52009PC0093

ET

Brüssel 26.2.2009

KOM(2009)93 lõplik

2009/0029 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava

SELETUSKIRI

Rahvusvaheline Atlandi tuunikaitse komisjon (ICCAT) võttis 2008. aasta aastakoosolekul vastu Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise kava. ICCATi taastamiskava järgib samu eesmärke, mis määrusesse (EÜ) nr 1559/2007 ülevõetud taastamiskva.

Varude taastamiseks on ICCATi uues taastamiskavas sätestatud lubatud kogupüügi vähendamine kuni 2011. aastani, püügipiirangud teatavatel aladel ja aegadel, uus alammõõt, harrastus- ja sportlikku kalapüüki käsitlevad meetmed, püügivõimsust ja kalakasvatuse võimsust käsitlevad meetmed ning tugevdatud kontrollimeetmed ja ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava, et tagada kõnealuse kava tõhusus.

Ühendus on olnud ICCATi osapool alates 1997. aastast ning asjaomased soovitused muutuvad kohustuslikuks neile lepinguosalistele, kes oma vastuseisu ei ole avaldanud. Kuna ühendus on kõnealuse organisatsiooni lepinguosaline, siis on ühendusel kohustus kohaldada vastuvõetud soovitusi, mille suhtes ta ei ole vastuseisu avaldanud. Seetõttu tuleb ICCATi taastamiskava rakendada määrusega, millega kehtestatakse taastamiskava vastavalt nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) [1] artiklile 5.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on võtta ühenduse õigusse üle ICCATi soovitus, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude taastamise kava.

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

Ettepaneku õiguslik alus on EÜ asutamislepingu artikkel 37.

Nõukogul palutakse käesolev ettepanek võimalikult kiiresti vastu võtta.

2009/0029 (COD)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [2]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Ühendus on olnud alates 14. novembrist 1997 rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni [4] osaline.

(2) Rahvusvaheline Atlandi tuunikaitse komisjon (ICCAT) võttis 2008. aasta novembris 16. erikoosolekul vastu soovituse [08-05] kehtestada Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude taastamise uus, 2022. aastani kehtiv kava ning asendada sellega 2006. aastal vastuvõetud taastamiskava.

(3) Varude taastamiseks on ICCATi uues taastamiskavas sätestatud lubatud kogupüügi järkjärguline vähendamine aastatel 2007–2011, püügipiirangud teatavatel aladel ja aegadel, hariliku tuuni uus alammõõt, harrastus- ja sportlikku kalapüüki käsitlevad meetmed, püügivõimsust ja kalakasvatuse võimsust käsitlevad meetmed, samuti tugevdatud kontrollimeetmed ning ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava rakendamine, et tagada taastamiskava tõhusus.

(4) Seetõttu tuleb ICCATi uus taastamiskava rakendada määrusega, millega kehtestatakse taastamiskava vastavalt nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) artiklile 5, ja mis peaks jõustuma enne peamise kalapüügihooaja algust.

(5) ICCATi 2006. aasta taastamiskava võeti ühenduse õigusesse üle määrusega (EÜ) nr 1559/2007, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EÜ) nr 520/2007 [5]. ICCATi uue hariliku tuuni varude taastamise kava vastuvõtmine nõuab eespool osutatud määruse kehtetuks tunnistamist ja selle asendamist käesoleva määrusega.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala ja eesmärk

Käesolevas määruses sätestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse komisjoni (ICCAT) soovitatud hariliku tuuni (thunnus thynnus) varude taastamise mitmeaastase kava ühenduses kohaldamise üldeeskirjad. Käesolevat määrust kohaldatakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni suhtes.

Kõnealuse taastamiskava eesmärk on saavutada suurema kui 50 % tõenäosusega maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav biomass.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „konventsiooniosalised” – rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni osalised ning koostööd tegevad kolmandad riigid, kalastus- ja muud organisatsioonid;

b) „kalalaev” – laev, mida kasutatakse või mida kavatsetakse kasutada hariliku tuuni varude töönduslikuks kasutamiseks, sealhulgas kalapüügilaevad, kalatöötlemislaevad, tugilaevad, puksiirid, ümberlaadimislaevad, tuunitoodete transportimiseks seadmestatud transpordilaevad ja abilaevad, välja arvatud konteinerlaevad;

c) „kalapüügilaev” – laev, mida kasutatakse hariliku tuuni varude töönduspüügiks;

d) „abilaev” – laev, mida kasutatakse surnud (töötlemata) hariliku tuuni veoks sumbast määratud sadamasse;

e) „kalatöötlemislaev” – laev, mille pardal läbivad kalatooted enne pakendamist ühe või mitu järgmistest toimingutest: fileerimine või viilutamine, külmutamine ja/või töötlemine;

f) „aktiivne püük” – märgib kalapüügilaevaga seoses asjaolu, et laev püüab asjaomasel püügihooajal harilikku tuuni sihtliigina;

g) „ühine püügioperatsioon” – kahte või enamat konventsiooniosalise või erineva liikmesriigi lipu all sõitvat kalapüügilaeva hõlmav toiming, mille käigus ühe kalapüügilaeva püütud saak loetakse kas täielikult või osaliselt ühe või enama teise kalapüügilaeva saagi hulka kuuluvaks vastavalt jaotamise süsteemile;

h) „üleviimistoimingud” –

i) elusa hariliku tuuni üleviimine kalapüügilaeva võrgust veoks ettenähtud sumpa;

ii) elusa tuuni üleviimine ühest veoks ettenähtud sumbast teise;

iii) surnud tuuni üleviimine veoks ettenähtud sumbast abilaevale;

iv) hariliku tuuni üleviimine kasvandusest või tuunimõrrast kalatöötlemislaevale, transpordilaevale või maale.

(i) „tuunimõrd” – põhja kinnitatud püügivahend, millel on tavaliselt võrksein, mis juhib kalad püünisesse;

(j) „sumpadesse paigutamine” – hariliku tuuni üleviimine veoks ettenähtud sumbast nuumamis- või kasvatamissumpadesse;

(k) „nuumamine” – hariliku tuuni lühiajaline (tavaliselt kaks kuni kuus kuud) sumpadesse paigutamine, et eelkõige suurendada kala rasvasisaldust;

(l) „kasvatamine” – hariliku tuuni paigutamine sumpadesse kauemaks kui aastaks, et suurendada üldist biomassi;

(m) „ümberlaadimine” – kogu või osa kalalaeval oleva hariliku tuuni laadimine teisele kalalaevale;

(n) „sportlik kalapüük” – mittekutseline kalapüük, milles osalejad kuuluvad vastavasse riiklikku spordiorganisatsiooni või omavad riiklikku sportliku kalapüügi litsentsi;

(o) „harrastuskalapüük” – mittekutseline kalapüük, milles osalejad ei kuulu riiklikku spordiorganisatsiooni ega oma riiklikku sportliku kalapüügi litsentsi.

(p) „II ülesanne” – ICCATi „Atlandi ookeani tuuni ja selle lähiliikide statistika ja proovivõtmise käsiraamatus” („Field manual for statistics and sampling Atlantic tunas and tuna-like fish”, 3. trükk, ICCAT, 1990) määratletud II ülesanne.

Artikkel 3

Laeva pikkus

Kõiki käesolevas määruses osutatud laevade pikkusi tuleb mõista kogupikkusena.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

Artikkel 4

Püügivõimalustega seotud tingimused

1. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada oma kalapüügilaevade ja mõrdade püügikoormuse vastavus Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres liikmesriigi kasutada olevate hariliku tuuni püügi võimalustega.

2. Iga liikmesriik koostab Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüdvatele kalapüügilaevadele ja mõrdadele iga-aastase püügikava.

3. Iga-aastases püügikavas määratakse kindlaks eelkõige:

a) üle 24meetrised kalapüügilaevad, mis on kantud artiklis 14 osutatud nimekirja, ja neile eraldatud individuaalsed kvoodid, kvoodi eraldamiseks kasutatud meetod ja individuaalsete kvootide järgimist tagav meede;

b) alla 24meetriste kalapüügilaevade ja mõrdade puhul vähemalt tootjaorganisatsioonidele või samalaadse püügivahendiga kala püüdvate kalapüügilaevade rühmale eraldatud kvoot.

4. Iga-aastane püügikava esitatakse komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril. Komisjon edastab need püügikavad ICCATi sekretariaadile iga aasta 1. märtsiks.

5. Püügikava või kvoodi haldamisele suunatud erimeetodi mis tahes hilisemad muudatused edastatakse komisjonile hiljemalt 15 päeva enne asjaomasele muudatusele vastavat tegevust. Komisjon edastab sellised muudatused ICCATi sekretariaadile vähemalt 10 päeva enne kõnealusele muudatusele vastavat tegevust.

6. Lipuliikmesriik võtab käesoleva lõike alusel meetmeid, kui tema lipu all sõitev laev:

a) ei esitanud artiklis 20 osutatud aruandeid;

b) pani toime artiklis 33 osutatud rikkumise.

Lipuliikmesriik tagab, et tegelik inspekteerimine toimub tema alluvuses olevates sadamates või lipuliikmesriigi poolt määratud muu isiku poolt, kui laev ei asu asjaomase liikmesriigi sadamas.

Kui kvoot loetakse ammendatuks, võib lipuliikmesriik laevalt nõuda, et see suunduks viivitamatult tema poolt määratud sadamasse.

7. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt iga aasta 15. septembril jooksva aasta püügikavade rakendamise aruanded. Kõnealused aruanded hõlmavad järgmist:

a) Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel tegelikult harilikku tuuni püüdvate kalapüügilaevade nimekiri;

b) iga kalapüügilaeva saak ning

c) iga kalapüügilaeva püügipäevade koguarv, mil püüti Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.

Komisjon edastab need aruanded ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. oktoobriks.

8. Liikmesriigi ja konventsiooniosalise kodanike vahelised eraviisilise kauplemise kokkulepped asjaomase liikmesriigi lipu all sõitva kalalaeva kasutamiseks, et kalastada konventsiooniosalise tuunipüügikvoodi raames, sõlmitakse üksnes asjaomase liikmesriigi, kes peab sellest teavitama komisjoni, ja ICCATi komisjoni loal.

9. Liikmesriigid teavitavad komisjoni iga aasta 1. märtsiks oma riigi ja konventsiooniosalise riigi kodanike vahelistest eraviisilistest kokkulepetest.

10. Lõikes 9 osutatud teavitamine hõlmab järgmisi elemente:

a) nimekiri kõigist liikmesriigi lipu all sõitvatest kalalaevadest, kellel on eraviisilise kokkuleppe kohaselt lubatud aktiivselt püüda harilikku tuuni;

b) laeva sisenumber vastavalt komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 26/2004 (ühenduse kalalaevastiku registri kohta) [6] I lisa määratlusele;

c) eraviisiliste kokkulepete kestus;

d) liikmesriigi nõusolek eraviisilise kokkuleppega;

e) asjaomase konventsiooniosalise nimi.

11. Komisjon saadab lõikes 9 osutatud teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

12. Komisjon tagab, et teiste konventsiooniosaliste hariliku tuuni püügikvoodi protsendimäär, mida võib kasutada ühenduse kalalaevade prahtimiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1936/2001 [7] artikli 8b kohaselt, ei ületa 20 % nende konventsiooniosaliste 2009. aasta kvoodist.

