52010PC0582

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 19.10.2010

KOM(2010) 582 lõplik

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/014 SI/Mura, Sloveenia)

SELETUSKIRI

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[1] võimaldab kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF, edaspidi ka „fond”) (punkt 28) igal aastal mahus, mis täiendab finantsraamistiku asjaomastes rubriikides ettenähtud assigneeringuid kuni 500 miljoni euroga.

Fondist abi saamise tingimused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta[2].

Sloveenia esitas 28. aprillil 2010 taotluse EGF/2010/014 SI/Mura, et saada fondist rahalist toetust seoses töötajate koondamisega äriühingust Mura, European Fashion Design, Proizvodjna oblačil, d.d. (edaspidi „Mura”) Sloveenias.

Pärast taotluse põhjalikku läbivaatamist otsustas komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 10, et kõnealuses määruses sätestatud tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS

Põhiandmed: |

Fondi viitenumber | EGF/2010/014 |

Liikmesriik | Sloveenia |

Artikkel 2 | punkt a |

Põhiettevõte | Mura |

Tarnijad ja tootmisahela järgmise etapi tootjad | 0 |

Vaatlusperiood | 21.10.2009 – 20.2.2010 |

Individuaalsete teenuste osutamise alguskuupäev | 26.10.2009 |

Taotluse esitamise kuupäev | 28.4.2010 |

Koondamised vaatlusperioodil | 2 554 |

Koondamised enne ja pärast vaatlusperioodi: | 0 |

Toetuskõlblikke koondamisi kokku | 2 554 |

Abi vajavate koondatud töötajate arv | 2 554 |

Individuaalsed teenused (eurodes) | 3 325 370 |

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud[3] (eurodes) | 133 000 |

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud (%) | 3,8 |

Kogueelarve (eurodes) | 3 458 370 |

Fondi toetus eurodes (65 %) | 2 247 940 |

1. Taotlus esitati komisjonile 28. aprillil 2010 ning sellele lisati täiendavat teavet viimati 24. juunil 2010.

2. Taotlus vastab fondi vahendite tarvitamise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis a, ja see on esitatud kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud kümnenädalase tähtaja jooksul.

Koondamiste seos globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses või ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga

3. Koondamiste ning ülemaailmse finants- ja majanduskriisi vahelise seose kohta väidab Sloveenia, et kuigi 2007. aasta oli EL 27 riikide tekstiilitööstusele paljulubav, sai 2008. aastal raha- ja majanduskriisi tulemusena alguse märgatav tagasilangus. Tekstiilisektorile avaldasid kahjustavat mõju teatavate tekstiilitoodete lõppkasutajate (nt ehitus- ja eluasemesektori ning autotööstuse) raskused ja üha kasvavad tootmiskulud. Sloveenia ametiasutused osutavad Eurostati andmetele, mille kohaselt vähenes tootmine tekstiilitööstuses 2009. aasta esimeses kvartalis 23 % ning rõivatööstuses 14 % võrreldes 2008. aasta sama perioodiga. Nõudluse langust oli Sloveenias otseselt tunda: rõivatööstuses kaotati ajavahemikus 2008. aasta juunist 2009. aasta detsembrini 4 297 töökohta, st 46 % kõikidest selle sektori töökohtadest, mis 2008. aasta juuni seisuga olemas olid. Tekstiilitööstuses kaotati samal ajavahemikul 2 030 töökohta, mis moodustasid 27 % 2008. aasta juunis olemas olnud töökohtadest.

Koondamiste arvu tõendamine ja vastavus artikli 2 punktis a esitatud kriteeriumidele

4. Sloveenia esitas käesoleva taotluse määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis a sätestatud sekkumiskriteeriumi alusel, milles on seatud tingimuseks, et liikmesriigi ettevõttes on nelja kuu jooksul koondatud vähemalt 500 töötajat, see arv hõlmab ka töötajaid, kes koondatakse nimetatud ettevõtja tarnijate ja tootmisahela järgmise etapi tootjate juures.

5. Taotluses osutatakse äriühingus Mura toimunud 2 554 koondamisele neljakuulise vaatlusperioodi jooksul ajavahemikus 21. oktoobrist 2009 kuni 20. veebruarini 2010. Koondamiste arv määrati kindlaks määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 teise lõigu teise taande kohaselt.

