52011PC0783

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

EUROOPA LIIDUGA ÜHINEMISE LÄBIRÄÄKIMISTE RAAMES VÕTSID BULGAARIA, LEEDU JA SLOVAKKIA KOHUSTUSE SULGEDA NING SEEJÄREL DEKOMISJONEERIDA ÜHISELT KOKKULEPITUD KUUPÄEVAKS VASTAVALT 1.–4. REAKTOR KOZLODUJS, 1. JA 2. REAKTOR IGNALINAS NING 1. JA 2. REAKTOR BOHUNICE TUUMAJAAMAS V1. VARANE SULGEMINE KUJUTAS LIIKMESRIIKIDELE ERAKORDSET RAHALIST KOORMUST, MIS EI OLNUD KOOSKÕLAS ASJAOMASTE RIIKIDE MAJANDUSLIKE VÕIMALUSTEGA. TUNNISTADES SEDA ASJAOLU JA SOLIDAARSUSAKTINA VÕTTIS EUROOPA LIIT KOHUSTUSE JÄTKATA TÄIENDAVA RAHALISE ABI ANDMIST KÕNEALUSTE REAKTORITE DEKOMISJONEERIMISEKS VASTAVALT KOZLODUJ, IGNALINA NING BOHUNICE PROGRAMMI ALUSEL. KOLME LIIKMESRIIGI VÕETUD KOHUSTUS SULGEDA TUUMAJAAMAD JA EUROOPA LIIDU VÕETUD KOHUSTUS ANDA RAHALIST TOETUST NÄHTI ETTE VASTAVATES ÜHINEMISLEPINGUTES.

Euroopa Liidult kolmele liikmesriigile 2013. aasta lõpuni antavaks rahaliseks abiks nähakse ette 2 847,8 miljonit eurot (1 367 miljonit eurot Leedule, 613 miljonit eurot Slovakkiale ja 867,8 miljonit eurot Bulgaariale).

Kõik kolm liikmesriiki on pidanud kinni ühinemislepingus võetud kohustusest sulgeda oma reaktorid õigel ajal. Kõik abisaavad riigid on võtnud endale kohustuse jätkata pärast kõikide asjaomaste tuumaelektrijaamade sulgemist dekomisjoneerimiskava rakendamist ning esimese olulise sammuna jaamade pöördumatu sulgemise ja dekomisjoneerimise suunas toimus reaktorite tühjendamine kütusest, kus see oli tehniliselt võimalik. Paigaldatakse lõpliku sulgemise protsessi toetamiseks vajalikke rajatisi. Koostatakse litsentseerimisdokumente ja tehakse dekomisjoneerimise juurde kuuluvaid ettevalmistavaid demonteerimistöid. Kohandatakse riikide õigusraamistikku ja juhtimisstruktuure, et võtta arvesse elektritootmisettevõtte muutmist ohutu dekomisjoneerimise organisatsiooniks. Esimesed mitteaktiivsete rajatiste demonteerimistööd on alanud. Vastavalt vajadusele ehitatakse suuremaid radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja ladustamise käitiseid.

Energeetikasektorit toetavaid meetmeid rahastati täielikus kooskõlas Euroopa Liidu energiapoliitikaga. Energiatõhususega seotud projektid on edukalt lõpetatud, traditsioonilisi tootmisvõimsusi on keskkonnakaitse eesmärgil ajakohastatud ja ehitatakse uusi rajatisi ning kohandatakse elektri ülekandevõrku. Tuumareaktorite sulgemine ei põhjustanud üheski kolmest liikmesriigist elektrikatkestust. Isegi ulatuslik gaasikriis 2009. aasta alguses ei sundinud suletud reaktoreid uuesti avama, ehkki poliitilisel tasandil sellist kavatsust väljendati.

ELi senine rahaline toetus on varase sulgemise majanduslikke tagajärgi tõhusalt leevendanud ning taganud dekomisjoneerimise märkimisväärse edenemise (jäätmekäitlustaristu, demonteerimise ettevalmistamine). Seepärast ei kaaluta enam ELi täiendavat toetust leevendusmeetmeteks. Dekomisjoneerimine jätkub kolmes liikmesriigis aga ka pärast praegust finantsperspektiivi ning veel on vaja rakendada ohutuse jaoks olulisi põhiprojekte.

Ohutu dekomisjoneerimise võimaldamiseks peaksid olema kättesaadavad vajalikud rahalised vahendid[1]. Uuendatud dekomisjoneerimiskavas ja liikmesriikide 2011. aasta alguses esitatud dekomisjoneerimiskulude hinnangus on esitatud selged tõendid, et Kozloduj, Ignalina and Bohunice tuumaelektrijaamade täielik ohutu dekomisjoneerimine nõuab olulisi täiendavaid rahalisi vahendeid.

Ajalooga seotud põhjustel ei ole liikmesriikidel nõutavaid rahalisi vahendeid. Võttes arvesse, et reaktorid suleti enne esialgselt kavandatud kasutusea lõppu ja et dekomisjoneerimiseks vajalike piisavate vahendite kogumiseks kulub umbes 25 tegevusaastat (nt vahendite kogumise juriidiline kohustus Saksamaal), ei olnud kolmel riigil võimalik piisavaid vahendeid kõrvale panna. Hetkel kättesaadavad vahendid on ikka veel ebapiisavad ohutu dekomisjoneerimise katkematu jätkamise ja lõpetamise tagamiseks.

Käesoleva nõukogu määruse ettepanekuga kavandatakse ELi rahalise toetuse pikendamine üldeesmärgiga saavutada Kozloduj tuumaelektrijaama 1.–4. reaktori, Ignalina 1. ja 2. reaktori ning Bohunice tuumajaama V1 1. ja 2. reaktori pöördumatu dekomisjoneerimine kooskõlas vastavate dekomisjoneerimiskavadega, säilitades samas kõrgeima ohutustaseme.

ELi rahaline toetus väljendab Euroopa solidaarsust Bulgaaria, Leedu ja Slovakkiaga. Lõplik vastutus tuumaohutuse eest jääb aga asjaomastele liikmesriikidele, mis tähendab ka lõplikku vastutust selle rahastamise, sealhulgas dekomisjoneerimise rahastamine eest. Iga rahastust ELi poolt või riigi vahenditest, mis kujutab endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, rakendatakse vastavalt ELi riigiabi asjakohastele eeskirjadele.

Kolmelt kõnealuselt liikmesriigilt oodatakse, et nad oleksid valmis pakkuma nõutavat lisarahastamist, mis kataks ülejäänud rahalised vajadused, et tagada ELi lisatoetuse tõhus ja tulemuslik kasutamine ning lisaks tagada ka üleminek ohutu dekomisjoneerimise lõpetamise täielikule liikmesriigipoolsele rahastamisele. Dekomisjoneerimise praeguste kuluarvutuste põhjal vajab Bulgaaria umbes 668 miljonit eurot, Leedu 1 140 miljonit eurot ja Slovakkia 321 miljonit eurot. ELi eelarvesse lisatakse uued kulukohustuste assigneeringud kuni 2017 aasta lõpuni seoses Bohunice ja Ignalina programmiga ja kuni 2020. aasta lõpuni seoses Kozloduj programmiga. Kuid osutatud kulukohustuste assigneeringute põhjal jätkuvad maksete assigneeringud veel mitme aasta jooksul, Bohunice ja Ignalina puhul väga tõenäoliselt kuni aastani 2021 ning Kozloduj puhul – kuni aastani 2024. Assigneeringud vaadatakse sisehindamise raamistikus läbi 2015. aasta lõpuks.

