52011PC0051

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 14.2.2011

KOM(2011) 51 lõplik

2011/0033 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Norra Kuningriigi vahelise satelliitnavigatsiooni käsitleva koostöölepingu sõlmimise ja ajutise kohaldamise kohta

SELETUSKIRI

Norra on meie lähim välispartner Euroopa GNSS süsteeme Galileo ja EGNOS hõlmavas koostöös. Norra on panustanud Galileo kõigisse etappidesse poliitiliselt, tehniliselt ja rahaliselt, olles Euroopa Kosmoseagentuuri liige ning osaledes mitme aasta jooksul mitteametlikult EÜ haldusstruktuurides, mis on seotud Galileo programmiga.

Käesoleva lepinguga ning EMP ühiskomitee otsusega 94/2009, millega inkorporeeritakse määrused (EÜ) nr 683/2008 ja (EÜ) nr 1321/2004 (muudetud kujul) EMP lepingusse, vormistatakse Norra ja Euroopa Liidu koostöö satelliitnavigatsiooni valdkonnas.

Lepinguga kehtestatakse üldised koostööpõhimõtted ning Norra õigused ja kohustused nendes valdkondades (eelkõige julgeoleku valdkonnas), mida ei hõlma Galileoga seotud olemasolevad õigusaktid, st eespool nimetatud otsus 94/2009.

Leping on vajalik, sest Norras hakkab paiknema kaks tähtsat maapealset seadet, mis aitavad tagada süsteemi nõuetekohase toimimise. Sellest lähtuvalt võtab Norra poliitilise kohustuse tunnustada liidu tulevast poliitikat Euroopa GNSSi süsteemide kaitsmisel.

Läbirääkimisi lepingu üle peeti nõukogu poolt 8. juulil 2005 vastuvõetud läbirääkimissuuniste alusel. Lepingule kirjutati alla 22. septembril 2010.

Käesolev leping täiendab EMP ühiskomitee otsust 94/2009, muutes EMP lepingu protokolle 31 ja 37, mille kohaselt Norra tunnustab nõukogu 12. juuli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta, nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1942/2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1321/2004, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta. Välditud on kahe dokumendi kattumist.

Seoses lepingu eelseisva allkirjastamisega toimusid talitustevahelised konsultatsioonid (CISNet - tähtaeg 29/6/2009 - konsultatsioon TREN-54986) ning talituste märkusi võeti arvesse.

Seejärel koostati komisjoni ettepanek lepingule allakirjutamist käsitleva nõukogu otsuse KOM/2009/453 kohta.

Lepingule kirjutati alla 22 septembril 2010.

Nüüd on vaja leping sõlmida.

Ettepanek

Komisjon teeb nõukogule Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 171 ja 172 alusel koostoimes artikli 218 lõikega 8 ettepaneku anda volitused Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Norra Kuningriigi vahelise satelliitnavigatsiooni käsitleva koostöölepingu sõlmimiseks ja ajutiseks kohaldamiseks.

Komisjonil palutakse ettepanek vastu võtta ja nõukogule edastada.

2011/0033 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Norra Kuningriigi vahelise satelliitnavigatsiooni käsitleva koostöölepingu sõlmimise ja ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172 koostoimes artikli 218 lõikega 8,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

1. Komisjon on pidanud Norra Kuningriigiga läbirääkimisi satelliitnavigatsiooni käsitleva koostöölepingu (edaspidi „leping”) üle, millele kirjutati alla 22. septembril 2010.

2. Lepingu peavad ratifitseerima ka liikmesriigid.

3. Vastavalt lepingu artikli 12 lõikele 4 peaksid Norra ja Euroopa Liit oma pädevusse kuuluvate küsimuste puhul lepingut ajutiselt kohaldama kuni selle jõustumiseni.

