4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/145

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab Läänemere tursavarude kava saatnud edu suurepäraseks ja kava rakendamise jätkamist oluliseks.

1.2

Ettepanekud tursakava artiklite 4, 5 ja 8 ning artikli 29 lõigete 2, 3 ja 4 muutmiseks on komitee arvates vastuvõetavad ning ELi toimimise lepinguga seotud vajalikud tehnilised kohandused.

1.3

Komitee ei poolda artiklites 27 ja 29a esitatud ettepanekut anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte kalastussuremuse tasemete määramise osas. Komitee arvates kuulub otsustusõigus selles valdkonnas ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt nõukogule.

2.1

Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (International Council for the Exploration of the Sea, ICES) aruannete kohaselt ei püütud Läänemere tursavarusid 21. sajandi alguses jätkusuutlikult. ICESi alarajoonides 25–32 vähendas idapoolsete tursavarude kalastussuremus tursavarud sellisele tasemele, et need sattusid hävimisohtu. ICESi alarajoonide 22–24 läänepoolsete tursavarude olukord oli mõnevõrra parem, kuid varude saagikus oli tunduvalt allpool pikaajalist potentsiaalset taset. Seetõttu kinnitati 18. septembril 2007 nõukogu määrusega (EÜ) nr 1098/2007 Läänemere tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava. Kava eesmärk oli tagada Läänemere tursavarude kasutamine säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimustes.

2.2

Eesmärgi saavutamiseks sätestati kavas eeskirjad, millega kehtestati kõnealuse kalavaru aastased püügivõimalused lubatud kogupüügi ja püügikoormuse kaudu. Need eeskirjad sisaldavad kalastussuremuse parameetrit, mis võimaldab hinnata kalavaru elujõulisust. See parameeter põhineb iga-aastastel teaduslikel soovitustel. Lisaks on määruse artiklis 27 sätestatud, et nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega ning komisjoni ettepaneku alusel kalastussuremuse tasemed, et tagada kavakohaste majandamiseesmärkide saavutamine. Artiklis 26 on vastavalt sätestatud, et nõukogul on õigus kava muuta, et tagada eesmärkide saavutamine.

2.3

Kava elluviimine on kulgenud edukalt. Läänemere mõlema tursavaru kalastussuremus jääb allapoole praeguses kavas esitatud sihttaset. Idapoolse tursavaru kalastussuremus jääb ka allapoole maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset ja selle kudev varu on kava rakendamisest saadik peaaegu neljakordistunud. Läänepoolse varu areng on olnud aeglasem, kuid ka selle arengusuund on selgesti positiivne.

3.1

Komisjoni ettepaneku eesmärk on muuta nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestati Läänemere tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava. Kõnealune õigusakt võeti vastu enne Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumist, mistõttu tuleks see muuta ELi toimimise lepingule vastavaks.

3.2

ELi toimimise lepingu artiklis 290 on sätestatud, et seadusandliku aktiga võidakse komisjonile delegeerida õigus võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ning täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi. Komisjon teeb ettepaneku, et määruse artiklitega 26 ja 27 ettenähtud nõukogu otsustamismenetlus tuleks muuta komisjonile delegeeritud volituste süsteemiks, kus komisjonil oleks õigus vastu võtta õigusakte kava ja kalastussuremuse sihttasemete kontrollimiseks.

3.3

Kava kohaselt tuleb iga kolme aasta järel hinnata majandamismeetmete mõju asjaomastele kalavarudele ja püügipiirkondadele. Seda nõuet on väga raske täita, sest nõuetekohase hinnangu andmiseks vajalike andmete kättesaadavus on piiratud. Teadusliku nõuande kohaselt ei ole võimalik kava kolme aasta tulemuslikkust täielikult hinnata enne, kui kava käivitamisest on möödunud viis aastat. Seega tuleks kava hindamise ajakava muuta.

3.4

Samuti teeb komisjon ettepaneku, et talle tuleks anda rakendusvolitused, et ta kinnitaks, kas määruse artiklis 29 Läänemere teatud piirkondade meetmete rakendusalast väljajätmise kohta sätestatud tingimusi täidetakse.

3.5

Lisaks on komisjon ja liikmesriigid võtnud endale kohustuse saavutada kriitiliselt kahanenud kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2015. aastaks, kuid seda ei ole seatud kava eesmärgiks. Kava mitmetimõistetavuse vältimiseks tuleks sellesse lisada viide maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele.

