Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52011IR0239

    Regioonide Komitee arvamus „Õigusakti ettepanekud ühise kalanduspoliitika reformi kohta”

    ELT C 225, 27.7.2012, p. 20–45 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    27.7.2012   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 225/20


    Regioonide Komitee arvamus „Õigusakti ettepanekud ühise kalanduspoliitika reformi kohta”

    2012/C 225/04

    REGIOONIDE KOMITEE

    toetab Euroopa Komisjoni meetmeid, millega soovitakse piirata paljude kalavarude jätkuvat vähenemist ja tagada mere bioloogiliste ressursside kasutamine sellisel tasemel, mis võimaldaks enne 2015. aastat saavutada nii palju kui võimalik maksimaalse jätkusuutliku saagikuse;

    leiab, et võimaluse korral tuleks järk-järgult kehtestada tagasiheitmise keeld, eelkõige tööstuslike liikide suhtes, kuid lubada selliste mereorganismide tagasiheitmist, mis võivad pärast merre tagasi heitmist ellu jääda;

    juhib tähelepanu ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi kohustuslikuks muutmise võimalikele riskidele ja negatiivsetele mõjudele ning soovitab, et sellised süsteemid peaksid olema vabatahtlikud ja kuuluma iga liikmesriigi pädevusvaldkonda;

    tunnistab, et vesiviljeluse majanduslik ja strateegiline tähtsus õigustab selle edendamist eraldiseisva õigusnormiga;

    kutsub üles kalanduspoliitikat enam piirkonnastumisele suunama ja toetab täielikult sellise protsessi kasutuselevõttu, milles võetakse arvesse piirkondade eripära ja vajadusi, sealhulgas koostööd piirkondlike nõuandekomisjonidega, et võtta ühise kalanduspoliitika rakendamiseks vastu kaitse- ja tehnilisi meetmeid, mis aitaksid neil poliitika elluviimisel paremini arvesse võtta konkreetsete kalapüügipiirkondade tegelikke olusid ja eripära, sealhulgas piiriüleseid probleeme;

    tervitab asjaolu, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond on osa uuest ühisest strateegilisest raamistikust ning viidud kooskõlla muude piirkondlike ja maapiirkondi puudutavate fondidega. Komitee taotleb siiski tagatisi kalanduse ja vesiviljeluse rahastamisele ning piirkondade osalemist nende strateegilisel elluviimisel.

    Raportöör

    Mieczysław STRUK (PL/EPP), Pomorze vojevoodkonna marssal

    Viitedokumendid

    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta

    COM(2011) 416 final

    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: ühise kalanduspoliitika reform

    COM(2011) 417 final

    Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrusest (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) tulenevate aruandekohustuste kohta

    COM(2011) 418 final

    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ühise kalanduspoliitika välise mõõtme kohta

    COM(2011) 424 final

    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise kalanduspoliitika kohta

    COM(2011) 425 final

    I.   POLIITILISED SOOVITUSED

    REGIOONIDE KOMITEE

    Pikaajaline juhtimine

    1.

    on seisukohal, et ühine kalanduspoliitika peaks aitama kaasa pikaajaliste säästvate keskkonna , majandus- ja sotsiaalsete tingimuste loomisele. Lisaks peaks see toetama kalandussektoris tegutsejate elatustaseme tõusu, stabiilset turgu, tagama ressursside kättesaadavuse ning tarnete jõudmise tarbijani mõistliku hinna eest;

    2.

    toetab Euroopa Komisjoni meetmeid, mis põhinevad 2002. aastal Johannesburgis toimunud ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise deklaratsioonil ning millega sooviti piirata paljude kalavarude jätkuvat vähenemist ja tagada mere bioloogiliste ressursside kasutamine sellisel tasemel, mis võimaldaks hiljemalt 2015. aastaks saavutada nii palju kui võimalik maksimaalse jätkusuutliku saagikuse;

    3.

    juhib tähelepanu asjaolule, et eesmärgi saavutamine teatud kalavarude osas on väga pakiline, kuid selline kiirustamine võib tuua kaasa tõsiseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Paralleelselt piirnormide ja kaitsemeetmete rakendamisega peab aktiivselt tegelema ümberkorraldustega sellistes valdkondades nagu majandusareng, haridus ja kindlad pensionitingimused. Selle töö rahastamiseks tuleb taotleda nii piirkonna – vastavalt selle võimalustele ja pädevusele – ja riigi kui ka ELi tasandi toetust;

    4.

    nõustub, et bioloogiliste ressursside säästev kasutamine peab põhinema ettevaatus- ja ökosüsteemikesksel lähenemisel, et piirata kalandustegevuse mõju keskkonnale ning vähendada soovimatut püüki ja järk-järgult see kõrvaldada;

    5.

    soovitab bioloogiliste ressursside säästva kasutamise eesmärgi saavutamiseks rakendada kalavarude majandamisel mitmeaastast lähenemisviisi, mille puhul peetakse esmatähtsaks erinevate püügikohtade eripära kajastavate mitmeaastaste kavade kehtestamist ja mis sisaldaks mehhanisme, mis võimaldaksid ettenägematute sündmuste korral vajalikke otsuseid langetada;

    6.

    leiab, et ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi osana peaksid mitmeaastased kavad võimaluse korral hõlmama mitmesuguseid kalavarusid, kui neid varusid kasutatakse ühiselt. Kalavarudele, millede suhtes ei ole kehtestatud mitmeaastaseid kavasid, tuleks kehtestada maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavad kasutusnäitajad saagi ja/või püügikoormuse piirnormide kasutuselevõtu teel;

    a)

    juhib tähelepanu asjaolule, et mitmeaastastes kavades tuleb seada selged eesmärgid, tähtajad nende saavutamiseks, edenemiskava ja korrapärased kontrollid. Nii tähtajad kui ka edenemiskava peavad vastama asjaomase kalaliigi dünaamikale;

    b)

    leiab, et mitmeaastaste kavade rakendamisel ja koostamisel kavandatakse meetmeid, mis peavad tuginema majanduslikule ettevaatlikkusele, võttes arvesse vajadust teha järk-järgult asjaomaseid kohandusi ning vältides liiga lühikeste tähtaegade kehtestamist kiireloomulisuse puudumisel. Meetmed peavad põhinema objektiivsetel kaalutlustel ja olema sotsiaal-majanduslikust seisukohast elujõulised. Paralleelselt koostatakse sotsiaal-majandusliku mõju uuring, mis sisaldab kõigi asjaomaste osapoolte või nende õiguslikult tunnustatud esindajate panuseid;

    7.

    tunnistab, et kalavarude majandamiseks parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal ning põlvkondade vältel kalurilt kalurile edasi antud ökoloogilisi teadmisi arvesse võttes on vaja ühtlustatud, usaldusväärseid ja täpseid andmekogumeid ja juhib tähelepanu vajadusele teha andmete kogumisel koostööd kalandussektoriga. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles eraldama teadusuuringuteks ja eksperdihinnanguteks vahendeid. Komitee rõhutab kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee osatähtsust teadusasutusena, mille raames on võimalik toetada Euroopa Komisjoni tegevust kalavarude säästval majandamisel;

    8.

    arvestades, et kalandussektoris, vesiviljeluses ning kalandus- ja vesiviljelustooteid töötlevas tööstuses tegutsevate sidusrühmade majanduslikku ja sotsiaal-majanduslikku hindamist hõlbustavate ning nende tööstusharude tööhõivealaseid suundumusi kirjeldavate andmete kogumine on vajalik, peaks EL eraldama riiklikele ja piirkondlikele organitele selliste andmete kogumiseks piisavad vahendid;

    Juurdepääs rannikuvetele

    9.

    tervitab Euroopa Komisjoni seisukohta, mille kohaselt on praegu kehtivad eeskirjad, millega piiratakse juurdepääsu kalavarudele liikmesriikide 12 meremiili laiuses vööndis, toiminud rahuldavalt ning soodustanud kalavarude kaitset, piirates püügikoormust liidu vete kõige tundlikumas osas. Regioonide Komitee on sellest tulenevalt arvamusel, et need eeskirjad peaksid jääma kehtima;

    10.

    ärgitab jätma erikaitse alla mere bioloogilised ressursid äärepoolseimate piirkondade ümbruses, sest need aitavad säilitada nende kohalikku majandust, võttes arvesse nende struktuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku olukorda;

    11.

    tuletab meelde ÜRO mereõiguse konventsiooni päritoluriigi põhimõtet ja kutsub liikmesriike üles täitma konventsiooni tingimusi oma majanduspiirkonnas, et säilitada jõgedes kudevate (anadroomsete) ohustatud looduslike kalavarude elujõulisus;

    12.

    leiab samuti, et liikmesriikidel peaks olema lubatud kehtestada oma 12 meremiili laiuses vööndis geograafilise allpiirkonna või sellest madalama tasandi keskkonna- ning sotsiaal-majanduslikke tingimusi arvestades kõik liidu kalalaevade suhtes kohaldatavad kaitse- ja majandamismeetmed juhul, kui kohaldatavad meetmed ei ole liidu muude liikmesriikide kalalaevade suhtes diskrimineerivad ja kui kohaldamisele on eelnenud asjakohane nõustamine ja teavitustöö ning kui liit ei ole vastu võtnud kõnealuses 12 meremiili laiuses vööndis kaitset ja majandamist käsitlevaid erimeetmeid;

    Tagasiheite vähendamine

    13.

    nõustub, et vaja on ressursse, et vähendada soovimatu püügi ja tagasiheite praegust kõrget määra ja võimaluse korral see kaotada, kuna see on tõsine varude raiskamine, millel on negatiivne mõju mere bioloogiliste ressursside ja mere ökosüsteemide jätkusuutlikule kasutamisele ning kalanduse finantsalasele elujõulisusele. Komitee on sellega seoses arvamusel, et tuleks suurendada püügivahendite selektiivsust ja parandada kalapüügivõtteid. Võimaluse korral tuleks järk-järgult kehtestada tagasiheitmise keeld, eelkõige tööstuslike liikide suhtes, kuid lubada selliste mereorganismide tagasiheitmist, mis võivad pärast merre tagasi heitmist ellu jääda;

    14.

    leiab, et ettevõtja ei tohiks saada soovimatu saagi lossimisest täieulatuslikku majandustulu ja et kalajahuks muutmine on vale vastus komisjoni keskkonnaalastele eesmärkidele;

    15.

    rõhutab lisaks sellele, et algmäärus ei näi olevat asjakohane dokument nende liikide üksikasjaliku loendi jaoks, millele kehtib lossimiskohustus; oleks palju asjakohasem selgitada seda kohustust erinevaid liike (monokultuure või mitme liigi saaki) käsitlevates haldusplaanides;

    Juurdepääs ressurssidele

    16.

    märgib, et praegune reeglistik juba võimaldab liikmesriikidel, kes seda soovivad, ülekantavad kvootide süsteemid oma laevastikus sisse viia, mille tagajärgedeks on spekulatsioonid ja süsteemide kontsentreerumine. Seda silmas pidades ei ole kohane igale liikmesriigile peale suruda ülekantavate või renditavate püügiõiguste loomist;

    17.

    leiab lisaks, et mis tahes ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi kehtivusaeg peab olema liikmesriikide otsustada;

    18.

    juhib tähelepanu ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi kohustuslikuks muutmise võimalikele riskidele ja negatiivsetele mõjudele ning soovitab, et sellised süsteemid peaksid olema vabatahtlikud ja kuuluma iga liikmesriigi pädevusvaldkonda;

    19.