2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

2.1 Arutelu ja eksperdinõuanded

Kavandatav määrus põhineb ulatuslikul konsulteerimisel dekomisjoneerimise sidusrühmadega, asjaomaste liikmesriikide Bulgaaria, Leedu ja Slovakkiaga ning eksperdirühmadega. Sisendina kasutati Euroopa Parlamendi 2011. aasta omaalgatuslikku ettekannet ning Euroopa Kontrollikoja 2011. aasta dekomisjoneerimise tulemusauditi järeldust ja soovitusi.

Sidusrühmade vastustes tõstatati muuhulgas järgmised küsimused.

Üksmeelselt tunnistatakse, et tuumareaktorite dekomisjoneerimise rahastamist on vaja jätkata ning energeetikasektori vajadusi tuleb katta selliste konkreetsemate rahastamiskanalite kaudu, nagu seda on struktuurifondid.

Eksperdid nõudsid, et ELi lisatoetuse rakendamine põhineks kindlal, täielikul ja üksikasjalikul dekomisjoneerimiskaval, mis hõlmaks täielikku kuluarvutust kuni dekomisjoneerimise lõpptähtajani. Selgesti tuleks märkida riigipoolne kaasrahastamine ja see, kuidas kõnealused riiklikud rahalised vahendid pikas perspektiivis tagatakse.

Selge sõnaga toetati olulisi verstaposte ja ELi toetuse suunamist kõrgeima ELi lisandväärtusega konkreetsete verstapostide saavutamisele. Algusest peale tuleks kaaluda vastavusmenetlust ja kulutuste hoolsat jälgimist.

Kavandatava määruse ettevalmistamisel on kasutatud kontrollikoja tulemusauditi soovitusi ja need kajastuvad ettepaneku sätetes, näiteks: ELi toetuse maksmise selged lõpptähtpäevad; tasakaalustava rahastamise kuni dekomisjoneerimise lõpetamiseni peavad tagama asjaomased liikmesriigid (eeltingimus); selgelt määratletud eesmärkide ja nendega seotud näitajate, mille alusel saab jälgida ja kontrollida edenemist eesmärkide saavutamise suunas; eelarve täitmise juhtimise läbivaadatud otsesed või kaudsed mehhanismid. Kontrollikoja tähelepanekute ja parandusettepanekute lisaüksikasju on esitatud lisatud finantsaruandes.

2.2 Mõju hindamine

Kavandatava määrusega seoses hinnati kolme võimalikku poliitilist valikut:

- võrdlusolukorra valik, mis seisneks ELi toetuse lõpetamises pärast 2013. aastat;

- senise olukorra jätkamise valik: ELi toetus dekomisjoneerimisele ja tuumareaktorite sulgemisest tulenevatele meetmetele energeetikasektoris;

- edasine, kuid väiksem ELi toetus ainult dekomisjoneerimisele.

Võrdlusolukorra valiku korral peataks ELi lisatoetuse katkestamine dekomisjoneerimisprogrammid ja vähendaks sellega tuumaohutust. Senise olukorra jätkamise valikuga kaasneks ELi palju suurem toetus väiksema lisandväärtusega. Lisatoetus energeetikasektori projektidele tekitaks konkurentsimoonutusi ja ELi rahalise toetuse jätkuv kõrge tase ei oleks liikmesriikidele piisav stiimul täieliku rahalise vastustuse ülevõtmiseks dekomisjoneerimise lõpetamise eest.

Kolme valiku mõju hindamine eelpool esiletõstetud üldeesmärkide saavutamise seisukohast on viinud järelduseni, et ainult kolmas valik võimaldaks dekomisjoneerimise sujuval jätkumisel jõuda pöördumatu dekomisjoneerimiseni ja toetaks samal ajal üleminekut dekomisjoneerimise ohutu lõpetamise täielikule rahastamisele liikmesriikide poolt.

2.3 ELi toetuse lisandväärtus

ELi sekkumise vajadust näitab see, et asjaomastel riikidel ei ole võimalik leida õigeks ajaks vajalikke vahendeid ohutu dekomisjoneerimise jätkamiseks. Seetõttu on ELi huvides pakkuda rahalist lisatoetust dekomisjoneerimise sujuvaks jätkamiseks, et asjaomased tuumareaktorid pöördumatult dekomisjoneeritaks kooskõlas vastavate dekomisjoneerimiskavadega, säilitades samas kõrgeima ohutustaseme. See aitaks oluliselt ja kestvalt toetada töötajate ning üldsuse tervise kaitsmist, hoida ära keskkonna halvenemine ning tagada tuumaohutuse ja -julgeoleku tegelik edenemine.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Leedu puhul nähakse 2003. aasta ühinemislepingus selge sõnaga ette dekomisjoneerimise lisarahastamise võimalus pärast 2006. aastat. Bulgaaria puhul viidatakse 2005. aasta ühinemisakti artiklis 30 ainult ajavahemikule 2007–2009. Slovakkia puhul viidatakse 2003. aasta ühinemislepingus ainult ajavahemikule 2004–2006. Aktis ega lepingus ei sätestata konkreetset õiguslikku alust jätkuvaks toetuseks Bulgaariale ega Slovakkiale pärast 2009/2006. aastat nagu on sätestatud Leedu puhul. Ühinemisleping ja ühinemisakti artikkel 30 ei saa seetõttu moodustada kohast õiguslikku alust lisarahastamise tagamiseks pärast 2013. aastat.

Seepärast on kohane õiguslik alus Euratomi lepingu artikkel 203. Artiklis sätestatakse, et „Kui ühenduse mingi eesmärgi saavutamiseks peaks osutuma vajalikuks ühenduse meede, mille jaoks käesolev leping ei ole sätestanud vajalikke volitusi, siis võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt vastu kohased meetmed.”

Käesolevas ettepanekus nähakse ette mitu lihtsustust: ELi mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kohase rahalise toetuse andmiseks Bulgaariale, Leedule ja Slovakkiale nähakse ette ühtne nõukogu määrus eelneva kolme sõltumatu määruse asemel. Kõnealuses määruses ei nähta ette erandeid finantsmääruse suhtes.

4. MÕJU EELARVELE

Programm hõlmab ajavahemikku 2014–2020. Üldeelarve on jooksevhindades 552 947 000 eurot. Summa on kooskõlas komisjoni ettepanekuga järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks ajavahemikuks 2014–2020: „Euroopa 2020. aasta strateegia eelarve”[2]. Summa jaotatakse Kozloduj, Ignalina ja Bohunice programmide vahel järgmiselt:

1. 208 503 000 eurot Kozloduj programmile ajavahemikuks 2014–2020;

2. 229 629 000 eurot Ignalina programmile ajavahemikuks 2014–2017;

3. 114 815 000 eurot Bohunice programmile ajavahemikuks 2014–2017.

Kogusumma jaotuses kolme konkreetse programmi vahel võetakse arvesse, et Bulgaarial tuleb dekomisjoneerida 4, Slovakkial 2 ja Leedul 2 reaktorit, mille puhul ei ole kasutada dekomisjoneerimise kogemusi ning mille puhul hallatavate materjalide liik ja kogus on eri suurusjärgus. Toetuse kestus põhineb võrdse kohtlemise põhimõttel alates ühinemisest. On nähtud ette, et 2015. aastal vaadatakse assigneeringud sisehindamise raamistikus põhjalikult läbi.

Eelarvele avalduva mõju täiendavad üksikasjad on esitatud lisatud finantsaruandes.

5 MÄÄRUSE SISU KOKKUVÕTE

Eespool nimetatud üldeesmärgi saavutamiseks määratletakse Kozloduj, Ignalina ja Bohunice programmidele erieesmärgid asjakohaste näitajatega.

