20.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 308/6

1.

2.

2.1.

2.2.

2.3.

2.4.

2.5.

2.5.1.

2.5.2.

2.5.3.

2.5.4.

2.5.5.

2.5.6.

2.6.

2.7.

2.8.

2.9.

2.9.1.

2.9.2.

2.10.

2.11.

2.12.

2.13.

3.

3.1.

3.1.1.

3.1.1.1.

3.1.1.2.

3.1.1.3.

3.1.1.4.

3.1.2.

3.1.3.

3.1.4.

3.1.5.

3.1.6.

3.1.7.

3.2.

4.

4.1.

4.2.

4.3.

4.4.

5.

5.1.

5.2.

6.

7.

8.

1.

Käesoleva teatise põhieesmärk on anda praktilisi suuniseid Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artiklitega 101 ja 102 (1) seotud menetluste läbiviimiseks Euroopa Komisjonis (edaspidi „komisjon”) kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1/2003, (2) selle rakendusmäärusega (3) ja Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. Sellega seoses soovitakse teatisega laiemalt tutvustada komisjoni uurimismenetlust (4) ning selle kaudu parandada uurimiste tõhusust ja tagada menetluse suur läbipaistvus ja prognoositavus. Teatis hõlmab peamisi menetlusi, (5) mis käsitlevad ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 väidetavaid rikkumisi.

2.

Liikmesriikide vastu algatatud rikkumismenetlused, mis põhinevad eeskätt ELi toimimise lepingu artiklil 106 koostoimes ELi toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102, jäävad käesoleva teatise kohaldamisalast välja. Samuti ei kohaldata teatist ühinemismääruse kohaste (6) või riigiabi käsitlevate menetluste (7) suhtes.

3.

ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamist käsitlevaid menetlusi (edaspidi „menetlused”) reguleeritakse eelkõige määrusega (EÜ) nr 1/2003 ja selle rakendusmäärusega. Peale selle on menetluste läbiviimiseks asjakohased komisjoni teatised toimikule juurdepääsu (8) ja kaebuste menetlemise kohta, (9) samuti otsus ärakuulamise eest vastutava ametniku pädevuse kohta (10). Seoses majandusekspertide aruannete ja kvantitatiivsete andmete esitamisega osutatakse majanduslike tõendite esitamist käsitlevatele parimatele tavadele (11). Käesolevat teatist ei tohiks seega pidada komisjoni menetlusi reguleerivate meetmete lõplikuks loeteluks. Teatist tuleks lugeda koostoimes muude sarnaste instrumentidega ning mis tahes asjakohase kohtupraktikaga.

4.

Leebema kohtlemise teatises (12) määratletud kartellide uurimise suhtes võib samuti kohaldada erimenetlusi seoses leebema kohtlemise taotluste ja kokkulepete sõlmimisega (13). Kõnealused erimenetlused ei kuulu käesoleva teatise kohaldamisalasse. Peale selle, kartelle käsitlevate menetluste eriline laad tingib teatavatel asjaoludel erisätete kohaldamise, et mitte sekkuda võimalike leebema kohtlemise taotluste esitamisse (14) või kokkuleppe sõlmimist käsitlevatesse aruteludesse (15). Kui see on asjakohane, viidatakse nendele erisätetele.

5.

Käesolev teatis on üles ehitatud järgmiselt. 2. jaos tutvustatakse menetlust, mida järgitakse uurimisetapis. See jagu on asjakohane mis tahes uurimise puhul olenemata sellest, kas uurimise tulemusena tehakse keelav otsus (määruse (EÜ) nr 1/2003 artikkel 7), kohustusi kehtestav otsus (määruse (EÜ) nr 1/2003 artikkel 9) või kaebuse tagasilükkamise otsus (rakendusmääruse artikkel 7). 3. jaos kirjeldatakse peamisi menetlusetappe ja kaitseõigusi seoses keelava otsuse tegemiseni viivate menetlustega. 4. jaos kirjeldatakse kohustuste kehtestamise menetluse erijooni. 5. jaos käsitletakse kaebuste tagasilükkamist. Ülejäänud jaod on üldist laadi: 6. jaos kirjeldatakse teabe kasutamise piiranguid, 7. jaos käsitletakse otsuste vastuvõtmist, nendest teatamist ja nende avaldamist ning 8. jaos tulevast läbivaatamist.

6.

Käesolevas teatises on eeskätt tuginetud määruse (EÜ) nr 1/2003 ja selle rakendusmääruse kohaldamisel seni saadud kogemustele. Teatis kajastab komisjoni seisukohti teatise avaldamise ajal ning teatist kohaldatakse alates selle avaldamise kuupäevast seni lõpetamata (16) ja tulevaste juhtumite suhtes. Iga üksiku juhtumi erijoontest tulenevalt võib siiski olla vaja kohandada käesolevat teatist või sellest kõrvale kalduda, sõltuvalt uuritavast juhtumist.

7.

Käesoleva teatisega ei looda mingeid uusi õigusi ega kohustusi ega muudeta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad Euroopa Liidu toimimise lepingust (edaspidi „ELi toimimise leping”), määrusest (EÜ) nr 1/2003, rakendamismäärusest ja Euroopa Liidu Kohtu praktikast.

8.

Komisjon julgustab kasutama juhtumitega seotud suhtluses elektroonilist teavet (e-kirju või digiseadmeid).

9.

ELi toimimise lepingu artiklite 101 või 102 väidetavat rikkumist käsitlev juhtum võib põhineda ettevõtja, füüsilise või juriidilise isiku või isegi liikmesriigi kaebusel.

10.

Kodanikelt ja ettevõtjatelt saadav teave on oluline komisjoni uurimismenetluse algatamisel. Seepärast julgustab komisjon kodanikke ja ettevõtjaid teatama talle (17) kahtlustest seoses konkurentsieeskirjade rikkumisega. Seda võib teha kas ametliku kaebuse esitamisega (18) või lihtsalt komisjonile turuteabe andmisega. Igaühel, kes suudab kaebuse esitajana tõendada õigustatud huvi ning kes esitab kaebuse kooskõlas vormiga C (19), on teatavad menetlusõigused. Järgitava menetluse üksikasjad on sätestatud rakendusmääruses ja kaebuste menetlemist käsitlevas teatises. Füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kes ei ole kaebuse esitajad, kuid kes näitavad üles piisavat huvi saada ära kuulatud ning kes saavad ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult loa osaleda menetluses, on samuti teatavad menetlusõigused vastavalt rakendusmääruse artiklile 13.

11.

Komisjon võib alustada juhtumi uurimist ka omal algatusel (ex officio). Komisjon võib seda teha siis, kui tema tähelepanu on juhitud teatavatele asjaoludele, või sektoripõhiste uurimiste, majandussektori esindajatega toimunud mitteametlike kohtumiste või turujärelevalve raames kogutud või Euroopa konkurentsivõrgustikus või kolmandate riikide konkurentsiasutustega vahetatud teabe põhjal. Kartellijuhtumite uurimist saab alustada ka ühe kartelliliikme esitatud leebema kohtlemise taotluse põhjal.

12.

Kõik juhtumid, olenemata nende algatamise alusest, peavad läbima esialgse hindamise etapi. Selles etapis uurib komisjon, kas juhtum väärib edasist uurimist, (20) ning kui see on nii, siis määratleb uurimise esialgse suuna, tehes eelkõige kindlaks pooled, turud ja uuritava tegevuse. Selles etapis võib komisjon kasutada erinevaid uurimismeetmeid, näiteks määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõike 2 kohaseid teabenõudeid.

13.

Praktikas tähendab esialgse hindamise süsteemi kohaldamine, et mõni juhtum lükatakse tagasi väga varajases etapis, sest selle edasist uurimist ei peeta põhjendatuks. Sellega seoses keskendab komisjon oma täitmise tagamise vahendid juhtumitele, mille puhul on rikkumise tuvastamine tõenäoline – eelkõige juhtumitele, mis avaldavad kõige suuremat mõju konkurentsi toimimisele siseturul ning mis ohustavad kõige rohkem tarbijate huve, samuti juhtumitele, mis aitavad määratleda ELi konkurentsipoliitikat ja/või tagada ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja/või 102 ühtse kohaldamise (21).

14.

Kõnealuse esialgse hindamisega püütakse samuti varajases etapis käsitleda juhtumite jagamist Euroopa konkurentsivõrgustiku raames. Määrusega (EÜ) nr 1/2003 loodi võimalus anda juhtumeid uurida võrgustiku teistele liikmetele, kui neil on head eeldused nendega tegelemiseks. Sellest tulenevalt võib komisjon määrata juhtumit uurima liikmesriigi konkurentsiasutuse ja vastupidi (22).

15.

Esimese uurimismeetme (tavaliselt teabenõue (23) või kontroll) adresseerimisel ettevõtjale teavitatakse adressaati asjaolust, et tema suhtes viiakse läbi esialgne uurimine, ning samuti teatatakse talle sellise uurimise sisu ja eesmärk. Teabenõude raames tuletatakse talle täiendavalt meelde, et kui uuritava tegevuse toimumine leiab kinnitust, võib see kujutada endast ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja/või 102 rikkumist. Pärast teabenõude saamist või kontrolli läbiviimist võivad isikud (24) igal ajal, sealhulgas enne menetluse alustamist, esitada konkurentsi peadirektoraadile järelepärimise uurimise seisu kohta. Kui selline ettevõtja leiab, et konkurentsi peadirektoraat ei ole teda tema menetluslikust seisundist nõuetekohaselt teavitanud, võib ta saata küsimuse lahendamiseks ärakuulamise eest vastutavale ametnikule pärast seda, kui ta on selle küsimuse esitanud konkurentsi peadirektoraadile (25). Ärakuulamise eest vastutav ametnik teeb otsuse, millest konkurentsi peadirektoraat teavitab seda ettevõtjat või ettevõtjate ühendust, kes esitas taotluse oma menetlusliku seisundi kohta. Kõnealune otsus edastatakse taotluse esitanud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele. Kui komisjon otsustab esialgse hindamise mis tahes etapis juhtumi edasise uurimise lõpetada (ja seega menetlust mitte alustada), teatab komisjon sellest omal algatusel isikule, kelle suhtes viidi läbi esialgne uurimine.

16.

Kaebustel põhinevate juhtumite puhul püüab komisjon teavitada kaebuse esitajaid nelja kuu jooksul alates kaebuse kättesaamisest neist meetmetest, mida komisjon seoses kaebusega võtta soovitab (26). See ajakava on soovituslik ning sõltub iga üksiku juhtumi asjaoludest ning sellest, kas konkurentsi peadirektoraat on saanud kaebuse esitajalt või kolmandatelt isikutelt piisavalt teavet, eelkõige vastuseks komisjoni esitatud teabenõuetele, et teha otsus juhtumi uurimise jätkamise kohta.

17.