    ärgitab liikmesriike kohandama enne ülekantavate püügikontsessioonide vabatahtliku süsteemi kehtestamist oma eeskirju, et tagada rannikuvetes kalapüügi asjakohane kaitse ja hoida ära uue süsteemi kehtestamisega seotud negatiivseid mõjusid, näiteks liigne kontsentreerumine või spekuleerimine;

    20.

    seoses ülevõimsuse kõrvaldamisega meenutab laevade lammutamiseks antava abi positiivseid kogemusi;

    21.

    leiab, et paljude liikmesriikide kalandussektori eriomadused ja sotsiaal-majanduslik haavatavus ning liikmesriikide sotsiaalmajanduspoliitika kalandusega seotud prioriteetide erinevused näitavad, et ülekantavate püügikontsessioonide kohustuslik süsteem ei ole asjakohane ning et püügivõimaluste eraldamine ja mis tahes reeglid nende ülekandmiseks tuleks jätkuvalt otsustada liikmesriigi tasandil;

    22.

    lisaks nõuab äärepoolseimate piirkondade eritingimuste arvessevõtmist püügivõimsuse ülempiiri määramisel väikesemahulise püügiga tegelevatele laevastikele, säilitades praeguse sihttaseme;

    Välismõõde

    23.

    kutsub Euroopa Liitu üles edendama ühise kalanduspoliitika eesmärke rahvusvahelisel tasandil. Selleks peaks liit tegema jõupingutusi rahvusvaheliste kalavarude kaitse ja majandamise piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide toimivuse parandamiseks, edendades teaduspõhiste otsuste vastuvõtmist, nõuete järgimise parandamist, läbipaistvuse ja sidusrühmade, eriti kalurite osalemise suurendamist ning võideldes ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga;

    24.

    nõustub, et kolmandate riikidega kalavarude säästva majandamise osas sõlmitud lepingud peaksid nägema ette juurdepääsuõigusi vastutasuks liidu rahalise toetuse eest ja peaksid aitama luua nendes riikides kvaliteetse majandamisraamistiku, mis tagaks eelkõige kalavarude jätkusuutlikku kasutust võimaldavate tõhusate seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmete võtmise. Komitee leiab samuti, et kolmandate riikidega sõlmitud lepingud peavad andma neist lepingutest sõltuvale ELi kalalaevastikule stabiilsuse, elujõulisuse ja tasuvuse, mis tagab tema tuleviku;

    25.

    kinnitab, et kolmandate riikidega sõlmitavate kalandusalaste partnerluslepingutega tuleks määratleda õiguslik, majanduslik ja keskkonnaalane raamistik ELi kalalaevade kalapüügitegevusele või ELi ettevõtjate poolt kalapüügi valdkonnas tehtavatele investeeringutele kooskõlas rahvusvaheliste organisatsioonide, sh piirkondlike kalandusorganisatsioonide asjaomaste meetmetega. Kalandusalaste partnerluslepingutega soovitakse muu hulgas tagada, et kolmandates riikides toimuvas kalapüügitegevuses järgitakse jätkusuutlikkuse nõudeid ja vastastikku rahuldavaid tingimusi;

    Vesiviljelus

    26.

    tunnistab, et vesiviljeluse majanduslik ja strateegiline tähtsus õigustab selle edendamist eraldiseisva õigusnormiga, milles sisalduksid Euroopa Liidu strateegilised suunised riiklike strateegiate koostamise kohta, et tõsta vesiviljelustööstuse konkurentsivõimet, toetada ökoloogiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arendustegevust ja innovatsiooni kogu tootmis- ja turustamisahelas, ergutada kohapealset töötlemist ning tegevuste mitmekesistamist ja seega parandada ka elukvaliteeti ranniku- ja maapiirkondades. Samuti tuleks välja töötada mehhanismid talitluspidevuse, liidu vetele ja muudele aladele juurdepääsu – pöörates erilist tähelepanu keskkonna säilitamise ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel aladel toimuva tegevuse arendamise kooskõlale – ning litsentsimise ja lubade andmisega seotud halduskoormuse kergendamise alase teabe ja parimate tavade vahetamiseks liikmesriikide vahel riiklike meetmete kooskõlastamise avatud koordinatsiooni meetodi abil;

    27.

    tunnistab vajadust luua vesiviljeluse nõuandekomitee, mis võiks olla sektori tõeline esindaja ja kus tootmissektor (kutseorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonid ja kaubanduskojad) oleks seega vajalikul määral esindatud;

    Kalandusturg

    28.

    on nõus sellega, et püügitegevuse prognoosimatuse tõttu on asjakohane kehtestada mehhanism inimtoiduks kasutatavate kalandustoodete ladustamiseks, et parandada turu stabiilsust ja suurendada toodetelt saadavat tulu, luues eelkõige lisandväärtust. Seda mehhanismi tuleb laiendada ka vesiviljelustoodetele;

    29.

    tunnistab, et ühiste turustusnormide kohaldamine peaks võimaldama säästvate toodete turule tarnimist, kalandus- ja vesiviljelustoodete siseturu kogu potentsiaali kasutamist ning ausal konkurentsil põhinevate kaubandussuhete hõlbustamist, parandades seeläbi tootmise tasuvust;

    30.

    leiab, et kalandus- ja vesiviljelustoodete üha laieneva valiku tõttu on vaja tarbijatele selgelt, arusaadavalt ja hõlpsasti loetavalt anda minimaalset kohustuslikku teavet toodete põhiomaduste kohta;

    31.

    soovitab ühist turukorraldust rakendada kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega, eriti kui need tulenevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni sätetest, ilma et see mõjutaks kolmandatest riikidest pärit toodetele kohaldatavate hügieeni- ja tervishoiunõuete ühtlustamist ja heakskiitmist ning sellise merekalapüügi toodete turustamistava arendamist, millega soodustatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi lõpetamist;

    32.

    kutsub üles võtma võimalusel kasutusele Euroopa Liidu kalandustoodete riikliku sertifikaadi tagamaks, et tooted on pärit nõuetekohaselt majandatud kalandusest;

    Piirkondadeks jaotamine

    33.

    kutsub üles kalanduspoliitikat enam piirkonnastumisele suunama selle nimel, et kasutada ühises kalanduspoliitikas ära kõikide sidusrühmade, eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste teadmised ja kogemused ning rõhutab makromajanduslike strateegiate olulisust;

    34.

    juhib tähelepanu suurenevale sidususele harrastuskalapüügi, elukutseliste kalurite ja kalandusega seotud kogukondade vahel;

    35.

    toetab täielikult sellise protsessi kasutuselevõttu, milles võetakse arvesse piirkondade eripära ja vajadusi, sealhulgas koostööd piirkondlike nõuandekomisjonidega, et võtta ühise kalanduspoliitika rakendamiseks vastu kaitse- ja tehnilisi meetmeid, mis aitaksid neil poliitika elluviimisel paremini arvesse võtta konkreetsete kalapüügipiirkondade tegelikke olusid ja eripära, sealhulgas piiriüleseid probleeme;

    36.

    on lisaks seisukohal, et piirkondlikke nõuandekomisjone või muid samalaadseid partnerlusstruktuure tuleks tugevdada, tagamaks, et kohalike kogukondadega mitte ainult ei konsulteeritaks, vaid et nad kaasataks ka tegelikult kohalike kalavarude haldamisse;

    37.

    soovitab ühise kalanduspoliitika rakendamisel arvesse võtta selle vastastoimet muude merendusvaldkondadega, tunnistades, et kõik Euroopa ookeanide ja meredega seotud küsimused on omavahel seotud, sh ka mereala ruumiline planeerimine, mis edendab integreeritud merenduspoliitikat;

    38.

    rõhutab, et ühise kalanduspoliitika raames ei tohi unustada veeökosüsteemide kaitset, nende keerukust ja interaktiivsust, arvestades üleminekuvee ning jõgede ja järvede ökoloogiliste koridoride vee tundlikkust. Sama kehtib nendes leiduvate kalavarude kohta. Erilist tähelepanu tuleks pöörata väärtuslike, väljasuremise ohus kalavarude säilitamisele ja suurendamisele ning eelkõige anadroomsetele ja katadroomsetele liikidele;

    Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

    39.

    on teadlik sellest, et ilma piisava rahalise toetuseta ei suuda liikmesriigid edukalt täita ühise kalanduspoliitika eesmärke kalandussektori ja selle juhtimise arendamises tekkivate probleemide ning liikmesriikide rahaliste vahendite piiratuse tõttu;

    40.

    kutsub nimetatud põhjustel üles looma asjakohase, mitmeaastase ELi finantstoetuse, mis oleks suunatud ühise kalanduspoliitika prioriteetidele, et aidata kaasa selliste eesmärkide saavutamisele nagu sektori majandusliku ja eelkõige kalalaevastiku tõhususe suurendamine, uute töökohtade loomine ning uuendamise ja innovatsiooni läbiviimine, sealhulgas uute turvaliste ja säästvate laevade konstrueerimine;

    41.

    kutsub üles taastama äärepoolseimate piirkondade kalalaevastike ajakohastamise ja taastamise toetuseid ajavahemikuks 2014–2020;

    42.

    leiab, et liidu rahalise abi saamine peaks sõltuma sellest, kas liikmesriigid ja ettevõtjad järgivad ühist kalanduspoliitikat. Seega, kui liikmesriigid ei ole järginud ühise kalanduspoliitika eeskirju või kui ettevõtjad on neid eeskirju korduvalt tõsiselt rikkunud, sellise rahalise abi andmine katkestatakse või peatatakse või korrigeeritakse selle andmist;

    43.

    tervitab asjaolu, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond on osa uuest ühisest strateegilisest raamistikust ning viidud kooskõlla muude piirkondlike ja maapiirkondi puudutavate fondidega, et võimaldada integreeritud kohaliku arengu raamistike loomist ning lihtsustada juurdepääsu rahastamisvahenditele kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Komitee taotleb siiski tagatisi kalanduse ja vesiviljeluse rahastamisele ning piirkondade osalemist nende strateegilisel elluviimisel;

    44.

    tunnistab kalavarude ning järvede ja jõgede elupaikade bioloogilist, tootlikku ja ajaloolist väärtust ning peab sellest tulenevalt vajalikuks Euroopa Liidu rahalise toetuse pakkumist sellele sektorile, pidades silmas ka võimalust vähendada merekalapüüki ja impordi mahtu ning suurendada piirkondlikku konkurentsivõimet;

    Euroopa Komisjoni volitused

    45.

    tunnistab, et ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleks anda komisjonile volitus võtta asutamislepingu artikli 290 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada või muuta alusõigusakti vähemolulisi elemente. Komitee soovitab siiski hinnata teatud reservatsiooniga delegeeritud õigusaktide niivõrd laialdast kasutamist komisjoni poolt ning analüüsida seda õiguslikust ja poliitilisest seisukohast ning samuti arvestada, et nendes aktides tuleks selgelt määratleda delegeeritud volituste eesmärgid, sisu, ulatus ja kestus;

    46.

    ärgitab komisjoni viima delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ette valmistades läbi asjakohaseid konsulteerimisi, sealhulgas ka ekspertide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tasemel;

    47.

    leiab, et komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule;

    48.

    toetab ja julgustab kindlalt kasutama kogukondade juhitavat kohalikku arengut, nagu see on sõnastatud komisjoni ühist strateegilist raamistikku käsitlevas üldmääruses, kui meetodit, mille abil saab kohalik ja piirkondlik tasand taotleda vahendeid Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist, lisaks struktuurifondidele maaelu arenguks. Nende fondide koordineerimine peab toimuma paindlikult ning võimaldama fondide kasutamisvõimalusi parandada. Kogukonnad peavad osalema strateegilise raamistiku ja tegevuskavade koostamises;

    49.

    rõhutab, et ühises kalanduspoliitikas edu saavutamine nõuab kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise tõhusat süsteemi, mis hõlmab võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga. Liidu kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise süsteemi raames tuleks edendada kaasaegsete tehnoloogiate kasutamist. Liikmesriikidel või komisjonil peaks olema võimalus läbi viia uute kontrollitehnikate ja andmehaldussüsteemide katseprojekte;

    50.

    on seisukohal, et ELi määruse rakendamist tuleb kontrollida iga viie aasta tagant.

    II.   MUUDATUSETTEPANEKUD

    COM(2011) 425 final

    Muudatusettepanek 1

    5. põhjendus

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Johannesburgis 2002. aastal peetud säästva arengu tippkohtumisel kohustusid Euroopa Liit ja tema liikmesriigid võitlema mitmete kalavarude jätkuva vähenemise vastu. Seetõttu tuleks liidul täiustada oma ühist kalanduspoliitikat, seades selle prioriteediks mere bioloogiliste ressursside kasutamistasemete tagamise, mis võimaldaksid varusid taastada ja hoida tasemel, mis kindlustaks püütavate varude populatsioonide maksimaalse jätkusuutliku saagikuse aastaks 2015. Teadusliku teabe vähesuse puhul võib osutuda vajalikuks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse asendajate kasutamine.

    Johannesburgis 2002. aastal peetud säästva arengu tippkohtumisel kohustusid Euroopa Liit ja tema liikmesriigid võitlema mitmete kalavarude jätkuva vähenemise vastu. Seetõttu tuleks liidul täiustada oma ühist kalanduspoliitikat, seades selle prioriteediks mere bioloogiliste ressursside kasutamistasemete tagamise, mis võimaldaksid varusid taastada ja hoida tasemel, mis kindlustaks püütavate varude populatsioonide maksimaalse jätkusuutliku saagikuse aastaks 2015. Teadusliku teabe vähesuse puhul võib osutuda vajalikuks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse asendajate kasutamine.