Kavandatavas määruses kehtestatakse eeltingimused, mille Bulgaaria, Leedu ja Slovakkia peaksid täitma enne, kui programmivahendeid välja makstakse:

4. ELi õigustiku järgimine, tuumaohutuse valdkonnas eelkõige nõukogu direktiivi 2009/71/Euratom (millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik) ning nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom (millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks) ülevõtmine siseriiklikusse õigusesse;

5. riikliku õigusraamistiku kehtestamine, et nõuetekohaselt sätestada riiklike rahaliste vahendite õigeaegne kogumine dekomisjoneerimise ohutuks lõpetamiseks;

6. läbivaadatud üksikasjaliku dekomisjoneerimiskava esitamine komisjonile.

ELi rahaline toetus peaks olema seotud oodatavate tulemuste saavutamisega ja nendest olenema. Seepärast nähakse kavandatavas määruses ette võimalus, et programmile määratavate assigneeringute kogusumma ning ka jaotamine Kozloduj, Ignalina ja Bohunice programmide vahel vaadatakse läbi, arvestades dekomisjoneerimise edenemise hindamise tulemusi.

Komisjon kinnitab iga-aastased finantskohustused Kozloduj, Ignalina ja Bohunice programmi ühe ühise aastase tööprogrammiga. Rakendusmenetlusi sätestavas aktis tuleks täpsemalt määratleda ELi rahalise toetuse rakendamist käsitlevad üksikasjad, muu hulgas üksikasjalikud aruandlus- ja seirenõuded. Akt sisaldaks veel Kozloduj, Ignalina ja Bohunice programmide läbivaadatud dekomisjoneerimiskavu, mis moodustaksid edenemise ning oodatavate tulemuste õigeaegse saavutamise seire lähtejoone. See võimaldaks lahendada tõhusamalt ja tulemuslikumalt projekti rakendamise jooksul tekkivaid võimalikke raskusi.

2011/0363 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Liidu toetuse kohta tuumarajatiste dekomisjoneerimise abiprogrammidele Bulgaarias, Leedus ja Slovakkias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 203,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[3],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[4]

ning arvestades järgmist:

(1) Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimuste ja korda käsitleva protokolli artikli 30 kohaselt võttis Bulgaaria kohustuse sulgeda Kozloduj tuumaelektrijaama 1. ja 2. reaktor ning 3. ja 4. reaktor vastavalt 31. detsembriks 2002 ja 31. detsembriks 2006 ning reaktorid seejärel dekomisjoneerida. Kooskõlas oma kohustustega sulges Bulgaaria kõik asjaomased reaktorid asjaomaseks tähtajaks.

(2) Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia Euroopa Liiduga ühinemise tingimusi käsitlevale aktile lisatud protokolli nr 4 kohaselt, millega 2004. aastal tunnistati ELi valmisolekut anda ühenduse vajalikku täiendavat abi Leedu jõupingutustele dekomisjoneerida Ignalina tuumajaam ja rõhutati seda solidaarsuseväljendust, kohustus Leedu sulgema Ignalina tuumajaama 1. reaktori aastaks 2005 ja sama jaama 2. reaktori hiljemalt 31. detsembriks 2009 ning seejärel reaktorid dekomisjoneerima. Kooskõlas oma kohustustega sulges Leedu kõik asjaomased reaktorid asjaomaseks tähtajaks.

(3) Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia Euroopa Liiduga ühinemise tingimusi käsitlevale aktile lisatud ja Bohunice tuumaelektrijaama Slovakkias käsitleva protokolli nr 9 kohaselt võttis Slovakkia kohustuse sulgeda Bohunice V1 tuumaelektrijaama 1. ja 2. reaktori vastavalt 31. detsembriks 2006 ja 31. detsembriks 2008 ning reaktorid seejärel dekomisjoneerida. Kooskõlas oma kohustustega sulges Slovakkia kõik asjaomased reaktorid asjaomaseks tähtajaks.

(4) Kooskõlas ühinemislepingus võetud kohustustega ning ühenduse abiga on Bulgaaria, Leedu ja Slovakkia sulgenud oma tuumaelektrijaamad ning teinud märkimisväärseid edusamme nende dekomisjoneerimise suunas. Tegelike demonteerimistööde jätkamiseks on vaja lisatööd, kuni ohutu demonteerimine muutub pöördumatuks, samas on vaja tagada kõrgeimate ohutusnormide kohaldamine. Olemasolevate hinnangute kohaselt nõuab dekomisjoneerimine olulisi täiendavaid rahalisi vahendeid.

(5) EL on võtnud kohustuse aidata Bulgaariat, Leedut ja Slovakkiat toimetulekul dekomisjoneerimise tekitatud erakordse rahalise koormusega, piiramata põhimõtte kohaldamist, et lõplik vastutus dekomisjoneerimise eest lasub asjaomasel liikmesriigil. Ühinemiseelsest perioodist alates on Bulgaaria, Leedu ja Slovakkia saanud ELilt olulist rahalist toetust, nimelt ajavahemikuks 2007–2013 kehtestatud Kozloduj, Ignalina ning Bohunice programmide kaudu. Osutatud programmide kohane ELi rahaline toetus lõpeb 2013. aastal.

(6) Pärast edasise rahastamise taotluste saamist Bulgaarialt, Leedult ja Slovakkialt nägi komisjon ettepanekus järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta ajavahemikuks 2014–2020, „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”,[5] tuumaohutuse ja dekomisjoneerimise jaoks Euroopa Liidu üldeelarves ette 700 miljonit eurot. Sellest summast nähakse ette 500 miljoni euro (2011. aasta hindades, jooksevhindades umbes 553 miljoni euro) eraldamine uue programmi jaoks, et täiendavalt toetada Bohunice tuumaelektrijaama V1 1. ja 2. reaktori ning Ignalina 1. ja 2. reaktori dekomisjoneerimist ajavahemikul 2014–2017 ning Kozloduj 1. kuni 4. reaktori dekomisjoneerimist ajavahemikul 2014–2020. Rahastamine peaks uue programmi alusel toimuma järk-järgult vähenevas ulatuses.

(7) Käesoleva määrusega hõlmatud toetus peaks tagama dekomisjoneerimise katkematu jätkumise ja olema eelkõige suunatud meetmetele, millega saavutatakse pöördumatu ohutu dekomisjoneerimine, kuna see annaks ELi jaoks suurimat lisandväärtust ja samas tagaks ülemineku täielikule liikmesriigipoolsele rahastamisele dekomisjoneerimise lõpetamisel. Lõplik vastutus tuumaohutuse eest jääb asjaomasele liikmesriigile, mis tähendab ka lõplikku vastutust selle rahastamise, sealhulgas dekomisjoneerimise rahastamine, eest. Käesolev määrus ei piira asutamislepingu artiklite 107 ja 108 kohaselt tulevikus toimuvate riigiabimenetluste tulemusi.

(8) Käesoleva määruse sätted ei piira asutamislepingutest, eelkõige preambuli põhjendustes 1–3 osutatud protokollide sätetest tulenevaid õigusi ega kohustusi.

(9) Määrusega hõlmatud tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimisel tuleks kasutada parimaid kättesaadavaid tehnilisi ekspertteadmisi ning võtta nõuetekohaselt arvesse suletavate reaktorite omadusi ja tehnilisi spetsifikatsioone, et tagada võimalikult suur tõhusus.

(10) Käesoleva määrusega hõlmatav tegevus ja sellekohased tööd peaksid vastama kohaldatavale ELi ja siseriiklikule õigusele, mis otse või kaudselt on tööde tegemisega seotud. Määrusega hõlmatud tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimine peaks toimuma kooskõlas tuumaohutust,[6] jäätmekäitlust[7] ja keskkonda[8] käsitlevate õigusaktidega.

(11) Komisjon tagab dekomisjoneerimise edenemise tõhusa kontrolli, et tagada käesoleva määrusega eraldatava raha kõrgeim ELi lisandväärtus, ehkki lõplik vastutus dekomisjoneerimise eest jääb liikmesriikidele. See hõlmab tõhusat tulemuslikkuse mõõtmist ja programmi kestel vajalikuks osutuvate parandusmeetmete hindamist.