Komisjon algatab määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 11 lõike 6 kohase menetluse, (27) kui esialgse hinnangu tulemusena järeldatakse, et juhtum väärib edasist uurimist, ning kui uurimise ulatus on piisavalt täpselt kindlaks määratud.

18.

Menetluse algatamise korral määratakse kindlaks, kes Euroopa konkurentsivõrgustiku liikmetest hakkab juhtumit arutama, (28) ning vajaduse korral ka see, kes on juhtumiga seotud pooled ja kaebuse esitaja. Samuti on see märguandeks, et komisjon võtab endale kohustuse juhtumit edasi uurida. Seega eraldab komisjon juhtumi uurimiseks vahendid ja püüab juhtumit õigeaegselt käsitleda.

19.

Menetluse algatamise otsuses nimetatakse menetluse pooled, kelle suhtes menetlust kohaldatakse, ning kirjeldatakse lühidalt uurimise ulatust. Eelkõige kirjeldatakse selles ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 väidetavat rikkumist põhjustanud tegevust, mida uurimine hõlmab, ning tavaliselt nimetatakse territoorium ja majandussektor või -sektorid, kus uuritav tegevus toimub.

20.

Vastavalt rakendusmääruse artiklile 2 võib komisjon menetluse algatamise avalikustada. Komisjoni tava on avaldada teade menetluse algatamise kohta konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil ja anda välja pressiteade, välja arvatud juhul, kui selline avaldamine võib uurimist kahjustada.

21.

Pooltele, kelle suhtes uurimist läbi viiakse, teatatakse suuliselt või kirjalikult menetluse algatamisest piisavalt aegsasti enne menetluse algatamise avalikustamist, et anda neile võimalus valmistada ette omapoolne teade (eelkõige aktsionäridele/osanikele, finantseerimisasutustele ja ajakirjanikele).

22.

Tuleb rõhutada, et menetluse algatamine ei tähenda mingil moel seda, et rikkumine toimus. See on kõigest märk sellest, et komisjon jätkab juhtumi uurimist. See oluline selgitus esitatakse menetluse algatamise otsuses (mis edastatakse pooltele), samuti kõigis üldsusele suunatud teadetes, mis käsitlevad menetluse algatamist juhtumi suhtes.

23.

Menetluse algatamine ei piira komisjoni õigust laiendada hilisemas etapis uurimise ulatust ja/või adressaatide nimekirja. Juhul kui uurimise ulatust laiendatakse, kohaldatakse punktides 20 ja 21 ettenähtud korda.

24.

Kartellijuhtumite puhul toimub menetluse algatamine tavaliselt samaaegselt vastuväidete vastuvõtmisega (vt punkt 4), kuigi see võib toimuda varem.

25.

Vastavalt määruse nr 1 artiklile nr 3 (29) koostatakse dokumendid, mille komisjon saadab Euroopa Liidus asuvale ettevõtjale, selle liikmesriigi keeles, kus ettevõtja asub.

26.

Vastavalt sama määruse artiklile 2 võib dokumendid, mille ettevõtja saadab komisjonile, koostada saatja valikul ükskõik millises Euroopa Liidu ametlikus keeles. Vastus koostatakse ja edasine kirjavahetus toimub samas keeles.

27.

Selleks et vältida tõlkimisega kaasnevaid viivitusi, võib adressaat loobuda õigusest saada dokumendid eespool nimetatud eeskirja kohaldamisest tulenevas keeles ja valida mõne muu keele. Nõuetekohaste volituste alusel võib keelenõuete täitmisest loobuda konkreetse dokumendi ja/või kogu menetlusega seoses.

28.

Lihtsate teabenõuete puhul on tavaks saata kaaskiri (sealhulgas viide määruse nr 1 artiklile 3) adressaadi asukohaliikmesriigi keeles või inglise keeles ning lisada küsimustik inglise keeles. Samuti teavitatakse adressaati selgelt tema asukohaliikmesriigi keeles tema õigusest saada kaaskirja ja/või küsimustiku tõlge adressaadi asukohaliikmesriigi keelde ning samuti tema õigusest vastata selles keeles. See tava võimaldab teabenõuete kiiremat menetlemist, tagades samas adressaatide õigused.

29.

Vastuväited, esialgne hinnang ja määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklite 7 ja 9 ning artikli 23 lõike 2 kohased otsused tehakse teatavaks adressaadi liikmesriigi ametlikus keeles, kui viimane ei ole allkirjastanud eespool nimetatud dokumenti keelenõude täitmisest loobumise kohta.

30.

Määruse nr 1 artikli 2 kohaselt koostatakse kaebuse esitajale antav vastus ja edasine kirjavahetus temaga kaebuse koostamise keeles.

31.

Suulisel ärakuulamisel osalejad võivad nõuda, et neid kuulataks ära mõnes ELi ametlikus keeles, mis ei ole menetluse keel. Sellisel juhul tagatakse suulise ärakuulamise tõlkimine, kui ärakuulamise eest vastutavale ametnikule antakse sellest nõudest piisavalt aegsasti teada.

32.

Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 kohaselt on komisjonil õigus nõuda ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt kogu vajaliku teabe esitamist. Teavet võidakse taotleda kirja teel (nn tavaline teabenõue (artikli 18 lõige 2)) või otsusega (artikli 18 lõige 3) (30). Tuleb rõhutada, et teabenõudeid saadetakse korrapäraselt mitte ainult uurimisalustele ettevõtjatele, vaid samuti teistele ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele, kellel võib olla asjakohast teavet.

33.

Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 kohaselt võib komisjon nõuda ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt kogu vajaliku teabe esitamist. Teave on vajalik eelkõige siis, kui komisjon saab selle abil kontrollida taotluses viidatud väidetava rikkumise toimumist. Komisjonil on sellega seoses kaalutlusõigus (31).

34.

Komisjon peab kindlaks määrama teabenõude ulatuse ja vormi. Vajaduse korral võiks konkurentsi peadirektoraat siiski arutada adressaatidega teabenõude ulatust ja vormi. See võib olla eriti kasulik juhul, kui teabenõue käsitleb kvantitatiivseid andmeid (32).

35.

Kui teabenõudele antavas vastuses esitab ettevõtja selgelt mitteasjakohast teavet (eelkõige dokumente, mis ei ole ilmselt seotud uuritava küsimusega), võib konkurentsi peadirektoraat sellise teabe esimesel võimalusel pärast vastuse saamist teabenõude adressaadile tagasi saata, et vältida sageli mahuka haldustoimiku mittevajalikku koormamist. Toimikusse lisatakse selle kohta lühike teade.

36.

Kui määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõike 2 kohase teabenõude adressaat keeldub sellises teabenõudes esitatud küsimusele vastamast, kasutades õigust mitte anda ütlusi iseenda vastu, nagu see on kindlaks määratud Euroopa Liidu Kohtu praktikaga, (33) võib ta edastada küsimuse õigeaegselt pärast teabenõude saamist ärakuulamise eest vastutavale ametnikule, olles esitanud kõnealuse küsimuse ka konkurentsi peadirektoraadile enne algselt kehtestatud tähtaja lõppu (34). Asjakohastel juhtudel ja võttes arvesse vajadust vältida põhjendamatuid viivitusi menetluses, võib ärakuulamise eest vastutav ametnik esitada põhjendatud soovituse selle kohta, kas kohaldatakse õigust mitte anda ütlusi iseenda vastu, ning teavitada vastutavat peadirektorit tehtud järeldustest, mida tuleb seejärel võtta arvesse kõigi määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõike 3 kohaste otsuste tegemisel. Teabenõude adressaadile antakse põhjendatud soovituse koopia (35). Artikli 18 lõike 3 kohase otsuse adressaadile tuletatakse meelde tema õigust mitte anda ütlusi iseenda vastu, nagu on kindlaks määratud Euroopa Liidu Kohtu praktikas.

37.

Teabenõudes täpsustatakse, millist teavet nõutakse, ning määratakse kindlaks teabe esitamise tähtaeg.

38.

Adressaatidele antakse teabenõudele vastamiseks mõistlik tähtaeg, mis sõltub teabenõude pikkusest ja keerukusest ning mille puhul võetakse arvesse uurimise vajadusi. Üldjuhul on tähtaeg vähemalt kaks nädalat alates teabenõude saamisest. Kui juba alguses leitakse, et tähtaeg peaks olema pikem, määratakse teabenõudele vastamise tähtaeg sellele vastavalt. Kui teabenõude ulatus on piiratud, näiteks kui see hõlmab üksnes varem esitatud teabe lühikest selgitamist või teabenõude adressaadile hõlpsasti kättesaadava teabe esitamist, on tähtaeg tavaliselt lühem (üks nädal või alla selle).

39.

Kui adressaatidel on raskusi kindlaksmääratud tähtaja jooksul vastamisega, võivad nad paluda tähtaja pikendamist. Selleks tuleks piisavalt aegsasti enne tähtaja möödumist esitada kirjalik (kirja või e-kirja teel) taotlus või taotluse kinnitus. Kui komisjon leiab, et taotlus on põhjendatud, siis tähtaega pikendatakse (sõltuvalt taotletava teabe keerukusest ja muudest teguritest). Komisjon võib lisaks teabenõude adressaadiga kokku leppida, et taotletud teabe teatavad osad, mis on eriti olulised või adressaadile hõlpsasti kättesaadavad, esitatakse lühema aja jooksul, kuid ülejäänud teabe esitamise tähtaega pikendatakse.

40.

Kui teabe taotlemiseks määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõike 3 kohaselt tehtud otsuse adressaat ei saa eespool kirjeldatud menetluse tulemusena lahendust oma murele seoses tähtajaga, võib ta edastada küsimuse ärakuulamise eest vastutavale ametnikule. Selline taotlus tuleks esitada õigeaegselt enne algselt kindlaks määratud tähtaja möödumist (36). Ärakuulamise eest vastutav ametnik teeb otsuse selle kohta, kas tähtaega tuleks pikendada, võttes arvesse teabenõude pikkust ja keerukust ning uurimise vajadusi.

41.

Teabenõude kaaskirjas nõutakse adressaadilt lisaks seda, et ta märgiks, kas ta peab vastuses esitatud teavet konfidentsiaalseks. Sellisel juhul peab adressaat kooskõlas rakendusmääruse artikli 16 lõikega 3 põhjendama oma väiteid eraldi iga teabeühiku kohta ning esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse versiooni. Selline mittekonfidentsiaalne versioon esitatakse samas formaadis nagu konfidentsiaalne teave, kuid välja jäetud lõigud asendatakse neid käsitleva kokkuvõtva teabega. Kui ei lepita kokku teisiti, tuleks mittekonfidentsiaalne versioon esitada samaaegselt originaalteabega. Kui ettevõtja neid nõudeid ei täida, võib komisjon eeldada, et asjaomased dokumendid või seisukohad ei sisalda konfidentsiaalset teavet vastavalt rakendusmääruse artikli 16 lõikele 4.

