52009DC0494

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 25.9.2009

KOM(2009) 494 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

EURODACi kesküksuse 2008. aasta tegevuse aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

EURODACi kesküksuse 2008. aasta tegevuse aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile

1. SISSEJUHATUS

1.1. Kohaldamisala

Nõukogu 11. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 2725/2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil[1] (edaspidi „EURODACi määrus”), on sätestatud, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kesküksuse tegevuse aastaaruande[2]. Käesolevas kuuendas aastaaruandes esitatakse teave süsteemi haldamise ja tõhususe kohta 2008. aastal ning hinnang EURODACi tulemuslikkuse ja kulutõhususe ning kesküksuse teenuse kvaliteedi kohta.

1.2. Õigusraamistiku ja poliitika täiendamine

Selleks et lahendada komisjoni koostatud ja 2007. aasta juunis avaldatud Dublini süsteemi hindamise aruandes[3] (edaspidi „hindamisaruanne”) loetletud probleemid (mis seonduvad EURODACi määruse tõhususega ja sellega, kuidas parandada süsteemi vastavust Dublini määruse eesmärkidele), esitas komisjon 3. detsembril 2008 EURODACi määruse muutmist käsitleva ettepaneku[4].

2008. aastal laiendati EURODACi määruse kohaldamise geograafilist ala Šveitsi võrra, kes liitus EURODAC-süsteemiga 12. detsembril 2008, olles eelnevalt komisjoni teavitanud vastavalt EURODACi määruse artikli 27 lõike 2 punktile a[5].

2. EURODACI KESKÜKSUS[6]

2.1. Süsteemi haldamine

Arvestades hallatavate andmete mahu pidevat suurenemist (teatavate toimingute andmeid tuleb säilitada 10 aastat), 2001. aastast pärineva tehnilise platvormi loomulikku vananemist ja seda, et uute liikmesriikide ühinemise tagajärjel EURODACi lisatavate andmete mahu muutumist ei olnud võimalik prognoosida,[7] ajakohastatakse EURODAC süsteemi. See töö kavatsetakse lõpule viia 2010. aasta esimeses kvartalis. Komisjon kirjutas 2006. aastal alla turvalise üleeuroopalise valitsusasutuste telemaatiliste teenuste süsteemi (s-TESTA) lepingule. 2007. aastal alustasid 18 liikmesriiki üleminekut seniselt TESTA II-lt s-TESTAle, mis on turvalisem ja töökindlam, ning 2008. aasta jooksul läksid süsteemile üle ülejäänud liikmesriigid.

2.2. Teenuse kvaliteet ja kulutõhusus

Komisjon on teinud kõik võimaliku, et pakkuda EURODACi kesküksuse lõppkasutajaks olevatele liikmesriikidele kvaliteetset teenust[8]. 2008. aastal oli EURODACi kesküksus töökorras 99,84 % ajast.

2007. aastal komisjonile teatatud ühele juhtumile lisaks teatati 2008. aastal kahest juhtumist, kus AFIS tuvastas kokkulangevuse valesti. Kuigi vastavalt EURODACi määruse artikli 4 lõikele 6 tuleb liikmesriikidel kõiki päringutulemusi viivitamata kontrollida, ei pea nad komisjonile teatama vastavuse vale tuvastamise juhtumitest[9]. Süsteemi võib ikkagi pidada väga täpseks, arvestades, et selles on sooritatud 1,5 miljonit päringut, tuvastatud 300 000 kokkulangevust ja kokku on esinenud vaid kolm valetuvastust.

Kesküksuse majandus- ja tegevuskulud olid 2008. aastal 605 720,67 eurot. Eelneva aastaga võrreldes nimetatud kulu vähenes, sest 2007. aasta arv sisaldas varuserveri võimsuse olulise suurendamise kulusid[10]. Eelnenud aastatega (2004–2006) võrreldes on 2008. aasta kulud aga süsteemi kõrgemate ülalpidamis- ja käitamiskulude tõttu suurenenud.

EURODACi kulusid võimaldas kokku hoida komisjoni vahendite ja infrastruktuuri (näiteks s-TESTA võrgu) tõhusam kasutamine.

