52011PC0117

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 14.3.2011

KOM(2011) 117 lõplik

2011/0052 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

[kuupäev],

milles käsitletakse laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu allakirjutamist ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mongoolia vahel

SELETUSKIRI

27. juulil 2009 volitas nõukogu komisjoni pidama läbirääkimisi partnerluse ja koostöö raamlepingu sõlmimiseks Mongooliaga. Läbirääkimisi Mongooliaga alustati jaanuaris 2010 Ulaanbaataris ja need lõpetati oktoobris 2010. Mõlemad lepinguosalised parafeerisid partnerluse ja koostöö raamlepingu Ulaanbaataris 20. detsembril 2010, pärast seda, kui Aasia ja Okeaania töörühm oli läbirääkimiste tulemuse heaks kiitnud.

Mongooliaga sõlmitava partnerluse ja koostöö raamlepinguga asendatakse Euroopa Majandusühenduse ja Mongoolia 1993. aasta kaubandus- ja majanduskoostöö lepinguga kehtestatud õigusraamistik.

Käesolev leping Mongooliaga kujutab endast uut sammu ELi süvendatud poliitilise ja majandusliku kohaloleku suunas Ida-Aasias. Leping sisaldab ELi standardsätteid inimõiguste, massihävitusrelvade, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, väike- ja kergrelvade ning terrorismivastase võitluse kohta ning sellega edendatakse kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd. Partnerluse ja koostöö raamlepinguga luuakse alus ELi ja selle liikmesriikide ning Mongoolia tõhusamale koostööle arengu, kaubanduse ja investeeringute, õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas. Leping hõlmab järgmisi valdkondi: põhimõtete, normide ja standardite alane koostöö, tooraine, ränne, organiseeritud kuritegevus ja korruptsioon, tööstuspoliitika, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koostöö, turism, energeetika, haridus ja kultuur, keskkond, kliimamuutused ja loodusvarad, põllumajandus, tervishoid, kodanikuühiskond ning riigi- ja avaliku halduse ajakohastamine.

2011/0052 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

[kuupäev],

milles käsitletakse laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu allakirjutamist ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mongoolia vahel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 207 ja 209 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[1]

ning arvestades järgmist:

1. 27. juulil 2009 volitas nõukogu komisjoni pidama läbirääkimisi partnerluse ja koostöö raamlepingu (edaspidi „leping”) sõlmimiseks Mongooliaga.

2. Lepingule tuleks alla kirjutada, eeldusel et leping hiljem sõlmitakse.

3. Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise reguleerimisalasse jäävad käesoleva lepingu sätted seovad Ühendkuningriiki ja Iirimaad eraldi lepinguosalistena ja mitte Euroopa Liidu osana, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liit ja Ühendkuningriik ja/või Iirimaa on teatanud Mongooliale ühiselt, et leping on Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduv, kuna neid käsitatakse Euroopa Liidu osana kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes. Juhul kui Ühendkuningriik ja/või Iirimaa enam ei soovi, et leping oleks tema/nende suhtes siduv kui Euroopa Liidu osa suhtes kooskõlas protokolli nr 21 artikliga 4a, teatab Euroopa Liit koos Ühendkuningriigi ja/või Iirimaaga Mongooliale viivitamata sellisest seisukoha muutusest ning sellisel juhul on leping nende suhtes siduv kui eraldi lepinguosaliste suhtes. Sama kehtib Taani suhtes nendele aluslepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 kohaselt,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mongoolia vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu allakirjutamine, eeldusel et nõukogu võtab vastu otsuse lepingu sõlmimise kohta.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik, kes on volitatud Euroopa Liidu nimel lepingule alla kirjutama.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle vastuvõtmist.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja […]

LISA

PARTNERLUSE JA KOOSTÖÖ RAAMLEPING ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT MONGOOLIA VAHEL EUROOPA LIIT (edaspidi „liit”)

ning

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

RUMEENIA,

PORTUGALI VABARIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”

ühelt poolt ning

MONGOOLIA VALITSUS

edaspidi „Mongoolia”

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised”

VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste traditsioonilisi sõprussidemeid ning neid ühendavaid tihedaid ajaloolisi, poliitilisi ja majanduslikke sidemeid,

ARVESTADES, et lepinguosalised omistavad oma vastastikuse suhte laiahaardelisusele erilist tähtsust,

ARVESTADES, et lepinguosalised leiavad, et käesolev leping moodustab osa nendevahelisest ulatuslikumast ja järjepidevast suhtest, mis toimib kokkulepete kaudu, mille osalised mõlemad on,

KINNITADES VEEL KORD lepinguosaliste kavatsust ja soovi tugevdada ning austada demokraatlikke põhimõtteid, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ja põhivabadusi, sealhulgas vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste õigusi, nagu need on muu hulgas sätestatud Ühinenud Riikide Organisatsiooni (ÜRO) põhikirjas ning ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis ja teistes asjakohastes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides,

KINNITADES VEEL KORD oma otsust järgida õigusriigi põhimõtet, austada rahvusvahelist õigust, head valitsemistava ja korruptsiooni vastu võitlemise põhimõtteid ning soovi edendada oma rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut, võttes seejuures arvesse säästva arengu põhimõtet ja keskkonnakaitse nõudeid,

KINNITADES VEEL KORD oma soovi tugevdada koostööd lepinguosaliste vahel, tuginedes nimetatud ühistele väärtustele,

KINNITADES VEEL KORD oma soovi edendada oma rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut, võttes seejuures arvesse säästva arengu põhimõtet kõikides selle mõõtmetes,

KINNITADES VEEL KORD oma otsust edendada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning osaleda tõhusates mitmepoolsetes suhetes ja vaidluste rahumeelses lahendamises, eelkõige tehes selle nimel koostööd ÜRO raames,

KINNITADES VEEL KORD oma soovi tõhustada koostööd poliitilistes ja majanduslikes küsimustes ning rahvusvahelise stabiilsuse, õiguse ja julgeoleku valdkonnas, mis on säästva sotsiaalse ja majandusliku arengu edendamise, vaesuse likvideerimise ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamise peamine eeltingimus,

ARVESTADES, et lepinguosalised peavad terrorismi ohuks ülemaailmsele julgeolekule ning soovivad süvendada omavahelist dialoogi ja koostööd terrorismi vastu võitlemise valdkonnas kooskõlas asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu dokumentidega, eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 1373. 2003. aastal Euroopa Ülemkogus vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegias on terrorism määratletud peamise julgeolekuohuna. Sellega seoses on Euroopa Liit rakendanud põhimeetmeid, sealhulgas terrorismivastase võitluse tegevuskava, mis võeti vastu 2001. aastal ja mida ajakohastati 2004. aastal, ning Madridi rünnakute valguses vastu võetud 25. märtsi 2004. aasta oluline deklaratsioon terrorismivastase võitluse kohta. Euroopa Liit võttis 2005. aasta detsembris vastu ka ELi terrorismivastase võitluse strateegia,

VÄLJENDADES täielikku pühendumist ennetada igat liiki terrorismi ja võidelda selle vastu ning tõhustada koostööd terrorismivastase võitluse valdkonnas ja võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu,

ARVESTADES, et lepinguosalised kinnitavad veel kord, et tõhusad terrorismi vastu võitlemise meetmed ja inimõiguste kaitse täiendavad ja tugevdavad teineteist,

KINNITADES VEEL KORD, et rahvusvahelisele üldsusele murettekitavad kõige raskemad kuriteod ei tohi jääda karistamata ning et tuleb tagada nende eest tõhus süüdistuse esitamine riiklikul tasandil meetmete võtmise ja ülemaailmse koostöö tõhustamise kaudu,

ARVESTADES, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamine ja tõhus toimimine on oluline edasiminek rahu ja rahvusvahelise õigusemõistmise tagamisel ning et Euroopa Liidu Nõukogu võttis 16. juunil 2003. aastal vastu ühise seisukoha Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta, misjärel võeti 4. veebruaril 2004. aastal vastu tegevuskava,

ARVESTADES, et lepinguosalised on ühisel seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik kujutab endast suurt ohtu rahvusvahelisele julgeolekule, ning nad soovivad süvendada dialoogi ja koostööd kõnealuses valdkonnas. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1540 üksmeelne vastuvõtmine kinnitab kogu rahvusvahelise üldsuse otsust võidelda massihävitusrelvade leviku vastu. Euroopa Liidu Nõukogu võttis 17. novembril 2003. aastal vastu ELi poliitika relvade leviku vastase võitluse poliitika lõimimise kohta ELi suhetesse kolmandate riikidega. Lisaks võttis Euroopa Ülemkogu 12. detsembril 2003. aastal vastu relvade leviku vastu võitlemise strateegia,

ARVESTADES, et Euroopa Ülemkogu on märkinud, et väike- ja kergrelvad kujutavad endast kasvavat ohtu rahule, julgeolekule ja arengule, ning võtnud 13. jaanuaril 2006. aastal vastu strateegia väike- ja kergrelvade ja nende laskemoona ebaseadusliku hankimise vastu võitlemise kohta. Selles strateegias rõhutas Euroopa Ülemkogu vajadust tagada julgeoleku- ja arengupoliitika valdkonnas kõikehõlmav ja järjepidev lähenemisviis,

VÄLJENDADES täielikku pühendumist edendada säästva arengu kõiki aspekte, sealhulgas keskkonnakaitset ja tõhusat koostööd kliimamuutuste vastu võitlemisel, toiduga kindlustatust ning rahvusvaheliselt tunnustatud töö- ja sotsiaalnormide tõhusat edendamist ja rakendamist,

RÕHUTADES suhete ja koostöö süvendamise tähtsust valdkondades, nagu inimeste tagasivõtt, varjupaik ja viisapoliitika, ning rände ja inimkaubanduse kooskäsitlemise tähtsust,

KORRATES seda, kui tähtis on nende kahepoolsete suhete jaoks kaubandus ning eelkõige toorainete kaubandus, ning rõhutades oma otsust leppida kaubanduse ja investeerimise allkomisjonis kokku konkreetsetes tooraineid käsitlevates eeskirjades,

MÄRKIDES, et käesoleva lepingu sätted, mis kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise III osa reguleerimisalasse, on Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes siduvad kui eraldi lepinguosaliste suhtes ja mitte kui Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liit ja Ühendkuningriik ja/või Iirimaa on teatanud Mongooliale ühiselt, et leping on Ühendkuningriigi või Iirimaa suhtes siduv, sest neid käsitatakse Euroopa Liidu osana kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, julgeolekul ja õigusel rajaneva ala suhtes. Juhul kui Ühendkuningriik ja/või Iirimaa enam ei soovi, et leping oleks tema/nende kui Euroopa Liidu osa suhtes siduv kooskõlas protokolli nr 21 artikliga 4a, teatab Euroopa Liit koos Ühendkuningriigi ja/või Iirimaaga Mongooliale viivitamata sellisest seisukoha muutusest ning sellisel juhul on leping nende suhtes siduv kui eraldi lepinguosaliste suhtes. Sama kehtib Taani suhtes kooskõlas nimetatud lepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolliga,

KINNITADES oma otsust tugevdada lepinguosaliste vahelisi praeguseid suhteid, selleks et tihendada omavahelist koostööd, ja ühist tahet kindlustada, süvendada ja mitmekesistada oma suhteid huvi pakkuvates valdkondades võrdsuse, diskrimineerimisest hoidumise ja vastastikuse kasu alusel,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAOTIS ISELOOM JA ULATUS

Artikkel 1

Üldpõhimõtted

1. Demokraatia põhimõtetest ja inimõigustest kinnipidamine, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides, toetab mõlema lepinguosalise sise- ja välispoliitikat ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa.

