2.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 62/77

—

on veendunud selles, et vaadeldav ettepanek võib moodustada vahendi ELi ja riikideülesel tasandil peetavate arutelude soodustamiseks ja Euroopa avaliku arvamusekujundamise lihtsustamiseks;

—

pooldab seda, et Euroopa õigusliku seisundi saamine on tingimuslik ning sõltub juhtimist, usaldusväärsust ning läbipaistvust käsitlevate rangete standardite täitmisest;

—

kiidab heaks tõiga, et kui erakonnad ja nendega seotud poliitilised sihtasutused taotlevad Euroopa Parlamendilt registreerimist Euroopa tasandi erakonna või sihtasutusena, võetakse määruses Euroopa ja riikide tasandi kõrval arvesse ka nende esindatust piirkondlikul parlamentaarsel tasandil;

—

taotleb nõukogult ja Euroopa Parlamendilt komitee kaasamist kõnealusesse ELi põhiväärtuste austamise kontrollimise protsessi;

—

peab vastuvõetavaks ELi rahastamise kavandatud jaotamist, ent teeb ettepaneku, et vahendite jaotamisel võiks arvesse võtta ka esindajate arvu Regioonide Komitees;

—

soovitab kaaluda võimalust kasutada ELi eelarvevahendeid Euroopa tasandi referendumikampaaniate ja kodanikealgatuste rahastamiseks.

Raportöör

István SÉRTŐ-RADICS (HU/ALDE), Uszka vallavanem

Viitedokument

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist

COM(2012) 499 final – 2012/0237 (COD)

1.

tervitab Euroopa Komisjoni 12. septembril 2012 avaldatud ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist. Ettepanek asendab ja tühistab seni erakondi ja poliitilisi sihtasutusi reguleerinud määruse (EÜ) nr 2004/2003;

2.

kavatseb osaleda kõnealuse seadusandliku ettepaneku väljatöötamises, arvestades oma fraktsioonidel põhinevat koosseisu. Ettepanekul on muu hulgas ka see eelis, et tema abil on võimalik juhtida kohalikul ja piirkondlikul tasandil suuremat tähelepanu Euroopa tasandi poliitilistele otsustele ja Regioonide Komitee liikmete tegevusele nende otsuste kujundamisel;

3.

kinnitab oma tahet muuta ELi kodakondsus populaarsemaks (1) ja edendada liidu kodakondsust hariduse kaudu (2), mida komitee hiljuti üksikasjalikult väljendas mitmes arvamuses;

4.

rõhutab iseäranis taas oma pühendumust ELi kodakondsuse ja sellega seonduvate õiguste, sh valimisõiguse edendamisele. Kõnealusele teemale keskendutakse üritustel, mis Regioonide Komitee korraldab Euroopa kodanike aasta (2013) raames (3);

5.

rõhutab vajadust, et ELi kodakondsus aitaks kodanike Euroopa integratsiooni protsessi kaasamisega Euroopa demokraatiat üles ehitada. Seetõttu on Euroopa esindusdemokraatia õitseng Euroopa Liidu kodanike huvides. ELi seadusandlikus protsessis on tõeliselt piiriülestel Euroopa tasandi erakondadel ja poliitilistel sihtasutustel Euroopa tasandil kodanike arvamuse kuuldavaks tegemisel täita oluline roll;

6.

on veendunud selles, et vaadeldav ettepanek võib moodustada vahendi ELi ja riikideülesel tasandil peetavate arutelude soodustamiseks ja Euroopa avaliku arvamusekujundamise lihtsustamiseks. Lisaks aitab ettepanek suurendada kodanike huvi Euroopa Parlamendi valimiste vastu ja nende osalemist neil valimistel ning tugevdada Euroopa Liidu demokraatlikku õiguspärasust;

7.

kiidab heaks määruse üldised eesmärgid suurendada Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste nähtavust, tunnustamist, tõhusust, läbipaistvust ja usaldusväärsust;

8.

peab hädavajalikuks siduda Euroopa tasandi erakonnad ja poliitilised sihtasutused omavahel senisest tihedamini ning tagada, et iga Euroopa tasandi erakonnaga võib ametlikult seotud olla vaid üksainus Euroopa tasandi poliitiline sihtasustus;

9.

peab ühtse Euroopa õigusliku seisundi loomist oluliseks sammuks Euroopa poliitilise ühendamise poole, kuna selle kaudu antakse Euroopa tasandi erakondadele ja poliitilistele sihtasutustele võimalus ennast sellistena registreerida ja saada ELi õigusel põhinev Euroopa õiguslik seisund, vabastades nad seni nende olemasolu aluseks olnud eri riikide õiguslike vormide mitmekesisusest. Komitee märgib siiski, et võimalus täita seda funktsiooni praeguse määruse ettepaneku alusel sõltub asjakohasest rakendamisest liikmesriikides;

10.

