EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52007PC0717

Ettepanek: Nõukogu määrus, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma riikidest pärit kaupade suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus

/* KOM/2007/0717 lõplik - ACC 2007/0250 */

52007PC0717

Ettepanek: Nõukogu määrus, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma riikidest pärit kaupade suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus /* KOM/2007/0717 lõplik - ACC 2007/0250 */


[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 13.11.2007

KOM(2007) 717 lõplik

2007/0250 (ACC)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma riikidest pärit kaupade suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Käesolev ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma riikidest pärit kaupade suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, tehakse vastavalt komisjoni 23. oktoobri 2007. aasta teatisele nõukogule ja Euroopa Parlamendile, milles käsitletakse majanduspartnerluse lepinguid (KOM(2007) 635).

Teatises käsitletakse võimalusi saavutada viisil, mis on kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega, Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkondadega sõlmitud igakülgsete ja kõikehõlmavate majanduspartnerluslepingute peamised eesmärgid, samal ajal võimalust mööda vältides kaubandushäirete tekkimise ohtu AKV piirkondades ja alampiirkondades, mis viivad enne kehtiva kaubandusrežiimi lõppemist 31. detsembril 2007 lõpule läbirääkimised niisuguste lepingute üle, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks luuakse määrusega õiguslik alus, mis võimaldab kaupade suhtes kohaldada korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus.

Määrus põhineb nende lepingute sätetele, millega nähakse ette võimalus alustada lepingute kohaldamist võimalust mööda veel enne nende ajutise kahepoolse kohaldamise algust. Seega jääb käesolev määrus jõusse ka pärast seda, kui lepinguid hakatakse ajutiselt kohaldama ning need on jõustunud ja seda muudetakse või see asendatakse, kui määrus on vaja viia vastavusse lepingute nende tahkudega, mida ei ole käesolevas määruses võimalik arvestada. Seepärast ei piira käesolev määrus lepingute sõlmimise ja jõustamise asjakohaseid menetlusi.

2007/0250 (ACC)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma riikidest pärit kaupade suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[1]

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt koostöölepingule ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000[2] (edaspidi „AKV-EÜ partnerlusleping“) artikli 37 lõikele 1 jõustuvad majanduspartnerluslepingud hiljemalt 1. jaanuaril 2008.

(2) Cotonou lepingu artikli 36 lõikes 3 on sätestatud, et kuni 31. detsembrini 2007 kehtib lepingu V lisa kohane kauplemiskord.

(3) Ühendus on alates 2002. aastast pidanud läbirääkimisi majanduspartnerluslepingute sõlmimiseks AKV riikide rühmaga, mis jaguneb kuueks piirkonnaks – Kariibi meri, Kesk-Aafrika, Ida- ja Lõuna-Aafrika, Vaikse ookeani saareriigid, Lõuna-Aafrika Arenguühendus ja Lääne-Aafrika.

(4) Vastavalt lepingutele, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus ja mida käsitlevad läbirääkimised on lõpule viidud, võivad lepinguosalised võtta lepingu kohaldamiseks võimalust mööda meetmeid juba enne selle ajutise kahepoolse kohaldamise algust. On kohane, et nimetatud sätete alusel võetaks meetmeid kõnealuste lepingute kohaldamiseks.

(5) Käesolevas määruses sätestatud korda tuleb vajaduse korral muuta vastavalt lepingutele, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, kui neile lepingutele kirjutatakse alla ja need sõlmitakse vastavalt asutamisleping artiklile 300 ning kui need lepingud on jõustunud. Korra kohaldamine lõpetatakse, kui kõnealused lepingud ei jõustu lepinguõiguse Viini konventsiooni tähenduses mõistliku aja jooksul.

(6) Ühenduse poolt sätestatakse lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, tollimaksuvaba turulepääs ja kõikide toodete (v.a relvad) vabastamine tariifikvootidest, kuid teatavate tundlike toodete suhtes kehtivad üleminekuperioodid ja erieeskirjad ning Prantsusmaa ülemeredepartemangude suhtes kehtib erikord. Arvestades Lõuna-Aafrika olukorra eripära, kohaldatakse Lõuna-Aafrikast pärit toodete suhtes ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu[3] asjakohaseid sätteid niikaua, kuni jõustub ühenduse ja Lõuna-Aafrika vaheline leping, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus.

(7) AKV riikide hulka kuuluvad vähimarenenud riigid peaksid edaspidi oma kaubandussuhted ühendusega rajama pigem majanduspartnerluslepingutele, mitte erikorrale, mis on kehtestatud 27. juuni 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 980/2005 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta[4]. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks sätestada, et nende AKV riikide suhtes, kes on viinud lõpule läbirääkimised lepingute üle, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, ja kelle suhtes kehtib käesoleva määruse alusel kehtestatav kord, kohaldatakse ka edaspidi piiratud aja jooksul määruses (EÜ) nr 980/2005[5] sätestatud erikorda, mis on ette nähtud vähimarenenud riikide puhul seoses toodetega, mille suhtes käesolevas määruses ettenähtud üleminekumeetmed on vähem soodsad.

(8) Üleminekuperioodil tuleks käesoleva määrusele vastavate importtoodete päritolu suhtes kohaldada reegleid, mis nähakse ette määruse II lisas. Need päritolureeglid tuleks järk-järgult asendada vastava majanduspartnerluslepingu alusel kehtestatavate eeskirjadega.

(9) Tuleb ette näha võimalus halduskoostööst hoidumise, eeskirjade eiramise ja pettuse puhul ajutiselt peatada käesolevas määruses sätestatud korra kohaldamine. Kui liikmesriik esitab komisjonile teavet võimaliku pettuse või halduskoostööst hoidumise kohta, kohaldatakse asjakohast ühenduse õigusakti, eelkõige 13. märtsi 1997. aasta määrust (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks[6].

(10) Määruses tuleb sätestada suhkrut ja riisi käsitlev üleminekukord ning üleminekuaja kaitsemeetmed ja järelevalvemehhanismid, mida kohaldatakse pärast üleminekukorra kehtivuse lõppemist.

(11) Seoses suhkrut käsitleva üleminekukorraga kaotab alates 1. oktoobrist 2009[7] kehtivuse Cotonou lepingu V lisale lisatud protokoll nr 3, milles on esitatud AKV piirkonna riikidest pärit suhkru alase protokolli nr 3 tekst.

(12) Kuna protokoll nr 3 kaotab kehtivuse ja suhkruturg on eriti tundlik, tuleb vastu võtta suhkrut käsitlevad üleminekumeetmed. Samuti on vaja vastu võtta üleminekuaja järelevalvemehhanismid ja kaitsemeetmed teatavate töödeldud põllumajandustoodete suhtes, mis võivad olla suure suhkrusisaldusega ja millega võidakse kaubelda, et hoida kõrvale teatavatest ELi suhkru importimise alal kehtivatest üleminekuaja kaitsemeetmetest.

(13) Vastu tuleb võtta ka üldised kaitsemeetmed käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes.

(14) Kui import põhjustab või ähvardab põhjustada tõsiseid häireid põlumajandustoodete turgudel või põllumajandustoodete turgude reguleerimismehhanismides, peab nende turgude erilist tundlikkust silmas pidades olema võimalik võtta kahepoolseid kaitsemeetmeid.

(15) Asutamislepingu artikli 299 lõike 2 kohaselt tuleks ühenduse poliitika elluviimisel arvestada ühenduse äärepoolseimate piirkondade konkreetset struktuurset, ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda, eriti tolli- ja kaubandusepoliitika puhul.

(16) Seetõttu tuleks kahepoolsete kaitsemeetmete rakenduseeskirjade kehtestamisel eraldi arvestada põllumajandustoodete, eriti suhkru tundlikkust ning ühenduse äärepoolseimate piirkondade erilist kaitsetust ja huve.

(17) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega sätestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord[8].

(18) Seoses käesoleva määruse vastuvõtmisega tuleb tunnistada kehtetuks praegu kehtivad AKV-EÜ partnerluslepingu V lisa raames vastuvõetud määrused, nimelt määrus (EÜ) nr 2285/2002, milles käsitletakse AKV-EÜ koostöölepinguga ettenähtud kaitsemeetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 3705/90[9], 10. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2286/2002 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riikidest) pärit põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete ja kaupade suhtes kohaldatava korra kohta ning määruse (EÜ) nr 1706/98 kehtetuks tunnistamise kohta, ning 29. novembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1964/2005 (banaanide tariifimäärade kohta)[10] artikli 1 lõige 2. Seetõttu tühistatakse ja tunnistatakse aegunuks kõik rakendusmeetmed, mis põhinevad eespool nimetatud sätetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. peatükk Sisu, reguleerimisala ja turulepääs

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega rakendatakse teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) riikide rühma riikidest pärit kaupade suhtes meetmed, mis tulenevad lepingutest, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Määrust kohaldatakse I lisas loetletud piirkondadest ja riikidest pärit kaupade suhtes.

2. Nõukogu muudab komisjoni ettepaneku alusel I lisa, lisades sellesse need AKV riikide rühma piirkonnad ja riigid, kes on viinud lõpule läbirääkimised, mida peeti selleks, et sõlmida ühenduse ja selle piirkonna või riigi ja ühenduse vahel leping, mis vastab vähemalt 1994. aasta GATTi XXIV artiklis esitatud nõuetele.

3. Riik või piirkond on I lisas niikaua, kui nõukogu komisjoni ettepanekul muudab I lisa ja eemaldab sellest kõnealuse piirkonna või riigi. Kõnealuse piirkond või riik eemaldatakse I lisast eeskätt juhul, kui:

(a) piirkond või riik teatab, et ta ei kavatse ratifitseerida lepingut, mille alusel ta on kantud I lisasse;

(b) ratifitseerimine, mille alusel piirkond või riik on kantud I lisasse, ei toimu mõistliku ajavahemiku jooksul, nii et lepingu jõustumine lükkub põhjendamatult edasi, või

(c) leping tühistatakse või kui asjaomane piirkond või riik lõpetab oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused, kuigi leping jääb jõusse.

Artikkel 3

I lisas loetletud piirkondadest ja riikidest pärit kaupade turulepääs

1. Ilma et see piiraks artiklite 6, 7 ja 8 kohaldamist, kaotatakse imporditollimaks I lisas loetletud piirkondadest ja riikidest pärit kaupadele, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 1–97, välja arvatud grupp 93. Tollimaksu kaotamine sõltub artiklites 9 ja 10 sätestatud üleminekuaja kaitse- ja järelevalvemehhanismidest ning artiklites 11–22 sätestatud üldisest kaitsemehhanismist.

2. Harmoneeritud süsteemi grupi 93 kaupadele, mis pärinevad I lisas loetletud piirkondadest ja riikidest, kohaldatakse endiselt enamsoodustusrežiimi tollimakse.

3. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 980/2005 artikli 3 lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 980/2005 I lisas loetletud vähimarenenud riikidest, mis on ühtlasi loetletud käesoleva määruse I lisas, pärit toodete suhtes lisaks käesolevas määruses sätestatud korrale jätkuvalt määruses (EÜ) nr 980/2005 ettenähtud soodustusi; kõnealuste toodete hulka kuuluvad:

(a) tariifirubriigi 1006 tooted, välja arvatud alamrubriigi 10061010 tooted, kuni 31. detsembrini 2009 ning

(b) tariifirubriigi 1701 tooted kuni 30. septembrini 2009.

