52007DC0860

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 21.12.2007

KOM(2007) 860 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Juhtivate turgude algatus Euroopas {SEK(2007) 1729} {SEK(2007) 1730}

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Juhtivate turgude algatus Euroopas

1. SISSEJUHATUS

Uuenduslikkusel põhineva majanduse edendamine on konkurentsivõime tagamisel olulise tähtsusega. Komisjoni laiapõhjaline innovatsioonistrateegia[1] rõhutas, et nõudlust silmas pidava uuenduslikkuse toetamiseks on vaja pidevalt ja strateegiale tuginedes kasutada mitmeid vahendeid. Ka aruandes „Uuendusliku Euroopa loomine”,[2] ELi konkurentsivõime aruandes 2006 ja aruteludel huvirühmadega jõuti järeldusteni, et Euroopa peab sihipärasemalt pingutama innovatsioonisõbralike turgude arendamise nimel ning otsustavalt lihtsustama uuenduste turuleviimist.

Konkurentsivõime nõukogu[3] kutsus komisjoni üles „ esitama 2007. aastal juhtivaid turgusid käsitlevat algatust , mis tugineks huvirühmadega peetud ulatuslikel aruteludel ning milles määratletaks kaasaegne lähenemine kõrge majandusliku ja ühiskondliku väärtusega turgude tekke kiirendamiseks . Selles tuleks kindlaks määrata valdkonnad, kus oluliste poliitikavahendite ja raamtingimuste, asjakohaste riiklike ametiasutuste ühtse ja koordineeritud poliitiliste otsuste tegemise ning tähtsamate huvirühmade vahelise tõhusa koostöö kooskõlastamisega saab kiirendada turu arengut, mõjutamata seejuures konkureerivate jõudude tegevust” .

Vastuseks sellele üleskutsele esitatakse käesolevas teatises juhtivate turgude algatus. Algatuses määratakse kindlaks turud, kellel on potentsiaali jõuda esimeste hulgas juhtiva turu positsioonile. Selles kutsutakse üles koostama juhtivate turgude jaoks ambitsioonikaid tegevuskavu[4] eesmärgiga võtta nende kaudu kiireloomulisi ja koordineeritud meetmeid, et Euroopa majanduse ja tarbijate jaoks oleks nende turgude eelis kiiresti märgatav.

II lisas „Explanatory Paper on the European LM Approach: Methodology and Rationale”[5] (juhtivaid turgusid käsitleva Euroopa lähenemisviisi selgitus: metoodika ja põhjendused) kirjeldatakse huvitatud isikute vahel toimunud arutelusid, juhtivate turgude majanduslikku eripära ning nende turgude üldist potentsiaali majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase kasu seisukohast, st esitatakse põhjendused, miks on vaja võtta poliitikameetmeid juhtivate turgude algatuse loomiseks ja rakendamiseks.

2. JUHTIVATE TURGUDE ALGATUS: EUROOPA INNOVATSIOONISTRATEEGIA EDU ALUS

2.1. Juhtivate turgude algatuse eesmärgid ja peamised põhimõtted

Oma metoodika poolest erineb käesolev juhtivate turgude algatus eelmistest ELi algatustest. See läheb kaugemale tavapärastest ühekordsetest meetmetest, mille mõju avaldub vaid konkreetsetes punktides. Näiteks GSM-algatus piirnes vaid ühe peamise vahendiga, normide kehtestamisega. Juhtivate turgude algatuse eesmärk on sellele lisaks jõuda esimesena kiiresti kasvavatele ülemaailmsetele turgudele ja saavutada nende suhtes konkurentsieelis. Vastupidiseks näiteks võib tuua 1997. aastal tehtud Euroopa algatuse elektroonilise kaubanduse kohta,[6] mis oli peaaegu sama laiaulatuslik, aga milles keskenduti turule, mis oli juba USA poolt hõivatud.

Turgudele keskendumine nõuab temaatilist lähenemist. Erinevatel uuenduslike toodete ja teenuste kategooriatel on oma spetsiifilised probleemid ja need nõuavad erinevat tüüpi kooskõlastatud poliitikameetmeid.