    Motivatsioon

    Johannesburgi 2002. aasta kokkuleppes tunnistati, et teatud kalaliikide ja -varude puhul ei pruugi olla võimalik aastaks 2015 maksimaalset jätkusuutlikku saagikust saavutada ning selle olukorra arvesse võtmiseks lisati sõna „võimalusel”. EL ei peaks üritama minna kaugemale oma rahvusvahelistest kohustustest.

    Muudatusettepanek 2

    6. põhjendus

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Kalanduse ülesanded on sätestatud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalisriikide konverentsi otsuses aastaid 2011–2020 hõlmava bioloogilise mitmekesisuse strateegilise kava kohta, ühine kalanduspoliitika peaks tagama sidususe Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidega ning komisjoni teatises „Meie elukindlustus, meie looduslik kapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020” ette nähtud ülesannetega, olles eelkõige suunatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamisele aastaks 2015.

    Kalanduse ülesanded on sätestatud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalisriikide konverentsi otsuses aastaid 2011–2020 hõlmava bioloogilise mitmekesisuse strateegilise kava kohta, ühine kalanduspoliitika peaks tagama sidususe Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidega ning komisjoni teatises „Meie elukindlustus, meie looduslik kapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020” ette nähtud ülesannetega, olles eelkõige suunatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamisele aastaks 2015.

    Motivatsioon

    Johannesburgi 2002. aasta kokkuleppes tunnistati, et teatud kalaliikide ja -varude puhul ei pruugi olla võimalik aastaks 2015 maksimaalset jätkusuutlikku saagikust saavutada ning selle olukorra arvesse võtmiseks lisati sõna „võimalusel”. EL ei peaks üritama minna kaugemale oma rahvusvahelistest kohustustest.

    Muudatusettepanek 3

    15. põhjendus

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Erikaitse alla tuleks jätta mere bioloogilised ressursid Assooride, Madeira ja Kanaari saarte ümbruses, sest need aitavad säilitada nimetatud saarte kohalikku majandust ja avaldavad mõju saarte struktuurilisele, sotsiaalsele ja majanduslikule olukorrale. Seetõttu peaksid alles jääma piirangud, mille kohaselt võivad teatavaid püügitegevusi kõnealustes vetes teostada üksnes Assooride, Madeira ja Kanaari saarte sadamates registreeritud kalalaevad.

    Erikaitse alla tuleks jätta mere bioloogilised ressursid , sest need aitavad säilitada nimetatud saarte kohalikku majandust ja avaldavad mõju saarte struktuurilisele, sotsiaalsele ja majanduslikule olukorrale. Seetõttu peaksid alles jääma piirangud, mille kohaselt võivad teatavaid püügitegevusi kõnealustes vetes teostada üksnes sadamates registreeritud kalalaevad.

    Motivatsioon

    Äärepoolseimad piirkonnad on keerulises olukorras ja neid kõiki tuleb arvesse võtta, et toetada paremini nende arengut, mis on väga otseselt seotud mereressursside ja üldise merekeskkonna hea seisundiga. Muudatusettepanekuga soovitakse Euroopa Liidu kõigi äärepoolseimate piirkondade arvessevõtmist.

    Muudatusettepanek 4

    18. põhjendus

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Vaja on meetmeid, mis aitaksid langetada praegust soovimatu püügi ja vette tagasi laskmise kõrget taset ja kaotaksid need hoopis. Seda seetõttu, et soovimatu püük ja vette tagasi laskmine on tõsine varude raiskamine, millel on negatiivne mõju mere bioloogiliste ressursside ja mere ökosüsteemide jätkusuutlikule kasutamisele ning kalanduse finantsalasele elujõulisusele. Kõikide majandatavate kalavarude suhtes, mis on püütud liidu vetes või liidu laevadega, tuleks kehtestada lossimiskohustus ja seda järk-järgult rakendada.

    Vaja on meetmeid, mis aitaksid langetada praegust soovimatu püügi ja vette tagasi laskmise kõrget taset ja kaotaksid need hoopis. Seda seetõttu, et soovimatu püük ja vette tagasi laskmine on tõsine varude raiskamine, millel negatiivne mõju mere bioloogiliste ressursside ja mere ökosüsteemide jätkusuutlikule kasutamisele ning kalanduse finantsalasele elujõulisusele. kõikide majandatavate suhtes, mis on püütud liidu vetes või liidu laevadega, tuleks kehtestada lossimiskohustus ja seda järk-järgult rakendada.

    Muudatusettepanek 5

    29. põhjendus

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi, mis hõlmab enamikku ühise kalanduspoliitika kohaselt majandatavatest kalavarudest, tuleks rakendada hiljemalt 31. detsembriks 2013 kõikide 12-meetriste ja pikemate kalalaevade suhtes ning kõikide muude veetavate püünistega püüdvate laevade suhtes. Liikmesriigid võivad ülekantavatest püügikontsessioonidest vabastada kuni 12-meetri pikkused laevad, v.a veetavaid püüniseid kasutavad laevad. Selline süsteem peaks aitama kaasa kalandussektori algatatud kalalaevastike vähendamisele, lisaks peaks see parandama majandustulemusi, andes samal ajal liikmesriigile tema iga-aastaste kalapüügivõimaluste jaoks õiguskindla ja tema ainupädevusse kuuluva ülekantava püügikontsessiooni. Kuna mere bioloogilised ressursid on ühisvara, peaksid ülekantavad püügikontsessioonid andma liikmeriikidele üksnes iga-aastastest kalapüügivõimalustest osasaamise õiguse, mida saaks kehtestatud eeskirjade kohaselt tühistada.

    Ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi, mis hõlmab enamikku ühise kalanduspoliitika kohaselt majandatavatest kalavarudest, rakendada kõikide 12-meetriste ja pikemate kalalaevade ning kõikide muude. laevad, . Selline süsteem peaks aitama kaasa kalandussektori algatatud kalalaevastike vähendamisele, lisaks peaks see parandama majandustulemusi, andes samal ajal liikmesriigile tema iga-aastaste kalapüügivõimaluste jaoks õiguskindla ja tema ainupädevusse kuuluva ülekantava püügikontsessiooni. Kuna mere bioloogilised ressursid on ühisvara, peaksid ülekantavad püügikontsessioonid andma liikmeriikidele üksnes iga-aastastest kalapüügivõimalustest osasaamise õiguse, mida saaks kehtestatud eeskirjade kohaselt tühistada.

    Motivatsioon

    Ülekantavate püügikontsessioonide sisseviimine peaks kuuluma liikmesriigi pädevusse ega tohi olla kohustuslik.

    Muudatusettepanek 6

    31. põhjendus

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Mõningate väikesemahulise püügiga tegelevate laevastike eriomadused ja sotsiaalmajanduslik haavatavus õigustavad ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi kohaldamist üksnes suurte laevade suhtes. Ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi tuleks kasutada kalavarude puhul, mille püüdmiseks on eraldatud kalapüügivõimalused.

    Mõningate väikesemahulise püügiga tegelevate laevastike eriomadused ja sotsiaalmajanduslik haavatavus õigustavad ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi kohaldamist suurte laevade suhtes. Ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi tuleks kasutada kalavarude puhul, mille püüdmiseks on eraldatud kalapüügivõimalused.

    Motivatsioon

    Põhjendust soovitakse muuta, et see oleks kooskõlas artikli 27 lõikega 1 ja kinnitaks ülekantavate püügikontsessioonide vabatahtlikkust.

    Muudatusettepanek 7

    Artikli 2 lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Üldeesmärgid

    1.   Ühine kalanduspoliitika tagab pikaajaliste jätkusuutlike majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste loomise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise kalapüügi ja vesiviljeluse abil.

    2.   Ühise kalanduspoliitika puhul kohaldatakse kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ning selle eesmärk on tagada 2015. aastaks, et mere bioloogiliste elusressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid.

    3.   Ühise kalanduspoliitika puhul rakendatakse kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et piirata kalapüügiga mere ökosüsteemile avaldatavat mõju.

    4.   Ühine kalanduspoliitika hõlmab liidu keskkonnaalastes õigusaktides esitatud nõudeid.

    Üldeesmärgid

    1.   Ühine kalanduspoliitika tagab pikaajaliste jätkusuutlike majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste loomise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise kalapüügi ja vesiviljeluse abil.

    2.   Ühise kalanduspoliitika puhul kohaldatakse kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ning selle eesmärk on tagada 2015. aastaks, et mere bioloogiliste elusressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid.

    3.   Ühise kalanduspoliitika puhul rakendatakse kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et piirata kalapüügiga mere ökosüsteemile avaldatavat mõju.

    4.   Ühine kalanduspoliitika hõlmab liidu keskkonnaalastes õigusaktides esitatud nõudeid.

    Motivatsioon

    Johannesburgi 2002. aasta kokkuleppes tunnistati, et teatud kalaliikide ja -varude puhul ei pruugi olla võimalik aastaks 2015 maksimaalset jätkusuutlikku saagikust saavutada ning selle olukorra arvesse võtmiseks lisati sõna „võimalusel”. EL ei peaks üritama minna kaugemale oma rahvusvahelistest kohustustest.

    Muudatusettepanek 8

    Artikli 2 lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Ühise kalanduspoliitika puhul rakendatakse kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et piirata kalapüügiga mere ökosüsteemile avaldatavat mõju.

    Ühise kalanduspoliitika puhul rakendatakse kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et piirata kalapüügiga mere ökosüsteemile avaldatavat mõju.

    Motivatsioon

    Johannesburgi 2002. aasta kokkuleppes tunnistati, et teatud kalaliikide ja -varude puhul ei pruugi olla võimalik aastaks 2015 maksimaalset jätkusuutlikku saagikust saavutada ning selle olukorra arvesse võtmiseks lisati sõna „võimalusel”.

    Muudatusettepanek 9

    Artikkel 3

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Erieesmärgid

    Artiklis 2 sätestatud üldeesmärkide saavutamiseks peab üldine kalanduspoliitika eelkõige:

    a)

    kaotama kaubanduslike kalavarude soovimatu püügi ja kindlustama järk-järgult kõikide püütud kalavarude lossimise;

    b)

    looma tingimused tõhusaks kalapüügiks majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalamajanduse raames;

    c)

    edendama liidu tegevust vesiviljeluse valdkonnas, et toetada toiduga kindlustatust ning tööhõivet ranniku- ja maapiirkondades;

    d)

    toetama rahuldava elatustaseme saavutamist inimeste hulgas, kes sõltuvad kalapüügist;

    e)

    võtma arvesse tarbijate huvisid;

    f)

    tagama süsteemse ja ühtlustatud andmete kogumise ja haldamise.

    Erieesmärgid

    Artiklis 2 sätestatud üldeesmärkide saavutamiseks peab üldine kalanduspoliitika eelkõige:

    a)

    kaotama kaubanduslike soovimatu püügi ja kindlustama, kõikide püütud lossimise, ;

    b)

    looma tingimused tõhusaks kalapüügiks majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalamajanduse raames;

    c)

    edendama liidu tegevust vesiviljeluse valdkonnas , et toetada toiduga kindlustatust ning tööhõivet ranniku- ja maapiirkondades;

    d)

    e)

    edendada väljasuremise ohus ja ülepüügi all kannatavate kalaliikide säilitamist ja suurendamist kaitse- ja/või ärihuvides, sealhulgas ka kalakasvatuse käivitamise või arendamise kaudu;

    f)

    toetama rahuldava elatustaseme saavutamist inimeste hulgas, kes sõltuvad kalapüügist;

    g)

    võtma arvesse tarbijate huvisid;

    h)

    tagama süsteemse ja ühtlustatud andmete kogumise ja haldamise;

    i)

    looma Euroopa ühtse turu meretoodete jaoks ning edendama riikide õigusnormide täielikku ühtlustamist ning kolmandatest riikidest pärit toodetele kehtestatud kriteeriumide ja nõuete asjakohast standardimist;

    Muudatusettepanek 10

    Artikkel 4

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Hea valitsemistava põhimõtted

    Ühises kalanduspoliitikas juhindutakse järgmistest hea valitsemistava põhimõtetest:

    a)

    kohustuste selge määratlemine liidu, riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

    b)

    meetmete kehtestamine parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal;

    c)

    pikaajaline tegutsemisperspektiiv;

    d)

    sidusrühmade laialdane kaasamine poliitika kõikidel etappidel kontseptsioonist kuni meetmete rakendamiseni;

    e)

    lipuriigi esmavastutus;

    f)

    kooskõla integreeritud merenduspoliitikaga ja Euroopa Liidu muude poliitikatega.