13. Ühenduse kalalaevade prahtimine hariliku tuuni püügiks Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel on 2010. aastal ja järgnevatel aastatel keelatud.

14. Iga liikmesriik tagab, et tema hariliku tuuni püüdmiseks prahitud kalalaevade arv ja prahtimise kestus on vastavuses prahtivale riigile eraldatud kvoodiga.

15. Iga liikmesriik eraldab erikvoodi harrastus- ja sportlikuks kalapüügiks ja teatab selle komisjonile enne artikli 7 lõikes 5 osutatud püügihooaja algust.

III PEATÜKK

VÕIMSUSEGA SEOTUD MEETMED

Artikkel 5

Püügivõimsuse meetmed

1. Iga liikmesriik tagab, et tema püügivõimsus on vastavuses talle eraldatud kvoodiga.

2. Liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade arv, mis võivad harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, ja vastav brutoregistertonnaaž piirdub asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvate nende kalalaevade arvu, mis püüdsid harilikku tuuni, hoidsid seda pardal, laadisid ümber, transportisid või lossisid ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 1. juulini 2008, ja vastava brutoregistertonnaažiga. Kõnealust piirangut kohaldatakse kalapüügilaevade puhul püügivahendite tüübi järgi ja teiste kalalaevade puhul laeva tüübi järgi.

3. Lõike 2 kohaldamisel määrab nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 [8] artiklis 20 sätestatud korras kindlaks iga liikmesriigi nende kalalaevade arvu, mis püüdsid harilikku tuuni, hoidsid seda pardal, laadisid ümber, transportisid või lossisid ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 1. juulini 2008, ja vastava brutoregistertonnaaži. Kõnealust piirangut kohaldatakse kalapüügilaevade puhul püügivahendite tüübi järgi ja teiste kalalaevade puhul laeva tüübi järgi.

4. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel hariliku tuuni püügiga tegeleva liikmesriigi tuunimõrdade arv piirdub nende tuunimõrdade arvuga, millele asjaomane liikmesriik andis püügiloa enne 1. juulit 2008.

5. Lõike 4 kohaldamiseks määrab nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks tuunimõrdade arvu, mille suhtes on iga liikmesriik andnud enne 1. juulit 2008 püügiloa.

6. Lõigetes 2 ja 4 osutatud püügivõimsuse piiramist ei kohaldata liikmesriigi suhtes, kes tõendab, et tal on oma kvootide täielikuks ärakasutamiseks vaja arendada püügivõimsust.

7. Lõigetes 2 ja 4 ning artiklis 9 osutatud püügivõimsust vähendatakse, et kõrvaldada 2010. aastaks vähemalt 25 % lahknevusest iga liikmesriigi püügivõimsuse ja talle 2010. aastaks eraldatud kvootidega vastvuses oleva püügivõimsuse vahel.

Püügivõimsuse vähendamise arvutamisel võetakse arvesse eeldatavad aastased püügimäärad laeva ja püügivahendi kohta.

Kõnealust vähendamist ei kohaldata liikmesriigi suhtes, kes tõendab, et ta püügivõimsus on vastavuses talle eraldatud kvoodiga.

8. Lõike 7 kohaldamisel määrab nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks iga liikmesriigi kalalaevade arvu, millele võib anda õiguse püüda harilikku tuuni, hoida seda pardal, laadida ümber, transportida või lossida, ja kogumahutavuse brutoregistertonnaažina.

9. Iga liikmesriik koostab püügivõimsuse majandamiskava aastateks 2010–2013. Kõnealune kava edastatakse komisjonile 15. augustiks 2009 ning see hõlmab lõigetes 2, 4, 6 ja 7 osutatud teavet. Komisjon esitab 2010.–2013. aastaks koostatud ühenduse püügivõimsuse majandamiskava ICCATile 15. septembriks 2009.

Artikkel 6

Kasvatamise ja nuumamise võimsusega seotud meetmed

1. Liikmesriigi tuunikasvatus- ja nuumamisvõimsus piirduvad asjaomase liikmesriigi nende kalakasvanduste võimsusega, mis olid kantud ICCATi kalakasvanduste registrisse ja ICCATile teatatud 1. juuliks 2008.

2. Liikmesriigi kalakasvanduste poolt vastuvõetav loodusest püütud hariliku tuuni kogus on piiratud selle liikmesriigi kalakasvanduste poolt ICCATis 2005., 2006., 2007. või 2008. aastal registreeritud koguste tasemega.

3. Iga liikmesriik eraldab oma kalakasvandustele vastuvõetavad kogused lõikes 2 osutatud loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalse lubatud koguse piires.

4. Lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks määrab nõukogu, kes tegutseb määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras, iga liikmesriigi jaoks kindlaks tuunide kasvatamise ja nuumamise võimsuse ja loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalse vastuvõetava koguse, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele.

5. Iga kalakasvatamise ja nuumamisega tegelev liikmesriik koostab kalakasvatamise ja nuumamise majandamiskava aastateks 2010–2013. Kõnealune kava edastatakse komisjonile 15. augustiks 2009 ning see hõlmab lõigetes 1–3 osutatud teavet. Komisjon esitab ühenduse kalakasvatamise ja nuumamise majandamiskava aastateks 2010–2013 ICCATile 15. septembriks 2009.

IV PEATÜKK

TEHNILISED MEETMED

Artikkel 7

Kalapüügi keeluaeg

1. Hariliku tuuni püük pelaagilise õngepüügiga tegelevate suurte, üle 24meetriste kalapüügilaevadega on Atlandi ookean idaosas ja Vahemerel keelatud 1. juunist 31. detsembrini, v.a alal, mille koordinaadid on lääne pool 10° läänepikkust ja põhja pool 42° põhjalaiust, kus selline püük on keelatud 1. veebruarist 31. juulini.

2. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel on hariliku tuuni püük seinnoodaga keelatud 15. juunist 15. aprillini.

3. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel on hariliku tuuni püük söödalaevade ja veoõngelaevadega keelatud 15. oktoobrist 15. juunini.

4. Atlandi ookeani idaosas on hariliku tuuni püük pelaagilise püügi traaleritega keelatud 15. oktoobrist 15. juunini.

5. Hariliku tuuni harrastus- ja sportlik püük on Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel keelatud 15. oktoobrist 15. juunini.

6. Erandina lõikest 2 võib liikmesriik kanda üle maksimaalselt 5 kasutamata päeva kuni 20. juunini, kui ta suudab tõendada, et tema teatavad kalapüügilaevad, mis püüavad seinnoodaga harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel, ei saanud tuulte tõttu, mille tugevus Beauforti skaala järgi ulatus vähemalt 5 pallini, oma tavalisi kalastuspäevi kasutada.

Asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni täiendavalt eraldatud püügipäevadest 14. augustiks. Sellisele teatisele lisatakse järgmine teave:

i) aruanne, milles esitatakse kõnealuse püügikatkestuse üksikasjad, lisades ka asjakohase toetava teabe ilmastikuolude kohta;

ii) kalapüügilaeva nimi;

iii) komisjoni määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisas määratletud laeva sisenumber.

Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATile.

Artikkel 8

Lennukite kasutamine

Lennukite või helikopterite kasutamine hariliku tuuni otsimiseks on keelatud.

Artikkel 9

Alammõõdud ja erimeetmed teatava püügi puhul

1. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni alammõõt on 30 kg või 115 cm.

2. Erandina lõikest 1 ja ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, kohaldatakse järgmistel juhtudel hariliku tuuni suhtes alammõõtu 8 kg või 75 cm:

a) Atlandi ookeani idaosast söödalaevade ja veoõngedega püütud harilik tuun;

b) Aadria merest kasvatamise eesmärgil püütud harilik tuun;

c) Vahemerest söödalaevadega, õngepüügilaevadega ja käsiõngejadadega rannalähedase värske kalana püütud harilik tuun.

3. Lõike 2 punkti a kohaldamiseks määrab nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks söödalaevade või veoõngedega laevade maksimaalse arvu, kellel lubatakse aktiivselt püüda harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas. Erandina lõike 5 punktist 2 määratakse söödalaevade ja veoõngedega laevade arvuks 2006. aastal hariliku tuuni sihtpüügil osalenud ühenduse kalapüügilaevade arv.

4. Lõike 2 punkti b kohaldamiseks määrab nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks nende kalapüügilaevade maksimaalse arvu, kellel lubatakse aktiivselt püüda Aadria merest kasvatamise eesmärgil harilikku tuuni. Erandina artikli 5 lõikest 2 määratakse kalapüügilaevade arvuks hariliku tuuni sihtpüügil 2008. aastal osalenud ühenduse kalapüügilaevade arv.

5. Lõike 2 punkti c kohaldamiseks määrab nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras kindlaks söödalaevade, veoõngedega laevade või käsiõngejadadega laevade maksimaalse arvu, kellel lubatakse aktiivselt püüda harilikku tuuni Vahemeres. Erandina artikli 5 lõikest 2 määratakse kalapüügilaevade arvuks hariliku tuuni sihtpüügil 2008. aastal osalenud ühenduse kalapüügilaevade arv.

6. Komisjon esitab lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud kalapüügilaevade arvu ICCATi sekretariaadile iga aasta 30. jaanuariks.

7. Lõike 2 punktide a, b ja c kohaldamiseks jaotab nõukogu lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt kindlaks määratud kalapüügilaevade arvu liikmesriikide vahel määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras.

8. Lõike 2 punkti a kohaldamiseks jaotatakse kuni 7 % 8 kuni 30 kg kaaluva või 75 kuni 115 cm pikkuse hariliku tuuni ühenduse püügikvoodist lõikes 3 osutatud püügiloaga kalapüügilaevade vahel, kusjuures erandina lõikest 2 võivad alla 17meetrise pikkusega söödalaevad püüda maksimaalselt 100 tonni vähemalt 6,4 kg kaaluvat või 70 cm pikkust harilikku tuuni. Nõukogu jaotab ühenduse kvoodi määruse (EMÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras liikmesriikide vahel.

9. Lõike 2 punkti b kohaldamiseks jaotab nõukogu ühenduse maksimumkvoodid määruse (EMÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras liikmesriikide vahel.

10. Lõike 2 punkti c kohaldamiseks jaotatakse kuni 2 % 8 kuni 30 kg kaaluva või 75 kuni 115 cm pikkuse hariliku tuuni ühenduse püügikvoodist lõikes 5 osutatud püügiloaga kalapüügilaevade vahel. Nõukogu jaotab ühenduse kvoodi määruse (EMÜ) nr 2371/2002 artiklis 20 sätestatud korras liikmesriikide vahel.

11. Täiendavad eritingimused Atlandi ookeani idaosas söödalaevade ja veoõngedega püütava hariliku tuuni suhtes, Aadria merest kasvatamise eesmärgil püütava hariliku tuuni suhtes ja Vahemeres söödalaevadega, veoõngedega laevadega ja käsiõngejadadega laevadega rannalähedase värske kalana püütava hariliku tuuni suhtes on sätestatud I lisas.

12. Kõigil hariliku tuuni aktiivse püügiga tegelevatel kalapüügilaevadel lubatakse püüda 10 kuni 30 kg kaaluvat harilikku tuuni juhusliku püügina maksimaalselt 5 % ulatuses.

13. Lõikes 11 osutatud protsendimäär arvutatakse kas selle alusel, kui suur on juhuslikult püütud kalade arv kõnealuste kalapüügilaevade lossitud kogusaagist või sellega samaväärse massiprotsendi alusel.