Komisjon osutas IDABC programmi raames ka kesküksuse ja liikmesriikides asuvate üksuste vahelise andmeside ja andmeturbe teenuseid. Kulud, mida esialgse kava kohaselt (määruse artikli 21 lõiked 2 ja 3) oleksid pidanud kandma liikmesriigid, kaeti kokkuvõttes komisjoni vahenditest, kuna kasutati üldkasutatavat infrastruktuuri. Seega säästeti liikmesriikide eelarvevahendeid.

2.3. Andmekaitse ja -turve

EURODACi määruse artikli 18 lõikes 2 on sätestatud seda liiki toimingud, mille puhul on võimalus teha eripäring selle isiku taotlusel, kelle andmeid keskandmebaasis säilitatakse, et kaitsta andmesubjektide õigust pääseda juurde oma andmetele.

2008. aastal langes selliste eripäringute arv oluliselt: 2008. aastal oli 56 sellist päringut, 2007. aastal aga 195. Seega vähenes nende päringute arv 71,3 %.

Tervitatava edusammuna langes eripäringuid kasutavate liikmesriikide arv peaaegu kaks korda (kaheksani, võrreldes eelmise aasta viieteistkümnega).

Nagu on märgitud eelmistes aastaaruannetes ja ka hindamisaruandes, valmistab eripäringute kasutamine endiselt muret ja komisjon peab nende arvu endiselt liiga suureks. Eripäringute tegemise jälgimise parandamiseks sisaldab EURODACi määruse muutmiseks tehtud komisjoni ettepanek nõuet, et liikmesriigid esitaksid andmesubjekti juurdepääsutaotluse koopia liikmesriigi asjaomasele järelevalveasutusele.

Pärast nõupidamist Euroopa andmekaitseinspektoriga kavatseb komisjon võtta meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes jätkavad selle tähtsa andmekaitsesätte kuritarvitamist.

3. ARVANDMED JA JÄRELDUSED

Käesoleva aastaaruande lisas on esitatud tabelid andmetega, mille kesküksus on esitanud ajavahemiku 1. jaanuar – 31. detsember 2008 kohta. EURODACi statistika hõlmab kõigi nende vähemalt 14-aastaste isikute sõrmejäljekirjeid, kes on esitanud taotluse saada varjupaik mõnes liikmesriigis, kes on kinni peetud liikmesriigi välispiiri ebaseaduslikul ületamisel või kes on ebaseaduslikult viibinud mõne liikmesriigi territooriumil (kui pädev asutus peab vajalikuks kontrollida, kas isik on minevikus taotlenud varjupaika).

Tuleb märkida, et EURODACi andmed varjupaigataotluste kohta ei ole võrreldavad Eurostati andmetega, mis põhinevad justiits- ja siseministeeriumidelt igal kuul saadud statistilistel andmetel. Erinevused tulenevad eri meetoditest. Esiteks kogub Eurostat andmeid kõigi, st mis tahes vanuses varjupaigataotlejate kohta. Teiseks eristatakse nende andmetes isikuid, kes taotlevad varjupaika vaatluskuul (mis võib hõlmata ka korduvaid taotlusi) ja isikuid, kes taotlevad varjupaika esmakordselt.

3.1. Edukad toimingud

Edukas toiming on niisugune kesküksuses andmete töötlemise juhtum, mille puhul ei esine probleeme andmete valideerimisega ega vigastest sõrmejälgedest või halvast kvaliteedist tulenevaid tõrkeid[11].

2008. aastal oli kesküksusel 357 421 edukat toimingut, mida on võrreldes 2007. aasta 300 018 eduka toiminguga 19,1 % võrra rohkem. Varjupaigataotlejate andmetega ( 1. kategooria [12]) tehtud toimingute arvu puhul jätkus 2008. aastal 2007. aasta tõusutrend: EURODACi statistikast ilmneb 2007. aastaga (197 284) võrreldes 11,3 % tõus (219 557). Suurenemine tuleneb varjupaigataotluste arvu suurenemisest ELis 2008. aastal.