4. Lepingule kirjutati alla Euroopa Liidu nimel ning seda tuleks ajutiselt kohaldada vastavalt käesolevas otsuses sätestatule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Norra Kuningriigi vaheline satelliitnavigatsiooni käsitlev koostööleping.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Vastavalt lepingu artikli 12 lõikele 4 peaks Euroopa Liit tema pädevusse kuuluvate küsimuste puhul kohaldama lepingut ajutiselt kuni selle jõustumiseni. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise, milles antakse teada lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäev.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

Brüssel, [kuupäev]

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

EUROOPA LIIDU JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING NORRA KUNINGRIIGIVAHELINE SATELLIITNAVIGATSIOONI KÄSITLEVKOOSTÖÖLEPING

EUROOPA LIIT, edaspidi ka „liit”,

ning

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”,

ühelt poolt, ning

NORRA KUNINGRIIK, edaspidi „Norra”,

teiselt poolt,

Euroopa Liit, liikmesriigid ja Norra, edaspidi koos „lepinguosalised”,

TUNNUSTADES Norra tihedat osalust Galileo ja EGNOSi programmides alates kõnealuste programmide määratlemise faasist;

OLLES TEADLIK arengust, mis on toimunud Euroopa GNSSi programmide juhtimises, omandisuhetes ja rahastamises vastavalt nõukogu 12. juuli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 1321/2004 (Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta),[1] selle muudatustele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 683/2008 (Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta)[2];

ARVESTADES kasu, mis tuleneb Euroopa GNSSi ja selle teenuste ühesugusest kaitsetasemest lepinguosaliste territooriumidel;

TUNNUSTADES Norra kavatsust võtta aegsasti meetmed, mis pakuvad samaväärset julgeoleku ja ohutuse taset kui Euroopa Liidus kasutatavad meetmed, ning jõustada need oma jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil;

TUNNUSTADES lepinguosaliste rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi;

TUNNUSTADES Norra huvi kõigi Galileo teenuste, sh avaliku reguleeritud teenuse (PRS) vastu;

TUNNUSTADES Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahelist kokkulepet salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta;

SOOVIDES ametlikult arendada tihedat koostööd Euroopa GNSSi programmide kõikides aspektides;

ARVESTADES, et Euroopa Majanduspiirkonna leping (edaspidi „EMP leping”) on sobiv juriidiline ja institutsionaalne alus satelliitnavigatsiooni alase koostöö arendamiseks Euroopa Liidu ja Norra vahel;

SOOVIDES täiendada EMP lepingu sätteid kahepoolse kokkuleppega Norrale, liidule ja selle liikmesriikidele eriti tähtsates satelliitnavigatsiooni küsimustes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Lepingu eesmärk

Käesoleva lepingu peamine eesmärk on veelgi tugevdada lepinguosaliste vahelist koostööd, täiendades EMP lepingu sätteid, mida kohaldatakse satelliitnavigatsiooni suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

5. „Euroopa ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS)” – hõlmab Galileo süsteemi ja Euroopa Geostatsionaarset Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS);

6. „tugisüsteem” – piirkondlikud mehhanismid, nagu EGNOS. Sellised mehhanismid võimaldavad GNSSi kasutajatel saada paremat teenust, näiteks suureneb selle täpsus, kättesaadavus, terviklus ja usaldusväärsus;

7. „Galileo” – tsiviilkontrolli all olev Euroopa autonoomne tsiviilotstarbeline ülemaailmne satelliitnavigatsiooni- ja ajamääramissüsteem, mille on GNSSi teenuste osutamiseks kavandanud ja välja töötanud liit ja selle liikmesriigid. Galileo käigushoidmise võib loovutada eraõiguslikule asutusele. Galileo süsteemi raames on kavas pakkuda avatud, kaubanduslikku, ohutusotstarbelist ning otsingu- ja päästeteenust, samuti piiratud juurdepääsuga avalikku reguleeritud teenust selleks volitatud riigiasutustele;

