52009DC0115

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 11.3.2009

KOM(2009) 115 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Aruanne gaasi ja elektri siseturu loomisel tehtud edusammude kohta {SEC(2009) 287}

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Aruanne gaasi ja elektri siseturu loomisel tehtud edusammude kohta

A. TAUST

Mitu aastat tagasi alanud ELi elektri- ja gaasituru liberaliseerimine on andnud tõhusa panuse energiasektori uuendamisse. See on aidanud arendada energiasektori ettevõtluspotentsiaali, soodustades mitmeid energiaga seotud tegevusi alates erinevate taastuvenergiavormide tootmisest ja lõpetades finantsturgude loomisega energiaalaste tuletisinstrumentidega kauplemiseks. Praegu on turul osalejad paremini ette valmistatud kiireteks majandus- ja keskkonnamuutusteks, eelkõige energiasektorile konkreetseid väljakutseid esitava kliimamuutusega tegelemiseks. Käesolev aruanne annab tunnistust sellest, et viimase viie aasta jooksul on olukord ELi elektri- ja gaasiturul märkimisväärselt paranenud.

Ehkki tegemist on julgustava ja liberaliseerimisprotsessi eeliseid rõhutava arenguga, tuleb turu täielikuks liberaliseerimiseks veel mõndagi ära teha. Ikka veel leidub mitmeid valdkondi ja liikmesriike, kus olemasolevaid õigusakte (teine siseturu pakett) nõuetekohaselt ei rakendata või kus on ilmnenud vajadus uute õigusaktide järele. ELi õigusaktide nõuetekohase rakendamise tagamiseks riiklikul tasandil kohaldab komisjon rikkumismenetlusi ja energia siseturu kolmandat paketti[1], millega täiendatakse siseturuga seotud õigusakte.2008. aasta juunis ja juulis läbis kõnealune pakett esimese lugemise Euroopa Parlamendis; 2008. aasta oktoobris jõuti nõukogus poliitilise kokkuleppeni. Teine lugemine algas 2009. aasta jaanuaris ning pakett peaks vastu võetama 2009. aasta keskel. Seejärel tuleb kolmas siseturu pakett siseriiklikku õigusesse üle võtta.

Seepärast on käesoleva aruande üks eesmärke välja selgitada praeguse olukorra puudused ja näidata, missugustes valdkondades tuleks võtta täiendavaid meetmeid. Aruanne põhineb peamiselt kahel allikal: liikmesriikide reguleerivate asutuste esitatud aruanded ja Eurostati andmed lõpphindade kohta. Liikmesriikide aruanded, mis esitati komisjonile 2008. aasta teisel poolel, hõlmavad peamiselt 2007. aastat; Eurostati värskeimad andmed käsitlevad 2008. aasta esimest poolt.

B. PÕHIVALDKONDADE ARENG, SÄILINUD PUUDUSED

1. Õigusaktide rakendamine

Rohkem kui neli aastat pärast tähtaja möödumist (1. juuli 2004) pole teist elektridirektiivi ja teist gaasidirektiivi[2] ikka veel täielikult rakendatud.

Mitmed liikmesriigid, sealhulgas Taani, Luksemburg ja Madalmaad, on mõlemad direktiivid vastavate siseriiklike õigusaktide abil praeguseks nõuetekohaselt rakendanud. Arengut on märgata ka teistes liikmesriikides. Tšehhi, Soome, Saksamaa, Kreeka, Läti, Leedu, Sloveenia ja Ühendkuningriik on pärast Euroopa Komisjonilt põhjendatud arvamuse saamist oma siseriiklikud õigusaktid ELi nõuetega vastavusse viinud. Teatavate sätete täieliku ja nõuetekohase rakendamise tagamiseks on komisjon mõnede liikmesriikide suhtes olnud sunnitud võtma õiguslikke meetmeid. Euroopa Komisjon kontrollib pidevalt siseriiklikke õigusakte. Elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühma (ERGEG) poolt teostatava elektrimääruse[3] ja gaasimääruse[4] täitmise kontrolli tulemused näitavad, et kõiki nõudeid praegu veel ei järgita; eelkõige esineb puudusi seoses liikmesriikide reguleerivate asutuste volitustega karistuste kehtestamiseks ning läbipaistvust käsitlevate küsimustega.

Gaasisektoris leiti, et mitmes liikmesriigis esineb puudujääke asjaomaseid sisse- ja väljavoolupunkte, lepingulisi ja olemasolevaid võimsusi ning möödunud perioodide gaasivoolu käsitlevate andmete avaldamise puhul. Komisjon kontrollib kehtivate nõuete korrektset rakendamist ja leiab, et olemasolevaid nõudeid tuleks turul osalejate vajaliku teabega varustamiseks veelgi karmistada. Lisaks sellele tuleks ühtlustada eeskirju, mis on liikmesriigiti ikka veel väga erinevad[5].

