28.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/17

—

tervitab komisjoni teatist Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” (SBA) kohta ja toetab poliitikakava, mille eesmärk on ELi VKE-poliitika pöördeline muutmine, pakkudes raamistikku, mille abil lihtsustada ettevõtluse edendamist ja VKE-sõbralikke õigusakte, võimaldades samas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu kogu Euroopas põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” alusel;

—

mõistab, et SBA ei ole õiguslikult siduv, kuid arvab, et eesmärkide saavutamiseks ja täieliku rakendamise tagamiseks peab SBA olema poliitiliselt siduv ning selles tuleb esitada VKE-poliitika kava ja kõnealuse poliitika stabiilne juhtimisstruktuur; kutsub seega Euroopa Ülemkogu üles täitma oma sellekohaseid kohustusi ning palub Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel teha koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning muude sidusrühmadega;

—

juhib tähelepanu asjaolule, et praegune majanduslangus ja rahvusvaheline panganduskriis avaldavad ebaproportsionaalselt suurt mõju VKEde võimalusele rahastamisvahendeid saada ja kasutada, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et pangandussektor võtab kohaselt arvesse VKEde raskeid tegutsemistingimusi ning et viiakse täielikult ellu pankurite ja VKEde viiendal ümarlaual (1) kokkulepitud soovitused, millega püütakse parandada rahastamise kättesaadavust väikeettevõtetele;

—

möönab, et SBA integreerimine Lissaboni strateegiasse ja riiklikesse reformikavadesse on õige ja peaks aitama kaasa jälgimisele; kutsub sellega seoses üles korraldama põhjalikku iga-aastast hindamist, et teha kindlaks iga liikmesriigi edu kokkulepitud sihtide saavutamisel ja tähtaegadest kinnipidamisel, ning esitama soovitused SBA ja selle eesmärkide täielikku rakendamist tagava konkreetse tegevuse kohta.

Raportöör

:

Constance Hanniffy (IE/EPP), Offaly krahvkonnanõukogu, Midlandi piirkondliku omavalitsuse ning Borderi, Midlandi ja Westerni regionaalkogu liige

1.

tervitab komisjoni teatist Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” (SBA) kohta ja toetab poliitikakava, mille eesmärk on ELi VKE-poliitika pöördeline muutmine, pakkudes raamistikku, mille abil lihtsustada ettevõtluse edendamist ja VKE-sõbralikke õigusakte, võimaldades samas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu kogu Euroopas põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” alusel;

2.

mõistab, et SBA ei ole õiguslikult siduv, kuid arvab, et eesmärkide saavutamiseks ja täieliku rakendamise tagamiseks peab SBA olema poliitiliselt siduv ning selles tuleb esitada VKE-poliitika kava ja kõnealuse poliitika stabiilne juhtimisstruktuur; kutsub seega Euroopa Ülemkogu üles täitma oma sellekohaseid kohustusi ning palub Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel teha koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning muude sidusrühmadega;

3.

usub, et praeguses majanduskliimas on SBA ja selle eesmärgid olulisemad kui kunagi varem, sest VKEd kujutavad endast majanduskasvu ning töökohtade loomise ja säilitamise kasutamata potentsiaali; lisaks leiab, et SBA pakub poliitilise juhtimise võimalust ja suurendab usaldust Euroopa ettevõtlussektori vastu;

4.

soovitab ELi poliitika kujundamisel ja rakendamisel võtta arvesse VKEde mitmekesisust nii nende suuruse ja vormi kui ka nende tegutsemiskeskkonna õigusraamistiku ja ettevõtluskultuuri osas ning samuti mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete eri profiile ning eri piirkondade ettevõtete erinevat tulemuslikkust; teeb seepärast ettepaneku, et SBA peaks tagama kohaliku ja piirkondliku mõõtme selgema tunnustamise, et arvestada kohaselt kõigi eeltoodud teguritega;

5.