4. Lõiget 1 ning artikleid 6, 7 ja 8 ei kohaldata Lõuna-Aafrikast pärit toodete suhtes. Nende suhtes kohaldatakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu asjakohaseid sätteid[11]. Käesolevale määrusele lisatakse artikli 24 lõikes 3 ettenähtud korras lisa, milles sätestatakse Lõuna-Aafrikast pärit toodete suhtes kohaldatav režiim, kui kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu asjakohased kaubandussätted on asendatud asjakohaste sätetega lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus.

5. Lõiget 1 ning artiklit 7 ei kohaldata kuni 1. jaanuarini 2018 tariifirubriikide 1701 ega 0803 0019 toodete suhtes, mis on pärit I lisas loetletud piirkonnast või riigist ja mis on lubatud vabasse ringlusse Prantsuse ülemeredepartemangudes. Vastavalt asjakohastele lepingutele pikendatakse seda tähtaega 1. jaanuarini 2023, kui I lisas loetletud piirkondade või riikidega ei lepita kokku teisiti. Huvitatud isikuid teavitatakse kõnealuse sätte kehtivuse lõppemisest teatisega, mille komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas .

II peatükkPäritolureeglid ja halduskoostöö

Artikkel 4

Päritolureeglid

1. Selleks et teha kindlaks, kas tooted on pärit I lisas loetletud piirkondadest või riikidest, kohaldatakse II lisas esitatud päritolureegleid.

2. II lisas esitatud päritolureeglite asemel hakkavad kehtima I lisas loetletud riikidega sõlmitud lepingutele lisatud päritolureeglid, kui alustatakse lepingu ajutist kohaldamist, või kui leping jõustub, olenevalt sellest, kumb toimub varem. Ettevõtjate teavitamiseks avaldab komisjon teatise Euroopa Liidu Teatajas . Teatises teatatakse ajutise kohaldamise alguse või jõustumise kuupäev; nimetatud kuupäevast alates kohaldatakse määrusega hõlmatud toodete suhtes lepingus sätestatud päritolureegleid.

3. II lisa sätete rakendamist jälgib komisjon, keda abistab tolliseadustiku komitee, mis on moodustatud nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 2913/92. II lisas võib teha tehnilisi muudatusi ja selle haldamiseks võib vastu võta otsuseid vastavalt korrale, mis on kehtestatud määruse (EÜ) 2913/92 artiklites 247 ja 247a.

Artikkel 5

Halduskoostöö

1. Kui komisjon avastab objektiivse teabe põhjal halduskoostööst hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse, võib ta vastavalt käesolevale artiklile ajutiselt peatada artiklites 3, 6 ja 7 sätestatud tollimaksude tühistamise (edaspidi „asjakohane kohtlemine“.)

2. Käesoleva artikli tähenduses hõlmab „halduskoostööst hoidumine“ muu hulgas:

(a) asjaomase toote (asjaomaste toodete) päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduvat täitmatajätmist;

(b) korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust päritolutõendi kontrolli teostamisel ja/või seejärel selle tulemustest teavitamisel;

(c) korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust loa hankimisel kontrollkäikude korraldamiseks halduskoostöö raames, et kontrollida käesolevas määruses sätestatud asjakohase kohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsust ja andmete õigsust.

Käesoleva artikli tähenduses võib eeskirjade eiramise või pettusena käsitleda muu hulgas ka seda, kui toodete import kasvab järsult ilma rahuldava selgituseta ja ületab asjaomase piirkonna või riigi tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taseme.

3. Kui komisjon leiab liikmesriikide esitatud teabe alusel või omal algatusel, et artiklites 1 ja 2 sätestatud tingimused on täidetud, võib ta käesoleva määruse artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras peatada asjakohase kohtlemise, olles eelnevalt:

(a) teavitanud artiklis 24 alusel moodustatud komiteed,

(b) teavitanud asjaomast piirkonda või riiki vastavalt ühenduse ja kõnealuse piirkonna või riigi vahel kehtivatele menetlustele ning

(c) avaldanud Euroopa Liidu Teatajas teatise selle kohta, et on avastatud halduskoostööst hoidumine, eeskirjade eiramine või pettus.

4. Käesoleva artikli kohast peatamist kohaldatakse vaid seni, kuni see on vajalik ühenduse finantshuvide kaitsmiseks. Peatamisaeg ei või olla pikem kui kuus kuud, kuid seda võib pikendada. Peatamisaja lõppedes ja pärast artiklis 24 alusel moodustatud komitee teavitamist otsustab komisjon lõikes 3 sätestatud korra kohaselt, kas peatamine lõpetada või seda pikendada.

5. Käesoleva artikli artiklites 2–4 sätestatud ajutise peatamise menetluse asemel hakkab kehtima I lisas loetletud riikidega sõlmitud lepingutes sätestatud ajutise peatamise menetlus, kui alustatakse lepingu ajutist kohaldamist, või kui leping jõustub, olenevalt sellest, kumb toimub varem. Ettevõtjate teavitamiseks avaldab komisjon teatise Euroopa Liidu Teatajas . Teatises teatatakse ajutise kohaldamise alguse või jõustumise kuupäev, millest alates määrusega hõlmatud toodete suhtes kohaldatakse lepingus sätestatud ajutise peatamise menetlust.

6. I lisas loetletud riikidega sõlmitud lepingus sätestatud ajutise peatamise elluviimiseks teeb komisjon ilma põhjendamata viivituseta järgmist:

(a) teatab artiklis 24 alusel moodustatud komisjonile, et on avastatud halduskoostööst hoidumine, eeskirjade eiramine või pettus ja

(b) avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise selle kohta, et on avastatud halduskoostööst hoidumine, eeskirjade eiramine või pettus.