(12) Euroopa Liidu finantshuve tuleks kaitsta asjakohaste meetmetega kogu rahastamise jooksul, sealhulgas rikkumiste tõkestamise, avastamise ja analüüsiga, kaotatud vahendite, valesti tasutud või väärkasutatud summade tagasinõudmisega ja vajaduse korral trahvidega.

(13) Kuna võetava meetme eesmärke ja eeskätt ohutu dekomisjoneerimise jätkamiseks piisavate rahaliste vahendite eraldamist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, võib EL Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võtta meetmeid. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale, kui osutatud eesmärkide saavutamiseks on vaja.

(14) Käesoleva määruse rakendamise ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused aastaste tööprogrammide ja üksikasjalike rakendusmenetluste vastuvõtmiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[9].

(15) Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1990/2006 (mis käsitleb Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 (Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus) rakendamist, „Ignalina programm”),[10] 14. mai 2007. aasta määrus (Euratom) nr 549/2007 (mis käsitleb aktile Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia Euroopa Liiduga ühinemise tingimuste kohta lisatud protokolli nr 9 (Bohunice V1 tuumaelektrijaama esimese ja teise reaktori kohta Slovakkias) rakendamist),[11] ning nõukogu 22. juuli 2010. aasta määrus (Euratom) nr 647/2010 (Bulgaaria Kozloduj tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori dekomisjoneerimiseks antava liidu rahalise abi kohta (Kozloduj programm))[12] tuleks seega kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse mitmeaastane tuumakäitiste dekomisjoneerimise abiprogramm ajavahemikuks 2014–2020 (edaspidi „programm”), milles kehtestatakse eeskirjad ELi rahalise toetuse rakendamiseks meetmete jaoks, mis on seotud Kozloduj (1.–4. reaktor; Kozloduj programm), Ignalina (1. ja 2. reaktor; Ignalina programm) ja Bohunice V1 (1. ja 2. reaktor; Bohunice programm) tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimisega.

Artikkel 2Eesmärgid

1. Programmi üldeesmärk on aidata asjaomastel liikmesriikidel saavutada Kozloduj 1. kuni 4. reaktori, Ignalina 1. ja 2. reaktori ning Bohunice V1 1. ja 2. reaktori pöördumatu dekomisjoneerimine kooskõlas asjaomaste dekomisjoneerimiskavadega, säilitades samas kõrgeima ohutustaseme.

2. Kozloduj, Ignalina ja Bohunice programmide erieesmärgid rahastamise ajavahemikel on järgmised:

7. Kozloduj programm:

i) demonteerimine 1. kuni 4. reaktori turbiinisaalides ja abihoonetes; mõõdetakse demonteeritavate süsteemide arvu ja liigi alusel;

ii) suurte komponentide ja seadmete demonteerimine 1. kuni 4. reaktori hoonetes; mõõdetakse demonteeritavate süsteemide ning seadmete arvu ja liigi alusel;

iii) dekomisjoneerimisjäätmete ohutu käitlemine üksikasjaliku jäätmekava järgi; mõõdetakse ladustamiskujule viidud jäätmete koguse ja liigi alusel;

8. Ignalina programm:

i) 2. reaktori südamiku ning 1. ja 2. reaktori kütusebasseinide tühjendamine kütusest kuiva kasutatud kütuse ladustamise rajatisse; mõõdetakse maha laaditud kütusemoodulite arvu alusel;

ii) reaktorite ohutu korrashoid, kuni kütusest tühjendamine on lõpetatud; mõõdetakse registreeritud intsidentide arvu alusel;

iii) demonteerimine turbiinisaalis ja abihoonetes ning dekomisjoneerimisjäätmete ohutu käitlemine üksikasjaliku jäätmekava järgi; mõõdetakse demonteeritud abisüsteemide arvu ja liigi ning ladustamiskujule viidud jäätmete koguse ja liigi alusel;

9. Bohunice programm:

i) demonteerimine reaktori V1 turbiinisaalis ja abihoonetes; mõõdetakse demonteeritavate süsteemide arvu ja liigi alusel;

ii) suurte komponentide ja seadmete demonteerimine reaktori V1 hoonetes; mõõdetakse demonteeritavate süsteemide arvu ja liigi alusel;

iii) dekomisjoneerimisjäätmete ohutu käitlemine üksikasjaliku jäätmekava järgi; mõõdetakse ladustamiskujule viidud jäätmete koguse ja liigi alusel.

3. Verstapostid ja kavandatavad tähtajad määratletakse aktis artikli 6 lõike 2 kohaselt.

Artikkel 3Eelarve

1. Programmi rakendamise rahastamispakett ajavahemikuks 2014–2020 on jooksevhindades 552 947 000 eurot.

Summa jaotatakse Kozloduj, Ignalina ja Bohunice programmide vahel järgmiselt:

10. 208 503 000 eurot Kozloduj programmile ajavahemikuks 2014–2020;

11. 229 629 000 eurot Ignalina programmile ajavahemikuks 2014–2017;

12. 114 815 000 eurot Bohunice programmile ajavahemikuks 2014–2017.

2. Komisjon vaatab programmi tulemuslikkuse läbi ning hindab Kozloduj, Ignalina ja Bohunice programmide edenemist artikli 2 lõikes 3 osutatud verstapostide ning kavandatud tähtaegade suhtes 2015. aasta lõpuks artiklis 8 osutatud vahehindamise raames. Hindamise tulemustest lähtuvalt võib komisjon vaadata läbi programmile määratud assigneeringute summa ning lisaks ka programmitöö perioodi ja summa jaotuse Kozloduj, Ignalina ja Bohunice programmide vahel.

3. Kozloduj, Ignalina and Bohunice programmide rahaeraldiste jaotus võib katta ka kulusid, mis on seotud ettevalmistava, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega, mida on vaja programmi juhtimiseks ning eesmärkide saavutamiseks, eelkõige uuringute, ekspertide kohtumiste ja teavitusmeetmetega, sealhulgas käesoleva määruse üldeesmärkidega seotud Euroopa Liidu poliitilistest prioriteetidest teavitamisega seotud kulusid, andmete töötlemisele ja vahetamisele suunatud IT-võrkudega seotud kulusid ning kõiki muid kulusid tehnilisele ja haldusabile, mida komisjon vajab programmi juhtimisel.

Rahaeraldised võivad hõlmata ka tehnilise ja haldusabi kulusid, mis on vajalikud programmi ning nõukogu määruse (EÜ) 1990/2006, määruse (Euratom) nr 549/2007 ja nõukogu määruse (Euratom) 647/2010 kohaselt vastu võetud meetmete vahelise ülemineku tagamiseks.

Artikkel 4Eeltingimused

1. Bulgaaria, Leedu ja Slovakkia täidavad 1. jaanuariks 2014 järgmised eeltingimused:

13. ELi õigustiku järgimine, eelkõige nõukogu direktiivi 2009/71/Euratom (millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik)6 ning kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist käsitleva nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom (millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks)7 ülevõtmine siseriiklikusse õigusesse;

14. riikliku õigusraamistiku kehtestamine, et sätestada nõuetekohaselt riiklike rahaliste vahendite õigeaegne kogumine dekomisjoneerimise ohutuks lõpetamiseks vastavalt kohaldatavatele riigiabi eeskirjadele;

15. läbivaadatud üksikasjaliku dekomisjoneerimiskava esitamine komisjonile.

2. Komisjon hindab eeltingimuste täitmise kohta esitatud teavet artikli 6 lõikes 1 osutatud 2014. aasta tööprogrammi ettevalmistamisel. Komisjon võib aastase tööprogrammi vastuvõtmisel otsustada peatada ELi rahalise abi täielikult või osaliselt kuni eeltingimuste nõuetekohase täitmiseni.