2. Lepinguosalised kinnitavad oma ühiseid väärtusi, nagu need on väljendatud ÜRO põhikirjas.

3. Lepinguosalised kinnitavad oma otsust edendada säästvat arengut kõikides selle aspektides, teha koostööd kliimamuutustest ja üleilmastumisest tulenevate probleemide lahendamisel ning aidata saavutada rahvusvaheliselt kokkulepitud arengueesmärgid, sealhulgas aastatuhande arengueesmärgid. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma pühendumist kõrgtasemelisele keskkonnakaitsele ja kaasavatele sotsiaalstruktuuridele.

4. Lepinguosalised kinnitavad oma otsust järgida 2005. aasta Pariisi deklaratsiooni abi tõhususe kohta ning lepivad kokku süvendada koostööd, et parandada veelgi arengualaseid tulemusi.

5. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et jäävad kindlaks hea valitsemistava põhimõttele, sealhulgas seoses kohtuvõimu sõltumatuse ja korruptsiooni vastu võitlemisega.

Artikkel 2

Koostöö eesmärgid

Lepinguosalised kohustuvad pidama põhjalikku dialoogi ja jätkama koostöö edendamist kõikides vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, et tugevdada oma kahepoolseid suhteid. Jõupingutused on suunatud eelkõige järgmistele valdkondadele:

a) poliitilise ja majandusliku koostöö sisseseadmine kõikidel asjakohastel piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel ning organisatsioonides;

b) koostöö sisseseadmine rahvusvaheliselt murettekitavate raskete kuritegude vastu võitlemisel;

c) koostöö sisseseadmine massihävitusrelvade ning väike- ja kergrelvade leviku vastu võitlemisel;

d) lepinguosaliste vahelise kaubanduse ja investeerimise edendamine nende vastastikust kasu silmas pidades; koostöö sisseseadmine kõikides vastastikust huvi pakkuvates kaubandus- ja investeerimisvaldkondades, et edendada kaubandus- ja investeeringuvoogusid ning kõrvaldada kaubandus- ja investeerimistõkked;

e) koostöö sisseseadmine õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas, sealhulgas järgmistes küsimustes: õigusriigi põhimõte ja õiguskoostöö, andmekaitse, ränne, inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja inimkaubandus ning organiseeritud kuritegevus, terrorism, rahvusvahelised kuriteod, rahapesu ja ebaseaduslike narkootikumidega võitlemine;

f) koostöö sisseseadmine kõikides muudes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, eelkõige makromajanduspoliitika, finantsteenuste, maksunduse ja tollinduse, sealhulgas maksunduse valdkonnas hea valitsemistava põhimõtete rakendamise, tööstuspoliitika ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, infoühiskonna, audiovisuaalsektori ja muu meedia, teaduse ja tehnika, energeetika, transpordi, hariduse ja kultuuri, keskkonna ja loodusvarade, põllumajanduse ja maaelu arengu, tervishoiu, tööhõive ja sotsiaalküsimuste ning statistika valdkonnas;

g) mõlema lepinguosalise osaluse sisseseadmine allpiirkondlikes ja piirkondlikes koostööprogrammides, milles võib osaleda ka teine lepinguosaline;

h) lepinguosaliste osaluse ja hea maine edendamine üksteise piirkondades;

i) inimestevahelise mõistmise edendamine erinevate valitsusväliste üksuste (eksperdirühmad, akadeemilised ringkonnad, kodanikuühiskond ja meedia) vahelise koostöö abil seminaride, konverentside, noortealgatuste ja muu tegevuse vormis;

j) vaesuse likvideerimise edendamine säästva arengu raames ning Mongoolia järjest enam maailmamajandusse integreerimine.

Artikkel 3

Massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamine

1. Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui ka mitteriiklikul tasandil on üks kõige tõsisemaid ohte rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule.

2. Lepinguosalised lepivad seepärast kokku, et teevad koostööd ja annavad oma panuse massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise heaks, tagades desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete ning lepinguosaliste suhtes kohaldatavate asjakohaste rahvusvaheliste kohustuste, nagu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1540, täieliku täitmise ja rakendamise riiklikul tasandil. Lepinguosalised lepivad kokku, et kõnealune säte on käesoleva lepingu oluline osa.

3. Peale selle lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd ja annavad oma panuse massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise heaks järgmiste meetmete kaudu:

- üritades tagada kõikidele muudele asjakohastele rahvusvahelistele dokumentidele allakirjutamise, nende ratifitseerimise või vajaduse korral nendega liitumise ning nende täies ulatuses rakendamise;

- luues tõhusa riikliku ekspordikontrolli süsteemi massihävitusrelvadega seotud kauba ekspordi ja transiidi, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahesuguse kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse kontrollimiseks, ning kehtestades karmid karistused ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest.

4. Lepinguosalised lepivad kokku, et seavad sisse korrapärase poliitilise dialoogi eespool nimetatud toimingute toetamiseks ja kooskõlastamiseks. Sellist dialoogi võidakse pidada piirkondlikul tasandil.

Artikkel 4

Väike- ja kergrelvad

1. Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade, sealhulgas nende laskemoona ebaseaduslik tootmine, vedamine ja ringlusselaskmine ning nende ülemäärane kuhjumine, hooletu hoidmine, ebapiisavalt turvatud varud ja kontrollimatu levik kujutavad endast jätkuvalt tõsist ohtu rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule.

2. Lepinguosalised nõustuvad järgima ja täielikult täitma oma vastavaid kohustusi, et võidelda ebaseadusliku väike- ja kergrelvadega, sealhulgas nende laskemoonaga, kaubitsemise vastu vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele, ning oma kohustusi muude kõnealuses valdkonnas kohaldatavate asjakohaste rahvusvaheliste dokumentide – näiteks ÜRO tegevusprogramm väike- ja kergrelvade salakaubanduse kõikide aspektide ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kohta – raames.

3. Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ning tagama kooskõlastamise, vastastikuse täiendavuse ja sünergia püüdlustes, mis on suunatud ebaseadusliku väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga kaubitsemise probleemiga tegelemisele üleilmsel, piirkondlikul, allpiirkondlikul ja riiklikul tasandil, ning lepivad kokku korrapärase poliitilise dialoogi pidamises, mis kuulub nende selles valdkonnas tehtava koostöö juurde ning ühendab seda.

Artikkel 5

Rahvusvaheliselt murettekitavad rasked kuriteod (Rahvusvaheline Kriminaalkohus)

1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et rahvusvahelist üldsust tervikuna muretsema panevad kõige raskemad kuriteod ei tohi jääda karistamata ja tagada tuleks selliste kuritegude eest tõhus süüdistuse esitamine, võttes meetmeid vastavalt vajadusele nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaudu. Lepinguosalised on seisukohal, et tõhusalt toimiva Rahvusvahelise Kriminaalkohtu loomine on oluline edasiminek rahvusvahelise rahu ja õigusemõistmise tagamisel.

2. Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd ning võtta vastavalt vajadusele meetmed, et toetada täielikult Rooma statuudi ja sellega seotud vahendite üldkehtivust ja kõikehõlmavust, ning tugevdada oma koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga. Lepinguosalised lubavad rakendada Rooma statuuti ning teha kõik vajaliku sellega seotud vahendite (nagu Rahvusvahelise Kriminaalkohtu privileege ja immuniteete käsitleva lepingu) ratifitseerimiseks.

3. Lepinguosalised on nõus, et dialoogi pidamine nimetatud küsimustes oleks kasulik.

Artikkel 6

Koostöö terrorismivastase võitluse valdkonnas

1. Kinnitades veel kord terrorismivastase võitluse tähtsust, lepivad lepinguosalised kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste konventsioonidega, sealhulgas rahvusvahelisi humanitaar- ja inimõigusi järgides, ning kooskõlas oma riigi vastavate õigusaktide ja eeskirjadega kokku teha koostööd terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel, võttes seejuures arvesse ÜRO ülemaailmset terrorismivastast strateegiat, mis sisaldub ÜRO Peaassamblee 8. septembri 2006. aasta resolutsioonis nr 60/288.

2. Seda teevad lepinguosalised eelkõige järgmiselt:

a) ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide nr 1373 ja 1267 ning neile järgnevate resolutsioonide, sealhulgas resolutsiooni nr 1822 ning teiste asjakohaste ÜRO resolutsioonide täieliku rakendamise raames, järgides muudest rahvusvahelistest konventsioonidest ja dokumentidest tulenevaid vastavaid kohustusi;

b) vahetades teavet terroristide, terrorirühmituste ja nende tugivõrgustike kohta kooskõlas rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktidega;

c) vahetades seisukohti terrorismi vastu võitlemise vahendite ja meetodite osas, sealhulgas tehnilises ja koolitusvaldkonnas, ning vahetades kogemusi seoses terrorismi ennetamisega;

d) tehes koostööd rahvusvahelise üksmeele süvendamiseks võitluses terrorismi vastu, sealhulgas vajaduse korral terroriaktide õigusliku määratluse osas, ning eelkõige tehes tööd rahvusvahelise terrorismivastase võitluse terviklikus konventsioonis kokkuleppele jõudmise nimel;

e) vahetades asjakohast parimat tava seoses inimõiguste kaitsega terrorismivastases võitluses;

f) rakendades ja süvendades tõhusalt oma koostööd terrorismi vastu võitlemisel Aasia-Euroopa kohtumise (ASEM) raames.