2008. aastal muutus ka välispiiri ebaseadusliku ületamise pärast kinni peetud isikute ( 2. kategooria [13]) arvu muutumise suund. Pärast 2006–2007 toimunud 8 % langust (38 173-le) suurenes toimingute arv 2008. aastal 62,3 % võrra (61 945-le). Itaalia, Kreeka ja Hispaania sisestavad enamiku asjaomastest andmetest (vastavalt 32 052 (2007. aastal 15 053), 20 012 (2007. aastal 11 376) ja 7 068 (2007. aastal 9 044). Neile järgnevad Ungari (1 220), Ühendkuningriik (344) ja Bulgaaria (307). 2008. aastal ei esitanud 2. kategooria toimingute kohta üldse andmeid 7 liikmesriiki (Eesti, Iirimaa, Island, Luksemburg, Norra, Portugal ja Tšehhi). Lahknevus EURODACile saadetud liikmesriikide ebaseaduslike piiriületuste arvu kajastavate 2. kategooria andmete ja teiste statistiliste allikate vahel (mida rõhutab EURODACi statistika) tuleneb tõenäoliselt EURODACi määruse artikli 8 lõike 1 ebamäärasest sõnastusest[14]. Seda küsimust selgitatakse EURODACi määruse läbivaatamise käigus.

„ 3. kategooria ”[15] toiminguid (liikmesriigis ebaseaduslikult elamise pärast kinnipeetud isikuid) käsitlevate andmete saatmise[16] võimalust kasutati 2008. aastal märkimisväärselt rohkem. Pärast väikest suurenemist aastail 2006–2007 (64 561-le) tõusis toimingute arv 2008. aastal 75 919-le, st 17,6 %. Iirimaa ja Malta on endiselt sellised liikmesriigid, kes ei esita üldse andmeid 3. kategooria toimingute kohta.

3.2. Kokkulangevuse tuvastamine

3.2.1. 1. kategooria andmete kokkulangevus 1. kategooria andmetega

Lisa tabelis 3 on liikmesriikide kaupa esitatud nende isikute varjupaigataotluste arv, kes on varem juba esitanud varjupaigataotluse mõnes teises liikmesriigis („kokkulangevus välisriikide andmetega”) ja samas liikmesriigis („kokkulangevus oma riigi andmetega”[17]). Samas tabelis esitatakse ka ülevaade varjupaigataotlejate järelliikumisest ELis. Lisaks „loomulikule” naaberriikide vahelisele liikumisele ilmneb, et suur hulk Prantsusmaal ja Belgias varupaiga taotlejaid (vastavalt 1 739 ja 625) on varem esitanud taotluse Poolas, ning et Kreeka ja Itaalia puhul on eelnevalt kõige rohkem varjupaigataotlusi registreeritud Ühendkuningriigis (vastavalt 316 ja 680 kokkulangevust välisriikide andmetega). Viimasel juhul on ränne sümmeetriline ja Ühendkuningriigi 1. kategooria toimingute puhul on suurim kokkulangevus (768 juhtumit) Itaalia esitatud andmetega. Tervelt 42,2 % kõigist järgnevatest taotlustest esitatakse samas liikmesriigis, kus esitati eelmine taotlus. Belgia, Küpros, Tšehhi, Poola ja Ühendkuningriik on need liikmesriigid, kus samas liikmesriigis esitati julgelt üle poole järgnevatest taotlustest.

3.2.2. Korduvtaotlused

2008. aastal EURODACis registreeritud 219 557 varjupaigataotlusest olid 38 445 „korduvtaotlused”, mille puhul sama või mõni teine liikmesriik juba oli 1. kategooria toiminguna süsteemi kandnud taotluse esitaja sõrmejäljed. Seega võib süsteemi statistika alusel teha esialgse järelduse, et 17,5 % 2008. aasta varjupaigataotlustest olid korduvad (vähemalt teised) taotlused ning see on 1,5 % rohkem kui aasta varem. Kuid 1. kategooria toimingu süsteemi kandmine ei tähenda iga kord, et isik esitas uue taotluse. Tegelikult moonutab korduvtaotluste statistikat teatavate liikmesriikide tava võtta Dublini määruse alusel üleantavatelt isikutelt uuesti sõrmejäljed. See tähendab, et pärast Dublini määruse kohast üleandmist võetakse ja edastatakse taotleja sõrmejäljed uuesti ning jäetakse seega ekslik mulje, et isik on esitanud uue taotluse. Komisjon kavatseb selle probleemi lahendada ja on EURODACi määruse muudatusettepanekute hulka lisanud nõude, et üleandmise puhul ei registreeritaks uut varjupaigataotlust.

