Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Johannesburgis 2002. aastal peetud säästva arengu tippkohtumisel kohustusid Euroopa Liit ja tema liikmesriigid võitlema mitmete kalavarude jätkuva vähenemise vastu. Seetõttu tuleks liidul täiustada oma ühist kalanduspoliitikat, seades selle prioriteediks mere bioloogiliste ressursside kasutamistasemete tagamise, mis võimaldaksid varusid taastada ja hoida tasemel, mis kindlustaks püütavate varude populatsioonide maksimaalse jätkusuutliku saagikuse aastaks 2015. Teadusliku teabe vähesuse puhul võib osutuda vajalikuks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse asendajate kasutamine.

Johannesburgis 2002. aastal peetud säästva arengu tippkohtumisel kohustusid Euroopa Liit ja tema liikmesriigid võitlema mitmete kalavarude jätkuva vähenemise vastu. Seetõttu tuleks liidul täiustada oma ühist kalanduspoliitikat, seades selle prioriteediks mere bioloogiliste ressursside kasutamistasemete tagamise, mis võimaldaksid varusid taastada ja hoida tasemel, mis kindlustaks püütavate varude populatsioonide maksimaalse jätkusuutliku saagikuse aastaks 2015. Teadusliku teabe vähesuse puhul võib osutuda vajalikuks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse asendajate kasutamine.

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Kalanduse ülesanded on sätestatud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalisriikide konverentsi otsuses aastaid 2011–2020 hõlmava bioloogilise mitmekesisuse strateegilise kava kohta, ühine kalanduspoliitika peaks tagama sidususe Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidega ning komisjoni teatises „Meie elukindlustus, meie looduslik kapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020” ette nähtud ülesannetega, olles eelkõige suunatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamisele aastaks 2015.

Kalanduse ülesanded on sätestatud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalisriikide konverentsi otsuses aastaid 2011–2020 hõlmava bioloogilise mitmekesisuse strateegilise kava kohta, ühine kalanduspoliitika peaks tagama sidususe Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidega ning komisjoni teatises „Meie elukindlustus, meie looduslik kapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020” ette nähtud ülesannetega, olles eelkõige suunatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamisele aastaks 2015.

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Erikaitse alla tuleks jätta mere bioloogilised ressursid Assooride, Madeira ja Kanaari saarte ümbruses, sest need aitavad säilitada nimetatud saarte kohalikku majandust ja avaldavad mõju saarte struktuurilisele, sotsiaalsele ja majanduslikule olukorrale. Seetõttu peaksid alles jääma piirangud, mille kohaselt võivad teatavaid püügitegevusi kõnealustes vetes teostada üksnes Assooride, Madeira ja Kanaari saarte sadamates registreeritud kalalaevad.

Erikaitse alla tuleks jätta mere bioloogilised ressursid , sest need aitavad säilitada nimetatud saarte kohalikku majandust ja avaldavad mõju saarte struktuurilisele, sotsiaalsele ja majanduslikule olukorrale. Seetõttu peaksid alles jääma piirangud, mille kohaselt võivad teatavaid püügitegevusi kõnealustes vetes teostada üksnes sadamates registreeritud kalalaevad.

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Vaja on meetmeid, mis aitaksid langetada praegust soovimatu püügi ja vette tagasi laskmise kõrget taset ja kaotaksid need hoopis. Seda seetõttu, et soovimatu püük ja vette tagasi laskmine on tõsine varude raiskamine, millel on negatiivne mõju mere bioloogiliste ressursside ja mere ökosüsteemide jätkusuutlikule kasutamisele ning kalanduse finantsalasele elujõulisusele. Kõikide majandatavate kalavarude suhtes, mis on püütud liidu vetes või liidu laevadega, tuleks kehtestada lossimiskohustus ja seda järk-järgult rakendada.

Vaja on meetmeid, mis aitaksid langetada praegust soovimatu püügi ja vette tagasi laskmise kõrget taset ja kaotaksid need hoopis. Seda seetõttu, et soovimatu püük ja vette tagasi laskmine on tõsine varude raiskamine, millel negatiivne mõju mere bioloogiliste ressursside ja mere ökosüsteemide jätkusuutlikule kasutamisele ning kalanduse finantsalasele elujõulisusele. kõikide majandatavate suhtes, mis on püütud liidu vetes või liidu laevadega, tuleks kehtestada lossimiskohustus ja seda järk-järgult rakendada.

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi, mis hõlmab enamikku ühise kalanduspoliitika kohaselt majandatavatest kalavarudest, tuleks rakendada hiljemalt 31. detsembriks 2013 kõikide 12-meetriste ja pikemate kalalaevade suhtes ning kõikide muude veetavate püünistega püüdvate laevade suhtes. Liikmesriigid võivad ülekantavatest püügikontsessioonidest vabastada kuni 12-meetri pikkused laevad, v.a veetavaid püüniseid kasutavad laevad. Selline süsteem peaks aitama kaasa kalandussektori algatatud kalalaevastike vähendamisele, lisaks peaks see parandama majandustulemusi, andes samal ajal liikmesriigile tema iga-aastaste kalapüügivõimaluste jaoks õiguskindla ja tema ainupädevusse kuuluva ülekantava püügikontsessiooni. Kuna mere bioloogilised ressursid on ühisvara, peaksid ülekantavad püügikontsessioonid andma liikmeriikidele üksnes iga-aastastest kalapüügivõimalustest osasaamise õiguse, mida saaks kehtestatud eeskirjade kohaselt tühistada.

Ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi, mis hõlmab enamikku ühise kalanduspoliitika kohaselt majandatavatest kalavarudest, rakendada kõikide 12-meetriste ja pikemate kalalaevade ning kõikide muude. laevad, . Selline süsteem peaks aitama kaasa kalandussektori algatatud kalalaevastike vähendamisele, lisaks peaks see parandama majandustulemusi, andes samal ajal liikmesriigile tema iga-aastaste kalapüügivõimaluste jaoks õiguskindla ja tema ainupädevusse kuuluva ülekantava püügikontsessiooni. Kuna mere bioloogilised ressursid on ühisvara, peaksid ülekantavad püügikontsessioonid andma liikmeriikidele üksnes iga-aastastest kalapüügivõimalustest osasaamise õiguse, mida saaks kehtestatud eeskirjade kohaselt tühistada.

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Mõningate väikesemahulise püügiga tegelevate laevastike eriomadused ja sotsiaalmajanduslik haavatavus õigustavad ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi kohaldamist üksnes suurte laevade suhtes. Ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi tuleks kasutada kalavarude puhul, mille püüdmiseks on eraldatud kalapüügivõimalused.

Mõningate väikesemahulise püügiga tegelevate laevastike eriomadused ja sotsiaalmajanduslik haavatavus õigustavad ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi kohaldamist suurte laevade suhtes. Ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi tuleks kasutada kalavarude puhul, mille püüdmiseks on eraldatud kalapüügivõimalused.

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Üldeesmärgid

1.   Ühine kalanduspoliitika tagab pikaajaliste jätkusuutlike majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste loomise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise kalapüügi ja vesiviljeluse abil.

2.   Ühise kalanduspoliitika puhul kohaldatakse kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ning selle eesmärk on tagada 2015. aastaks, et mere bioloogiliste elusressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid.

3.   Ühise kalanduspoliitika puhul rakendatakse kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et piirata kalapüügiga mere ökosüsteemile avaldatavat mõju.

4.   Ühine kalanduspoliitika hõlmab liidu keskkonnaalastes õigusaktides esitatud nõudeid.

Üldeesmärgid

1.   Ühine kalanduspoliitika tagab pikaajaliste jätkusuutlike majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste loomise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise kalapüügi ja vesiviljeluse abil.

2.   Ühise kalanduspoliitika puhul kohaldatakse kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ning selle eesmärk on tagada 2015. aastaks, et mere bioloogiliste elusressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid.

3.   Ühise kalanduspoliitika puhul rakendatakse kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et piirata kalapüügiga mere ökosüsteemile avaldatavat mõju.

4.   Ühine kalanduspoliitika hõlmab liidu keskkonnaalastes õigusaktides esitatud nõudeid.

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Ühise kalanduspoliitika puhul rakendatakse kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et piirata kalapüügiga mere ökosüsteemile avaldatavat mõju.

Ühise kalanduspoliitika puhul rakendatakse kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et piirata kalapüügiga mere ökosüsteemile avaldatavat mõju.

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Erieesmärgid

Artiklis 2 sätestatud üldeesmärkide saavutamiseks peab üldine kalanduspoliitika eelkõige:

Erieesmärgid

Artiklis 2 sätestatud üldeesmärkide saavutamiseks peab üldine kalanduspoliitika eelkõige:

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Hea valitsemistava põhimõtted

Ühises kalanduspoliitikas juhindutakse järgmistest hea valitsemistava põhimõtetest:

Hea valitsemistava põhimõtted

Ühises kalanduspoliitikas juhindutakse järgmistest hea valitsemistava põhimõtetest:

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

—   „liidu veed”– liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, v.a asutamislepingu II lisas loetletud territooriumidega külgnevad veed;

—   „mere bioloogilised ressursid”– kasutusel ja saadaval olevad merevees elavad liigid, sealhulgas anadroomsed ja katadroomsed liigid nende elutsükli kõikide etappide ajal;

—   „magevee bioloogilised ressursid”– kasutusel ja saadaval olevad magevees elavad liigid;

—   „kalalaev”– laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside kasutamiseks ärilistel eesmärkidel;

—   „liidu kalalaev”– liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

—   „maksimaalne jätkusuutlik saagikus”– suurim saak, mida võib kalavarust määramata aja jooksul välja püüda;

—   „ettevaatusprintsiip kalavarude majandamisel”– piisava teadusinfo puudumist ei tohi kasutada põhjusena, et edasi lükata või jätta tarvitusele võtmata meetmed sihtliikide, nendega seotud või nendest sõltuvate liikide ning mittesihtliikide ja nende elukeskkonna kaitseks;

—   „ökosüsteemipõhine lähenemisviis kalavarude majandamisele”– lähenemisviis, millega kindlustatakse, et vee elusressurssidest saadakse suurt kasu, samas kui kalapüügi otsene ja kaudne mõju mere ökosüsteemidele on nõrk ega kahjusta nende toimimist, mitmekesisust ega terviklikkust tulevikus;

—   „kalastussuremus”– teataval ajavahemikul väljapüütud varude ja kalanduses sama ajavahemiku jooksul kasutada olevate keskmiste varude suhe;

—   „varu”– eristavate tunnustega mere bioloogiline ressurss teatavas majandamispiirkonnas;

—   „püügi piirnorm”– koguseline piirnorm kalavaru või kalavarude rühma lossimiseks teataval ajavahemikul;

—   „kaitse piirväärtused”– kalavaru populatsiooni parameetrite (biomass või kalastussuremus) väärtused, mida kasutatakse kalavarude majandamisel, näiteks lubatava bioloogilise riski või soovitud saagikustaseme kindlaksmääramisel;

—   „ettevaatusabinõu”– ettevaatusmeede, mis on mõeldud soovimatu asjade käigu vältimiseks või kaitseks selle eest;