Komisjon teeb otsuse asjakohase kohtlemise peatamise kohta käesoleva määruse artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras.

III peatükkÜleminekukord

1. jaguRiis

ARTIKKEL 6

Tollimaksu nullmääraga tariifikvoodid ja tollide kaotamine

1. Alates 1. jaanuarist 2010 kaotatakse tariifirubriigi 1006 toodetele kehtestatud imporditollimaks, välja arvatud alamrubriigi 1006 10 10 toodete imporditollimaks, mis kaotatakse alates 1. jaanuarist 2008.

2. I lisas loetletud, CARIFORUMi piirkonda kuuluvatest riikidest pärit toodetele, mis kuuluvad tariifirubriiki 1006 (välja arvatud alamrubriik 1006 10 10), avatakse järgmised tollimaksu nullmääraga tariifikvoodid:

(a) 187 000 tonni kooritud riisi ekvivalendina, ajavahemikul 1. jaanuar – 31. detsember 2008;

(b) 250 000 tonni kooritud riisi ekvivalendina, ajavahemikul 1. jaanuar – 31. detsember 2009.

3. Lõikes 2 nimetatud tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1785/2003[12] artiklis 13 ja artikli 26 lõikes 2 nimetatud korras.

2. jaguSuhkur

ARTIKKEL 7

Tollimaksu nullmääraga tariifikvoodid ja tollide kaotamine

1. Tariifirubriigi 1701 toodetele kehtestatud imporditollimaksud kaotatakse alates 1. oktoobrist 2009.

2. Lisaks määruse (EÜ) nr 318/2006[13] artikli 28 kohaselt avatud ja hallatavatele tariifikvootidele avatakse ajavahemikuks 1. oktoober 2008 – 30. september 2009 alamrubriigi 1701 11 10 toodetele järgmised tariifikvoodid:

(a) nullmääraga tollimaks valge suhkru ekvivalendina väljendatud 150 000 tonnile toodetele, mis pärinevad määruse (EÜ) nr 980/2005 I lisas nimetatud vähimarenenud riikidest, mis on ühtlasi loetletud käesoleva määruse I lisas. Tariifikvoot jagatakse piirkondade vahel vastavalt kogustele, mis määratakse kindlaks kooskõlas lepingutega, mille alusel on piirkondi ja riike võimalik kanda I lisasse, ning

(b) nullmääraga tollimaks valge suhkru ekvivalendina väljendatud 80 000 tonnile toodetele, mis pärinevad I lisas loetletud piirkondadest või riikidest, mis ei kuulu vähimarenenud riikide hulka. Tariifikvoot jagatakse piirkondade vahel vastavalt kogustele, mis määratakse kindlaks kooskõlas lepingutega, mille alusel on piirkondi ja riike võimalik kanda I lisasse.

3. Eelmises lõikes nimetatud tariifkvootide alusel toimuva impordi suhtes kohaldatakse määruse EÜ nr 318/2006 artiklit 30.

4. Käesoleva artiklis nimetatud tariifide jagamise piirkondade vahel ja tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrab komisjon määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikes 2 nimetatud korras.

Artikkel 8

Üleminekukord

Ajavahemikul 1. oktoober 2009 – 30. september 2012 kohaldatakse artikli 7 lõiget 1 CN-koodiga 1701 11 10 toodete impordi suhtes vaid juhul, kui importija kohustub neid tooteid ostma hinnaga, mis ei ole madalam kui 90% määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 3 sätestatud asjaomase turustusaasta võrdlushinnast (vastavalt CIF-hinnale).

Artikkel 9

Suhkru kaitsemehhanism üleminekuajal

1. Artikli 7 lõikes 1 sätestatud kohtlemise, mis on kehtestatud ajavahemikuks 1. oktoober 2009 – 30. september 2015 tariifirubriigi 1701 kaupade impordi suhtes, mis on pärit I lisas loetletud piirkondadest või riikidest, mis ei kuulu määruse (EÜ) nr 980/2005 I lisas nimetatud vähimarenenud riikide hulka, võib peatada, kui:

(a) impordi maht AKV piirkondadest ja riikidest, mis ei ole määruse (EÜ) nr 980/2005 I lisas loetletud vähimarenenud riigid, on suurem kui:

(i) 1,38 miljonit tonni turustusaastal 2009/2010;

(ii) 1,45 miljonit tonni turustusaastal 2010/2011;

(iii) 1,6 miljonit tonni turustusaastail 2011/2012–2014/2015 ja

(b) import kõikidest AKV riikidest kokku ei ületa 3,5 miljonit tonni.

2. Lõike 1 punktis a nimetatud koguseid võib jagada piirkondade vahel.

3. Käesoleva artikli kohaldamise ajal on I lisas nimetatud piirkondadest või riikidest pärit tariifirubriigi 1701 toodete importimiseks vaja impordilitsentsi.

4. Artikli 7 lõikes 1 sätestatud kohtlemise peatamine lõpetatakse sama turustusaasta lõpul, kui nimetatud kohtlemine peatati.

5. Et hallata lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud süsteemi, võetakse määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikes 2 nimetatud korras vastu lõikes 1 nimetatud koguste jagamise üksikasjalikud eeskirjad.

Artikkel 10

Üleminekuaja järelevalvemehhanism

1. 1. jaanuarist 2008 kuni 30. septembrini 2015 rakendatakse I lisas loetletud piirkondadest või riikidest pärit tariifirubriikide 17049099, 18061030, 18061090, 21069059, 21069098 kaupade impordi suhtes järelevalvemehhanismi, mis on sätestatud määrusega (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik)[14] artiklis 308d.