3.2.3. 1. kategooria andmete kokkulangevus 2. kategooria andmetega

1. ja 2. kategooria andmete kokkulangevus annab ülevaate ELi ebaseaduslikult saabunud isikute rändest enne taotluse esitamist. Nii nagu aasta varem, tuvastati kõige rohkem kokkulangevusi Kreeka ja Itaalia ning vähemal määral ka Hispaania ja Ungari sisestatud andmete suhtes. Enamikul juhtudel on tegemist kokkulangevusega oma riigi andmetega, mis annab tunnistust sellest, et suurem osa ebaseaduslikult riiki saabunutest taotleb varjupaika samas riigis[18]. Kõikides liikmesriikides kokku ebaseadusliku piiriületamise eest kinnipeetud ja varupaigataotluse esitanud isikutest rohkem kui pooled (64,4 %) esitavad taotluse samas liikmesriigis, kuhu nad saabusid ebaseaduslikult.

Enamik Kreeka kaudu ebaseaduslikult ELi saabunutest ja sealt edasi rännanutest suunduvad kas Itaaliasse, Madalmaadesse, Norrasse või Ühendkuningriiki. Itaalia kaudu saabunud suunduvad peamiselt Norrasse, Rootsi, Šveitsi[19] ja Ühendkuningriiki. Hispaania kaudu sisenenud lähevad enamjaolt Prantsusmaale ja Itaaliasse, samas kui Ungari kaudu sisenenud lähevad eeskätt Austriasse.

3.2.4. 3. kategooria andmete kokkulangevus 1. kategooria andmetega

Kõnealuste kokkulangevuste alusel saab teha järeldusi selle kohta, millises riigis esitasid ebaseaduslikud sisserändajad esimese varjupaigataotluse enne teise liikmesriiki edasiliikumist. Silmas tuleb pidada aga seda, et 3. kategooria toiminguid käsitlevate andmete esitamine ei ole kohustuslik ning osa liikmesriike ei kontrolli korrapäraselt nende toimingute kohta esitatud andmeid.

Olemasolevad andmed annavad tunnistust sellest, et nagu eelneval aastalgi, olid ebaseaduslikult Saksamaal elamise eest kinnipeetud isikud varem taotlenud varjupaika Austrias või Rootsis ning et ebaseaduslikult Prantsusmaal elamise eest kinnipeetud isikud olid varem taotlenud varjupaika Itaalias või Ühendkuningriigis. Hiljutise trendina võib suurel arvul varjupaigataotlejaid, kes esmalt taotlesid varjupaika Itaalias, leida ebaseaduslikult elamas Norras. Tuleb märkida, et keskmiselt 19,6 % riigis ebaseaduslikult elanud isikutest olid varem esitanud varjupaigataotluse mõnes liikmesriigis.

3.3. Andmete hiline edastamine

EURODACi määruses on sõrmejälgede edastamiseks praegu ette nähtud väga ebamäärane tähtaeg, mis võib praktikas põhjustada märkimisväärset hilinemist. Tegemist on äärmiselt olulise küsimusega, kuna viivitused sõrmejälgede edastamisel võivad viia tulemusteni, mis ei vasta Dublini määruses sätestatud vastutuse põhimõtetele. Sellele, et võetud sõrmejäljed saadetakse EURODACi kesküksusele liiga hilja, osutati juba eelmistes aastaaruannetes ning see tõsteti probleemina esile hindamisaruandes.