Juhtivate turgude algatuses määratletakse seega kõigepealt perspektiivikad tekkivad turud, mida selliste kooskõlastatud poliitikameetmetega toetada, võttes aluseks süvaanalüüsi,5 põhjalikud arutelud ja tagasisidemehhanismid.

Seejärel kirjeldatakse selles protsessi, kuidas paremini ühtlustada õiguslikku ja regulatiivset keskkonda ning kiirendada nõudluse kasvu.

Edukuse tagamiseks peab see protsess

- inkorporeerima globaalse turu vajadused ja tarbijate eelistused, et turu potentsiaal oleks võimalikult suur;

- lihtsustama ELi välistel turgudel ELi standardite ja lähenemisviiside aktsepteerimist, eelkõige valdkondades, mida mõjutavad globaalsed suundumused (nt keskkonna teematika);

- püüdma vähendada uute toodete ja teenuste turuleviimiseks tehtavaid kulutusi, lihtsustades turulepääsu ja võttes meetmeid nõudluse koondamise lihtsustamiseks. Tuleb tagada konkurents erinevate uuenduslike lahenduste vahel, soodustades seeläbi pidevat kohandumist muutuvate turunõuetega.

Lisaks sellele on ääretult oluline tagada aktiivne osalemine liikmesriikide ja erasektori[7] tasandil, arvestades subsidiaarsuse põhimõtet ja kehtivat ELi õiguslikku raamistikku, eelkõige konkurentsi, riigiabi[8] ja riigihankeid käsitlevaid õigusakte.

Kuna algatus eesmärk ei ole kunstlik turgude loomine standardite või eeskirjade kehtestamise või konkreetsete tehnoloogiate rahastamise kaudu, ei ole selleks vaja täiendavaid ühenduse eelarvevahendeid. Algatus võib siiski mõjutada prioriteetide seadmist olemasolevate rahaliste vahendite kasutamisel.

2.2. Turgude kindlaksmääramise metoodika

Tuginedes eespool loetletud põhimõtetele korraldas komisjon põhjalikud arutelud huvirühmadega ja määras kindlaks alljärgnevad juhtiva turu kriteeriumid.

- Aluseks on nõudlus mitte tehnoloogiline tõuge: potentsiaalsete tarbijate hulk ja turu poolt kehtestatud vajadused osutavad, et suhteliselt lühikese aja jooksul on nii Euroopas kui ka kogu maailma tasandil oodata turupotentsiaali kasvu.

- Lai turusegment: turusegment on pigem lai ning turgu ei ehitata üles ühele konkreetsele tootele. Turge võib oluliselt mõjutada ainult siis, kui paljusid omavahel seotud tooteid ja teenuseid pakutakse samaaegselt. See annab toote-/teenuseahelale lisaväärtust ning tagab jätkusuutlikuma konkurentsieelise mitmeteks aastateks ja laiemal tööstuslikul põhjal kogu Euroopas.

- Strateegilised ühiskondlikud ja majanduslikud huvid: turu segmentimine pakub majanduse ja ühiskonna seisukohast laiemaid strateegilisi eeliseid, näiteks rahvatervise, keskkonna- ja kliimatingimuste kaitse, turvalisuse või tööhõive puhul. Kulud, mis tulenevad konkreetse juhtivate turgude algatuse riiklikust koordineerimisest, on õigustatud, kui vastutasuks saadakse kõnealused eelised.

- Kaugeleulatuvate, kooskõlastatud ja sihipäraste, kuid paindlike poliitikavahendite lisaväärtus: kindlaksmääratud turgude puhul ei ole üht konkreetset poliitilist meedet, mille abil kõrvaldada tõkkeid, mis takistavad suure nõudluse teket[9]. Kindlakstehtud tõkete puhul saab ainult erinevate riiklike poliitikameetmete ja algatuste kombineerimine midagi muuta. Samal ajal, kui nende poliitikameetmete eesmärk tuleb selgesti kindlaks määrata, peab rakendusviis jätma ruumi võimalusele reageerida paindlikult tehnoloogia arengutele või kaubanduslikele suundumustele.