II JAOTIS KAHEPOOLNE, PIIRKONDLIK JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Artikkel 7

Mongoolia ja ELi vaheline koostöö põhimõtete, normide ja standardite alal

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et pürgivad Mongoolias Euroopa ühiste põhimõtete, normide ja standardite suunas ning teevad koostööd teabevahetuse ning kogemuste jagamise edendamisel nende põhimõtete, normide ja standardite kasutuselevõtmiseks ja rakendamiseks.

2. Lepinguosalised üritavad süvendada oma ametiasutuste vahelist dialoogi ja koostööd standardimise küsimustes, mis vastavalt lepinguosaliste kokkuleppele võib hõlmata ekspertide, teabe ja erialateadmiste vahetamist hõlbustava koostööraamistiku loomist.

Artikkel 8 Koostöö piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides

1. Lepinguosalised vahetavad arvamusi ja teevad koostööd selliste piirkondlike ja rahvusvaheliste foorumite ja organisatsioonide raames nagu ÜRO ning asjakohased ÜRO allasutused, programmid ja organid, Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), sõprus- ja koostööleping (TAC) ning Aasia-Euroopa kohtumine (ASEM).

2. Lepinguosalised nõustuvad ka edendama käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades koostööd eksperdirühmade, akadeemiliste ringkondade, valitsusväliste organisatsioonide ning meedia vahel. Selline koostöö võib eelkõige hõlmata koolituskavade, seminaride ja konverentside korraldamist, ekspertide vahetamist, uuringuid ja muud lepinguosaliste vahel kokkulepitud tegevust.

Artikkel 9 Piirkondlik ja kahepoolne koostöö

1. Lepinguosalised nõustuvad võtma igas valdkonnas, kus toimub käesoleva lepingu kohane dialoog ja koostöö, seonduvaid meetmeid kahepoolse või piirkondliku koostöö tasandil või mõlemal korraga, tõstes seejuures nõuetekohaselt esile kahepoolse koostöö küsimusi. Asjakohast raamistikku valides püüavad lepinguosalised maksimaalselt suurendada kõikide huvitatud isikute osalust ja neile avaldatavat mõju, kasutades seejuures kättesaadavaid ressursse parimal võimalikul viisil, arvestades meetmete poliitilist ja institutsioonilist teostatavust ning kindlustades nende kooskõla muu Euroopa Liitu ja teisi ASEMi partnereid hõlmava tegevusega.

2. Lepinguosalised võivad vajaduse korral otsustada laiendada käesoleva lepinguga hõlmatud või seotud valdkondades koostöömeetmetele antavat rahalist toetust vastavalt oma finantsmenetlustele ja ressurssidele.

III JAOTIS

KOOSTÖÖ SÄÄSTVA ARENGU VALDKONNAS

Artikkel 10 Üldpõhimõtted

1. Arengukoostöö keskne eesmärk on vaesuse likvideerimine vastavalt aastatuhande arengueesmärkidele säästva arengu ning maailmamajandusse integreerumise valguses. Lepinguosalised lepivad kokku, et peavad arengukoostöö küsimustes korrapärast dialoogi kooskõlas oma vastavate prioriteetide ning vastastikust huvi pakkuvate valdkondadega.

2. Lepinguosaliste arengukoostöö strateegiate eesmärk on muu hulgas:

a) edendada inim- ja sotsiaalarengut;

b) saavutada jätkusuutlik majanduskasv;

c) toetada keskkonnasäästlikkust, regenereerimist ja parimaid tavasid ning loodusvarade hoidmist;

d) ennetada ja üritada kõrvaldada kliimamuutuste tagajärgi;

e) toetada sellist poliitikat ja vahendeid, mille eesmärk on järjest paremini integreeruda maailmamajandusse ja rahvusvahelisse kaubandussüsteemi;

f) järgida protsesse, mis vastavad Pariisi deklaratsioonile abi tõhususe kohta, Accra tegevuskavale ning teistele rahvusvahelistele kohustustele, mille eesmärk on suurendada abi osutamist ja tõhusust.

Artikkel 11 Majanduslik areng

1. Lepinguosalised soovivad edendada tasakaalustatud majanduskasvu, vaesuse likvideerimist ja sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse vähendamist.

2. Lepinguosalised kinnitavad oma otsust saavutada aastatuhande arengueesmärgid ning peaksid uuesti kinnitama oma otsust järgida 2005. aasta Pariisi deklaratsiooni abi tõhususe kohta.

3. Lepinguga tuleks üritada ka hõlmata kohustusi seoses kaubanduse sotsiaalsete ja keskkonnaalaste aspektidega, kinnitades veel kord, et kaubandusega tuleks edendada säästvat arengut kõikides selle mõõtmetes ning sellega tuleks edendada kaubanduse majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju hindamist.

Artikkel 12 Sotsiaalne areng

1. Lepinguosalised soovivad rõhutada vajadust vastastikku täiendava majandus- ja sotsiaalpoliitika järele, inimväärse töö loomise olulisust ning otsust toetada sotsiaalset dialoogi.

2. Lepinguosalised soovivad toetada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peamiste tööstandardite tõhusat rakendamist ning tugevdada koostööd tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas.

3. Peale selle soovivad lepinguosalised edendada poliitikat, mille eesmärk on tagada keskkonnasõbralikul ja säästval viisil inimestele toidu kättesaadavus ja toiduvarud ning kariloomadele sööda olemasolu.

Artikkel 13 Keskkond

1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord vajadust keskkonna kõrgetasemelise kaitse järele ning et säästva arengu saavutamise nimel on vaja säilitada ja hallata loodusvarasid ja bioloogilist mitmekesisust, sealhulgas metsasid.

2. Lepinguosalised soovivad edendada keskkonna valdkonnas mitmepoolsete keskkonnakokkulepete ratifitseerimist, rakendamist ja järgimist.

3. Lepinguosalised soovivad süvendada koostööd ülemaailmsete keskkonnaprobleemide valdkonnas, eelkõige kliimamuutuste küsimustes.

IV JAOTIS

KOOSTÖÖ KAUBANDUS- JA INVESTEERIMISKÜSIMUSTES

Artikkel 14 Üldpõhimõtted

1. Lepinguosalised peavad kahe- ja mitmepoolse kaubavahetuse ja kaubandusega seotud küsimuste üle dialoogi, mille sihiks on kahepoolsete kaubandussidemete tugevdamine ja mitmepoolse kaubandussüsteemi edasiarendamine.

2. Lepinguosalised kohustuvad mõlemapoolset kasu silmas pidades maksimaalselt soodustama vastastikuse kaubavahetuse arengut ja mitmekesistamist. Nad kohustuvad parandama turulepääsu tingimusi, tehes tööd kaubandustõkete kaotamiseks, seda eeskätt mittetariifsete tõkete õigeaegse kaotamise teel, ning võttes meetmed läbipaistvuse suurendamiseks, kusjuures arvestatakse rahvusvaheliste organisatsioonide tehtud tööd kõnealuses valdkonnas.

3. Tõdedes, et kaubandusel on arengus asendamatu roll ning et kaubandussoodustuste kokkulepetena antav abi on osutunud arenguriikidele kasulikuks, püüavad lepinguosalised tihendada sellist abi käsitlevaid konsultatsioone täielikus kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadega.

4. Lepinguosalised teavitavad üksteist arengust kaubanduspoliitikas ja kaubandusega seotud poliitikavaldkondades, nagu põllumajandus, toiduohutus, tarbijakaitse ja keskkond.

5. Lepinguosalised soodustavad dialoogi pidamist ja koostööd, et arendada kaubandus- ja investeerimissuhteid, sealhulgas kaubandusprobleemide lahendamist, muu hulgas artiklites 10–27 osutatud valdkondades.

Artikkel 15

Sanitaar- ja fütosanitaarküsimused

1. Lepinguosalised teevad koostööd toiduohutuse valdkonnas ning sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes, et kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist lepinguosaliste territooriumil.

2. Lepinguosalised arutavad oma vastavaid meetmeid, mis on määratletud WTO sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste lepingus, rahvusvahelises taimekaitsekonventsioonis ning Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni ja codex alimentarius ’e töörühma poolt, ning vahetavad asjaomast teavet.

3. Lepinguosalised lepivad kokku vastastikuse mõistmise ja koostöö edendamises sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes ning loomade heaolu käsitlevates küsimustes. Sellealase suutlikkuse suurendamist kohandatakse vastavalt kummagi lepinguosalise vajadustele, et aidata neil järgida teineteise õigusraamistikku.

4. Lepinguosalised algatavad ühe lepinguosalise taotlusel õigeaegse dialoogi sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes, et arutada sanitaar- ja fütosanitaarküsimustega seotud probleeme ja muid käesoleva artikli kohaseid kiireloomulisi küsimusi.

Artikkel 16 Tehnilised kaubandustõkked

Lepinguosalised edendavad rahvusvaheliste standardite kasutamist ning teevad koostööd ja vahetavad teavet standardite, vastavushindamise menetluste ja tehniliste normide kohta, seda eriti WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu raames.

Artikkel 17

Tollikoostöö

1. Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu rahvusvahelise kaubanduse, sealhulgas transporditeenuste, turvalisuse ja ohutuse suurendamisele, intellektuaalomandi õigusi käsitlevate tollialaste õigusaktide tõhusale ja tulemuslikule rakendamisele ning tasakaalustatud lähenemisviisi tagamisele kaubanduse lihtsustamise ning pettuste ja eeskirjade eiramise vastu võitlemise vahel.

2. Ilma et see piiraks käesolevas lepingus sätestatud muid koostöövorme, kinnitavad lepinguosalised oma huvi kaaluda tulevikus tollikoostööd ja vastastikust abi käsitlevate protokollide sõlmimist käesolevas lepingus sätestatud institutsioonilises raamistikus.