—   „tehnilised meetmed”– meetmed, millega reguleeritakse väljapüügi liigilist koostist ja suuruse järgi jaotumist ning kalapüügi mõju ökosüsteemi osadele, nähes ette tingimused, millele püüniste kasutamine ja struktuur peavad vastama, ning piiravad juurdepääsu püügipiirkondadele;

—   „kalapüügivõimalus”– koguseliselt kindlaksmääratud kalapüügiõigus, väljendatuna saagis ja/või püügikoormuses, ja sellega funktsionaalselt seotud tingimused, mis on vajalikud nende koguseliseks määratlemiseks teataval tasemel;

—   „püügikoormus”– kalalaeva mahutavuse ja aktiivsuse näitaja; kalalaevade rühma püügikoormus on rühma kõigi laevade püügikoormuste summa;

—   „ülekantavad püügikontsessioonid”– tühistatav kasutamisõigus teatavale osale kalapüügivõimalustest, mis on liikmesriigile eraldatud või määruse (EÜ) nr 1967/2006 (1) artikli 19 kohaselt liikmesriigi poolt kehtestatud majandamiskavadega ette nähtud ning mida õiguse omanik tohib edasi anda teistele ülekantavate püügikontsessioonide õigustatud omanikele;

—   „individuaalne kalapüügivõimalus”– liikmesriigi ülekantava püügikontsessiooni omanikule igal aastal eraldatud kalapüügivõimalus, mis moodustab proportsionaalse osa sellele liikmesriigile eraldatud kalapüügivõimalustest;

—   „püügivõimsus”– laeva tonnaaž brutoregistertonnides (GT) ja võimsus kilovattides (kW), nagu on määratletud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2930/86 (2) artiklites 4 ja 5;

—   „vesiviljelus”– veeorganismide kasvatamine või viljelemine võtete abil, mis on välja töötatud kõnealuste organismide tootmiseks suuremas ulatuses, kui looduslik keskkond seda võimaldab; veeorganismid kuuluvad füüsilise või juriidilise isiku vara hulka kogu kasvatus- või viljelusetapi jooksul kuni saagi kogumiseni, viimane kaasa arvatud;

—   „kalalaevatunnistus”– tunnistus määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 lõikes 9 määratletud tähenduses;

—   „kalapüügiluba”– luba määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 lõikes 10 määratletud tähenduses;

—   „kalapüük”– oma looduslikus keskkonnas elavate veeorganismide varumine või püük või mis tahes vahendi tahtlik kasutamine selliseks varumiseks või püügiks;

—   „kalandustooted”– mis tahes kalapüügitegevuse abil saadud veeorganismid;

—   „ettevõtja”– füüsiline või juriidiline isik, kes on sellise ettevõtte käitaja või omanik, mille tegevus on seotud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise ning jaemüügi mis tahes etapiga; „tõsine rikkumine” – nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõikes 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 määratletud rikkumine;

—   „teaduslike andmete lõpptarbija”– asutus, kes on kalandussektori andmete teaduslikust analüüsist huvitatud teadus- või majandamisalase huvi tõttu;

—   „lubatud kogupüügi ülejääk”– lubatud kogupüügi see osa, mille väljapüüdmiseks ei jätku rannikuriigil püügivõimsust;

—   „vesiviljelustooted”– mis tahes vesiviljelustegevuse abil saadud veeorganismid oma elutsükli mis tahes etapil;

—   „kudekarja biomass”– määratud aja jooksul sigimises osalevate teatavasse kalavarusse kuuluvate kalade (sealhulgas isas- ja emaskalad ja poegimise teel paljunevad kalad) hinnanguline mass;

—   „mitme liigiga püügipiirkonnad”– püügipiirkonnad, mille püügialal leidub rohkem kui ühte liiki kalu ning mis on tundlikud püünistega püügi suhtes;

—   „säästva kalanduse kokkulepped”– teise riigiga sõlmitud rahvusvahelised lepingud, mille eesmärk on saada vastutasuks liidu rahalise hüvitise eest juurdepääs varudele või vetele.

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

—   „liidu veed”– liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, v.a asutamislepingu II lisas loetletud territooriumidega külgnevad veed;

—   „mere bioloogilised ressursid”– kasutusel ja saadaval olevad merevees elavad liigid, sealhulgas anadroomsed ja katadroomsed liigid nende elutsükli kõikide etappide ajal;

—   „magevee bioloogilised ressursid”– kasutusel ja saadaval olevad magevees elavad liigid;

—   „kalalaev”– laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside kasutamiseks ärilistel eesmärkidel;

—   „liidu kalalaev”– liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

—   „maksimaalne jätkusuutlik saagikus”– suurim saak, mida võib kalavarust välja püüda, ;

—   „ettevaatusprintsiip kalavarude majandamisel”– piisava teadusinfo puudumist ei tohi kasutada põhjusena, et edasi lükata või jätta tarvitusele võtmata meetmed sihtliikide, nendega seotud või nendest sõltuvate liikide ning mittesihtliikide ja nende elukeskkonna kaitseks;

—   „ökosüsteemipõhine lähenemisviis kalavarude majandamisele”– lähenemisviis, millega kindlustatakse, et vee elusressurssidest saadakse suurt kasu, samas kui kalapüügi otsene ja kaudne mõju mere ökosüsteemidele on nõrk ega kahjusta nende toimimist, mitmekesisust ega terviklikkust tulevikus;

—   „kalastussuremus”– ;

—   „varu”– ;

—   „püügi piirnorm”– koguseline piirnorm kalavaru või kalavarude rühma lossimiseks teataval ajavahemikul;