rõhutab, et komisjoni kavandatud Euroopa õigusliku seisundi raamistikus võetakse arvesse olemasolevate ja laialdaselt tuntud riiklikul tasandil registreeritud erakondade, erakondade liitude ja sihtasutuste toimimisest saadud kogemusi. Siiski on praegusel ettepanekul teatud puudusi (eelkõige iseseisva Euroopa tasandi õigusliku seisundi osas), mis võib tähendada, et Euroopa erakondade 2004. aastast hilisemaid kogemusi ei ole uue põhikirja koostamisel täiel määral arvesse võetud;

11.

rõhutab, et tõelise Euroopa tasandi õigusliku seisundi loomine on määrava tähtsusega Euroopa tasandi erakondade ja nendega seotud poliitiliste sihtasutuste jaoks, kuna see võimaldaks neil valida oma asukohaks mis tahes liikmesriik samadel tingimustel vastavalt oma eripäradele ja poliitilisele identiteedile;

12.

märgib seetõttu, et on esmatähtis võtta vaadeldava määrusega kehtestatavas Euroopa õiguslikuks seisundis arvesse riiklikke õigusnorme. Samas soovitab komitee ELi institutsioonidel kaaluda tulevikuks eraldiseisva Euroopa õigusliku seisundi väljatöötamist;

13.

pooldab seda, et Euroopa õigusliku seisundi saamine on tingimuslik ning sõltub juhtimist, usaldusväärsust ning läbipaistvust käsitlevate rangete standardite täitmisest;

14.

peab oluliseks sammuks, et Euroopa õigusliku seisundi saamise ja veel enam selle säilitamise eritingimused ja nõuded hõlmavad ELi põhiväärtuste ranget järgimist. Selline tingimus sisaldus seni kandidaatriikidele esitatud ühinemiskriteeriumites, ent vaadeldava määrusega tõstetakse ELi põhiväärtused kriteeriumiks, mille täitmist võib ja tuleb kontrollida poliitilise järelevalve raames.

15.

kiidab heaks tõiga, et kui erakonnad ja nendega seotud poliitilised sihtasutused taotlevad Euroopa Parlamendilt registreerimist Euroopa tasandi erakonna või sihtasutusena, võetakse määruses Euroopa ja riikide tasandi kõrval arvesse ka nende esindatust piirkondlikul parlamentaarsel tasandil. Arvestades liikmesriigiti erinevaid struktuure, on aga siiski on vaja selgitada poliitiline vahetasand (riik, piirkond, maakond, departemang, provints);

16.

kiidab heaks asjaolu, et Euroopa Parlament kontrollib igal aastal määruses määratletud tingimuste ja nõuete täitmist Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasustuste poolt ning et ta võib asjaomasel taotlusel kontrollida, kas mingi erakond või sihtasutus tegutseb jätkuvalt kooskõlas väärtushinnangutega, millele EL tugineb;

17.

taotleb nõukogult ja Euroopa Parlamendilt komitee kaasamist kõnealusesse ELi põhiväärtuste austamise kontrollimise protsessi;

18.

soovitab, et Regioonide Komitee kaasamine oleks igal juhul kohustuslik juhul, kus kontrollitav erakond on esindatud komitee koosseisus;

19.

meenutab, et komitee rõhutas oma arvamuses 2013. aasta järgse uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta (4) suurt vajadust eraldada piisavad vahendid kodanike kaasamiseks jõupingutustesse, millega edendatakse põhiõiguseid ja demokraatiat ning aidatakse arendada Euroopa kodanikuaktiivsust. Tõeliselt piiriülestel Euroopa tasandi erakondadel ja poliitilistel sihtasutustel on Euroopa tasandil kodanike arvamuse kuuldavaks tegemisel ning liikmesriikide ja kogu ELi hõlmava poliitika vahelise lõhe ületamisel täita oluline roll;

20.

võtab teadmiseks asjaolu, et komisjoni ettepanekus eristatakse õigusliku seisundi saamise kriteeriumid rahastamise abikõlblikkuskriteeriumitest;

21.

peab vajalikuks, et Euroopa tasandi erakondadele ja Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele eraldatavad ELi vahendid tulevad jätkuvalt Euroopa Parlamendi eelarvest;

22.

pooldab, et tunnustus Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutusena, kes seega täidab kõik selleks vajalikud tingimused ja nõuded, oleks eeltingimuseks ELi eelarvest rahastamise saamisele;

23.

peab vastuvõetavaks ELi rahastamise kavandatud jaotamist (15 % jaotatakse võrdsetes osades; 85 % jaotatakse erakondade vahel proportsionaalselt nende Euroopa Parlamenti valitud liikmete osaga), ent teeb ettepaneku, et vahendite jaotamisel võiks arvesse võtta ka esindajate arvu Regioonide Komitees;

24.