42.

Uurimisetapis võib konkurentsi peadirektoraat korraldada kohtumisi (või pidada telefonikõnesid) pooltega, kelle suhtes menetlust läbi viiakse, ning kaebuse esitajate või kolmandate isikutega. Eelkõige korraldab konkurentsi peadirektoraat töökoosolekuid või võib pidada kolmepoolseid kohtumisi, nagu on kirjeldatud allpool jagudes 2.9 või 2.10.

43.

Kui kohtumine toimub uurimisaluste poolte taotlusel, peaksid kaebuse esitajad või kolmandad isikud üldjuhul esitama eelnevalt kohtumisel arutatavate teemade esialgse loetelu, samuti märgukirja või ettekande, milles käsitletakse üksikasjalikumalt kõiki neid küsimusi. Pärast olulistel teemadel toimunud kohtumist või telefonikõnet võivad pooled, kaebuse esitajad või kolmandad isikud oma seisukohti või ettekandeid kirjalikult põhjendada.

44.

Kõik kohtumisel osalenud ettevõtjate koostatud kirjalikud dokumendid, mis edastatakse konkurentsi peadirektoraadile, lisatakse toimikusse. Juhtumi edasise menetlemise korral tehakse selliste dokumentide mittekonfidentsiaalsed versioonid koos konkurentsi peadirektoraadi koostatud lühikese märkusega kättesaadavaks pooltele, kelle suhtes menetlust läbi viiakse, kui nad saavad juurdepääsu toimikule. Võttes arvesse anonüümsuse tagamise taotlusi, (37) nimetatakse kõnealuses märkuses kohtumisel (või oluliste küsimuste arutamisega seotud telefonivestluses) osalenud ettevõtja või ettevõtjad ning ajakava ja kohtumisega (või telefonivestlusega) hõlmatud teema või teemad (38). Niisugune lühike märkus koostatakse ka siis, kui kohtumine toimub komisjoni algatusel (nt töökohtumine).

45.

Komisjon võib pärast pooltega, kaebuse esitajatega või kolmandate isikutega toimunud kohtumist või muud laadi mitteametlikku kontakti nõuda, et nad esitaksid kirjalikult määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 kohase teabe, või kutsuda neid andma ütlusi vastavalt nimetatud määruse artiklile 19.

46.

Määruses (EÜ) nr 1/2003 ja rakendusmääruses on sätestatud erimenetlus ütluste võtmiseks füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt, kellel võib olla kasulikku teavet seoses ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 väidetava rikkumisega (vt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikkel 19 ja rakendusmääruse artikkel 3) (39).

47.

Selle menetluse kohaselt võib komisjon mis tahes moel, näiteks telefoni või videokonverentsi teel küsitleda kõiki füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes nõustuvad küsitlemisega, mille eesmärk on koguda uuritava küsimusega seotud teavet.

48.

Enne selliste ütluste võtmist teavitab konkurentsi peadirektoraat küsitletavat küsitluse õiguslikust alusest, selle vabatahtlikkusest ning küsitletava õigusest pidada nõu advokaadiga. Konkurentsi peadirektoraat teatab küsitletavale ka küsitluse eesmärgi ning oma kavatsusest küsitlus protokollida. Praktikas esitatakse küsitletavale allakirjutamiseks menetluse kulgu selgitav dokument. Ütluste õigsuse tagamiseks tehakse küsitluse protokoll küsitletavale kättesaadavaks peagi pärast küsitlust, et ta saaks protokolli heaks kiita.

49.

Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 19 ja rakendusmääruse artikli 3 kohast ütluste võtmise menetlust kohaldatakse üksnes juhul, kui küsitletava ja konkurentsi peadirektoraadi vahel on sõnaselgelt kokku lepitud, et vestlus protokollitakse kui artikli 19 kohane ametlik küsitlus. Komisjonil on õigus otsustada, millal ta soovitab küsitlust läbi viia. Ka pool võib esitada konkurentsi peadirektoraadile taotluse, et tema ütlused protokollitaks kui küsitlus. Selline taotlus kiidetakse põhimõtteliselt heaks, kui see on vajalik ja nõutav uurimise nõuetekohaseks läbiviimiseks.

50.

Uurimise raames on komisjonil volitused viia läbi kontrolle ettevõtja ruumides ja teatavatel asjaoludel ka muudes ruumides, sealhulgas eraruumides. Komisjoni tava seoses ettevõtja ruumides läbiviidavate kontrollidega kirjeldatakse konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil kättesaadavas selgitavas märkuses (40).

51.

Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale (41) (mille põhijoontest esitatakse kokkuvõte allpool) võib teatav advokaadi ja tema kliendi vaheline teabevahetus olla rangetel tingimustel kaitstud advokaadi kutsesaladuse hoidmise kohustusega ning seega olla komisjoni seisukohalt konfidentsiaalne, piirates komisjoni õigust uurimist toimetada ja dokumentidega tutvuda (42). Advokaadi ja kliendi vaheline teabevahetus on kaitstud advokaadi kutsesaladuse hoidmise kohustusega tingimusel, et see teabevahetus on toimunud kliendi kaitseõiguste kasutamise eesmärgil ja huvides konkurentsimenetluse raames ning et kõnealune teabevahetus on toimunud sõltumatute advokaatidega (43).

52.

Ettevõtja, kest taotleb advokaadi kutsesaladuse hoidmise kohustuse kohaldamist seoses teatava dokumendiga, peab esitama komisjonile nõuetekohase põhjenduse ja asjakohased materjalid oma taotluse põhjendamiseks, olemata seejuures kohustatud avaldama selliste dokumentide sisu (44). Tuleks esitada redigeeritud versioonid, millest on välja jäetud advokaadi kutsesaladusega hõlmatud osad. Kui komisjon leiab, et selliseid tõendeid ei ole esitatud, võib ta anda korralduse kõnealuste dokumentide esitamiseks ning vajaduse korral määrata ettevõtjale selliste täiendavate tõendite või vaidlustatud dokumentide esitamisest keeldumise eest trahvid või karistusmaksed (45).

53.

Enamasti piisab komisjoni ametnike põgusast tutvumisest – tavaliselt kontrolli käigus – dokumendi üldise ülesehituse, pealkirja, nimetuse või dokumendi muude üldiste joontega, et kinnitada ettevõtja esitatud põhjenduste paikapidavust või need ümber lükata. Kuid ettevõtjal on õigus keelduda võimaldamast komisjoni ametnikel isegi põgusat tutvumist, eeldusel et ettevõtja põhjendab nõuetekohaselt, miks see oleks võimatu ilma dokumendi sisu avaldamata (46).

54.

Kui komisjoni ametnikud leiavad kontrolli käigus, et ettevõtja i) ei ole põhjendanud oma nõuet, et asjaomase dokumendi suhtes tuleks kohaldada advokaadi kutsesaladuse hoidmise kohustust, ii) on üksnes esitanud põhjendused, mille alusel ei ole sellise kaitse võimaldamine kohtupraktika kohaselt õigustatud, või iii) tugineb selgelt valedele faktilistele väidetele, siis võivad komisjoni ametnikud tutvuda viivitamatult dokumendi sisuga ning teha sellest koopia (kasutamata pitseeritud ümbriku menetlust). Kuid kui komisjoni ametnikud leiavad kontrolli käigus, et ettevõtja esitatud materjal ei ole sellist laadi, mis tõendaks, et kõnealune dokument on kaitstud advokaadi ametisaladusega, nagu on kindlaks määratud Euroopa Liidu Kohtu praktikas – eelkõige juhul, kui kõnealune ettevõtja keeldub võimaldamast komisjoni ametnikel põgusalt dokumendiga tutvuda –, kuid mille puhul ei saa välistada, et dokument on kaitstud ametisaladusega, võivad ametnikud asetada vaidlustatud dokumendi pitseeritud ümbrikusse ning tuua selle komisjoni ruumidesse, eesmärgiga vaidlus lahendada.

55.

Ettevõtjad või ettevõtjate ühendused võivad paluda, et ärakuulamise eest vastutav ametnik uuriks nõudeid, mille kohaselt on komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklite 18, 20 või 21 alusel nõutav dokument, mida komisjonile ei esitatud, hõlmatud advokaadi ametisaladusega kohtupraktika tähenduses, kui ettevõtja ei ole olnud suuteline lahendama küsimust konkurentsi peadirektoraadiga (47). Nõude esitanud ettevõtja võib suunata küsimuse ärakuulamise eest vastutavale ametnikule, kui ta nõustub, et ärakuulamise eest vastutav ametnik tutvub dokumendiga, mille suhtes taotletakse advokaadi ametisaladuse hoidmise kohustuse kohaldamist, ning mis tahes muude ärakuulamise eest vastutava ametniku hinnangu koostamiseks vajalike materjalidega. Avaldamata potentsiaalselt konfidentsiaalset teavet, edastab ärakuulamise eest vastutav ametnik vastutavale peadirektorile ning asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjate ühendusele oma esialgse seisukoha ning võib astuda asjakohaseid samme mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse leidmiseks.

56.

Kui kokkulepet ei saavutata, võib ärakuulamise eest vastutav ametnik koostada komisjoni pädevale liikmele põhjendatud soovituse, avaldamata seejuures potentsiaalselt konfidentsiaalse dokumendi sisu. Nõude esitanud pool saab kõnealuse soovituse koopia. Kui sel moel ei õnnestu küsimust lahendada, jätkab komisjon selle uurimist. Vajaduse korral võib ta vastu võtta otsuse, millega lükatakse nõue tagasi.

57.

Juhul kui ettevõtja on taotlenud kaitset advokaadi ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsuse põhimõtte alusel ning on oma taotlust põhjendanud, ei tutvu komisjon dokumendi sisuga (erandiks on ärakuulamise eest vastutav ametnik, kui küsimus on edastatud talle arutamiseks ärakuulamise eest vastutava ametniku pädevusi käsitleva otsuse artikli 4 lõike 2 punkti a alusel) enne seda, kui ta on vastu võtnud otsuse, millega see taotlus tagasi lükatakse, ning on võimaldanud asjaomasel ettevõtjal edastada küsimuse Euroopa Liidu Kohtule. Seega, kui ettevõtja esitab tühistamishagi ja taotleb ajutiste meetmete kohaldamist kindlaksmääratud aja jooksul, ei ava komisjon pitseeritud ümbrikku ega tutvu dokumentidega enne seda, kui Euroopa Liidu Kohus on ajutiste meetmete kohaldamise taotluse suhtes otsuse teinud (48).

58.