    Hea valitsemistava põhimõtted

    Ühises kalanduspoliitikas juhindutakse järgmistest hea valitsemistava põhimõtetest:

    a)

    kohustuste selge määratlemine liidu, riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

    b)

    meetmete kehtestamine parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal ;

    c)

    pikaajaline tegutsemisperspektiiv;

    )

    sidusrühmade laialdane kaasamine poliitika kõikidel etappidel kontseptsioonist kuni meetmete rakendamiseni;

    )

    lipuriigi esmavastutus;

    )

    kooskõla Euroopa Liidu muude poliitikatega.

    Motivatsioon

    Oleme seisukohal, et nõukogu ja parlamendi poliitilist diskretsiooni eesmärkide ja põhimõtete rakendamisel tuleks selles valdkonnas otsuste tegemisel austada, et tagada hea valitsemine.

    Lisada ühise kalanduspoliitika hea valitsemistava põhimõtete hulka uus punkt c. Ühine kalanduspoliitika peab arvestama üleminekulisuse ja järkjärgulisuse kriteeriumidega.

    Vaja on tuletada meelde regionaliseerumise olulisust ühises kalanduspoliitikas, andes piirkondlikele nõuandekomisjonidele suurema osatähtsuse.

    Alapunkt g tekitab meis segadust, kuna see asetab integreeritud merenduspoliitika ühise kalanduspoliitika suhtes samale tasemele teiste ELi tegevuspoliitikatega. Me leiame, et ühine kalanduspoliitika on integreeritud merenduspoliitika lahutamatu osa ja oluline on sisemine sidusus ühes ja samas tegevuspoliitikas, mille eest vastutavad samad inimesed.

    Muudatusettepanek 11

    Artikkel 5

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Mõisted

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    —   „liidu veed”– liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, v.a asutamislepingu II lisas loetletud territooriumidega külgnevad veed;

    —   „mere bioloogilised ressursid”– kasutusel ja saadaval olevad merevees elavad liigid, sealhulgas anadroomsed ja katadroomsed liigid nende elutsükli kõikide etappide ajal;

    —   „magevee bioloogilised ressursid”– kasutusel ja saadaval olevad magevees elavad liigid;

    —   „kalalaev”– laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside kasutamiseks ärilistel eesmärkidel;

    —   „liidu kalalaev”– liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

    —   „maksimaalne jätkusuutlik saagikus”– suurim saak, mida võib kalavarust määramata aja jooksul välja püüda;

    —   „ettevaatusprintsiip kalavarude majandamisel”– piisava teadusinfo puudumist ei tohi kasutada põhjusena, et edasi lükata või jätta tarvitusele võtmata meetmed sihtliikide, nendega seotud või nendest sõltuvate liikide ning mittesihtliikide ja nende elukeskkonna kaitseks;

    —   „ökosüsteemipõhine lähenemisviis kalavarude majandamisele”– lähenemisviis, millega kindlustatakse, et vee elusressurssidest saadakse suurt kasu, samas kui kalapüügi otsene ja kaudne mõju mere ökosüsteemidele on nõrk ega kahjusta nende toimimist, mitmekesisust ega terviklikkust tulevikus;

    —   „kalastussuremus”– teataval ajavahemikul väljapüütud varude ja kalanduses sama ajavahemiku jooksul kasutada olevate keskmiste varude suhe;

    —   „varu”– eristavate tunnustega mere bioloogiline ressurss teatavas majandamispiirkonnas;

    —   „püügi piirnorm”– koguseline piirnorm kalavaru või kalavarude rühma lossimiseks teataval ajavahemikul;

    —   „kaitse piirväärtused”– kalavaru populatsiooni parameetrite (biomass või kalastussuremus) väärtused, mida kasutatakse kalavarude majandamisel, näiteks lubatava bioloogilise riski või soovitud saagikustaseme kindlaksmääramisel;

    —   „ettevaatusabinõu”– ettevaatusmeede, mis on mõeldud soovimatu asjade käigu vältimiseks või kaitseks selle eest;

    —   „tehnilised meetmed”– meetmed, millega reguleeritakse väljapüügi liigilist koostist ja suuruse järgi jaotumist ning kalapüügi mõju ökosüsteemi osadele, nähes ette tingimused, millele püüniste kasutamine ja struktuur peavad vastama, ning piiravad juurdepääsu püügipiirkondadele;

    —   „kalapüügivõimalus”– koguseliselt kindlaksmääratud kalapüügiõigus, väljendatuna saagis ja/või püügikoormuses, ja sellega funktsionaalselt seotud tingimused, mis on vajalikud nende koguseliseks määratlemiseks teataval tasemel;

    —   „püügikoormus”– kalalaeva mahutavuse ja aktiivsuse näitaja; kalalaevade rühma püügikoormus on rühma kõigi laevade püügikoormuste summa;

    —   „ülekantavad püügikontsessioonid”– tühistatav kasutamisõigus teatavale osale kalapüügivõimalustest, mis on liikmesriigile eraldatud või määruse (EÜ) nr 1967/2006 (1) artikli 19 kohaselt liikmesriigi poolt kehtestatud majandamiskavadega ette nähtud ning mida õiguse omanik tohib edasi anda teistele ülekantavate püügikontsessioonide õigustatud omanikele;

    —   „individuaalne kalapüügivõimalus”– liikmesriigi ülekantava püügikontsessiooni omanikule igal aastal eraldatud kalapüügivõimalus, mis moodustab proportsionaalse osa sellele liikmesriigile eraldatud kalapüügivõimalustest;

    —   „püügivõimsus”– laeva tonnaaž brutoregistertonnides (GT) ja võimsus kilovattides (kW), nagu on määratletud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2930/86 (2) artiklites 4 ja 5;

    —   „vesiviljelus”– veeorganismide kasvatamine või viljelemine võtete abil, mis on välja töötatud kõnealuste organismide tootmiseks suuremas ulatuses, kui looduslik keskkond seda võimaldab; veeorganismid kuuluvad füüsilise või juriidilise isiku vara hulka kogu kasvatus- või viljelusetapi jooksul kuni saagi kogumiseni, viimane kaasa arvatud;

    —   „kalalaevatunnistus”– tunnistus määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 lõikes 9 määratletud tähenduses;

    —   „kalapüügiluba”– luba määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 lõikes 10 määratletud tähenduses;

    —   „kalapüük”– oma looduslikus keskkonnas elavate veeorganismide varumine või püük või mis tahes vahendi tahtlik kasutamine selliseks varumiseks või püügiks;

    —   „kalandustooted”– mis tahes kalapüügitegevuse abil saadud veeorganismid;

    —   „ettevõtja”– füüsiline või juriidiline isik, kes on sellise ettevõtte käitaja või omanik, mille tegevus on seotud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise ning jaemüügi mis tahes etapiga; „tõsine rikkumine” – nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõikes 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 määratletud rikkumine;

    —   „teaduslike andmete lõpptarbija”– asutus, kes on kalandussektori andmete teaduslikust analüüsist huvitatud teadus- või majandamisalase huvi tõttu;

    —   „lubatud kogupüügi ülejääk”– lubatud kogupüügi see osa, mille väljapüüdmiseks ei jätku rannikuriigil püügivõimsust;

    —   „vesiviljelustooted”– mis tahes vesiviljelustegevuse abil saadud veeorganismid oma elutsükli mis tahes etapil;

    —   „kudekarja biomass”– määratud aja jooksul sigimises osalevate teatavasse kalavarusse kuuluvate kalade (sealhulgas isas- ja emaskalad ja poegimise teel paljunevad kalad) hinnanguline mass;

    —   „mitme liigiga püügipiirkonnad”– püügipiirkonnad, mille püügialal leidub rohkem kui ühte liiki kalu ning mis on tundlikud püünistega püügi suhtes;

    —   „säästva kalanduse kokkulepped”– teise riigiga sõlmitud rahvusvahelised lepingud, mille eesmärk on saada vastutasuks liidu rahalise hüvitise eest juurdepääs varudele või vetele.

    Mõisted

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    —   „liidu veed”– liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, v.a asutamislepingu II lisas loetletud territooriumidega külgnevad veed;

    —   „mere bioloogilised ressursid”– kasutusel ja saadaval olevad merevees elavad liigid, sealhulgas anadroomsed ja katadroomsed liigid nende elutsükli kõikide etappide ajal;

    —   „magevee bioloogilised ressursid”– kasutusel ja saadaval olevad magevees elavad liigid;

    —   „kalalaev”– laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside kasutamiseks ärilistel eesmärkidel;

    —   „liidu kalalaev”– liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

    —   „maksimaalne jätkusuutlik saagikus”– suurim saak, mida võib kalavarust välja püüda, ;

    —   „ettevaatusprintsiip kalavarude majandamisel”– piisava teadusinfo puudumist ei tohi kasutada põhjusena, et edasi lükata või jätta tarvitusele võtmata meetmed sihtliikide, nendega seotud või nendest sõltuvate liikide ning mittesihtliikide ja nende elukeskkonna kaitseks;

    —   „ökosüsteemipõhine lähenemisviis kalavarude majandamisele”– lähenemisviis, millega kindlustatakse, et vee elusressurssidest saadakse suurt kasu, samas kui kalapüügi otsene ja kaudne mõju mere ökosüsteemidele on nõrk ega kahjusta nende toimimist, mitmekesisust ega terviklikkust tulevikus;

    —   „kalastussuremus”– ;

    —   „varu”– ;

    —   „püügi piirnorm”– koguseline piirnorm kalavaru või kalavarude rühma lossimiseks teataval ajavahemikul;

    —   „kaitse piirväärtused”– kalavaru populatsiooni parameetrite (biomass või kalastussuremus) väärtused, mida kasutatakse kalavarude majandamisel, näiteks lubatava bioloogilise riski või soovitud saagikustaseme kindlaksmääramisel;

    —   „ettevaatusabinõu”– ettevaatusmeede, mis on mõeldud soovimatu asjade käigu vältimiseks või kaitseks selle eest;

    —   „tehnilised meetmed”– meetmed, millega reguleeritakse väljapüügi liigilist koostist ja suuruse järgi jaotumist ning kalapüügi mõju ökosüsteemi osadele, nähes ette tingimused, millele püüniste kasutamine ja struktuur peavad vastama, ning piiravad juurdepääsu püügipiirkondadele;

    —   „kalapüügivõimalus”– koguseliselt kindlaksmääratud kalapüügiõigus, väljendatuna saagis ja/või püügikoormuses, ja sellega funktsionaalselt seotud tingimused, mis on vajalikud nende koguseliseks määratlemiseks teataval tasemel;

    —   „püügikoormus”– kalalaeva mahutavuse ja aktiivsuse näitaja; kalalaevade rühma püügikoormus on rühma kõigi laevade püügikoormuste summa;

    —   „ülekantavad püügikontsessioonid”– tühistatav kasutamisõigus teatavale osale kalapüügivõimalustest, mis on liikmesriikidele eraldatud või määruse (EÜ) nr 1967/2006 (1) artikli 19 kohaselt liikmesriikide poolt kehtestatud majandamiskavadega ette nähtud ning mida õiguse omanik tohib edasi anda teistele ülekantavate püügikontsessioonide õigustatud omanikele;

    —   „individuaalne kalapüügivõimalus”– liikmesriikide ülekantava püügikontsessiooni omanikule igal aastal eraldatud kalapüügivõimalus, mis moodustab proportsionaalse osa nendele liikmesriikidele eraldatud kalapüügivõimalustest;

    —   „püügivõimsus”– laeva tonnaaž brutoregistertonnides (GT) ja võimsus kilovattides (kW), nagu on määratletud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2930/86 (2) artiklites 4 ja 5;

    —   „vesiviljelus”– veeorganismide kasvatamine või viljelemine võtete abil, mis on välja töötatud kõnealuste organismide tootmiseks suuremas ulatuses, kui looduslik keskkond seda võimaldab; veeorganismid kuuluvad füüsilise või juriidilise isiku vara hulka kogu kasvatus- või viljelusetapi jooksul kuni saagi kogumiseni, viimane kaasa arvatud;

    —   „kalalaevatunnistus”– tunnistus määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 lõikes 9 määratletud tähenduses;