14. Juhuslik püük arvatakse lipuliikmesriigi kvoodist maha. Lõikes 11 osutatud juhupüügina püütud surnud kalade vette tagasi laskmine on keelatud ja arvatakse lipuliikmesriigi kvoodist maha.

15. Hariliku tuuni juhupüügi suhtes kohaldatakse artikleid 17, 18, 21 ja 23.

Artikkel 10

Hariliku tuuni valikuuringu programm

1. Iga liikmesriik kehtestab valikuuringuprogrammi püütud hariliku tuuni koguse hindamiseks suuruse kaupa.

2. Sumpadest võetakse suuruseproovideks 100 isendit 100 tonni eluskala kohta või 10 % sumbas olevate kalade koguarvust. Suuruseproov võetakse pikkuse või kaalu järgi kalakasvanduses saagikogumise ajal ning surnud kaladest nende transportimise ajal vastavalt ICCATi poolt II ülesande raames vastuvõetud aruandemetoodikale.

3. Kauem kui aasta kasvatatud kalade puhul kehtestatakse lisaproovide võtmise metoodika.

4. Proovid võetakse saagikogumise ajal juhumeetodil kõigist sumpadest. Proove tuleb võtta igal aastal ja nende andmed tuleb edastada komisjonile järgneva aasta 31. maiks.

Artikkel 11

Kaaspüük

1. Harilikku tuuni aktiivselt mittepüüdvatel ühenduse kalalaevadel ei lubata hoida pardal harilikku tuuni üle 5 % kogusaagi massist või/ja arvuliselt.

2. Kaaspüük arvatakse lipuliikmesriigi kvoodist maha. Kui hariliku tuuni püük on lubatud, siis on lõikes 1 osutatud kaaspüügina püütud surnud kalade vette tagasi laskmine keelatud ja need arvatakse lipuliikmesriigi kvoodist maha.

3. Hariliku tuuni kaaspüügi suhtes kohaldatakse artikleid 17, 18, 21 ja 23.

Artikkel 12

Harrastuskalapüük

1. Iga liikmesriik annab kalapüügiload harrastuskalapüügiga tegelevatele laevadele.

2. Harrastuskalapüügi ajal on keelatud püüda, hoida pardal, ümber laadida või lossida rohkem kui ühte harilikku tuuni ühe merereisi kohta.

3. Harrastuskalapüügi käigus püütud hariliku tuuni turuleviimine on keelatud, v.a heategevuslikul eesmärgil.

4. Iga liikmesriik registreerib harrastuskalapüügi andmed ja edastab need komisjonile iga aasta 30. juuniks. Komisjon edastab selle teabe ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

5. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et võimalikult suurel määral tagada harrastuskalapüügi käigus elusana püütud hariliku tuuni, eriti noorkalade, merre tagasilaskmine.

Artikkel 13

Sportlik kalapüük

1. Iga liikmesriik reguleerib sportlikku kalapüüki, eelkõige andes kalapüügiload sportliku kalapüügiga tegelevatele laevadele.

2. Sportliku kalapüügi käigus püütud hariliku tuuni turuleviimine on keelatud, v.a heategevuslikul eesmärgil.

3. Iga liikmesriik registreerib sportliku kalapüügi andmed ja edastab need komisjonile iga aasta 30. juuniks. Komisjon edastab selle teabe ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

4. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et võimalikult suurel määral tagada sportliku kalapüügi käigus elusana püütud hariliku tuuni, eriti noorkalade, merre tagasilaskmine.

V PEATÜKK

KONTROLLIMEETMED

Artikkel 14

Laevade registrid

1. Iga liikmesriik saadab komisjonile elektrooniliselt vähemalt 45 päeva enne artiklis 7 osutatud kalapüügihooaja algust järgmised andmed vastavalt vormile, mis on kehtestatud ICCATi poolt nõutavate andmete ja teabe esitamise suunistes:

a) nimekirja oma lipu all sõitvatest kalapüügilaevadest, kes võivad kalapüügiloa alusel aktiivselt püüda harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel;

b) nimekirja kõigist muudest oma lipu all sõitvatest kalalaevadest (v.a kalapüügilaevad), kes võivad tegutseda seoses hariliku tuuni püügiga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel.

Kalendriaasta jooksul võib kalalaev kuuluda ainult ühte käesolevas lõikes osutatud nimekirja.

2. Lõikes 1 osutatud nimekirjades edasiste muudatuste tegemine ei ole lubatud, v.a juhul, kui teatatud laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud operatiivsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamatult komisjoni, esitades:

a) lõikes 1 osutatud täielikud andmed kavandatud asenduskalapüügilaeva(de) kohta;

b) põhjaliku aruande asendamise põhjuste kohta ning mis tahes asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

3. Komisjon saadab lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe ICCATi sekretariaati, et kõnealused laevad saaks lisada ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate kalapüügilaevade registrisse või ICCATi kõigi teiste kalalaevade (v.a kalapüügilaevad) registrisse, mis võivad tegutseda hariliku tuuni püügil.

4. Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, ei tohi ICCATi registrisse kandmata ühenduse kalalaevad Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda, pardale jätta, ümber laadida, transportida, üle viia, töödelda ega lossida.

5. Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artikli 8a lõikeid 2, 6, 7 ja 8 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 15

Register tuunimõrdade kohta, millega lubatakse püüda harilikku tuuni

1. Iga liikmesriik saadab komisjonile iga aasta 15. veebruariks elektroonilisel teel nimekirja tuunimõrdadest, millega võib kalapüügiloa alusel püüda harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel. Nimekiri sisaldab mõrdade nimesid ja registrinumbreid.

2. Komisjon saadab kõnealuse nimekirja ICCATi sekretariaati, et kõnealused tuunimõrrad saaks kanda ICCATi registrisse tuunimõrdade kohta, millega lubatakse püüda harilikku tuuni.

3. ICCATi registrisse kandmata ühenduse tuunimõrdadega ei tohi Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda ega nendega püütud tuune pardale jätta, üle viia ega lossida.

4. Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artikli 8a lõikeid 2, 4, 6, 7 ja 8 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 16

Teave kalastustegevuste kohta

1. Iga liikmesriik saadab komisjonile iga aasta 15. veebruariks nimekirja oma kalapüügilaevadest, mis on kantud artiklis 14 osutatud ICCATi registrisse ja on eelnenud kalastusaastal püüdnud harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel.

2. Iga liikmesriik edastab komisjonile mis tahes teabe lõikega 1 hõlmamata laevade kohta, mille kohta teatakse või oletatakse, et see laev on püüdnud harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel.

3. Komisjon edastab lõikes 1 ja lõikes 2 osutatud teabe iga aasta 1. märtsiks ICCAT sekretariaadile.

Artikkel 17

Määratud sadamad

1. Liikmesriigid määravad lossimiseks või ümberlaadimiseks kasutatava koha või rannikulähedase koha (määratud sadamad), kus tohib harilikku tuuni lossida või ümber laadida.

Selleks et sadama saaks nimetada määratud sadamaks, määrab sadamaliikmesriik kindlaks lubatud lossimis- ja ümberlaadimisajad ja -kohad. Sadamaliikmesriik tagab täieliku kontrolli kõigil lossimis- ja ümberlaadimisaegadel ning kõigis lossimis- ja ümberlaadimiskohtades.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt iga aasta 15. veebruariks määratud sadamate loetelu. Komisjon edastab selle teabe igal aastal enne 1. märtsi ICCATi sekretariaadile.

3. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres püütud hariliku tuuni mis tahes koguste lossimine või ümberlaadimine kalalaevadelt on keelatud mujal kui konventsiooniosaliste ja liikmesriikide poolt määratud sadamates vastavalt lõigetele 1 ja 2.

Artikkel 18

Dokumenteerimisnõuded

1. Lisaks nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) [9] artiklite 6 ja 8 nõuete täitmisele peavad artiklis 14 osutatud ühenduse kalapüügilaeva kaptenid sisestama püügipäevikusse vajaduse korral II lisas loetletud teabe.

2. Ühenduse kalapüügilaeva kapten, kelle laev osaleb ühises püügioperatsioonis, märgib püügipäevikusse järgmise lisateabe:

a) kalapüügilaeva puhul, mis viib kala sumpadesse:

i) nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

ii) saagi püüdmise ja ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg;

iii) saagi püüdmise ja ümberlaadimise asukoht (pikkus- ja laiuskraad);

iv) pardale võetud saagi kogus ja sumpadesse üleviidud saagi kogus;

v) saagi kogus, mis arvestatakse maha tema individuaalsest kvoodist,

vi) puksiirlaeva nimi ja ICCATi number;

b) muude laevade puhul, mis ei osale kala üleviimistoimingutes:

i) nimied ja rahvusvahelised raadiokutsungid;

ii) saagi püüdmise ja ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg;

iii) saagi püüdmise ja ümberlaadimise asukoht (pikkus- ja laiuskraad);

iv) et saaki ei ole pardale võetud ega sumpadesse üle viidud;

v) saagi kogus, mis arvestatakse maha nende individuaalsetest kvootidest;

vi) punktis a osutatud kalapüügilaeva nimi ja ICCATi number;

vii) puksiirlaeva nimi ja ICCATi number.

Artikkel 19

Ühised püügioperatsioonid

1. Ühe või mitme liikmesriigi lipu all sõitvate laevade ühised püügioperatsioonid hariliku tuuni püügiks on lubatud ainult asjaomase lipuliikmesriigi või asjaomaste lipuliikmesriikide nõusolekul. Püügiloa saamiseks peab iga kalalaev olema varustatud hariliku tuuni püügiks vajalike vahenditega ja tal peab olema individuaalne kvoot.

2. Loa taotlemise ajal võtab iga liikmesriik vajalikud meetmed, et saada järgmised andmed oma kalalaevadelt, mis osalevad ühises püügioperatsioonis:

a) kestus;

b) püügioperatsioonis osalevate ettevõtjate andmed;

c) laevade individuaalsed kvoodid;

d) püütud saagi laevade vahel jaotamise süsteem

e) ja teave sihtkohaks olevate nuumamise või kasvatamisega tegelevate kalakasvanduste kohta.

3. Iga liikmesriik edastab lõikes 2 osutatud teabe komisjonile V lisas sätestatud vormis vähemalt 15 päeva enne ühisoperatsiooni algust. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile ja teiste ühisoperatsioonis osalenud laevade lipuriikidele vähemalt 10 päeva enne operatsiooni algust.

Artikkel 20

Püügiaruanded

1. Seinnoodaga püüdva kalapüügilaeva või muu aktiivselt harilikku tuuni püüdva üle 24 meetri pikkuse kalapüügilaeva kapten saadab iga päev oma lipuliikmesriigi pädevatele ametiasutustele elektrooniliselt või muude vahenditega püügiaruande, kus on teave vähemalt saagi koguse kohta, s.h nullpüügi kohta, saagi püüdmise kuupäev ja asukoht (pikkus- ja laiuskraad) vastavalt III lisas sätestatud vormile.

2. Lõikes 1 osutamata kalapüügilaeva kapten saadab oma lipuliikmesriigi pädevale asutusele kord nädalas püügiaruande, kus on teave vähemalt saagi koguse kohta, s.h nullpüügi kohta, saagi püüdmise kuupäev ja asukoht (pikkus- ja laiuskraad). Püügiaruanne eelmisel nädalal, mis lõppes pühapäeva keskööl Greenwichi aja järgi, püütud saagi kohta saadetakse hiljemalt esmaspäeva keskpäevaks. Kõnealune aruanne hõlmab teavet Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel oldud päevade arvu kohta alates püügireisi algusest või eelmise nädalaaruande saatmisest.