—   „kaitse piirväärtused”– kalavaru populatsiooni parameetrite (biomass või kalastussuremus) väärtused, mida kasutatakse kalavarude majandamisel, näiteks lubatava bioloogilise riski või soovitud saagikustaseme kindlaksmääramisel;

—   „ettevaatusabinõu”– ettevaatusmeede, mis on mõeldud soovimatu asjade käigu vältimiseks või kaitseks selle eest;

—   „tehnilised meetmed”– meetmed, millega reguleeritakse väljapüügi liigilist koostist ja suuruse järgi jaotumist ning kalapüügi mõju ökosüsteemi osadele, nähes ette tingimused, millele püüniste kasutamine ja struktuur peavad vastama, ning piiravad juurdepääsu püügipiirkondadele;

—   „kalapüügivõimalus”– koguseliselt kindlaksmääratud kalapüügiõigus, väljendatuna saagis ja/või püügikoormuses, ja sellega funktsionaalselt seotud tingimused, mis on vajalikud nende koguseliseks määratlemiseks teataval tasemel;

—   „püügikoormus”– kalalaeva mahutavuse ja aktiivsuse näitaja; kalalaevade rühma püügikoormus on rühma kõigi laevade püügikoormuste summa;

—   „ülekantavad püügikontsessioonid”– tühistatav kasutamisõigus teatavale osale kalapüügivõimalustest, mis on liikmesriikidele eraldatud või määruse (EÜ) nr 1967/2006 (1) artikli 19 kohaselt liikmesriikide poolt kehtestatud majandamiskavadega ette nähtud ning mida õiguse omanik tohib edasi anda teistele ülekantavate püügikontsessioonide õigustatud omanikele;

—   „individuaalne kalapüügivõimalus”– liikmesriikide ülekantava püügikontsessiooni omanikule igal aastal eraldatud kalapüügivõimalus, mis moodustab proportsionaalse osa nendele liikmesriikidele eraldatud kalapüügivõimalustest;

—   „püügivõimsus”– laeva tonnaaž brutoregistertonnides (GT) ja võimsus kilovattides (kW), nagu on määratletud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2930/86 (2) artiklites 4 ja 5;

—   „vesiviljelus”– veeorganismide kasvatamine või viljelemine võtete abil, mis on välja töötatud kõnealuste organismide tootmiseks suuremas ulatuses, kui looduslik keskkond seda võimaldab; veeorganismid kuuluvad füüsilise või juriidilise isiku vara hulka kogu kasvatus- või viljelusetapi jooksul kuni saagi kogumiseni, viimane kaasa arvatud;

—   „kalalaevatunnistus”– tunnistus määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 lõikes 9 määratletud tähenduses;

—   „kalapüügiluba”– luba määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 lõikes 10 määratletud tähenduses;

—   „kalapüük”– oma looduslikus keskkonnas elavate veeorganismide varumine või püük või mis tahes vahendi tahtlik kasutamine selliseks varumiseks või püügiks;

—   „kalandustooted”– mis tahes kalapüügitegevuse abil saadud veeorganismid;

—   „ettevõtja”– füüsiline või juriidiline isik, kes on sellise ettevõtte käitaja või omanik, mille tegevus on seotud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise ning jaemüügi mis tahes etapiga;

—   „tõsine rikkumine”– nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõikes 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 määratletud rikkumine;

—   „teaduslike andmete lõpptarbija”– asutus, kes on kalandussektori andmete teaduslikust analüüsist huvitatud teadus- või majandamisalase huvi tõttu;

—   „lubatud kogupüügi ülejääk”– lubatud kogupüügi see osa, mille väljapüüdmiseks ei jätku rannikuriigil püügivõimsust;

—   „vesiviljelustooted”– mis tahes vesiviljelustegevuse abil saadud veeorganismid oma elutsükli mis tahes etapil;

—   „kudekarja biomass”– määratud aja jooksul sigimises osalevate teatavasse kalavarusse kuuluvate kalade (sealhulgas isas- ja emaskalad ja poegimise teel paljunevad kalad) hinnanguline mass;

—   „mitme liigiga püügipiirkonnad”– püügipiirkonnad, mille püügialal leidub rohkem kui ühte liiki kalu ning mis on tundlikud püünistega püügi suhtes;

—   „säästva kalanduse kokkulepped”– teise riigiga sõlmitud rahvusvahelised lepingud, mille eesmärk on saada vastutasuks liidu rahalise hüvitise eest juurdepääs varudele või vetele

—   –

—   –

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Vetele juurdepääsu üldeeskirjad

1.   Liidu kalalaevadel on vetele ja varudele võrdne juurdepääsuõigus kõikides liidu vetes, v.a lõigetes 2 ja 3 nimetatud veed, mille suhtes kohaldatakse III osa kohaselt vastu võetud meetmeid.

2.   Liikmesriikidel on oma suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates, lähtejoonest kuni 12 meremiili kaugusele ulatuvates vetes alates 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2022 lubatud piirata püüki sellistel kalalaevadel, kes tavapäraselt püüavad kala kõnealustele vetele lähedase ranniku sadamatest, ilma et see piiraks kokkuleppeid, mis on sõlmitud muude liikmesriikide lipu all sõitvate liidu kalalaevade vahel olemasolevate naabersuhete raames, ning I lisas esitatud korda, millega kehtestatakse igale liikmesriigile geograafilised vööndid muude liikmesriikide rannikuvetes, kus püügitegevus toimub, ning määratakse liigid, mida nimetatud tegevus hõlmab. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist käesoleva lõike kohaselt kehtestatud piirangutest.

