning kodanikuühiskonna ja erasektori olulist rolli tõhusa keskkonnapoliitika edendamisel ja rakendamisel kogu ELis;

67.

on arvamusel, et sisuliste tulemuste saavutamiseks tuleb tagada programmide rakendamine piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning protsessi tuleb kaasata kõik huvitatud pooled; nõuab, et tähelepanu pöörataks olukorrale, mis valitseb geograafiliste eritingimustega piirkondades ja territooriumidel, nagu saared, mägipiirkonnad ja hõredalt asustatud piirkonnad; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle tugevdada keskkonnamõju hindamise ja strateegilise keskkonnamõju hindamise kasutust kohalike ja piirkondlike otsuste tegemisel;

68.

toonitab, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks tagama Århusi konventsiooni täieliku rakendamise, eriti seoses õiguskaitse kättesaadavusega; rõhutab sellega seoses tungivat vajadust võtta vastu direktiiv õiguskaitse kättesaadavuse kohta; kutsub nõukogu üles austama oma Århusi konventsioonist tulenevaid kohustusi ja võtma 2012. aasta lõpuks vastu ühise seisukoha komisjoni vastava ettepaneku kohta;

69.

on arvamusel, et seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärk peaks olema toetada alternatiivsete SKPst kaugemale minevate mudelite arendamist, et mõõta majanduskasvu ja heaolu;

70.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ülemaailmselt keskkonnahoidlikku majandust, mis ühendab keskkonnalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte, näiteks vaesuse vähendamine;

71.

rõhutab, et oluline on näidata ELi kodanikele, eriti praeguses majanduskliimas, et keskkonnakaitse ei ole vastuolus säästva majandus- ja sotsiaalse arenguga; toetab edukate projektide propageerimist ja avalikkusele teabe levitamist keskkonnasõbraliku majandusarengu võimalikkuse kohta olulistes loodus- ja kultuuripärandi piirkondades, nagu Natura 2000 võrgustik;

72.

tuletab meelde, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks looma õige raamistiku, et tagada piisav rahastamine, sh innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse rahastamine;

73.

asub seisukohale, et LIFE+ programmi peaks haldama Euroopa Komisjon ning rõhk tuleks asetada uuendus- ja tippteadusprojektidele, edendada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja teadus- ja arendusasutusi ning seada esikohale bioloogilise mitmekesisuse säilitamine süstemaatilise ja integreeritud lähenemisviisi abil ning selliste põllumajandustehnoloogiate toetamine, mis sobivad kokku pinnase kaitsega ja toiduahelaga loomade ökosüsteemides; on veendunud, et ELi programmi LIFE+ tuleks kõigis Euroopa piirkondades ulatuslikumalt edendada, et julgustada uuenduslike tavade kasutamist kohalikul tasandil ning suurendada eelnimetatud programmi keskkonnapoliitikat ja keskkonnajuhtimist käsitleva osa mõju ning sellealast teadlikkust;

74.

kutsub komisoni ja liikmesriike üles töötama järgmise teadusuuringute raamprogrammi raames välja teadusuuringute ja innovatsiooni programmi, mis on suunatud uutele ainetele ja ressurssidele, millega saaks tulevikus asendada olemasolevaid tooraineid, millest on praegu puudus;

75.

leiab, et seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärk peab olema keskkonnakaalutluste integreerimine kõikidesse ELi välissuhetesse, eriti arenguabisse ja kaubanduskokkulepetesse, et edendada keskkonnakaitset kolmandates riikides; nõuab tungivalt, et EL soodustaks oma naabritega ühist keskkonnaalase teadustegevuse kavandamist;

76.

kutsub komisjoni lisama oma ettepanekusse eesmärki, et EL toetaks täielikult ÜRO, Maailmapanga ja Euroopa Keskkonnaameti tööd keskkonnaalase arvepidamise valdkonnas, et anda maailmale ühtlustatud keskkonnaalase arvepidamise süsteem; väljendab heameelt Euroopa bioloogilise mitmekesisuse strateegias ELi ökosüsteemide ja nende teenuste (näiteks need, mille tagavad metsad) tundmise parandamiseks ette nähtud kohustuste üle; ergutab liikmesriike kogemusi vahetama ja ökosüsteemide arvepidamise meetodeid võrdlema;

77.

leiab, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm peaks tagama ELi rahvusvaheliste kohustuste õigeaegse täitmise, eriti ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames;

78.

nõuab tungivalt, et komisjon integreeriks seitsmendasse keskkonnaalasesse tegevusprogrammi Rio+20 konverentsi järeldused rohelise majanduse ja rahvusvahelise keskkonnaalase juhtimise tugevdamise kohta;

79.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.