Artikkel 5Rakendamisvormid

1. Programmi rakendatakse ühes või mitmes vormis, mis on sätestatud määruses (EL) nr XXX/2012 [uus finantsmäärus], eelkõige toetuste ja hangete kujul.

2. Komisjon võib usaldada ELi rahalise abi rakendamise käesoleva programmi raames määruse (EL) nr XXX/2012 [uus finantsmäärus] artikli 55 lõike 1 punktis c sätestatud asutustele.

Artikkel 6Aastased tööprogrammid ja rakendusmenetlused

1. Komisjon võtab Kozloduj, Ignalina ja Bohunice programmi jaoks vastu ühe ühise aastase tööprogrammi, milles määratleb eesmärgid, oodatavad tulemused, asjaomased näitajad ja tähtaja vahendite kasutamiseks iga aasta rahastamiskohustuse raames.

2. Komisjon võtab hiljemalt 31. detsembril 2014 vastu üksikasjalikud rakendusmenetlused kuni programmi lõpuni. Rakendusmenetlusi sätestava aktiga määratletakse samuti üksikasjalikumalt Kozloduj, Ignalina ja Bohunice programmide oodatavad tulemused, tegevus ning vastavad tulemuslikkuse näitajad. See sisaldab artikli 4 lõike 1 punkti c kohaselt läbivaadatud üksikasjalikke dekomisjoneerimiskavu, mis on aluseks programmide edenemise ja oodatavate tulemuste õigeaegse saavutamise jälgimiseks.

3. Aastased tööprogrammid ja aktid, milles sätestatakse lõikes 1 ja 2 osutatud rakendusmenetlused, võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 osutatud uurimismenetluse järgi.

Artikkel 7Euroopa Liidu finantshuvide kaitse

1. Komisjon võtab vajalikud meetmed, millega tagab, et määruse raames rahastatavate meetmete võtmisel kaitstakse ennetavate meetmete kohaldamisega Euroopa Liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse eest, rakendatakse tõhusat kontrolli ja eeskirjade eiramise tuvastamisel nõutakse tagasi valesti makstud summad ning vajaduse korral määratakse tõhus, proportsionaalne ja hoiatav trahv.

2. Komisjonil ja selle esindajatel ning kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kohapeal kõiki abisaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud ELi abirahasid.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) on volitatud tegema taolistest vahenditest otse või kaudselt rahastatud ettevõtjate kohapealseid kontrolle ja paikvaatlusi kooskõlas määruses (EÜ, Euratom) nr 2185/96 sätestatud menetlustega, et tuvastada, kas seoses ELi vahendite kasutamist käsitleva toetusleppe või -otsusega on esinenud pettust, korruptsiooni või muud Euroopa Liidu finantshuve riivavat ebaseaduslikku tegevust.

Ilma et sellega piirataks esimese ja teise lõigu kohaldamist, antakse käesoleva määruse rakendamiseks kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingute, toetuslepingute ja -otsustega komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile selgesõnaliselt õigus teha taolisi auditeid, kohapealseid kontrolle ning paikvaatlusi.

Artikkel 8Hindamine

1. Hiljemalt 2015. aasta lõpuks kinnitab komisjon aruande, milles hinnatakse kõikide meetmete eesmärkide saavutamist tulemuste ja mõjude tasandil, vahendite kasutamise tõhusust ning selle ELi lisandväärtust, et otsustada meetmete muutmine või peatamine. Hindamisel käsitletakse lisaks lihtsustamisvõimalusi, meetmete sisemist ja välist kooskõlalisust ja seda, kas kõik eesmärgid on endiselt asjakohased. Selles võetakse arvesse eelnenud meetmete pikaajalise mõju hindamise tulemusi.

2. Komisjon teeb järelhindamise tihedas koostöös liikmesriikide ja abisaajatega. Järelhindamisel uuritakse programmi tulemuslikkust ja tõhusust ning mõju dekomisjoneerimisele.

3. Hindamisel võetakse arvesse edenemist võrreldes artikli 2 lõikes 2 osutatud tulemuslikkusnäitajatega.

4. Komisjon edastab hindamiste järeldused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 9Komitee

1. Komisjoni abistab määruses (EL) nr 182/2011 osutatud komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 5 sätestatud menetlust.

Kui komitee arvamust küsitakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse menetlus ilma tulemusele jõudmata, kui komitee eesistuja arvamuse esitamisele seatud tähtaja jooksul niimoodi otsustab või kui komitee liikmete enamus seda taotleb.

Artikkel 10Üleminekusätted

Käesoleva määrusega ei mõjutata asjaomaste projektide jätkamist kuni projektide lõpetamiseni ega muutmist, sealhulgas projektide täielikku või osalist tühistamist, samuti mitte nõukogu määruse (EÜ) 1990/2006, määruse (Euratom) nr 549/2007, nõukogu määruse (Euratom) 647/2010 ega mis tahes muu 31. detsembril 2013 kohaldatava abi käsitleva õigusakti alusel komisjoni poolt antavat finantsabi.

Artikkel 11Kehtetuks tunnistamine

Nõukogu määrus (EÜ) 1990/2006, määrus (Euratom) nr 549/2007 ning nõukogu määrus (Euratom) 647/2010 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 12Jõustumine

Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

1.4. Eesmärgid

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

ÕIGUSAKTILE LISATAV FINANTSSELGITUS

ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

Ettepaneku/algatuse nimetus

Määrus ELi toetuse kohta tuumakäitiste dekomisjoneerimise abiprogrammidele Bulgaarias, Leedus ja Slovakkias.

Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[13]

32 Energia

Ettepaneku/algatuse liik

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[14]

x Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

( Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

Eesmärgid

Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Rubriik 1 Arukas ja kaasav majanduskasv

Programmi üldeesmärgid on saavutada Kozloduj (1.–4. reaktor), Ignalina (1. ja 2. reaktor) ja Bohunice V1 (1. ja 2. reaktor) tuumaelektrijaama pöördumatu dekomisjoneerimine kooskõlas vastavate dekomisjoneerimiskavadega, säilitades samas kõrgeima ohutustaseme.

Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Kozloduj, Ignalina ja Bohunice programmide erieesmärgid on:

Kozloduj programm:

- demonteerimise teostamine 1.–4. reaktori turbiinisaalides ja abihoonetes;

- suurte komponentide ja seadmete demonteerimine 1.–4. reaktori hoonetes;

- dekomisjoneerimisjäätmete ohutu käitlemine üksikasjaliku jäätmekava järgi;

Ignalina programm:

- 2. reaktori südamiku ning 1. ja 2. reaktori kütusebasseinide tühjendamine kütusest kuiva kasutatud kütuse ladustamise rajatisse;

- reaktorite ohutu korrashoid, kuni kütusest tühjendamine on lõpetatud;

- demonteerimine abihoonetes ning dekomisjoneerimisjäätmete ohutu käitlemine üksikasjaliku jäätmekava järgi;

Bohunice programm:

- demonteerimine reaktori V1 turbiinisaalis ja abihoonetes;

- suurte komponentide ja seadmete demonteerimine reaktori V1 reaktorihoonetes;

- dekomisjoneerimisjäätmete ohutu käitlemine üksikasjaliku jäätmekava järgi;

Seotud tegevuspõhine juhtimine ja eelarvestamine

32 05

Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Bulgaariale, Leedule ja Slovakkiale antava ELi rahalise abi eduka rakendamisega peaks kaasnema oluline samm edasi kõikide asjaomaste tuumaelektrijaamade reaktorite dekomisjoneerimisel ja kasutatud kütuse ning radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemine. Suured komponendid ja seadmed abi- ning reaktorihoonetes tuleks demonteerida, toetades oluliselt ning püsivalt töötajate ja üldsuse tervise kaitsmist, hoides ära keskkonna halvenemist ning tagades tuumaohutuse ja -julgeoleku tegeliku edenemise.

Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

ÜLDEESMÄRK | Saavutada Kozloduj (1.–4. reaktor), Ignalina (1. ja 2. reaktor) ning Bohunice V1 (1. ja 2. reaktor) tuumaelektrijaama pöördumatu dekomisjoneerimine kooskõlas vastavate dekomisjoneerimiskavadega, säilitades samas kõrgeima ohutustaseme. |

Mõjunäitaja | Praegune olukord | Pikaajaline eesmärk ja verstapost* |

Vastavate dekomisjoneerimiskavade kohaselt asjaomastes tuumareaktorites demonteeritavate suurte komponentide ja süsteemide arv | Praegused dekomisjoneerimise tähtajad: - Kozloduj 1.–4. reaktor: 2030; - Ignalina 1. ja 2. reaktor: 2029; - Bohunice V1 1.–2. reaktor: 2025; |

(*) 2020. aasta üksikasjalike eesmärkide ja verstapostide kohta ei ole andmed veel kättesaadavad. Need määratletakse täiendavalt Bulgaaria, Leedu ja Slovakkia esitatavate läbivaadatud dekomisjoneerimiskavade alusel.

ERIEESMÄRK | Kozloduj programm |

Tulemusnäitajad | Viimased teadaolevad tulemused | Keskpikk eesmärk (tulemus)* |

Turbiinisaalis ja abihoonetes demonteeritavate süsteemide arv ning liik. | Demonteerimistegevus on alanud turbiinisaalides 1 ja 2. | Turbiinisaalides 1–4 on süsteemid demonteeritud 2020. aastaks; Demonteerimine abihoonetes 2015. aastal. |

Reaktorihoones demonteeritavate süsteemide ja suurte komponentide arv ning liik. | Ei ole veel alanud. | Seadmete demonteerimine 2015. aastal; suurte komponentide demonteerimine 2016. aastal. |

Ladustamiskujule viidud jäätmete kogus ja liik. | Käitised jäätmete ladustamiskujule viimiseks on ehitamisel. | Tegevusjäätmete kõrvaldamine, käitlemine ja ladustamiskujule viimine lõpetatakse 2018. aastal. Dekomisjoneerimisjäätmete käitlemine ja ladustamiskujule viimine algab 2015. aastal. |

ERIEESMÄRK | Ignalina programm |

Tulemusnäitajad | Viimased teadaolevad tulemused | Keskpikk eesmärk (tulemus)* |

2. reaktorist ja kasutatud kütuse basseinidest mahalaaditud kasutatud kütusemoodulite arv. | 1. reaktori südamik kütusest tühjendatud, 2. reaktori südamik osaliselt kütusest tühjendatud kasutatud kütuse basseinidesse. | Täielik tühjendamine kütusest ja kasutatud kütusemoodulite üleviimine kuiva kasutatud kütuse ladustamise rajatisse lõpetatud 2016. aasta lõpuks. |

Registreeritud intsidentide arv. | Ohutu korrashoid ilma intsidentideta. | Intsidente ei esine kuni 1. ja 2. reaktori täieliku tühjendamiseni kütusest. |

Demonteeritud abisüsteemide arv ja liik ning ladustamiskujule viidud jäätmete kogus ja liik. | 1. reaktori südamiku hädajahutussüsteem demonteeritud, demonteerimistööde algus 1. reaktori turbiinisaalis; käitised jäätmete käitlemiseks on ehitamisel. | 2. reaktori turbiinisaali demonteerimine: 2017; gaasi- ja ventilatsioonihoonete demonteerimine: 2014–2015 |

ERIEESMÄRK | Bohunice programm |

Tulemusnäitajad | Viimased teadaolevad tulemused | Keskpikk eesmärk (tulemus)* |

V1 turbiinisaalis ja abihoonetes demonteeritud süsteemide arv ning liik. | V1 turbiinisaali demonteerimine on alanud; välishoonete demonteerimine (1. faas) on alanud. | V1 turbiinisaali demonteerimise lõpetamine; süsteemi kõrvaldamine abihoonetes (2. faas): algus 2014. |

V1 reaktorihoones demonteeritavate süsteemide ja suurte komponentide arv ning liik. | Alanud on V1 primaarahelate puhastamine saastest. | Suurte komponentide demonteerimise algus reaktorihoones: 2015. aasta. |

Ladustamiskujule viidud jäätmete kogus ja liik. | 1. etapi dekomisjoneerimisjäätmete käitlemine on alanud. | 2. etapi dekomisjoneerimisjäätmete käitlemine: 2013. aasta lõpp – 2025. |

(*) Esitatud andmeid tuleb pidada ainult esialgseks. Üksikasjalikud keskpikad eesmärgid määratletakse täiendavalt määruse artikli 7 lõikes 2 osutatud aktis Bulgaaria, Leedu ja Slovakkia esitatavate läbivaadatud dekomisjoneerimiskavade alusel.

Ettepaneku/algatuse põhjendus

Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Aastaste tööprogrammidega täiendatud rakendusmenetlused peavad olema kehtestatud hiljemalt 31. detsembril 2014.

2014. aastaks tuleb Bulgaarial, Leedul ja Slovakkial täita järgmised eeltingimused:

a) ELi õigustiku järgimine; eelkõige nõukogu direktiivi 2009/71/Euratom (millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik) ning nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom (millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks) ülevõtmine siseriiklikusse õigusesse;

b) riikliku õigusraamistiku kehtestamine, et sätestada nõuetekohaselt riiklike rahaliste vahendite õigeaegne kogumine dekomisjoneerimise ohutuks lõpetamiseks;

c) uue üksikasjaliku dekomisjoneerimiskava esitamine komisjonile.

Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

Sekkumise vajadus (subsidiaarsus) on tingitud asjaolust, et hetkel ei ole ajaloolistel põhjustel võimalik teha ohutu dekomisjoneerimise jätkumiseks kättesaadavaks piisavaid vahendeid vastavate riiklike vahendite kaudu. Erinevalt muudest sarnases olukorras liikmesriikidest, kus aga ei ole vaja jaamu enneaegselt sulgeda, ei olnud Bulgaarial, Leedul ja Slovakkial võimalik jaamade tegevusest piisavalt vahendeid koguda.

Seepärast on ELi huvides pakkuda rahalist lisatoetust dekomisjoneerimise sujuvaks jätkamiseks, et saavutataks asjaomaste tuumareaktorite pöördumatu dekomisjoneerimine kooskõlas vastavate dekomisjoneerimiskavadega, säilitades samas kõrgeima ohutustaseme. See aitab anda olulise ja kestva panuse töötajate ning üldsuse tervise kaitsmisse, hoida ära keskkonna halvenemine ning tagada tuumaohutuse ja -julgeoleku tegelik edenemine.

Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Euroopa Kontrollikoda tegi tulemuslikkuse auditi 2010./2011. aastal. Käesolevas määruses võetakse kontrollikoja tähelepanekuid ja soovitusi arvesse järgmiselt.

Ei garanteerita täielikku rahastamist ega määrata rahastamise ülempiiri:

- määruses nähakse ette ELi toetuse tingimuslikkus: abi saavatel liikmesriikidel tuleb kehtestada siseriiklik õigusraamistik, et sätestada nõuetekohaselt riiklike rahaliste vahendite õigeaegne kogumine dekomisjoneerimise ohutuks lõpetamiseks;

- määruses kehtestatakse ELi toetusele kindlad lõpptähtajad: 2017 Leedule ja Slovakkiale ning 2020 Bulgaariale.