3.   Asjaomastel liikmesriikidel on Assooride, Madeira ja Kanaari saarte lähtejoonest kuni 100 meremiili kaugusele ulatuvates vetes alates 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2022 lubatud piirata püüki kalalaevadel, mis on registreeritud nende saarte sadamates. Neid piiranguid ei kohaldata liidu laevade suhtes, mis tegutsevad traditsiooniliselt neis vetes, kui nimetatud laevad ei ületa seal tavapäraselt rakendatavat püügikoormust. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist käesoleva lõike kohaselt seatud piirangutest.

4.   Sätted, millega kehtestatakse lõigetes 2 ja 3 ette nähtud kord, võetakse vastu 31. detsembriks 2022.

Vetele juurdepääsu üldeeskirjad

1.   Liidu kalalaevadel on vetele ja varudele võrdne juurdepääsuõigus kõikides liidu vetes, v.a lõigetes 2 ja 3 nimetatud veed, mille suhtes kohaldatakse III osa kohaselt vastu võetud meetmeid.

2.   Liikmesriikidel on oma suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates, lähtejoonest kuni 12 meremiili kaugusele ulatuvates vetes alates 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2022 lubatud piirata püüki sellistel kalalaevadel, kes tavapäraselt püüavad kala kõnealustele vetele lähedase ranniku sadamatest, ilma et see piiraks kokkuleppeid, mis on sõlmitud muude liikmesriikide lipu all sõitvate liidu kalalaevade vahel olemasolevate naabersuhete raames, ning I lisas esitatud korda, millega kehtestatakse igale liikmesriigile geograafilised vööndid muude liikmesriikide rannikuvetes, kus püügitegevus toimub, ning määratakse liigid, mida nimetatud tegevus hõlmab. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist käesoleva lõike kohaselt kehtestatud piirangutest.

3.   Asjaomastel liikmesriikidel on lähtejoonest kuni 100 meremiili kaugusele ulatuvates vetes alates 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2022 lubatud piirata püüki kalalaevadel, mis on registreeritud nende saarte sadamates. Neid piiranguid ei kohaldata liidu laevade suhtes, mis tegutsevad traditsiooniliselt neis vetes, kui nimetatud laevad ei ületa seal tavapäraselt rakendatavat püügikoormust. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist käesoleva lõike kohaselt seatud piirangutest.

4.   Sätted, millega kehtestatakse lõigetes 2 ja 3 ette nähtud kord, võetakse vastu 31. detsembriks 2022.

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Tehniliste meetmete liigid

Tehniliste meetmete liigid

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Mitmeaastased kavad

1.   Kõigepealt tuleb kehtestada mitmeaastased kavad, millega nähakse ette kalavarude säilitamine ja taastamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest kõrgemal.

2.   Mitmeaastaste kavadega nähakse ette:

3.   Mitmeaastased kavad hõlmavad võimaluse korral nii ühe kui ka mitme varu koospüüki ning nendes on nõuetekohaselt arvesse võetud varude ja püügi vastastoimet.

4.   Mitmeaastaste kavade koostamisel võetakse aluseks kalavarude majandamises kohaldatav ettevaatusprintsiip ning teaduspõhisel viisil võetakse arvesse ka kättesaadavate andmete ja hindamismeetodite piiratust ning kõiki määramatuse koguseliselt mõõdetavaid allikaid.

Mitmeaastased kavad

1.   Kõigepealt tuleb kehtestada mitmeaastased kavad, millega nähakse ette kalavarude säilitamine ja taastamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse kõrgemal.

2.   Mitmeaastaste kavadega nähakse ette:

3.   Mitmeaastased kavad hõlmavad võimaluse korral nii ühe kui ka mitme varu koospüüki ning nendes on nõuetekohaselt arvesse võetud varude ja püügi vastastoimet

4.   Mitmeaastaste kavade koostamisel võetakse aluseks kalavarude majandamises kohaldatav ettevaatusprintsiip ning teaduspõhisel viisil võetakse arvesse ka kättesaadavate andmete ja hindamismeetodite piiratust ning kõiki määramatuse koguseliselt mõõdetavaid allikaid.

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Mitmeaastaste kavade eesmärgid

1.   Mitmeaastaste kavadega nähakse ette kalastussuremuse kohandamine selliselt, et tulemuseks oleks selline kalastussuremus, mis taastaks ja säilitaks varusid kõrgemal maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest, mis tuleb saavutada aastaks 2015.

2.   Kui ei ole võimalik kindlaks määrata kalastussuremust, mis tagaks varude taastamise ja säilitamise tasemel, mis on kõrgem maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest, tuleb mitmeaastaste kavadega ette näha ettevaatusmeetmed, mis tagavad asjaomaste varude samaväärse kaitsetaseme.

Mitmeaastaste kavade eesmärgid

1.   Mitmeaastaste kavadega nähakse ette kalastussuremuse kohandamine selliselt, et tulemuseks oleks selline kalastussuremus, mis taastaks ja säilitaks varusid kõrgemal maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest, mis tuleb saavutada aastaks 2015.

2.   Kui ei ole võimalik kindlaks määrata kalastussuremust, mis tagaks varude taastamise ja säilitamise tasemel, mis on kõrgem maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest, tuleb mitmeaastaste kavadega ette näha ettevaatusmeetmed, mis tagavad asjaomaste varude samaväärse kaitsetaseme.