tõstab esile, et toetuse andmine on oluline selleks, et tagada ettevõtete pikaajaline stabiilsus, ning hoiatab liigse rõhu asetamise eest ettevõtete käivitamisele ja uutele VKEdele, millega kahjustatakse olemasolevaid ning arengu- või ümberstruktureerimisetapis olevaid ettevõtteid;

6.

tunnistab ettevõtluskultuuri edendamise ja arendamise tähtsust; tervitab Euroopa VKEde nädala ettepanekut ja algatust „Erasmus noortele ettevõtjatele”, kuid leiab, et kui soovitakse ettevõtluse väärtuse imbumist riikide ja Euroopa teadvusesse, tuleb alustada koolidest ja innustada sisukat arutelu väikeettevõtjate, õpilaste ja õpetajate vahel; kutsub seepärast liikmesriike üles osutama suuremat tähelepanu ettevõtlusalase hariduse edendamisele ja ettevõtliku mõtteviisi juurutamisele üliõpilastes ja õpetajakoolituses ning selles valguses vaatama läbi tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010”;

7.

tervitab naisettevõtjate erivajaduste tunnustamist SBAs, kuid juhib tähelepanu sisserändajatest ettevõtjate vajadusele, kes on olukorrast tingituna üldiselt ettevõtlikumad ja vähem riskikartlikud; soovitab arvesse võtta ka noorte, vähemuste ja eakate ettevõtjate vajadusi ning teha vahet EList ja kolmandatest riikidest pärit sisserändajatest ettevõtjate probleemidel ja vajadustel;

8.

rõhutab kaitstud paindlikkuse erilist tähtsust nii VKEde tööandjate kui ka töötajate jaoks ning kutsub üles seda SBAs ulatuslikumalt kasutama;

9.

möönab, et SBA integreerimine Lissaboni strateegiasse ja riiklikesse reformikavadesse on õige ja peaks aitama kaasa jälgimisele; kutsub sellega seoses üles korraldama põhjalikku iga-aastast hindamist, et teha kindlaks iga liikmesriigi edu kokkulepitud sihtide saavutamisel ja tähtaegadest kinnipidamisel, ning esitama soovitused SBA ja selle eesmärkide täielikku rakendamist tagava konkreetse tegevuse kohta;

10.

nõuab, et Regioonide Komiteele esitataks täielik teave iga-aastaste hinnangute kohta, ja rõhutab, et komitee jälgib edu saavutamist kohalikul ja piirkondlikul tasandil oma hästi toimiva Lissaboni strateegia järelevalveplatvormi abil;

11.

on seisukohal, et SBA rohkem kui 90 pakutud meetme osas tuleb tegevuse prioriteedid selgeks teha, et hõlbustada rakendamist, saavutada VKEde jaoks konkreetsed tulemused ja süstida sisse arusaam kiire tegutsemise vajadusest. Seoses sellega teeb komitee ettepaneku lülitada prioriteetsete meetmete loetellu järgmised: a) juurdepääsu tagamine rahastamisele; b) põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” täielik järgimine parema õigusliku ja halduskeskkonna nimel; c) juurdepääsu parandamine turgudele, sh hanketurgudele;

12.

tervitab kavatsust edendada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist ning rõhutab, et kõnealused põhimõtted kehtivad nii ELi ja riikliku kui ka kohaliku ja piirkondliku tasandi kohta;

13.

kutsub komisjoni üles esitama rohkem üksikasju selle kohta, kuidas käsitletakse mõjuhinnangu ühe osana nn VKE-testi, selgitades hinnatava mõju ulatust ja iseloomu ning kavandatud konsultatsioonide tasandit ja kestust;

14.

rõhutab, et teatises ei osutata piisavat tähelepanu VKEde saadiku rollile, ja innustab komisjoni tagama VKEde saadikule piisavalt poliitilisi ja rahalisi vahendeid, mis teevad võimalikuks SBA eesmärkide eduka rakendamise ja edendavad VKEdega seotud poliitika nähtavust ja mõistmist;

15.