Artikkel 18

Kaubanduse lihtsustamine

Lepinguosalised vahetavad kogemusi ja uurivad võimalusi impordi-, ekspordi-, transiidi- ja muude tollimenetluste lihtsustamiseks, suurendavad tolli- ja kaubanduseeskirjade läbipaistvust, arendavad tollikoostööd ja loovad tõhusad vastastikuse haldusabi mehhanismid ning püüavad lähendada oma seisukohti ja võtta ühismeetmeid asjakohaste rahvusvaheliste algatuste raames, sealhulgas seoses kaubanduse lihtsustamisega.

Artikkel 19 Investeerimine

Lepinguosalised soodustavad suuremat investeeringute voogu, luues vastastikuste investeeringute jaoks atraktiivse ja stabiilse keskkonna, mille aluseks on järjekindel dialoog eesmärgiga parandada üksteisemõistmist ja koostööd investeerimisküsimustes, uurida investeeringuvoogude soodustamiseks haldusmehhanisme ning edendada investorite jaoks stabiilse, läbipaistva, avatud ja diskrimineerimisest hoiduva investeerimiskorra kehtestamist.

Artikkel 20 Konkurentsipoliitika

Lepinguosalised edendavad konkurentsieeskirjade tulemuslikku kehtestamist ja kohaldamist ning teabe levitamist, et suurendada läbipaistvust ja õiguskindlust üksteise turgudel tegutsevate ettevõtjate jaoks. Lepinguosalised peaksid vahetama arvamusi selliste konkurentsi moonutavate tavadega seotud küsimustes, mis võivad kahjustada kahepoolset kaubandust ja investeeringuvooge.

Artikkel 21

Teenused

Lepinguosalised alustavad järjekindlat dialoogi, mille eesmärk on eelkõige vahetada teavet üksteise regulatiivse keskkonna kohta, hõlbustada juurdepääsu üksteise turgudele, parandada kapitali ja tehnoloogia kättesaadavust ning edendada teenuskaubandust mõlema piirkonna vahel ja kolmandate riikide turgudel.

Artikkel 22

Kapitali liikumine

Lepinguosalised püüavad lihtsustada kapitali liikumist, et edendada käesoleva lepingu eesmärke.

Artikkel 23

Riigihanked

Lepinguosalised üritavad kindlaks määrata menetluseeskirjad, sealhulgas piisava läbipaistvuse ning vaidlustamissätted, millega toetatakse sellise tõhusa hankesüsteemi loomist, mis soodustab riigihangete korral rahaliselt kõige optimaalsema pakkumise valimist ja lihtsustab rahvusvahelist kaubandust.

Lepinguosalised töötavad selle nimel, et avada vastastikust kasu silmas pidades üksteisele oma riigihangete turg.

Artikkel 24

Läbipaistvus

Lepinguosalised tunnistavad läbipaistvuse ja nõuetekohase menetluse olulisust oma kaubandusega seotud õigusaktide ja eeskirjade halduses ning sellest lähtuvalt kinnitavad nad veel kord, et järgivad 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT 1994) artiklis X ning teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) artiklis III sätestatud kohustusi.

Artikkel 25

Tooraine

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et süvendavad koostööd ja edendavad vastastikust mõistmist tooraine valdkonnas.

2. Nimetatud koostöö ja vastastikuse mõistmise edendamine peaks hõlmama selliseid teemasid nagu toorainet käsitlev õigusraamistik (sealhulgas kaevandamisest saadava tulu kasutamine sotsiaal-majanduslikuks arenguks, keskkonnakaitse ning kaevandamise ja toorainega seotud ohutuseeskirjad) ning toorainega kaubitsemine. Tihedama koostöö ja parema üksteisemõistmise edendamiseks võib kumbki lepinguosaline taotleda erikoosolekute pidamist toorainega seotud küsimustes.

3. Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistev, diskrimineerimisest ja moonutamisest hoiduv ning eeskirjadel põhinev keskkond on parim viis sellise keskkonna loomiseks, mis soodustab välismaiseid otseinvesteeringuid toorainetootmisse ja -kaubandusse.

4. Võttes arvesse oma vastavat majanduspoliitikat ja eesmärke ning pidades silmas kaubanduse edendamist, lepivad lepinguosalised kokku edendada koostööd toorainega kaubitsemisel esinevate kaubandustõkete kõrvaldamise osas.

5. Ühe lepinguosalise taotluse korral võib mis tahes toorainekaubandusega seotud küsimust arutada ühiskomitee ja allkomitee koosolekutel. Nimetatud komiteedel on õigus langetada nende küsimuste kohta otsuseid vastavat artiklile 56 kooskõlas eespool sätestatud põhimõtetega.

Artikkel 26

Regionaalpoliitika

Lepinguosalised toetavad regionaalarengupoliitikat.

Artikkel 27 Intellektuaalomandi kaitse

1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et omistavad suurt tähtsust intellektuaalomandi õiguste kaitsele ning lubavad kehtestada asjakohased meetmed, millega tagatakse selliste õiguste piisav ja tõhus kaitse ning jõustamine, eelkõige seoses intellektuaalomandi õiguste rikkumisega.

Peale selle lepivad lepinguosalised kokku, et sõlmivad niipea kui võimalik kahepoolse lepingu geograafiliste tähiste kohta.

2. Lepinguosalised vahetavad teavet ja kogemusi sellistes küsimustes nagu intellektuaalomandi õigustega seotud tavad, nende õiguste edendamine, levitamine, kooskõlastamine, haldamine, ühtlustamine, kaitse ja tulemuslik kohaldamine, rikkumise vältimine, võitlus võltsimise ja piraatluse vastu, eelkõige tollikoostöö ja muude sobivate koostöövormide kaudu, ning nende õiguste kontrollimise ja kaitsmisega tegelevate organisatsioonide loomine ja tugevdamine. Lepinguosalised aitavad üksteisel Euroopa kogemustele tuginedes tugevdada intellektuaalomandi kaitset, rakendamist ja ärilist kasutamist ning edendada sellekohase teabe levitamist.

Artikkel 28

Kaubanduse ja investeerimise allkomitee

1. Käesolevaga luuakse kaubanduse ja investeerimise allkomitee.

2. Allkomitee abistab ühiskomiteed tema ülesannete täitmisel, tegeledes kõikides käesolevas peatükis käsitletud valdkondadega.

3. Allkomitee määrab kindlaks oma kodukorra.

V JAOTIS KOOSTÖÖ ÕIGUSE, VABADUSE JA TURVALISUSE VALDKONNAS

Artikkel 29 Õigusriigi põhimõte ja õiguskoostöö

1. Õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna koostöös pööravad lepinguosalised erilist tähelepanu õigusriigi tugevdamisele ning kõikide tasandite institutsioonide tugevdamisele eriti õiguskaitses ja õigusemõistmises.

2. Lepinguosaliste vaheline koostöö hõlmab ka õigussüsteeme ja õigusakte käsitleva teabe vastastikust vahetamist. Lepinguosalised püüavad arendada kehtiva õigusraamistiku alusel välja vastastikuse õigusabi andmise.

Artikkel 30 Isikuandmete kaitse

1. Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et viia isikuandmete kaitse tase vastavusse kõige kõrgemate rahvusvaheliste standarditega, mis on sätestatud muu hulgas ÜRO suunistes isikuandmete elektrooniliste failide reguleerimise kohta (ÜRO Peaassamblee 14. detsembri 1990. aasta resolutsioon nr 45/95).

2. Isikuandmete kaitse alane koostöö võib muu hulgas hõlmata tehnilist abi teabe ja eriteadmiste vahetamise näol.

Artikkel 31 Koostöö rände valdkonnas

1. Lepinguosalised alustavad koostööd eesmärgiga takistada ebaseaduslikku rännet ja oma riigi kodanikest füüsiliste isikute ebaseaduslikku viibimist lepinguosaliste territooriumidel.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et võtavad ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks tehtava koostöö raames ilma asjatute viivitusteta tagasi oma riigist pärit kodanikud, kes ei vasta või kes enam ei vasta kehtivatele teise lepinguosalise territooriumile sisenemise, seal viibimise või seal elamise tingimustele. Lepinguosalised annavad sel eesmärgil oma kodanikele välja asjakohased isikut tõendavad dokumendid. Kui tagasivõetaval isikul puuduvad dokumendid või muud tõendid tema kodakondsuse kohta, küsitlevad asjaomase liikmesriigi või Mongoolia pädevad diplomaatilised või konsulaaresindused isikut Mongoolia või asjaomase liikmesriigi taotlusel, et teha kindlaks tema kodakondsus.

3. EL toetab rahaliselt selle kokkuleppe rakendamist asjakohaste kahepoolsete koostöövahendite kaudu.

4. Lepinguosalised lepivad kokku pidada ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel läbirääkimisi, et sõlmida ELi ja Mongoolia vahel leping, mis reguleerib lepinguosaliste erikohustusi oma kodanike tagasivõtmisel, sealhulgas kohustust muude riikide ja riigita kodanike tagasivõtmiseks.

Artikkel 32

Koostöö võitluses ebaseaduslike narkootikumidega

1. Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada pädevate asutuste, sealhulgas tervishoiu-, justiits-, tolli- ja siseküsimuste sektori ning muude asjakohaste sektorite asutuste tegevuse kooskõlastamise kaudu tasakaalustatud lähenemine, et vähendada ebaseaduslike narkootikumide pakkumist, nendega kaubitsemist ning nõudlust nende järele, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse inimõigusi. Sellise koostöö kaudu soovitakse ka vähendada narkootikumidest tulenevat kahju, käsitleda sünteetiliste narkootikumide tootmist, tarbimist ja nendega kaubitsemist ning saavutada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate lähteainete kõrvaletoimetamise tõhusam tõkestamine.

2. Lepinguosalised lepivad kokku kõnealuste eesmärkide saavutamiseks tehtava koostöö vahendites. Meetmed tuginevad ühiselt kokkulepitud põhimõtetele, mis lähtuvad asjakohastest rahvusvahelistest konventsioonidest, poliitilisest avaldusest, 1998. aasta juunis ÜRO Peaassamblee narkootikumidele pühendatud kahekümnendal eriistungjärgul vastuvõetud eriavaldusest ning 2009. aasta märtsis ÜRO narkootikumide komisjoni 52. istungjärgul vastuvõetud poliitilisest avaldusest ja tegevuskavast.