- Turuliidrite tahtliku tekitamise vältimine (no „picking of the winners”): Euroopas on olemas tööstuspotentsiaal ja piisavalt arenenud uusi tehnoloogiaid või olemasolevate tehnoloogiate uusi kasutusviise võimaldavaid ideid, millele rajada kujuneva turu toodete või teenuste skaala. Turgu peaks iseloomustama see, et välditakse konkreetsete ettevõtete de facto eelistamist ning tagatakse aus ja õiglane konkurents, samuti välditakse tehnoloogiliste valikute pealesurumist, mis võiks takistada konkurentsivõimelisemate ja võib-olla majanduslikult tasuvamate võimaluste väljatöötamist.

Neile kriteeriumidele lisaks hinnati juhtivate turgude algatuse tegemise teostatavust neil turgudel olemasoleva teabe ja komisjonis käimasoleva töö seisukohast.

2.3. Millised turud sobivad juhtivate turgude algatuse valdkonda?

Eespool loetletud kriteeriumide määramisel juhinduti väga paljudest tööstuslikest ja temaatilisest aspektidest, mis hõlmavad enam kui 30 tööstuslikult juhitavat Euroopa tehnoloogiaplatvormi[10] [11]ja 8 INNOVA algatuse töörühma[12].

Kindlaksmääramisele eelnenud esimese vooru arutelud huvirühmadega olid tõepoolest väga ulatuslikud ja hõlmasid nii metoodikat kui ka valdkondade valikut. Esimese ringi tulemuste ja nõukogu 4. detsembril 2006 vastuvõetud järelduste4 põhjal kutsuti just Euroopa tehnoloogiaplatvorme ja INNOVA algatuse töörühmi osa võtma teisest arutelude ringist, et hinnata erinevaid turge kokkulepitud kriteeriumide alusel[13] seminaridel, eksperdirühmades ja küsimustike kaudu.

Korraldati täiendavad arutelud erinevate tööstussektoritega, et põhjalikumalt analüüsida kõige paljulubavamaid valdkondi.

Nende arutelude põhjal määrati algatuse esialgse etapi jaoks kindlaks kuus turgu – e-tervishoid, kaitsetekstiilid, säästev ehitustegevus, materjalide korduvkasutus, biotoorainel põhinevad tooted ja taastuvad energiaallikad . Need on väga uuenduslikud turud, mis vastavad tarbijate vajadustele, neil on Euroopas olemas tugev tehnoloogia- ja tööstusbaas ning need sõltuvad rohkem kui mõned teised turud riiklike poliitikameetmetega loodavatest soodsatest raamtingimustest.

- E-tervishoiu abil saab vähema raha eest osutada paremaid tervishoiuteenuseid kodanikukeskse tervishoiuteenuste süsteemi raames. Kui ei viida läbi olulisi reforme (sealhulgas e-tervishoiu ulatuslikum kasutuselevõtt), on oodata tervishoiukulutuste kasvu seoses nn Euroopa vananemisega praeguselt 9 % SKT-lt umbes 16 %ni aastaks 2020. E-tervishoiu valdkonnas on teadus- ja arendustegevusse oluliselt investeeritud. Siiski on investeeringud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonda olnud siin väiksemad kui teistes teenussektorites. Tehnoloogiliste ja organisatoorsete lahenduste kasutuselevõttu takistab tihti turu suur killustatus, näiteks erinevad sotsiaalkindlustussüsteemid ja koostalitusvõime puudumine. Nii ei kasutata ära mastaabisäästu. Lisaks halvendavad olukorda õiguskindluse puudumine hüvitussüsteemide ja vastutuse jagunemise valdkonnas ning teabe puudumine isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide korrektse kohaldamise kohta. See pidurdab nii uute toodete kasutuselevõttu kui ka investeeringute tegemist ettevõtlusse.