toetab Euroopa eraühingu põhikirja eesmärki vähendada ettevõtte tegevuse alustamisega seotud kulusid ning lihtsustada piiriülese kaubavahetuse hõlbustamiseks õigusraamistikku ja muid piiravaid meetmeid;

16.

rõhutab, kui oluline on tagada, et SBAs sisalduvad meetmed ja uued õigusakti ettepanekud ei kahjusta liikmesriikides ning nende kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes olemasolevaid ning ettevõtlust ja VKE-sõbralikku poliitikakujundust edendavaid parimaid tavasid ja head haldust;

17.

on seisukohal, et SBA eesmärkide poole püüdlemisel on vale toetuda olemasolevatele, väga erinevatele programmidele ja rahastamisvahenditele ilma täiendavaid rahastamisvahendeid kaasamata; soovitab luua meetmete käivitamiseks eraldi eelarverea;

18.

juhib tähelepanu asjaolule, et praegune majanduslangus ja rahvusvaheline panganduskriis avaldavad ebaproportsionaalselt suurt mõju VKEde võimalusele rahastamisvahendeid saada ja kasutada, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et pangandussektor võtab kohaselt arvesse VKEde raskeid tegutsemistingimusi ning et viiakse täielikult ellu pankurite ja VKEde viiendal ümarlaual (2) kokkulepitud soovitused, millega püütakse parandada rahastamise kättesaadavust väikeettevõtetele. Esitati järgmised soovitused: i) rohkem läbipaistvust pankade ja VKEde vahel; ii) laenuvahendite kombineerimine omakapitaliga; iii) laenumahu tõstmine väärtpaberistamise abil; iv) hõlpsamad piiriülesed riskikapitaliinvesteeringud; v) mikrokrediidi parem korraldamine;

19.

kiidab heaks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga jõupingutused tagada eri rahastamisvahendite kättesaadavus VKEdele, kuid nõuab tungivalt, et komisjon hindaks ümber eelkõige JEREMIE-algatuse – pöörates tähelepanu selle ebaühtlasele geograafilisele katvusele ELis ning võttes hoolsamalt arvesse võimalikku mõju teistele poliitikavaldkondadele (näiteks konkurentsipoliitikale), mis takistavad algatuse osalist või täielikku rakendamist osas piirkondades. Samuti soovitab komitee Euroopa Investeerimispangal teavitada üldsust senisest proaktiivsemalt oma rollist, loodavast lisaväärtusest ning JEREMIE-algatuse ja konkurentsi- ja uuendustegevuse raamprogrammi kasutamise meetoditest;

20.

soovitab, et ELi finantsmeetmetega kaasneksid täiendavad meetmed, tagamaks VKEdele suurema eduvõimaluse, ning rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on iseenesestmõistetavad partnerid kõnealuse täiendava toetuse pakkumisel;

21.

tervitab hilinenud maksmist käsitleva direktiivi kavandatud muutmist, mis peaks aitama tagada õigeaegsed maksed VKEdele, kuid toonitab, et olulisim on kõnealuse direktiivi jõustamine ja liikmesriigid peavad püüdma parandada ettevõtete ja riigiasutuste maksete tasumise tavasid; kutsub Euroopa Komisjoni ja teisi ELi institutsioone üles reageerima Euroopa Ombudsmani hiljuti väljendatud kahtlustele ja kiirendama maksete tasumist töövõtjatele, ettevõtetele ja teistele organisatsioonidele (3);

22.

on seisukohal, et pidades silmas VKEde mitmekesisust nii suuruse kui ka vormi osas, peaksid mitmed ELi programmid sisaldama mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete oludele paremini kohandatud meetmeid, mis välistaksid selle, et mikroettevõtted konkureerivad olulise rahalise ja muu toetuse saamiseks keskmise suurusega ettevõtetega, kellel on paremad võimalused ja tingimused ressurssidele juurdepääsuks;

23.