2. Kõnealuse järelevalve raames kontrollib komisjon, kas ühe või mitme toote impordimaht mõnest regioonist on kaheteistkümne järjestikuse kuu jooksul kumuleeruvalt suurenenud rohkem kui 20% võrra, võrreldes aastase impordi keskmise mahuga kolme eelnenud kaheteistkümne kuu pikkuse ajavahemiku jooksul.

3. Kui saavutatakse lõikes 2 nimetatud tase, analüüsib komisjon kaubanduse struktuuri ning impordi majanduslikku põhjendatust ja imporditavate toodete suhkrusisaldust. Kui komisjon jõuab järeldusele, et kõnealuste toodete importi on kasutatud tariifimääradest ning artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud üleminekumeetmetest ja kaitsemehhanismist kõrvalehoidmiseks, võib ta peatada artikli 3 lõike 1 kohaldamise nende tariifirubriikide 17049099, 18061030, 18061090, 21069059, 21069098 kaupade impordi suhtes, mis on pärit I lisas loetletud piirkondadest ja riikidest, mis ei kuulu vähimarenenud riikide hulka.

4. Järelevalvemehhanismi haldamise üksikasjalikud eeskirjad ja peatamisotsused võetakse vastu määruse (EÜ) nr 3448/93[15] artiklis 16 ettenähtud korras.

IV peatükk Üldised kaitsesätted

Artikkel 11

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „ühenduse tööstusharu“ – ühenduse territooriumil samasuguseid või otseselt konkureerivaid tooteid valmistavad ühenduse tootjad või tootjad, kelle samasuguse või otseselt konkureeriva toote toodang kokku moodustab suurema osa nende toodete ühenduse kogutoodangust;

(b) „märgatav kahju“ – ühenduse tootjate seisundi märkimisväärne halvenemine;

(c) „märgatava kahju tekkimise oht“ – olukord, kus on oodata märgatava kahju tekkimist;

(d) „häired“ – olukord, kus valdkonna või tööstusharu tegevus on häiritud;

(e) „häirete tekkimise oht“ – olukord, kus on ilmselt tekkimas häired.

Artikkel 12

Põhimõtted

1. Käesoleva peatüki kohase kaitsemeetme võib kehtestada, kui I lisas loetletud riikidest pärinevate toodete import ühendusse suureneb sel määral ja toimub sellistel tingimustel, mis põhjustab või ähvardab põhjustada ühe järgnevast:

(a) märgatav kahju ühenduse tööstusele;

(b) häired teatavas majandusharus, eeskätt juhul, kui häired põhjustavad suuri sotsiaalprobleeme või raskusi, mille tulemusel ühenduse majandusolukord võib oluliselt halveneda;

(c) põllumajandustoodete turgude[16] või nende turgude reguleerimismehhanismide häired.

2. Kui I lisas loetletud riikidest pärinevate toodete import ühendusse suureneb sellisel määral ja toimub sellistel tingimustel, et see põhjustab või ähvardab põhjustada ühe või mitme ühenduse äärepoolseima piirkonna majanduses häireid, võib kehtestada käesoleva peatüki kohase kaitsemeetme.

Artikkel 13

Kaitsemeetmete kehtestamiseks vajalike tingimuste olemasolu kindlakstegemine

1. Märgatava kahju või selle tekkimise ohu võivad muu hulgas põhjustada järgmised tegurid:

(a) impordi maht, eriti juhul, kui see on märkimisväärselt kasvanud absoluutarvudes või ühenduse toodangu või tarbimise suhtes;

(b) impordihind, eriti juhul, kui esineb märkimisväärne hinna allalöömine võrreldes ühenduse samalaadse toote hinnaga;

(c) tootmise, tootmisvõimsuse kasutamise, varude, müügi, turuosa, hindade alandamise või tavapärase hinnatõusu vältimise, kasumi, kasutatud kapitali tasuvuse, rahavoogude, tööhõive ja muude majandusteguritega seotud suundumustes avalduv mõju ühenduse tootjatele,

(d) muud tegurid peale impordisuundumuste, mis põhjustavad või võisid põhjustada kahju asjaomastele ühenduse tootjatele.

2. Häired või häirete tekkimise oht tehakse kindlaks objektiivsete tegurite, sealhulgas järgmise põhjal:

(a) impordi mahu absoluutne või suhteline suurenemine võrreldes ühenduse toodangu ja impordiga mujalt ja

(b) niisuguse impordi mõju hindadele või

(c) niisuguse impordi mõju ühenduse asjaomase tööstusharu või majandusharu olukorrale, sealhulgas müügi ja tootmise tase, finantsolukord ning tööhõive määr.

3. Selleks et kindlaks teha, kas import toimub tingimustel, mis põhjustavad või ähvardavad põhjustada põllumajandustoodete turgude või nende turgude reguleerimismehhanismide (mille hulka kuuluvad ühise turukorralduse loomise määrused) häireid, tuleb võtta arvesse kõiki olukorraga seotud objektiivseid tegureid, sealhulgas ühte või mitut järgmistest:

(a) impordi maht, võrreldes eelmise kalendri- või turustusaasta mahuga, sisetootmine ja -tarbimine, ühise turukorralduse reformi raames tulevikus kavandatavad mahud;

(b) siseturu hindade tase, võrreldes võrdlus- või sihthindadega, või kui neid ei saa kasutada, siis võrreldes siseturu keskmiste hindadega samal ajal eelmisel turustusaastal;

(c) alates 1. oktoobrist 2015 olukord tariifirubriigi 1701 toodete turgudel, kus ühenduse valge suhkru keskmine turuhind langeb kahe järjestikuse kuu jooksul madalamale kui 80% ühenduse valge suhkru keskmisest turuhinnast eelmisel turustusaastal.