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Mitmeaastaste kavade sisu

Mitmeaastane kava hõlmab:

Mitmeaastaste kavade sisu

Mitmeaastane kava hõlmab:

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Kogu saagi lossimise kohustus

1.   Allpool loetletud kalavarude puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme ja mis on püütud liidu vetes liidu kalalaevadega või liidu kalalaevadega liidu vetest väljaspool, tuleb kogu saak tuua kalalaeva pardale ja seal hoida, registreerida ning lossida, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elussöödana, kusjuures järgitakse järgmist ajalist raamistikku:

2.   Parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kehtestatakse lõikes 1 osutatud kalavarude kaitseks alammõõdud. Nimetatud kalavarude alammõõdust väiksema saagi müüki piiratakse ning sellised kalu saab kasutada üksnes kalajahu ja lemmikloomatoidu valmistamiseks.

3.   Kindlaksmääratud kalapüügivõimalusi ületava saagi turustamistingimused nähakse ette vastavalt [kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse määruse] artiklile 27.

4.   Liikmesriigid kindlustavad oma lipu all sõitvate liidu kalalaevade varustamise seadmetega, mis tagavad kõikide püügi- ja töötlemistegevuste täieliku dokumenteerimise kogu saagi lossimise kohustuse täitmise seire eesmärgil.

5.   Lõiget 1 kohaldatakse ilma, et see piiraks rahvusvaheliste kohustuste täitmist.

6.   Komisjonile antakse volitused võtta artikli 55 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda lõikes 1 sätestatud meetmed selliselt, et need oleks kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega.

   llpool loetletud puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme ja mis on püütud liidu vetes liidu kalalaevadega või liidu kalalaevadega liidu vetest väljaspool:

2.   Parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kehtestatakse lõikes 1 osutatud kalavarude kaitseks alammõõdud. Nimetatud kalavarude alammõõdust väiksema saagi müüki piiratakse ning sellised kalu saab kasutada üksnes kalajahu ja lemmikloomatoidu valmistamiseks.

3.   Kindlaksmääratud kalapüügivõimalusi ületava saagi turustamistingimused nähakse ette vastavalt [kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse määruse] artiklile 27

4.   Liikmesriigid kindlustavad oma lipu all sõitvate liidu kalalaevade varustamise seadmetega, mis tagavad kõikide püügi- ja töötlemistegevuste täieliku dokumenteerimise täitmise seire eesmärgil.

5.   Lõiget 1 kohaldatakse ilma, et see piiraks rahvusvaheliste kohustuste täitmist.

6.   Komisjonile antakse volitused võtta artikli 55 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda lõikes 1 sätestatud meetmed selliselt, et need oleks kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega.

7.   

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Kalapüügivõimalused

1.   Kalapüügivõimalused eraldatakse liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügipiirkonna puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus. Uute kalapüügivõimaluste eraldamisel võetakse arvesse kõikide liikmesriikide huvisid.

2.   Kaaspüügivõimalused võidakse reserveerida kõikide kalapüügivõimaluste alusel.

3.   Kalapüügivõimaluste määramisel järgitakse artikli 9 lõike 2 ja artikli 11 punktide b, c ja h kohaseid koguseliselt väljendatud eesmärke, ajaraamistikku ja marginaale.

4.   Liikmesriigid võivad omavahel vahetada neile eraldatud kalapüügivõimalusi või nende osasid, kui nad on sellest eelnevalt komisjonile teatanud.

Kalapüügivõimalused

1.   Kalapüügivõimalused eraldatakse liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügipiirkonna puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus. Uute kalapüügivõimaluste eraldamisel võetakse arvesse kõikide liikmesriikide huvisid.

2.   Kaaspüügivõimalused võidakse reserveerida kõikide kalapüügivõimaluste alusel.

3.   Kalapüügivõimaluste määramisel järgitakse artikli 9 lõike 2 ja artikli 11 punktide b, c ja h kohaseid koguseliselt väljendatud eesmärke, ajaraamistikku ja marginaale.

4.   Liikmesriigid võivad omavahel vahetada neile eraldatud kalapüügivõimalusi või nende osasid, kui nad on sellest eelnevalt komisjonile teatanud.

5.   

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Mitmeaastaste kavade kohaselt vastu võetavad kaitsemeetmed

1.   Artiklite 9, 10 ja 11 kohaselt koostatud mitmeaastases kavaga võidakse anda liikmesriikidele õigus võtta vastu samale mitmeaastasele kavale vastavaid meetmeid, milles määratletakse nende lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed seoses liidu vete kalavarudega, mille jaoks on neile eraldatud kalapüügivõimalused.

2.   Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt vastu võetud kaitsemeetmed:

Mitmeaastaste kavade kohaselt vastu võetavad kaitsemeetmed

   Artiklite 9, 10 ja 11 kohaselt koostatud mitmeaastases kavaga võidakse anda liikmesriikidele õigus võtta vastu samale mitmeaastasele kavale vastavaid meetmeid, milles määratletakse nende lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed seoses liidu vete kalavarudega, mille jaoks on neile eraldatud kalapüügivõimalused.

.   Liikmesriigid tagavad, et lõike kohaselt vastu võetud kaitsemeetmed:

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Tehnilised meetmed

Artikli 14 kohaselt kehtestatud tehniliste meetmete raames võidakse liikmesriikidele anda volitus võtta vastu selle raamistikuga kooskõlas olevaid meetmeid, milles määratletakse nende lipu all sõitvate laevade suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses nende vete varudega, mille jaoks on neile eraldatud kalapüügivõimalused. Liikmesriigid tagavad, et sellised tehnilised meetmed:

Tehnilised meetmed

Artikli 14 kohaselt kehtestatud tehniliste meetmete raames võidakse liikmesriikidele anda volitus võtta vastu selle raamistikuga kooskõlas olevaid meetmeid, milles määratletakse nende lipu all sõitvate laevade suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses nende vete varudega, mille jaoks on neile eraldatud kalapüügivõimalused. Liikmesriigid tagavad, et sellised tehnilised meetmed:

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Iga liikmesriik kehtestab hiljemalt 31. detsembriks 2013 ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi:

1.   Iga liikmesriik ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi:

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi laiendada kalalaevadele, mille pikkus on alla 12 meetri ja mis kasutavad muud tüüpi püügivahendeid kui veetavad püünised, ning liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni.