Paranenud on elektrimääruse ja ülekoormusega tegelemise suuniste nõuete järgmine. Umbes pooltel vastastikku seotud süsteemidel on mitu korda päevas toimiv jaotusmehhanism; ülejäänute puhul tuleks kõnealuseid jaotusmehhanisme rakendada nii ruttu kui võimalik. Tuleks võtta meetmed, et tagada kõigi läbipaistvusnõuete ja ühise kooskõlastatud võimsuse jaotamise mehhanismi täielik rakendamine[6].

Euroopa Komisjon kaalub rikkumismenetluste algatamist valdkondades, kus esineb elektri- ja gaasidirektiivi ning elektri- ja gaasimääruse nõuete täitmata jätmist.

2. Turu integreerimine

Euroopa elektri- ja gaasituru integreerimise põhieelduseks on turgude piisav vastastikune seotus ja vastastikuse seotuse tõhus kasutamine. Sellest tulenev piiriülese kaubanduse hoogustumine aitab vähendada turumõju ning konkurentsi suurenemine turul muudab hinnad ja teenused tarbijatele soodsamaks.

Elektriturgude ülekoormustasude suurus[7] osutab sellele, et turu täielikuks integreerimiseks tuleb suurendada investeeringuid piiriülestesse võimsustesse. Julgustavaks märgiks on ka selge suundumus elektribörside hetketuru mahtude suurenemisele[8], ehkki börsil kaubeldavate mahtude osakaal on kogutarbimisega võrreldes ikka veel tagasihoidlik[9]. Teine üha nähtavamaks muutuv suundumus on kauplejate aktiivsuse suurenemine elektribörsidel.

Tabel 1. Elektribörside hetketuru mahud

Mahuprotsent tarbimisest | Aktiivsete kauplejate arv elektribörsil |

Taani | 96,09 | 99,16 | 3,20 | puudub | 9 | ei kohaldata |

Rootsi | 70,22 | 85,32 | 21,52 | puudub | 150 | ei kohaldata |

Hispaania | 51,90 | 80,06 | 54,25 | 22 | 25 | 3 |

Itaalia | 58,22 | 65,11 | 11,83 | 80 | 89 | 9 |

Soome | 42,00 | 45,85 | 9,16 | ei kohaldata | ei kohaldata | ei kohaldata |

Portugal | 0,00 | 43,63 | ei kohaldata | puudub | 2 | ei kohaldata |

Leedu | 18,88 | 21,98 | 16,43 | 5 | 5 | 0 |

Saksamaa | 15,60 | 21,48 | 37,68 | 161 | 192 | 31 |

Madalmaad | 17,14 | 18,48 | 7,81 | puudub | puudub | ei kohaldata |

Rumeenia | 7,74 | 9,32 | 20,31 | puudub | 99 | ei kohaldata |

Prantsusmaa | 6,19 | 9,20 | 48,73 | 74 | 68 | -6 |

Belgia | 0,59 | 8,43 | 1325,26 | puudub | 24 | ei kohaldata |

Ühendkuningriik | 4,33 | 4,71 | 8,97 | 51 | 60 | 9 |

Austria | 2,70 | 3,73 | 38,19 | 37 | 40 | 3 |

Poola | 1,11 | 1,60 | 43,10 | puudub | puudub | ei kohaldata |

Sloveenia | 0,01 | 0,01 | 97,45 | 14 | 15 | 1 |

Allikas: reguleerivate asutuste andmed

Gaasibörside mahud kasvasid 2007. aastal 33 %. Tegemist on järjekordse märkimisväärse kasvuga pärast 2006. aasta 44 % tõusu. Praegu on enamiku gaasibörside füüsilised mahud vastavate turgude kogutarbimisega võrreldes ikka veel suhteliselt väikesed.

Joonis 2. Gaasibörside mahud (miljardites kuupmeetrites)

[pic]

Allikas: AT Kearney

Käimas on mitmed projektid, mille eesmärk on edendada turu integreerimist uute infrastruktuuride abil. Nii näiteks lepiti kokku uue vastastikuse sidumise loomises Prantsuse-Hispaania piiril. Mitmele suurele infrastruktuuriprojektile on gaasidirektiivi[10] artikli 22 või elektrimääruse[11] artikli 7 kohaselt antud vabastusi seoses reguleeritud juurdepääsu korraldamisega kolmandatele isikutele.