4. Selleks et teha kindlaks, kas eespool nimetatud tingimused esinevad ühenduse äärepoolseimas piirkonnas, analüüsitakse vaid asjaomast äärepoolseimat piirkonda. Erilist tähelepanu pööratakse äärepoolseima piirkonna tööstusharu suurusele, finantsolukorrale ja tööhõive määrale.

Artikkel 14

Menetluse algatamine

1. Uurimine algatatakse liikmesriigi taotlusel või komisjoni enda algatusel, kui komisjonile on selge, et selle algatamiseks on piisavalt tõendeid.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni, kui neile näib, et mõnest I lisas loetletud riigist pärit toodete impordi suundumused nõuavad kaitsemeetmete võtmist. Esitatav teave peab sisaldama olemasolevaid tõendeid, mis vastavad artiklis 13 esitatud kriteeriumidele. Komisjon edastab nimetatud teabe kõikidele liikmesriikidele kolme tööpäeva jooksul.

3. Liikmesriikidega peetakse nõu kaheksa tööpäeva jooksul pärast seda, kui komisjon on saatnud neile teabe vastavalt lõikele 2. Kui nõupidamise tulemusel selgub, et menetluse algatamiseks on piisavalt tõendeid, avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas sellekohase teatise. Menetlus algatatakse ühe kuu jooksul pärast liikmesriigilt teabe saamist.

4. Kui komisjon leiab pärast liikmesriikidega nõupidamist, et tegemist on artiklis 12 nimetatud asjaoludega, teatab ta asjaomasele I lisas nimetatud piirkonnale või riigile oma kavatsusest algatada uurimine. Teatele võib lisada kutse nõupidamisele, mille eesmärk on selgitada olukorda ja leida vastastikku rahuldav lahendus.

Artikkel 15

Uurimine

1. Pärast menetluse algatamist alustab komisjon uurimist.

2. Komisjon võib nõuda liikmesriikidelt teabe esitamist ja liikmesriigid teevad kõik vajaliku, et seda nõuet täita. Kui kõnealune teave pakub üldist huvi või kui mõni liikmesriik nõuab selle edastamist, saadab komisjon selle kõikidele liikmesriikidele, kui tegemist ei ole salajase teabega; salajase teabe puhul edastatakse mittekonfidentsiaalne kokkuvõte.

3. Juhul kui uurimine käsitleb ainult äärepoolseimat piirkonda, võib komisjon taotleda kõnealuse piirkonna pädevatelt asutustelt, et nad esitaksid lõikes 2 nimetatud teabe asjaomase liikmesriigi kaudu.

4. Kui võimalik, viiakse uurimine lõpule kuue kuu jooksul alates selle algatamisest. Erandlikel asjaoludel võib uurimise tähtaega pikendada kolme kuu võrra.

Artikkel 16

Ajutiste kaitsemeetmete kehtestamine

1. Kui on jõutud esialgsele seisukohale, et tegemist on mõne artiklis 12 nimetatud olukorraga, rakendatakse ajutisi kaitsemeetmeid, kui juhtum on nii tõsine, et viivitamine võib põhjustada raskesti heastatavat kahju. Komisjon võtab niisugused ajutised meetmed pärast nõupidamist liikmesriikidega või erakordselt kiireloomulistel juhtudel pärast liikmesriikide teavitamist. Viimasel juhul toimub nõupidamine 10 päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on teavitanud liikmesriike võetavatest meetmetest.

2. Kuna äärepoolseimad piirkonnad on eriolukorras ja nad kaitsetud impordi suurenemise vastu, kohaldatakse nendega seotud menetluse puhul ajutisi kaitsemeetmeid, kui on esialgselt kindlaks tehtud, et import on suurenenud. Sel juhul teavitab komisjon liikmesriike meetmete võtmise ajal. Nõupidamine toimub kümne päeva jooksul pärast seda, kui liikmesriikide on komisjoni võetud meetmetest teavitatud.

3. Kui liikmesriik taotleb komisjoni viivitamatut sekkumist ja kui on täidetud käesoleva artikli lõike 1 või 2 tingimused, teeb komisjon otsuse viie tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

4. Komisjon teavitab lõigete 1, 2 ja 3 alusel tehtud otsustest viivitamata nõukogu ja liikmesriike. Ühe kuu jooksul pärast seda, kui komisjon on nõukogu käesoleva lõike kohaselt teavitanud, võib nõukogu teha kvalifitseeritud häälteenamusega teistsuguse otsuse.

5. Ajutisi meetmeid võib rakendada sel teel, et asjaomasele tootele kehtestatud tollimaksu suurendatakse määrani, mis on kehtestatud teistele Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmetele, või tariifikvootide raames kehtiva määrani.

6. Ajutisi meetmeid ei tohi rakendada kauem kui 180 päeva. Ajutisi meetmeid, mis kehtivad vaid äärepoolseimate piirkondade suhtes, ei tohi rakendada kauem kui 200 päeva.

7. Kui ajutised kaitsemeetmed tunnistatakse kehtetuks, sest uurimise käigus selgub, et artiklites 12 ja 13 nimetatud tingimused on täitmata, makstakse kõik nende ajutiste meetmete kohaselt sissenõutud tollimaksud automaatselt tagasi.

Artikkel 17

Uurimise ja menetluse lõpetamine ilma meetmeid võtmata

Kui jõutakse järeldusele, et kahepoolseid kaitsemeetmeid ei ole vaja võtta, ning artiklis 21 nimetatud nõuandekomitee ei esita vastuväiteid, otsustab komisjon uurimise ja menetluse lõpetada. Kõikidel muudel juhtudel esitab komisjon viivitamata nõukogule aruande nõupidamise tulemuste kohta koos ettepanekuga võtta vastu nõukogu määrus menetlus lõpetamise kohta. Menetlus loetakse lõpetatuks, kui nõukogu ei otsusta ühe kuu jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega teisiti.