3. Lepinguosaliste vaheline koostöö hõlmab tehnilist ja haldusabi eelkõige järgmistes valdkondades: riiklike õigusaktide ja riikliku poliitika väljatöötamine, riiklike institutsioonide ning teabekeskuste loomine, kodanikuühiskonna toetamine seoses püüdlustega narkootikumide valdkonnas ning narkootikumide nõudluse ja nende põhjustatud kahju vähendamise alal, personali koolitus, narkootikumidega seotud uuringud ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate lähteainete kõrvaletoimetamise tõkestamine. Lepinguosalised võivad kokku leppida ka teisi valdkondi hõlmavas koostöös.

Artikkel 33 Koostöö võitluses organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga

Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd organiseeritud kuritegevuse, majandus- ja finantskuritegevuse ning korruptsiooniga võitlemisel. Sellise koostöö eesmärk on eelkõige rakendada ja edendada asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja dokumente, nagu ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioon ja seda täiendavad protokollid ning ÜRO korruptsioonivastane konventsioon.

Artikkel 34 Koostöö võitluses rahapesu ja terrorismi rahastamisega

1. Lepinguosalised lepivad kokku vajaduses teha tööd ja koostööd, et vältida oma rahandussüsteemi ja teatavate rahandusega mitteseotud ettevõtete ja ametikohtade kasutamist mis tahes kuritegelikul teel, näiteks uimastikaubanduse ja korruptsiooni kaudu saadud tulu pesemiseks.

2. Mõlemad lepinguosalised nõustuvad edendama tehnilist ja haldusabi, mis on ette nähtud eeskirjade väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamisega võitlemise mehhanismide tõhusaks toimimiseks. Eelkõige võimaldab koostöö asjakohase teabe vahetamist vastavalt riikide õigusraamistikele ning selliste rahapesu ja terrorismi rahastamisega võitlemist käsitlevate asjakohaste standardite vastuvõtmist, mis on võrdväärsed liidu ja selles valdkonnas tegevate rahvusvaheliste organite, näiteks rahapesuvastase töökonna kehtestatud standarditega.

VI JAOTIS KOOSTÖÖ MUUDES VALDKONDADES

Artikkel 35 Koostöö inimõiguste valdkonnas

1. Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd inimõiguste edendamise ja tõhusa kaitse valdkonnas, sealhulgas rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate dokumentide ratifitseerimises ja rakendamises.

2. Selline koostöö võib muu hulgas hõlmata järgmist:

a) riikliku inimõigusi käsitleva tegevuskava väljatöötamise ja rakendamise toetamine;

b) inimõiguste edendamine ja sellealane haridus;

c) inimõigustega seotud riiklike ja piirkondlike institutsioonide tugevdamine;

d) sisuka ja ulatusliku inimõigusi käsitleva dialoogi alustamine;

e) koostöö süvendamine inimõigustega tegelevate ÜRO institutsioonide raames.

Artikkel 36 Koostöö finantsteenuste valdkonnas

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et kehtestavad sarnasemad ühised eeskirjad ja normid ning süvendavad koostööd, et parandada raamatupidamisarvestus-, järelevalve- ja regulatiivsüsteeme panganduses, kindlustuses ja muudes finantssektori valdkondades.

2. Lepinguosalised teevad koostööd, et arendada välja õiguslik regulatiivraamistik, infrastruktuur ja inimressursid ning et võtta kahepoolse koostöö raames Mongoolia kapitalturul kasutusele ettevõtete üldjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse rahvusvahelised standardid kooskõlas GATSiga ja WTO dokumendiga vastastikuse mõistmise kohta finantsteenuste valdkonnas.

Artikkel 37 Majanduspoliitiline dialoog

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd teabevahetuse edendamiseks seoses oma majanduslike suundumuste ja majanduspoliitikaga ning kogemuste jagamiseks majanduspoliitika kooskõlastamisel piirkondliku majanduskoostöö ja integratsiooni raames.

2. Lepinguosalised püüavad süvendada oma ametiasutuste vahelist dialoogi majandusküsimustes, mis võivad lepinguosaliste kokkuleppel hõlmata näiteks rahapoliitikat, eelarvepoliitikat, sealhulgas ettevõtete maksustamist, riigi rahandust ja makroökonoomilist stabiliseerimist ning välisvõlga.

3. Lepinguosalised teevad koostööd ja edendavad vastastikust mõistmist majandusliku mitmekesisuse ja tööstusarengu valdkonnas.

Artikkel 38 Hea valitsemistava maksunduse valdkonnas

Lepinguosalised tunnistavad ja kohustuvad rakendama hea valitsemistava põhimõtteid maksunduse valdkonnas nagu on liikmesriigid liidu tasandil ette näinud, et tugevdada ja arendada majandustegevust, võttes seejuures arvesse vajadust luua asjakohane regulatiivraamistik. Sel eesmärgil ja piiramata liidu ja liikmesriikide pädevusi, parandavad lepinguosalised rahvusvahelist koostööd maksunduse valdkonnas, hõlbustavad õiguspäraste maksutulude kogumist ning töötavad välja eespool nimetatud põhimõtete tõhusa rakendamise meetmed.

Artikkel 39 Tööstuspoliitikaalane ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koostöö

Lepinguosalised lepivad oma majanduspoliitikat ja eesmärke arvesse võttes kokku edendada tööstuspoliitikaalast koostööd kõikides sobivates valdkondades, et suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) konkurentsivõimet muu hulgas järgmiselt:

a) vahetades teavet ja kogemusi seoses sellega, kuidas luua raamtingimused VKEde konkurentsivõime parandamiseks;

b) soodustades ettevõtjatevahelisi kontakte, toetades ühisinvesteeringuid ning ühisettevõtete ja teabevõrgustike asutamist, eeskätt Euroopa Liidu praeguste horisontaalprogrammide kaudu, stimuleerides partnerite vahel eelkõige tark- ja riistvara siirdeid;

c) andes teavet ja soodustades innovatsiooni ning vahetades rahastamisele juurdepääsu käsitlevat head tava mikro- ja väikeettevõtjaid hõlmates;

d) hõlbustades ja toetades lepinguosaliste erasektorite asjakohast tegevust;

e) edendades inimväärset tööd, ettevõtete sotsiaalset vastutust ja aruandekohustust ning toetades vastutustundlikke äritavasid, sealhulgas säästvat tarbimist ja tootmist. Koostöös võetakse arvesse ka tarbijate tasandit, näiteks tooteinfot ja tarbija rolli turul;

f) ühiste teadusprojektidega valitud tööstusvaldkondades ja tehes koostööd standardite ja vastavushindamise menetluste ning tehniliste normide alal kooskõlas vastastikuse kokkuleppega;

g) pakkudes abi naha töötlemisega seotud reoveepuhastusrajatistes kasutatavate meetodite ja tehnoloogia uuendamist käsitleva teabe jagamise kaudu;

h) vahetades teavet ning soovitades partnereid ja koostöövõimalusi kaubanduse ja investeeringute valdkonnas mõlemale lepinguosalisele kättesaadavate toimivate võrgustike kaudu;

i) toetades mõlema lepinguosalise eraettevõtete, eriti VKEde koostööd;

j) kaaludes võimalust sõlmida lisaleping teabevahetuse ja seminaride kohta koostöö tihendamise eesmärgil ning lepinguosaliste VKEde vahel toimuvate muude edendamisürituste kohta;

k) jagades teavet tehnilise abi kohta seoses toidu ja põllumajandustoodete eksportimisega Euroopa turule Euroopa Liidu soodustuste süsteemi raames.

Artikkel 40

Turism

1. Juhindudes Maailma Turismiorganisatsiooni ülemaailmsest eetikakoodeksist ja säästva arengu põhimõtetest, mis on aluseks Agenda 21 kohalikule protsessile, püüavad lepinguosalised parandada teabevahetust ja kehtestada parima tava, et tagada turismi tasakaalustatud ja säästev areng.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et arendavad koostööd loodus- ja kultuuripärandi potentsiaali kaitsmises ja maksimaalses suurendamises, turismi negatiivse mõju vähendamises ja turismiäri kohalike kogukondade säästvale arengule kaasaaitava positiivse panuse suurendamises, muu hulgas ökoturismi ja kultuuriturismi arendamise teel, austades samal ajal kohalike ja põliselanike kogukondade väärikust ja huve, ning turismindust käsitleva koolituse parandamises.

Artikkel 41 Infoühiskond

1. Tunnistades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogial on tänapäeval keskne tähtsus ning et see on majandusliku ning sotsiaalse arengu jaoks elulise tähtsusega, üritavad lepinguosalised vahetada arvamusi oma kõnealuse valdkonna poliitika kohta, et edendada majanduslikku arengut.

2. Kõnealuse valdkonna koostöös keskendutakse muu hulgas järgmisele:

a) osalemine põhjalikus piirkondlikus dialoogis, mis käsitleb infoühiskonna erinevaid külgi, eelkõige elektroonilise side valdkonna poliitikat ja eeskirju, sealhulgas universaalteenuseid, litsentseerimist ning üldiste lubade väljastamist, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitset ning kontrolliasutuste sõltumatust ja tõhusust;

b) lepinguosaliste ja Aasia võrgustike ja teenuste ühildumine ja koostalitlusvõime;

c) uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardimine ja levitamine;

d) teaduskoostöö edendamine lepinguosaliste vahel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas;

e) koostöö digitaaltelevisiooni valdkonnas, sealhulgas kogemuste vahetamine digitaaltelevisiooni kasutuselevõtmise alal ning regulatiivsete tahkude, eriti spektri haldamise ja uuringute vallas;

f) koostöö ühistes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna teadusprojektides;

g) info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud turvaküsimused ning küberkuritegevuse vastu võitlemine;

h) teleside, sealhulgas raadioseadmete vastavushindamine;

i) koostöö lairibavõrgu arendamisel;

j) info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud konkurentsipoliitika vallas teabe vahetamine.

Artikkel 42 Audiovisuaalsektor ja meedia

Lepinguosalised ergutavad, toetavad ja soodustavad vahetusi, koostööd ja dialoogi oma vastavate audiovisuaal- ja meediasektori asutuste ja esindajate vahel. Nad lepivad kokku, et kõnealustes valdkondades pannakse alus korrapärasele poliitilisele dialoogile.