Piirkondlikud algatused

Elektrisektoris on käegakatsutav edu saatnud mitmeid piirkondlikke algatusi: ühine võimsuse jaotamise süsteem Itaalia-Sloveenia ja Itaalia-Šveitsi piiril; Saksamaa ja Lääne-Taani vahelise võrguühenduse pideva päevasisese kauplemise platvorm; Prantsusmaa ja Suurbritannia vahelise võrguühenduse piiriülene tasakaalustussüsteem; „üks päev ette” põhimõttele tuginev turgude sidumine Saksamaa ja Taani võrguühenduste vahel; täpsema teabe avaldamine koormuste, edastamise ja tasakaalustamise kohta (Põhja-Euroopa ning Kesk- ja Ida-Euroopa). Kõik see tähendab jätkuvat arengut. (Piirkondliku) turuintegratsiooni jätkuvaks edendamiseks oleks vaja kaaluda ühtse oksjoniplatvormi loomist ja turgude sidumist[12]. Kesk- ja Ida-Euroopa ühise enampakkumiste ameti ning Kesk- ja Lääne-Euroopa võimsuse jaotamise ameti (CASC) edusammud peaksid olema eeskujuks ka teistele piirkondadele.

Gaasisektoris võis arengut märgata seoses järgmiste piirkondlike algatustega: Kesk-Euroopa gaasibörsil (CEGH) kehtestati „üks päev ette” põhimõttele tuginev gaasihinnaindeks; töötati välja konkreetsed plaanid vastastikuse sidumise parandamiseks Prantsusmaa ja Hispaania piiril; Euroopa loodepiirkonnas keskenduti tasakaalustamise, gaasi kvaliteedi, gaasibörside ja läbipaistvusega seotud küsimustele. Turu edasiseks integreerimiseks on vaja pöörata rohkem tähelepanu võimsuse jaotamisele ja tõhusat gaasimüüki edendavate teenuste pakkumisele, samuti tuleks tagada, et võrgutariifid (kulupõhised või turupõhised) tekitaksid huvi eelkõige piiriüleste investeeringute vastu. Sama oluline on ka mittediskrimineerivate, läbipaistvate ja kõiki liikmesriike hõlmavate tasakaalustuseeskirjade rakendamine.

3. Kontsentratsioon ja konsolideerimine

15 liikmesriigi elektri hulgiturul kontrollivad kolm suurimat elektritootjat ikka veel rohkem kui 70 % tootmisvõimsusest. Elektri hulgituru kõrgele kontsentratsioonile osutab ka see, et mõõdukalt kontsentreeritud elektriturg oli ainult kaheksas liikmesriigis.

Joonis 3. Turukontsentratsioon elektri hulgiturul (HHI põhjal)

[pic] Allikas: reguleerivate asutuste andmed

Gaasi hulgituru kontsentratsioon on veelgi kõrgem. 12 liikmesriigis on kolme suurima hulgimüüja käes vähemalt 90 % gaasiturust.

Vaja oleks astuda täiendavaid samme nõuetekohaselt toimiva jaeturu väljaarendamiseks. 14 liikmesriigis on kolme suurima ettevõtte käes 80 % elektri jaeturust. Järgneval joonisel esitatud HHI näitab gaasi jaeturu kontsentratsiooni. Mõõduka kontsentratsiooniga turg on ainult ühes liikmesriigis.

Joonis 4. Gaasi jaeturu kontsentratsioon

[pic]

Allikas: Capgemini

4. Hinnasuundumused

Elektri- ja gaasihindu on oluliselt mõjutanud toornafta hinna tõus rahvusvahelistel turgudel. 2008. aasta esimesel poolel tõusis Brenti toornafta igakuine keskmine hind kuue kuuga 36 %[13]. 2008. aasta juulist detsembrini vähenes Brenti toornafta igakuine keskmine hind ülemaailmse majanduskriisi ja nafta nõudluse vähenemise tagajärjel 64 %.

Joonis 5. Brenti toornafta igakuine keskmine hind (eurodes)

[pic]

Allikas: Platts

Toornafta hinna muutused rahvusvahelisel turul mõjutavad ka gaasi- ja elektrihindu, sest nafta hinda kasutatakse pikaajalistes gaasitarnelepingutes võrdlushinnana. Gaasituru tõhusam toimimine, mitmekesisematest allikatest pärinevad gaasitarned ja soodsamad imporditingimused peaksid seda sidet tulevikus nõrgendama. Hindade läbivaatamise klauslites arvutatakse hinnamuutused kindlaksmääratud perioodi möödudes (üldjuhul 3–6 kuud); toornafta hinna langus peaks 2009. aastal kaasa tooma ka gaasi- ja elektrihindade languse.

Elektrihinnad kodutarbijatele olid 2008. esimesel poolel võrdlemisi erinevad, osutades turu puudulikule integreerimisele. Liikmesriikide elektrihindade erinevustel on mitmeid põhjusi: esiteks, elektri tootmisega kaasnevad erinevad tootmiskulud (eelkõige küttesegu hind); teiseks, piisava tootmisvõimsuse olemasolu; kolmandaks mängib olulist rolli konkurents hulgi- ja jaeturul. Lõpetuseks tuleb märkida, et üheks liikmesriikidevaheliste hinnaerinevuste põhjuseks on ka reguleeritud hinnad.