Selgitus koondamiste ettenägematuse kohta

6. Sloveenia ametiasutused väidavad, et kohanemine tarbijate nõudmistele vastava uue struktuuriga (nt väikeste seeriate tootmine, paindlikkus, täppisajastatus jne) võimaldas Mural sõlmida viimastel aastatel lepinguid selliste äripartneritega nagu Hugo Boss, Escada, René Lezard, Strellson, Windsor jne, kes eeldavad kõrgetele nõudmistele vastavaid ja kvaliteetseid tootmisteenuseid. Pärast Mura olulist ümberstruktureerimist 2003. aastal suurenes lisaväärtus töötaja kohta 21 % ja tootlikkus 23 %. Hiljutist lepingute lõpetamist Mura suurte klientide poolt (Hugo Boss, Escada and René Lezard) ei olnud võimalik ette näha. Teise ettenägematu probleemi moodustas raha- ja majanduskriisist tulenev tellimuste vähenemine.

Koondamisi teostanud ettevõtjate andmed ning abi vajavate töötajate kirjeldus

7. Taotluses osutatakse ühes ainsas ettevõttes (äriühing Mura) aset leidnud 2 554 töötaja koondamisele (abi saavad neist kõik).

8. Toetust vajavad töötajad jagunevad järgmiselt:

Kategooria | Koondatute arv | Protsent |

Mehed | 552 | 21,6 |

Naised | 2 002 | 78,4 |

Euroopa Liidu kodanikud | 2 554 | 100,0 |

ELi mittekuuluvate riikide kodanikud | 0 | 0 |

15–24aastased | 1 | > 0 |

25–54aastased | 2 455 | 96,1 |

55–64aastased | 98 | 3,9 |

Eelnevalt esitatud kategooriate hulgas on 583 töötajat[4] (22,8 %), kellel on pikaajaline terviseprobleem või puue.

9. Elukutsete lõikes on jagunemine järgmine:

Kategooria | Koondatute arv | Protsent |

Rõivatööstuse töötajad | 1 077 | 42,2 |

Tekstiilitöötajad | 70 | 2,7 |

Müüjad | 43 | 1,7 |

Ökonomistid ja sarnased ametid | 37 | 1,4 |

Paigaldajad ja torulukksepad | 29 | 1,1 |

Haldustöötajad | 20 | 0,8 |

Metallitöötlejad | 20 | 0,8 |

Muud[5] | 156 | 6,1 |

Kindlaks määramata | 1 102 | 43,1 |

10. Sloveenia ametiasutused on täiendavalt esitanud ka töötajate jagunemise haridustaseme põhjal:

Kategooria | Koondatute arv | Protsent |

Lõpetamata põhiharidus | 1 114 | 43,6 |

Põhiharidus | 237 | 9,3 |

Kutsekeskharidus | 16 | 0,6 |

Tehniline keskharidus | 797 | 31,2 |

Keskharidus | 319 | 12,5 |

Kutsekõrgharidus | 35 | 1,4 |

Kõrgharidus | 30 | 1,2 |

Doktori- või magistrikraad | 1 | - |

Täpsustamata | 5 | 0,2 |

11. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 7 on Sloveenia kinnitanud, et fondi toetuse rakendamise eri etappides ja eelkõige fondile juurdepääsu puhul on kohaldatud ning kohaldatakse jätkuvalt meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning diskrimineerimisest hoidumise põhimõtteid.

Asjaomase territooriumi ning selle asutuste ja huvirühmade kirjeldus

12. Põhiosa koondamisi toimus NUTS III piirkonnas Pomurjes (SI011). Piirkonnas on 26 omavalitsust, mis moodustavad osa neljast haldusüksusest.

13. Vastutavad asutused on töö-, perekonna- ja sotsiaalministeerium, Sloveenia tööhõiveamet ja selle piirkondlik büroo Murska Sobota ning piirkonna 26 omavalitsust. Muude huvirühmade hulka kuuluvad Mura grupi ametiühing, Prekmurje tööhõivefond, Pomurje piirkondlik tööhõivefond, Sloveenia käsitöö- ja väikeste ettevõtete koda, Sloveenia kaubandus- ja tööstuskoda ning Murska Sobota sotsiaaltöökeskus.

Koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi tööhõivele

14. Sloveenia ametiasutused väidavad, et Mura loodud töökohtadel oli oluline tähtsus Pomurje piirkonna jaoks, mille majandusareng on allpool Sloveenia keskmist. Majandus- ja rahakriisi tõttu on olukord märgatavalt halvenenud. Võrreldes Sloveenia keskmisega oli 2008. aastal Pomurjes keskmine sissetulek töötaja kohta 33 % väiksem, lisaväärtus 30 % väiksem ning palk 20 % väiksem.

15. 2008. aasta alguses töötas Muras 3 135 töötajat. See moodustas üle 7 % Pomurje piirkonna kogu töötavast elanikkonnast. Lisaks äriühingule Mura Pomurka laks Pomurje piirkonnas pankrotti veel üks suur ettevõte. Seega on Muras toimunud koondamistel oluline kohalik ja piirkondlik mõju.

Rahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett ja selle hinnanguline kulude jaotus, kaasa arvatud selle täiendavus struktuurifondidest rahastatavate meetmetega

16. Kavandatud on järgmised meetmed, mis kõik kokku moodustavad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi, mille eesmärk on aidata töötajatel naasta tööturule.

17. Tööotsingute toetamine (õpikoda 2009) : meede koosneb kahest 15 osalejaga õpikojast, millest üks kestab 15 tundi ja teine 6 tundi. Õpikodade eesmärk on teavitada koondatud töötajaid nende õigustest ning tööandja kohustustest, koostada karjäärivõimaluste kava, aidata töötajatel omandada suhtlusoskusi ja muid uue töö otsimiseks vajalikke tehnikaid.

18. Tööotsingute toetamine (õpikoda I/2010) : selle kaheksa tundi kestva õpikoja eesmärk on tutvustada 10–15 osalejaga rühmadele tööturu võimalusi ja nõudmisi ning ühtlasi õpetada koondatud töötajatele töövestluseks vajalikke oskusi ja ebaõnnestumisega toimetulemist.

19. Koolitus- ja ümberõpe (õpikoda II) : õpikoja eesmärk täpsustada koondatud töötaja individuaalseid tööalaseid eesmärke ning tagada töötaja aktiivne osalemine tööturumeetmetes. Meede sisaldab rühmatööd, koostööd mitme eriala spetsialistidega ning individuaalset nõustamist. Meetme kogukestus on kaheksa kuud.

20. Tööklubi: Meede sisaldab kahenädalast koolituskursust, mille järgneb kahe ja poole kuu pikkune aktiivne tööotsinguperiood juhendaja nõustamisel. Meede on suunatud koondatud töötajatele, kellel on selgelt määratletud tööalane eesmärk.

21. Kutsealane nõustamine (infopunktid) : infopunktide eesmärk on jõuda nende koondatud töötajateni, kellel on raskusi õpikodadele juurdepääsul, et anda ka neile teavet koolitus- ja tööturuvõimalustest. Infopunktid luuakse avalikesse paikadesse kõigi 27 omavalitsuse territooriumil Prekmurje and Pomurje piirkonnas.

22. Koostöö tööandjatega : meetme raames määratakse kindlaks tööhõivevõimalused ja tööandjate vajadused ning julgustatakse tööandjaid uusi töötajaid värbama. Peale selle püütakse kokku viia sobivad kandidaadid koondatud töötajate seast ja potentsiaalsed uued tööandjad.

23. Ettevõtluse edendamine: meetme raames korraldatakse nädalane tööhõivemess, kus tööandjad tutvustavad oma ettevõtteid ning kus saab luua otsekontakte tööandjate ja töövõtjate vahel.

24. Motivatsiooni õpikojad: õpikojad koosnevad kahest seitsmetunnisest moodulist ning on mõeldud 10–15 osavõtjale. Õpikodade eesmärk on muuta sihtrühma mõtlemisviisi ja julgustada osalejaid otsima aktiivselt uusi töövõimalusi. Õpikojad on suunatud kõige vähem motiveeritud töötajatele, kellel on väiksemaid terviseprobleeme.

25. Neurolingvistilised õpikojad: nende 10–15 osalejaga 18-tunniste õpikodade eesmärk on julgustada kõige vähem motiveeritud koondatud töötajaid õppima ja omandama uusi oskusi. Õpikojad koosnevad nii individuaalsetest kui ka rühmaharjutustest, sh mitmesuguste konkreetsete juhtumite lahendamisest ning nende eesmärk on äsja omandatud oskused praktikasse rakendada.

26. Füüsilisest isikust ettevõtja tegevustoetus: meetmega toetatakse füüsilisest isikust ettevõtja vastasutatud ettevõtet; toetuse saamiseks tuleb tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana katkematult vähemalt ühe aasta jooksul.

27. Väljaõpe töökohal : meede hõlmab töö käigus uute oskuste ja teadmiste omandamist töökohal, mis vastab meetmes osalevate koondatud töötajate haridustasemele.

28. Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud, mis on taotluse hulka arvatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklile 3, koosnevad kuludest, mis on ette nähtud haldus-, teavitus-, reklaami- ja kontrollimeetmeteks.