Eesmärkide ja otstarbekate tulemusnäitajate määratlemine programmide rakendamise seireks ja aruandluseks:

- määrus sisaldab palju üksikasjalikumaid üld- ja erieesmärke ning tulemuslikkuse näitajaid kui eelnevad määrused;

- tulemusnäitajad ja seire ning aruandluse kindlad sätted täpsustatakse täiendavalt artikli 6 lõike 2 kohaselt.

Vajaduste hindamise kehtestamine senise edenemise, alles teostamata tööde ja üldise rahastamiskava, sealhulgas eri sidusrühmade vahendite jaoks

- käesolev soovitus hõlmab mõju hindamist;

- veel tegemata tööde üksikasjalik kava täpsustatakse täiendavalt aktis, millega sätestatakse artikli 6 lõikes 2 ette nähtud rakendusmenetlused;

- iga asjaomase tuumaelektrijaama kohta tuleb asjaomasel liikmesriigil esitada komisjonile üksikasjalik läbivaadatud dekomisjoneerimiskava.

Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alusel antava ELi täiendava toetuse eelhindamine:

- nõutav eelhindamine on esitatud mõjuhinnangus. See sisaldab finantsmääruse kohaselt nõutava teabe;

- artikli 6 lõikes 2 ettenähtud rakendusmenetlusi sätestavas aktis esitatakse täiendavad üksikasjad.

Juhtimistasandite arv ja ebaselged vastutusalad:

- kohase juhtimisviisi valik ja volitatud ametiasutus otsustatakse hiljem, pärast sobivaimate valikute täiendavat hindamist;

- ülesanded ja vastutusalad täpsustatakse täiendavalt artikli 6 lõikes 2 ettenähtud rakendusmenetlusi sätestavas aktis. Kõigis kolmes programmis on abi saaval liikmesriigil selgelt kindlaks määratud ülesanne olla programmi koordinaator.

Struktuurifondide kaudu rahastamise hindamine:

- mõjuhinnangus on arutatud struktuurifondide kasutamist ja jäetud need ELi dekomisjoneerimistoetuse andmise mehhanismina kõrvale.

Komisjon kinnitas 2011. juulis aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles on käsitletud kolmele liikmesriigile antava ELi rahalise toetuse kasutamise olukorda. Toetuse rakendamise kümne aasta kogemusi võeti arvesse ka ettepaneku koostamisel ELi toetuse kohta pärast 2013. aastat, eesmärkide ja näitajate uuel määratlemisel ning rakendusmenetluste edasisel täiustamisel. Võimalus valida hiljem toetuse andmise kohast mehhanismi ja määruse artikli 3 lõike 2 sätted võimaldavad Euroopa Liidul lahendada tõhusamalt raskusi, mis võivad abisaaval liikmesriigil tekkida projekti rakendamisel.

Kooskõla ja võimalik soodne koostoime muude asjakohaste meetmetega

Vastavalt komisjoni ettepanekutele järgmise finantsraamistiku kohta jäävad kolm asjaomast liikmesriiki samal ajal struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi olulisteks abisaajateks, mis võimaldab jätkata toetamist dekomisjoneerimise majanduslike ning sotsiaalsete tagajärgede lahendamiseks. Lisaks luuakse komisjoni kavandatava Euroopa ühendamise rahastuga olulisi võimalusi transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristu uuendamiseks ja ajakohastamiseks.

Meetme kestus ja finantsmõju

x Piiratud kestusega ettepanek/algatus

- x Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 2014–2020

- x Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2014–2025 (2021–2025 üksnes maksete assigneeringute puhul)

( Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

- rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA−AAAA,

- millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

Ettenähtud eelarve täitmise viisid[15]

x Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

x Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine , mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

- ( rakendusametitele

- ( ühenduste asutatud asutustele[16]

- x riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

- ( isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

( Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

( Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

x Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

Programmi raames antavat ELi rahalist abi võib rakendada otse määruse (EL) nr XXX/2012 [uus finantsmäärus] artikli [55 lõike 1 punkti a] kohaselt või kaudselt, delegeerides eelarve täitmise ülesanded määruse (EL) nr XXX/2012 [uus finantsmäärus] artiklis [55 lõike 1 punktis c] loetletud üksustele.

Kohase juhtimisviisi valik ja volitatud ametiasutus otsustatakse hiljem.

HALDUSMEETMED

Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus

Seirekoosolekuid peetakse kaks korda aastas. Seirekoosoleku eesmärk on hinnata dekomisjoneerimise edenemist ja vaadata läbi ning kinnitada seirearuanded, mis ELi toetusest abi saajad ning volitatud ametiasutused enne iga koosolekut on koostanud.

Üksikasjalikud seire- ja aruandluseeskirjad täpsustatakse täiendavalt üksikasjalikke rakendusmenetlusi sätestavas aktis.

Kohapealsed kontrollkäigud ja kohtumised teiste kaasatud sidusrühmadega (nt ministeeriumid) täiendavad projektide seiret.

Hiljemalt 2015. aasta lõpuks kinnitab komisjon aruande, milles hinnatakse kõikide meetmete eesmärkide saavutamist tulemuste ja mõjude tasandil, vahendite kasutamise tõhusust ning selle ELi lisandväärtust, et otsustada meetmete muutmine või peatamine.

Järelhindamine toimub tihedas koostöös liikmesriikide ja abisaajatega. Järelhindamisel uuritakse programmi tulemuslikkust ja tõhusust ning mõju dekomisjoneerimisele.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

Tuvastatud ohud

Projektide rakendamise viibimine

Võimalus, et abisaajad kasutavad ELi rahalist abi vääralt

Topeltrahastamise oht

Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Projektide viibimise ohu leevendamiseks teostatakse programmide rakendamise hoolsat seiret.

On ette nähtud programmi täitmise hindamised nähakse määruseettepaneku artikli 9 sätete kohaselt.

Väärkasutuse ohtu võetakse arvesse abi andmise sobiva mehhanismi valimisega.

Topeltrahastamise ohtu peetakse väheoluliseks. Käesoleva määruse kohaselt ei jätkata toetust meetmetele energeetikavaldkonnas, kus on oht, et võib esineda topeltrahastamist ELi muudest rahastamisvahenditest. Tuumaprojekte ei toetata struktuurifondidest, seepärast ei ole kattumist. Iga konkreetse programmi (Kozloduj, Ignalina ja Bohunice programm) puhul nimetavad abi saavad liikmesriigid riikliku programmikoordinaatori, kes vastutab muu hulgas selle eest, et dekomisjoneerimist ei rahastataks riiklikest vahenditest kahekordselt.

Kontrollistrateegia suhtes eeldatakse, et määrusest tuleneval programmil on sarnased ohuomadused ELi toetusega ajavahemikul 2007–2013, ja kohaldatakse sarnast kontrollistrateegiat. Seepärast on eeskirjarikkumiste eeldatav hinnanguline tase samasugune kui ELi toetuste puhul ajavahemikul 2007–2013:

- Ignalina tuumaelektrijaama projektijuhtimise keskasutuse järelfinantsaudit viidi lõpule 2010. aastal. See kinnitas institutsioonide poolt 2008. aasta novembris ja detsembris toimunud hindamist, milles järeldati, et järgmised põhialused on hästi välja arendatud ning toimivad nõuetekohaselt: hanked; sisekontrollisüsteem; arvepidamine, välisaudit, teabe üldkättesaadavus; abisaajate avaldamine. See annab piisavalt kindlust, et projektijuhtimise keskasutus vastab finantsmääruse nõuetele;

- Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga hallatavate vahenditega seoses on Bohunice rahvusvahelise dekomisjoneerimistoetuse fondi väline finantsaudit tuvastanud finantstoimingute vea, mis kujutab umbes 0,3 % fondi kogueelarvest. Kui kahes ülejäänud dekomisjoneerimisfondis on veatase sarnane, annab see piisavalt kindlust (sarnaste auditite käivitamine on nähtud 2011. aasta lõpuks ette Ignalina ja Kozloduj rahvusvahelise dekomisjoneerimistoetuse puhul).