Võrreldes eelnenud aasta paremate tulemusega 2008. aastal hilinemine andmete esitamisel üldiselt suurenes, kusjuures viletsaim rekord oli 22,09 päeva[20]. Pidades silmas eelmises, 2006. aasta aruandes esitatud kahte võimalikku sündmuste käiku (valed kokkulangevused[21] ja kokkulangevuste puudumine[22]), rõhutab komisjon, et hilise edastamise tulemusel võib vastutus langeda valele liikmesriigile.

Sõrmejälgede halvemal edastamisel on käegakatsutavad tagajärjed: kokkulangevuste puudumise ja valede kokkulangevuste hulk suureneb.

2008. aastal avastas kesküksus 450 kokkulangevuse puudumise juhtumit, mis on 2007. aasta arvuga (60) võrreldes 7,5 korda rohkem. Valesid kokkulangevusi oli 324 (2007. aastal 233). Eespool esitatud tulemuste põhjal meenutab komisjon liikmesriikidele veel kord, et neil tuleb võtta kõik meetmed andmete esitamiseks vastavalt EURODACi määruse artiklitele 4 ja 8.

EURODAC määruse muutmist käsitlevas ettepanekus nähakse EURODACi kesküksusele andmete esitamiseks ette 48-tunnine tähtaeg.

3.4. Toimingute kvaliteet

2008. aastal ebaõnnestus keskmiselt 6,4 % liikmesriikide toimingutest, mida on umbes sama palju kui eelnenud aastatel (2006: 6,03 %, 2007: 6,13 %). 10 %st kõrgem oli see näitaja kuuel liikmesriigil: Eesti (26,67 %), Luksemburg, Madalmaad, Malta, Soome ja Ühendkuningriik. Keskmisest kõrgem oli see näitaja 13 liikmesriigil. Rõhutagem, et ebaõnnestumiste määr ei sõltu tehnikast ega süsteemi puudustest. See tuleneb eelkõige liikmesriikide esitatavate sõrmejäljekujutiste halvast kvaliteedist, inimlikust eksimusest ja sõrmejälgede esitajate seadmete valest seadustusest. Teisest küljest tuleb aga märkida, et teatavatel juhtudel kajastavad kõnealused arvud süsteemi tagasilükatud halva kvaliteediga sõrmejäljekujutiste uuesti esitamist. Mõistes, et teatav viivitus võib olla põhjustatud sõrmejälgede võtmise ajutisest võimatusest (kahjustatud sõrmeotsad või muud terviseprobleemid, mis takistavad sõrmejälgede kiiret võtmist), juhib komisjon siiski veelkord tähelepanu asjaolule, et ebaõnnestumiste kõrget määra on rõhutatud ka eelmistes aastaaruannetes, milles ühtlasi paluti liikmesriikidel anda vajalikku koolitust oma EURODACi personalile ning seadistada oma seadmed nii, et vigade arv oleks väiksem.

4. JÄRELDUSED

2008. aastal olid EURODACi kesküksuse teenuse osutamise kiiruse, tulemuslikkuse, turvalisuse ja kulutõhususe näitajad head.

Kuna ELis esitatud varupaigataotluste arv 2008. aastal suurenes, suurenes ka EURODACi 1. kategooria toimingute arv. 2. kategooria toimingute arv suurenes 62,3 % võrra ning 3. kategooria toimingute arv 17,6 % võrra.

Endiselt põhjustab muret hiljuti teravamaks probleemiks muutunud andmete hiline edastamine EURODACi kesküksusele.

Tabel 1: EURODACi kesküksus, andmed andmebaasi sisu kohta 31. detsembri 2008. aasta seisuga

[pic]

Tabel 2: EURODACi kesküksuse edukad toimingud 2008. aastal

[pic]

Tabel 3: Vastavuse tuvastamine 2008. aastal: 1. kategooria andmete kokkulangevus 1. kategooria andmetega

[pic]

Tabel 4: Vastavuse tuvastamine 2008. aastal: 1. kategooria andmete kokkulangevus 2. kategooria andmetega

[pic] |

Tabel 5: Vastavuse tuvastamine 2008. aastal: 1. kategooria andmete kokkulangevus 3. kategooria andmetega

[pic]

Tabel 6: Ebaõnnestunud toimingute osakaal (%) 2008. aastal

[pic]