tervitab komisjoni ettepanekut lihtsustada käibemaksusüsteemi, kehtestades käibemaksust vabastamise ühtse künnise ja koostades käibemaksukünnise suurendamist käsitleva direktiivi, ning soovitab liikmesriikidel vaadata läbi fiskaalpoliitika muud aspektid eesmärgiga parandada ettevõttesse taasinvesteerimise, rahavoogude ja ettevõtete ülemineku tingimusi;

24.

tervitab uut üldise grupierandi määrust, mis võimaldab liikmesriikidel eraldada riigiabi VKEdele, regionaalarengule, innovatsioonile, teadusuuringutele, koolitusele, tööhõivele ja riskikapitalile ilma sellest komisjoni eelnevalt teavitamata, ning märgib, et vähese tähtsusega abi määruses tõstetakse künnis 100 000 eurolt 200 000 eurole;

25.

innustab Euroopa Komisjoni ja vajaduse korral liikmesriike hindama olemasolevaid paljusid ettevõtluse toetamise programme, algatusi ja võrgustikke, rühmitades võimaluse korral vahendeid ja fonde, et parandada nähtavust ja pakkuda VKEdele suuremat sidusust, (käesoleva punkti võib liita punkti 46 alapunktiga d ühtsete kontaktpunktide kohta);

26.

soovitab tungivalt, et komisjon hõlmaks oma edasistesse Euroopa tasandil toimuvatesse aruteludesse kohalikud ja piirkondlikud parimad tavad. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad stimuleerida potentsiaalset erakapitali, luues ja rahastades nn mitteametliku kapitali võrgustikke, viies erainvestorid kokku idee-eelses ja algetapis olevate ettevõtetega;

27.

tunnustab ettepanekut kehtestada VKEdega seotud õigusaktidele ühine alguskuupäev; kahtleb, kas sellel oleks tuntav mõju VKEde halduskoormuse vähendamisele, ning soovitab anda sellele hinnangu pärast esialgset katseaega;

28.

märgib ära komisjoni ettepaneku vabastada mikroettevõtted kohustusest osaleda kohaliku statistikaameti korraldatavas uuringus sagedamini kui üks kord kolme aasta jooksul, kuid toonitab, et iga-aastaseid andmeid on vaja tõenditel põhineva poliitikaanalüüsi jaoks, ning arvab, et kohasem oleks läbivalt rakendada põhimõtet „ainult üks kord”, et vähendada kattuvate maksu- ja statistikaalaste deklaratsioonide esitamist eri ametitele;

29.

soovib rõhutada, et õigusaktide ülemäära range ülevõtmine on jätkuvalt arvestatav takistus mikrotasandi ettevõtete turule sisenemisele ja laienemisele, ning nõuab SBAs suurema tähelepanu osutamist seda probleemi lahendavatele meetmetele;

30.

tervitab kohustust kõrvaldada ettevõtete üleminekut takistavad tõkked ning juhib tähelepanu asjaolule, et eriti asjakohane on see küsimus ettevõtete üleminekul pereliikmetele, kuna paljude VKEde omanikud vananevad ja loobuvad ettevõtlusest lähema kümne aasta jooksul; lisaks toonitab komitee, et sarnased probleemid on omased omaniku juhitavatele VKEdele;

31.

avaldab tunnustust komisjoni ettepanekule, et kõik liikmesriigid peaksid seadma eesmärgi viia aasta jooksul lõpule ettevõtete tegevuse lõpetamisega seotud kohtumenetlused, kui pankroti põhjuseks ei olnud pettus, ning et uuesti alustajaid koheldakse võrdsetel alustel uute asutatavate ettevõtetega, kuid kutsub komisjoni üles käsitlema neid sarnaseid, ent siiski erinevaid väljakutseid, millega on silmitsi ebaõnnestunud ettevõtjad, kelle pankrot on vormiliselt välja kuulutamata;

32.