Liikmesriigid võivad ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi laiendada kalalaevadele, mille pikkus on alla 12 meetri ja mis kasutavad muud tüüpi püügivahendeid kui veetavad püünised, ning liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni.

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Ülekantavate püügikontsessioonide eraldamine

1.   Ülekantav püügikontsessioon annab õiguse kasutada artikli 29 lõike 1 kohaselt eraldatud individuaalseid kalapüügivõimalusi.

Ülekantavate püügikontsessioonide eraldamine

    püügikontsessioon õiguse kasutada artikli 29 lõike 1 kohaselt eraldatud individuaalseid kalapüügivõimalusi.

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Iga liikmesriik eraldab läbipaistvate kriteeriumide alusel ülekantavad püügikontsessioonid iga varu või varude rühma jaoks, mille püügivõimalused määratakse kindlaks vastavalt artiklile 16, v.a jätkusuutlike kalanduskokkulepete alusel omandatud kalapüügivõimalused.

liikmesriik läbipaistvate kriteeriumide alusel ülekantavad püügikontsessioonid iga varu või varude rühma jaoks, mille püügivõimalused määratakse kindlaks vastavalt artiklile 16, v.a jätkusuutlike kalanduskokkulepete alusel omandatud kalapüügivõimalused.

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Ülekantavate püügikontsessioonide eraldamine

Liikmesriigid võivad ülekantavate püügikontsessioonide kehtivusperioodi lühendada, kuid mitte lühemaks perioodiks kui 15 aastat, eesmärgiga sellised püügikontsessioonid ümber jaotada. Kui liikmesriigid ei ole ülekantavate püügikontsessioonide kehtivusperioodi lühendanud, võivad nad sellised ülekantavad püügikontsessioonid tühistada vähemalt 15-aastase etteteatamisega.

Ülekantavate püügikontsessioonide eraldamine

Liikmesriigid võivad ülekantavate püügikontsessioonide kehtivusperioodi lühendada.

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad ülekantavad püügikontsessioonid tühistada ka lühema etteteatamisajaga, kui on kindlaks tehtud, et püügikontsessiooni omanik on sooritanud tõsise rikkumise. Selliseid tühistamisi tehakse viisil, mis tagab ühise kalanduspoliitika täieliku mõju, proportsionaalsuse printsiibi järgimise ning toimib vajaduse korral koheselt.

Liikmesriigid võivad ülekantavad püügikontsessioonid tühistada ka lühema etteteatamisajaga, kui on kindlaks tehtud, et püügikontsessiooni omanik on sooritanud tõsise rikkumise. Selliseid tühistamisi tehakse viisil, mis tagab ühise kalanduspoliitika täieliku mõju, proportsionaalsuse printsiibi järgimise ning toimib vajaduse korral koheselt.

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Olenemata lõigetest 5 ja 6 võivad liikmesriigid tühistada ülekantavad püügikontsessioonid, mida kalalaev ei ole kolme järjestikuse aasta jooksul kasutatud.

Olenemata lõigetest 5 ja 6 võivad liikmesriigid tühistada ülekantavad püügikontsessioonid, mida kalalaev ei ole järjestikuse aasta jooksul kasutatud.

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Lisada uus punkt:

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Individuaalsete kalapüügivõimaluste eraldamine

1.   Nagu on osutatud artiklis 28, eraldavad liikmesriigid individuaalsed kalapüügivõimalused ülekantavate püügikontsessioonide omanikele liikmesriigile eraldatud või määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 19 kohaselt vastu võetud majandamiskavades kindlaks määratud kalapüügivõimalustest lähtudes.

2.   Liikmesriigid määravad kindlaks püügivõimalused, mida nad saavad parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel eraldada oma lipu all sõitvatele kalalaevadele liikide püüdmiseks, mille püügivõimalusi ei ole nõukogu kindlaks määranud.

3.   Kalalaevad võivad kalapüügiga tegeleda üksnes siis, kui nende käsutuses olevatest individuaalsetest kalapüügivõimalustest piisab kõikide nende potentsiaalsete püükide katteks.

4.   Liikmesriigid võivad reservi jätta kuni 5 % kalapüügivõimalustest. Nad kehtestavad eesmärgid ja läbipaistvad kriteeriumid selliste reservi jäetud kalapüügivõimaluste eraldamiseks. Nagu artikli 28 lõikes 4 on sätestatud, võib selliseid kalapüügivõimalusi eraldada üksnes ülekantavate püügikontsessioonide õigustatud omanikele.

5.   Kui liikmesriik eraldab ülekantavaid püügikontsessioone vastavalt artiklile 28 ja kalapüügivõimalusi vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, võib ta pakkuda talle määratud kalapüügivõimaluste raames stiimuleid kalalaevadele, mis kasutavad soovimatut kaaspüüki välistavaid selektiivseid püüniseid.

6.   Liikmesriigid võivad kehtestada individuaalsete kalapüügivõimaluste kasutamisele makse, mida kasutatakse kalavarude majandamisega seotud kulude katteks.