Artikkel 18

Lõplike meetmete kehtestamine

1. Kui lõpptulemusena väljaselgitatud faktide põhjal tehakse kindlaks, et esineb mõni artiklis 12 nimetatud olukord, taotleb komisjon vastastikku vastuvõetava lahenduse leidmiseks asjaomase piirkonna või riigiga nõupidamist, mis peetakse sobivas institutsioonilises raamistikus, mis on loodud lepingutega, mille alusel piirkond või riik on kantud I lisasse.

2. Kui lõikes 1 nimetatud nõupidamine ei anna vastastikku vastuvõetavat lahendust 30 päeva jooksul alates sellest, kui asjaomast piirkonda või riiki on sellest teavitatud, teeb komisjon 20 tööpäeva jooksul pärast nõupidamisperioodi lõppu otsuse lõpliku kaitsemeetme kohta, olles eelnevalt pidanud nõu liikmesriikidega.

3. Kõikidest käesoleva artikli kohastest komisjoni otsustest teatatakse nõukogule ja liikmesriikidele. Liikmesriik võib kümne tööpäeva jooksul alates teatamise päevast suunata otsuse nõukokku arutamiseks.

4. Kui liikmesriik suunab komisjoni otsuse nõukokku, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni otsuse kinnitada, seda muuta või selle tühistada. Kui nõukogu ei tee otsust ühe kuu jooksul otsuse suunamist nõukogule, loetakse komisjoni otsus kinnitatuks.

5. Lõplik meede võib olla järgmine:

- asjaomasest piirkonnast või riigist pärit asjaomase toote tollimaksumäära täiendava vähendamise peatamine;

- asjaomase toote tollimaksu suurendamine määrani, mis ei ületa teistele Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmetele kohaldatavat määra;

- tariifikvoodi kohaldamine.

6. Samast piirkonnast või riigist pärit sama toote suhtes ei kohaldata kahepoolseid meetmeid, kui eelmiste niisuguste meetmete kohaldamise tähtaja möödumist või nende meetmete tühistamist on möödunud vähem kui üks aasta.

Artikkel 19

Kaitsemeetmete kestus ja läbivaatamine

1. Kaitsemeede kehtib ainult ajavahemiku jooksul, mis on vajalik märgatava kahju või häire vältimiseks või kõrvaldamiseks. See tähtaeg ei tohi ületada kahte aastat, välja arvatud juhul, kui seda pikendatakse lõike 2 kohaselt. Ühenduse äärepoolseimate piirkondade suhtes kohaldatavat meedet ei või kohaldada kauem kui neli aastat.

2. Kaitsemeetme esialgse kohaldamise tähtaega võib erandkorras pikendada, kui on kindlaks tehtud, et kaitsemeedet on endiselt vaja märgatava kahju või häirete vältimiseks või kõrvaldamiseks.

3. Tähtaega pikendatakse vastavalt käesolevas määruses uurimiste suhtes ettenähtud menetlustele ja vastavalt samale menetlusele, mida rakendati esialgsete meetmete kehtestamisel.

Kaitsemeede koos esialgsete meetmetega ei tohi kokku kesta kauem kui neli aastat. Juhul kui meede kehtib vaid äärepoolseimate piirkondade suhtes, võib selle kestust pikendada kaheksa aastani.

4. Kui kaitsemeede kestab kauem kui üks aasta, tuleb seda kohaldamise ajal, kaasa arvatud kestuse pikendamise aeg, kindlate ajavahemike järel järk-järgult leevendada.

Asjaomase piirkonna või riigiga peetakse lepingu alusel moodustatud asjakohaste institutsioonide raames korrapäraselt nõu, et kehtestada kaitsemeetmete tühistamise ajakava niipea, kui asjaolud seda võimaldavad.

Artikkel 20

Järelevalve

1. Kui AKV riigist pärit toote impordi suundumuse tõttu võib tekkida mõni artiklis 12 nimetatud olukord, võib ühendus võtta selle toote impordi eelneva järelevalve alla.

2. Järelevalve kehtestamise otsustab komisjon.

Kõikidest käesoleva artikli kohastest komisjoni otsustest teatatakse nõukogule ja liikmesriikidele. Liikmesriik võib kümne tööpäeva jooksul alates teatamise päevast suunata otsuse nõukokku arutamiseks.

Kui liikmesriik suunab komisjoni otsuse nõukokku, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni otsuse kinnitada, seda muuta või selle tühistada. Kui nõukogu ei tee otsust ühe kuu jooksul otsuse suunamist nõukogule, loetakse komisjoni otsus kinnitatuks.

3. Järelevalvemeetmed on tähtajalised. Kui ei ole sätestatud teisiti, kaotavad need kehtivuse meetmete kehtestamise esimese poole aasta pikkusele ajavahemikule järgneva teise poole aasta pikkuse ajavahemiku järel.

4. Järelevalvemeetmed võivad vajaduse korral hõlmata üksnes ühenduse ühte või mitut äärepoolseimat piirkonda.

5. Järelevalve kehtestamise otsusest teavitatakse viivitamata asjaoamast institutsiooni, mis on loodud lepingutega, mille alusel piirkond või riik on kantud I lisasse.

Artikkel 21

Nõupidamine

Käesoleva peatüki tähenduses on pädev asutus määruse (EÜ) nr 3285/94 artiklis 4 sätestatud nõuandekomitee. CN-koodiga 1701 toodete puhul abistab pädevat komiteed määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 39 sätestatud komitee.