Aruandeperioodil oli elektrihindade kasv liikmesriigiti väga erinev. Kodutarbijatele müüdava elektri hind tõusis keskmiselt peaaegu 2 %[14]. Vaatlusalusel perioodil suurenes elektri hind kodutarbijatele kõige rohkem Ungaris, Tšehhis, Taanis, Belgias, Lätis ja Küprosel (üle 13 %). Absoluutarvudes ei ole elektrihinna järsk tõus ja kõrgeimad elektrihinnad omavahel tingimata seotud, välja arvatud Küprose ja Belgia puhul. Absoluutarvudes (ilma maksudeta) on elekter kõige kallim Iirimaal, vaatamata 8 % hinnalangusele. Joonis 6 näitab, et kõigis viies kodutarbijatele odavaimat elektrit müüvas liikmesriigis kehtivad reguleeritud hinnad[15]. See annab alust arvata, et hinnatõusu erinevuste üheks põhjuseks võivad olla teatavad poliitilised meetmed (nt reguleeritud hinnad); samuti ilmneb, et elektrihind tõusis kõige rohkem nendes liikmesriikides, kus nõudluse ja pakkumise tasakaalu kõige rohkem häiriti.

Joonis 6. Elektrihinnad kodutarbijatele (ilma maksudeta) [16]

[pic]

Allikas: Eurostat

Ostujõu pariteeti (PPP)[17] arvestades on kodutarbijatele müüdava elektri hinnad kõige kõrgemad Ungaris, Slovakkias, Saksamaal, Küprosel, Taanis ja Poolas (koos kõigi maksudega). Kõigis nimetatud liikmesriikides peale Saksamaa kohaldatakse reguleeritud hindu. Elektrihinnad kodutarbijatele on madalamad Soomes, Prantsusmaal, Norras, Eestis, Kreekas ja Lätis.

Gaasihinnad kodutarbijatele tõusid rohkem kui elektrihinnad (ilma maksudeta). 2008. aasta esimesel poolel oli hinnatõus umbes 5–7 %. Reguleeritud hindade mõju võib märgata ka gaasisektoris. Rumeenias, Iirimaal ning vähemal määral ka Portugalis võis täheldada kodutarbijatele müüdava (reguleeritud) gaasihinna langust. Seitsmes kõige madalamate gaasihindadega liikmesriigis (Rumeenia, Eesti, Leedu, Bulgaaria, Läti, Ungari ja Poola) kohaldatakse reguleeritud hindu.

Kõige odavama (reguleerimata) hinnaga müüakse gaasi Ühendkuningriigi kodutarbijatele. Madalmaade gaasihinnad on samuti võrdlemisi soodsad. Need kaks liikmesriiki on ka suurimad kohalikud gaasitootjad.

Joonis 7. Gaasihinnad kodutarbijatele (ilma maksudeta) [18]

[pic]

Allikas: Eurostat

Ostujõu pariteeti arvestades on gaasihinnad kodutarbijatele kõige kõrgemad Rootsis, Bulgaarias, Austrias, Portugalis ja Sloveenias; madalaimad gaasihinnad olid Ühendkuningriigis, Ungaris, Lätis, Iirimaal, Prantsusmaal ja Eestis.

Madalmaades ja Rootsis, kus hindu ei reguleerita, oli hinnatõus kodutarbijatele (gaas ja elekter, ilma maksudeta) ELi keskmisest madalam. Tarnijaid vahetavate tarbijate arvukus Madalmaades osutab sellele, et tõeline konkurents jaeturul aitab vältida olulist hinnatõusu. Sama kehtib ka Ühendkuningriigis kodutarbijatele müüdava elektri hinna suhtes, vaatamata kodutarbijatele müüdava gaasi hinna tõusule. Ühendkuningriigis on kodutarbijatele müüdava gaasi hind ostujõu pariteeti arvestades madalaim kogu ELis. Märkimist väärib ka see, et Ühendkuningriigis on gaasibörsi hinnamuutuste mõju pikaajaliste gaasitarnelepingute indekseerimisele Mandri-Euroopaga võrreldes oluliselt suurem[19].

Gaasihind tööstustarbijatele tõusis 2008. aasta esimesel poolel 2007. aasta teise poolega võrreldes märgatavalt rohkem (5–13 %, ilma maksudeta), kui tööstustarbijatele müüdava elektri hind. Üldiseks suundumuseks on see, et olulisem hinnatõus tabas suuremaid tööstustarbijaid[20]. Gaasihind tööstustarbijatele tõusis oluliselt Rootsis, Slovakkias, Luksemburgis, Saksamaal, Belgias, Tšehhis, Ungaris, Leedus ja Eestis. Ka antud juhul osutavad liikmesriikidevahelised erinevused ebapiisavale konkurentsile (hulgi)turul ja turuintegratsiooni puudumisele.

