11.2.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/182

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kodanikualgatuse kohta”

KOM(2010) 119 lõplik – 2010/0074 (COD)

2011/C 44/34

Pearaportöör: Anne-Marie SIGMUND

Vastavalt 27. aprillil 2010 ja 19. mail 2010 otsustasid nõukogu ja Euroopa Parlament vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 304 lõikele 1 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kodanikualgatuse kohta”

KOM(2010) 119 lõplik – 2010/0074 (COD).

Arvestades töö kiireloomulisust määras komitee täiskogu 464. istungjärgul 14.–15. juulil 2010 (14. juuli 2010. aasta istungil) pearaportööriks Anne-Marie SIGMUNDI ja võttis vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 155 ja vastu hääletas 4.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Komitee tervitab komisjoni ettepaneku peamisi põhimõtteid, eriti kolmeastmelist lähenemisviisi, mis hõlmab ametliku registreerimist, sisulise vastuvõetavuse kontrolli ja poliitilist hindamist.

1.2   Komitee näeb oma rolli kahes etapis: esiteks uute kodanikualgatuste hõlbustaja, kes annab neile võimaluse moodustada võrgustikke, võimalusel omavahel kohtuda jne; teiseks institutsiooniline toetaja, kes toetab arvamusega eduka algatuse hindamist komisjoni poolt, arutelude korraldamisega jne. Lisaks osaleb komitee ka teabevahetuskampaaniates.

1.3   Siiski teeb komitee ettepaneku viia sisse järgmised parandused:

—	registreerimise tagasilükkamise põhjuse selge seos ka ELi väärtustega;

—	loobuda algatuse allkirjastamisel eri isikukoodidest;

—	viide elukohale toetajate rühmitamise põhimõttena;

—	kestuse pikendamine 18 kuule;

—	avatud lähtekoodiga tarkvara arendamine veebipõhise toetusavalduste kogumise jaoks;

—	liikmesriikide minimaalse osakaalu vähendamine ühele neljandikule;

—	vastuvõetavuse kontrolli kvoorumi vähendamine 50 000 allakirjutanule;

—	määruse läbivaatamine kolme aasta möödudes;

—	institutsioonidevahelise koostöö loomine.

2.   Sissejuhatus

2.1   Komitee tervitab komisjoni Euroopa kodanikualgatust käsitleva määruse ettepaneku peamisi põhimõtteid. Käesolev arvamus täiendab 17. märtsil 2010 vastu võetud arvamust „Lissaboni lepingu rakendamine: osalusdemokraatia ja Euroopa kodanikualgatus (artikkel 11)” (1) ning käsitleb vaid neid punkte, mis komitee arvates veel parandamist nõuavad.

2.2   Komitee juhib tähelepanu eeskätt Euroopa Tulevikukonvendi motiividele, kes tahtis „ELi demokraatliku elu” raames selgelt luua kodanike jaoks parlamendi ja nõukoguga võrdväärse tegevuskava kehtestamise vahendi.

3.   Soovitud muudatused määruse ettepanekus

3.1   Kavandatud kodanikualgatuse registreerimine (artikkel 4)

3.1.1   Kolmeastmeline lähenemisviis

Komitee tervitab selgesõnaliselt komisjoni pakutud kolmeastmelist lähenemisviisi, mis hõlmab

—	algatuse ametlikku registreerimist,

—	õigusliku vastuvõetavuse kontrolli pärast kvoorumi saavutamist, samuti

—	eduka algatuse poliitilist hindamist.

Mitmelt poolt välja pakutud vastuvõetavuse kontroll kohe registreerimise ajal ei tundu mõttekas, sest seeläbi võidakse aeglustada või takistada mõne esitatud algatuse käivitamist. Sel viisil ei saa komisjonile ka ette heita ennatlikku hindamist või lausa tsensuuri.

Sellega seoses rõhutab komitee, et kodanikualgatus ei ole mitte ainult innovaatiline, üleeuroopaline ja otsedemokraatlik element, vaid see on ka väga oluline teabevahetusvahend Euroopa poliitiliste arutelu elavdamiseks. Vaid nii on võimalik Euroopa aruteludesse lisada kõige erinevamad ettepanekud ja ideed, mis vastasel korral ei jõuaks kunagi allkirjade kogumise järku, ning see on juba väärtus omaette.