Ettevõtjatele, kes esitavad selgelt alusetuid taotlusi kaitse saamiseks advokaadi ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsuse põhimõtte alusel pelgalt viivitustaktikana või kes on objektiivse põhjuseta selle vastu, et komisjon uurimise raames põgusalt tutvub dokumentidega, võidakse määrata trahv määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 1 kohaselt, kui on täidetud selle sätte muud tingimused. Samamoodi võidakse selliseid meetmeid arvesse võtta raskendavate asjaoludena, kui tehakse otsus trahvi määramiseks ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja/või 102 rikkumise eest (49).

59.

Uurimise raames võib komisjon vahetada teavet ka liikmesriikide konkurentsiasutustega vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 12. Komisjoni tava seoses kõnealuse teabevahetusega kirjeldatakse komisjoni teatises konkurentsiasutuste võrgustiku raames tehtava koostöö kohta (50).

60.

Konkurentsi peadirektoraat püüab kogu menetluse ajal kas omal algatusel või taotluse korral anda pooltele, kelle suhtes menetlus läbi viiakse, piisavalt võimalusi avatud ja otsekoheste arutelude pidamiseks – võttes arvesse uurimise etappi –, ning teha nende seisukohad teatavaks.

61.

Sellega seoses teeb komisjon ettepanekuid töökoosolekute korraldamiseks menetluse teatavates etappides. Töökoosolekud, millel osalemine on poolte jaoks täiesti vabatahtlik, võivad aidata parandada otsuste tegemise menetluse kvaliteeti ja tõhusust ning tagada läbipaistvust ning konkurentsi peadirektoraadi ja poolte vahelist suhtlust, eelkõige selleks, et teavitada pooli menetluse hetkeseisust menetluse olulistes etappides. Töökoosolekute korraldamise ettepanek tehakse üksnes neile pooltele, kelle suhtes uurimist läbi viiakse, ja mitte kaebuse esitajale (välja arvatud juhul, kui komisjon algatas menetluse määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 11 lõike 6 alusel ning kavatseb teavitada kaebuse esitajat sellest, et komisjon lükkab kaebuse ametliku kirjaga tagasi rakendusmääruse artikli 7 lõike 1 kohaselt) ega kolmandatele isikutele. Kui uurimise all on mitu poolt, tehakse töökoosoleku korraldamise ettepanek igale poolele eraldi. Kartellimenetluses tehakse ettepanek töökoosoleku korraldamiseks punkti 65 kohaselt.

62.

Töökoosolekud toimuvad tavaliselt komisjoni ruumides, kuid neid võib vajaduse korral pidada ka telefoni või videokonverentsi teel. Kohtumist juhatab tavaliselt konkurentsi peadirektoraadi kõrgem ametnik (direktor või asepeadirektor). Kuid mitut poolt hõlmavate juhtumite korral võib kohtumist juhatada ka vastutav üksuse juhataja.

63.

Konkurentsi peadirektoraat teeb ettepaneku töökoosolekute korraldamiseks menetluse mitmes olulises etapis. Need kattuvad põhimõtteliselt (kuigi tavaliselt ei kattu need kartellimenetluste raames) järgmiste sündmustega:

64.

Vastuväidete esitamise korral tehakse pooltele samuti ettepanek töökoosoleku korraldamiseks pärast seda, kui pooled on esitanud oma vastuse vastuväidetele või pärast suulist ärakuulamist, kui see peaks toimuma: sellel kohtumisel teatatakse pooltele tavaliselt komisjoni esialgsed seisukohad selle kohta, kuidas ta kavatseb juhtumiga edasi tegeleda.

65.

Kartellimenetluse raames võimaldatakse ühe töökoosoleku korraldamist pärast suulist ärakuulamist. Lisaks võimaldatakse töökoosoleku korraldamist seoses menetlustega, mille tulemusena tehakse kohustusi kehtestav otsus (vt 4. jagu), ning kaebuse esitajatele juhul, kui komisjon on algatanud menetluse määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 11 lõike 6 alusel ning kavatseb teavitada kaebuse esitajat sellest, et komisjon lükkab kaebuse ametliku kirjaga tagasi rakendusmääruse artikli 7 lõike 1 kohaselt (vt 5. jagu).

66.

Töökoosolekute korraldamine ei välista mingil moel uurimisaluste poolte, kaebuse esitajate või kolmandate isikute ja konkurentsi peadirektoraadi vaheliste arutelude toimumist juhtumi sisu või ajastuse küsimustes muul ajal kogu menetluse vältel, kui see on vajalik.

67.

Lisaks konkurentsi peadirektoraadi ja iga poole kahepoolsetele kohtumistele, nagu töökoosolekud, võib komisjon erandjuhtudel otsustada kutsuda pooled, kelle suhtes menetlust läbi viiakse, ning tõenäoliselt ka kaebuse esitaja ja/või kolmandad isikud kolmepoolsele kohtumisele. Selline kohtumine korraldatakse juhul, kui konkurentsi peadirektoraat on seisukohal, et uurimise huvides on kuulata ära kõigi poolte seisukohad asjaolude kohta või kontrollida faktide õigsust ühe kohtumise raames. Selline kohtumine võib olla uurimise jaoks kasulik näiteks juhul, kui oluliste andmete või tõenditena on esitatud kaks või enam vastandlikku seisukohta või lahknevat teavet.

68.

Kõik kolmepoolsed kohtumised toimuvad tavaliselt komisjoni algatusel ning nendel osalemine on vabatahtlik. Kolmepoolseid kohtumisi juhatab tavaliselt konkurentsi peadirektoraadi kõrgem ametnik (direktor või asepeadirektor). Kolmepoolne kohtumine ei asenda ametlikku suulist ärakuulamist.

69.

Kui toimuvad kolmepoolsed kohtumised, tuleks need korraldada uurimisetapis võimalikult varakult (pärast menetluse algatamist ja enne vastuväidete esitamist), et aidata komisjonil jõuda sisulistes küsimustes järeldusele enne seda, kui komisjon otsustab, kas esitada vastuväited. Asjakohastel juhtudel ei ole sellise kohtumise korraldamine pärast vastuväidete esitamist siiski välistatud. Kolmepoolsed kohtumised tuleks ette valmistada päevakorra alusel, mille konkurentsi peadirektoraat määrab kindlaks pärast konsulteerimist kõigi pooltega, kes nõustuvad kohtumisel osalema. Kohtumise ettevalmistamiseks võivad kohtumisel osalevad pooled vahetada vastastikku mittekonfidentsiaalset teavet piisavalt aegsasti enne kohtumist.

70.

Kui pooled seda taotlevad, on levinud tava anda uurimise all olevate poolte ja kaebuse esitaja juhtivatele töötajatele võimalus arutada juhtumit kas konkurentsi peadirektoraadi peadirektori, kartellide valdkonna asepeadirektori või vajaduse korral konkurentsivolinikuga. Juhtivate töötajatega võivad kaasas olla nende õigus- ja/või majandusnõustajad.

71.

Komisjon annab pooltele, kelle suhtes menetlust läbi viiakse, avatud mõttevahetuse soodustamiseks ametlikel kaebustel põhinevate juhtumite puhul menetluse varajases etapis (kui leitakse, et see ei kahjusta tõenäoliselt uurimist) ja hiljemalt peatselt pärast menetluse algatamist võimaluse esitada märkusi kaebuse mittekonfidentsiaalse versiooni kohta (51). See ei pruugi olla nii juhul, kui kaebus lükatakse tagasi varajases etapis ja edasist põhjalikku uurimist ei toimu (nt põhjendusega, et kaebuse põhjal meetmete võtmiseks ei ole piisavalt alust, mida teatakse ka kui Euroopa Liidu huvi puudumist).

72.

Varajase juurdepääsu andmine kaebusele võib võimaldada pooltel anda kasulikku teavet menetluse varajases etapis ning hõlbustada juhtumi hindamist.

73.

Samamoodi on komisjoni eesmärk anda pooltele, kelle suhtes menetlust teostatakse, peatselt pärast menetluse algatamist võimalus vaadata läbi komisjonile juba esitatud muu olulise teabe mittekonfidentsiaalsed versioonid. Sellise teabe hulka kuulub kaebuse esitaja või huvitatud kolmandate isikute esitatud oluline teave, kuid see ei hõlma näiteks teabenõuetele saadetud vastuseid. Pärast sellist varajast etappi jagatakse muud sarnast teavet pooltega üksnes juhul, kui see on uurimise huvides ning sellega ei kaasne uurimisetapi põhjendamatu aeglustamise ohtu. Komisjon võtab arvesse kaebuse esitaja või huvitatud kolmandate isikute põhjendatud taotlusi nende esitatud teabe mitteavaldamiseks enne vastuväidete esitamist, kui nad on tõeliselt mures konfidentsiaalsuse pärast, sealhulgas tunnevad hirmu kättemaksu ees ja soovivad kaitsta ärisaladust.

74.

Olulise teabe läbivaatamist ei võimaldata kartellimenetluse raames (vt punkt 4).

75.

Kui komisjon on jõudnud esialgsele seisukohale juhtumiga seoses tõstatatud peamistes küsimustes, on tal mitu erinevat menetluslikku võimalust:

76.

Kui menetluse korral, milles osaleb mitu poolt, lõpetatakse juhtum ühe või mitme poole jaoks juba varajases etapis pärast menetluse ametlikku algatamist, teavitab komisjon pooli oma otsusest ning lisaks avaldab ta sellekohase märkuse oma veebisaidil ja/või annab välja pressiteate nende juhtumite puhul, kui menetluse algatamisest teatati avalikult. Sama kehtib juhtumite puhul, millega seoses menetlust ametlikult ei algatatud, kuid komisjon on juba teatanud avalikult uurimisest (nt kinnitades kontrollide toimumist).

77.

Sellistes menetlustes, mille tulemusena võidakse teha keelav otsus, on oluliseks menetlusetapiks vastuväidete vastuvõtmine. Vastuväidete vastuvõtmine ei mõjuta siiski uurimise lõpptulemust. Selle tulemusena võidakse sama hästi juhtum lõpetada keelavat või kohustusi kehtestavat otsust tegemata.

78.

Menetluse osalistel õigus olla ära kuulatud enne nende huve kahjustava lõpliku otsuse tegemist on ELi õiguse aluspõhimõte. Komisjon on pühendunud selle tagamisele, et komisjoni menetlustes antakse pooltele võimalus selle õiguse tegelikuks kasutamiseks (52).

79.

Ärakuulamise eest vastutavate ametnike ülesanne on kaitsta menetlusõiguse, eelkõige õiguse olla ära kuulatud konkurentsimenetlustes, tõhusat kasutamist (53). Ärakuulamise eest vastutavad ametnikud täidavad oma ülesandeid konkurentsi peadirektoraadist täiesti sõltumatult ning vaidlused, mis tekivad konkurentsi peadirektoraadi ja mis tahes poole vahel, kelle suhtes menetlus toimub, võidakse esitada lahendamiseks asjaomasele ärakuulamise eest vastutavale ametnikule.