- Ehitusturg hõlmab 10 % SKT-st ja 7 % tööjõuturust. Ehitiste energiakulud moodustavad suurima osa (42 %) energia lõpptarbimisest ELis ja ehitised toodavad 35 % kasvuhoonegaaside emissioonist. Ülimalt mitmekülgsel säästva ehitustegevuse turul tuleb tegemist teha ka keskkonnaprobleemidega (nt tõhusad elektri- ja küttesüsteemid), kasutajate tervisele avaldatava mõjuga (nt siseruumide õhukvaliteet) ja kasutajasõbralikkuse küsimustega (nt seoses vanemaealistele kõrvalisest abist sõltumatu eluviisi võimaldamine). See hõlmab ka säästlike lahenduste väljatöötamist nii elamute kui ka muude hoonete ja infrastruktuuri jaoks. Mitte ainult ELi, vaid eelkõige just riiklikul tasandil ei ole ehituse valdkonna õigusaktid piisavalt kooskõlastatud ning kui sellele lisandub kohaliku ettevõtlusstruktuuri domineerimine, on tagajärjeks märgatav halduskoormus ja säästva ehitusturu suur killustatus. Ei teata, millised võimalused on praeguse riigihankeid käsitleva õigusraamistiku kaudu suurendada nõudlust uuendustele suunatud lahenduste järele. Nii õigusaktide kui ka riigihankeid käsitlevate otsuste puhul on vaja ennetavat lähenemist.

- Kaitsetekstiilide [14] all mõistetakse riietust ja muid tekstiilil põhinevaid süsteeme, mille põhiline funktsioon on kaitsta nende kasutajat ohtude eest töökohtadel. Praegu moodustab isikukaitsevahendite turuosa ELis hinnanguliselt 9,5–10 miljardit eurot, kusjuures otse või kaudselt on kõnealuste toodete või teenustega seotud umbes 200 000 töökohta. Teatavates maailma osades ennustatava kiire majanduskasvu põhjal oletatakse, et isikukaitsevahendite eksport EList võib lähiaastatel kasvada ligikaudu 50 %. Euroopa standardite kiirem väljatöötamine ja kasutuselevõtt maailmaturul ning sellele lisanduvad asjakohased meetmed intellektuaalomandi kaitse rakendamiseks – näiteks toetavate teenuste pakkumine väike ja keskmise suurusega ettevõtetele – suurendab veelgi nõudlust isikukaitsevahendite järele. Riigihangete raames tehtavatel ostudel on kaitsetekstiilidega seoses suur tähtsus, kuid nõudlus kohalike ametkondade tasandil on erinev.

- Biotoorainel põhinevaid tooteid valmistatakse taaskasutatavast, bioloogilisest toorainest, näiteks taimedest ja puidust. See juhtivate turgude algatusse valitud turuvaldkond hõlmab biotoorainel põhinevaid tooteid ja materjale (v.a toiduaineid), näiteks bioplast, biomäärdeained, pindaktiivsed ained, ensüümid ja farmaatsiatooted. Siia ei kuulu traditsioonilised paberi- ja puidutooted ega energiaallikana kasutatav biomass. Biotoorainel põhinevate toodete pikaajaline kasvupotentsiaal sõltub sellest, kas nad suudavad asendada fossiiltoorainel põhinevaid tooteid ja kuidas nad vastavad erinevate lõppkasutajate nõudmistele konkureerivate hindade osas, samuti sellest, kas nad suudavad luua kasvuhoonegaaside tekkimise seisukohast neutraalseid tootetsükleid ning jätta väiksemaid ökoloogilisi jalajälgi, s.t tekitada vähem prügi ning kasutada vähem energiat ja vett. Euroopa on biotoorainel põhinevate uuenduslike toodete turul edu saavutanud tänu oma juhtivale positsioonile tehnoloogia ja tööstuse vallas. Teatav ebakindlus toote omaduste suhtes ning turu vähene läbipaistvus takistavad sellegipoolest toodete kiiret turulejõudmist. Siin mängivad rolli keskkonnaalased õigusaktid, standardid, märgistus ja liikmesriikide toetamine näidisettevõtete rajamisel ning ka ühine põllumajanduspoliitika.