    —   „kalapüügiluba”– luba määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 lõikes 10 määratletud tähenduses;

    —   „kalapüük”– oma looduslikus keskkonnas elavate veeorganismide varumine või püük või mis tahes vahendi tahtlik kasutamine selliseks varumiseks või püügiks;

    —   „kalandustooted”– mis tahes kalapüügitegevuse abil saadud veeorganismid;

    —   „ettevõtja”– füüsiline või juriidiline isik, kes on sellise ettevõtte käitaja või omanik, mille tegevus on seotud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise ning jaemüügi mis tahes etapiga;

    —   „tõsine rikkumine”– nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõikes 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 määratletud rikkumine;

    —   „teaduslike andmete lõpptarbija”– asutus, kes on kalandussektori andmete teaduslikust analüüsist huvitatud teadus- või majandamisalase huvi tõttu;

    —   „lubatud kogupüügi ülejääk”– lubatud kogupüügi see osa, mille väljapüüdmiseks ei jätku rannikuriigil püügivõimsust;

    —   „vesiviljelustooted”– mis tahes vesiviljelustegevuse abil saadud veeorganismid oma elutsükli mis tahes etapil;

    —   „kudekarja biomass”– määratud aja jooksul sigimises osalevate teatavasse kalavarusse kuuluvate kalade (sealhulgas isas- ja emaskalad ja poegimise teel paljunevad kalad) hinnanguline mass;

    —   „mitme liigiga püügipiirkonnad”– püügipiirkonnad, mille püügialal leidub rohkem kui ühte liiki kalu ning mis on tundlikud püünistega püügi suhtes;

    —   „säästva kalanduse kokkulepped”– teise riigiga sõlmitud rahvusvahelised lepingud, mille eesmärk on saada vastutasuks liidu rahalise hüvitise eest juurdepääs varudele või vetele

    —   –

    —   –

    Motivatsioon

    Kalandussektorisse on lisandunud uued tegevusvormid. Mõiste „ettevõtja” ei pea enam piirduma selliste füüsiliste või juriidiliste isikutega, kes käitavad või omavad ettevõtet. On olemas ühendused ja muud üksused. Näiteks harrastuskalapüügi tähtsus kalavarude säilitamisel on teatud Euroopa piirkondades suur. Üleüldist linnastumist silmas pidades on harrastuskalapüük hea võimalus inimeste loodustundmist parandada. Harrastuskalapüük meelitab inimesi loodusesse ja innustab neid paremini hoolitsema on füüsilise ja vaimse puhkuse ja tervise eest. Juhendatud kalapüügi ja kalastusturismi maht ja selle majanduslik tähtsus üldiselt kasvab. Kalapüügil on oluline roll turismitööstuse arendamisel ja seega aitab see säilitada ranniku- ja jõeäärsete kogukondade elujõulisust. Seega tuleb „ettevõtja” mõistet laiendada. Viimast toetab ka asjaolu, et näiteks harrastuskalapüük on juba osa ühisest kalanduspoliitikast ja seda nii kontrollimääruse kui ka kalaliikide uute kasutus- ja hoolduskavade kaudu.

    Selleks, et arvestada Euroopa eri piirkondade kalandusettevõtete eripära, tuleb muuta mõiste „väikesemahuline rannapüük” piisavalt paindlikuks.

    Kalakasvatusel on esmatähtis roll kõrge turuväärtusega kalavarude säilitamisel taastootmise abil ning nende eksootiliste liikide piiramisel, mis võtavad enda alla kalavarude elupaikade olulisi nišše.

    Muudatusettepanek 12

    Artikkel 6

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Vetele juurdepääsu üldeeskirjad

    1.   Liidu kalalaevadel on vetele ja varudele võrdne juurdepääsuõigus kõikides liidu vetes, v.a lõigetes 2 ja 3 nimetatud veed, mille suhtes kohaldatakse III osa kohaselt vastu võetud meetmeid.

    2.   Liikmesriikidel on oma suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates, lähtejoonest kuni 12 meremiili kaugusele ulatuvates vetes alates 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2022 lubatud piirata püüki sellistel kalalaevadel, kes tavapäraselt püüavad kala kõnealustele vetele lähedase ranniku sadamatest, ilma et see piiraks kokkuleppeid, mis on sõlmitud muude liikmesriikide lipu all sõitvate liidu kalalaevade vahel olemasolevate naabersuhete raames, ning I lisas esitatud korda, millega kehtestatakse igale liikmesriigile geograafilised vööndid muude liikmesriikide rannikuvetes, kus püügitegevus toimub, ning määratakse liigid, mida nimetatud tegevus hõlmab. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist käesoleva lõike kohaselt kehtestatud piirangutest.

    3.   Asjaomastel liikmesriikidel on Assooride, Madeira ja Kanaari saarte lähtejoonest kuni 100 meremiili kaugusele ulatuvates vetes alates 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2022 lubatud piirata püüki kalalaevadel, mis on registreeritud nende saarte sadamates. Neid piiranguid ei kohaldata liidu laevade suhtes, mis tegutsevad traditsiooniliselt neis vetes, kui nimetatud laevad ei ületa seal tavapäraselt rakendatavat püügikoormust. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist käesoleva lõike kohaselt seatud piirangutest.

    4.   Sätted, millega kehtestatakse lõigetes 2 ja 3 ette nähtud kord, võetakse vastu 31. detsembriks 2022.

    Vetele juurdepääsu üldeeskirjad

    1.   Liidu kalalaevadel on vetele ja varudele võrdne juurdepääsuõigus kõikides liidu vetes, v.a lõigetes 2 ja 3 nimetatud veed, mille suhtes kohaldatakse III osa kohaselt vastu võetud meetmeid.

    2.   Liikmesriikidel on oma suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates, lähtejoonest kuni 12 meremiili kaugusele ulatuvates vetes alates 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2022 lubatud piirata püüki sellistel kalalaevadel, kes tavapäraselt püüavad kala kõnealustele vetele lähedase ranniku sadamatest, ilma et see piiraks kokkuleppeid, mis on sõlmitud muude liikmesriikide lipu all sõitvate liidu kalalaevade vahel olemasolevate naabersuhete raames, ning I lisas esitatud korda, millega kehtestatakse igale liikmesriigile geograafilised vööndid muude liikmesriikide rannikuvetes, kus püügitegevus toimub, ning määratakse liigid, mida nimetatud tegevus hõlmab. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist käesoleva lõike kohaselt kehtestatud piirangutest.

    3.   Asjaomastel liikmesriikidel on lähtejoonest kuni 100 meremiili kaugusele ulatuvates vetes alates 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2022 lubatud piirata püüki kalalaevadel, mis on registreeritud nende saarte sadamates. Neid piiranguid ei kohaldata liidu laevade suhtes, mis tegutsevad traditsiooniliselt neis vetes, kui nimetatud laevad ei ületa seal tavapäraselt rakendatavat püügikoormust. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist käesoleva lõike kohaselt seatud piirangutest.

    4.   Sätted, millega kehtestatakse lõigetes 2 ja 3 ette nähtud kord, võetakse vastu 31. detsembriks 2022.

    Motivatsioon

    Äärepoolseimad piirkonnad on keerulises olukorras ja neid kõiki tuleb arvesse võtta, et toetada paremini nende arengut, mis on väga otseselt seotud mere loodusvarade ja üldise merekeskkonna hea seisundiga. Muudatusettepanekuga soovitakse Euroopa Liidu kõigi äärepoolseimate piirkondade arvessevõtmist.

    Muudatusettepanek 13

    Artikkel 8

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Tehniliste meetmete liigid

    i)

    selektiivsust parandavad või põhjavöönditele avaldatavat mõju vähendavad muudatused või lisaseadmed,

    Tehniliste meetmete liigid

    i)

    selektiivsust parandavad või avaldatavat mõju vähendavad muudatused või lisaseadmed,

    Motivatsioon

    Muudatusettepaneku esimene osa ei puuduta eestikeelset versiooni. Sellega soovitakse asendada algne poolakeelne mõiste „suurendama” mõistega „parandama”, mida eesti keeles juba kasutatud on. Artikkel 8 ei piirdu ainult põhjavööndiga, vaid hõlmab ka pelaagilist vööndit ja selles piirkonnas kasutatud püügivahendeid.

    Muudatusettepanek 14

    Artikkel 9

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Mitmeaastased kavad

    1.   Kõigepealt tuleb kehtestada mitmeaastased kavad, millega nähakse ette kalavarude säilitamine ja taastamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest kõrgemal.

    2.   Mitmeaastaste kavadega nähakse ette:

    a)

    asjaomaste kalavarude püügivõimaluste kindlaksmääramisele aluse loomine eelnevalt kindlaks määratud kaitse piirväärtuste põhjal ja

    b)

    meetmed, mis aitavad tõhusalt vältida kaitse piirväärtuste ületamist.

    3.   Mitmeaastased kavad hõlmavad võimaluse korral nii ühe kui ka mitme varu koospüüki ning nendes on nõuetekohaselt arvesse võetud varude ja püügi vastastoimet.

    4.   Mitmeaastaste kavade koostamisel võetakse aluseks kalavarude majandamises kohaldatav ettevaatusprintsiip ning teaduspõhisel viisil võetakse arvesse ka kättesaadavate andmete ja hindamismeetodite piiratust ning kõiki määramatuse koguseliselt mõõdetavaid allikaid.

    Mitmeaastased kavad

    1.   Kõigepealt tuleb kehtestada mitmeaastased kavad, millega nähakse ette kalavarude säilitamine ja taastamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse kõrgemal.

    2.   Mitmeaastaste kavadega nähakse ette:

    a)

    asjaomaste kalavarude püügivõimaluste kindlaksmääramisele aluse loomine eelnevalt kindlaks määratud kaitse piirväärtuste põhjal;

    b)

    meetmed, tõhusalt vältida kaitse piirväärtuste ületamist

    3.   Mitmeaastased kavad hõlmavad võimaluse korral nii ühe kui ka mitme varu koospüüki ning nendes on nõuetekohaselt arvesse võetud varude ja püügi vastastoimet

    4.   Mitmeaastaste kavade koostamisel võetakse aluseks kalavarude majandamises kohaldatav ettevaatusprintsiip ning teaduspõhisel viisil võetakse arvesse ka kättesaadavate andmete ja hindamismeetodite piiratust ning kõiki määramatuse koguseliselt mõõdetavaid allikaid.

    Motivatsioon

    Euroopa Liit lõi piirkondlikud nõuandekomisjonid 2004. aastal, et selgitada asjakohaselt ühise kalanduspoliitika piirkondlikku käsitlust. Nad tuleks otsustamisse rohkem kaasata, paludes neil avaldada arvamust mitmeaastaste kavade kohta. Nii võtaksid kalandusvaldkonna töötajad need kavad paremini vastu ja neid oleks lihtsam rakendada.

    Johannesburgi 2002. aasta kokkuleppes tunnistati, et teatud kalaliikide ja -varude puhul ei pruugi olla võimalik aastaks 2015 maksimaalset jätkusuutlikku saagikust saavutada ning selle olukorra arvesse võtmiseks lisati sõna „võimalusel”. EL ei peaks üritama minna kaugemale oma rahvusvahelistest kohustustest. Mitmeaastastes kavades määratletakse tagasiheitmise vähendamise järkjärgulised eesmärgid piirkondlikul tasandil võetud meetmete kaudu. Need vähendusmeetmed peavad tuginema mitmesugustele vahenditele, mida asjaomased sidusrühmad võivad välja pakkuda: selektiivsus, ruumiline ja ajaline haldus, püügikvootide kehtestamine teatud ohustatud liikidele kindlates piirkondades. Nendel sidusrühmadel peaks tugevdatud piirkondlike nõuandekomisjonide kaudu olema kõnealuses valdkonnas põhiroll. Mitmeaastastes kavades tuleb ametlikult arvesse võtta merekaitsealade väljakutseid, kuna mõnedes neist tegeldakse ulatusliku kalapüügiga. Mitmeaastastel kavadel peab seega olema ka tugev ökosüsteemimõõde, millega tagatakse kalavarude säilitamine.

    On oluline täpsustada, et mitmeaastaste kavadega tuleb ette näha ka meetmed hea keskkonnaseisundi taastamiseks, sest muidu võib selle seisund veelgi halveneda, mis halvendaks mereökosüsteemide loomulikku tootmissuutlikkust.

    Merekaitsealade hea majandamine on üks bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärkidest. Seega on loomulik, et ühises kalanduspoliitikas võetakse neid arvesse.