Kõige suurem elektrihinna tõus tabas Austria, Belgia, Tšehhi, Ungari, Slovakkia, Läti ja Portugali tööstustarbijaid. Suurim hinnatõus ei tarvitse siiski alati tähendada kõrgemaid elektrihindu: 2008. aasta esimesel poolel olid tööstustarbijatele müüdava elektri hinnad kõige kõrgemad Küprosel, Iirimaal, Maltal ja Slovakkias[21].

5. Võrguettevõtjate sõltumatus

Aruandeperioodil võis märgata teatavat edasiminekut võrguettevõtjate eraldamise valdkonnas. Jaotusvõrgu tasandil muutus funktsionaalne eraldamine alates 1. juulist 2007 kõigile liikmesriikidele kohustuslikuks. Paljud jaotusvõrguettevõtjad on funktsionaalse eraldamise tõhusa rakendamisega aga siiani viivitanud. See kehtib nii elektri kui ka gaasi jaotusvõrguettevõtjate kohta. Lisaks sellele jätkavad liikmesriigid eraldamisega seotud erandite laialdast kasutamist jaotusvõrgu tasandil: rohkem kui pooled liikmesriigid vabastavad nii elektri- kui ka gaasiturul tegutsevad vähem kui 100 000 tarbijaga jaotusvõrguettevõtjad juriidilisest eraldusnõudest.

Jaotusvõrgu tasandil on mõned liikmesriigid juriidilistest ja funktsionaalsetest eraldusnõuetest kaugemale läinud. Omandisuhte eraldamist on rakendatud 15 elektri põhivõrguettevõtja ja 12 gaasi ülekandesüsteemi halduri suhtes.

6. Reguleerivate asutuste tõhus tegevus

Aruandeperioodil keskendus elektriturgu reguleerivate asutuste Firenze foorumi ja gaasiturgu reguleerivate asutuste Madridi foorumi töö piirkondlike algatuste arengule ning gaasi- ja elektrimääruse nõuete järgimisele. ERGEGi pidevad jõupingutused ja erinevate sidusrühmade kaasamine piirkondlikesse algatustesse ning Firenze ja Madridi foorumitesse ei ole siiski viinud ühisstandardite ja piiriülest kaubandust käsitlevate lähenemisviiside väljatöötamiseni. Seetõttu sisaldavad Euroopa Komisjoni kolmanda siseturu paketiga seotud ettepanekud energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti loomist. Koostööameti peamised kavandatavad ülesanded täiendaksid liikmesriikide reguleerivate asutuste täidetavaid reguleerimisülesandeid Euroopa tasandil. Seoses mõnede liikmesriikide reguleerivate asutuste sõltumatust käsitlevate probleemidega ja teades, et nõuetekohaselt toimiv turg nõuab tugevaid reguleerijaid, on komisjoni ettepanekute üks eesmärke reguleerivate asutuste volituste suurendamine.

Turu integreerimine eeldab tõhusat koostööd põhivõrguettevõtjate vahel. Seetõttu määrab komisjon Euroopa gaasi ja elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikud (ENTSOG ja ENTSOE) ametlikult vastutavaks võrgule juurdepääsu eeskirjade ja tegevuseeskirjade ühtlustamise, põhivõrguettevõtjate vahelise teabevahetuse ja uute investeeringute koordineerimise eest.

7. Tarbijad

Komisjon korraldas tarbijate paremaks teavitamiseks kogu ELi hõlmava teavituskampaania tarbijate õiguste teemadel ning töötas välja Euroopa energiatarbijate kontrollnimekirja, mis sisaldab vastuseid tarbijate korduma kippuvatele küsimustele asjaomase liikmesriigi energia jaeturgude kohta nende emakeeles. Lisaks sellele käivitas komisjon kodanike energiafoorumi,[22] et aidata tarbijaid, tugevdades nende olemasolevaid õigusi Euroopa Liidu tasandil ja pakkudes neile selget ja üheselt mõistetavat teavet selle kohta, millised on nende valikuvõimalused gaasi ja elektrienergia ostmisel. Foorumi raames töötatakse välja soovitused energiatarbijate õiguste tõhusamaks rakendamiseks ja nende täitmise tagamiseks ning elektrienergia ja gaasi jaeturu parandamiseks; foorum valmistab ette ka soovitused arvete koostamiseks. 2008. aasta Eurobaromeetri uuringu tulemused osutavad sellele, et tarbijatele tuleb anda üksikasjalikumat teavet vastavate liikmesriikide gaasi- ja elektrituru toimimise kohta[23]. Komisjoni uus algatus on tarbijaturgude tulemustabel, mis hõlmab ka elektri- ja gaasisektorit ning sisaldab selliseid põhinäitajaid nagu hinnad, tarbijate kaebused, tarnija vahetamise võimalused ja tarbijate rahulolu.