- Materjalide taaskasutus vähendab ladestatavate jäätmete hulka, loodusvarade tarbimist ja parandab energiatõhusust. Seetõttu on see oluline säästva tarbimise ja tootmise suunas liikumisel – ja seda mitte ainult energia seisukohast, vaid kõikide toodetavate varade seisukohast. Taaskasutussektori käive on 24 miljardit eurot ja selles sektoris töötab ligikaudu 500 000 inimest. Ettevõtteid on seal üle 60 000. ELi osa maailma ökoloogilise tootmise valdkonnas on umbes 30 % ning jäätmetööstuses ja taaskasutustööstuses on see 50 %. Hoolimata suurest turupotentsiaalist on säilinud tõkkeid turu arenemisel. Oluliselt oleks võimalik parandada tõhusust ja suutlikkust uuenduslikkuse soodustamise ning tõhusamate tootmisviiside ja tehnoloogiate juurutamise abil . See aitaks hoida kokku kulusid, energiat ja loodusvarasid ning Euroopa ei peaks enam nii palju toorainehindadest sõltuma.

- Taastuva energia all peetakse silmas energiat, mida saab taastuvatest energiaallikatest nagu tuul, päike, biomass, biolagunevad jäätmed või lähteained, maasoojus, lained, hoovused, vesi . Praegu on Euroopa taastuva energia sektori käive 20 miljardit eurot ja seal pakutakse tööd ligikaudu 300 000 inimesele[15] ning see sektor katab umbes 8,5 % Euroopa energiavajadustest.15 2007. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu istungil seati eesmärgiks saavutada aastaks 2020 taastuva energia osatähtsuseks 20 % kogu ELi energiatarbimisest. See eesmärk pakub energiatootjatele palju võimalusi areneda ja tootmiskulusid vähendada. Taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu takistavad kolm tegurit. Esiteks, selle energia kasutamise välised kulud[16] ei peegeldu täiel määral energia hinnas. Seepärast on nõudlus taastuva energia järele, mille välised kulud on kokkuvõttes väga madalad, optimaalsest väiksem. Teiseks kasutatakse aeglasemalt „õppimiskõvera” olulisi tegureid, mis võiksid alandada mitmete tehnoloogiate hindu, sest praegune nõudluse tase on madal. Lõpetuseks, taastuva energia puudulikud toetussüsteemid ning halduslikud ja turul esinevad takistused viitavad sellele, et ei kasutata siseturu kogu potentsiaali.

2. lisas esitatakse põhjalikum analüüs kõnealuse kuue turu kohta ja selle kohta, milline on juhtivate turgude algatuse mõju. Tuginedes väga ettevaatlikele oletustele näitavad esialgsed hinnangud, et juhtivate turgude algatuse alusel neile turgudele suunatud toetusega võib kõnealuse kuue turu maht kokku suureneda aastaks 2020 rohkem kui kaks korda ja selleks ajaks võib olla loodud juurde ligi miljon uut töökohta.

Asjaolu, et esimese vooru turud on kindlaks määratud, ei välista võimalust, et teised turuvaldkonnad võiksid edaspidi olla juhtiva turu kandidaadiks. Samuti ei taheta selle valikuga esitada poliitilist hinnangut, nagu oleksid need turud ühiskondlikust või majanduslikust seisukohast teistest tähtsamad.

Juba praegu leidub veenvaid näiteid, mis osutavad valdkondadele, mille suhtes võiks tulevikus kasutada samalaadset lähenemisviisi. Turgude kindlaksmääramise jätkuvat protsessi toetatakse aruteludega huvirühmades[17] ja vahenditega, mis aitavad saada teadmisi turu käitumise kohta. Selleks luuakse järelevalve- ja prognoosimehhanisme, kasutades selliseid olemasolevaid diagnostika- ja analüüsivahendeid nagu ERA-Watch ja Sectoral Innovation Watch[18]. Käesoleva juhtivate turgude lähenemisviisi võiks võtta juba käimasolevate ulatuslike algatuste osaks ja[19] seeläbi suurendada kasu, mida eurooplased saavad innovatsioonimahukate turgude arengust.