3. Iga liikmesriik edastab lõigetes 1 ja 2 osutatud püügiaruanded pärast kättesaamist viivitamata IV lisas sätestatud vormis elektroonilisel kujul komisjonile. Komisjon edastab selle teabe IV lisas sätestatud vormis kord nädalas ICCATi sekretariaadile.

4. Liikmesriigid teatavad enne iga kuu 15. kuupäeva komisjonile Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres püütud hariliku tuuni kogused, mis on tema lipu all sõitvate laevade poolt lossitud, ümberlaaditud, püütud või sumpadesse paigutatud eelmise kuu jooksul. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

Artikkel 21

Lossimine

1. Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 7 esitab käesoleva määruse artiklis 14 osutatud ühenduse kalapüügilaeva kapten või tema esindaja selle liikmesriigi (sealhulgas lipuliikmesriigi) pädevale asutusele või konventsiooniosalisele, kelle sadamat või lossimisrajatist ta soovib kasutada, vähemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega järgmise teabe:

a) eeldatav saabumisaeg;

b) pardale jäetud hariliku tuuni hinnanguline kogus,

c) teave piirkonna kohta, kus saak püüti.

2. Sadamaliikmesriigi ametiasutused registreerivad kõik jooksval aastal saadud eelteatised.

3. Sadamaliikmesriigi ametiasutused saadavad 48 tunni jooksul pärast lossimise lõppu teate lossimise kohta kalalaeva lipuriigi ametiasutusele.

4. Pärast iga kalapüügiretke esitab ühenduse kalapüügilaeva kapten 48 tunni jooksul pärast lossimist lossimisdeklaratsiooni selle liikmesriigi või konventsiooniosalise riigi pädevatele ametiasutustele, kus lossimine toimub, ja oma liikmesriigi ametiasutustele. Püügiluba omava kalapüügilaeva kapten vastutab, et deklaratsioon, milles on märgitud vähemalt hariliku tuuni lossitud kogus ja püügipiirkond, on õige. Kõik lossitud kogused kaalutakse, mitte ei määrata kogust hinnanguliselt.

5. Käesolevat sätet ei kohaldata Atlandi ookeani idaosas söödalaevade ja veoõngedega laevadega püütud hariliku tuuni, Aadria merest kasvatamise eesmärgil püütud hariliku tuuni ja Vahemerest söödalaevade, veoõngedega laevade ja käsiõngejadadega laevadega rannalähedaselt värske kalana püütud hariliku tuuni lossimiste suhtes.

Artikkel 22

Üleviimistegevus

1. Enne tuuni üleviimist veetavatesse sumpadesse peab kalapüügilaeva kapten saatma oma lipuliikmesriigi pädevatele asutustele eelneva üleviimisteatise järgmiste andmetega:

a) kalapüügilaeva nimi ja number ICCATi registris;

b) eeldatav üleviimisaeg;

c) üleviidava hariliku tuuni hinnanguline kogus;

d) asukoht (pikkus- ja laiuskraad), kus toimub üleviimine;

e) puksiirlaeva nimi, veetavate sumpade arv ja number ICCATi registris.

2. Üleviimistegevust ei tohi alustada ilma kalapüügilaeva lipuriigi eelneva loata. Lipuliikmesriik teatab püügilaeva kaptenile, et üleviimine ei ole lubatud ja kala tuleb merre tagasi lasta, kui ta eelteate saamisel leiab, et:

a) kalapüügilaeval, kes teatas kalapüügist, ei olnud sumpadesse paigutatava hariliku tuuni jaoks piisavalt kvooti;

b) kalakogusest ei ole nõuetekohaselt teavitatud ega seda arvesse võetud kohaldatava kvoodi kasutamisel;

c) kalapüügilaeval, kes teatas kalapüügist, ei ole luba püüda harilikku tuuni või

d) üleviidavat kala deklaratsiooni kohaselt vastuvõttev puksiirlaev ei ole registreeritud artiklis 14 osutatud muude kalalaevade ICCAT registris või ei ole varustatud laevaseiresüsteemiga.

3. Kalapüügilaeva kapten täidab ja edastab oma lipuliikmesriigi pädevale asutusele puksiirlaevale üleviimise lõpus ICCAT üleviimisdeklaratsiooni vastavalt III lisas kehtestatud vormile.

4. Üleviimisdeklaratsioon on üleviidava kalaga kaasas kasvandusse või määratud sadamasse transportimise ajal.

5. Lipuriigi antud üleviimise luba ei mõjuta sumpadesse paigutamise lubamist.

6. Kalapüügilaeva kapten tagab, et videokaamera salvestaks üleviimistoimingud vees.

7. ICCAT piirkondlike vaatlejate programmis (VII lisa) osutatud ICCAT piirkondlik vaatleja registreerib sooritatud üleviimistoimingud ja teatab neist, kontrollib üleviimist sooritava püügilaeva asukohta, jälgib üleviimist ja määrab hinnanguliselt üleviidava saagi koguse ning kontrollib lõikes 2 osutatud eelneva üleviimisteatise ja ICCAT üleviimisdeklaratsiooni sissekandeid.

ICCAT piirkondlik vaatleja annab kaasallkirja eelnevale üleviimisteatisele ja ICCAT üleviimisdeklaratsioonile. Ta kontrollib, et ICCAT üleviimisdeklaratsioon on õigesti täidetud ja edastatud puksiirlaeva kaptenile.

8. Tuunimõrra käitleja täidab püügilaevalt üleviimise lõpul ICCATi üleviimisdeklaratsiooni vastavalt III lisas kehtestatud vormile ja edastab selle oma lipuliikmesriigi pädevale ametiasutusele.

Artikkel 23

Ümberlaadimine

1. Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 11 on hariliku tuuni merel ümberlaadimine Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel keelatud.

2. Enne mis tahes sadamasse sisenemist esitab üleviimisega tegeleva kalalaeva esindaja selle riigi pädevale ametiasutusele, mille sadamat ta kasutada soovib, vähemalt 48 tundi enne eeldatavat saabumisaega järgmise teabe:

a) eeldatav saabumisaeg;

b) pardale jäetud hariliku tuuni hinnanguline kogus ja teave piirkonna kohta, kus see püüti;

c) üleviimisega tegeleva kalalaeva nimi ja number ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate kalapüügilaevade registris või ICCATi muude kalalaevade registris, kes võivad tegutseda seoses hariliku tuuni püügiga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel;

d) vastuvõtmisega tegeleva kalalaeva nimi, selle number ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate kalapüügilaevade registris või ICCATi muude kalalaevade registris, kes võivad tegutseda hariliku tuuni püügiga seoses Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel;

e) ümberlaaditava hariliku tuuni saagi tonnaaž ja püügi geograafiline piirkond.

3. Kalalaevad ei tohi midagi ümber laadida ilma oma lipuriigi eelneva loata.

4. Ümberlaadiva kalalaeva kapten esitab enne ümberlaadimise alustamist oma lipuriigile järgmise teabe:

a) ümberlaaditava hariliku tuuni kogus;

b) ümberlaadimise kuupäev ja sadam;

c) vastuvõtva kalalaeva nimi, registrinumber ja lipuriik ning selle number ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate kalapüügilaevade registris või ICCATi muude kalalaevade registris, kes võivad tegutseda hariliku tuuni püügiga seoses Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel;

d) geograafiline piirkond, kus harilik tuun püüti.

5. Ümberlaadimissadama liikmesriigi pädev ametiasutus:

a) inspekteerib vastuvõtvat laeva pärast sadamasse saabumist ning kontrollib ümberlaaditud kaupa ja vastavaid dokumente;

b) saadab 48 tunni jooksul pärast ümberlaadimist teate ümberlaadimise kohta ümberlaadiva laeva lipuriigi pädevale ametiasutusele.

6. Ühenduse kalalaevade kaptenid täidavad ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni ja edastavad selle oma lipuliikmesriigi pädevatele ametiasutustele. Deklaratsioon esitatakse hiljemalt 48 tundi pärast sadamas toimunud ümberlaadimist vastavalt III lisas kehtestatud vormile.

Artikkel 24

Sumpadesse paigutamine

1. Liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all nuumamise või kasvatamisega tegelev hariliku tuuni kasvandus asub, esitab liikmesriigile või konventsiooniosalisele, kelle lipu all sõitvad laevad tuuni püüdsid, ning komisjonile ühe nädala jooksul pärast sumpadesse paigutamist vaatleja poolt valideeritud aruande sumpadesse paigutamise kohta. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile. Kõnealune aruanne peab sisaldama ICCATi hariliku tuuni kasvatamise soovituse [06-07] kohaselt sumpadesse paigutamise deklaratsiooniga lisatud teavet.

2. Kui nuumamise või kasvatamisega tegelev kasvandus asub avamerel, kohaldatakse lõiget 1 mutatis mutandis liikmesriikides suhtes, kus selliste kasvanduste eest vastutavad füüsilised või juriidilised isikud on asutatud.

3. Enne kalade mis tahes üleviimist kasvandusse teatab nuumamise või kasvatamisega tegeleva kasvanduse liikmesriigi pädev asutus kalapüügilaeva lipuliikmesriigile või konventsiooniosalisele riigile tema lipu all sõitvate kalapüügilaevade püütud koguste sumpadesse paigutamisest.

Kalapüügilaeva lipuliikmesriik teatab nuumamise või kasvatamisega tegeleva ettevõtte liikmesriigi pädevale asutusele, et saak tuleb konfiskeerida ja kala merre tagasi lasta juhul, kui ta leiab pärast kõnealuse teabega tutvumist, et:

a) kalapüügilaeval, kes teatas kalapüügist, ei olnud sumpadesse paigutatava hariliku tuuni jaoks piisavalt individuaalset kvooti;

b) kalakogusest ei ole nõuetekohaselt teavitatud ega seda arvesse võetud mis tahes kohaldatava kvoodi arvutamisel; või

c) kalapüügilaeval, kes teatas kalapüügist, ei ole luba püüda harilikku tuuni.

4. Üleviimistegevust ei tohi alustada ilma kalapüügilaeva lipuriigi või konventsiooniosalise riigi eelneva loata.

5. Liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all nuumamise või kasvatamisega tegelev hariliku tuuni kasvandus asub, võtab vajalikud meetmed, et keelata nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutada harilikku tuuni, millega ei ole kaasas ICCATi poolt nõutavad täpsed, täielikud ja valideeritud dokumendid.

6. Liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all nuumamise või kasvatamisega tegelev hariliku tuuni kasvandus asub, tagab, et videokaameraga jälgitaks vees toimuvaid sumpadest kasvandusse üleviimistoiminguid. Käesolev nõue ei kehti juhul, kui sumbad on kinnitatud otseselt sildumisrajatiste külge.

Artikkel 25

Laevaseiresüsteem

1. Kalalaevade suhtes kohaldatakse 18. detsembri 2003. a määrust (EÜ) nr 2244/2003 [10] vastavalt selle artikli 2 punktile b. Lisaks tagavad liikmesriigid, et kõik nende puksiirlaevad, olenemata pikkusest, oleksid varustatud laevaseiresüsteemiga.