    Muudatusettepanek 15

    Artikkel 10

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Mitmeaastaste kavade eesmärgid

    1.   Mitmeaastaste kavadega nähakse ette kalastussuremuse kohandamine selliselt, et tulemuseks oleks selline kalastussuremus, mis taastaks ja säilitaks varusid kõrgemal maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest, mis tuleb saavutada aastaks 2015.

    2.   Kui ei ole võimalik kindlaks määrata kalastussuremust, mis tagaks varude taastamise ja säilitamise tasemel, mis on kõrgem maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest, tuleb mitmeaastaste kavadega ette näha ettevaatusmeetmed, mis tagavad asjaomaste varude samaväärse kaitsetaseme.

    Mitmeaastaste kavade eesmärgid

    1.   Mitmeaastaste kavadega nähakse ette kalastussuremuse kohandamine selliselt, et tulemuseks oleks selline kalastussuremus, mis taastaks ja säilitaks varusid kõrgemal maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest, mis tuleb saavutada aastaks 2015.

    2.   Kui ei ole võimalik kindlaks määrata kalastussuremust, mis tagaks varude taastamise ja säilitamise tasemel, mis on kõrgem maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest, tuleb mitmeaastaste kavadega ette näha ettevaatusmeetmed, mis tagavad asjaomaste varude samaväärse kaitsetaseme.

    Muudatusettepanek 16

    Artikkel 11

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Mitmeaastaste kavade sisu

    Mitmeaastane kava hõlmab:

    a)

    reguleerimisala, mis hõlmab varusid, püüki ja mere ökosüsteemi, mille suhtes mitmeaastast kava rakendatakse;

    b)

    artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkidega kooskõlas olevaid eesmärke;

    c)

    koguseliselt väljendatud eesmärke, mis on väljendatud:

    i)

    kalastussuremuse ja/või

    ii)

    kudekarja biomassi ning

    iii)

    saakide stabiilsuse kaudu;

    d)

    koguseliselt väljendatud eesmärkide saavutamise täpset ajalist raamistikku;

    e)

    tehnilisi meetmeid, sealhulgas soovimatu saagi kõrvaldamist käsitlevaid meetmeid;

    f)

    koguseliselt väljendatavaid näitajaid mitmeaastase kava eesmärkide saavutamiseks võetud meetmete perioodiliseks seireks ja hindamiseks;

    g)

    erimeetmeid ja -eesmärke anadroomsete ja katadroomsete liikide elutsükli sellel etapil, mil nad elavad magevees;

    h)

    kalapüügiga ökosüsteemile avaldatava mõju minimeerimist;

    i)

    ettevaatusabinõusid ja nende aktiveerimise kriteeriume;

    j)

    mis tahes muid meetmeid, mis sobivad mitmeaastaste kavade eesmärkide saavutamiseks.

    Mitmeaastaste kavade sisu

    Mitmeaastane kava hõlmab:

    a)

    reguleerimisala, mis hõlmab varusid, püüki ja mere ökosüsteemi, mille suhtes mitmeaastast kava rakendatakse;

    b)

    artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkidega kooskõlas olevaid eesmärke;

    c)

    koguseliselt väljendatud eesmärke, mis on väljendatud:

    i)

    kalastussuremuse ja/või

    ii)

    kudekarja biomassi ning

    iii)

    saakide stabiilsuse kaudu;

    d)

    koguseliselt väljendatud eesmärkide saavutamise täpset ajalist raamistikku;

    e)

    tehnilisi meetmeid, sealhulgas soovimatu saagi kõrvaldamist käsitlevaid meetmeid;

    f)

    koguseliselt väljendatavaid näitajaid mitmeaastase kava eesmärkide saavutamiseks võetud meetmete perioodiliseks seireks ja hindamiseks;

    g)

    erimeetmeid ja -eesmärke anadroomsete ja katadroomsete liikide elutsükli sellel etapil, mil nad elavad magevees;

    kalapüügiga ökosüsteemile avaldatava mõju minimeerimist;

    ettevaatusabinõusid ja nende aktiveerimise kriteeriume;

    mis tahes muid meetmeid, mis sobivad mitmeaastaste kavade eesmärkide saavutamiseks

    Motivatsioon

    Loodusliku mitmekesisuse ja jätkusuutliku kalanduse tagamine eeldab siirdekalavarudele suunatud meetmeid. ELi ühise kalanduspoliitika raames tuleb eraldi käsitleda anadroomseid ehk jõgedesse kudema siirduvaid kalavarusid. Ühises kalanduspoliitikas tuleb selgelt eristada anadroomsete kalavarude ning teiste kalavarude haldamise põhimõtteid. Siirdekalavarude püügi korraldamise põhimõtted tuleb ellu viia ÜRO mereõiguse konventsiooni järgides, kus V osa artiklis 66 sätestatakse, et anadroomseid kalavarusid hallatakse muudest kalaliikidest eraldi.

    Elusressursside haldamine on dünaamiline protsess ja vahel on vaja teha kiireid otsuseid, mis võib kaasotsustamismenetluse ülimalt bürokraatlikku ja aeglast olemust arvesse võttes osutuda äärmiselt keeruliseks, nagu on selgunud Läänemere ja Põhjamere varasematest kogemustest. Mitmeaastased kavad sisaldavad klauslit, et kava toimimist tuleb hinnata iga 3-5 aasta tagant. Siiski pole ametlikult koostatud ühtegi kiirreageerimise mehhanismi ootamatuteks olukordadeks, mis nõuavad kohest sekkumist. Liikmesriigid peaksid määratlema, millal ja milliseid meetmeid sellistes olukordades võtta.

    Muudatusettepanek 17

    Artikkel 15

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Kogu saagi lossimise kohustus

    1.   Allpool loetletud kalavarude puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme ja mis on püütud liidu vetes liidu kalalaevadega või liidu kalalaevadega liidu vetest väljaspool, tuleb kogu saak tuua kalalaeva pardale ja seal hoida, registreerida ning lossida, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elussöödana, kusjuures järgitakse järgmist ajalist raamistikku:

    a)

    alates 1. jaanuarist 2014:

    makrell, heeringas, harilik stauriid, putassuu, hirvkala, anšoovis, hõbekala, sardinell, moiva;

    harilik tuun, mõõkkala, pikkuim-tuun, suursilm-tuun ja muud purikalalased;

    b)

    hiljemalt 1. jaanuarist 2015: tursk, merluus, harilik merikeel;

    c)

    hiljemalt 1. jaanuarist 2016: kilttursk, merlang, megrim, euroopa merikurat, atlandi merilest, harilik molva, põhjaatlandi süsikas e saida, euroopa süsikas e pollak, väikesuulest, kammeljas, sile kammeljas, sinine molva, süsisaba, kalju-tömppeakala, atlandi karekala, süvalest, meriluts, meriahven ja Vahemere põhjalähedased kalavarud.

    2.   Parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kehtestatakse lõikes 1 osutatud kalavarude kaitseks alammõõdud. Nimetatud kalavarude alammõõdust väiksema saagi müüki piiratakse ning sellised kalu saab kasutada üksnes kalajahu ja lemmikloomatoidu valmistamiseks.

    3.   Kindlaksmääratud kalapüügivõimalusi ületava saagi turustamistingimused nähakse ette vastavalt [kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse määruse] artiklile 27.

    4.   Liikmesriigid kindlustavad oma lipu all sõitvate liidu kalalaevade varustamise seadmetega, mis tagavad kõikide püügi- ja töötlemistegevuste täieliku dokumenteerimise kogu saagi lossimise kohustuse täitmise seire eesmärgil.

    5.   Lõiget 1 kohaldatakse ilma, et see piiraks rahvusvaheliste kohustuste täitmist.

    6.   Komisjonile antakse volitused võtta artikli 55 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda lõikes 1 sätestatud meetmed selliselt, et need oleks kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega.

       llpool loetletud puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme ja mis on püütud liidu vetes liidu kalalaevadega või liidu kalalaevadega liidu vetest väljaspool:

    a)

    alates 1. jaanuarist 2014:

    makrell, heeringas, harilik stauriid, putassuu, hirvkala, anšoovis, hõbekala, sardinell, moiva;

    harilik tuun, mõõkkala, pikkuim-tuun, suursilm-tuun ja muud purikalalased;

    b)

    hiljemalt 1. jaanuarist 2015: tursk, merluus, harilik merikeel;

    c)

    hiljemalt 1. jaanuarist 2016: kilttursk, merlang, megrim, euroopa merikurat, atlandi merilest, harilik molva, põhjaatlandi süsikas e saida, euroopa süsikas e pollak, väikesuulest, kammeljas, sile kammeljas, sinine molva, süsisaba, kalju-tömppeakala, atlandi karekala, süvalest, meriluts, meriahven ja Vahemere põhjalähedased kalavarud.

    2.   Parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kehtestatakse lõikes 1 osutatud kalavarude kaitseks alammõõdud. Nimetatud kalavarude alammõõdust väiksema saagi müüki piiratakse ning sellised kalu saab kasutada üksnes kalajahu ja lemmikloomatoidu valmistamiseks.

    3.   Kindlaksmääratud kalapüügivõimalusi ületava saagi turustamistingimused nähakse ette vastavalt [kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse määruse] artiklile 27

    4.   Liikmesriigid kindlustavad oma lipu all sõitvate liidu kalalaevade varustamise seadmetega, mis tagavad kõikide püügi- ja töötlemistegevuste täieliku dokumenteerimise täitmise seire eesmärgil.

    5.   Lõiget 1 kohaldatakse ilma, et see piiraks rahvusvaheliste kohustuste täitmist.

    6.   Komisjonile antakse volitused võtta artikli 55 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda lõikes 1 sätestatud meetmed selliselt, et need oleks kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega.

    7.   

       

    Motivatsioon

    Muudatusettepanek hõlmab tagasiheite vähendamise mitmeaastaste kavade koostamist, ent kõnealused dokumendid ei sisalda sellist ettepanekut. Komisjon soovitab otsust, millega nõutakse kaubanduslike liikide kogu saagi lossimist teatud kuupäevaks. Sõltuvalt olukorrast peaksid kas piirkondlikud nõuandekomisjonid või liikmesriigid välja töötama komisjoni otsuse rakendamise meetmed. Seepärast ei ole ehk asjakohane rääkida mitmeaastastest kavadest, kuna sellised kavad peaksid olema palju pikaajalisemad.

    Kalade merre tagasiheitmine on mitmel eri põhjusel tavapärane. Kalastustavade arendamise ning selektiivsemat püüki võimaldavate tehniliste lahenduste kasutamisega on võimalik soovimatu saagi hulka vähendada. Kõnealuse muudatusettepanekuga lisatud aspekt on toodud Regioonide Komitee seisukohana komitee arvamuse alguses esitatud poliitilistes soovitustes, mistõttu tuleks see lisada ka muudatusettepanekutesse.

    Muudatusettepanek 18

    Artikkel 16

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Kalapüügivõimalused

    1.   Kalapüügivõimalused eraldatakse liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügipiirkonna puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus. Uute kalapüügivõimaluste eraldamisel võetakse arvesse kõikide liikmesriikide huvisid.

    2.   Kaaspüügivõimalused võidakse reserveerida kõikide kalapüügivõimaluste alusel.

    3.   Kalapüügivõimaluste määramisel järgitakse artikli 9 lõike 2 ja artikli 11 punktide b, c ja h kohaseid koguseliselt väljendatud eesmärke, ajaraamistikku ja marginaale.

    4.   Liikmesriigid võivad omavahel vahetada neile eraldatud kalapüügivõimalusi või nende osasid, kui nad on sellest eelnevalt komisjonile teatanud.

    Kalapüügivõimalused

    1.   Kalapüügivõimalused eraldatakse liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügipiirkonna puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus. Uute kalapüügivõimaluste eraldamisel võetakse arvesse kõikide liikmesriikide huvisid.

    2.   Kaaspüügivõimalused võidakse reserveerida kõikide kalapüügivõimaluste alusel.

    3.   Kalapüügivõimaluste määramisel järgitakse artikli 9 lõike 2 ja artikli 11 punktide b, c ja h kohaseid koguseliselt väljendatud eesmärke, ajaraamistikku ja marginaale.

    4.   Liikmesriigid võivad omavahel vahetada neile eraldatud kalapüügivõimalusi või nende osasid, kui nad on sellest eelnevalt komisjonile teatanud.

    5.   