3.1.2   Esitatav teave

Komitee toetab komisjoni ettepanekut vajaliku teabe kohta (II lisa). See on maksimaalse läbipaistvuse ja seega kavandatud algatuse tunnustamise huvides. Konkreetse õigusliku aluse nimetamine peaks olema korraldajate jaoks vaba, aga mitte kohustuslik.

3.1.3   Ametlik registreerimine

Komitee peab õigustamatuks ettepanekus registreerimise tagasilükkamise põhjusena nimetatud kriteeriume („sobimatu”, „kuritahtlik” või „põhjendamatu”). Lisaks jätavad need määratlused palju ruumi tõlgendamiseks.

Seepärast teeb komitee ettepaneku, et ametlikul registreerimisel kontrollitaks administratiivsel viisil vaid seda, et

—	algatuse ettepanekus on jälgitud teema ühtsust, st ühte ettepanekusse ei üritata haarata mitut eri teemat;

—	algatuse ettepanek ei sisalda üksikisikuid või rühmi laimavat sõnastust;

—	ei rikuta põhiõiguste hartat ega Euroopa Liidu väärtusi (Euroopa Liidu lepingu artikkel 2).

3.1.4   Õiguslikud vahendid

Üldiselt peab loomulikult olema tagatud kodanike õigus heale haldusele (põhiõiguste harta artikkel 41). Registreerimise tagasilükkamise korral võiksid korraldajad pöörduda sellega seoses Euroopa ombudsmani poole ning loomulikult lõpuks õiguslikke vahendeid kasutada. Komitee on seisukohal, et määruse läbipaistvuse huvides tuleks seda vähemalt põhjenduses selgitada.

3.1.5   Subsidiaarsuse kontroll

Mitmelt poolt nõutud seos subsidiaarsuse põhimõttega näib komiteele üleliigne. Komisjon viib nimetatud kontrolli läbi igal juhul, kui ta peaks kodanike algatusest ajendatuna otsustama esitada õigusakti ettepaneku.

3.2   Toetusavalduste kogumine (artikkel 5)

3.2.1   Isikukoodid

Komitee arvates nõutakse väljapakutud toetusavalduse vormis (III lisa) ebaproportsionaalselt palju isiklikke andmeid, mis kahtlemata vähendab valmidust allkirja anda. Seepärast on komitee vastu nimetatud isikukoodide nõudmisele. On ebatõenäoline, et tänaval möödujad, kes lasevad end algatusest veenda, passi järele haaravad või oma isikukoodi peast teavad. Komitee juhib tähelepanu ka Euroopa andmekaitseinspektori (2) negatiivsele seisukohale selles küsimuses.

Kuna mitte kõik liikmesriigid ei nõua isikukoodi või ei tunne seda ning kuna liikmesriigiti nõutakse kõige erinevamaid dokumente, (3) siis tekitaks see erinevate vajalike andmete virvarri ning allkirjade kogumisele ei kehtiks enam ühesugused tingimused. Sellega rikutaks Euroopa kodanike võrdse kohtlemise põhimõtet, sest eesmärk peab olema siiski ühtne menetlus.

Seepärast on komitee seisukohal, et piisama peab vähestest isikukontrolli jaoks vajalikest andmetest, st nimi, aadress, sünniaeg ja kodakondsus. Lisaks tuleb ausõnaliselt kinnitada, et algatusele anti allkiri vaid üks kord.

3.2.2   Elukoha põhimõte

Üldiselt tuleks ELi kodanikud võtta elukoha põhimõtte järgi arvesse nendes riikides, kus nad elavad, sõltumata nende rahvusest. ELi kodanik, kelle elukoht on kolmandas riigis, rühmitatakse vastavalt tema esitatud rahvusele.

3.2.3   Kestus

Komitee arvates on komisjoni poolt nõutud 12-kuuline ajavahemik liiga lühike aeg selleks, et üleeuroopaline algatus edukalt lõpule viia. Seepärast nõuab komitee 18-kuulist perioodi.

3.3   Veebipõhised toetusavalduste kogumise süsteemid (artikkel 6)

Komitee tervitab selgesõnaliselt väljapakutud veebipõhise kogumise võimalust ning jagab komisjoni seisukohta, et selle tagamine nõuab äärmiselt hoolikat ettevalmistust. Arvestades asjaolu, et maailmas ei ole seni võrreldavaid süsteeme algatustele allkirjade kogumiseks (erinevalt õiguslikult oluliselt vähem siduvatest massipetitsioonidest), tuleb komitee arvates kontrollida alljärgnevaid aspekte.