3. PEAMISED POLIITILISED MEETMED

Konkreetset tegevuskava, mis käsitleb juhtivate turgude tekke lihtsustamist neis valdkondades, kirjeldatakse kokkuvõtvalt 1. lisas. Juhtivate turgude algatuse raames esitatakse mitmeid erinevaid poliitikameetmeid:

- Õigusaktid

On vaja välja töötada ka õigusaktid, mis aitavad ellu viia poliitilisi eesmärke, kiirendada uuendustegevust ja vältida koormuse tekitamist uuenduslikele ettevõtetele ja teistele organisatsioonidele. On võimalik parandada selliste õigusaktide omavahelist koordineeritust erinevate poliitikavaldkondade lõikes, mis mõjutavad uuenduslike toodete ja teenuste turge. Usaldusväärne, mitte liialt mahukas ja hoolikalt ettevalmistatud õiguslik ja jurisdiktsiooniline keskkond on ettevõtete jaoks investeeringute tegemisel väga olulised. Samuti on need tähtsad tarbijatele, kes kasutavad uusi tooteid ja teenuseid.

Juhtivate turgude algatuse raames koostatava tegevuskava regulatiivsed meetmed hõlmavad ettepanekuid koostada uusi ning muuta, vaadata läbi või tunnistada kehtetuks olemasolevaid õigusakte. Näiteks, biotoorainel põhinevate toodete kasutamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu biotoorainel põhinevate toodete tootmisel saab toetada saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli valdkonnas kehtivate õiguslike meetmete[20] täiustamisega. Sarnaste meetmete kohta on tehtud ettepanekuid juhtivate turgude algatuse tegevuskava taaskasutuse valdkonda käsitlevas osas, mis rõhutab toetavate meetmete esitamise tähtsust sünergias konkreetsete ELi määrustega, eelkõige direktiividega, mis käsitlevad elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid[21] ja kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid[22].

- Riigihange

Riigihanke kulutused moodustavad 16 % ELi SKTst ning ulatuvad ehitussektori kulutuste puhul 40 %ni ja kaitsepoliitika, tsiviiljulgeoleku ja hädaabimeetmete puhul peaaegu 100 %ni. Seepärast on tegevuskavades sageli punkt, mille kohaselt tuleks riiklikke asutusi innustada tegutsema nn käivitavate klientidena ja edendama uuendustegevust toetavate riigihangete kasutamist.

ELi kehtiva õigusliku raamistiku[23] kohaldamine riigihangete puhul toetab juhtivate turgude algatust, on suunatud turgude killustumise vastu ning ärgitab leidma konkurentsivõimelisi lahendusi. Komisjoni hiljuti avaldatud juhendis[24] kirjeldatakse, kuidas uuendustegevust saab riigihangete kasutamisega kiirendada. Need lahendused nõuaksid muudatusi riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi riigihanketeenistuste tavapärastes haldusprotsessides, mis on seotud pakkumiskutsete ettevalmistamisega (nt võimalused, kuidas saada teavet olemasolevate või võimalike uute tehnoloogiliste lahenduste ning uute toodete ja teenuste kohta; kuidas saada rohkem teavet võimaluste kohta teha kindlaks ja valida majanduslikult kõige soodsamat pakkumist elutsükli maksumuse hinnangu alusel). Sama kehtib nende võimaluste kohta, kuidas lihtsustada kriitilise massi saavutamist, mis aitaks juhtivat turgu välja arendada. Kasuks võib tulla koostalitlusvõime nõue ja üksikute väikesemahuliste ostude asendamine grupitellimustega. Riigihangetega tegelevatele ametnikele pakutava koolituse mahu suurendamine ja nende teadlikkuse tõstmine, samuti nende ametnike suhtlusvõrgustike loomine, on läbivad meetmed, mis võiksid osutuda kasulikeks kõigil juhtivatel turgudel.

- Standardite kehtestamine, märgistamine ja sertifitseerimine

Standardite kehtestamine võib kaasa aidata juhtivate turgude arengule, seda juhul kui nendega ei välistata konkureerivaid tehnoloogiaid ega piirata lubamatul viisil konkurentsi ning kui need ei kahjusta nõudluse teket. Kui tootetehnilised standardid ja tootlikkusstandardid ning toote omaduste standardid oleksid järjepidevamalt rakendatavad kogu tootmisahela jooksul, alates toorainest lõpetades lõpptootega, aitaks standardite kehtestamine uuendustegevusele paremini kaasa. Eelistatakse, et standardid põhineksid tootlikkusel, kuid oleksid tehnoloogiliselt neutraalsed.