Tabel 7: Keskmine aeg, mis kulub sõrmejälgede võtmisest nende saatmiseni EURODACi kesküksusele 2008. aastal

[pic]

Tabel 8: 1. kategooria andmete valed kokkulangevused 1. kategooria andmetega 2008. aastal

[pic]

Tabel 9: 2. kategooria andmete hilisest saatmisest tingitud 1. kategooria andmete ja 2. kategooria andmete kokkulangevuste puudumine 2008. aastal

[pic]

Tabel 10: Blokeeritud andmetega (määruse (EÜ) nr 2725/2000 artikkel 12) tuvastatud kokkulangevuste jaotumine 2008. aastal

[pic]

Tabel 11: 9. kategooria juhtumid liikmesriigiti 2008. aastal

[pic]

[1] EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1.

[2] EURODACi määruse artikli 24 lõige 1.

[3] Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule: Dublini süsteemi hindamisaruanne, KOM(2007) 299 (lõplik), {SEK(2007) 742}.

[4] Ettepanek: Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist Dublini määruse tõhusa kohaldamise eesmärgil, KOM(2008) 825.

[5] Komisjon osutas Šveitsile EURODAC-süsteemiga ühinemisel abi, korraldades muu hulgas eeltestimise.

[6] EURODACi kesküksuse üldine kirjeldus ning kesküksuses töödeldavate toimingute liikide ja tuvastatavate vastavuste liikide määratlused on esitatud EURODACi kesküksuse tegevuse esimeses aastaaruandes (vt EURODACi kesküksuse tegevuse esimene aastaaruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile, SEK(2004) 557, lk 6).

[7] Kuna EURDACi määrust kohaldavad kõik ELi liikmesriigid ning Norra ja Island, kasutatakse käesolevas aruandes mõistet „liikmesriik” kõigi 29 EURODACi andmebaasi kasutava riigi kohta.

[8] Lisaks kesküksuse teenustele (nagu vastavuse tuvastamine ja andmete säilitamine) osutatakse ka kesküksuse ja riikide juurdepääsupunktide vahelist andmesideteenust ja turbeteenust.

[9] Komisjon on teinud ettepaneku muuta EURODACi määruse läbivaatamise käigus vastavuse vale tuvastamise juhtumitest teatamine liikmesriikidele kohustuslikuks.

[10] Varuserverit kasutatakse, kui kesküksus ei ole töökorras ja sellel on ka testimissuutlikkus, et liikmesriigid või ühinevad riigid saaksid uusi lahendusi testida.

[11] Lisa 2. tabelis on ajavahemiku 1. jaanuar–31. detsember 2008 kohta liikide kaupa esitatud liikmesriikide edukate toimingute andmed.

[12] Andmed varjupaigataotluste kohta. Varem teises liikmesriigis varjupaigataotluse esitanud varjupaigataotlejate sõrmejälgedega võrdlemiseks saadetud varupaigataotlejate sõrmejäljed (kõigi 10 sõrmejälje kujutised). Neid andmeid võrreldakse 2. kategooria andmetega (vt allpool). Kõnealuseid andmeid säilitatakse 10 aastat, v.a määruses sätestatud erijuhud (näiteks kustutatakse andmed isikute kohta, kes on saanud mõne liikmesriigi kodakondsuse).

[13] Andmed nende välismaalaste kohta, kes peeti kinni välispiiri ebaseadusliku ületamise pärast, kuid keda ei saadetud tagasi . Need andmed (kõigi 10 sõrmejälje kujutised) saadetakse vaid säilitamiseks, et neid saaks võrrelda hiljem kesküksusele esitatavate varjupaigataotlejaid käsitlevate päringutega. Kõnealuseid andmeid säilitatakse kaks aastat, välja arvatud andmed, mis kustutatakse kohe, kui isik saab elamisloa, lahkub liikmesriigist või saab mõne liikmesriigi kodakondsuse.