80.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik on otseselt kaasatud kogu kartellimenetluse jooksul, sealhulgas eelkõige suulise ärakuulamise korraldamisse ja läbiviimisesse, kui seda kasutatakse. Pärast suulist ärakuulamist ning võttes arvesse poolte kirjalikke vastuseid vastuväidetele, annab ärakuulamise eest vastutav ametnik ärakuulamise ja selle põhjal tehtavate järelduste kohta aru konkurentsiküsimuste eest vastutavale volinikule. Enne seda, kui volinike kolleegium langetab lõpliku otsuse, teavitab ärakuulamise eest vastutav ametnik kolleegiumit lisaks sellest, kas kogu haldusmenetluse jooksul on austatud poolte õigust kasutada tõhusalt menetlusõigusi. Lõpparuanne koos komisjoni lõpliku otsusega saadetakse pooltele, kelle suhtes menetlust läbi viiakse, ning avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

81.

Enne adressaadi huve kahjustava otsuse, eelkõige otsuse, milles leitakse, et on aset leidnud ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumine, ning millega antakse korraldus sellise tegevuse lõpetamiseks (määruse (EÜ) nr 1/2003 artikkel 7) ja/või määratakse trahvid (määruse (EÜ) nr 1/2003 artikkel 23), vastuvõtmist peab komisjon andma pooltele, kelle suhtes menetlust läbi viiakse, võimaluse olla ära kuulatud küsimustes, mis on kutsunud esile komisjoni vastuväiteid (54). Selleks võtab komisjon vastu vastuväited, millest teavitatakse iga poolt, kelle suhtes menetlust läbi viiakse.

82.

Vastuväidetes esitatakse komisjoni esialgsed seisukohad ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja/või 102 väidetava rikkumise suhtes, milleni jõuti pärast põhjalikku uurimist. Vastuväidete eesmärk on teavitada asjaomaseid pooli nende vastu esitatud vastuväidetest, eesmärgiga anda neile võimalus kasutada oma kaitseõigust nii kirjalikult kui ka suuliselt (ärakuulamisel). Seega on tegemist olulise menetlusliku tagatisega, millega kindlustatakse, et järgitakse õigust olla ära kuulatud. Asjaomastele pooltele esitatakse kogu teave, mida neil on vaja enda tõhusaks kaitsmiseks ja nende vastu esitatud süüdistustele vastamiseks.

83.

Kui komisjon kavatseb kehtestada poolte suhtes parandusmeetmeid kooskõlas määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 lõikega 1, esitatakse vastuväidetes kavandatavad parandusmeetmed, mis võivad olla vajalikud kahtlustatava rikkumise lõpetamiseks. Esitatud teave peaks olema piisavalt üksikasjalik, et pooltel oleks võimalik end kaitsta seoses kavandatavate meetmete vajalikkuse ja proportsionaalsusega. Kui kavandatakse struktuurseid parandusmeetmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 lõikele 1, esitatakse vastuväidetes põhjused, miks puuduvad sama tõhusad tegevusega seotud parandusmeetmed, või miks on komisjon seisukohal, et igasugune sama tõhus tegevusega seotud parandusmeede oleks asjaomase ettevõtja jaoks koormavam kui struktuurne parandusmeede.

84.

Vastuväidetes märgitakse selgelt, kas komisjon kavatseb määrata ettevõtjatele trahve juhul, kui vastuväited jäävad jõusse (määruse (EÜ) nr 1/2003 artikkel 23). Sellisel juhul osutatakse vastuväidetes asjakohastele põhimõtetele, mis on esitatud trahvide määramist käsitlevates suunistes (55). Komisjon esitab vastuväidetes olulised faktid ja õiguslikud aspektid, mis võivad tuua kaasa trahvi määramise, näiteks rikkumise kestus ja raskusaste ning asjaolu, et rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletuse tõttu. Vastuväidetes tuleb samuti märkida piisavalt täpselt, et teatavad asjaolud võivad olla raskendavateks ning nii palju kui võimalik ka kergendavateks tingimusteks.

85.

Kuigi komisjonil ei ole sellega seoses mingeid õiguslikke kohustusi, püüab komisjon läbipaistvuse tagamiseks (ning olemasolevat teavet kasutades) hõlmata vastuväidetega muid täiendavaid küsimusi, mis on asjakohased trahvide hilisemal arvutamisel, sealhulgas arvesse võetavaid vastavaid müüginäitajaid ning aastat või aastaid, mis võetakse aluseks sellise müügi väärtuse leidmisel. Seda teavet võib pärast vastuväidete koostamist anda ka pooltele. Mõlemal juhul antakse pooltele võimalus märkusi esitada.

86.

Kui komisjon soovib oma lõplikus otsuses kalduda kõrvale vastuväidetes esitatud faktidest või õiguslikest küsimustest ning kui sellega seatakse üks pool või mitu poolt ebasoodsasse olukorda või kui komisjon kavatseb võtta arvesse täiendavaid süüstavaid tõendeid, antakse asjaomasele poolele või asjaomastele pooltele alati võimalus esitada selle kohta oma seisukohad nõuetekohasel viisil.

87.

Vastuväidetes teatab komisjon pooltele, et vastavalt trahvide määramist käsitlevate suuniste punktile 35 (56) võib komisjon erandjuhtudel ja taotluse korral võtta arvesse ettevõtja suutmatust trahvi maksta ning vähendada sellist trahvi või tühistada sellise trahvi, mis oleks vastasel korral määratud, kui trahv kahjustaks pöördumatult ettevõtja majanduslikku elujõulisust.

88.

Sellist taotlust esitavad ettevõtjad peaksid olema valmis esitama oma taotluse toetamiseks üksikasjalikku ja ajakohastatud finantsteavet. Tavaliselt võtab konkurentsi peadirektoraat pooltega ühendust, et koguda täiendavat teavet ja/või täpsustada saadud teavet. See võimaldab pooltel esitada komisjonile täiendavat asjakohast teavet. Hinnates ettevõtja väidet maksejõuetuse kohta, uurib komisjon eelkõige viimaste aastate finantsaruandeid ning jooksva aasta ja järgmiste aastate prognoose, finantstugevuse, rentaabluse, maksejõulisuse ja likviidsuse mõõtmiseks kasutatavaid suhtarve ning ettevõtja suhteid väliste finantspartnerite ja aktsionäride/osanikega. Komisjon uurib samuti iga ettevõtja konkreetset sotsiaalset ja majanduslikku olukorda ning hindab, kas trahvi määramise tulemusena on tõenäoline, et ettevõtja varad kaotavad olulisel määral oma väärtust (57).

89.

Finantsolukorda hinnatakse kõigi ettevõtjate puhul, kes on esitanud taotluse suutmatuse kohta trahve maksta, vahetult enne otsuse vastuvõtmist ning selle käigus tuginetakse ajakohastatud teabele olenemata sellest, kas vastav taotlus esitati.

90.

Pooled võivad suulisel ärakuulamisel esitada oma argumendid ka nende küsimuste kohta, mis võivad olla olulised võimalike trahvide määramisel (58).

91.

Peatselt pärast vastuväidete adressaatidele kättetoimetamist avaldab komisjon menetluse läbipaistvuse parandamiseks üldjuhul pressiteate, milles esitatakse vastuväidete põhiküsimused. Kõnealuses pressiteates märgitakse sõnaselgelt, et vastuväited ei määra menetluse lõpptulemust, mis selgub pärast poolte ärakuulamist.

92.

Vastuväidete adressaatidele antakse juurdepääs komisjoni toimikule vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõikele 2 ning rakendusmääruse artiklitele 15 ja 16, et neil oleks võimalik tõhusalt väljendada oma seisukohti vastuväidetes esitatud komisjoni esialgsete järelduste kohta.

93.

Toimikule juurdepääsu kord, samuti üksikasjalik loetelu dokumendiliikidest, millele juurdepääs antakse, ja konfidentsiaalsust käsitlevad aspektid on hõlmatud eraldiseisva teatisega toimikule juurdepääsu kohta (59). Komisjoni toimikule juurdepääsu andmine on eeskätt konkurentsi peadirektoraadi ülesanne. Ärakuulamise eest vastutavad ametnikud lahendavad poolte, teabe esitajate ja konkurentsi peadirektoraadi vahelisi vaidlusi seoses juurdepääsuga komisjoni toimikus sisalduvale teabele kooskõlas teatisega toimikule juurdepääsu kohta, kohaldatavate eeskirjade ja asjakohases kohtupraktikas esitatud põhimõtetega. Lisaks on kartellijuhtumite ja kokkuleppemenetluste puhul juurdepääs ettevõtja aruannetele reguleeritud erieeskirjadega (60).

94.

Tõhus juurdepääs toimikule sõltub suures osas koostööst poolte ja teiste ettevõtjate vahel, kelle edastatud teavet toimik sisaldab. Nagu märgitud eespool punktis 41, peavad teabe esitajad kooskõlas rakendusmääruse artikli 16 lõikega 3 põhjendama oma konfidentsiaalsusnõudeid ning esitama teabest mittekonfidentsiaalse versiooni. Selline mittekonfidentsiaalne versioon tuleb esitada samas formaadis nagu konfidentsiaalne teave, kuid välja jäetud lõigud asendatakse neid käsitleva kokkuvõtva teabega. Kui ei lepita kokku teisiti, tuleks mittekonfidentsiaalne versioon esitada samaaegselt originaalteabega. Kui mittekonfidentsiaalset versiooni ei esitata, võidakse eeldada, et dokumendid ei sisalda konfidentsiaalset teavet (61).

95.

Lisaks võimalustele, mida kaalutakse teatises toimikule juurdepääsu kohta, võib teabe mittekonfidentsiaalsete versioonide koostamise kohustusest tuleneva koormuse leevendamiseks kasutada kahte täiendavat menetlust: läbirääkimiste tulemusel avaldamine kitsale isikuteringile ning nn eriruumi menetlus.

96.

Esiteks, konkurentsi peadirektoraat võib teatavatel juhtudel, eriti kui tegemist on väga mahuka toimikuga, olla nõus, et pooled lepivad vabatahtlikult kokku läbirääkimiste tulemusel avaldamise menetluse kasutamises. Selle menetluse kohaselt lepib pool, kellel on õigus toimikuga tutvuda, kahepoolselt kokku konfidentsiaalsust taotlevate teabe esitajatega, et ta saab nende poolt komisjonile esitatud kogu teabe või osa sellest, sealhulgas konfidentsiaalse teabe. Pool, kellele antakse juurdepääs toimikule, piirab teabele juurdepääsu kitsa isikuteringiga (selle üle otsustavad pooled üksikjuhtumipõhiselt ja taotluse korral konkurentsi peadirektoraadi järelevalve all). Sel määral, mil kõnealune läbirääkimiste tulemusel antud juurdepääs toimikule piirab poole õigust saada juurdepääs uurimistoimikule, peab asjaomane pool loobuma oma õigusest pääseda juurde komisjoni toimikule. Tavaliselt saab pool läbirääkimiste tulemusel avaldamise menetluse kohase teabe otse teabe esitajalt. Kui erandjuhul teeb sellise kokkuleppe kohaselt avaldatava teabe kitsale isikuteringile kättesaadavaks komisjon, peavad teabe esitajad loobuma komisjoni suhtes oma õigusest konfidentsiaalsusele.