29. Individuaalsed teenused, mida Sloveenia ametiasutused kirjeldavad, on aktiivsed tööturumeetmed, mis on määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kohaselt toetuskõlblikud. Sloveenia ametiasutuste hinnangu kohaselt on teenuste kogumaksumus 3 325 370 eurot ja fondi toetuse rakendamisega seotud kulud moodustavad 133 000 eurot (3,8 % kogukuludest). Fondilt taotletav kogusumma on 2 247 940 eurot (65 % kogukuludest).

Meetmed | Abi saavate töötajate hinnanguline arv | Hinnangulised kulud abi saava töötaja kohta (eurodes) | Kogukulud (EGF ja riiklik kaasfinantseerimine) (eurodes) |

Individuaalsed teenused (määruse (EÜ) nr 1027/2006 artikli 3 esimene lõik) |

Tööotsingute toetamine (2009) | 1 932 | 60 | 115 920 |

Tööotsingute toetamine (õpikoda I/2010) | 1 500 | 300 | 450 000 |

Koolitus- ja ümberõpe (õpikoda II) | 750 | 1 000 | 750 000 |

Tööklubi | 400 | 183 | 73 200 |

Kutsealane nõustamine (infopunktid) | 200 | 200 | 40 000 |

Koostöö tööandjatega | 1 000 | 125 | 125 000 |

Ettevõtluse edendamine | 1 000 | 140 | 140 000 |

Motivatsiooni õpikojad | 250 | 205 | 51 250 |

Neurolingvistilised õpikojad | 250 | 160 | 40 000 |

Füüsilisest isikust ettevõtja tegevustoetus | 200 | 4 500 | 900 000 |

Väljaõpe töökohal | 400 | 1 600 | 640 000 |

Individuaalsete teenuste vahesumma | 3 325 370 |

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmas lõik) |

Haldamine | 20 000 |

Teavitamine ja reklaam | 20 000 |

Kontrollimeetmed | 93 000 |

Fondi toetuse rakendamisega seotud vahekulud | 133 000 |

Hinnangulised kulud kokku | 3 458 370 |

Fondi toetus (65 % kogukuludest) | 2 247 940 |

30. Sloveenia kinnitab, et eespool kirjeldatud meetmed täiendavad struktuurifondide rahastatud meetmeid, eelkõige järgmisi Euroopa Sotsiaalfondi programme: pikaajaliste töötute tööhõive toetamine, koolitus tööalase konkurentsivõime suurendamiseks, koolitus kvalifikatsiooni saamiseks ning ettevalmistus riiklike kutsekvalifikatsioonide hindamiseks ja andmiseks. Sloveenia ametiasutused on kinnitanud, et halduskontrolli tehes pööratakse erilist tähelepanu selle tagamisele, et EGFi rahastatavad meetmed ei saaks toetust ühenduse muudest rahalistest vahenditest.

Kuupäev(ad), millal alustati või kavatsetakse alustada individuaalsete teenuste osutamist asjaomastele töötajatele

31. Sloveenia alustas asjaomastele töötajatele suunatud individuaalsete teenuste osutamist 26. oktoobril 2009. Nimetatud teenused on osa individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketist, mille kohta on fondile esitatud kaasrahastamistaotlus. Kõnealune kuupäev kujutab endast seega toetuskõlblikkusperioodi algust võimaliku fondist saadava toetuse puhul.

Menetlused tööturu osapooltega konsulteerimiseks

32. Sloveenia ametiasutused väidavad, et Mura teavitas ametiühinguid vastavalt töösuhete seadusele kollektiivsest koondamisest ning saatis kollektiivse koondamise kohta teate ka Sloveenia tööhõiveametile. Peale selle kinnitavad Sloveenia ametiasutused, et kavandatud individuaalsed teenused põhinevad ministeeriumi ja tööhõiveameti varasemal kogemusel koondatud töötajatega töötamisel ning seepärast ei kaasatud ametiühinguid aktiivselt kavandatud meetmete ettevalmistamisse. Mura grupi ametiühing on siiski algusest peale pankrotimenetluses osalenud. Ametiühing on aidanud koostada nimekirja koondatud töötajatest ning korraldanud sotsiaalabi andmist töötajatele.

33. Sloveenia ametiasutused kinnitasid, et riiklikus ja ELi õiguses sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud.