[14] „Iga liikmesriik võtab vastavalt Euroopa inimõiguste konventsioonis ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmetele viivitamata kõikidelt vähemalt 14aastastelt kolmandatest riikidest pärit välismaalastelt, kelle pädevad kontrolliasutused on kinni pidanud seoses kõnealuse liikmesriigi maismaa-, mere- või õhupiiri ebaseadusliku ületamisega ja keda ei ole tagasi saadetud , kõikide sõrmede sõrmejäljed.”

[15] Seejuures võrreldakse liikmesriigis ebaseaduslikult elamise pärast kinnipeetud kolmandate riikide kodanike andmeid andmebaasis juba leiduvate varupaigataotlejate sõrmejälgedega

[16] Andmed liikmesriigis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste kohta. Neid andmeid ei talletata, kuid neid võrreldakse varjupaigataotlejate andmetega keskandmebaasis. Kõnealuste andmete esitamine ei ole liikmesriikidele kohustuslik

[17] Oma riigi andmetega kokkulangevuse statistika ei tarvitse olla kooskõlas kesküksusele esitatud ja liikmesriikides registreeritud kokkulangevuste arvuga, kuna osa liikmesriike ei kasuta artikli 4 lõikes 4 sätestatud võimalust, mille kohaselt kesküksus võrdleb sõrmejälgi ka sama liikmesriigi varem esitatud ja keskandmebaasis talletatud sõrmejälgedega. Ka juhul, kui liikmesriik ei kasuta nimetatud võimalust, hõlmab kesküksuse teostatav võrdlus tehnilistel põhjustel andmebaasi kõiki (nii sama riigi kui ka teiste riikide esitatud) andmeid, kuid kesküksus annab vastuseks „kokkulangevus puudub”, kuna liikmesriigi päring ei hõlma võrdlust tema enda esitatud andmetega.

[18] Varjupaigataotluse esitamine on tähtsam sündmus kui ebaseaduslik sisenemine, mistõttu juhul, kui isik esitab piiril kinnipidamise järel varjupaigataotluse, ei tule 2. kategooria toimingut sisestada.

[19] Šveitsi käsitlevaid statistilisi andmeid peab kaaluma selle asjaolu valguses, et nimetatud riik liitus liitus EURODAC-süsteemiga alles 12. detsembril 2008, seega kajastavad need andmed vähem kui kolme nädalat tegevust süsteemis.

[20] Suurima hilinemisega andmeid esitava riigi aasta keskmine hilinemine ühe kategooria andmete esitamisel.

[21] Vale kokkulangevuse puhul esitab kolmanda riigi kodanik varjupaigataotluse liikmesriigis A, kus võetakse selle isiku sõrmejäljed. Ajal, kui sõrmejäljed on veel kesküksusele edastamata (1. kategooria toiming), võib isik edasi liikuda liikmesriiki B ja esitada seal uue varjupaigataotluse . Kui liikmesriik A esitab sõrmejäljed hiljem kui liikmesriik B, talletatakse tema esitatud sõrmejäljed keskandmebaasis hiljem kui liikmesriigi B esitatud sõrmejäljed ja nende esitamisel tuvastataks vastavus liikmesriigi B esitatud sõrmejälgedega. Seega langeks vastutus varjupaigataotluse töötlemise eest liikmesriigile B, mitte aga liikmesriigile A, kus taotlus esitati varem.

[22] Kokkulangevuse puudumine on juhtum, mille puhul kolmanda riigi kodanik peetakse kinni ebaseadusliku piiriületuse eest ja liikmesriigis A, kuhu ta saabus, võetakse tema sõrmejäljed. Ajal, kui sõrmejäljed on veel kesküksusele edastamata (2. kategooria toiming), võib isik edasi liikuda liikmesriiki B ja esitada varjupaigataotluse . Sellega seoses võetakse tema sõrmejäljed ka liikmesriigis B. Kui liikmesriik B esitab sõrmejäljed (1. kategooria toiming) varem, registreeritakse kesküksuses esimesena 1. kategooria toiming, ning taotluse peab läbi vaatama liikmesriik B, mitte liikmesriik A. Kui 2. kategooria toimingu andmed esitatakse hiljem, jääb kokkulangevus tuvastamata, sest süsteemis 2. kategooria toimingu andmed puuduvad.