8. „reguleeriv meede” – lepinguosalise seadused, määrused, poliitika, eeskirjad, menetlused, otsused või muud sarnased haldustoimingud;

9. „salastatud teave” – mis tahes vormis teave, mida on vaja kaitsta ilma loata avalikustamise eest ja mis võiks eri tasemel kahjustada lepinguosaliste või liikmesriigi olulisi huve, sealhulgas riiklikku julgeolekut. Salastatusele osutab salastusmärge. Kõnealuse teabe salastavad lepinguosalised kehtivate õigusnormide kohaselt ning selle konfidentsiaalsust, terviklust ning kättesaadavust tuleb kaitsta.

Artikkel 3

Koostöö põhimõtted

10. Lepinguosalised lepivad kokku järgmiste käesoleva lepinguga reguleeritud koostöö põhimõtete kohaldamises:

11. lepinguosaliste satelliitnavigatsioonialase koostöö alus on EMP leping;

12. vabadus osutada satelliitnavigatsiooni teenuseid lepinguosaliste territooriumidel;

13. vabadus kasutada kõiki Galileo ja EGNOSi teenuseid, sh avalikku reguleeritud teenust, vastavalt nende kasutamist reguleerivatele tingimustele;

14. tihe koostöö GNSSi julgeolekuküsimustes samaväärsete GNSSi julgeolekumeetmete vastuvõtmise ja jõustamise kaudu nii ELis kui ka Norras;

15. lepinguosaliste rahvusvaheliste kohustuste nõuetekohane arvessevõtmine seoses Euroopa GNSSi maapealsete seadmetega.

16. Käesolev leping ei mõjuta Galileo programmi toimimiseks Euroopa Liidu õiguse kohaselt loodud institutsioonilist struktuuri. Samuti ei mõjuta käesolev leping neid kehtivaid reguleerivaid meetmeid, mida rakendatakse leviku tõkestamise kohustuste, kaupade ekspordikontrolli ja mittemateriaalse tehnoloogiasiirde kontrolli puhul, ega riikliku julgeoleku meetmeid.

Artikkel 4

Raadiospekter

17. Lepinguosalised nõustuvad tegema Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus (ITU) koostööd raadiospektri küsimustes, mis on seotud Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemidega, võttes arvesse vastastikuse mõistmise memorandumit Galileo raadiosatelliitnavigatsiooniteenuse ITU dokumentide haldamise kohta, millele kirjutati alla 5. novembril 2004.

18. Sellega seoses toetavad lepinguosalised Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemidele piisavat sageduste eraldamist, et tagada kõnealuste süsteemide pakutavate teenuste kättesaadavus kasutajatele.

19. Lisaks tunnistavad lepinguosalised raadionavigatsioonispektri kaitsmise tähtsust häirete ja katkestuste eest. Selleks teevad nad kindlaks häirete allikad ning püüavad leida vastastikku vastuvõetavaid lahendusi nimetatud häirete vältimiseks.

20. Käesoleva lepingu sätteid ei käsitata kõrvalekaldena ITU kohaldatavatest sätetest, sealhulgas ITU raadioeeskirjadest.

Artikkel 5

Euroopa GNSSi maapealsed seadmed

21. Norra võtab kõik otstarbekohased meetmed, et soodustada Euroopa GNSSi maapealsete seadmete („maapealsed seadmed”) käigushoidmist, hooldamist ja väljavahetamist oma jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil.

22. Norra võtab kõik otstarbekohased meetmed, et tagada oma territooriumil paiknevate maapealsete seadmete kaitse ning pidev ja häireteta toimimine, sh kasutades vajaduse korral oma õiguskaitseasutuste abi. Norra võtab kõik otstarbekohased meetmed, et hoida kõnealused seadmed vabana kohalikest raadiohäiretest, häkkimisest ja pealtkuulamiskatsetest.