—	Komisjon peab veebipõhiste algatuste jaoks edendama avatud lähtekoodiga tarkvara arendamist ning selle üldiselt kättesaadavaks tegema.

—	Korraldajad peaksid laskma selle tarkvara sertifitseerida liikmesriigis, kus salvestatakse veebipõhise toetusavalduste kogumise süsteemi abil saadud andmed.

—	Täiendavad elektroonilised identifitseerimistunnused, näiteks õigsuse kontroll e-kirja teel, peaksid võimaldama laitmatut kontrolli.

—	Vastaval nupul klõpsates kinnitaks allakirjutanu, et andis vaid üks allkirja.

3.4   Allakirjutanute minimaalne arv liikmesriigiti (artikkel 7)

3.4.1   Liikmesriikide arv

Komitee jääb oma ettepaneku juurde kehtestada alammääraks üks neljandik liikmesriikidest. Sellega rakendatakse parlamendi ja kodanike võrdsuse huvides sama põhimõtet, mida tuleb järgida Euroopa erakondade loomisel (4). Euroopa kodanikualgatusele ei või seada kõrgemaid tõkkeid kui Euroopa erakonna registreerimisele.

3.4.2   Allakirjutanute arv liikmesriigiti

Komitee tervitab selgesõnaliselt pakutud minimaalse arvu süsteemi (I lisa) ja selle kahanevalt proportsionaalset lähenemisviisi. Elukoha põhimõtte järgi (vt punkt 3.2.2) tuleks ka topeltkodakondsusega ja teistes liikmesriikides elavad ELi kodanikud võtta arvesse selles riigis, mille nad märgivad elukohana. Tekkida võivad topeltallkirjade andmise juhtumid peaksid tegelikkuses jääma kitsastesse piiridesse ning seega mitte seadma kahtluse alla vahendit tervikuna.

3.5   Otsus kavandatud kodanikualgatuse vastuvõetavuse kohta (artikkel 8)

3.5.1   Nõutavate allkirjade arv

Komitee toetab komisjoni kolmeastmelist lähenemisviisi. Siiski on komisjoni nimetatud 300 000 allkirja vastuvõetavuse kontrolli jaoks liiga suur arv. See on korraldajate jaoks märkimisväärne kulutus. Ilmselt sama suur oleks frustratsioon allakirjutanute hulgas, kui neile teatatakse, et algatus ei ole üldse vastuvõetav. Vastuvõetavuse kontroll peaks toimuma pärast 50 000 allkirja kogumist kolmest liikmesriigist (ja ilma kontrollita) ning see peaks lõpule jõudma hiljemalt kahe kuu pärast. Selle aja jooksul võivad korraldajad allkirjade kogumist jätkata.

3.6   Toetusavalduste kontrollimine ja tõendamine liikmesriigi poolt (artikkel 9)

Komitee toetab juhuvaliku alusel kontrollimise lubamist hindamise käigus.

3.7   Kodanikualgatuse esitamine komisjonile (artikkel 10)

Võimalikult suure läbipaistvuse huvides peaks igal allakirjutanul olema võimalik saada teavet selle kohta, kes korraldab ja rahastab algatust. Seepärast kordab komitee oma nõudmist, et korraldaja peaks allkirjade esitamisel andma ka teavet kodanikualgatuse rahastamise ja toetuse vormide kohta.

3.8   Kodanikualgatuse läbivaatamine komisjonis (artikkel 11)

3.8.1   Võrdsustamine parlamendi või nõukogu algatuste korraga

Komitee nõuab, et komisjon käsitleks kodanikualgatusi samal viisil nagu parlamendi või nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 225 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 241 kohaselt esitatavaid algatusi. Neil peaks olema võrdne positsioon.

3.8.2   Õigus avalikule arutelule

Kuna ELi kodanikualgatuse puhul on tegemist ka teabevahetusvahendiga, mis peaks edendama dialoogi kodanike ja Euroopa Liidu Komisjoni vahel, siis tuleb eduka kodanikualgatuse esitamise järel korraldada avalik arutelu. Komitee on valmis sealjuures abiks olema või seesugust arutelu korraldama. Sellega täidab komitee oma ülesannet sillana ELi ja kodanike vahel.

3.8.3   Nõuandvate organite teavitamine

Komisjoni teave oma edasise tegutsemise kohta tuleks edastada ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

3.9   Läbivaatamisklausel (artikkel 21)

Kuna selle uue, rahvusvahelise vahendi osas puuduvad kogemused, siis soovitab komitee juba kolme aasta pärast määrus uuesti läbi vaadata. Sealjuures peaks komisjon konsulteerima ka komiteega.