Teave meetmete kohta, mis on siseriikliku õiguse alusel või kollektiivlepingute kohaselt kohustuslikud

34. Seoses määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 6 sätestatud kriteeriumidega on Sloveenia ametiasutuste taotluses esitatud järgmised asjaolud:

35. on kinnitatud, et EGFist saadav rahaline toetus ei asenda meetmeid, mis on riikliku õiguse või kollektiivkokkulepete kohaselt äriühingute vastutusalas;

36. on näidatud, et kavandatud meetmed on ette nähtud töötajate toetuseks ja neid ei kasutata ettevõtjate või sektorite ümberkorraldamiseks;

37. on kinnitatud, et eespool nimetatud toetuskõlblikud meetmed ei saa toetust muudest ELi rahalistest vahenditest.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

38. Sloveenia on komisjonile teatanud, et rahalist toetust ei halda ja kontrolli samad asutused, kes haldavad ja kontrollivad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid meetmeid Sloveenias. Euroopa Sotsiaalfondi süsteemis on vahendusasutus töö-, perekonna- ja sotsiaalministeerium. EGFi süsteemis on haldus- ja kontrolliasutuse rollis töö-, perekonna- ja sotsiaalministeeriumi tööturu ja tööhõive direktoraadi eri osakonnad. Sloveenia tööhõiveamet on Euroopa Sotsiaalfondi toetusesaaja, kuid EGFi süsteemis tegutseb ta vahendusasutusena.

Rahastamine

39. Sloveenia taotluse põhjal on kavas fondist rahastada individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti 2 247 940 euro ulatuses, mis moodustab 65 % kogukuludest. Komisjoni kavandatav assigneering fondist põhineb Sloveenia esitatud teabel.

40. Arvestades määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 10 lõike 1 alusel fondist eraldatava toetuse maksimumsummat ja assigneeringute ümberpaigutamise ulatust, teeb komisjon ettepaneku kasutada fondi vahendeid eespool nimetatud kogusummas, mis eraldatakse finantsraamistiku rubriigist 1a.

41. Kavandatava rahalise toetuse puhul jääb üle 25 % Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi aastasest maksimumsummast kasutamiseks aasta viimase nelja kuu jooksul, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 12 lõikes 6.

42. Tehes käesoleva ettepaneku fondi kasutuselevõtmiseks, algatab komisjon 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 sätestatud lihtsustatud kolmepoolse menetluse, et saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek fondi kasutamise ja vajaliku summa suuruse kohta. Komisjon kutsub üles seda eelarvepädevat institutsiooni, kes saavutab fondi kasutamise eelnõu suhtes esimesena asjakohasel poliitilisel tasandil kokkuleppe, teavitama oma kavatsustest teist eelarvepädevat institutsiooni ja komisjoni. Kui eelarvepädevad institutsioonid on eriarvamusel, kutsutakse kokku ametlik kolmepoolne kohtumine.

43. Samuti esitab komisjon ümberpaigutamise taotluse, et kirjendada 2010. aasta eelarvesse konkreetsed kulukohustuste ja maksete assigneeringud, nagu on nõutud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28.

Makseassigneeringute allikad

44. Eelarve täitmise senist käiku arvestades võib prognoosida, et kõiki eelarvereal 01.04 04 „Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm” 2010. aastaks ettenähtud maksete assigneeringuid ei kasutata selle aasta jooksul ära.

45. Eelarverida sisaldab kulusid, mis on seotud selle programmi finantsvahendite kasutuselevõtuga; kõnealuse programmi peamine eesmärk on lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu rahastamisele. Euroopa Investeerimisfondi hallatavatele usalduskontodele assigneeringute paigutamise ja toetusesaajatele raha väljamaksmise vahele jääb mõningane ajavahe. Finantskriis on 2010. aastal tehtavate väljamaksete prognoose oluliselt mõjutanud. Selle tulemusena on maksete assigneeringute arvutamise metoodikat muudetud, võttes arvesse eeldatavaid väljamakseid, et niiviisi vältida ülemääraseid saldosid usalduskontodel. Seega saab 2 247 940 euro suuruse summa ümberpaigutuse jaoks kättesaadavaks teha.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2010/014 SI/Mura, Sloveenia)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,[6] eriti selle punkti 28,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,[7] eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[8]

ning arvestades järgmist:

(1) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2) Fondi rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajaile, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

(3) 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4) Sloveenia esitas 28. aprillil 2010 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses äriühingus Mura toimunud koondamistega ja saatis lisateavet kuni 24. juunini 2010. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele 2 247 940 euro suurune summa.

(5) Seepärast tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et rahastada Sloveenia taotluses nimetatud meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 2 247 940 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

(Allakirjutamise aeg ja koht)

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[1] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[2] ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[3] Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmanda lõiguga.

[4] Suhteliselt suur osakaal tuleneb sellest, et ühe Mura gruppi kuuluva ettevõtte põhimõtteks oli puuetega inimeste töölevõtmine.

[5] Suur hulk väiksemaid kategooriaid, näiteks keemikud, elektrikud, taimekasvatajad jne

[6] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[7] ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[8] ELT C […], […], lk […].