2. Liikmesriigid tagavad, et nende kalapüügi seirekeskused edastavad oma lipu all sõitvatelt laevadelt saadud laevaseiresüsteemi teated komisjonile reaalajas ja formaati "https data feed" kasutades. Komisjon edastab need teated viivitamata elektrooniliselt ICCATi sekretariaadile.

3. Liikmesriigid tagavad, et:

a) nende lipu all sõitvatelt kalalaevadelt saadud teated edastatakse komisjonile vähemalt iga kahe tunni tagant, kui nad tegutsevad Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres;

b) tehnilise rikke korral edastavad komisjonile nende lipu all sõitvate laevade teated nende endi kalapüügi seirekeskused 24 tunni jooksul pärast vastuvõtmist;

c) komisjonile edatatud teated nummerdatakse järjestikku (kordumatu tunnusega), et vältida dubleerimist;

d) komisjonile edastatud teated vastavad VIII lisas sätestatud andmevahetuse vormile.

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada nende inspekteerimislaevadele kättesaadavaks tehtud kõigi teadete konfidentsiaalne käsitlemine ja kasutuse piiramine inspekteerimistoimingute läbiviimiseks merel.

Artikkel 26

Mõrrapüügi registreerimine ja sellest teatamine

1. Pärast iga tuunimõrraga püüki märgitakse iga mõrra saak üles ning sellekohane teave edastatakse elektroonilisel teel või muul viisil 48 tunni jooksul pärast igat püüki selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus on mõrra asukoht.

2. Iga liikmesriik edastab saadud püügiaruande elektroonilisel teel komisjonile. Komisjon edastab teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

Artikkel 27

Kontroll sadamas või kasvanduses

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõiki Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres püütud hariliku tuuni lossimiseks ja/või ümberlaadimiseks määratud sadamasse sisenevaid ICCATi hariliku tuuni aktiivse püügi luba omavate kalapüügilaevade registrisse kantud laevu kontrollitakse sadamas.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed sumpadesse paigutamiste kontrollimiseks oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates nuumamise ja kasvatamisega tegelevates kasvandustes.

3. Kui nuumamise või kasvatamisega tegelev kasvandus asub avamerel, kohaldatakse lõiget 2 mutatis mutandis liikmesriikides suhtes, kus sellise kasvanduse eest vastutavad füüsilised või juriidilised isikud on asutatud.

Artikkel 28

Ristkontroll

1. Liikmesriigid kontrollivad, sh laevaseiresüsteemi abil, püügipäevikute täitmist ning oma kalalaevade püügipäevikutes, üleviimise või ümberlaadimise dokumentides ja püügidokumentides registreeritud asjakohast teavet.

2. Liikmesriigid võrdlevad kõigi lossimiste, ümberlaadimiste või sumpadesse paigutamiste puhul ristkontrolli käigus kalalaevade püügipäevikutes või ümberlaadimisdeklaratsioonides ning lossimisdeklaratsioonides või sumpadesse paigutamise deklaratsioonides liikide kaupa esitatud koguseid ja mis tahes muudes asjakohastes dokumentides, näiteks arvetes ja/või müügiteatistes esitatud koguseid.

Artikkel 29

ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava

1. Ühenduses kohaldatakse ICCATi neljandal korralisel koosolekul (1975. a novembris Madridis) vastu võetud ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava (muudetud ICCATi 16. eriistungil), mis on esitatud käesoleva määruse VI lisas.

2. Liikmesriigid, kelle kalalaevadel on lubatud püüda harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel, peavad määrama inspektorid ja inspekteerima kõnealuse kava alusel merel.

3. Komisjon või selle poolt määratud asutus võib määrata kava rakendamiseks ühenduse inspektoreid.

4. Komisjon või selle poolt määratud asutus koordineerib ühenduse järelevalve- ja inspekteerimistegevust. Sel eesmärgil võib ta koostada asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ühisinspekteerimise programme, mis võimaldavad ühendusel täita kõnealusest kavast tulenevaid kohustusi. Liikmesriigid, kelle kalalaevad tegelevad hariliku tuuni püügiga, võtavad vajalikud meetmed, et hõlbustada nende programmide rakendamist eelkõige vajaliku inim- ja materiaalse ressursi ning nende kasutamise aegade ja piirkondade osas.

5. Liikmesriigid teatavad iga aasta 1. aprilliks komisjonile inspektorite ja inspekteerimislaevade nimed, keda nad kavatsevad määrata järgmisel aastal kava ellu viima. Selle teabe alusel koostab komisjon koostöös liikmesriikidega esialgse kava ühenduse osalemise kohta kava elluviimises igal aastal ning saadab selle ICCATi sekretariaadile ja liikmesriikidele.

Artikkel 30

Riiklik vaatlusprogramm

1. Iga liikmesriik tagab vaatleja olemasolu talle kuuluvatel harilikku tuuni sihtliigina püüdvatel üle 15meetri pikkustel kalapüügilaevadel vähemalt:

a) 20 protsendil aktiivsetest seineritest pikkusega 15–24 m;

b) 20 % aktiivsetest pelaagilise püügi traaleritest;

c) 20 % aktiivsetest õngepüügilaevadest;

d) 20 % aktiivsetest söödalaevadest;

e) 100 % tuunimõrdadest saagi kogumise ajal.

2. Kuni artiklis 31 osutatud piirkondliku vaatlusprogrammi ICCATi-poolse rakendamiseni tagab iga liikmesriik:

a) vaatleja olemasolu vähemalt 20 % tema aktiivsetest seineritest pikkusega üle 24 m;

b) ühiste püügioperatsioonide puhul vaatleja olemasolu püügioperatsiooni vältel;

3. Vaatleja ülesandeks on eelkõige:

a) kontrollida kalapüügilaeva vastavust käesolevale määrusele;

b) dokumenteerida kalastustegevus ja koostada selle kohta aruanne, mis sisaldab muu hulgas järgmist:

i) püütud kogus (sh kaaspüük), mis hõlmab ka sellist liigilist jaotust nagu pardale jäetud või elavalt või surnult vette tagasi lastud;

ii) püügipiirkond pikkus- ja laiuskraadi järgi;

iii) püügikoormuse mõõt (nt võrkude arv, õngekonksude arv jne) vastavalt ICCATi erinevate püügivahendite käsiraamatule;

iv) püügi kuupäev.

c) vaatlevad ja hindavad saaki ning kontrollivad püügipäevikusse tehtud kandeid;

d) teha kindlaks ja märkida üles laevad, mis võivad tegeleda kalapüügiga, mis on vastuolus ICCATi kaitsemeetmetega.

Lisaks sellele teeb vaatleja teadustööd, kogudes näiteks ICCATi taotlusel ICCATi poolt määratletud II ülesande andmeid vastavalt ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee juhistele.

4. Käesolevate vaatlejanõuete rakendamisel tagavad liikmesriigid:

a) vaatlejate ajutise ja ruumilise tüüpilise esindatuse, et tagada, et komisjon saab usaldusväärsed ja nõuetekohased andmed ja teavet püügi, püügivõimsuse ja muude teaduslike ja haldusaspektide kohta, võttes arvesse laevastike ning püügipiirkondade ja kasutatavate püüniste omadusi.

b) usaldusväärsed andmete kogumise protokollid;

c) vaatlejate asjakohase koolituse ja atesteerimise enne määramist;

d) konventsioonialas kalastavate laevade tegevuse minimaalse häirimise, niivõrd kui see on võimalik.

5. Kuni artiklis 31 osutatud piirkondliku vaatlusprogrammi ICCATi-poolse rakendamiseni tagab iga liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all nuumamise või kasvatamisega tegelev hariliku tuuni kasvandus asub, vaatleja kohaloleku hariliku tuuni sumpadesse paigutamise ja kasvandusest saagi kogumise ajal.

Artikkel 31

ICCATi piirkondlik vaatlusprogramm

1. Iga liikmesriik tagab ICCATi vaatleja kohaloleku:

a) kõigil üle 24 m pikkustel seineritel kogu püügihooaja vältel;

b) kõigil ühistes püügioperatsioonides osalevatel seineritel sõltumata laevade pikkusest. ICCATi vaatleja peab püügitegevuse viibima kohal.

Ilma ICCATi piirkondliku vaatlejata üle 24 m pikkused seinerid ei saa luba hariliku tuuni püügiks või püügiga seotud tegevuseks.

2. Iga liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all nuumamise või kasvatamisega tegelev hariliku tuuni kasvandus asub, tagab ICCATi vaatleja kohaloleku hariliku tuuni sumpadesse paigutamise ja kasvandusest saagi kogumise ajal.

ICCATi vaatleja ülesandeks on eelkõige:

a) jälgida kasvanduses toimuvat ja teostada järelevalvet määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklite 4a, 4b ja 4c nõuetele vastavuse üle;

b) valideerida artiklis 24 osutatud sumpadesse paigutamise aruanded;

c) teha teadustööd, näiteks võtta ICCATi nõutavaid proove vastavalt ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee juhistele;

d) ICCATi vaatlejatele peab olema võimaldatud juurdepääs laevadele, kalakasvanduse töötajatele, püügivahenditele, sumpadele ja varustusele;

e) ICCATi vaatlejatele võimaldatakse taotluse korral VII lisa punktis 4 sätestatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks juurdepääs ka järgmistele seadmetele, kui need on laevadel olemas:

i) satelliitnavigatsioonivahendid;

ii) radariekraanid, kui neid kasutatakse;

iii) elektroonilised sidevahendid;

f) ICCATi vaatlejatele tagatakse ülalpidamine, sealhulgas majutus, söök ja nõuetekohased sanitaartingimused, mille tase on võrdne laeva juhtivkoosseisule pakutavaga;

g) ICCATi vaatlejatele tagatakse komandosillal või roolikambris piisavalt ruumi kirjatöö tegemiseks, samuti piisav ruum tekil vaatlusülesannete täitmiseks ning

h) lipuliikmesriigid tagavad, et kaptenid, meeskond, kalakasvanduse ja laevaomanikud ei takista, ähvarda, sega ega mõjuta ICCATi vaatlejaid nende ülesannete täitmise ajal ega anna või ürita neile anda altkäemaksu.

3. Liikmesriigid kannavad kõik kulud, mis tulenevad ICCATi vaatlejate tegevusest. Liikmesriigid võivad nõuda kõnealuste kulude osalist või täielikku tasumist kalakasvanduse käitajatelt ja seinerite omanikelt.

4. Ühenduses kohaldatakse II lisas sätestatud ICCATi piirkondlikku vaatlusprogrammi.

Artikkel 32

Juurdepääs videosalvestistele

Iga liikmesriik tagab, et tema laevadest ja kalakasvandustest tehtud videosalvestised, sealhulgas kalade üleviimisest ja sumpadesse paigutamisest, on kättesaadavad ICCATi inspektoritele ja vaatlejatele.

Iga liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all hariliku tuuni kasvandus asub, tagab, et tema laevadest ja kalakasvandustest tehtud videosalvestised, sealhulgas kalade üleviimisest ja sumpadesse paigutamisest, on kättesaadavad ühenduse inspektoritele ja vaatlejatele.