Artikkel 43 Teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö

1. Lepinguosalised lepivad kokku teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse alases koostöös vastastikust huvi ja kasu pakkuvates valdkondades.

2. Niisuguse koostöö eesmärgid on järgmised:

a) soodustada teadusliku ja tehnoloogilise teabe ning oskusteabe vahetamist, sealhulgas seoses poliitika ja programmide rakendamisega;

b) toetada lepinguosaliste teadusringkondade, uurimiskeskuste, ülikoolide ja tööstusharude vahelisi teaduspartnerlusi;

c) edendada teadlaste koolitust ja liikuvust;

d) edendada oma kõrgharidusasutuste, teaduskeskuste ja tööstusharude, sealhulgas VKEde osalemist asjakohastes teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse programmides.

3. Koostöövormideks võivad olla ühised teadusprojektid ning rahvusvaheliste koolitus- ja liikuvussüsteemide ning vahetusprogrammide kaudu korraldatavad teadlaste vahetused, kohtumised ja koolitused, et saavutada teadus- ja õppimistulemuste ning parima tava võimalikult suur levik.

4. Selline koostöötegevus on kooskõlas mõlema lepinguosalise õiguse ja eeskirjadega. Koostöö peaks põhinema vastastikkuse, õiglase kohtlemise ja vastastikuse kasu põhimõtetel ning tagama intellektuaalomandi nõuetekohase kaitse.

5. Lepinguosalised lepivad kokku, et üritavad igati suurendada üldsuse teadlikkust nende teadus- ja tehnoloogiaalaste koostööprogrammidega pakutavatest võimalustest.

Artikkel 44 Energeetika

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et süvendavad koostööd energeetika valdkonnas järgmistel eesmärkidel:

a) suurendada energiajulgeolekut, muu hulgas mitmekesistades energiatarneid, arendada välja uued, säästvad, innovaatilised ja taastuvad energiavormid, muu hulgas biokütused ja biomass, tuule- ja päikeseenergia ning hüdroelektrijaamad, ning toetada asjakohaste poliitiliste raamistike väljatöötamist, et luua soodne investeerimiskeskkond ja võrdsed tingimused taastuvenergia kasutamiseks ning selle integreerimiseks asjakohastesse poliitikavaldkondadesse;

b) saavutada koostöös tootjate ja tarbijatega energia mõistlik kasutamine, toetades energiatõhusust energia tootmises, edastamises, jaotamises ja lõppkasutuses;

c) edendada tuumaohutust, tuumajulgeolekut, tuumamaterjalide leviku tõkestamist ja kaitsemeetmeid käsitlevate rahvusvaheliselt tunnustatud standardite kohaldamist;

d) toetada energia säästvale tootmisele ja kasutamisele suunatud tehnosiiret;

e) toetada suutlikkuse suurendamist ning hõlbustada investeerimist kõnealuses valdkonnas, tuginedes läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele turuga kokkusobivatele eeskirjadele.

2. Selleks nõustuvad lepinguosalised arendama mõlemale lepinguosalisele kasulikke kontakte ja ühisuuringuid, eelkõige asjakohaste piirkondlike ja rahvusvaheliste raamistike kaudu. Viidates artiklile 43 ja 2002. aastal Johannesburgis toimunud ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise järeldustele, rõhutavad lepinguosalised vajadust luua seosed energiateenustele taskukohase juurdepääsu ja säästva arengu vahel. Nimetatud tegevust saab toetada koostöös ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel loodud Euroopa Liidu energiaalgatusega.

3. Tuumamaterjalidega kaubeldakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu sätete kohaselt. Vajaduse korral kaubeldakse tuumamaterjalidega Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Mongoolia vahel sõlmitava erilepingu sätete kohaselt.

Artikkel 45 Transport

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd transpordipoliitika asjakohastes valdkondades, et parandada investeerimisvõimalusi ning kaupade ja reisijate liikumist, edendada lennuohutust, võidelda piraatluse vastu, kaitsta keskkonda ning suurendada oma transpordisüsteemide tõhusust.

2. Kõnealuses valdkonnas on lepinguosaliste koostöö eesmärk toetada järgmist:

a) teabevahetust transpordipoliitika ja -tavade kohta, eelkõige seoses linna-, maapiirkondade ja lennutranspordiga, transpordilogistika ning mitmeliigiliste transpordivõrgustike ühildatavuse ja koostalitlusvõimega ning maanteede, raudteede ja lennujaamade haldamisega;

b) satelliitnavigatsiooni käsitlevaid küsimusi, keskendudes mõlemale poolele kasulikele regulatiivsetele, tööstuslikele ja turu arenguga seotud küsimustele. Sellega seoses võetakse arvesse Euroopa globaalseid satelliitnavigatsioonisüsteeme EGNOSt ja Galileod;

c) dialoogi lennutransporditeenuste valdkonnas, et uurida suhete edasiarendamise võimalusi sellistes valdkondades nagu lennuohutus, lennuturvalisus, keskkond, lennuliikluse juhtimine, konkurentsieeskirjade kohaldamine ja majanduslik reguleerimine lennutransporditööstuses, et toetada regulatiivset ühilduvust ja äritegevust takistavate tegurite kõrvaldamist. Põhjalikumalt tuleks edendada vastastikust huvi pakkuvaid tsiviillennunduse koostööprojekte. Sellest lähtuvalt uurivad lepinguosalised süvendatud koostöö võimalikku ulatust tsiviillennunduse valdkonnas;

d) transpordisektoris õhku paisatavate kasvuhoonegaaside vähendamist;

e) turvalisuse, ohutuse ja keskkonnanormide rakendamist, eriti seoses lennutranspordiga, pidades silmas asjakohaseid rahvusvahelisi konventsioone;

f) koostööd asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel eesmärgiga tagada rahvusvaheliste eeskirjade parem täitmine ning järgida käesolevas artiklis sätestatud eesmärke.

Artikkel 46 Haridus ja kultuur

1. Lepinguosalised lepivad kokku hariduse ja kultuuri vallas toimuva ja vajalikul määral nende erinevusi arvestava koostöö edendamises, et parandada üksteisemõistmist ning teadmisi üksteise kultuuridest. Selleks toetavad ja edendavad lepinguosalised oma kultuuriasutuste ja kodanikuühiskonna tegevust.

2. Lepinguosalised püüavad võtta asjakohased meetmed kultuurivahetuste edendamiseks ja korraldavad ühisalgatusi mitmesugustes kultuurivaldkondades, sealhulgas teevad koostööd kultuuripärandi säilitamise valdkonnas seoses kultuurilise mitmekesisusega.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et konsulteerivad üksteisega ja teevad koostööd asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, näiteks UNESCOs, et saavutada ühised eesmärgid ning edendada kultuurilist mitmekesisust ja kultuuripärandi kaitset. Kultuurilise mitmekesisusega seoses lepivad lepinguosalised kokku ka selles, et edendavad 20. oktoobril 2005. aastal vastu võetud UNESCO kultuurilise väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni ratifitseerimist ja rakendamist.

4. Peale selle panevad lepinguosalised rõhku meetmetele, mille eesmärk on luua sidemeid oma eriasutuste vahel ning julgustada teabe, oskusteabe, õpilaste, ekspertide, noorte ja noorsootöötajate ja tehniliste ressursside vahetamist, kasutades ära Aasias toimuvate Euroopa Liidu programmide vahendeid hariduse ja kultuuri valdkonnas ning mõlema lepinguosalise kogemusi asjaomases valdkonnas. Samuti nõustuvad mõlemad lepinguosalised edendama kõrghariduse asjakohaste programmide, nagu Erasmus Munduse programmi rakendamist, et edendada kõrghariduse valdkonnas koostööd ja kaasajastamist ning et anda hoogu akadeemilisele liikuvusele.

Artikkel 47 Keskkond, kliimamuutused ja loodusvarad

1. Lepinguosalised lepivad kokku loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse kui praeguste ja tulevaste põlvkondade arengu aluse säilitamises ja säästvas haldamises.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et koostööga selles valdkonnas edendatakse keskkonna hoidmist ja parandamist, et tagada säästev areng. Lepinguosalised võtavad käesoleva lepingu kohase tegevuse puhul arvesse säästva arengu ülemaailmse tippkohtumise tulemusi ning asjakohaste mitmepoolsete keskkonnakokkulepete rakendamist.

3. Lepinguosalised lepivad kokku koostöö tegemises kliimamuutuste valdkonnas, et kohaneda kliimamuutuse negatiivse mõjuga, vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning võtta majanduses suund säästva vähese CO2-heitega arengu poole. Sellega seoses uurivad lepinguosalised CO2-turu mehhanismide kasutamist.

4. Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et suurendada üksteise kaubandus- ja keskkonnapoliitika tõhusust ning integreerida keskkonnakaalutlused kõikidesse koostöövaldkondadesse.

5. Lepinguosalised püüavad jätkata ja süvendada koostööd keskkonnakaitset käsitlevates piirkondlikes programmides ning eelkõige järgmistes valdkondades:

a) keskkonnaalase teadlikkuse suurendamine ja kohaliku tasandi, sealhulgas põlisrahvaste ja kohalike kogukondade osaluse suurendamine keskkonnakaitse- ja säästva arengu alastes jõupingutustes;

b) kliimamuutusest tulenevate probleemide lahendamine, eriti keskkonnamõjude ja loodusvarade seisukohast;

c) suutlikkuse suurendamine mitmepoolsetes keskkonnakokkulepetes osalemiseks ja nende rakendamiseks, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse, bioohutuse ja keemiliste ohtude valdkonnas;

d) keskkonnaalaste tehnoloogiate, toodete ja teenuste edendamine ning rakendamine, sealhulgas regulatiivsete ja ökoloogiliselt tõhusate vahendite kasutamise kaudu;

e) metsahalduse parandamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu, ning säästva metsahalduse edendamine;

f) tahkete ja ohtlike jäätmete ning geneetiliselt muundatud elusorganismidest saadud toodete ebaseadusliku piiriülese liikumise ennetamine;

g) välisõhu kvaliteedi, keskkonnaohutu jäätmekäitluse, veeressursside säästva haldamise ning kemikaalide haldamise parandamine ning säästva tarbimise ja tootmise edendamine;

h) mulla kaitsmine ja säilitamine ning säästev maahaldus;

i) rahvusparkide tõhus haldamine ning bioloogiliselt mitmekesiste alade ja haavatavate ökosüsteemide alade kindlaksmääramine ning kaitse, võttes nõuetekohaselt arvesse neil aladel või nende läheduses elavaid kohalikke ja põliselanike kogukondi.