23. Maapealsete seadmetega seotud lepingulised suhted lepitakse kokku Euroopa Komisjoni ja omandiõiguste valdaja vahel. Norra ametiasutused järgivad täielikult maapealsete seadmete eristaatust ning püüavad võimaluse korral Euroopa Komisjoniga eelnevalt kokku leppida, enne kui nende seadmete suhtes võetakse mingeid meetmeid.

24. Norra võimaldab kõigile Euroopa Liidu poolt määratud või loa saanud isikutele pideva ja takistusteta juurdepääsu maapealsetele seadmetele. Sel eesmärgil asutab Norra kontaktpunkti, kuhu laekub teave maapealseid seadmeid külastavatest isikutest, ning mis ka muul moel otseselt soodustab selliste isikute liikumist ja tegevust.

25. Maapealsete seadmete arhiivid ja inventar ning transporditavad dokumendid, millel on ametlik pitser või märgis, ei kuulu nende vormist olenemata kontrollimisele tolli või politsei poolt.

26. Maapealsete seadmete julgeolekut või nende toimimist ähvardava ohu või rikkumise korral teavitavad Euroopa Komisjon ja Norra teineteist viivitamata juhtumist ja olukorra parandamiseks võetud meetmetest. Euroopa Komisjon võib määrata muu usaldusväärse üksuse tegutsema kontaktpunktina sellise teabe vahetamisel Norraga.

27. Lepinguosalised kehtestavad eraldi korraldusega üksikasjalikuma korra lõigetes 1–6 käsitletud küsimuste lahendamiseks. Selline kord peaks hõlmama muu hulgas ka selgitusi kontrolli, kontaktpunktide kohustuste, kulleritele esitatavate nõudmiste ning meetmete kohta, mida võetakse kohaliku raadiohäirete ja vaenulike rünnakute vastu.

Artikkel 6

Julgeolek

28. Lepinguosalised on veendunud vajaduses kaitsta ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi selliste ohtude eest nagu väärkasutus, häired, katkestused ja vaenutegevus. Seepärast võtavad lepinguosalised kõik otstarbekohased meetmed, sealhulgas sõlmivad vajaduse korral eraldi kokkulepped, et tagada satelliitnavigatsiooniteenuste ning nendega seotud infrastruktuuri ja varade katkematu toimimine, ohutus ja julgeolek oma territooriumil. Euroopa Komisjon kavatseb välja töötada meetmed Euroopa GNSSi programmidega seotud tundliku vara, teabe ja tehnoloogia kaitsmiseks, kontrollimiseks ja haldamiseks, et võidelda eespool nimetatud ohtude ja ebasoovitava levitamise vastu.

29. Sellega seoses kinnitab Norra oma kavatsust aegsasti võtta ja jõustada oma jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil meetmed, mis tagavad samaväärse julgeoleku ja ohutuse taseme kui Euroopa Liidus kohaldatavad meetmed. Eespool öeldut arvesse võttes hakkavad lepinguosalised käsitlema GNSSi julgeolekuküsimusi, sh akrediteerimist Euroopa GNSSi haldusstruktuuri asjaomastes komiteedes. Praktiline korraldus ja menetluskord määratakse asjaomaste komiteede menetluseeskirjadega, võttes samuti arvesse EMP lepingu raamistikku.

30. Juhul kui sellist samaväärset julgeoleku ja ohutuse taset ei saavutata, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, et olukorda parandada. Vajaduse korral võib koostöö ulatust selles sektoris vastavalt kohandada.

Artikkel 7

Salastatud teabe vahetamine

31. Liidu salastatud teabe vahetamine ja kaitsmine toimub vastavalt 22. novembril 2004 allkirjastatud salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kokkuleppele Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahel[3] ning vastavalt kõnealuse kokkuleppe rakenduskorrale.

32. Norra võib vahetada siseriiklikku salastusmärget kandvat salastatud teavet Galileo kohta liikmesriikidega, kellega ta on sõlminud vastava kahepoolse kokkuleppe.