Individuaalsete kalapüügivõimaluste eraldamine

   Kui liikmesriik eraldab ülekantavaid püügikontsessioone vastavalt artiklile 28 ja kalapüügivõimalusi vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, võib ta pakkuda talle määratud kalapüügivõimaluste raames stiimuleid kalalaevadele, mis kasutavad soovimatut kaaspüüki välistavaid selektiivseid püüniseid.

   Liikmesriigid võivad kehtestada individuaalsete kalapüügivõimaluste kasutamisele makse, mida kasutatakse kalavarude majandamisega seotud kulude katteks.

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Ülekantavate püügikontsessioonide ülekandmine

1.   Liikmesriigi püügikontsessioonide õigustatud omanikud võivad ülekantavaid püügikontsessioone nende täies või osalises mahus üle kanda.

2.   Liikmesriik võib lubada muudele liikmesriikidele antavate ja muudelt liikmesriikidelt saadavate püügikontsessioonide ülekandmist

3.   Liikmesriigid võivad reguleerida ülekantavate püügikontsessioonide ülekandmist, sätestades läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumide alusel nende ülekandmise tingimused.

Ülekantavate püügikontsessioonide ülekandmine

1.    püügikontsessioonide õigustatud omanikud püügikontsessioone täies või osalises mahus üle kanda.

   Liikmesriigid võivad reguleerida ülekantavate püügikontsessioonide ülekandmist, sätestades läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumide alusel nende ülekandmise tingimused.

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Individuaalsete kalapüügivõimaluste rentimine

1.   Individuaalseid kalapüügivõimalusi võib liikmesriigi piires osaliselt või täielikult rentida.

2.   Liikmesriik võib lubada rentida ülekantavaid püügikontsessioone muudele liikmesriikidele ja muudelt liikmesriikidelt.

Individuaalsete kalapüügivõimaluste rentimine

1.   Individuaalseid kalapüügivõimalusi võib liikmesriigi piires osaliselt või täielikult rentida.

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Kõikide liikmesriikide laevastikud peavad kinni pidama II lisaga ette nähtud püügivõimsuse ülempiiridest.

2.   Liikmesriigid võivad komisjonilt taotleda artikliga 27 kehtestatud ülekantavate püügikontsessioonide süsteemiga hõlmatud kalalaevade väljajätmist lõikes 1 sätestatud püügivõimsuse ülempiiride kohaldamisalast. Sellisel juhul arvutatakse püügivõimsuse ülempiirid ümber, võttes arvesse ka neid kalalaevu, mis ei ole hõlmatud ülekantavate püügikontsessioonide süsteemiga.

3.   Komisjonile antakse volitus võtta vastavalt artiklile 55 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse ülempiiride ümberarvutamist.

1.   Kõikide liikmesriikide laevastikud peavad kinni pidama II lisaga ette nähtud püügivõimsuse ülempiiridest.

2.   Liikmesriigid võivad komisjonilt taotleda artikliga 27 kehtestatud ülekantavate püügikontsessioonide süsteemiga hõlmatud kalalaevade väljajätmist lõikes 1 sätestatud püügivõimsuse ülempiiride kohaldamisalast. Sellisel juhul arvutatakse püügivõimsuse ülempiirid ümber, võttes arvesse ka neid kalalaevu, mis ei ole hõlmatud ülekantavate püügikontsessioonide süsteemiga.

3.   Komisjonile antakse volitus võtta vastavalt artiklile 55 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse ülempiiride ümberarvutamist.

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Nõuandekomisjonide ülesanded

1.   Nõuandekomisjonidel on õigus:

2.   Komisjon ja vajaduse korral ka asjaomane liikmesriik vastab mõistliku ajavahemiku jooksul igale soovitusele, ettepanekule või teabeedastusele, mille ta on saanud vastavalt lõike 1 punktidele a või b.

Nõuandekomisjonide ülesanded

1.   Nõuandekomisjonid:

2.   Komisjon ja vajaduse korral ka asjaomane liikmesriik vastab mõistliku ajavahemiku jooksul igale soovitusele, ettepanekule või teabeedastusele, mille ta on saanud vastavalt lõike 1 punktidele a või b.

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Nõuandekomisjonide koosseis, toimimine ja rahastamine

1.   Nõuandekomisjonidesse kuuluvad kalandusvaldkonna ettevõtjate ja muude ühisest kalanduspoliitikast mõjutatud huvirühmade organisatsioonid.

2.   Iga nõuandekomisjon koosneb peaassambleest ja täitevkomiteest ning võtab vastu meetmed, mis on vajalikud tema töö korraldamiseks ning läbipaistvuse ja kõigi avaldatud arvamuste arvessevõtmise tagamiseks.

3.   Euroopa üldistes huvides tegutseva asutustena võivad nõuandekomisjonid taotleda liidu rahalist abi.

4.   Komisjonil on õigus võtta artikli 55 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse nõuandekomisjonide koosseisu ja toimimist.

Nõuandekomisjonide koosseis, toimimine ja rahastamine

1.   Nõuandekomisjonidesse kuuluvad kalandusvaldkonna ettevõtjate ja muude ühisest kalanduspoliitikast mõjutatud huvirühmade organisatsioonid.

2.   Iga nõuandekomisjon koosneb peaassambleest ja täitevkomiteest ning võtab vastu meetmed, mis on vajalikud tema töö korraldamiseks ning läbipaistvuse ja kõigi avaldatud arvamuste arvessevõtmise tagamiseks.

3.   Euroopa üldistes huvides tegutseva asutustena võivad nõuandekomisjonid taotleda liidu rahalist abi.

4.   Komisjonil on õigus võtta artikli 55 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse nõuandekomisjonide koosseisu ja toimimist.

Komisjoni ettepanek

Regioonide Komitee muudatusettepanek