Artikkel 22

Erakorralised meetmed, mida kohaldatakse piiratud alal

Kui selgub, et kahepoolsete kaitsemeetmete võtmise tingimused on täidetud vaid ühes või mõnes ühenduse liikmesriigis, võib komisjon pärast muude lahendusvõimaluste uurimist erandkorras vastavalt asutamislepingu artiklile 134 lubada kohaldada järelevalve- või kaitsemeetmeid vaid asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides, kui ta leiab, et meetmete võtmine sellises ulatuses on asjakohasem kui nende võtmine kogu ühenduses. Need meetmed peavad tingimata olema tähtajalised ja siseturgu võimalikult vähe häirima.

V peatükk Menetlus

Artikkel 23

Kohandamine tehnika arenguga

Kui I lisas loetletud piirkondade või riikidega sõlmitud lepinguid silmas pidades tuleb käesolevat lepingut tuleb muuta, et arvestada tehnilisi muudatusi, tehakse seda artikli 24 lõikes 3 sätestatud korras.

Artikkel 24

Komitee

1. Komisjoni abistab majanduspartnerluslepingu rakendamise komitee (edaspidi „komitee“).

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

4. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

VI peatükkLõppsätted

Artikkel 25

Muudatused

Määrusest (EÜ) nr 1964/2005 jäetakse välja artikli 1 lõige 2.

Artikkel 26

Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused:

(a) Määrus (EÜ) nr 2285/2002.

(b) Määrus (EÜ) nr 2286/2002.

Artikkel 27

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval ja seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

1. LISA

Läbirääkimised lõpule viinud piirkondade ja riikide loetelu

2. LISA

Päritolureeglid

Seda lisa jaotatakse eraldi dokumendina.

FINANTSSELGITUS ETTEPANEKUTE KOHTA, MILLE MÕJU EELARVELE PIIRDUB AINULT TULUDE POOLEGA

1. ETTEPANEKU NIMETUS

Nõukogu määrus, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma riikidest pärit kaupade suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus.

2. EELARVEREAD

Peatükk ja artikkel: 12/120

Asjaomaseks aastaks eelarves ettenähtud summa: 16 431 900 000 (EEP 2008)

3. FINANTSMÕJU

( Ettepanekul ei ole finantsmõju

( Ettepanekul puudub finantsmõju kuludele, kuid sellel on järgmine mõju tuludele:

Ettepanekuga kõrvaldatakse kõik senised tollitariifid toodetele, mis on pärit neist AKV piirkondadest ja riikidest, kes viivad lõpule läbirääkimised majanduspartnerluslepingu või niisuguse lepingu üle, milles käsitletakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni tingimustele vastavat kauplemise korda. AKV riikidest pärit toodete tollimaksu teoreetiline ülemmäär oli 2006. aastal 17,3 miljonit eurot, millest puhastulu moodustab 13,0 miljonit eurot.

Ainsaks erandiks on Lõuna-Aafrika, kes osaleb majanduspartnerluslepingu läbirääkimistel, kuid kellel pakutakse eraldi kauplemiskorda, mille raames säilitatakse tollitariifid teatavatele ühendusse imporditavate kaupadele. Läbirääkimised selle kauplemiskorra üle alles kestavad ja seda käsitlev finantshinnang lisatakse ettepanekule võtta vastu nõukogu otsus, millega antakse luba kirjutada alla asjaomasele majanduspartnerluslepingule.

Vastavalt Cotonou lepingule ja üldise soodustuste süsteemi kaitsemeetmele „Kõik peale relvade“ on tollitariifidest vabastatud üle 99% ühendusse toodavatest AKV riikidest pärit kaupadest. Tuleb märkida, et kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu kohaselt võib ühendusse tollitariifideta tuua ka 95% Lõuna-Aafrikast pärit kaupadest.

Muid kulusid ei ole ette näha.

(miljonites eurodes (üks koht pärast koma))

Eelarverida | Tulud | 12kuuline periood alates 1.1.2008 | 2008 |

I jaotise 1. peatüki artikkel 3 | Mõju omavahenditele | 13.0 | 13.0 |

Olukord pärast meetme rakendamist |

2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

I jaotise 1. peatüki artikkel 3 | 13.0 | 13.0 | 13.0 | 13.0 | 13.0 |

4. PETTUSEVASTASED MEETMED

Ühenduste finantshuvide kaitsmiseks pettuse ja muu eeskirjade eiramise eest võib komisjon teha kohapealseid kontrollimisi ja inspekteerimisi vastavalt käesoleva määruse II peatüki artiklile 5. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) teostab vajaduse korral uurimisi, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1073/1999. Komisjon teeb korrapäraselt kontrollimisi dokumentide alusel ja kohapeal.

[1] ELT C …, …, lk ….

[2] EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. Lepingu parandus on avaldatud ELT L 385, 29.12.2004, lk 88.

[3] EÜT L 311, 4.12.1999, lk 1.

[4] ELT L 169, 30.6.2005, lk 1.

[5] ELT L 169, 30.6.2005, lk 1.

[6] EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

[7] Komisjoni otsus 2007/627/EÜ, 28. september 2007 (ELT L 255, 29.9.2007, lk 38).

[8][9]*IJY EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

[10] EÜT L 348, 21.12.2002, lk 3.

[11] ELT L 316, 2.12.2005, lk 1.

[12] EÜT L 311, 4.12.1999, lk 1.

[13] ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

[14] ELT L 58, 28.2.2006, lk 1.

[15] EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

[16] EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18.

[17] Käesolevas artiklis käsitatakse põllumajandustoodetena neid põllumajandustooteid, mis on nimetatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajanduslepingu I lisas.

Top