33. Lepinguosalised püüavad luua tervikliku ja sidusa õigusraamistiku, mis võimaldab neil Galileo programmiga seotud salastatud teavet omavahel vahetada.

Artikkel 8

Ekspordikontroll

34. Et tagada Galileo programmiga seotud tehnoloogia, varade ja andmete ekspordikontrolli ja leviku tõkestamise ühetaolise poliitika kohaldamine lepinguosaliste poolt, kinnitab Norra oma kavatsust võtta ning jõustada oma jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil aegsasti meetmed, mis tagavad Galileo tehnoloogia, andmete ja seadmete samaväärse ekspordikontrolli ja leviku tõkestamise taseme kui liidus ja selle liikmesriikides kohaldatavad meetmed.

35. Juhul kui samaväärset ekspordikontrolli ja leviku tõkestamise taset ei saavutata, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, et olukorda parandada. Vajaduse korral võib koostöö ulatust selles sektoris vastavalt kohandada.

Artikkel 9

Avalik reguleeritud teenus

Norra on väljendanud huvi Galileo avaliku reguleeritud teenuse vastu, pidades seda Euroopa GNSSi programmis osalemise tähtsaks elemendiks. Lepinguosalised lepivad kokku, et tegelevad selle küsimusega siis, kui avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu reguleeriv poliitika ja töökord on kindlaks määratud.

Artikkel 10

Rahvusvaheline koostöö

36. Lepinguosalised toetavad lähenemisviiside kooskõlastamist ülemaailmseid satelliitnavigatsiooniteenuseid käsitlevatel rahvusvahelistel standardimis- ja sertifitseerimisfoorumitel. Eelkõige toetavad lepinguosalised ühiselt Galileo standardite väljatöötamist ning edendavad nende kohaldamist kogu maailmas, rõhutades koostalitlusvõimet muude GNSSi süsteemidega.

37. Sellest tulenevalt teevad lepinguosalised käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks ja rakendamiseks vajaduse korral koostööd kõigis GNSSiga seotud küsimustes, mis kerkivad Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis, Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis ja ITUs.

Artikkel 11

Konsultatsioonid ja vaidluste lahendamine

Lepinguosalised peavad mis tahes lepinguosalise taotluse korral viivitamata nõu mis tahes küsimuses, mis tuleneb käesoleva lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest. Kõik käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused lahendatakse lepinguosaliste konsultatsioonide teel.

Artikkel 12

Jõustumine ja lõpetamine

38. Käesolev leping jõustub sellele kuule järgneva kuu esimesel päeval, mil lepinguosalised on teavitanud üksteist lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest. Teatised saadetakse nõukogu peasekretariaati, kes on käesoleva lepingu hoiulevõtja.

39. Käesoleva lepingu lõppemine või lõpetamine ei mõjuta ühegi selle alusel sõlmitud kokkuleppe kehtivust ega kehtivusaega ega intellektuaalomandi õiguste vallas tekkinud eriõigusi ja -kohustusi.

40. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste vastastikusel kirjalikul kokkuleppel. Mis tahes muudatus jõustub kuupäeval, mil saadakse viimane diplomaatiline noot, millega nad teatavad üksteisele, et on viinud lõpule lepingu jõustamiseks vajalikud sisemenetlused.

41. Olenemata lõikest 1 nõustuvad Norra ja Euroopa Liit oma pädevusse kuuluvate küsimuste puhul käesolevat lepingut ajutiselt kohaldama alates sellele päevale järgneva kuu esimesest päevast, mil nad on teavitanud teineteist lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

42. Iga lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest teistele lepinguosalistele kirjalikult kuus kuud ette.

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveenia, soome, taani, tšehhi, ungari ja norra keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

[1] ELT L 246, 20.7.2004, lk 1.

[2] ELT L 196, 24.7.2008, lk 1.

[3] ELT L 362, 9.12.2004, lk 29.