27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 256/1

1.

EMSK kinnitab rõhutatult põhiseaduse lepingut käsitlenud 24. septembri 2003. aasta arvamuses (1), 28. oktoobri 2004. aasta arvamuses (2), 17. mai 2006. aasta arvamuses (3) ning 14. märtsi 2007. aasta resolutsioonis öeldut, mis koostati Rooma lepingute allkirjastamise 50. aastapäeva puhul (4). Kõigis nimetatud arvamustes toetas EMSK mööndusteta konvendi kasutamise meetodit ning selle abil saavutatud tulemust.

2.

EMSK toetab endiselt põhiseaduse lepingut, mis erineb põhimõtteliselt ja positiivselt kõigist erinevate valitustevaheliste konverentside poolt Rooma lepingute läbivaatamiseks seni koostatud institutsioonilistest tekstidest: see sündis riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi liikmete osalemisel vabal ja avalikul arutelul; sellega koondatakse süstemaatiliselt ühte lepingusse kõik poliitilis-institutsioonilised sätted, nagu see on kujunenud Euroopa Ühenduste asutamisest alates ja see sisaldab Euroopa Liidu otsustussüsteemis vajalike institutsiooniliste ja menetluslike reformide elluviimise sätteid; lepingus kirjeldatakse eesmärke, mida Euroopa Liit peab järgmina; tuuakse välja väärtused, millel peab põhinema Euroopa Liidu poliitika, ning kodifitseeritakse põhiõigused, mida tuleb Euroopa Liidus austada ja kaitsta.

3.

Kogu eelnimetatu õigustab tulevikukonvendi eelnõu nimetamist „Euroopa põhiseaduse lepinguks”. Põhiseaduse mõiste on mitmesuguste vääritimõistmiste tõttu siiski mõnes liikmesriigis tagasi lükatud. EMSK ei ole vastu sellele, et uuele lepingule antakse mõni muu nimi. Sisu on olulisem kui nimi.

4.

EMSK kui organiseeritud kodanikuühiskonna institutsiooniline esindus avaldab põhiseaduse lepingule jätkuvat toetust järgmistel otsustavatel põhjustel, mis aitavad suurendada Euroopa Liidu demokraatlikku õiguspärasust:

5.

EMSK tuletab meelde, et kõigi liikmesriikide riigi- või valitusjuhte ühendav Euroopa Ülemkogu võttis põhiseaduse lepingu vastu ning allkirjastas selle pidulikult Roomas 29. oktoobril 2004. Sellest ajast on põhiseaduse lepingu ratifitseerinud 2/3 liikmesriikidest, mille elanikkond moodustab selge enamuse Euroopa Liidu kodanikest. Seega nõuab EMSK, et põhiseaduse leping jääks aluseks edasistele aruteludele, et leida lahendus tekkinud kriisile.

6.

EMSK toetab eesistujariiki Saksamaad tema kavatsustes esitleda käesoleva aasta 21.–22. juuni Euroopa Ülemkogul tegevuskava kriisi lahendamise edasisteks püüdlusteks, ning tervitab tõsiasja, et 25. märtsi 2007. aasta Berliini deklaratsioonis sätestati uue lepingu jõustumise tähtajaks 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised.

7.

See tähendab, et lühiajaline valitsustevaheline konverents peab 2007. aasta lõpuks vastu võtma olemasoleva eelnõu muudatused, mis on vajalikud uue konsensuse saavutamiseks. Kõnealuse valitsustevahelise konverentsi mandaat peab vastavalt sellele välja tooma täpselt need vähesed sätted, mis võivad olla uue arutelu teemaks. Tulemuse peaks kõik liikmesriigid ratifitseerima 2008. aasta jooksul.

8.

Põhiseaduse lepingu uute arutelude käigus peab säilima see, mis Euroopa Tulevikukonvendis otsustati ja mis seejärel riigi- ja valitsusjuhtide poolt üksmeelselt vastu võeti. Siia kuuluvad eelkõige institutsioonilised ja menetluslikud uuendused ning põhiõiguste harta siduvaks muutmine. See tähendab, et I osa (eesmärgid, institutsioonid, Euroopa Liidu struktuur), II osa (Euroopa Liidu põhiõiguste harta) ja IV osa (üld- ja lõppsätted) peavad alles jääma. III osa sätted sisaldavad peaasjalikult Euroopa Liidu poliitikale tuginevaid kehtivate lepingute sätteid ja ei pea ilmtingimata moodustama uue lepingu osa; III osa institutsioonilised ja menetluslikud sätted tuleks — kui nad lähevad kehtivast õigusest kaugemale — integreerida I ossa.

9.

EMSK kavatseb konstruktiivselt jälgida valitsustevahelise konverentsi tööd. Komitee nõuab aga, et hoolimata valitsustevahelise konverentsi eeldatavast lühiajalisusest ja piiratud mandaadist antaks kodanikuühiskonna organisatsioonidele võimalus konsultatsioonides osaleda. EMSK on valmis koostöös nõukogu eesistujariigiga korraldama vastavaid teabevahetus- ja konsultatsioonikohtumisi. Seejuures võib komitee tugineda headele kogemustele, mis saadi Euroopa Tulevikukonvendi tegevuse ajal koostöös tulevikukonvendi juhatuse ja Euroopa Parlamendiga.

10.

Tekkinud kriis tuleb tingimata kiirelt lahendada, võttes vastu põhiseaduse lepingu, mis vastab 27 liikmesriigiga Euroopa Liidu nõudmistele. Uute väljakutsete tõttu on oluline, et Euroopa Liit jõuaks kokkuleppele uute poliitikate osas ning langetaks kaugele ulatuvaid otsuseid, eelkõige seoses Euroopa sotsiaalmudeli edasiarendamise, mille üks põhielement on üldhuviteenused, ning Euroopa integratsiooni sotsiaalse mõõtme tugevdamisega, samuti sellistes küsimustes nagu toimetulek negatiivsete mõjudega, mis tulenevad kõigi majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste suhete globaliseerumisest; majanduskasvu edendamine ja konkurentsivõime tugevdamine; toimetulek kliimamuutustega; energiavarustuse tagamine; toimetulek sisserändega seonduvate probleemidega; ning võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu.