15.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 351/52

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt Euroopa Komisjoni algatuse üle edendada kogu Euroopa Liidus turvalist, läbipaistvat ja uuenduslikku maksekeskkonda. Tõhusamad, uudsemad ja turvalisemad maksevahendid on hädavajalikud, et saada ühtsest turust suuremat kasu ja tugevdada Euroopa majanduse ülemaailmset konkurentsivõimet.

1.2

Komitee tervitab komisjoni väljapakutud dialoogi ulatuslikkust, sest see hõlmab tõepoolest ELi praeguse ja tulevase maksekeskkonna põhiküsimused. Ent täispildi saamiseks tuleb rohkem tähelepanu pühendada sularahamaksetele. Kuigi sularahas arveldamine järk-järgult väheneb, on sularaha teatud turgudel jätkuvalt peamine maksevahend. Üha rohkem andmeid liikmesriikidest näitavad, et põhimõtteliselt on sularahas arveldamine vähem tõhus ja säästa saaks märkimisväärseid ressursse, kui tarbijad läheksid üle elektroonilistele maksetele. Teatud liikmesriikides on tehtud tõelisi edusamme sularahata ühiskonna suunas liikumiseks. Ent komitee arvates ei tea üldsus ikka veel sularahas arveldamise tõelist hinda. Lisaks soodustab sularaha varimajandust. Seega on maksemeetodid, mis aitavad vähendada varimajandust, odavamad ja turvalisemad ning kõik asjaomased sidusrühmad peaksid neid edendama. Sellega seoses tuleks ühelt poolt arvesse võtta kõigile asjaomastele sidusrühmadele nende meetodite kasutamisest tulenevaid arvukaid eeliseid, teiselt poolt peavad aga klientidele neid maksemeetodeid pakkuvate VKEde kulud olema mõistlikud. Selleks peavad liikmesriigid komisjoni selgel toetusel rakendama täiendavad algatusi.

1.3

Kaardimakse on ELis ja kogu maailmas kõige levinum sularahata maksevahend. Majandusalases kirjanduses peetakse sularahata makseid üha sagedamini maksuõiguslikult ja majanduslikult läbipaistvamaks ja kogu ühiskonna jaoks odavamaks makseviisiks, samuti mugavaks, turvaliseks ja uuenduslikuks. Seetõttu toetabki komitee komisjoni ettepanekut kasutada selliseid makseid turgude suuremast integratsioonist tulenevate eeliste ärakasutamiseks. Ent ajalooliste takistuste ning standardimise ja koostalitusvõime puudumise tõttu ei kasutata ühtse turu võimalusi veel täielikult ära. Muud põhjused on avaliku teabe kasutamisel esinevad erinevused ja puudujäägid, millele võib lahenduse tuua kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete senisest ulatuslikum kasutamine. Seega on konkurentsi, innovatsiooni ja tõhususe valdkonnas veel kasutamata potentsiaali. Komitee kutsub üles rakendama turualgatusi, mille abil leida elluviidavaid lahendusi võimalikult kiiresti, iseäranis selliseid, mis samas edendavad finantsalast ja digitaalset kaasatust.

1.4

Praegune õiguslik ebaselgus vahendustasupõhiste ärimudelite suhtes takistab kaardi-, e- ja mobiilimaksete arengut ja sularaha asendamist. Selgus on äärmiselt oluline, et teha investeeringuid ja uuendusi kaardisüsteemides. Komitee kutsub komisjoni üles looma stabiilse ärikeskkonna kõigi ettevõtjate jaoks. Kooskõlas ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) eesmärkidega ei tohiks tasudes ja muudes nõuetes olla erinevusi ei riigisiseste ega piirüleste tehingute puhul.

1.5

Hoolikalt tuleks kaaluda, kuidas lubada ligipääsu teabele pangakontol olevate vabade vahendite kohta, võttes arvesse paljusid aspekte, sh turvalisus, andmekaitse, tarbijaõigused, konkurents ja hüvitised pangakontode hoidjatele. Komitee märgib, et sellist ligipääsu soovivate üksuste tegevust tuleks reguleerida ja nende üle järelevalvet teostada vastavalt iga üksuse riskiprofiilile. Euroopa õigusraamistikus tuleks selgelt kajastada asjaomaste ettevõtjate kohustusi ja ülesandeid.

1.6

Paljudel turgudel ei pruugi kliendid olla valmis aktsepteerima lisatasusid ning võivad hakata seetõttu eelistama sularahamakseid, arvates, et sularahas maksmine on tasuta. Kuigi alates 13. juunist 2014 kaitstakse tarbijaid tarbijaõiguste direktiiviga põhjendamatute lisatasude võtmise eest, ei ole selge, kuidas tagatakse kaitse äärmiselt kiiresti toimivas veebikeskkonnas.

1.7

Riigisisestel turgudel kasutavad kliendid laialdaselt e-makseid. Ent internetipanganduses ei ole üleeuroopaliste lahendusteni veel jõutud. See aga muudab e-kaubanduse kasvu keeruliseks. Komitee kutsub selliste süsteemide operaatoreid üles tegutsema avatult ja läbipaistvalt koostalitusvõime küsimuste lahendamisel ning tegelema e-kaubanduse probleemkohtadega võimalikult kiiresti.

1.8

Komitee kutsub komisjoni üles tagama, et m-maksete puhul järgitaks nende arengu algetapist alates järgmiseid põhimõtteid: avatud juurdepääs platvormidele, rakenduste teisaldatavus, turvalisus ning topeltkulude vältimine ettevõtjate puhul, kes on valmis m-makseid aktsepteerima.

1.9

Komitee tunnustab turuosalejate edusamme füüsiliste makseterminalidega seotud pettuste vähendamisel. Praegu kujutavad endast kõige suuremat ohtu veebikeskkonna pettused. Rakendada tuleks täiendavaid turvameetmeid, ent mitte klientide mugavuse arvelt. Kui turvameetmeid kavandavad avaliku sektori asutused, peaksid need võimalikult suurel määral olema tehnoloogiaküsimustes neutraalsed.

1.10

Komitee tervitab jätkuvaid jõupingutusi tugevdada ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) juhtimist ning toetab kavatsusi muuta SEPA juhtimine tsentraalseks, näiteks andes juhtimise SEPA nõukogule. Ent komitee kutsub komisjoni ja Euroopa Keskpanka üles töötama välja üksikasjad võimalikult kiiresti, sest praegune de facto reguleerimata olukord takistab asjaomase mehhanismi rakendamist.

2.1

SEPA lõpuleviimine on üks komisjoni prioriteet ühtse turu saavutamisel. Ühtlustatud õigusraamistiku toetusel saavutatud standardimise ja koostalitusvõime tulemused on ettevõtjate jaoks juba kättesaadaval SEPA krediitkorralduste ja SEPA otsearvelduste vormis, mis 2014. aasta 1. veebruariks asendavad euroala nn pärandskeemid.

2.2

SEPA ulatus on aga laiem ja hõlmab teisi makseliike. Üks makseliik on kaardimaksed, mis on nii Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas kõige olulisem maksevahend. Teine makseliik on e-maksed, st ostude eest maksmine Internetis. Tänapäeval moodustavad nimetatud maksed imeväikse osa kõigist sularahata maksetest, ent oodata on mahu kasvu kahekohalise numbri võrra. Euroopa Maksenõukogu, mis on Euroopa pangandussektori koordineerimis- ja otsustusorgan maksete valdkonnas, laiendas oma koostöötegevust e-maksetele ning töötas välja SEPA e-maksete raamistiku. Hiljuti esitas komisjoni konkurentsi peadirektoraat Euroopa Maksenõukogule teabepäringu.

2.3

Kõige uuem makseliik on m-maksed. Euroopa Maksenõukogu on võtnud koostöös teiste osalejatega koordineeritud meetmeid m-maksete vallas, koostades tehnilised dokumendid koostalitusvõime juhiste kohta ja mitu valget raamatut. Kuigi m-maksete areng on selgelt algetapis, on ootused m-maksete edasise arengu suhtes väga suured. Kaardi-, e- ja m-maksete areng, ulatus ja ärimudel on küll erinevad, ent siiski on Euroopa institutsioonid ja ettevõtjad ühel nõul, et nende mehhanismide integratsiooni, läbipaistvust ja konkurentsivõimelisust tuleb edasi arendada. On oht, et olemasolevates ärimudelites leitud puudused ilmnevad ka tulevases m-maksete keskkonnas.

2.4

Iga kodanik, ettevõte või ametnik maksab oma makse kas tavapärasel viisil (näiteks sularahas) või uute makseteenuste kaudu (näiteks e-maksed). Euroopa Keskpanga statistika (1) kohaselt tehti 2010. aastal Euroopa Liidus 86,4 miljardit sularahata maksetehingut, mis tähendab 4,4 % kasvu võrreldes eelneva aastaga ja millest kõige suurema osa moodustasid kaardimaksed (39 % ehk 33,9 miljardit). Kaardimaksete väärtus ulatus 1,8 triljoni euroni, suurenedes aastas %, mis on üle kolme korra suurem kui euroala SKP 1,8 % reaalkasv. Kuigi riigiti on kaardikasutuses märkimisväärsed erinevused, näitab üldine trend seda, et kaardimaksed on ühed kõige hoogsamalt arenevad sulatarahata maksevahendid.

2.5

Euroopa Keskpankade Süsteemi teostatud teabekogumisuuring (2) näitas, et vahendustasude määramine ja kohaldamine ei toimu kogu Euroopa Liidus ühtsel viisil. Vahendustasude valik, struktuur ja tase erinevad mitmel viisil ning sõltuvad paljudest aspektidest ja mõõdetest. Vahendustasu on peamine kaubandustasude komponent. Nii komisjon kui ka riiklikud konkurentsiasutused on hinnanud vahendustasude konkurentsiaspekte ning langetanud mitmed otsused, millest mõned olid seotud piiriülese tegevusega ja teised puudutasid ainult riiklikku tasandit.

2.6

Tasude läbipaistvuse osas ei ole kahjuks tarbijate makstavate kulude kohta teostatud ametlikke küsitlusi ega avaldata täielikke riigikohaseid või erinevaid riike võrdlevaid statistilisi andmeid. Sellised kulud hõlmavad muu hulgas mitmeid eri maksevahenditega seotud tasusid ja makse. See on nii vaatamata sellele, et kõnealune teave on saadaval riikide järelevalveasutustele, kes seda enamasti ei avalda isegi mitte osaliselt.

2.7

Hoolimata käimasolevatest eraalgatustest standardimise suunas, on teatud tehinguvaldkonnad ikka veel killustatud: vastuvõtva makseteenuse osutaja ja väljaandva makseteenuse osutaja vahel, kaardi ja terminali vahel ning terminali ja vastuvõtva makseteenuse osutaja vahel. Nende algatuste konkreetsed tulemused on aga olnud piiratud, sageli erinevate ärihuvide tõttu või seetõttu, et praeguses etapis puudub rakendamiseks selge ajakava.

2.8

Kõigi ettevõtjate märkimisväärsed investeeringud ja jõupingutused minna magnetribaga kaartidelt üle EMV-kiibitehnoloogiaga kaartidele on positiivselt mõjunud ja vähendanud kaardimaksepettusi müügikohtades. Ent hiljutine trend näitab, et kaugmaksed, mis moodustavad küll üksnes väikese osa kõigist kaardimaksetest, kujutavad endast suurimat pettuseohtu. See küsimus on pälvinud järelevalveasutuste ja kontrolliasutuste tähelepanu, kes ühendasid 2011. aastal Euroopa Keskpanga egiidi all jõud koostööfoorumi „SecuRe Pay Forum” raames, et suurendada elektrooniliste makseteenuste ja -vahendite turvalisuse taset ja üldsuse usaldust nende vastu. 2012. aastaks koostab foorum tehnoloogiaküsimustes neutraalsed soovitused internetimaksete turvalisuse tagamiseks.

2.9

Komisjoni rohelises raamatus käsitletakse tervet hulka makseküsimusi. Kui need edukalt lahendada, võib nii tagada aluse integreeritumatele ja turvalisematele makseteenustele nii tavapärases füüsilises maksekeskkonnas kui ka kiiresti arenevas elektroonilises keskkonnas. Kui tagada suurem konkurents, suurem valik ja läbipaistvus tarbijate jaoks, suurem innovatsioon, turvalisemad maksed ja suurem klientide usaldus, on Euroopal võimalus olla 21. sajandi maksete kujundamise esirinnas.

2.10

Komisjon kirjeldab oma visiooni integreeritud turust, teeb kindlaks lüngad praeguse olukorra ja visiooni vahel ning probleemid, mis neid puudujääke tekitavad. Komisjon määratleb viis ulatuslikku meedet, mille eesmärk on turuintegratsiooni kiirendamine, ning arutleb selle üle, kuidas tuleks nende rakendamist juhtida. Esimene meetmekogumik on küsimuste hulga poolest suurim ja hõlmab turu killustatuse, turulepääsu ja piiriüleste turgude teemasid. Ülejäänud meetmed puudutavad läbipaistva ja kulutasuva hinnakujunduse, standardimise, koostalitusvõime ja turvalisuse küsimusi. Juhtimisjuhiseid kohaldatakse olemasolevatele SEPA maksesüsteemidele (krediitkorralduste skeemile ja otsekorralduste skeemile), samuti maksekaartidele, e-maksetele ja m-maksetele.

3.1

Siiani ei ole kujundatud välja ELi ühist seisukohta korduma kippuvates ja tuleviku perspektiivist olulistes makseküsimustes – välja arvatud SEPA krediitkorraldused ja SEPA otsekorraldused –, see aga on oluline kõigi ettevõtjate jaoks ühtsel turul. Komitee väljendab heameelt komisjoni rohelise raamatu üle ning ootab sellele vastavat tegutsemist, et täidetaks praegused lüngad. Komitee kutsub üles panema iga maksetehingu puhul keskmesse tarbijate soovi turvaliste, tõhusate, mugavate ja kiirete maksete olemasolu järele.

3.2

Rohelises raamatus keskendutakse e-maksetele, jättes samas käsitlemata sularahamaksete siiani domineeriva rolli – need moodustavad 80 % maksetehingutest Euroopas. Kulude suurem läbipaistvus on ühtviisi oluline nii e-maksete kui ka sularahamaksete puhul ning see peaks olema peamine võrdlusalus sularahata maksevahendite analüüsimisel. Üldsuse hulgas on siiani levinud arusaam, et sularahas maksmine on tasuta. Tõhusus võiks märkimisväärselt suureneda, kui maksjad muudaksid oma harjumusi ning kasutaksid moodsaid ja odavamaid maksevahendeid. Lisaks näitavad tõendid, et sularahamaksete leviku tase on positiivses korrelatsioonis varimajanduse tasemega, sest sularahamakseid on raske jälgida. Seetõttu tervitab komitee täiendavaid algatusi, mida liikmesriigid komisjoni selgel toetusel rakendavad, et muuta sularaha osakaalu tänapäeva majanduses.

3.3

Komitee arvates tuleks läbipaistvuse suurendamise eesmärgil hoolikalt kaaluda täiendavaid, seejuures eelkõige siduvaid meetmeid, et mitte koormata tarbijaid liigse teabega, mis võib valel ajal (nt tipptundidel) ja keerulises vormingus esitamise korral suurendada segadust ostmisel ning tekitada kaubandusettevõtjatele häireid kassas.

3.4

Rahvusvaheliste ja mitmete riigisiseste kaardisüsteemide ärimudelid tuginevad vahendustasudele, mille vastu on riiklikud konkurentsiasutused ja samuti komisjon suuremal või vähemal määral protesti esitanud. Hiljuti toetas kohus komisjoni 2007. aasta otsust, millega keelati MasterCardi piiriülesed vahendustasud. Komitee märgib, et siiani ei ole vahendustasudel põhinevad ärimudelid suutnud sammu pidada SEPA visiooniga, mille kohaselt piiriüleste ja riigisiseste tehingute pealt võetavates tasudes ei ole erinevusi. Lisaks puudusid iseregulatsiooni mehhanism, millega tagada vahendustasumäärade alanemine tehingumahtude suurenemisel, ning alternatiivsed hinnalahendused, mida kohaldada väikese väärtusega maksetele. Komitee kutsub komisjoni üles looma pikaajaliselt stabiilse ärikeskkonna kõigi ettevõtjate jaoks, võttes arvesse selle valdkonna reguleerimisel saadud kogemusi ka teistest maailmapiirkondadest (nt Austraaliast) ning tagades võrdsed tingimused erinevate kaardisüsteemide ärimudelitele.