6. Lepinguosalised soodustavad vastastikust juurepääsu järgmistele valdkonna programmidele, arvestades seejuures nende programmide eritingimustega:

- veevarude seirevõrgustiku loomine ja selle kaasajastamine;

- vee soolatustamise ja taaskasutamise tehnoloogia kasutuselevõtmine;

- ökoturismi arendamine.

Artikkel 48

Põllumajandus, loomakasvatus, kalandus ja maaelu areng

Lepinguosalised lepivad kokku tõhustada dialoogi põllumajanduse, loomakasvatuse, kalanduse ja maaelu arengu valdkonnas. Lepinguosalised vahetavad teavet ja arendavad suhteid järgmistes valdkondades:

a) põllumajanduspoliitika ning toidu ja põllumajanduse üldised väljavaated rahvusvahelisel tasandil;

b) taimede ja loomade ning nendega seotud toodetega kauplemise hõlbustamise võimalused, et arendada maapiirkondades veelgi enam kergetööstust;

c) loomade ja kariloomade heaolu;

d) maaelu arengu poliitika;

e) kogemuste vahetamine ja koostöövõrgustikud kohalike esindajate või ettevõtjate vahel, eriti sellistes valdkondades nagu teadustöö ja tehnosiire;

f) taimede, loomade ja kariloomade tervise- ja kvaliteedipoliitika, eelkõige kaitstud geograafilised tähised;

g) rahvusvahelistele põllumajandusorganisatsioonidele esitatud koostööettepanekud ja algatused;

h) säästva ja keskkonnasõbraliku põllumajanduse arendamine, sealhulgas põllukultuuride tootmine, biokütus ja biotehnoloogia siire;

i) taimesortide kaitse, seemnetehnoloogia, põllumajanduslik biotehnoloogia;

j) põllumajandust ja loomakasvatust käsitlevate andmebaaside ja teabevõrgustike väljaarendamine;

k) koolitused põllumajanduse ja veterinaaria valdkonnas.

Artikkel 49 Tervishoid

1. Lepinguosalised nõustuvad tegema tervishoiusektoris koostööd, mis hõlmab tervishoiusüsteemi reformi, peamisi nakkushaigusi ja muid terviseohte, mittenakkavaid haigusi ja rahvusvahelisi tervishoidu käsitlevaid lepinguid, et parandada tervishoiunõudeid ja rahvatervise taset.

2. Koostööd tehakse peamiselt järgmistes vormides:

a) tervishoiusektori süsteemsele reformile suunatud laiahaardelised programmid, sealhulgas tervishoiusüsteemide, tervishoiuteenuste, tervishoiunõuete ning terviseinfo parandamine;

b) epidemioloogiat hõlmavad ühismeetmed, sealhulgas koostöö terviseohtude, näiteks linnugripi ja gripipandeemiate ning muude peamiste nakkushaiguste varaseks ennetamiseks;

c) mittenakkavate haiguste ennetamine ja kontroll teabe ja heade tavade vahetamise kaudu, tervislike eluviiside edendamine ning peamiste tervist määravate tegurite, nagu toitumine, narko-, alkoholi- ja tubakasõltuvus, käsitlemine;

d) rahvusvaheliste tervishoiukokkulepete, eelkõige tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni ja rahvusvaheliste tervishoiueeskirjade rakendamise edendamine.

Artikkel 50 Tööhõive ja sotsiaalvaldkond

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et suurendavad koostööd tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas, sealhulgas koostööd piirkondliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse vallas, tööohutuse ja töötervishoiu, soolise võrdõiguslikkuse ning inimväärse töö valdkonnas, et tugevdada globaliseerumise sotsiaalset mõõdet.

2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord vajadust toetada kõikidele kasulikku globaliseerumisprotsessi ning edendada täielikku ja tulemuslikku tööhõivet ja inimväärset tööd, millel on oluline osa säästvas arengus ja vaesuse vähendamisel. Seda toetatakse ÜRO Peaassamblee 24. oktoobri 2005. aasta resolutsiooniga nr 60/1 (ülemaailmse tippkohtumise tulemus) ja 2006. aasta juulis toimunud ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu kõrgetasemelisel kohtumisel vastuvõetud ministrite deklaratsiooniga (ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 5. juuli 2006. aasta deklaratsioon E/2006/L.8). Lepinguosalised võtavad arvesse üksteise majandusliku ja sotsiaalse olukorra olemust ja erinevusi.

3. Lepinguosalised kinnitavad veel kord otsust täielikult austada ja tõhusalt rakendada rahvusvaheliselt tunnustatud peamisi töö- ja sotsiaalnorme, mis on sätestatud eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1998. aasta tööalaste põhiõiguste ja aluspõhimõtete deklaratsioonis ning 2008. aastal vastu võetud ILO deklaratsioonis sotsiaalselt õiglase globaliseerumise kohta. Lepingosalised võtavad käesoleva lepingu alusel teostavas tegevuses arvesse asjakohaste mitmepoolsete sotsiaal- ja töökokkulepete rakendamist. Lepinguosalised nõustuvad tegema vajaduse korral koostööd ja andma tehnilist abi, et ratifitseerida ja tõhusalt rakendada kõiki 1998. aasta ILO deklaratsiooniga hõlmatud ILO konventsioone ja teisi asjakohaseid konventsioone.

4. Koostöö võib toimuda muu hulgas vastastikusel kokkuleppel põhinevate eriprogrammide ja projektide kaudu, samuti dialoogi, koostöö ja ühist huvi pakkuvaid teemasid käsitlevate algatuste kaudu kahepoolsel või mitmepoolselt tasandil, näiteks ILO raames

Artikkel 51 Statistika

1. Lepinguosalised lepivad kokku edendada statistiliste meetodite ja tegevuspraktika, sealhulgas statistiliste andmete kogumise ja levitamise ühtlustamist nii, et oleks võimalik kasutada vastastikku sobival viisil statistikat, mis käsitleb kaupade ja teenustega kauplemist ja üldisemalt mis tahes muud käesoleva lepinguga hõlmatud valdkonda, mille andmeid on võimalik statistiliselt koguda, töödelda, analüüsida ja levitada.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad asjakohaste ametiasutuste vahel otsekontakti loomist, et tugevdada statistika valdkonnas sõbralikku koostööd, edendada statistikaametite suutlikkuse suurendamist statistiliste süsteemide kaasajastamise ja nende kvaliteedi parandamise kaudu, suurendada inimressursse, korraldada koolitusi asjakohastes valdkondades ning toetada kooskõlas rahvusvaheliselt kehtestatud tavadega korraldatud riiklikke statistikasüsteeme, sealhulgas vajalikke infrastruktuure.

3. Koostöö hõlmab vastastikust huvi pakkuvaid valdkondi, kusjuures tähelepanu pööratakse järgmisele:

I. Majandusstatistika:

a. rahvamajanduse arvepidamine

b. äristatistika ja registreerimine

c. põllumajanduse / põllumajandusliku tootmise, loomakasvatuse, maaelu arengu statistika

d. keskkond ja maavaravarud

e. tööstus

f. kaupade ja teenuste väliskaubandus

g. hulgi- ja jaemüügi statistika

h. läbivaatamise poliitika

i. toiduga kindlustatus

j. maksebilanss

II. Sotsiaalstatistika:

a. sooline statistika

b. rändestatistika

c. majapidamiste uuring

III. Infotehnoloogia

a. kogemuste vahetamine seoses elektroonilise tehnoloogia ja teabe turvalisuse, kaitse, säilitamise ja konfidentsiaalsuse tagamise meetoditega ning sellise kogemuste rakendamine,

b. kogemuste vahetamine seoses tarbijatele veebipõhiste andmebaaside loomisega, tuginedes kasutajasõbralikele veebisaitidele ja asjakohasele koolitusele,

c. Mongoolia riikliku statistikaameti IT-spetsialistide toetamine andmebaaside loomisel,

d. koostöö seoses kasutajate kaasamisega nende harimisse seoses andmebaasidega.

Artikkel 52

Kodanikuühiskond

1. Lepinguosalised tunnistavad organiseeritud kodanikuühiskonna ning eelkõige akadeemiliste ringkondade rolli ja võimalikku panust käesoleva lepingu kohasesse dialoogi ja koostööprotsessi ning lepivad kokku tulemusliku dialoogi pidamises organiseeritud kodanikuühiskonnaga ja selle tõhusas kaasamises.

2. Vastavalt kummagi lepinguosalise õiguslikele ja halduslikele normidele võib organiseeritud kodanikuühiskond:

a) osaleda demokraatlike põhimõtete kohaselt riikliku tasandi poliitika kujundamises;

b) saada teavet arengu- ja koostööstrateegiate ja valdkondliku poliitika kohta ning osaleda nendel teemadel korraldatavatel konsultatsioonidel, eriti kodanikuühiskonna endagaseotud valdkondades, tehes seda arenguprotsessi kõikidel etappidel;

c) saada rahalisi vahendeid, eeldusel et lepinguosalise sise-eeskirjad seda lubavad, ning toetust suutlikkuse suurendamiseks olulistes valdkondades;

d) osaleda koostööprogrammide rakendamisel endaga seotud valdkondades.

Artikkel 53 Koostöö riigi ja avaliku halduse kaasajastamise valdkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd avaliku halduse kaasajastamiseks. Kõnealuse valdkonna koostöös keskendutakse järgmisele:

a) korraldustõhususe parandamine;

b) teenuste osutamise vallas institutsioonide tulemuslikkuse suurendamine;

c) avalike ressursside haldamise läbipaistvuse ja aruandekohustuse tagamine;

d) õigusliku ja institutsioonilise raamistiku parandamine;

e) poliitika kavandamise ja rakendamise võimekuse suurendamine (avalike teenuste osutamine, eelarve koostamine ja täitmine, võitlus korruptsiooniga);

f) kohtusüsteemi tugevdamine;

g) turvasüsteemi reformimine.