Tarbija rahulolu – tarnija vahetamine

Üldised ja terviklikud andmed tarnijate vahetamise kohta on esitanud vaid vähesed liikmesriigid. Belgia ja Rootsi aruannete kohaselt hõlmas tarnijate vahetuse määr riiklikul elektri jaeturul 2007. aastal umbes 10 % kõlblikest mõõtepunktidest[24]. Keskmise suurusega tööstusettevõtjate tarnijate hulgas oli vahetamise määr üsna kõrge Taanis ja Itaalias (üle 20 %) ning Sloveenias ja Rootsis (umbes 10 %). Väikeste tööstusettevõtjate ja kodutarbijate lõikes vahetati tarnijat kõige sagedamini Norras, Rootsis, Madalmaades ja Ühendkuningriigis. Tarbijate vahetamise aastase määra ja tarnete mahu vahelise suhte arvestuses oli tarnijate vahetamise määr kõrge Bulgaaria, Luksemburgi, Poola, Saksamaa ja Hispaania suurte tööstustarbijate hulgas.

Gaasisektoris puuduvad ühtsed andmed tarnijate vahetamise kohta. Gaasi jaeturu tarnijate vahetamise määraga seotud kõlblikke mõõtepunkte käsitlev teave laekus ainult seitsmelt liikmesriigilt; neli liikmesriiki esitasid andmed tarnijate vahetamise määra ja tarnete mahu suhtes. Tarnijate vahetamise määr kõlblike mõõtepunktide suhtes oli kõrge ka väikeste tööstusettevõtjate ja kodutarbijate hulgas, eelkõige Madalmaade (8,3 %) ja Ühendkuningriigi (18,4 %) väikeste tööstusettevõtjate ja kodutarbijate hulgas. Gaasi jaeturu tarnijate vahetamise määr (mahu suhtes) oli kõrge Taanis ja Hispaanias (+ 20 %), Ungaris ja Saksamaal oli vastav näitaja pisut madalam.

Tarnijate vahetamise määrad on liikmesriigiti võrdlemisi erinevad: arenenud turgude puhul (nt Ühendkuningriigis) on tarnijate vahetamise määr suhteliselt kõrge, mõnes liikmesriigis on tarnijate vahetamise aktiivsus aga väga madal või puudub hoopis. Väikeste tööstusettevõtjate ja kodutarbijate kohta esitatud andmed osutavad sellele, et elektritarbijad ilmutavad tarnijate vahetamisel suuremat aktiivsust kui gaasitarbijad.

Reguleeritud hinnad

Komisjoni teatise „21. sajandi Euroopa ühtne turg”[25] kohaselt peaks ühtne turg rohkem keskenduma tarbijate igapäevaelu mõjutavatele valdkondadele, sealhulgas energiasektorile. See hõlmab ELis kehtivaid regulatiivseid kaitsemeetmeid universaalteenuste, avaliku teenuste osutamise kohustuste ja kaitsetumate tarbijate suhtes.

Avatud energiaturgude ja reguleeritud energiahindade kooseksisteerimine on ELi liikmesriikides ikka veel üsna tavaline: reguleeritud hindu kasutavad rohkem kui pooled liikmesriigid. Reguleeritud gaasi- ja elektrihinnad kehtivad järgmistes liikmesriikides: Bulgaaria, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia ja Hispaania. Kreekas, Küprosel ja Maltal kehtivad reguleeritud elektrihinnad. Saksamaa tühistas reguleeritud elektrihinnad 2007. aastal (kodutarbijad ja väikesed ettevõtjad). Soomes kehtivad reguleeritud gaasihinnad. Enamikus liikmesriikides on reguleeritud hinnad kehtestatud peale kodutarbijate ka teiste tarbijate suhtes.

Reguleeritud energiahindade jätkuv negatiivne mõju on nõuetekohaselt toimiva energia siseturu loomise üheks põhiprobleemiks, põhjustades konkurentsi moonutamist (nt sisenemisbarjäärid uutele turuletulijatele ja tarnija vahetamise stiimulite vähendamine) ja takistades õigete hinnasignaalide andmist (see mõjutab nii investeeringuid kui ka stiimuleid energiatõhususe jaoks)[26]. Lisaks sellele ei tarvitse hindade kontrollimehhanismid olla kooskõlas ELi õigusaktidega. Kaitsetumate tarbijate eest seismist ei tohiks segamini ajada reguleeritud hindade säilitamisega kõigi (või teatavatesse kategooriatesse kuuluvate) tarbijate suhtes. Läbimõeldult eesmärgistatud hinnareguleerimissüsteemi võib olla vaja teatavate tarbijate kaitsmiseks teatavates olukordades.

C. VARUSTUSKINDLUS

Pideva varustuskindluse tagamiseks tuleb lähima paarikümne aasta jooksul teha suuri investeeringuid. Seda kinnitavad nii komisjoni teine strateegiline energiaülevaade[27] kui ka Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA)[28].