3.5

Kaubamärgi ühiskasutus, mille korral on erinevad maksekaardi kaubamärgid ühendatud plastikkaardis või tulevastel mobiiliplatvormidel, ei tohiks õõnestada tarbijate õigust valida erinevate kaubamärkide vahel ega piirata kaubandusettevõtjate võimalikke stiimuleid. Kaubamärgi ühiskasutus on oluline uute turule sisenevate kaardiskeemide jaoks, soodustades nii valikuvõimalusi kui ka konkurentsi. Mõnel juhul esitab üks kaubamärk oma võrgustiku kaudu toimuvatele tehingutele kohustuslikke lisanõudeid, isegi kui tehingu algatab teine kaubamärk. Komitee arvates tuleks tagada, et ühel kaubamärgil ei oleks võimalik panna peale selliseid nõudeid maksete töötlemisele.

3.6

Komitee nõustub seisukohaga, et kaardisüsteemi haldamise funktsioonide eraldamine töötlemisest on äärmiselt oluline, et luua konkurentsivõimeline maksekaarditurg, sest vertikaalsete silode mudelil põhinev turg võib sõltumatute maksetöötlejatega konkureerimisel kasutada ristsubsideerimist. Lisaks on praegune korraldus vähem soodne kavandatud algatustele, millega soodustatakse maksetöötlejate koostalitusvõimet. Seetõttu suurendaks selline eraldamine – ideaaljuhul ettevõtete tasandil – integratsiooni ja konkurentsi ühtsel turul.

3.7

Praeguse õigusraamistiku puhul ei ole makseasutustel ega e-raha asutustel juurdepääsu arvelduse lõplikkuse direktiivi kohastele maksusüsteemidele. Need süsteemid hõlmavad peamiselt suuremahulisi ja jaemakseid. Kui komisjon kavandab praegust raamistikku muuta, kutsub komitee komisjoni üles võtma arvesse riski, mis võib olemasolevates maksesüsteemides (infrastruktuurides) tekkida uute osalejate tõttu (nt makseasutuste ja e-raha asutustega), arvestades näiteks seda, et neil ei ole juurdepääsu keskpanga rahastamisele.

3.8

SEPA maksekaartide raamistik, mille Euroopa Maksenõukogu algselt välja töötas, ei tohiks piirata teiste ettevõtjate kujundatud ärimudeleid. Ideaaljuhul tuleks SEPA maksekaartide raamistik SEPA uue juhtimisstruktuuri raames hoolikalt läbi vaadata, võttes arvesse kõigi sidusrühmade ettepanekuid.

3.9

Komitee on mures selle pärast, et üksused, mille tegevust ei reguleerita ja mille üle ei teostata järelevalvet, püüavad saada ligipääsu tundlikele kontoandmetele. Lisaks ei kajastata asjaomaste ettevõtjate kohustusi ja ülesandeid Euroopa õigusraamistikus piisaval määral ning sellel võivad andmete väärkasutamise või pettuse korral olla ootamatud tagajärjed tarbijatele. Hoolikalt tuleks analüüsida, kuidas lubada ligipääsu teabele pangakontol olevate vabade vahendite kohta, võttes arvesse selliseid aspekte nagu turvalisus, andmekaitse, tarbijaõigused, konkurents ja hüvitised pangakontode hoidjatele.

3.10

Lisatasude võtmine on kaubandusettevõtjate jaoks võimalus lisada tehingu väärtusele teatud tasu kaardi kasutamise eest. Pärast makseteenuste direktiivi vastuvõtmist tunnustatakse seda võimalust kogu ELis, kui just mõni liikmesriike ei ole seda sõnaselgelt keelanud. Mis puudutab teatud lisatasude võtmist, siis varasemate kogemuste põhjal ei saa teha lõplikke järeldusi, vähemalt mitte lühiajalises perspektiivis. Näiteks 2005. aasta algul avaldasid taani tarbijad tugevat protesti riigisiseste deebetkaartide tehingute suhtes kehtestatud tasude vastu, mille tulemusel deebetkaartide kasutus järsult vähenes ja sularaha väljavõtmine sularahaautomaatidest suurenes. Teistel turgudel tehtud küsitlused kinnitavad seda trendi. Kuigi 13. juunist 2014 hakatakse tarbijaid kaitsma tarbijaõiguste direktiiviga kuritarvitusliku lisatasude võtmise eest, ei ole selge, kuidas seda kaitset tagatakse äärmiselt kiiresti toimivas veebikeskkonnas. Komitee arvates ei tohiks lisatasude võtmist julgustada üleeuroopalise tavana.