Artikkel 54

Koostöö katastroofiohu juhtimise valdkonnas

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et suurendavad koostööd katastroofiohu juhtimise valdkonnas, pidevalt välja töötades ja rakendades meetmeid ohu vähendamiseks kogukondadele ning loodusõnnetuste tagajärgedega toimetulekuks kõikidel ühiskonnatasanditel. Tähelepanu tuleks pöörata ennetusmeetmetele ja ohtudega tuleks tegeleda aktiivselt, et vähendada loodusõnnetuste ohtu ja haavatavust nende suhtes.

2. Kõnealuses valdkonnas keskendutakse koostöös järgmistele teemadele:

a. katastroofiohu vähendamine või ennetamine ja maandamine;

b. teadmiste juhtimine, innovatsioon, teadusuuringud ja haridus, et luua turvalisuse ja vastupidavuse kultuur kõikidel tasanditel;

c. valmisolek katastroofideks;

d. poliitika, institutsioonilise suutlikkuse ja konsensuse loomine katastroofide juhtimiseks;

e. reageerimine katastroofidele;

f. katastroofiohu hindamine ja seire.

VII JAOTIS

KOOSTÖÖVAHENDID

Artikkel 55

Koostöö ja finantshuvide kaitsmise vahendid

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et eraldavad käesoleva lepinguga seatud koostööeesmärkide täitmiseks vajalikud vahendid, sealhulgas rahalised vahendid, sellises ulatuses, kui nende kummagi vahendid ja eeskirjad seda võimaldavad.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad vastastikuse tehnilise ja haldusabi arendamist ja rakendamist, et kaitsta tõhusalt oma finantshuve arenguabi ja muu rahastatud koostöötegevuse valdkonnas. Lepinguosalised vastavad kiiresti vastastikuse haldusabi taotlustele, mille esitavad ükskõik millise lepinguosalise kohtu- ja/või uurimisasutused, et tõhustada võitlust pettuse ja eeskirjade eiramisega.

3. Lepinguosalised kutsuvad Euroopa Investeerimispanka üles jätkama oma tegevust Mongoolias kooskõlas oma menetluste ja rahastamiskriteeriumidega.

4. Lepinguosalised annavad finantsabi kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ja teevad koostööd Euroopa Liidu ja Mongoolia finantshuvide kaitsmisel. Lepinguosalised võtavad tõhusaid meetmeid, et ennetada pettusi, korruptsiooni ja mis tahes muud ebaseaduslikku tegevust ning võidelda nende vastu, andes muu hulgas vastastikust haldus- ja õigusabi käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades. Kõikides lepinguosaliste vahel sõlmitavates täiendavates kokkulepetes või rahastamisvahendites nähakse ette konkreetsed finantskoostöö tingimused, mis hõlmavad kohapealset kontrolli, inspekteerimist, kontrolle ja pettustevastaseid meetmeid, sealhulgas kontrolle, mida teostab Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF).

VIII JAOTIS INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

Artikkel 56 Ühiskomitee

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et moodustavad käesoleva lepingu alusel ühiskomitee, mis koosneb mõlema poole asjakohase kõrge taseme esindajatest, kelle ülesanne on järgmine:

a) tagada käesoleva lepingu nõuetekohane toimimine ja rakendamine;

b) määrata kindlaks prioriteedid lepingu eesmärkide saavutamiseks;

c) esitada soovitusi käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks.

2. Ühiskomiteel ning artikli 28 alusel asutatud allkomiteel on käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks õigus langetada otsuseid lepingus ettenähtud juhtudel. Otsused langetatakse lepinguosaliste kokkuleppe alusel pärast seda, kui lepinguosalised on oma asjakohase seisukoha kindlaksmääramiseks viinud lõpule vastavad sisemenetlused. Otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning lepinguosalised võtavad nende rakendamiseks vajalikke meetmeid.

3. Ühiskomitee koguneb tavaliselt kord aastas vaheldumisi Ulaanbaataris ja Brüsselis vastastikuse kokkuleppe alusel kindlaksmääratud kuupäeval. Lepinguosaliste kokkuleppel võidakse kokku kutsuda ka ühiskomitee erakorralisi koosolekuid. Ühiskomitee eesistujaks on lepinguosalised vaheldumisi. Ühiskomitee kohtumiste päevakord määratakse kindlaks lepinguosaliste kokkuleppega.

4. Ühiskomitee võib moodustada eritöörühmad, et abistada ühiskomiteed tema ülesannete täitmisel. Töörühmad annavad igal ühiskomitee koosolekul komiteele oma tegevusest põhjalikult aru.

5. Lepinguosalised lepivad kokku, et ühiskomitee ülesanne on ka tagada lepinguosaliste vahel teatud valdkondades sõlmitud või sõlmitavate lepingute või protokollide nõuetekohane toimimine.

6. Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra.

IX JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 57 Arendusklausel

1. Lepinguosalised võivad vastastikusel nõusolekul käesolevat lepingut laiendada, et suurendada koostööd, täiendades lepingut sealhulgas konkreetset sektorit või tegevust käsitlevate lepingute või protokollidega.

2. Käesoleva lepingu rakendamiseks võivad mõlemad lepinguosalised esitada soovitusi koostöö laiendamise kohta, võttes arvesse lepingu kohaldamisel saadud kogemusi.

Artikkel 58 Muud lepingud

Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu asjaomaste sätete kohaldamist, ei mõjuta käesolev leping ega selle alusel võetavad meetmed mingil moel liikmesriikide volitusi teha Mongooliaga kahepoolset koostööd või sõlmida vajaduse korral Mongooliaga uusi partnerlus- ja koostöölepinguid.

Käesolev leping ei mõjuta lepinguosaliste poolt kolmandate isikute suhtes võetud kohustuste kohaldamist või täitmist.

Artikkel 59

Kohustuste täitmine

1. Lepinguosalised võivad teatada ühiskomiteele mis tahes kõrvalekaldumisest käesoleva lepingu kohaldamisel või tõlgendamisel.

2. Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu kohast kohustust, võib ta võtta asjakohased meetmed.

3. Enne meetmete võtmist, välja arvatud eriti pakiliste juhtude korral, esitab ta ühiskomiteele kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

4. Selliste meetmete valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käeoleva lepingu toimimist kõige vähem. Meetmetest teatatakse viivitamata teisele lepinguosalisele ja teise lepinguosalise taotluse korral arutatakse neid meetmeid ühiskomitees.

5. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu nõuetekohase tõlgendamise ja kohaldamise seisukohalt tähendab lõikes 3 nimetatud mõiste „eriti pakilised juhud” juhtumeid, kui üks lepinguosaline rikub oluliselt käesolevat lepingut. Lepingu oluliseks rikkumiseks peetakse:

i) lepingust lahtiütlemist, mis ei ole rahvusvahelise õiguse üldnormide kohaselt lubatud; või

ii) artikli 1 lõigetes 1 ja 3 sätestatud lepingu oluliste osade rikkumist.

Artikkel 60

Vahendid

Et hõlbustada käesoleva lepingu raames tehtavat koostööd, lepivad lepinguosalised kokku, et annavad kooskõlas mõlema lepinguosalise sisemiste õigus- ja haldusnormidega koostööd elluviivate ametnike ja ekspertide käsutusse nende ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid.

Artikkel 61

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt Euroopa Liidu asutamislepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga hõlmatud territooriumil vastavalt kõnealustes lepingutes sätestatud tingimustele ning teiselt poolt Mongoolia territooriumil.

Artikkel 62

Lepinguosaliste määratlus

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised” ühelt poolt liitu või selle liikmesriike või liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende volitustele ning teiselt poolt Mongooliat.

Artikkel 63

Jõustumine ja kehtivusaeg

1. Käesolev leping jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil viimane lepinguosaline on teatanud vajalike juriidiliste menetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolev leping kehtib viis aastat. Lepingut pikendatakse automaatselt ühe aasta kaupa, kui üks lepinguosaline ei teavita teist lepinguosalist kuus kuud enne aasta lõppu kirjalikult oma kavatsusest mitte pikendada käesolevat lepingut.

3. Kõik muudatused tehakse lepingusse lepinguosaliste vahelise kokkuleppe alusel. Kõik muudatused jõustuvad alles pärast seda, kui viimane lepinguosaline on teavitanud teist lepinguosalist kõikide vajalike formaalsuste täitmisest.

4. Kui üks lepinguosaline võtab tooraine ekspordi osas kasutusele rangema kaubitsemiskorra, näiteks kehtestab mis tahes uued keelud, piirangud, kohustused või tasud, mis ei vasta GATT 1994 artiklite VIII, XI, XX või XXI asjakohaste sätete tingimustele, need ei ole lubatud vastavalt WTO erandile või nendes ei ole kokku lepitud ühiskomitees või artikli 56 kohases kaubanduse ja investeerimise allkomitees ning mis ei kehti käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval, võib teine lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid kooskõlas artikli 59 lõigetega 3 ja 4.

5. Ükskõik kumb lepinguosaline võib käesoleva lepingu tühistada, esitades teisele lepinguosalisele tühistamise kohta kirjaliku teate. Tühistamine jõustub kuus kuud pärast seda, kui teine lepinguosaline on teate kätte saanud.

Artikkel 64 Teated

Artikli 63 kohased teated esitatakse vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile ja Mongoolia välisministeeriumile.

Artikkel 65

Autentne tekst

Käesolev leping on koostatud bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari ning mongoli keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Sõlmitud kahes eksemplaris [kuu] … päeval kahe tuhande … aastal [koht].

Euroopa Liit | Mongoolia valitsus |

Bulgaaria Vabariik

Belgia Kuningriik

Tšehhi Vabariik

Taani Kuningriik

Saksamaa Liitvabariik

Eesti Vabariik

Iirimaa

Kreeka Vabariik

Hispaania Kuningriik

Prantsuse Vabariik

Itaalia Vabariik

Küprose Vabariik

Läti Vabariik

Leedu Vabariik

Luksemburgi Suurhertsogiriik

Ungari Vabariik

Malta Vabariik

Madalmaade Kuningriik

Austria Vabariik

Poola Vabariik

Portugali Vabariik

Rumeenia

Sloveenia Vabariik

Slovaki Vabariik

Soome Vabariik

Rootsi Kuningriik

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

[1] ELT C […], […], lk […].