Direktiiv 2005/89/EÜ elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta pidi olema liikmesriikide siseriiklikesse õigusaktidesse üle võetud 24. veebruaril 2008. Käesoleva aruande esitamise kuupäevaks on direktiivi täielikust ülevõtmisest teatanud 19 liikmesriiki. Mõned liikmesriigid (Ungari, Slovakkia, Poola) on varustuskindluse ettekäändel kehtestanud elektrienergia ekspordipiirangud. ELi õigusaktide kohaselt võivad liikmesriigid võtta ajutisi kaitsemeetmeid vaid siis, kui inimeste füüsiline ohutus ja turvalisus või rajatiste või võrgu terviklikkus on ohus.

Gaasisektori puhul tuleks järgida komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele 26. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/67/EÜ kohta, mis käsitleb maagaasitarnete kindluse tagamise meetmeid[29]. Kõnealuse teatise kohaselt ei ole ühenduse praegused mehhanismid piisavad, et tagada õigeaegne tegutsemine juhul, kui gaasiga varustamisel peaks tekkima probleeme, mida ei saa lahendada riiklike meetmete abil. Gaasivarude olukorra ja ELi potentsiaalse tegevuse hindamise reaalajas muudab eriti keeruliseks läbipaistvuse puudumine.

D. KOKKUVÕTE

2007. ja 2008. aastal tehti tõsiseid jõupingutusi konkurentsi suurendamiseks hulgiturul; märkimisväärne areng toimus ka piirkondlike algatuste tasemel. Tekkinud on suundumus uue energiainfrastruktuuri ehitamisele, mis on ELi energiaturgudel pikka aega valitsenud killustatuse likvideerimiseks ülimalt vajalik . See on püsiv suundumus, kuid infrastruktuuride planeerimise ja ehitamise pikaajalise vaate tõttu võib eesmärgi saavutamiseks veel üsna palju aega kuluda.

Käesolev aruanne annab vastuolulise pildi energia siseturu loomisel tehtud edusammudest. Ehkki olukord arenenud turgudel näitab energiaturu liberaliseerimise potentsiaalseid eeliseid, esineb mitmes valdkonnas ja liikmesriigis ikka veel takistusi elektri- ja gaasituru tõhusaks toimimiseks. Kõige tõsisem probleem on elektri- ja gaasisektorit käsitlevate ELi õigusaktide puudulik rakendamine. Energiahindade hiljutine tõus rõhutab vajadust muuta turu integreerimine ja piiriülese kaubanduse tõhustamine peamisteks prioriteetideks. Seega on oluline, et kõik liikmesriigid rakendaksid elektri- ja gaasimäärust nõuetekohaselt. Komisjon soovitab liikmesriikidel, liikmesriikide reguleerivatel asutustel ja tööstussektoril võtta võimalikult kiiresti vastavad meetmed. Kolmanda siseturu paketi eesmärk on olemasolevate ELi õigusaktide täiendamine ja seda ei tohi kasutada praegu kehtiva teise siseturu paketi puuduliku rakendamise õigustamiseks. Euroopa Komisjon kaalub rikkumismenetluste algatamist valdkondades, kus esineb gaasi- ja elektridirektiivi ning gaasi- ja elektrimääruse nõuete täitmatajätmist.

Turukontsentratsiooni seisukohalt on areng olnud üldiselt aeglane. Vähese konkurentsi ja likviidsuse puudumise käes kannatavad eelkõige mitmed hulgiturud.

Need märgid osutavad sellele, et olukord jaeturul on võtmas suunda paremuse poole. Liikmesriigid peaksid veelgi rohkem pingutama, et anda terviklikke andmeid tarnija vahetuse kohta.

Aruandeperioodi põhiprobleem oli energiahindade tõus, mis oli osaliselt põhjustatud toornafta kallinemisest rahvusvahelisel turul. See tõi endaga kaasa energia lõpphindade olulise suurenemise. Mõnede liikmesriikide tööstustarbijaid pidid leppima suurema hinnatõusuga kui teiste liikmesriikide tööstustarbijad. Primaarenergiaallikate hinnad on 2008. aasta suvest alates oluliselt langenud. Konkurents ja turu avamine peaksid tagama nende madalate hindade jõudmise lõpptarbijateni.

Kuigi lühiajalised lahendused, näiteks reguleeritud hinnad, võivad kiirelt kasvavate energiahindade seisukohalt soodsana paista, rõhutatakse käesolevas aruandes selliste meetmete rakendamise tõenäolisi tagajärgi: investorite usalduse vähenemine, turule sisenemise takistamine ja energia siseturu eeliste ohustamine. Lähema paarikümne aasta jooksul peab EL, nagu ka ülejäänud maailm, tegema suuri investeeringuid infrastruktuuri arendamiseks. Pikaajalises perspektiivis saab ainult nõuetekohaselt toimiv elektri- ja gaasiturg anda investeerimist soodustavaid õigeid hinnasignaale.

[1] Vt Euroopa Komisjoni veebileht aadressil www.ec.europa.eu/energy.

[2] Direktiiv 2003/54/EÜ ja direktiiv 2003/55/EÜ.