97.

Teiseks, konkurentsi peadirektoraat võib kasutada nn eriruumi menetlust. Seda menetlust kasutatakse tavaliselt ökonomeetrilise analüüsi jaoks oluliste kvantitatiivsete andmete avaldamiseks. Selle menetluse kohaselt koondatakse osa toimikust, sealhulgas konfidentsiaalne teave, komisjoni ruumides asuvasse tuppa (nn eriruum). Komisjoni ametniku järelevalve all antakse eriruumile juurdepääs väikesele rühmale inimestele, s.t poole välisele õigusnõustajale ja/või majandusnõustajatele (keda koos nimetatakse „nõustajad”). Nõustajad võivad kasutada eriruumis hoitavat teavet oma kliendi kaitsmiseks, kuid ei või kliendile avaldada mingit konfidentsiaalset teavet. Eriruum on varustatud mitme tööjaamaga ja vajaliku tarkvaraga (ning vajaduse korral komisjoni seisukoha toetamiseks kasutatavate vajalike andmekogude ja ajalooliste logifailidega). Ruumis puudub võrguühendus ning keelatud on igasugune suhtlemine välismaailmaga. Nõustajatel lubatakse eriruumis viibida tavapärase tööpäeva jooksul ning põhjendatud juhtudel võidakse juurdepääs anda mitmeks päevaks. Nõustajatel on rangelt keelatud teha dokumentidest koopiaid ning kokkuvõtteid või märkmeid nende kohta ning nad võivad eriruumist kaasa võtta üksnes lõpparuande. Juhtumiga tegelev rühm kontrollib, et lõpparuanne ei sisalda konfidentsiaalset teavet. Iga nõustaja allkirjastab konfidentsiaalsuskokkuleppe ning enne eriruumi sisenemist tutvustatakse talle erijuurdepääsu tingimusi. Sel määral, mil kõnealuse eriruumi menetluse kasutamine piirab poole õigust saada täielik juurdepääs uurimistoimikule, kohaldatakse ärakuulamise eest vastutava ametniku pädevusi käsitleva otsuse artiklis 8 sätestatud menetluslikke tagatisi.

98.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib ärakuulamise eest vastutava ametniku pädevusi käsitleva otsuse artikli 8 lõike 4 kohaselt otsustada, et eriruumi menetlust kasutatakse nendel harvadel juhtudel, kui juurdepääs teatavale konfidentsiaalsele teabele on poole kaitseõiguse kasutamiseks vältimatu ning kui ärakuulamise eest vastutav ametnik leiab kõiki asjaolusid arvesse võttes, et konfidentsiaalsuse tagamise ja kaitseõiguse kasutamise vahelist vastuolu saab kõige paremini lahendada just sel moel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik ei tee sellist otsust, kui ta leiab, et eriruumi kasutamine ei ole asjakohane ning et juurdepääs teabele tuleks anda muul moel (nt mittekonfidentsiaalsete versioonide abil).

99.

Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 1 kohaselt annab komisjon vastuväidete adressaatidele võimaluse olla ära kuulatud küsimustes, mis on kutsunud esile komisjoni vastuväiteid. Kirjalik vastus võimaldab pooltel, kelle suhtes menetlust läbi viiakse, esitada oma seisukohad komisjoni vastuväidete kohta.

100.

Vastuväidetele vastamise tähtaja määramisel võetakse arvesse nii teabe koostamiseks kuluvat aega kui ka juhtumi kiireloomulisust (62). Vastuväidete adressaatidel on õigus saada kirjaliku vastuse esitamiseks aega vähemalt neli nädalat (63). Konkurentsi peadirektoraat määrab pikema tähtaja (tavaliselt kaks kuud, kuigi tähtaeg võib juhtumi asjaoludest sõltuvalt olla ka lühem või pikem), võttes muu hulgas arvesse järgmisi aspekte:

101.

Vastuväidete adressaat võib esialgse tähtaja jooksul taotleda vastamise tähtaja pikendamist, esitades konkurentsi peadirektoraadile põhjendatud taotluse vähemalt 10 tööpäeva enne esialgse tähtaja möödumist. Sellise taotluse rahuldamata jätmise korral või kui vastuväidete adressaat ei nõustu antud pikenduse kestusega, võib ta enne esialgse tähtaja möödumist edastada küsimuse läbivaatamiseks ärakuulamise eest vastutavale ametnikule.

102.

Tähtaega hakatakse arvestama kuupäevast, mil anti juurdepääs toimiku põhidokumentidele (64). Tähtaega ei hakata üldjuhul arvestama enne seda, kui vastuväidete adressaadile on pakutud juurdepääsu dokumentidele, nt ettevõtja aruanded, millega on võimalik tutvuda üksnes komisjoni ruumides. Asjaolu, et juurdepääsu ei antud kogu toimikule, ei tähenda automaatselt seda, et tähtaega ei ole hakatud arvestama (65).

103.

Kui see on nõutav kaitseõigusega (66) või kui see võib komisjoni arvates aidata täiendavalt selgitada juhtumi jaoks olulisi faktilisi ja õigusküsimusi, võib komisjon anda pooltele koopia mittekonfidentsiaalsest versioonist (või selle konkreetsetest osadest) või teiste poolte kirjalikest vastustest vastuväidetele. Seda tehakse tavaliselt enne suulist ärakuulamist, et võimaldada pooltel esitada suulisel ärakuulamisel nende kohta märkuseid. Komisjon võib samuti otsustada teha seda asjakohastel juhtudel seoses kaebuse esitajate ja lubatud kolmandate isikutega. Kui antakse juurdepääs teiste poolte vastustele, kuna see on nõutav kaitseõiguse kasutamiseks, on pooltel samuti õigus saada piisavat lisaaega nende vastuste kohta märkuste esitamiseks.

104.

Kaebuse esitajad on menetlusega tihedalt seotud. Rakendusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaselt on neil õigus saada vastuväidete mittekonfidentsiaalne versioon ning komisjon näeb ette tähtaja, mille jooksul kaebuse esitaja võib esitada kirjalikult oma seisukohad. Piisavalt aegsasti enne esialgse tähtaja möödumist võib komisjonile esitada põhjendatud taotluse selle tähtaja pikendamiseks. Kui sellist taotlust ei rahuldata või kui konkurentsi peadirektoraat ja kaebuse esitaja ei jõua taotletava pikendamise suhtes kokkuleppele, võib kaebuse esitaja saata küsimuse lahendamiseks ärakuulamise eest vastutavale ametnikule, esitades selleks põhjendatud taotluse (67).

105.

Taotluse korral kuulab komisjon kooskõlas rakendusmääruse artikliga 13 ära ka teised füüsilised või juriidilised isikud, kes suudavad tõendada piisavat huvi seoses menetluse tulemusega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik teeb otsuse selle kohta, kas sellistel kolmandatel isikutel lubatakse menetluses osaleda. Menetluses osaleda lubatud pooltele teatatakse kirjalikult menetluse laad ja sisu ning komisjon määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul saavad nad oma seisukohti kirjalikult esitada. Piisavalt aegsasti enne esialgse tähtaja möödumist võib konkurentsi peadirektoraadile esitada põhjendatud taotluse selle tähtaja pikendamiseks. Kui sellist taotlust ei rahuldata või kui konkurentsi peadirektoraat ja menetlusse lubatud kolmas isik ei jõua taotletava pikendamise suhtes kokkuleppele, võib kolmas isik saata küsimuse lahendamiseks ärakuulamise eest vastutavale ametnikule, esitades selleks põhjendatud taotluse (68).

106.

Igal poolel, kellele vastuväited on adresseeritud, on õigus saada suuliselt ära kuulatud. Suulist ärakuulamist võib taotleda vastuväidetes kirjalikuks vastamiseks antud tähtaja jooksul.

107.

Suuline ärakuulamine võimaldab pooltel väljendada kirjalikult esitatud seisukohti suuliselt ning täiendada vajaduse korral kirjalikke tõendeid või teavitada komisjoni muudest küsimustest, mis võivad olla asjakohased. Suuline ärakuulamine võimaldab pooltel esitada oma argumendid ka nende küsimuste kohta, mis võivad olla olulised võimalike trahvide määramisel. Asjaolu, et ärakuulamine ei ole avalik, tagab, et kõik osalejad saavad end vabalt väljendada. Ärakuulamisel avaldatud mis tahes teavet kasutatakse ainult ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamisega seotud kohtu- ja/või haldusmenetluse otstarbel ning ükski ärakuulamisel osaleja ei avalda ega kasuta seda mis tahes muul eesmärgil. Seda piirangut kohaldatakse ka suulise ärakuulamise protokolli suhtes, samuti mis tahes visuaalselt esitatud materjali suhtes. Kui suulisel ärakuulamisel avaldatud teavet kasutatakse muul kui ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamisega seotud kohtu- ja/või haldusmenetluse otstarbel mis tahes ajal välise õigusnõustaja osalusel, võib komisjon teatada juhtumist selle õigusnõustaja advokatuurile, et tema suhtes alustataks distsiplinaarmenetlust.

108.

Pidades silmas suulise ärakuulamise olulisust, on konkurentsi peadirektoraadil tavaks tagada, et protsessi on pidevalt kaasatud konkurentsi peadirektoraadi kõrgemad ametnikud (direktor või asepeadirektor) koos uurimise eest vastutavatest komisjoni ametnikest moodustatud töörühmaga. Ärakuulamise eest vastutav ametnik kutsub ärakuulamisel osalema ka liikmesriikide konkurentsiasutused, peaökonomisti meeskonna ning asjaomased komisjoni talitused, (69) sealhulgas õigustalituse.

109.

Kui pärast vastuväidete esitamist ilmnevad uued tõendid, millele komisjon kavatseb tugineda, või kui komisjon kavatseb muuta oma õiguslikku hinnangut asjaomase ettevõtja kahjuks, antakse kõnealusele ettevõtjale võimalus esitada oma seisukohad nende uute aspektide kohta.

110.

Kui esitatakse täiendavad vastuväited või kui muudetakse selle rikkumise laadi, milles ettevõtjat süüdistatakse, (70) teatab komisjon sellest pooltele täiendavates vastuväidetes. Enne seda tehakse pooltele tavaliselt ettepanek korraldada töökoosolek. Kohaldatakse samu eeskirju nagu vastuväidetele vastamise tähtaja määramisel (vt eespool), kuigi üldjuhul määratakse sellega seoses lühem tähtaeg.