3.10   Määruse jõustumine (artikkel 22)

Komitee toetab komisjoni poolt määruse jõustumiseks esitatud tähtaegu, isegi kui veel ei ole sätestatud näiteks kõik veebipõhise allkirjade kogumise üksikasjad. Siiski on kodanike ootused selle uue vahendi suhtes sedavõrd kõrged, et see peaks jõustuma võimalikult kiiresti.

3.11   Muud lahendamata küsimused

3.11.1   Rahaline toetus

Komitee kordab oma nõudmist, et kodanikualgatus, mis on läbinud vastuvõetavuse kontrolli 50 000 allkirjaga, peaks saama komisjoni poolt ka teatavat rahalist toetust.

3.11.2   Tõlkimine

Komitee on seisukohal, et juba algatuse registreerimisel peaksid komisjoni talitused tõlkima selle lühikokkuvõtte (vastavalt II lisale kokku vaid 800 tähemärki) kõigisse ametlikesse keeltesse.

Esimese 50 000 allkirjani jõudmisel ja ametliku loa saamisel peaks komisjon võtma kohustuse tõlkida kogu registreeritud algatuse tekst ELi ametlikesse keeltesse.

4.   Komitee konkreetsed ettepanekud

Komitee viitab eespool osundatud 17. märtsi 2010. aasta arvamuse ettepanekutele, mida alljärgnevalt täpsustatakse.

4.1

Teabevahetus ja teave Komitee rõhutab, et kohe kui määrus on jõustunud, on vaja põhjalikku teavituskampaaniat. Sealjuures peaksid ELi institutsioonid tegema koostööd ja oma tegevust kooskõlastama. Komitee töötab juba välja teabebrošüüri, milles selgitatakse ja tutvustatakse kodanikele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele uusi kodanikualgatuse võimalusi, kuid käsitletakse ka konsultatsioone ja dialoogi kodanikuühiskonnaga. Lisaks on komiteel kavas korraldada asjaomaste sidusrühmade konverents kohe pärast määruse vastuvõtmist. Täiendavad algatused võiks suunata näiteks koolidele, et just noort põlvkonda teavitada.

4.2

Institutsioonidevaheline koostöö Oluline on, et kodanikualgatusega tegelev ELi institutsioonide ja nõuandvate organite personal oma tegevust tihedalt kooskõlastaks ja koordineeriks, et tõhusalt vastata kodanike teabevajadusele. See taotletav sünergia – asjaomaseid pädevusi austades – on tõepoolest vajalik, kui soovitakse, et kodanikualgatusest saaks tõhus tööriist nüüdisaegse demokraatia Euroopa mudeli teenistuses.

4.3

Komitee osalemine Komitee näeb oma rolli kahes etapis. 4.3.1 1. etapp: komitee kui hõlbustaja Algatuse ettevalmistuse ajal või selle käigus on komitee valmis dialoogi- ja teabeplatvormina olema toetaja, kes annab kodanikualgatustele võimaluse võrgustikke moodustada, omavahel kohtuda jne, ilma et see seoks komitee eelnevalt algatuse sisuga. 4.3.2 2. etapp: komitee kui institutsiooniline toetaja Täites oma põhiülesannet – anda nõu komisjonile, parlamendile ja nõukogule – võib komitee selles etapis olla kodanikualgatuse institutsiooniline toetaja. Nii võib komitee oma arvamuse kaudu toetada komisjoni tema sisearuteludel ja arvamuse kujundamisel eduka algatuse kohta. Komitee on ka valmis pakkuma eduka kodanikualgatuse arutelude korraldamiseks oma infrastruktuuri. 4.3.3 Olemasolevate struktuuride tugevdamine Need ja 17. märtsi 2010. aasta arvamuses esitatud ettepanekud võivad vajadusel nõuda komitee juba olemasolevate struktuuride tugevdamist ning ka lisavahendeid, et oleks võimalik nõuetekohaselt reageerida.

---

(1)  Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata.

(2)  21. aprilli 2010. aasta arvamus kodanikualgatust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta (Allikas: http://www.edps.europa.eu/EDPSWEB/).

(3)  Üldine lähenemisviis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse suhtes kodanikualgatuse kohta (10626/2/10 REV 2).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta (ELT L 297, 15.11.2003).

---