Artikkel 33

Jõustamine

1. Liikmesriik rakendab oma lipu all sõitva kalalaeva suhtes jõustamismeetmeid juhul, kui vastavalt riigi õigusele on kindlaks tehtud, et laev ei vasta artiklite 4, 6, 8, 17, 18, 19, 20 ja 23 nõuetele. Kõnealused meetmed võivad olenevalt rikkumise tõsidusest ja vastavalt riigi õigusele olla järgmised:

a) rahatrahvid;

b) keelatud püügivahendite ja saagi arestimine;

c) laeva arestimine;

d) püügiloa peatamine või tühistamine;

e) vajaduse korral püügikvoodi vähendamine või tühistamine.

2. Iga liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all hariliku tuuni kasvandus asub, rakendab selle kasvanduse suhtes jõustamismeetmeid juhul, kui vastavalt selle riigi õigusele on kindlaks tehtud, et see kasvandus ei vasta käesoleva määruse artiklile 24 ja artikli 31 lõikele 2 ning määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklitele 4a, 4b ja 4c. Kõnealused meetmed võivad olenevalt rikkumise tõsidusest ja vastavalt riigi õigusele olla järgmised:

a) rahatrahvid;

b) nuumamisega tegeleva ettevõtte ajutine või alaline eemaldamine nuumamiskasvanduste registrist,

c) sumpadesse paigutamise või hariliku tuuni koguste turustamise keeld.

Artikkel 34

Turumeetmed

1. Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni ühendusesisene kaubandus, lossimine, import, eksport, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, reeksport ja ümberlaadimine, millega ei ole kaasas käesolevas määruses nõutud täpset, täielikku ja valideeritud dokumentatsiooni, on keelatud.

2. Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni ühendusesisene kaubandus, import, lossimine, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, töötlemine, eksport, reeksport ja ümberlaadimine on keelatud nende kalalaevade puhul, kelle lipuriigil ei ole kõnealuse hariliku tuuni püügiks ICCATi majandamis- ja kaitsemeetmete tingimuste alusel välja antud kvooti, püügi piirnormi või püügikoormuse piiranguid või kelle lipuriigi püügivõimalused või artiklis 4 osutatud individuaalsed kvoodid on ammendatud. Komisjon teavitab ICCATi sekretariaadist saadud teabe põhjal kõiki liikmesriike sellest, et konventsiooniosalise kvoot on ammendunud.

3. Ühendusesisene kaubandus, import, lossimine, töötlemine ja eksport nuumamise või kasvatamisega tegelevast kasvandusest, mis ei vasta ICCATi hariliku tuuni kasvatamist käsitlevale soovitusele [06-07], on keelatud.

Artikkel 35

Ümberarvestuskoefitsiendid

Töödeldud hariliku tuuni ekvivalentse kogumassi arvutamiseks kohaldatakse ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee poolt vastu võetud ümberarvestustegureid.

Artikkel 36

Kasvanduses kasvatatud või nuumatud tuuni kasvukoefitsiendid

Liikmesriigid määravad kindlaks kasvanduses kasvatatud või sumpades nuumatud tuuni suhtes kohaldatavad kasvukoefitsiendid ning teatavad komisjonile koefitsiendid ja nende määramiseks kasutatud meetodid 15. septembriks 2009. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile ja ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

Artikkel 37

Hindamine

Iga liikmesriik esitab komisjonile üksikasjaliku aruande käesoleva määruse rakendamise kohta iga aasta 15. septembriks. Komisjon edastab üksikasjaliku aruande ICCATi soovituse [08-05] rakendamise kohta ICCAT sekretariaadile iga aasta 15. oktoobriks.

Artikkel 38

Rahastamine

Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava loetakse taastamiskavaks määruse 2371/2002 artikli 5 mõttes.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 39

Kehtetuks tunnistamine

1. Nõukogu määrus (EÜ) nr 1559/2007, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EÜ) nr 520/2007, [11] tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt IX lisa vastavustabelile.

Artikkel 40

Määruse (EÜ) nr 43/2009 muutmine

Määruse (EÜ) nr 43/2009 [12] artiklid 92 ja 93 jäetakse välja.

Artikkel 41

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

I LISA

Täiendavad eritingimused, mida kohaldatakse Atlandi ookeani idaosas harilikku tuuni püüdvate söödalaevade ja veoõngedega laevade, Aadria merest kasvatamise eesmärgil harilikku tuuni püüdvate laevade ja Vahemeres söödalaevadega, veoõngedega ja käsiõngejadadega laevadega rannalähedast värsket kala püüdvate laevade suhtes

1. a) Iga liikmesriik tagab, et eripüügiluba omavad kalapüügilaevad kantakse nimekirja, mis sisaldab iga laeva nime ja komisjoni määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisas määratletud ühenduse laevastikuregistri numbrit. Liikmesriigid annavad kalapüügiloa ainult juhul, kui laev on kantud ICCATi hariliku tuuni püügi sihtpüügi loaga laevade registrisse.

b) Iga liikmesriik saadab iga aasta 15. jaanuariks komisjonile punktis a osutatud nimekirja ja kõik selle muudatused elektroonilise kujul.

c) Edasiste muudatuste tegemine ei ole lubatud, v.a juhul, kui teatatud laeval ei ole võimalik püügitegevuses osaleda põhjendatud operatiivsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sellisel juhul teavitavad asjaomased liikmesriigid viivitamatult komisjoni, esitades:

i) käesoleva lisa lõikes 3 osutatud täielikud andmed kavandatud asenduskalapüügilaeva kohta;

ii) põhjaliku aruande asendamise põhjuste kohta ning mis tahes asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

Komisjon edastab muudatused viivitamata ICCATi sekretariaadile.

2. a) Punktis 1 osutatud kalapüügilaevadelt ei tohi lossida ega ümber laadida püütud hariliku tuuni mis tahes kogust mujal kui liikmesriikide või konventsiooniosaliste määratud sadamates.

b) Liikmesriigid määravad lossimiseks kasutatava koha või rannikulähedase koha (määratud sadamad), kus on lubatud harilikku tuuni lossida või ümber laadida.

c) Selleks et sadama saaks nimetada määratud sadamaks, määrab sadamaliikmesriik kindlaks lubatud lossimisajad ja -kohad. Sadamaliikmesriik tagab täieliku kontrolli kõigil lossimisaegadel ning kõigis lossimiskohtades.

d) Liikmesriigid esitavad määratud sadamate nimekirja komisjonile igal aastal hiljemalt 15. veebruaril. Komisjon edastab selle teabe igal aastal enne 1. maid ICCATi sekretariaadile.

3. Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 7 esitab kõnealuse artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud ühenduse kalapüügilaeva kapten või tema esindaja selle liikmesriigi pädevale asutusele (kaasa arvatud oma lipuriigi pädevale asutusele) või konventsiooniosalisele, kelle sadamat või lossimisrajatist ta soovib kasutada, vähemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega järgmise teabe:

a) eeldatav saabumisaeg;

b) pardale jäetud hariliku tuuni hinnanguline kogus;

c) teave piirkonna kohta, kus saak püüti.

Iga liikmesriik tagab, et iga lossimist kontrollitakse sadamas.

4. Iga liikmesriik rakendab püügiaruandluse süsteemi, mis tagab tõhusa järelevalve iga kalapüügilaeva kvoodi kasutamise üle. Iga sadamaliikmesriigi ametiasutused registreerivad kõik jooksval aastal saadud eelteatised.

5. Kalapüügilaeva kapten tagab, et määratud sadamas lossitud hariliku tuuni mis tahes kogused kaalutakse enne esmamüüki või enne lossimissadamast mujale transportimist.

6. Harilikku tuuni tohib turustusviisist olenemata lõpptarbijale jaemüügiks pakkuda ainult siis, kui asjaomases märgistuses või etiketil esitatakse:

a) liik ja kasutatud püügivahendid,

b) püügipiirkond ja -kuupäev.

7. Liikmesriigid, kelle söödalaevadel, veoõngedega laevadel, käsiõngejadadega laevadel ja veoõngedega laevadel on luba püüda harilikku tuuni, rakendavad järgmisi sabasildiga seotud nõudeid:

a) igale harilikule tuunile tuleb kohe pärast mahalaadimist kinnitada sabasilt;

b) igal sabasildil peab olema kordumatu identifitseerimisnumber ja see peab olema kantud harilikku tuuni käsitlevatesse statistilistesse dokumentidesse ja olema märgitud igale tuuni sisaldavale pakendile.

II LISA

Püügipäevikule esitatavad nõuded

Püügipäevikule esitatavad miinimumnõuded

1. Püügipäeviku lehed peavad olema nummerdatud.

2. Püügipäevikut tuleb täita iga päev (keskööl) või enne sadamasse saabumist.

3. Püügipäevikut tuleb täita merel tehtavate kontrollide korral.

4. Üks püügipäeviku lehe eksemplar peab jääma püügipäevikusse.

5. Püügipäevik peab sisaldama andmeid ühe käitamisaasta kohta.

Püügipäevikusse kantav minimaalne standardteave:

1. kapteni nimi ja aadress

2. sadamad koos väljumis- ja saabumiskuupäevadega

3. laeva nimi, registrinumber, ICCATi number ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number (võimaluse korral). Ühiste püügioperatsioonide korral kõigi osalevate laevade nimed, registrinumbrid, ICCATi numbrid ja IMO numbrid (võimaluse korral)

4. Püügivahendid:

a) Püügivahendi tüübi FAO kood

b) mõõtmed (pikkus, võrgusilma suurus, õngekonksude arv, …)

5. Merel tehtavad toimingud (vähemalt) ühe lausega püügipäeva kohta, sh järgmine teave:

a) tegevus (kalapüük, püügipiirkonda või sealt ära sõitmine …);

b) asukoht: täpne asukoht (kraadides ja minutites) päevade kaupa, mis märgitakse iga püügioperatsiooni kohta või keskpäeval, kui selle päeva jooksul kalu ei püütud;

c) teave saagi kohta;

6. Liigi määratlus:

a) FAO koodi järgi

b) kogumass kilogrammides päeva kohta

7. Kapteni allkiri

8. Vaatleja allkiri (vajadusel).

9. Kaalumisviis: hinnang, kaalumine pardal.

10. Püügipäevikusse kantakse kala ekvivalentne eluskaal ja märgitakse hindamisel kasutatavad ümberarvestustegurid.

Miinimumteave lossimise, ümberlaadimise ja üleviimise puhul:

1. lossimis-, ümberlaadimis- või üleviimissadamad koos kuupäevadega;

2. Tooted:

a) esitusviis;

b) kalade või kastide arv ja kogus kilogrammides.

3. Kapteni või laeva agendi allkiri.

III LISA

ICCATi ÜLEVIIMIS- VÕI ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOON

Dokumendi nr

Vedurpuksiir või transpordilaevLaeva nimi ja raadiokutsung: Lipuriik:Lipuriigi loa number:Riiklik registrinumber:ICCATi registrinumber:IMO nr | Kalalaev Laeva nimi ja raadiokutsung: Lipuriik: Lipuriigi loa number:Riiklik registrinumber:ICCATi registrinumber:Laeva pardatähis:Püügipäeviku lehekülje number: | Sihtkohaks olev kalakasvandusNimiICCATi registrinumber | MõrdNimiICCATi registrinumber |

| Päev | Kuu | Tund | Aasta | | Kapteni/ mõrra käitaja nimi | Vedurpuksiiri või transpordilaeva kapteni nimi | ÜMBERLAADIMISKOHT |

Väljumine | | | | kust | | | | |

Tagasi-saabumine | | | | kuhu | | Allkiri: | Allkiri: | |

Üleviimine/ümberlaadimine | | | | | | | | |

Ümberlaadimise puhul märkige kaal kilogrammides või kasutatav mõõtühik (nt kast, korv) ning selle ühiku lossimiskaal kilogrammides: ___ kilogrammi.