3.6

Määruse artikleid 5 ja 8 tursavarude lubatud kogupüügi ja sadamast äraoleku päevade maksimaalse arvu kinnitamise kohta tuleks vastavalt muuta, et selgitada, et nendes käsitletud menetlused on ette nähtud asutamislepinguga.

4.1

Komitee peab Läänemere tursavarude kava saatnud edu suurepäraseks ja kava rakendamise jätkamist oluliseks.

4.2

Komisjoni määruse ettepanekus on tehtud muudatus kava eesmärkides, st artiklis 4. Komitee arvates on kavandatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse mainimine kooskõlas ELi kalavarude majandamise üldise eesmärgiga.

4.3

Komisjon teeb ettepaneku muuta tursakava artikleid 5 ja 8, asendades nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega tehtavad otsused kehtiva asutamislepingu kohaste otsustega. Need muudatused on tehnilist laadi ja vastavad ELi toimimise lepingu jõustumisel muutunud otsustamismenetlusele.

4.4

Kava artikli 26 kohta teeb komisjon ettepaneku viia pikaajalise kava hindamine läbi iga viie aasta tagant. Komitee peab esitatud põhjuseid vastuvõetavaks, kuid märgib siiski, et tursavarude olukorda tuleb tursakavaga võrreldes jälgida igal aastal Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu kalavarude hindamise raames.

4.5

Komisjon teeb ettepaneku muuta tursakava artikli 29 lõikeid 2, 3 ja 4, et võimaldada püügipiirangutele erandite kehtestamist. Ettepaneku kohaselt kinnitaks komisjon erandid igal aastal rakendusaktidega ning liikmesriikide esindajatest koosnev komitee esitaks kontrollimenetluse käigus positiivse või negatiivse aruande. Komitee pooldab komisjoni pädevuse suurendamist selles valdkonnas, kuid rõhutab ühtlasi, et otsuste ettepanekud tuleb teha piisavalt varakult, et kontrollimenetlus jõutaks läbi viia aegsasti enne järgmist püügihooaega.

4.6

Artiklitega 27 ja 29a antakse komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte. Komitee on väljendanud oma seisukohta sellel teemal varasemates arvamustes (1). Nende seisukohavõttude kohaselt peavad volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte olema ajaliselt määratletud. Pealegi tuleks delegeeritud õigusakte kasutada ainult nendes valdkondades, kus otsused tuleb teha kiiresti.

4.7

Määruse ettepaneku artiklis 29 sisalduv ettepanek anda komisjonile artiklite 26 ja 27 alusel delegeeritud volitused muudaks märkimisväärselt ELi kalanduspoliitika otsuste tegemise aluseid. Volituste delegeerimise kasutamise vajadus tuleneb nõukogu ja parlamendi ühise otsustusprotsessi praegusest aeglusest. Komitee leiab, et sellele probleemile tuleb lahendust otsida eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 43 lõigetes 2 ja 3 kindlaksmääratud parlamendi ja nõukogu vahelise otsustusõiguse selgitamisest. Tursakava artikli 27 kohaselt kindlaks määratud kalastussuremuse tase on komitee arvates otseselt seotud püügivõimaluste kehtestamise ja eraldamisega, st et see kuulub ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt nõukogu ainupädevusse.

4.8

Tursavarude kava põhiolemusse kuulub ka püügivõimaluste stabiilsus, mille alusel saavad kalandusettevõtjad oma püügitegevust kindlustundega arendada. Kui komisjonile delegeeritakse volitused muuta püügikvootide määramise aluseks olevaid kalastussuremuse sihttasemeid, võiks see komitee arvates viia lühikeses perspektiivis püügikvootide kiire muutmiseni, mis kahjustaks kalandust kui majandusharu.

4.9

Tursakavas kasutatud kalastussuremuse sihttasemete jätmist nõukogu pädevusse toetab ka aastate lõikes toimunud muutus teaduslike nõuannete alustes. Teaduslikes nõuannetes ei võeta arvesse sotsiaal-majandusliku stabiilsuse vajadust. Arvestuspõhimõtete või meetodite muutumine võib muuta märkimisväärselt teadlaste soovitatud kalastussuremuse sihttaset, ilma et kalavarudes oleks toimunud olulisi muutusi.

4.10

Komitee märgib ka käsilolevat arendustööd Läänemere tursa ja pelaagiliste kalaliikide ühise reguleerimismudeli loomiseks. Sellel reguleerimismudelil põhinev kava asendab tulevikus pikaajalise tursakava, nii et praeguses kavas, mis annab positiivseid tulemusi, ei ole otstarbekas teha muid kui hädavajalikke muudatusi.