jääb ootama kokkulepet kogu ELi hõlmava patendikohtusüsteemi kohta ja tervitab Euroopa eraühingu põhikirjas esitatud ühtseid sätteid, mis aitavad VKEdel säästa aega ja vähendada kulusid; pooldab seisukohta, et komisjon ja liikmesriigid peaksid eesmärkide elluviimist täielikult toetama;

33.

rõhutab kõrgetest kohustuslikest kindlustuskuludest tingitud suurt koormat VKEdele (nt tsiviilvastutuskindlustus, tööandja vastutuskindlustus ja tööõnnetuskindlustus) ning võimalikku takistust, mida see nende arengule ja isegi olemasolule võib kujutada; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema kindlustussektoriga koostööd, et selgitada välja, kas on sobivaid meetmeid VKEde erihuvide käsitlemiseks;

34.

arvab, et SBA peaks tunnistama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli VKEde piiriülese kasvu hõlbustamisel, eelkõige juurdepääsu tagamisel teabele, mida VKEd vajavad rahvusvahelisel turul tegutsemiseks. Niisugune teave hõlmaks järgmisi valdkondi: õigusraamistik ja -nõuded, maksud, vaidluste lahendamise kord ning VKEdele ettenähtud nõuande- ja toetusteenused;

35.

tunnistab rolli, mida välismaised otseinvesteeringud võivad etendada, tagamaks VKEdele juurdepääsu rahvusvahelisele turule, ning kutsub komisjoni üles töötama välja meetmed VKEde laiemaks kaasamiseks eksporttegevusse, kuna nende osalus võib märkimisväärselt aidata kaasa tehnoloogia ja tõhusamate majandusmudelite levikule ning sellega tõsta VKEde üldist rahvusvahelist konkurentsivõimet; toetab hiljutist teatist maailmatasemel klastrite kohta (4) ning eesmärki integreerida VKEsid paremini klastritesse ning toetada teadmiste edasiandmist ja rahvusvahelistumist;

36.

juhib tähelepanu üha kasvavale musta turu ohule ja kutsub komisjoni üles käsitlema sellest VKEdele tulenevaid probleeme, eelkõige võttes meetmeid intellektuaalomandi kaitse tõhustamiseks ja võltsimise vastase võitluse parandamiseks;

37.

märgib, et riigihanketurg on jätkuvalt killustatud ja piiriülesed hanked on harvad; nõuab seepärast, et komisjon ja liikmesriigid kujundaksid läbipaistvama raamistiku, mis avaks ELi riigihanketuru ja looks täiendavaid võimalusi VKEdele;

38.

avaldab toetust komisjoni koostatud Euroopa parimate tavade juhendile (5), millega lihtsustatakse VKEde juurdepääsu riigihankelepingutele, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles VKEde riigihangetes osalemise suurendamiseks toetama uuenduslikke lepingute sõlmimise meetmeid, nagu enamate pakkumiste osadeks jaotamine või vajaduse korral koostöövõimaluse lisamine pakkumiskutsesse;

39.

tervitab Euroopa Komisjoni võetud kohustust kasutada 2009. aastal võrgustikku Enterprise Europe Network (EEN) parimate tavade juhendi edendamisel kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hulgas, et hõlbustada parimate tavade levitamist ja viia ostmiskultuur nendes asutustes taas tasakaalu; toonitab, et EEN peaks tegema koostööd liikmesriikide asjaomaste esindusorganisatsioonidega;

40.

mõistab, kui tähtis on VKEdel ületada esmane takistus riigihanketurule juurdepääsul, sest edukaimatel VKEdel on enamasti ka suurimad kogemused pakkumismenetlusega; nõuab seepärast, et VKEsid tuleb paremini teavitada riigihanketuru võimalustest ja tagada, et VKEd kujundavad turule sisenemiseks asjatundliku strateegilise lähenemisviisi;

41.

tõdeb, et pakkumiste ettevalmistamisel lasub VKEdel ülemäärane halduskoormus, ning soovitab, et kõik liikmesriigid võiksid ulatuslikumalt kasutada eelkvalifitseerimise küsimustikke, vähendades sellega märkimisväärselt töö hulka, mida on vaja teha sama teabe ümbervormistamiseks järjestikustes pakkumistes;