111.

Kui uued tõendid, millele komisjon kavatseb tugineda, üksnes kinnitavad ettevõtja vastu vastuväidetes juba esitatud seisukohti, juhib komisjon asjaomaste poolte tähelepanu sellele tavalise kirjaga (nn asjaolusid käsitlev kiri) (71). Asjaolusid käsitleva kirjaga antakse ettevõtjatele võimalus esitada kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi uute tõendite kohta. Komisjonile võib esitada põhjendatud taotluse selle tähtaja pikendamiseks. Kui konkurentsi peadirektoraat ja vastuväidete adressaat ei jõua taotletava pikendamise suhtes kokkuleppele, võib vastuväidete adressaat saata küsimuse lahendamiseks ärakuulamise eest vastutavale ametnikule, esitades selleks põhjendatud taotluse.

112.

Täiendavate vastuväidete saaja suhtes kohaldatakse mutatis mutandis samu menetlusõigusi, mis on adressaadil vastuväidete saamisel, sealhulgas poolte õigust taotleda suulist ärakuulamist. Samuti antakse juurdepääs kõigile tõenditele, mis koguti esialgsete vastuväidete ja täiendavate vastuväidete esitamise vahelisel ajal. Kui saadetakse asjaolusid käsitlev kiri, antakse üldiselt juurdepääs tõenditele, mis koguti pärast vastuväidete esitamist ja enne nimetatud asjaolusid käsitleva kirja koostamise kuupäeva. Kui komisjon kavatseb tugineda üksnes konkreetsetele tõenditele, mis käsitlevad ühte poolt või teatavat hulka pooli ja/või individuaalseid küsimusi (eelkõige trahvisumma kindlaksmääramise või emaettevõtja vastutusega seonduvaid küsimusi), antakse juurdepääs ainult nendele pooltele, kes on asjaga otseselt seotud, ning sellistele tõenditele, mis on seotud antud küsimuse või küsimustega.

113.

Kui poolte kirjalikke ja/või suulisel ärakuulamisel esitatud vastuseid arvesse võttes ning kogu selleks etapiks kogutud teabe põhjaliku hindamise tulemusel leiavad vastuväited põhjendamist, jätkab komisjon menetlust, et võtta vastu otsus asjakohaste konkurentsieeskirjade rikkumise tuvastamise kohta. Komisjon võib samuti otsustada tühistada teatavad vastuväited ning jätkata menetlust, et teha otsus rikkumise tuvastamise kohta ülejäänud osas.

114.

Kui vastuväiteid selles etapis siiski ei põhjendata, lõpetab komisjon juhtumi menetlemise. Sellisel juhul kohaldatakse samuti punktis 76 kirjeldatud teavitamismeetmeid.

115.

Määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 9 on sätestatud, et ettevõtjad võivad teha ettepaneku selliste kohustuste võtmiseks, mis on mõeldud komisjoni kindlaksmääratud konkurentsiküsimustega tegelemiseks. Kui komisjon need kohustused heaks kiidab, võib ta teha otsuse, millega muudetakse need kohustused siduvaks selle poole jaoks, kelle suhtes menetlust läbi viiakse. Komisjonil on õigus otsustada, kas ta kiidab ettevõtja kohustused heaks või ei. Proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades peab komisjon kontrollima, et ettevõtja võetud kohustused on seotud tuvastatud konkurentsiprobleemidega ning et kavandatavad kohustused ei lähe nende probleemidega tegelemiseks vajalikust kaugemale. Selle hindamise käigus võtab komisjon arvesse kolmandate isikute huve. Komisjon ei ole siiski kohustatud võrdlema selliseid vabatahtlikke kohustusi meetmetega, mida ta võiks kohaldada määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 alusel, ega lugema ebaproportsionaalseks kõik kohustused, mis lähevad kaugemale sellistest meetmetest (72).

116.

Kohustusi kehtestavad otsused ei ole asjakohased sellistel juhtudel, kui komisjoni arvates tuleks rikkumise laadist tulenevalt määrata trahv (73). Sellest tulenevalt ei kohalda komisjon artikli 9 kohast menetlust salajaste kartellide suhtes, mis kuuluvad kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul käsitleva teatise reguleerimisalasse.

117.

Peamine erinevus määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 kohase keelava otsuse ning artikli 9 kohase kohustusi kehtestava otsuse vahel on, et esimesena nimetatud otsus sisaldab tõendeid tuvastatud rikkumise kohta, samas kui teisena nimetatud otsusega muudetakse ettevõtjale siduvaks kohustused, tegemata järeldusi selle kohta, kas rikkumine toimus või toimub. Kohustusi kehtestavas otsuses järeldatakse, et komisjoni meetmed ei ole enam põhjendatud. Peale selle teevad ettevõtjad ettepanekuid kohustuste võtmiseks vabatahtlikult. Seevastu artikli 7 kohase otsusega võib komisjon näha ettevõtjatele ette parandusmeetmed, mis tuleb võtta rikkumise lõpetamiseks (ja/või määrata trahvid).

118.

Ettevõtjad võivad võtta konkurentsi peadirektoraadiga ühendust igal ajal, et uurida komisjoni valmisolekut jätkata menetlust eesmärgiga teha kohustusi kehtestav otsus. Komisjon julgustab ettevõtjaid andma võimalikult varajases etapis märku oma huvist arutada kohustuste võtmist.

119.

Sellisel juhul tehakse pooltele ettepanek korraldada töökoosolek. Konkurentsi peadirektoraat teatab ettevõtjale tähtaja, mille jooksul tuleks lõpule viia arutelud potentsiaalsete kohustuste võtmise üle, ning esitab ettevõtjale uurimise tulemusena tuvastatud esialgsed konkurentsiprobleemid.

120.

Selleks et vältida tõlkimisega kaasnevaid viivitusi, võib nimetatud kohtumise ja sellele järgnevad menetlusetapid viia läbi kokkulepitud keeles, tuginedes nõuetekohaselt esitatud keelenõude täitmisest loobumise kirjale, millega pooled nõustuvad saama ja esitama dokumente keeles, mis ei ole selle liikmesriigi keel, kus nad asuvad (vt eespool jagu 2.4).

121.

Kui komisjon on veendunud, et ettevõtja soovib tõesti teha ettepanekut selliste kohustuste võtmiseks, mille abil tõhusalt lahendada konkurentsiprobleemid, esitatakse esialgne hinnang. Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohaselt esitatakse esialgses hinnangus kokkuvõte juhtumi põhifaktidest ning määratakse kindlaks konkurentsiküsimused, millega seoses võidakse teha otsus, millega nõutakse rikkumise lõpetamist. Enne esialgse hinnangu esitamist antakse pooltele samuti võimalus korraldada töökoosolek.

122.

Esialgse hinnangu põhjal saavad pooled sõnastada asjakohased kohustused, mille abil tegeleda komisjoni tõstatatud konkurentsiküsimustega, või saavad paremini määratleda eelnevalt arutatud kohustusi.

123.

Kui pooltele on vastuväited juba saadetud, võidakse kohustused asjakohastel juhtudel siiski heaks kiita. Sellises olukorras täidavad vastuväited esialgse hinnangu ülesannet, sest need sisaldavad kokkuvõtet põhifaktidest ning samuti hinnangut tuvastatud konkurentsiküsimustele.

124.

Menetluse osalised, kes teevad ettepaneku kohustuste võtmiseks seoses komisjoni esialgses hinnangus tõstatatud küsimuste lahendamisega, võivad artikli 9 kohase menetluse järgimise jooksul pöörduda igal ajal ärakuulamise eest vastutava ametniku poole seoses oma menetlusõiguse tõhusa kasutamisega (74).

125.

Komisjon või asjaomane ettevõtja või asjaomased ettevõtjad võivad igal ajal kohustuste kehtestamise menetluse ajal otsustada oma arutelud lõpetada. Komisjon saab seejärel jätkata ametlikku menetlust vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 7 (75).

126.

Pärast esialgse hinnangu saamist on pooltel tavaliselt üks kuu, et esitada ametlikult oma kohustuste ettepanekud. Kui pooled on saanud vastuväited ning otsustavad sellest tulenevalt esitada kohustuste ettepaneku, ei pikendata üldjuhul vastuväidetele vastamiseks määratud tähtaega. Kohustuste ettepaneku esitamine ei tähenda tingimata, et pooled on nõus komisjoni esialgse hinnanguga.

127.

Pooled võivad esitada ettepaneku tegevuse või struktuuriga seotud kohustuste kohta, mis võimaldavad nõuetekohaselt tegeleda tõstatatud konkurentsiküsimustega. Komisjon ei kiida heaks kohustusi, millega nimetatud kitsaskohti nõuetekohaselt kõrvaldada ei saa.

128.

Kohustused peavad olema üheselt mõistetavad ja vahetult kohaldatavad (76). Vajaduse korral võib nimetada usaldusisiku, kes abistab komisjoni kohustuste rakendamisel (järelevalve eest vastutav usaldusisik ja/või loovutamise eest vastutav usaldusisik). Peale selle, kui kohustusi ei saa täita kolmandate isikute nõusolekuta (nt kui ostueesõigus on kolmandal isikul, kes ei oleks võetavate kohustuste kohaselt sobiv ostja), peab ettevõtja esitama tõendid kolmanda isiku nõusoleku kohta.

129.

Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt peab komisjon enne kohustuste siduvaks muutmist käsitleva otsuse tegemist viima nendega seoses läbi turu-uuringu. Komisjon teeb turu-uuringu üksnes juhul, kui ta on seisukohal, et kavandatavad kohustused lahendavad prima facie tõstatatud konkurentsiküsimused. Komisjon peab avaldama Euroopa Liidu Teatajas teatise (turu-uuringu teatis), mis sisaldab juhtumi täpset lühikokkuvõtet ning kohustuste põhilist sisu, täites samas ametisaladuse hoidmisest tulenevaid kohustusi (77). Samuti avaldab komisjon konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil kohustuste täieliku (78) ja autentse (79) teksti. Protsessi läbipaistvuse parandamiseks avaldab komisjon ka pressiteate, milles esitatakse juhtumi ja kavandatavate kohustuste põhipunktid. Kaebusel põhineva juhtumi korral teavitab komisjon selles etapis turu-uuringust ka kaebuse esitajat ning kutsub teda üles märkusi esitama. Sarnaselt teavitatakse menetluses osaleda lubatud kolmandaid isikuid ning ka neid kutsutakse märkusi esitama. Komisjon võib omal äranägemisel korraldada kolmepoolseid kohtumisi pooltega, kaebuse esitajatega ja/või menetluses osaleda lubatud kolmandate isikutega.

130.

Huvitatud kolmandaid isikuid kutsutakse esitama oma seisukohad kindlaksmääratud aja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui üks kuu vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõikele 4.