    Motivatsioon

    Selle uue punkti lisamine kajastab praegust ühise kalanduspoliitika määrust. Kalapüügivõimaluste eraldamine peaks jääma liikmesriikide otsustada, kuna kalapüügivõimaluste eraldamine on kõige olulisem kasutada olev vahend kalandussektori struktuuri ja tulemuslikkuse mõjutamiseks. Tegemist on eelistustega, mis on olulised liikmesriikide tasandi otsuste puhul, kooskõlas liikmesriikide sotsiaal-majanduslike prioriteetidega.

    Muudatusettepanek 19

    Artikkel 17

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Mitmeaastaste kavade kohaselt vastu võetavad kaitsemeetmed

    1.   Artiklite 9, 10 ja 11 kohaselt koostatud mitmeaastases kavaga võidakse anda liikmesriikidele õigus võtta vastu samale mitmeaastasele kavale vastavaid meetmeid, milles määratletakse nende lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed seoses liidu vete kalavarudega, mille jaoks on neile eraldatud kalapüügivõimalused.

    2.   Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt vastu võetud kaitsemeetmed:

    (a)

    on kooskõlas artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkidega;

    (b)

    on kooskõlas mitmeaastase kava reguleerimisala ja eesmärkidega;

    (c)

    aitavad tõhusalt saavutada mitmeaastase kavaga ette nähtud eesmärke ja koguseliselt väljendatud ülesandeid;

    (d)

    ei ole leebemad kehtivate liidu õigusaktidega ette nähtud meetmetest.

    Mitmeaastaste kavade kohaselt vastu võetavad kaitsemeetmed

       

       Artiklite 9, 10 ja 11 kohaselt koostatud mitmeaastases kavaga võidakse anda liikmesriikidele õigus võtta vastu samale mitmeaastasele kavale vastavaid meetmeid, milles määratletakse nende lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed seoses liidu vete kalavarudega, mille jaoks on neile eraldatud kalapüügivõimalused.

    .   Liikmesriigid tagavad, et lõike kohaselt vastu võetud kaitsemeetmed:

    (a)

    on kooskõlas artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkidega;

    (b)

    on kooskõlas mitmeaastase kava reguleerimisala ja eesmärkidega;

    (c)

    aitavad tõhusalt saavutada mitmeaastase kavaga ette nähtud eesmärke ja koguseliselt väljendatud ülesandeid;

    (d)

    ei ole leebemad kehtivate liidu õigusaktidega ette nähtud meetmetest.

    Motivatsioon

    Euroopa Liit lõi piirkondlikud nõuandekomisjonid 2004. aastal, et selgitada asjakohaselt ühise kalanduspoliitika piirkondlikku käsitlust. Nad tuleks otsustamisse rohkem kaasata, paludes neil avaldada arvamust mitmeaastaste kavade kohta. Nii võtaksid kalandusvaldkonna töötajad need kavad paremini vastu ja neid oleks lihtsam rakendada.

    Muudatusettepanek 20

    Artikkel 21

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Tehnilised meetmed

    Artikli 14 kohaselt kehtestatud tehniliste meetmete raames võidakse liikmesriikidele anda volitus võtta vastu selle raamistikuga kooskõlas olevaid meetmeid, milles määratletakse nende lipu all sõitvate laevade suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses nende vete varudega, mille jaoks on neile eraldatud kalapüügivõimalused. Liikmesriigid tagavad, et sellised tehnilised meetmed:

    (a)

    on kooskõlas artiklites 2 ja 3 ette nähtud eesmärkidega;

    (b)

    on kooskõlas artikli 14 kohaselt vastu võetud meetmetega ette nähtud eesmärkidega;

    (c)

    järgivad tõhusalt artikli 14 kohaselt vastu võetud meetmetega ette nähtud eesmärke;

    (d)

    ei ole leebemad, kui liidu kehtivate õigusaktidega ette nähtud meetmed.

    Tehnilised meetmed

    Artikli 14 kohaselt kehtestatud tehniliste meetmete raames võidakse liikmesriikidele anda volitus võtta vastu selle raamistikuga kooskõlas olevaid meetmeid, milles määratletakse nende lipu all sõitvate laevade suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses nende vete varudega, mille jaoks on neile eraldatud kalapüügivõimalused. Liikmesriigid tagavad, et sellised tehnilised meetmed:

    (a)

    on kooskõlas artiklites 2 ja 3 ette nähtud eesmärkidega;

    (b)

    on kooskõlas artikli 14 kohaselt vastu võetud meetmetega ette nähtud eesmärkidega;

    (c)

    järgivad tõhusalt artikli 14 kohaselt vastu võetud meetmetega ette nähtud eesmärke;

    (d)

    ei ole leebemad, kui liidu kehtivate õigusaktidega ette nähtud meetmed.

    Motivatsioon

    Euroopa Liit lõi piirkondlikud nõuandekomisjonid 2004. aastal, et selgitada asjakohaselt ühise kalanduspoliitika piirkondlikku käsitlust. Nad tuleks otsustamisse rohkem kaasata, paludes neil avaldada arvamust tehniliste meetmete kohta. Nii võtaksid kalandusvaldkonna töötajad need meetmed paremini vastu ja neid oleks lihtsam rakendada.

    Muudatusettepanek 21

    Artikli 27 lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    1.   Iga liikmesriik kehtestab hiljemalt 31. detsembriks 2013 ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi:

    a)

    kõigile 12-meetristele ja pikematele kalalaevadele ja

    b)

    kõigile alla 12-meetristele kalalaevadele, mis kasutavad veetavaid püüniseid.

    1.   Iga liikmesriik ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi:

    a)

    kõigile 12-meetristele ja pikematele kalalaevadele ja

    b)

    kõigile alla 12-meetristele kalalaevadele.

    Motivatsioon

    Ülekantavate püügikontsessioonide kasutuselevõttu tuleks innustada, kuid see peaks jääma liikmesriigi pädevusse ning toimuma liikmesriigi enda valitud ajal. Sellised ülekantavad püügikontsessioonid hõlmaksid reguleeritud varusid ning mujal on tunnistatud, et laeva suurus ei ole selliste varude kasutamise määra jaoks oluline.

    Muudatusettepanek 22

    Artikli 27 lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Liikmesriigid võivad ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi laiendada kalalaevadele, mille pikkus on alla 12 meetri ja mis kasutavad muud tüüpi püügivahendeid kui veetavad püünised, ning liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni.

    Liikmesriigid võivad ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi laiendada kalalaevadele, mille pikkus on alla 12 meetri ja mis kasutavad muud tüüpi püügivahendeid kui veetavad püünised, ning liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni.

    Motivatsioon

    Tõlkija märkus: ei puuduta eestikeelset versiooni.

    Muudatusettepanek 23

    Artikli 28 lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Ülekantavate püügikontsessioonide eraldamine

    1.   Ülekantav püügikontsessioon annab õiguse kasutada artikli 29 lõike 1 kohaselt eraldatud individuaalseid kalapüügivõimalusi.

    Ülekantavate püügikontsessioonide eraldamine

        püügikontsessioon õiguse kasutada artikli 29 lõike 1 kohaselt eraldatud individuaalseid kalapüügivõimalusi.

    Motivatsioon

    Ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi vastuvõtmine peaks olema liikmesriikide jaoks vabatahtlik. Kui sellega nõustutakse, siis on asjakohane muuta teksti, et väljendada asjaolu, et ülekantavate püügikontsessioonide haldamise raamistikku kohaldatakse vaid siis, kui püügikontsessioonide süsteem on otsustatud kasutusele võtta.

    Muudatusettepanek 24

    Artikli 28 lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Iga liikmesriik eraldab läbipaistvate kriteeriumide alusel ülekantavad püügikontsessioonid iga varu või varude rühma jaoks, mille püügivõimalused määratakse kindlaks vastavalt artiklile 16, v.a jätkusuutlike kalanduskokkulepete alusel omandatud kalapüügivõimalused.

    liikmesriik läbipaistvate kriteeriumide alusel ülekantavad püügikontsessioonid iga varu või varude rühma jaoks, mille püügivõimalused määratakse kindlaks vastavalt artiklile 16, v.a jätkusuutlike kalanduskokkulepete alusel omandatud kalapüügivõimalused.

    Muudatusettepanek 25

    Artikli 28 lõige 5

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Ülekantavate püügikontsessioonide eraldamine

    Liikmesriigid võivad ülekantavate püügikontsessioonide kehtivusperioodi lühendada, kuid mitte lühemaks perioodiks kui 15 aastat, eesmärgiga sellised püügikontsessioonid ümber jaotada. Kui liikmesriigid ei ole ülekantavate püügikontsessioonide kehtivusperioodi lühendanud, võivad nad sellised ülekantavad püügikontsessioonid tühistada vähemalt 15-aastase etteteatamisega.

    Ülekantavate püügikontsessioonide eraldamine

    Liikmesriigid võivad ülekantavate püügikontsessioonide kehtivusperioodi lühendada.

    Motivatsioon

    Püügikontsessioonide ülekandmise asjaolud peaksid jääma iga liikmesriigi pädevusse. Lätis, nagu ka mitmetes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, on juba olemas õigusaktid püügikontsessioonide reguleerimiseks ja need toimivad tõhusalt. Uue süsteemi kehtestamine tooks kaasa suurema halduskoormuse, nõuaks täiendavaid rahalisi vahendeid ega tagaks tingimata praegusest korrast tõhusamat toimimist.

    Muudatusettepanek 26

    Artikli 28 lõige 6

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Liikmesriigid võivad ülekantavad püügikontsessioonid tühistada ka lühema etteteatamisajaga, kui on kindlaks tehtud, et püügikontsessiooni omanik on sooritanud tõsise rikkumise. Selliseid tühistamisi tehakse viisil, mis tagab ühise kalanduspoliitika täieliku mõju, proportsionaalsuse printsiibi järgimise ning toimib vajaduse korral koheselt.

    Liikmesriigid võivad ülekantavad püügikontsessioonid tühistada ka lühema etteteatamisajaga, kui on kindlaks tehtud, et püügikontsessiooni omanik on sooritanud tõsise rikkumise. Selliseid tühistamisi tehakse viisil, mis tagab ühise kalanduspoliitika täieliku mõju, proportsionaalsuse printsiibi järgimise ning toimib vajaduse korral koheselt.

    Muudatusettepanek 27

    Artikli 28 lõige 7

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Olenemata lõigetest 5 ja 6 võivad liikmesriigid tühistada ülekantavad püügikontsessioonid, mida kalalaev ei ole kolme järjestikuse aasta jooksul kasutatud.

    Olenemata lõigetest 5 ja 6 võivad liikmesriigid tühistada ülekantavad püügikontsessioonid, mida kalalaev ei ole järjestikuse aasta jooksul kasutatud.

    Motivatsioon

    Kavandatav kolmeaastane periood on liiga pikk ja on juba muutumas spekulatsiooniobjektiks. Kestuse osas tuleb tagada paindlikkus, et mitte seada ohtu eriolukorras olevate ettevõtete jätkusuutlikkust.

    Muudatusettepanek 28

    Artikli 28 lõige 8

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

     

    Lisada uus punkt:

       

    Muudatusettepanek 29

    Artikkel 29

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Individuaalsete kalapüügivõimaluste eraldamine

    1.   Nagu on osutatud artiklis 28, eraldavad liikmesriigid individuaalsed kalapüügivõimalused ülekantavate püügikontsessioonide omanikele liikmesriigile eraldatud või määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 19 kohaselt vastu võetud majandamiskavades kindlaks määratud kalapüügivõimalustest lähtudes.

    2.   Liikmesriigid määravad kindlaks püügivõimalused, mida nad saavad parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel eraldada oma lipu all sõitvatele kalalaevadele liikide püüdmiseks, mille püügivõimalusi ei ole nõukogu kindlaks määranud.

    3.   Kalalaevad võivad kalapüügiga tegeleda üksnes siis, kui nende käsutuses olevatest individuaalsetest kalapüügivõimalustest piisab kõikide nende potentsiaalsete püükide katteks.

    4.   Liikmesriigid võivad reservi jätta kuni 5 % kalapüügivõimalustest. Nad kehtestavad eesmärgid ja läbipaistvad kriteeriumid selliste reservi jäetud kalapüügivõimaluste eraldamiseks. Nagu artikli 28 lõikes 4 on sätestatud, võib selliseid kalapüügivõimalusi eraldada üksnes ülekantavate püügikontsessioonide õigustatud omanikele.