42.

juhib tähelepanu e-hangete suuresti kasutamata potentsiaalile; soovitab põhjalikumalt kasutada ära info- ja sidetehnoloogia lahenduste eeliseid kulude vähendamisel, sest kogu ELis sõlmitakse praegu vaid kolmandik lepingutest üksnes elektroonilisel kujul; seepärast kutsub komitee üles seda võimalust SBAs paremini käsitlema ning komisjoni ja liikmesriikide seda rakendama;

43.

tunnistab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimalikku rolli SBA eesmärkide saavutamisel ja soovitab liikmesriikidel teha nendega konstruktiivset koostööd, eelkõige tagades põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” kinnistamise avaliku sektori poliitikas nii, et kõigi tasandite ametiasutused annaksid oma panuse ettevõtjate toetamisse;

44.

toob esile, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused loovad VKEdele soodsad tingimused, on nende kaupade ja teenuste olulised tarbijad ning pakuvad mitmesugust nõustamisalast, rahalist ja muud toetust, näiteks vastuvõetava hinnaga äripindasid;

45.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles pidama SBAd omaks ja võtma võimaluse korral VKEde toetamisel suurema poliitilise vastutuse, suhtudes nende muredesse suurema empaatiaga, kuulates nad ära, tulles vastu nende vajadustele ja toetades nende arengut;

46.

seoses sellega innustab komitee kõiki kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tegelema proaktiivselt VKEde vajadustega muu hulgas järgmistes valdkondades:

47.

arvab, et SBA tähelepanu keskmes peaks olema kõrgharidusasutuste ja VKEde vahelise tehnosiirde tõhustamine. Innovatsiooniks ja tehnosiirdeks kohase keskkonna ja infrastruktuuri loomine on ülioluline, et säilitada konkurentsivõimet, luua uusi tegevusvaldkondi, võidelda tööpuudusega ja kiirendada VKEde arengut;

48.

juhib tähelepanu asjaolule, et käimasolevad arutelud teadusuuringute, arendustegevuse ja innovatsiooni üle on suunatud suurtele ettevõtetele ja suure potentsiaaliga algajatele, mis mõjub kahjulikult ruumilisele tasakaalule, tugevdades praegust majandustegevuse kontsentreerumist suurtesse linnakeskustesse, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles käsitlema probleeme, mida see tekitab VKEdele, kes tegutsevad väljaspool kõnealust majandusruumi;

49.

märgib, et innovatsiooni määratlus SBAs on väga kitsas, piirdudes üksnes kõrgtehnoloogilise innovatsiooniga; nõuab seepärast, et komisjon kaaluks innovatsiooni mõiste avardamist, võttes arvesse kogu ELi paljudes tööstussektorites ja paljude VKEde tegevuses toimuva innovatsiooni eri tasandeid ja/või liike;

50.

tervitab ettepanekut koostada ülevaade ELi tulevaste oskustööjõuvajaduste kohta, kuid kutsub komisjoni üles tegema piirkondadega koostööd, et koostada mitte üksnes riikliku, vaid ka piirkondliku ning võimalusel ka kohaliku tasandi ülevaade, arvestades piirkondade majanduse mitmekesisust ja nende erinevat vajadust oskustööjõu järele;

51.

märgib, et teatises ei mainita abiprogrammi keskkonnanõuetele vastavuse tagamiseks (ECAP), ja soovitab seda käsitleda, et keskkonnanõuded oleksid tasakaalus ettevõtte mõjuga keskkonnale;

52.

arvab, et soodustuste sisseviimine ja fiskaalpoliitika meetmete uuenduslikum kasutamine liikmesriikides ärgitaks VKEsid investeerima keskkonnasõbralikesse toodetesse ja protsessidesse ning aitaks väikeettevõtetel neid rohkem kasutada, parandades lisaks märgatavalt teadlikkust kõnealustest toodetest ja protsessidest.