131.

Komisjon võib saata turu-uuringu dokumendi teistele pooltele, keda juhtumi lõpptulemus võib mõjutada (nt tarbijaühendused).

132.

Pärast turu-uuringu vastuste saamist korraldatakse pooltega töökoosolek. Komisjon teatab pooltele suuliselt või kirjalikult vastuste sisu.

133.

Kui komisjon leiab turu-uuringu tulemuste (ja mis tahes muu kättesaadava teabe) põhjal, et tõstatatud konkurentsiküsimusi ei ole käsitletud või et kohustuste tõhusamaks muutmiseks on nende tekstis vaja teha muudatusi, juhitakse sellele kohustuste ettepaneku esitanud ettevõtjate tähelepanu. Kui ettevõtjad soovivad komisjoni tuvastatud probleeme lahendada, peaksid nad esitama kohustuste muudetud versiooni. Kui kohustuste muudetud versioon muudab kohustuste laadi või ulatust, viiakse läbi uus turu-uuring. Kui ettevõtjad ei soovi esitada kohustuste muudetud versiooni, mis on nõutav turu-uuringu tulemuste kohta koostatud komisjoni hinnangu kohaselt, võib komisjon artikli 7 kohase menetluse juurde tagasi pöörduda.

134.

Ametlikud kaebused on konkurentsieeskirjade rakendamisel oluline vahend ning seetõttu vaatab komisjon neid hoolikalt läbi. Kuid pärast iga üksikjuhtumi faktiliste ja õiguslike asjaolude nõuetekohast hindamist võib komisjon alltoodud alustel ja korras kaebuse tagasi lükata (80).

135.

Kaebused võib tagasi lükata järgmistel alustel: kaebuse põhjal meetmete võtmiseks ei ole piisavalt alust (mida teatakse ka Euroopa Liidu huvi puudumisena), puudub pädevus või puuduvad tõendid rikkumise tuvastamiseks.

136.

Tagasilükkamised, mis tehakse põhjendusel, et kaebuse põhjal meetmete võtmiseks ei ole piisavalt alust, (81) on eelkõige seotud kaebustega, mille puhul, võttes arvesse väidetavate rikkumiste tõendamise vähest tõenäosust ja suurt uurimisressurssi, mida komisjon peaks investeerima rikkumiste olemasolu tõendamiseks, tuleks juhtumi edasiseks uurimiseks eraldada ebaproportsionaalselt suurel hulgal ressursse, pidades silmas uurimise eeldatavat mõju siseturu toimimisele ja/või võimalust, et kaebuse esitaja saab kasutada muid vahendeid (82).

137.

Komisjon võib samuti tagasi lükata kaebused ebapiisava põhjendatuse tõttu (kui kaebuse esitaja ei suuda esitada isegi minimaalseid prima facie tõendeid, mis on vajalikud ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja/või 102 rikkumise põhjendamiseks) või sisulistel alustel (rikkumise puudumine).

138.

Kui liikmesriigi konkurentsiasutus tegeleb või on juba tegelenud sama juhtumiga, (83) teatab komisjon sellest kaebuse esitajale. Sellises olukorras võib kaebuse esitaja kaebuse tagasi võtta. Kui kaebuse esitaja kaebust tagasi ei võta, võib komisjon lükata selle tagasi määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 13 kohase otsusega ning kooskõlas rakendusmääruse artikliga 9 (84). Kui siseriiklik kohus tegeleb või on juba tegelenud sama juhtumiga, võib komisjon kaebuse tagasi lükata põhjendusega, et kaebuse põhjal meetmete võtmiseks ei ole piisavalt alust (85).

139.

Kui pärast juhtumi hoolikat analüüsi jõuab komisjon esialgsele järeldusele, et ta ei peaks juhtumit mis tahes eespool nimetatud põhjusel edasi menetlema, teatab komisjon kõigepealt kaebuse esitajale kas kohtumisel või telefoni teel, et ta on jõudnud esialgsele seisukohale, et juhtumi võib tagasi lükata. Pärast sellise teabe saamist võib kaebuse esitaja otsustada kaebuse tagasi võtta. Vastasel korral teatab komisjon kaebuse esitajale rakendusmääruse artikli 7 lõike 1 kohase ametliku kirjaga oma esialgsest järeldusest, et meetmete võtmiseks ei ole piisavalt alust, ning määrab tähtaja kirjalike seisukohtade esitamiseks (86). Sellega seoses on kaebuse esitajal õigus taotleda juurdepääsu dokumentidele, millele komisjoni esialgne hinnang tugineb (87). Kui kaebuse läbivaatamise käigus algatas komisjon menetluse vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 11 lõikele 6, tehakse kaebuse esitajale ettepanek osaleda enne eespool nimetatud ametliku kirja saatmist töökoosolekul. Ametlikus kirjas kindlaksmääratud tähtaeg on vähemalt neli nädalat (88). Tähtaega hakatakse arvestama kuupäevast, mil anti juurdepääs hinnangu aluseks olevatele põhilistele dokumentidele. Konkurentsi peadirektoraadile enne esialgse tähtaja möödumist esitatud põhjendatud taotluse korral võib tähtaega pikendada, kui see on asjakohane (89). Kui sellist taotlust ei rahuldata või kui konkurentsi peadirektoraat ja kaebuse esitaja ei jõua taotletava pikendamise suhtes kokkuleppele, võib adressaat saata küsimuse lahendamiseks ärakuulamise eest vastutavale ametnikule, esitades selleks põhjendatud taotluse (90).

140.

Kui kaebuse esitaja ei reageeri ettenähtud tähtaja jooksul eespool nimetatud komisjoni kirjale, loetakse kaebus tagasivõetuks vastavalt rakendusmääruse artikli 7 lõikele 3. Kaebuse esitajale teatatakse juhtumi halduskorras lõpetamisest.

141.

Kui kaebuse esitaja poolt eespool nimetatud komisjoni kirjale vastuseks saadetud teabe alusel ei hinda komisjon kaebust ümber, lükkab komisjon kaebuse ametliku otsusega tagasi vastavalt rakendusmääruse artikli 7 lõikele 2. Kui kaebuse esitajalt saadud teabe põhjal hinnatakse kaebus ümber, jätkab komisjon oma uurimist.

142.

Nende menetluste ajal, eelkõige toimikule juurdepääsu andmise ja olulise teabe läbivaatamise käigus vahetatud teavet kasutatakse ainult ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamisega seotud kohtu- või haldusmenetluse otstarbel (91).

143.

Menetluse kõigis etappides võtab komisjon arvesse kaebuse esitajate või teabe esitajate ausaid ja põhjendatud taotlusi seoses nende esitatud teabe või komisjoniga toimunud kohtumiste konfidentsiaalsusega, sealhulgas vajaduse korral nende isiku konfidentsiaalsusega, et kaitsta nende isikute õigustatud huve (eelkõige kui on karta võimalikku kättemaksu) ning mitte heidutada neid komisjonile teavet andmast (92).

144.

Komisjoni ametnikud ja nõuandekomitee liikmed on seotud määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 28 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustusega. Neil on seega keelatud avaldada mis tahes teavet, mille suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ning mida nad on saanud või vahetanud uurimise raames või nõuandekomitee kohtumisi ja arutelusid ette valmistades. Kui nõuandekomitee esitab oma arvamuse, ei tohi nõuandekomitee liikmed avalikustada komitee arvamust enne selle avaldamist. Samuti ei tohi nad avalikustada mis tahes teavet, mis käsitleb arvamuse koostamisele eelnenud arutelusid.

145.

Kõik määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklite 7, 9, 23 ja 24 kohased otsused võtab vastu komisjon konkurentsipoliitika eest vastutava voliniku ettepaneku alusel.

146.

Kohe pärast otsuse vastuvõtmist teavitatakse sellest adressaate. Konkurentsi peadirektoraat püüab teavitamise eesmärgil edastada pooltele ka otsuse koopia. Otsuse täieliku teksti kinnitatud koopia ning samuti ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuande koopia tehakse adressaadile teatavaks kiirkulleriteenust kasutades.

147.

Pärast komisjoni otsuse vastuvõtmist avaldatakse pressiteade. Selles kirjeldatakse juhtumi ulatust ning rikkumise laadi. Samuti märgitakse pressiteates (kui see on asjakohane) igale asjaomasele ettevõtjale määratud trahvide summa ja/või ettenähtud parandusmeetmed või määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohaste otsustega siduvaks muudetud kohustused.

148.

Peatselt pärast otsuse vastuvõtmist avaldatakse otsuse kokkuvõte, ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne ning nõuandekomitee arvamus Euroopa Liidu Teatajas kõigis ametlikes keeltes (93).

149.

Lisaks määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 30 lõikes 1 sätestatud nõuetele püüab konkurentsi peadirektoraat avaldada oma veebisaidil võimalikult peatselt otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni selle autentsetes keeltes ning muudes keeltes, kui tõlked on olemas. Otsuse mittekonfidentsiaalne versioon saadetakse ka kaebuse esitajale. Otsuse adressaatidel palutakse tavaliselt esitada komisjonile kahe nädala jooksul otsuse mittekonfidentsiaalne versioon ning kiita heaks otsuse kokkuvõte. Vaidluste tekkimise korral seoses ärisaladuste väljajätmisega avaldatakse seni, kuni koostatakse otsuse lõplik versioon pärast vaidlusaluste osade suhtes kokkuleppele jõudmist, konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil mis tahes ametlikus keeles otsuse esialgne versioon, millest on välja jäetud kogu teave, mille konfidentsiaalsust on taotletud.

150.

Läbipaistvuse huvides kavatseb komisjon avaldada oma veebisaidil kaebuste tagasilükkamise otsused (mis tehakse kooskõlas rakendusmääruse artikliga 7) või nende kokkuvõtted. Kui see on vajalik kaebuse esitaja õigustatud huvide kaitseks, ei nimetata otsuse avaldatud versioonis kaebuse esitaja isikut. Samuti avaldatakse veebisaidil määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 kohaselt vastu võetud otsused või otsused, millega muudetakse kõnealuse määruse artikli 9 kohaselt siduvaks muudetud kohustusi. Asjakohastel juhtudel võib avaldada ka muud liiki otsused.

151.

Käesoleva teatise võib läbi vaadata, et võtta arvesse kohaldatavatesse õigusaktidesse tehtud muudatusi, olulisi arenguid Euroopa Liidu Kohtu praktikas või konkurentsieeskirjade kohaldamisel täiendavalt omandatud kogemusi. Komisjon kavatseb pidada korrapäraseid dialooge äri- ja õigusringkondadega ning teiste huvitatud isikutega käesoleva teatise, määruse (EÜ) nr 1/2003, rakendusmääruse ja sellega seotud erinevate teatiste ja suuniste kohaldamisel omandatud kogemuste teemal.