Eluskalade üleviimise puhul isendite arv ja eluskaal

Sadam | Meri | Liik | Kalaühikute arv | Toote tüüp (elus) | Toote tüüp (terved) | Toote tüüp Roogitud | Toote tüüp Peata | Toote tüüp Filee | Toote tüüp | Edasised üleviimised/ümberlaadimisedKuupäev:Loa number:Transportiva laeva kapteni allkiri:Vastuvõtva laeva nimi:Lipuriik:ICCATi registrinumber:IMO nrKapteni allkiri:Kuupäev:Loa number:Transportiva laeva kapteni allkiri:Vastuvõtva laeva nimi:Lipuriik:ICCATi registrinumber:IMO nrKapteni allkiri: | Koht/Asukoht:Koht/Asukoht: |

| Laiuskraad | Pikkuskraad | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | | | |

ICCATi vaatleja allkiri (vajaduse korral):

Kohustused üleviimise või ümberlaadimise korral:

1. Vastuvõtvale laevale (puksiir-, töötlemis- või transpordilaevale) tuleb esitada üleviimis- või ümberlaadimisdeklaratsiooni originaal.

2. Üleviimis- või ümberlaadimisdeklaratsiooni koopiat peab hoidma vastav püügilaev või mõrd.

3. Edasisi üleviimisi või ümberlaadimisi tehakse laeval tegutseda lubava asjaomase lepinguosalise loal.

4. Vastuvõttev laev, kelle valduses kala on, peab üleviimis- või ümberlaadimisdeklaratsiooni originaali alles hoidma kasvanduseni või lossimiskohani.

5. Üleviimine või ümberlaadimine tuleb kanda iga asjaomase laeva püügipäevikusse.

IV LISA

PÜÜGIARUANDE VORM

ICCATi iganädalane püügiaruanne |

Lipuriik | ICCATi nr | Laeva nimi | Aruande alguskuupäev | Aruande lõppkuupäev | Aruande kestus (päevades) | Püügikuupäev | Saak | Omistatud kaal ühise püügioperatsiooni puhul (kg) |

| | | | | | | Kaal (kg) | Arv tükkides | Keskmine kaal (kg) | |

| | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | |

V LISA

Ühine püügioperatsioon

Lipuriik | Laeva nimi | ICCATi nr | Operatsiooni kestus | Operatsiooni läbiviijate isikuandmed | Laeva individuaalne kvoot | Jaotamise süsteem laeva kohta | Sihtkohaks olev nuumamise või kasvatamisega tegelev kasvandus |

| | | | | | | Konventsiooniosaline | ICCATi nr |

| | | | | | | | |

| | | | | | | | |

| | | | | | | | |

| | | | | | | | |

| | | | | | | | |

| | | | | | | | |

| | | | | | | | |

| | | | | | | | |

Kuupäev ………………………………….:

Lipuriigi kinnitus ……………………………………………

VI LISA

ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava

ICCAT leppis oma neljandal korralisel koosolekul (1975. aasta novembris Madridis) ja 2008. aasta aastakoosolekul Marrakeshis kokku, et:

Vastavalt konventsiooni artikli IX lõikele 3 soovitab ICCATi komisjon konventsiooni ja sellest tulenevate meetmete kohaldamise tagamiseks järgmise rahvusvahelise kontrolli korra kehtestamist väljaspool riikide jurisdiktsiooni jäävate vete üle:

I. tõsised rikkumised

1. Käesoleva korra kohaldamisel tähendab tõsine rikkumine komisjoni poolt vastu võetud ICCATi majandamis- ja kaitsemeetmete järgmist rikkumist:

a) kalapüük ilma konventsiooniosalise lipuriigi välja antud kehtiva litsentsi või loata;

b) komisjoni aruandlusnõuete kohaste püügiandmete ja püügiga seotud andmete kohta piisava arvestuse pidamata jätmine või selliste püügi- ja/või püügiga seotud andmete kohta valeandmete esitamine;

c) kalapüük keelualal;

d) kalapüük keeluajal;

e) ICCATi poolt vastuvõetud kohaldatavate kaitse- ja majandamismeetmetega vastuolus olev mis tahes kavatsuslik püük või pardalhoidmine;

f) ICCATi eeskirjade kohaselt kehtivate püügipiirangute või kvootide oluline rikkumine;

g) keelatud püügivahendite kasutamine;

h) kalalaeva pardatähise, nime või registreerimisandmete võltsimine või tahtlik varjamine;

i) rikkumise uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine;

j) arvukad rikkumised, mis üheskoos moodustavad ICCATi eeskirjade kohaselt kehtivate meetmete tõsise eiramise;

k) volitatud inspektori või vaatleja solvamine, talle vastuhakkamine, tema häirimine, seksuaalne ahistamine, sekkumine tema töösse või selle põhjuseta takistamine;

l) laevaseiresüsteemi tahtlik võltsimine või rikkumine;

m) muud sarnased ICCATi poolt määratletud rikkumised, kui need on lisatud käesolevate menetluste muudetud versiooni ja laiali saadetud;

n) kalastamine jälgimislennukite abil;

o) laevaseire satelliitsüsteemide häirimine ja/või ilma laevaseiresüsteemita töötamine;

p) üleviimistegevus ilma üleviimisdeklaratsioonita.

2. Juhul kui volitatud inspektorid täheldavad pardal viibimise ja inspekteerimise käigus tegevust või tingimust, mis kujutab endast lõikes 1 määratletud tõsist rikkumist, teavitavad inspektsioonilaeva pädevad ametnikud viivitamata kalalaeva pädevaid ametnikke nii otseselt kui ka ICCATi sekretariaadi kaudu.

3. Lipuriigist konventsiooniosaline tagab, et pärast lõikes 2 osutatud inspekteerimist peatab asjaomane kalalaev igasuguse kalastustegevuse. Lipuriigist konventsiooniosaline nõuab, et asjaomane kalalaev suunduks viivitamata sadamasse, kus algatatakse uurimine.

Kui laeva ei kutsuta sadamasse, peab asjaomane konventsiooniosaline esitama aegsasti nõuetekohase põhjenduse tegevsekretärile, kes teeb selle nõudmise korral teistele lepinguosalistele kättesaadavaks.

II. Kontrolli läbiviimine

4. Kontrolli teostavad konventsiooniosaliste riikide valitsuste kalanduskontrollitalituste inspektorid. ICCATi komisjonile teatatakse selleks valitsuste poolt määratud inspektorite nimed.

5. Laevadel, mille pardal on inspektorid, tuleb heisata ICCATi komisjoni heakskiidetud erilipp või –vimpel, et näidata, et inspektor teostab rahvusvahelist kontrolli. Selliselt kasutatavate laevade, mis võivad olla spetsiaalsed inspekteerimislaevad või kalalaevad, nimed teatatakse ICCATi komisjonile esimesel võimalusel.

6. Iga inspektor kannab kaasas lipuriigi ametiasutuste poolt käesoleva lisa lõikes 17 esitatud vormis välja antud isikut tõendavat dokumenti, mis antakse talle ametisse määramisel ja kus on kirjas, et tal on volitused tegutseda ICCATi komisjoni poolt heaks kiidetud korras. Kõnealune isikut tõendav dokument kehtib vähemalt viis aastat.

7. Vastavalt käesoleva lisa punktis 12 kokkulepitud korrale peatub riikide jurisdiktsiooni alt välja jäävates konventsiooni alla kuuluvates vetes parasjagu tuuni või selle lähiliikide püüdmiseks kasutatav laev, kui ta on saanud inspektorit transportivalt laevalt vastava signaali, mis on edastatud rahvusvahelises signalisatsioonikoodis, välja arvatud kalastamise ajal, mille puhul ta peatub kohe pärast kalastamise lõpetamist. Laeva kapten [13] peab inspektori, kellel võib kaasas olla tunnistaja, pardale lubama. Kapten võimaldab inspektoril kontrollida kalasaaki, püügivahendeid ja kõiki asjakohaseid dokumente nii, nagu inspektor peab asjaomase laeva lipuriigiga seotud kehtivate ICCATi komisjoni soovituste järgimise kontrollimiseks vajalikuks, ning inspektor võib küsida mis tahes selgitusi, mida ta peab vajalikuks.

8. Laeva pardale minnes esitab inspektor punktis 6 kirjeldatud dokumendi. Kontrolli viiakse läbi nii, et see tekitaks kalalaevale võimalikult vähe tüli ja ebameeldivusi ning et kala kvaliteet ei halveneks. Inspektor piirdub oma küsitlustes faktide kindlakstegemisega, järgides asjaomase laeva lipuriigiga seotud kehtivaid ICCATi komisjoni soovitusi. Kontrolli käigus võib inspektor küsida kaptenilt mis tahes abi. Ta koostab oma inspekteerimise kohta ICCATi komisjoni poolt heaks kiidetud vormis inspekteerimisakti. Inspektor allkirjastab akti laeva kapteni juuresolekul, kes võib aktile lisada või on lisanud mis tahes märkusi, mida ta peab vajalikuks, ning kes peab neile märkustele alla kirjutama. Nimetatud akti koopiad antakse laeva kaptenile ja inspektori päritoluriigile, kes edastab need laeva lipuriigi asjaomastele asutustele ja ICCATi komisjonile. Komisjoni soovituste rikkumise avastamisel peaks inspektor võimaluse korral teavitama ka lipuriigi pädevaid asutusi, ning teatama sellest ICCATi komisjonile ning teadaolevalt läheduses viibivatele lipuriigi inspekteerimislaevadele.

9. Inspektori takistamist või tema juhiste täitmatajätmist käsitleb laeva lipuriik nii, nagu oleks takistatud lipuriigi inspektorit või jäetud täitmata viimase juhised.

10. Inspektorid täidavad oma kohustusi vastavalt kavas sätestatud eeskirjadele, aga jäävad oma riikide asutuste kontrolli alla ja vastutavad nende ees.

11. Konventsiooniosaliste valitsused võtavad arvesse ja rakendavad meetmeid välisriigi inspektorite aktide põhjal vastavalt käesolevale kavale ja kooskõlas oma riigi õigusaktidega samal alusel kui oma inspektorite aktide puhul. Käesoleva lõike sätted ei kohusta konventsiooniosalise valitsust andma välisriigi inspektori aktile tõendina kõrgemat väärtust kui sellel oleks inspektori päritoluriigis. Konventsiooniosaliste valitsused teevad koostööd, et hõlbustada inspektori poolt käesoleva korra kohaselt esitatud aktist tulenevaid kohtu- või muid menetlusi.

12. a) Konventsiooniosaliste valitsused teatavad iga aasta 1. märtsiks ICCATi komisjonile käesoleva korra kohaldamisel osalemise esialgsed plaanid järgmiseks aastaks ning komisjon võib anda konventsiooniosaliste valitsustele soovitusi riikide tegevuse koordineerimiseks selles valdkonnas, sh inspektorite arvu ja neid transportivate laevade arvu osas.

b) Konventsiooniosaliste valitsused kohaldavad käesolevas soovituses kehtestatud korda ja osalemise kavasid, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti; niisugusest kokkuleppest teatatakse ICCATi komisjonile.