    5.   Kui liikmesriik eraldab ülekantavaid püügikontsessioone vastavalt artiklile 28 ja kalapüügivõimalusi vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, võib ta pakkuda talle määratud kalapüügivõimaluste raames stiimuleid kalalaevadele, mis kasutavad soovimatut kaaspüüki välistavaid selektiivseid püüniseid.

    6.   Liikmesriigid võivad kehtestada individuaalsete kalapüügivõimaluste kasutamisele makse, mida kasutatakse kalavarude majandamisega seotud kulude katteks.

    Individuaalsete kalapüügivõimaluste eraldamine

       

       

       

       

       Kui liikmesriik eraldab ülekantavaid püügikontsessioone vastavalt artiklile 28 ja kalapüügivõimalusi vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, võib ta pakkuda talle määratud kalapüügivõimaluste raames stiimuleid kalalaevadele, mis kasutavad soovimatut kaaspüüki välistavaid selektiivseid püüniseid.

       Liikmesriigid võivad kehtestada individuaalsete kalapüügivõimaluste kasutamisele makse, mida kasutatakse kalavarude majandamisega seotud kulude katteks.

    Motivatsioon

    Kalapüügivõimaluste eraldamine peaks jääma liikmesriikide otsustada.

    Muudatusettepanek 30

    Artikli 31 lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Ülekantavate püügikontsessioonide ülekandmine

    1.   Liikmesriigi püügikontsessioonide õigustatud omanikud võivad ülekantavaid püügikontsessioone nende täies või osalises mahus üle kanda.

    2.   Liikmesriik võib lubada muudele liikmesriikidele antavate ja muudelt liikmesriikidelt saadavate püügikontsessioonide ülekandmist

    3.   Liikmesriigid võivad reguleerida ülekantavate püügikontsessioonide ülekandmist, sätestades läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumide alusel nende ülekandmise tingimused.

    Ülekantavate püügikontsessioonide ülekandmine

    1.    püügikontsessioonide õigustatud omanikud püügikontsessioone täies või osalises mahus üle kanda.

       

       Liikmesriigid võivad reguleerida ülekantavate püügikontsessioonide ülekandmist, sätestades läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumide alusel nende ülekandmise tingimused.

    Motivatsioon

    Ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi vastuvõtmine peaks olema liikmesriikide jaoks vabatahtlik. Ülekantavate püügikontsessioonide haldamise raamistikku kohaldatakse vaid siis, kui püügikontsessioonide süsteem on otsustatud kasutusele võtta.

    Ülekantavaid püügikontsessioone on võimalik ühe liikmesriigi sees üle kanda, ent seda artikli 16 lõikes 1 kinnitatud suhtelise stabiilsuse säilitamise huvides. Ülekantavate püügikontsessioonide ülekandmise lubamine ei tundu võimalik, kuna see seaks ohtu üldise ja vaieldamatu suhtelise stabiilsuse põhimõtte.

    Muudatusettepanek 31

    Artikli 32 lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Individuaalsete kalapüügivõimaluste rentimine

    1.   Individuaalseid kalapüügivõimalusi võib liikmesriigi piires osaliselt või täielikult rentida.

    2.   Liikmesriik võib lubada rentida ülekantavaid püügikontsessioone muudele liikmesriikidele ja muudelt liikmesriikidelt.

    Individuaalsete kalapüügivõimaluste rentimine

    1.   Individuaalseid kalapüügivõimalusi võib liikmesriigi piires osaliselt või täielikult rentida.

       

    Motivatsioon

    Ülekantavaid püügikontsessioone on võimalik ühe liikmesriigi sees üle kanda, ent seda artikli 16 lõikes 1 kinnitatud suhtelise stabiilsuse säilitamise huvides. Ülekantavate püügikontsessioonide ülekandmise lubamine ei tundu võimalik, kuna see seaks ohtu üldise ja vaieldamatu suhtelise stabiilsuse põhimõtte.

    Muudatusettepanek 32

    Artikkel 35

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    1.   Kõikide liikmesriikide laevastikud peavad kinni pidama II lisaga ette nähtud püügivõimsuse ülempiiridest.

    2.   Liikmesriigid võivad komisjonilt taotleda artikliga 27 kehtestatud ülekantavate püügikontsessioonide süsteemiga hõlmatud kalalaevade väljajätmist lõikes 1 sätestatud püügivõimsuse ülempiiride kohaldamisalast. Sellisel juhul arvutatakse püügivõimsuse ülempiirid ümber, võttes arvesse ka neid kalalaevu, mis ei ole hõlmatud ülekantavate püügikontsessioonide süsteemiga.

    3.   Komisjonile antakse volitus võtta vastavalt artiklile 55 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse ülempiiride ümberarvutamist.

    1.   Kõikide liikmesriikide laevastikud peavad kinni pidama II lisaga ette nähtud püügivõimsuse ülempiiridest.

    2.   Liikmesriigid võivad komisjonilt taotleda artikliga 27 kehtestatud ülekantavate püügikontsessioonide süsteemiga hõlmatud kalalaevade väljajätmist lõikes 1 sätestatud püügivõimsuse ülempiiride kohaldamisalast. Sellisel juhul arvutatakse püügivõimsuse ülempiirid ümber, võttes arvesse ka neid kalalaevu, mis ei ole hõlmatud ülekantavate püügikontsessioonide süsteemiga.

    3.   Komisjonile antakse volitus võtta vastavalt artiklile 55 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse ülempiiride ümberarvutamist.

    Motivatsioon

    Äärepoolseimate piirkondade laevastikke iseloomustavad harilikult väikesed laevad, mida kasutatakse rannikupüügil, tegevuse mittetööstuslik iseloom ja sissetuleku ebakindlus. Uued sihttasemed, mis määrati laevastiku 31. detsembri 2010. aasta seisu põhjal, mõjuvad hukatuslikult äärepoolseimate piirkondade kalandusettevõtjate elujõulisusele.

    Muudatusettepanek 33

    Artikkel 53

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Nõuandekomisjonide ülesanded

    1.   Nõuandekomisjonidel on õigus:

    (a)

    esitada kalavarude majandamise ja vesiviljeluse kohta soovitusi ja ettepanekuid komisjonile või asjaomasele liikmesriigile;

    (b)

    teavitada komisjoni ja liikmesriike oma pädevusvaldkonda kuuluvatest kalavarude majandamise ja vesiviljelusega seotud probleemidest;

    (c)

    toetada tihedas koostöös teadlastega kaitsemeetmete väljatöötamiseks vajalike andmete kogumist, edastamist ja analüüsi.

    2.   Komisjon ja vajaduse korral ka asjaomane liikmesriik vastab mõistliku ajavahemiku jooksul igale soovitusele, ettepanekule või teabeedastusele, mille ta on saanud vastavalt lõike 1 punktidele a või b.

    Nõuandekomisjonide ülesanded

    1.   Nõuandekomisjonid:

    ()

    esita kalavarude majandamise ja vesiviljeluse kohta soovitusi ja ettepanekuid komisjonile või asjaomasele liikmesriigile;

    ()

    teavita komisjoni ja liikmesriike oma pädevusvaldkonda kuuluvatest kalavarude majandamise ja vesiviljelusega seotud probleemidest;

    ()

    toeta tihedas koostöös teadlastega kaitsemeetmete väljatöötamiseks vajalike andmete kogumist, edastamist ja analüüsi.

    2.   Komisjon ja vajaduse korral ka asjaomane liikmesriik vastab mõistliku ajavahemiku jooksul igale soovitusele, ettepanekule või teabeedastusele, mille ta on saanud vastavalt lõike 1 punktidele a või b.

    Motivatsioon

    Vaja on edendada detsentraliseeritud valitsemist, mis tuleks ellu viia ühise kalanduspoliitika eeskirjade väljatöötamisel piirkondliku tasandi tugevdamise kaudu nii normide väljatöötamise faasis kui ka põhiliselt rakendamise faasis. Piirkondlikel nõuandekomisjonidel peaks olema keskne roll selles detsentraliseeritud valitsemises (suuremad volitused ettepanekute esitamiseks, nende arvamuste parem arvessevõtmine), mis eeldab ka riikide ja teiste sidusrühmade otsesemat kaasatust nende töösse. Piirkondlikud nõuandekomisjonid oleksid seega legitiimsemad ja pakuksid sobiva raamistiku aruteludeks püügipiirkondadepõhise lähenemisviisi alusel ja võiksid teostada teaduslikku järelevalvet vastavalt piirkondlikele probleemidele. Piirkondlikke nõuandekomisjone tuleks toetada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi määruses kehtestatud rahalistest vahenditest ja nõuandekomisjonide koosseisu tuleb laiendada selliselt, et kaasatakse ka liikmesriigid ja asjaomased teadusasutused. Sellises uues süsteemis võetaks laiendatud, liikmesriike ja kõiki sidusrühmi hõlmavate piirkondlike nõuandekomisjonide arvamused vastu konsensuse alusel. Komisjon teeks lõpuks seadusandjale uue ettepaneku, võttes arvesse esitatud arvamusi. Vajadusel võiksid piirkondlikud nõuandekomisjonid esitada seadusandlikke ettepanekuid ka komisjonile.

    Muudatusettepanek 34

    Artikkel 54

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Nõuandekomisjonide koosseis, toimimine ja rahastamine

    1.   Nõuandekomisjonidesse kuuluvad kalandusvaldkonna ettevõtjate ja muude ühisest kalanduspoliitikast mõjutatud huvirühmade organisatsioonid.

    2.   Iga nõuandekomisjon koosneb peaassambleest ja täitevkomiteest ning võtab vastu meetmed, mis on vajalikud tema töö korraldamiseks ning läbipaistvuse ja kõigi avaldatud arvamuste arvessevõtmise tagamiseks.

    3.   Euroopa üldistes huvides tegutseva asutustena võivad nõuandekomisjonid taotleda liidu rahalist abi.

    4.   Komisjonil on õigus võtta artikli 55 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse nõuandekomisjonide koosseisu ja toimimist.

    Nõuandekomisjonide koosseis, toimimine ja rahastamine

    1.   Nõuandekomisjonidesse kuuluvad kalandusvaldkonna ettevõtjate ja muude ühisest kalanduspoliitikast mõjutatud huvirühmade organisatsioonid.

    2.   Iga nõuandekomisjon koosneb peaassambleest ja täitevkomiteest ning võtab vastu meetmed, mis on vajalikud tema töö korraldamiseks ning läbipaistvuse ja kõigi avaldatud arvamuste arvessevõtmise tagamiseks.

    3.   Euroopa üldistes huvides tegutseva asutustena võivad nõuandekomisjonid taotleda liidu rahalist abi.

    4.   Komisjonil on õigus võtta artikli 55 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse nõuandekomisjonide koosseisu ja toimimist.

    Motivatsioon

    Piirkondlike nõuandekomisjonide tõhususe ja legitiimsuse suurendamiseks tuleb neid laiendada selliselt, et osalevad ka asjaomased liikmesriigid ja teadusasutused. See looks võimaluse aruteludeks, mis oleksid viljakamad ja püügipiirkondade piirkondlike probleemide seisukohast kasulikumad.

    COM(2011) 416 final

    Muudatusettepanek 35

    Artikkel 8

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    b)

    kaubanduslike kalavarude soovimatu püügi võimalikult otstarbekas kasutamine:

    kasutades lossitud tooteid, mis ei vasta artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud turustuskõlblikule miinimumsuurusele, muul otstarbel kui inimtoiduks;

    viies turule lossitud tooteid, mis vastavad artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud turustuskõlblikule miinimumsuurusele;

    jagades lossitud tooteid tasuta heategevuslikul eesmärgil;

    b)

    kaubanduslike kalavarude soovimatu püügi võimalikult otstarbekas kasutamine:

    kasutades lossitud tooteid, mis ei vasta artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud turustuskõlblikule miinimumsuurusele, muul otstarbel kui inimtoiduks;

    viies turule lossitud tooteid, mis vastavad artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud turustuskõlblikule miinimumsuurusele;

    lossitud tooted tasuta heategevuslikul eesmärgil;

    Motivatsioon

    Tasuta jagamise (mille puhul kannab kulud tootjaorganisatsioon) ja tasuta kättesaadavaks muutmise (mille puhul võib kulusid kanda tootjaorganisatsioon või kasusaaja) vahel on põhimõtteline erinevus.

    Brüssel, 4. mai 2012

    Regioonide Komitee president

    Mercedes BRESSO


    (1)  ELT L 409, 30.12.2006, lk 11.

    (2)  EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1.


    Top