[3] Compliance with Electricity Regulation 1228/2003 – An ERGEG Monitoring Report, viide E07-EFG-23-06, 18. juuli 2007; „Regulation 1228/2003 Compliance Monitoring. Second Report”, viide E08-ENM-03-05, 4. september 2008, vt www.energy-regulators.eu.

[4] „Compliance with transparency requirement of Gas Regulation 1775/2005 – An ERGEG Monitoring Report”, viide E07-TRA-02-03, 18. juuli 2007; „Additional Transparency Requirements. An ERGEG Monitoring Report”, viide E07-TRA-02-03b, 9. oktoober 2007.

[5] „Implementation of Guidelines of Good Practice for Gas Balancing – 2008 ERGEG Monitoring Report”, detsember 2008.

[6] Vastavalt ülekoormusega tegelemise suuniste 5. ja 3. peatükk.

[7] Euroopa põhivõrkude organisatsiooni (ETSO) liikmed teatasid, et ülekoormustasud olid 2007. aastal kokku 1,7 miljardit eurot, ELi ja EMPsse kuuluvate riikide reguleeritud võrgu tulud aga moodustasid 10–11 miljardit eurot.

[8] Börsivälise turu mahtu on raske hinnata, kuna vastavate andmete hankimine ja tõendamine on võrdlemisi keeruline.

[9] Hetketuru mahtude erinevused, mis on väljendatud protsendina liikmesriigi elektritarbimisest, ei kajasta iseenesest asjaomaste hulgiturgude likviidsust, kuid suundumus mahtude suurenemisele on selgesti märgatav. Vt sektoriuuring, lk 128–129.

[10] Kaks maagaasi veeldusjaamasid käsitlevat projekti: GATE ja Liongas Madalmaades ja Graini maagaasi veeldusjaama laiendamine Ühendkuningriigis; Kaks gaasijuhtmeid käsitlevat projekti: Kreekat ja Itaaliat ühendav gaasijuhe IGI Poseidon ja gaasijuhtme Nabucco Austria territooriumil paiknev osa.

[11] Suurbritannia ja Madalmaade vaheline kõrgepingeühendus BritNed; Soome ja Eesti vaheline merekaabel Estlink ning Iirimaa ja Suurbritannia vaheline kõrgepingeühendus East-West.

[12] Turgude sidumine aitab jaotada piiriüleseid võimsusi kaudsete oksjonite abil, kasutades naabruses asuvate elektribörside pakkumisi.

[13] Brenti toornafta igakuine keskmine hind eurodes; võrdlusperiood jaanuar–juuli 2008.

[14] Analüüs põhineb Eurostati andmetel (eurodes), ilma maksudeta. DC- ja DD-tarbimine – vt käesoleva aruande tehnilise lisa tabel 5.5. Võrdlus põhineb 2007. aasta teise poole ja 2008. aasta esimese poole andmetel.

[15] Reguleeritud hindade mõju vaadeldakse edaspidi.

[16] Eurostati kategooria DC: elektritarbimine 2500 kWh–5000 kWh.

[17] Ostujõu pariteedi (PPP) puhul kasutatakse valuutade ostujõu võrdsustamiseks hinnaerinevustel põhinevaid paindlikke valuutakursse. See võimaldab võrrelda erinevusi liikmesriikide elatustasemes, sest ostujõu pariteet hõlmab nii suhtelist elukallidust kui ka inflatsioonimäära. Vt tehnilise lisa tabel 5.2.

[18] Eurostati kategooria D2: gaasitarbimine 20 GJ–200 GJ.

[19] Vt sektoriuuring, lk 105 jj.

[20] Vrd ELi gaasihinna keskmise tõusuga Eurostati erinevates kategooriates: I1: + 7 %; I2: + 9,74 %; I3: + 11,79 % ja I4: + 15,38 %.

[21] Vt tehnilise lisa joonis 5.3.

[22] Londoni foorumi esimene kohtumine toimus 27. ja 28. oktoobril 2008. Vt energeetika ja transpordi peadirektoraadi veebileht www.ec.europa.eu/energy/gas_electricity/forum_citizen_energy_en.htm.

[23] Vt tehnilise lisa joonised 2.6–2.8.

[24] Vt tehnilise lisa tabel 2.2.

[25] „21. sajandi Euroopa ühtne turg”, KOM(2007) 724 (lõplik), lk 5.

[26] Vt ka „End-user energy price regulation. An ERGEG Monitoring Report,” (viide E07-CPR-10-03, 18. juuli 2007).

[27] „Second Strategic Energy Review. An EU Energy security and solidarity Action Plan.” KOM(2008) 781 (lõplik), 13. november 2008.

[28] „World Energy Outlook 2008”, IAE, Pariis, 2008, lk 89.

[29] KOM(2008) 769 (lõplik), 13. november 2008, kättesaadav energeetika ja transpordi peadirektoraadi kodulehel.