suhtub positiivselt sellesse, et kõnealuse ettepanekuga suurendatakse ka annetaja (füüsiline või juriidiline isik) kohta aastas lubatud annetuse suurust praeguselt 12 000 eurolt maksimaalselt 25 000 eurole, millega edendada erakondade ja sihtasutuste võimet tekitada omavahendeid;

25.

kiidab heaks põhimõtte ja tava, mille kohaselt Euroopa Liidu rahalisi vahendeid ei kasutata riigi, piirkonna või kohaliku tasandi valimiste või muude erakondade, eelkõige liikmesriikide erakondade või kandidaatide otseseks või kaudseks rahastamiseks, kuna see oleks vastuolus ettepaneku riikideülese iseloomuga;

26.

ei näe seevastu takistusi sellele, miks Euroopa tasandi erakonnad ja poliitilised sihtasutused ei saaks oma vahenditest rahastada üleriigilistel, piirkondlikel või kohalikel valimistel kandideerijaid, kes kandideerivad oma Euroopa poliitiliste värvide all;

27.

mõistab ettepaneku eesmärki ära keelata ka ELi eelarvevahendite kasutamine liikmesriikide, piirkondlike või kohalike referendumikampaaniate rahastamiseks (nt kui tegemist on aluslepingu muutmisega), ent soovitab kaaluda võimalust kasutada ELi eelarvevahendeid referendumikampaaniate või Euroopa tasandi kodanikealgatuste rahastamiseks;

28.

on veendunud selles, et Euroopa tasandi erakondadel õnnestub oma tegevuse raames järjest tõhusamalt väljendada ja tutvustada kodanike tahet seoses Euroopa tasandi valitavate ametikohtade ja muude esindusfunktsioonidega ning et neil õnnestub luua senisest tihedam seos ELi ning kohaliku ja/või piirkondliku võimutasandi vahel;

29.

rõhutab vajadust tagada ELi kodanikele liikmesriikide territooriumil täielik juurdepääs teabele nende aktiivse poliitilise osalemise eeldusena ning palub oma liikmetel võtta meetmeid, et liikmesriigid tagaksid juurdepääsu teabele (5). Tõeliselt piiriüleste Euroopa tasandi erakondade olemasolul võiks ka siin olla oluline osa;

30.

tunnistab, et tõeliselt piiriüleste Euroopa tasandi erakondade olemasoluga võib tulevikus kaasneda võimalus, et kandidaadid kandideerivad kohalikel ja piirkondlikel valimistel Euroopa tasandi erakonna nimel, mitte niivõrd kohaliku või piirkondliku erakonna nimel. See aitaks muuta selgemaks seost ELi poliitika ja kohaliku/piirkondliku poliitika vahel;

31.

toetab poliitilist tahet tagada, et Euroopa õiguslik seisund ja rahastamist reguleerivad eeskirjad jõustuksid aegsasti enne Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimisi ning et nad oleksid kohaldatavad ka Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste poolt seoses Euroopa kodanikualgatustega kohalikul/piirkondlikul tasandil korraldatavate kampaaniate rahastamise suhtes;

32.

tunnistab, et ettepanekut võib pidada subsidiaarsuse põhimõttele vastavaks, kuna Euroopa õiguslikku seisundit ning Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamist reguleerivad eeskirjad võib määratleda üksnes ELi tasandil;

33.

märgib, et ELi tekkiva demokraatliku süsteemi mitmetasandilise struktuuri praktiliseks väljundiks võiks olla see, et eeskirjad lubaksid Regioonide Komiteel osaleda protsessis, milles kontrollitakse, kas Euroopa tasandi erakonnad ja poliitilised sihtasutused peavad kinni ELi põhiväärtustest;

34.

tunnistab, et üldisemalt rääkides võib ettepanekut pidada proportsionaalsuse põhimõttele vastavaks, kuna ettepanekuga ei minda ELi tasandil määratletud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale;

35.

peab vastuoluliseks, et kuigi ettepaneku eesmärk on luua mõlema üksuse tüübi (erakonnad ja sihtasutused) jaoks uus Euroopa õiguslik vorm, jätkaksid need enamiku oma praktilise tegevuse aspektide puhul õigusliku vormi alusel, mis on tunnustatud selle liikmesriigi õiguskorras, kus asub nende registreeritud asukoht;

36.

väljendab kahetsust selle üle, et puudub mõjuhinnang ettepaneku kohta;

37.

tunnistab, et Euroopa Komisjon konsulteeris sidusrühmadega ja on konsulteerimise tulemused ettepanekusse integreerinud. Sellegipoolest ei saa dokumendist selgesti aru, kas konsulteerimisse oli kaasatud ka kohalik ja piirkondlik tasand;

38.

palub Euroopa Parlamendil kaasata ka Regioonide Komitee ettepanekuga loodava Euroopa õigusliku seisundi ja kehtestatava rahastamissüsteemi hindamisse, mis toimub Euroopa Parlamendi järgmistele valimistele järgneval kolmandal aastal.