Käesoleva programmi rakendamiseks sõlmitavates kokkulepetes ja otsustes nähakse ette komisjoni või komisjoni volitatud esindaja järelevalve ning finantskontroll ning lisaks ka kontrollikoja auditid ja kohapealsed kontrollid, mida Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) teostab menetluste kohaselt, mis on sätestatud nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.

Rahastamisvahendite rakendamisega seoses sätestatakse selgesõnaliselt mis tahes lepingus üksusega, kellele on usaldatud ülesannete täitmine, või muu kaasatud finantseerimisasutusega komisjoni ja kontrollikoja kontrollivolituste teostamine dokumentide, ruumide ja teabe, isegi elektroonilistel andmekandjatel salvestatud teabe suhtes kõikide ELi vahendeid saanud kolmandate isikute üle.

Kontrollimise iseloom ja tõhusus

Kontrollimise kokkuvõte | Summa miljonites eurodes | Abisaajate arv: tehingud (% kogusummast) | Kontrolli sügavus (hinnang 1–4) | Ulatus (% väärtusest) |

Meetmete juhtimine hindamisest järelaudititeni | 8,48** | 1) kõikide projektide üldine seire: 100 % | 1 | 100 |

2) valitud projektide auditeerimine: 10 % | 4 | 20 |

** lähend järgmise arvutuse alusel

- 3 finantsauditit: 3 × 0,1 miljonit eurot (lähtuvalt ELi 2007.–2013. aasta rahalise toetuse finantsauditite kuludest);

- 2015 ja järelhindamine: 0,5 miljonit eurot;

- programmiga seotud energeetika peadirektoraadi sisekontroll: 0,18 miljonit eurot (0,20 × 0,127 miljonit eurot aastas korrutatuna seitsme aastaga);

- programmi juhtimise kulud: 7,5 miljonit eurot = 0,5 × (7 + 4 + 4) aastat (0,5 miljonit eurot aastas individuaalselt Kozloduj, Ignalina ja Bohunice programmile lähtuvalt ELi rahalise toetuse rakendamise keskmistest summadest ajavahemikuks 2007–2013; 7 + 4 + 4 on vastavalt Kozloduj, Ignalina ja Bohunice programmile antava ELi täiendava toetuse kestused käesoleva määruse raames).

Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage toimivad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Lisaks kõikide regulatiivsete kontrollimehhanismide kohaldamisele töötab energeetika peadirektoraat välja pettusevastase strateegia ja tegevuskava peadirektoraadi tasandil kooskõlas 24. juunil 2011 vastuvõetud komisjoni uue pettusevastase strateegiaga (CAFS), et tagada muu hulgas, et sisemine pettusevastane kontroll on kooskõlas CAFSiga ning et lähenemisviis pettusteohu maandamisele on suunatud pettuseohu valdkondade ja kohaste meetmete väljaselgitamisele. Vajaduse korral luuakse pettusejuhtumite analüüsiks võrgustikud ja vajalikud IT-vahendid.

Finantsjuhtimisse (sealhulgas projektide ja ka audiitorite operatiivkontroll ning -juhtimine) kaasatud töötajatele korraldatakse asjakohaseid koolitusi pettuse ärahoidmise ja tuvastamise kohta toetuste ja hangete juhtimisel ning lisaks ka projekti ja kulutuste olelusringis.

Rahastamisvahendi raames finantstehingute teostamisse kaasatud finantseerimisasutustel tuleb järgida asjaomaseid rahapesu ja terrorismivastase võitlust käsitlevaid nõudeid. Finantsvahendajad ei tohi asuda territooriumil, kus ei tehta rahvusvaheliselt kokkulepitud maksustandardite rakendamise valdkonnas Euroopa Liiduga koostööd.

ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

- Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Assigneeringute liik | Rahaline osalus |

Number [Nimetus………………………...……….] | Liigendatud/liigendamata ([17]) | EFTA[18] riigid | Kandidaatriigid[19] | Kolmandad riigid | Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

nr 1 | 32 01 04 03 Tuumatehniline julgeolek – üleminekumeetmed (demonteerimine) | Liigendatud | EI | EI | EI | EI |

nr 1 | 32 01 04 03 | Liigendamata | EI | EI | EI | EI |

- Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Kululiik | Rahaline osalus |

Number [Nimetus……………………………………..] | Liigendatud/liigendamata | EFTA riigid | Kandidaatriigid | Kolmandad riigid | Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

[XX.YY.YY.YY] | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI |

Hinnanguline mõju kuludele

Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | 1 | Arukas ja kaasav majanduskasv |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

- Vajalikud haldusassigneeringud kaetakse juba meetme haldamiseks määratud assigneeringutega ja/või juba ümbermääratud assigneeringutest; vajaduse korral võidakse meedet haldavale peadirektoraadile eraldada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus lisaassigneeringuid, arvestades olemasolevaid eelarvepiiranguid.

Hinnanguline personalivajadus

- ( Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

- x Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt.

hinnanguline väärtus täistööajale taandatud töötajate arvuna

2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 |

( Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 |

XX 01 01 02 (delegatsioonides) |

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) |

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) |

( Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad )[24] |

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) |

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) |

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) |

Muud eelarveread (täpsustage) |

KOKKU | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 |

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad | Kozloduj, Ignalina and Bohunice programmidele antava rahalise toetuse rakendamine, programmide koostamine, seire, kontroll ja aruandlus. |

Koosseisuväline personal |

Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

- x Ettepanek/algatus on kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga ajavahemikuks 2014–2020 dokumendi KOM(2011) 500 kohaselt.

- ( Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

-

- ( Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[27].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

-

Kolmandate isikute rahaline osalus (kolmandate isikute rahalist osalust otse ELi toetusprogrammis ei ole )

- x Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

Hinnanguline mõju tuludele

- x Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

- ( Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

- ( omavahenditele

- ( mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida: | Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud | Ettepaneku/algatuse mõju[28] |

Aasta: N | Aasta: N + 1 | Aasta: N + 2 | Aasta: N + 3 | Lisage vajalik arv veerge, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |

Artikkel …………. | | | | | | | | | |Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

-

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

-

[1] Komisjoni soovitus tuumarajatiste sulgemiseks ning kasutatud kütuse ja radioaktiivsete jäätmete kõrvaldamiseks ette nähtud rahaliste vahendite haldamise kohta. ELT L 330, 28.11.2006, lk 31.

[2] KOM(2011) 500. Vastav summa on 500 miljonit eurot 2011. aasta hindades.

[3] ELT L , , lk .

[4] ELT L , , lk .

[5] KOM(2011) 500.

[6] ELT L 172, 2.7.2009, lk 18; nõukogu direktiiv 2009/71/Euratom, 25.6.2009, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik.

[7] ELT L 199, 2.8.2011, lk 48; nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, 19.7.2009, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks.

[8] Eelkõige nõukogu direktiiv 85/337/EMÜ, 27.6.1985, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 175, 5.7.1985, lk 40) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ, 23.4.2009 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114).

[9] ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[10] ELT L 411, 30.12.2006, lk 10.

[11] ELT L 131, 23.5.2007, lk 1.

[12] ELT L 189, 22.7.2010, lk 9.

[13] ABM: tegevuspõhine juhtimine – ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

[14] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[15] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

[16] Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[17] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[18] EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[19] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani võimalikud kandidaatriigid.

[20] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus

[21] Väljunditena käsitletakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt: rahastatavate üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[22] Vastavalt punktis 1.4.2. nimetatud erieesmärkidele.

[23] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[24] Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[25] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[26] Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[27] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[28] Traditsiooniliste omavahendite osas (tollimaksud, suhkrumaks) tuleb näidata netosummad, st brutosumma, milles on lahutatud 25 % kogumiskuludena.