3.11

Kaardisüsteemide keskkonda iseloomustab standardimise ja koostalitusvõime puudumine. Näiteks peab makseterminali pakkuja läbima kuni seitse sertifitseerimisprotsessi, et tegutseda ELi tasandil. Komitee kutsub erasektorit üles ühendama jõud ja jõudma konkreetsete tulemusteni, sh rakendusraamistiku ja kiirete tähtaegade osas. Ent kui turulahendusteni jõutakse aeglaselt, peaks komisjon esitama seadusandlikud ettepanekud.

3.12

E-makseteenused toimivad üldiselt ainult ühe riigi piires. Komitee kutsub selliste süsteemide operaatoreid üles tegutsema avatult ja läbipaistvalt koostalitusvõime küsimuste lahendamisel ning tegelema e-kaubanduse probleemkohtadega võimalikult kiiresti. Ent kui turg ei anna oodatud tulemusi, peaks komisjon ette nägema õiguslikud nõuded, et e-maksesüsteemid toimiksid Euroopa tasandil.

3.13

Komitee kutsub komisjoni üles tagama, et m-maksete puhul järgitaks nende arengu algetapist alates järgmiseid põhimõtteid: avatud juurdepääs platvormidele, rakenduste teisaldatavus, turvalisus ning topeltkulude vältimine ettevõtjate puhul, kes on valmis m-makseid aktsepteerima. Lisaks peaksid andmekaitseinspektorid toetama ettevõtjaid kasutajasõbralike lahenduste väljatöötamisel.

3.14

Et tagada üldsuse usaldus maksevahenditesse, on kõige olulisem element turvalisus, millega tuleks ideaaljuhul tegeleda maksevahendi kujundamise etapis. Turvalisuse tagamisel on äärmiselt tähtis see, et iga pakkuja tegevust maksete väärtusahelas nõuetekohaselt reguleeritakse ja kontrollitakse. Komitee tunnustab turuosalejate edusamme füüsilistes makseterminalides tehtavate pettuste vähendamisel, ent märgib, et ettevõtjaid ohustavad pettused veebikeskkonnas. Turvameetmeid ei tohiks vähendada tarbijate mugavuse arvelt ning kui neid kavandavad avaliku sektori asutused, peaksid need võimalikult suurel määral olema tehnoloogiaküsimustes neutraalsed. Seetõttu tervitab komitee e-maksete turvalisust käsitlevas koostööfoorumis „SecuRe Pay Forum” osalevate asutuste soovitusi ja nende jõupingutusi, et suurendada elektrooniliste makseteenuste turvalisuse taset ja üldsuse usaldust nende vastu. Asjaomased asutused peaksid edaspidigi jälgima nende soovituste korrektset rakendamist.

3.15

Ent pettuste piiramine nõuab, et liikmesriikide vastutavad asutused võtaksid täiendavaid meetmeid. Seepärast tervitab komitee uue küberkuritegevusevastase võitluse Euroopa keskuse loomist Europoli raames. Keskus alustab tegutsemist 1. jaanuarist 2013 ning loodetavasti saab sellest pädevuskeskus ELi pettusevastases võitluses. Seda algatust pooldas komitee omaalgatuslikus arvamuses „Mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste vastane võitlus”, mis võeti vastu 23. oktoobril 2008 (3). Komitee märgib, et ülejäänud meetmed, mida selles arvamuses nimetati, on jätkuvalt äärmiselt olulised ja kaaluda tuleks ka nende rakendamist.

3.16

Maksete tegemisse on kaasatud paljud sidusrühmad. Nende huve, mis küll mõnikord võivad olla lahknevad, tuleks tulevase maksekeskkonna kujundamisel arvesse võtta. SEPA uus valitsemismudel peaks tagama avatuse, läbipaistvuse ja võrdsed tingimused selles arenevas ja kaugeleulatuvas projektis. Komitee tervitab komisjoni ja Euroopa Keskpanga jätkuvaid jõupingutusi muuta SEPA juhtimine tsentraalseks, näiteks andes juhtimise SEPA nõukogule. Ent komitee kutsub üles kiirendama seda protsessi, sest praegune de facto reguleerimata olukord takistab asjaomase mehhanismi rakendamist.