Kava rakendamine mis tahes kahe konventsiooniosalise valitsuse poolt peatatakse siiski kuni kokkuleppe sõlmimiseni, kui üks pooltest on sellest ICCATi komisjonile teatanud.

13. a) Püügivahendeid kontrollitakse vastavalt alapiirkonnas kehtivatele õigusnormidele, kus kontrolli teostatakse. Inspektor märgib akti rikkumise laadi.

b) Inspektoril on õigus inspekteerida kõiki kasutuses olevaid või tekil olevaid kasutusvalmis püügivahendeid.

14. Inspektor kinnitab ICCATi komisjoni poolt heaks kiidetud identifitseerimistähise igale kontrollitud püügivahendile, mis näib olevat vastuolus kontrollitava laeva lipuriigiga seotud kehtivate ICCATi komisjoni soovitustega, ning märgib selle asjaolu oma akti;

15. Inspektor võib pildistada püügivahendeid nii, et oleks näha need osad, mis tema arvates on vastuolus kehtiva määrusega, ning pildistatud esemed tuleb aktis loetleda ja fotode koopiad tuleb lisada lipuriigile saadetavale aruandele.

16. Inspektoril on ICCATi komisjoni kehtestatud tingimustel õigus uurida kalasaaki, et teha kindlaks, kas järgitakse ICCATi komisjoni soovitusi. Ta edastab oma tähelepanekud inspekteeritava laeva lipuriigi asutustele niipea kui võimalik. (Kahe aasta aruanne 1974–1975, II osa.)

17. Inspektorite uus kavandatav ametitõend:

(...PICT...)

VII LISA

Piirkondlik vaatlusprogramm

Vaatlejate määramine

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile iga aasta 15. jaanuariks vaatlejate nimekirja.

2. Vaatlejatel peab oma ülesannete täitmiseks olema järgmine kvalifikatsioon:

a) piisav kogemus kalaliikide ja püügivahendite identifitseerimiseks;

b) ICCATi koolituseeskirjadel põhinevad rahuldavad teadmised ICCATi majandamis- ja kaitsemeetmetest, mida tõendab liikmesriigi poolt välja antud tõend;

c) võime täpselt vaadelda ja avastatu registreerida;

d) vaadeldava laeva või kalakasvanduse lipuriigi keele rahuldav oskus.

vaatleja kohustused

3. Vaatlejad:

a) peavad olema läbinud ICCATi kehtestatud eeskirjadele vastava tehnilise koolituse;

b) peavad olema liikmesriikide kodanikud;

c) peavad olema suutelised täitma punktis 48 sätestatud ülesandeid;

d) peavad olema registreeritud ICCATi peetavas vaatlejate nimekirjas;

e) ei tohi omada hariliku tuuni püügis finantshuvi ega kasutoovat osalust.

Vaatleja ülesanded

4. Vaatleja ülesandeks on eelkõige:

a) seineritel jälgida seineri vastavust ICCATi poolt vastuvõetud asjaomaste majandamis- ja kaitsemeetmetele. Vaatlejad:

i) dokumenteerivad kalastustegevust ja koostavad selle kohta aruanded;

ii) vaatlevad ja hindavad saaki ning kontrollivad püügipäevikusse tehtud kandeid;

iii) koostavad ja edastavad igapäevase aruande seineri üleviimistoimingutest;

iv) teevad kindlaks ja märgivad üles laevad, mis võivad tegeleda kalapüügiga, mis on vastuolus ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetega.

v) dokumenteerivad üleviimistoimingud ja koostavad selle kohta aruanded;

vi) kontrollivad laeva asukohta üleviimistegevuse ajal;

vii) vaatlevad ja hindavad üleviidud tooteid, sh videosalvestiste läbivaatamise abil;

viii) kontrollivad ja registreerivad asjaomase kalalaeva nime ja ICCATi numbri;

ix) teevad teadustööd, kogudes näiteks komisjoni taotluse korral II ülesande kohaseid andmeid ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee juhiste põhjal.

b) kalakasvandustes jälgivad vaatlejad kasvanduse vastavust ICCATi poolt vastuvõetud asjaomaste majandamis- ja kaitsemeetmetele. Vaatlejad:

i) kontrollivad üleviimisdeklaratsiooni ja sumpadesse paigutamise deklaratsiooni andmeid, sh videosalvestiste läbivaatamise abil;

ii) tõendavad üleviimisdeklaratsiooni ja sumpadesse paigutamise deklaratsiooni andmeid;

iii) koostavad ja edastavad igapäevase aruande kalakasvanduse üleviimistoimingutest;

iv) annavad kaasallkirja üleviimisdeklaratsioonile ja sumpadesse paigutamise deklaratsioonile;

v) teevad teadustööd, kogudes näiteks komisjoni taotluse korral näidiseid ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee juhiste põhjal;

c) koostavad üldaruandeid, ühendades käesoleva lõike kohaselt kogutud teabe ja võimaldades kaptenil ja kasvanduse käitajal lisada sellesse igasugust olulist teavet;

d) esitavad eespool osutatud üldaruande sekretariaadile 20 päeva jooksul pärast vaatusperioodi lõppu;

e) täidavad kõiki muid komisjoni antud ülesandeid.

5. 5. Vaatlejad käsitavad konfidentsiaalsena kogu teavet, mis on seotud seinerite ja kalakasvanduste püügi- ja üleviimistegevusega ning annavad selle nõude täitmise kohta kirjaliku nõusoleku vaatlejaks määramisel.

6. 6. Vaatlejad täidavad nõudeid, mis on kehtestatud laeva lipuriigi või riigi poolt, mille jurisdiktsiooni all on kalakasvandus, kuhu nad on vaatlejaks määratud.

7. Vaatlejad järgivad laeva ja kalakasvanduse kõigi töötajate suhtes kehtivat hierarhiat ja üldisi käitumisreegleid, kui kõnealused reeglid ei takista käesoleva programmi raames kirjeldatud vaatlejate ülesannete täitmist ja artiklis 31 sätestatud laeva meeskonna ja kalakasvanduse töötajate kohustuste täitmist.

VIII LISA

Laevaseiresüsteemi teadete edastamise vorm

Andmeelement | Välja kood | Kohustuslik/ valikuline | Tüüp | Sisu | Mõisted |

Teate algus | SR | M | | | süsteemne osa; märgib teate algust |

Aadress | AD | M | Char*3 | ISO-3166 aadress | teateandmete osa; sihtkoht; komisjoni tähistus „EEC” |

Saatja | FR | M | Char*3 | ISO-3166 aadress | teateandmete osa; Edastava lepinguosalise ISO-3 kood |

Järjenumber | SQ | O | Num*6 | NNNNNN | teateandmete osa; järjenumber jooksval aastal |

Sõnumitüüp | TM | M | Char*3 | Kood | teateandmete osa; teate tüüp, „POS” kui asukohateade/teatis, mida edastatakse laevaseiresüsteemi kaudu või muude vahenditega rikkis satelliitseireseadmega laevade puhul |

Raadiokutsung | RC | O1 | Char*7 | IRCS kood | laeva registriandmete osa; laeva nimi |

Reisi number | TN | O | Num*3 | NNN | tegevusandmete osa; püügiretke järjenumber jooksval aastal |

Laeva nimi | NA | O | Char*30 | | laeva registriandmete osa; laeva nimi |

Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber | IR | O1 | Char*12 | ISO-3166 + kood | laeva registriandmete osa. konventsiooniosalise kordumatu laevanumber kui ISO-3 standardile vastav lipuriigi kood, millele järgneb kood (ühenduse laevastikuregistri number ) |

Pardatähis | XR | O1 | Char*14 | | laeva pardanumber või pardanumbri puudumise korral IMO number |

Laiuskraad (detsimaal) | LT | M | Char*7 | +/-DD.ddd | tegevusandmete osa; asukoht teate saatmise ajal |

Pikkuskraad (detsimaal) | LG | M | Char*8 | +/-DDD.ddd | tegevusandmete osa; asukoht teate saatmise ajal |

Kurss | CO | M | Char*3 | 360° kraadi skaala | laeva kurss |

Kiirus | SP | M | Char*3 | Sõlme * 10 | laeva kiirus |

Vaba tekst | MS | O | Char*255 | Häired või juhtumused | Häirete või juhtumuste teade |

Kuupäev | DA | M | Num*8 | YYYYMMDD | teateandmete osa; teate kuupäev |

Kellaaeg | TI | M | Num*4 | HHMM | teateandmete osa; teate kellaaeg |

Teate lõpp | ER | M | | | süsteemne osa; tähistab kirje lõppu |

1Vähemalt üks väljakoodidest RC, IR või XR on kohustuslik.

„Trackwell protocol” kaudu testisüsteemi (httpsgwt) kohta saadetud teate näidis

https://fides.ec.europa.eu/httpsgwt.index.php?application=CYP&method=send&message=//SR//AD/EEC//FR/CYP//SQ/28285//TM/POS//RC/ZWXS//TN/001//NA/LA GROSSE POULE//IR/CYP000000123//XR/ZZ-0604//LT/+47.612//LG/-47.528//CO/280//SP/23//MS/SWITCHING on VMS//DA/20080307//TI//ER//

IX LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 1559/2007 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

Artikkel 2 | Artikkel 2 |

Artikkel 3 | |

Artikkel 4 | Artikkel 4 |

Artikkel 5 | Artikkel 7 |

Artikkel 6 | Artikkel 8 |

Artikkel 7 | Artikkel 9 |

Artikkel 8 | Artikkel 10 |

Artikkel 9 | Artikkel 11 |

Artikkel 10 | Artikkel 12 |

Artikkel 11 | Artikkel 13 |

Artikkel 12 | Artikkel 14 |

Artikkel 13 | Artikkel 15 |

Artikkel 14 | Artikkel 17 |

Artikkel 15 | Artikkel 18 |

Artikkel 16 | Artikkel 19 |

Artikkel 17 | Artikkel 20 |

Artikkel 18 | Artikkel 21 |

Artikkel 19 | Artikkel 23 |

Artikkel 20 | Artikkel 24 |

Artikkel 21 | Artikkel 26 |

Artikkel 22 | Artikkel 27 |

Artikkel 23 | Artikkel 28 |

Artikkel 24 | Artikkel 29 |

Artikkel 25 | Artikkel 30 |

Artikkel 26 | Artikkel 33 |

Artikkel 27 | Artikkel 34 |

Artikkel 28 | Artikkel 35 |

Artikkel 29 | Artikkel 38 |

[1] EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2007 (ELT L 192, 24.7.2007, lk 1).

[2] ELT C [...], [...], lk […].

[3] ELT C [...], [...], lk […].

[4] EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33.

[5] ELT L 340, 22.12.2007, lk 8.

[6] EÜT L 5, 9.1.2004, lk 25. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1799/2006 (ELT L 341, 7.12.2006, lk 26).

[7] EÜT L 263, 3.10.2001, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 869/2004 (ELT L 162, 30.4.2004, lk 8).

[8] ELT L 5, 9.1.2004, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1799/2006 (ELT L 341, 7.12.2006, lk 26).

[9] EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 248, 22.9.2007, lk 1).

[10] ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

[11] ELT L 340, 22.12.2007, lk 8.

[12] ELT L 22, 26.01.2009, lk 1.

[13] Kapten on isik, kes vastutab laeva juhtimise eest.

--------------------------------------------------