Kuuel kindlaksmääratud turul on praegu standardite kehtestamine erinevas järgus. Selle tulemusena eksisteerivad konkureerivad standardid, mis takistavad koostalitusvõimeliste lahenduste kasutuselevõttu. Koostalitusvõime puudumine muudab keerukaks teadmiste ja erinevate komponentide kaasamise uute toodete ja teenuste kompleksi. Konkureerivad ja koostalitusvõimeta standardid on uuenduslike lahenduste leidmisel takistuseks kõigis väärtusahela etappides. Juhtivate turgude algatuse raames on vaja selliste standardite suhtes koos valik teha, eelistatavalt ELi tasandil, vältides samal ajal konkureerivate tehnoloogiate välja jätmist[25]. Üle-Euroopalised standardite kehtestamise platvormid, näiteks Europe INNOVA standardite kehtestamise võrgustikud, võivad tööstusharu konsensuslikule arvamusele tuginedes olla abiks kõige sobivamate standardite määramisel problemaatilises valdkonnas. Tuleks parandada standardeid käsitlevat teabevahetust , et suurendada nõudlust informeeritud ostjate ja kasutajate hulgas ning tagada standardite arvesse võtmine uurimisprojektides.

Tuginedes tööstuse kogemustele võib töötada välja uusi lähenemisi ise-sertifitseerimise suhtes. Võttes aluseks ELi ökomärgise süsteemi võiks toodete uued teisendid olla omadustega, kus rõhuasetus on näiteks selline „ELi biotoode” ja/või „remade in Europe” (taaskasutus). Sellised märgised meelitaksid tõenäoliselt ligi uusi tarbijaid. Teave tootlikkuse kohta, mis on õiguslikult kehtestatud miinimumnõuetest põhjalikum, võiks samuti mõjutada potentsiaalsete tarbijate otsuseid ostude suhtes. Näiteks direktiivis 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, nähakse ette vahendid, kuidas tõhusalt ja dünaamiliselt arendada ühelt turult teisele üleminekut. Turgu saab mõjutada selliste miinimumnõuete kehtestamise teel, millega kõrvaldatakse turult kõige vähem edukad tooted. Nii on võimalik võrdlusandmetega (mis tuleb teatud toodete suhtes kehtestada kõnealuse direktiivi rakendusmeetmetega (vt I lisa, 3. osa, 2. punkt)) tööstuse prognoositavust ja dünaamilisust parandada. Müügikohtades eksponeeritavad kohustuslikud märgised tootmisviiside kohta on olulised, et ostjad saaksid teha selle teabe alusel valikuid. Energy Star'i märgis ja ökomärgised omistatakse ainult kõige edukamatele ja keskkonnasõbralikumatele toodetele.

Tuleks välja töötada dünaamilised standardid ja nn parimatest parimate määramise skeemid5 („top-runner schemes”)[26]. Peatselt avaldatav teatis standardite kehtestamise ja innovatsiooni kohta, nagu ka ökomärgise direktiivi[27] raames koostatav tegevuskava, pööravad mõlemad suurt tähelepanu sellele mõjule, mida standardite kehtestamine avaldab juhtivatele turgudele.

- Täiendavad vahendid

Muud meetmed võiksid kiirendada ja parandada toote ja teenuse pakkujate ning kasutajate vahelist teabevahetust, aidates ühtlasi kaasa turu läbipaistvuse parandamisele. See toob ettevõtete jaoks kaasa konkurentsieelise, sest luuakse paremad tingimused kindlaksmääratud turgudel ette tulevate mitmesuguste probleemide lahendamiseks. Siin on võib-olla vaja luua platvorme[28] või pakkuda asjakohast rahalist tuge, eelkõige allpool teisena kirjeldatava olukorra puhul.

( Ettevõtteid ja uuendustegevust toetavad teenused, koolitus ja teabevahetus

Nii mõneski turulõigus oleks noortel uuenduslikel ettevõtetel kasu, kui konsultatsiooniteenuste ja koolituse pakkumisega toetataks tegevusi, mis lihtsustavad teadmiste vahetust, inkubatsiooni ja juurdepääsu finantsvahenditele. Lisaks temaatilise suunitlusega teenustele, mida pakutakse struktuurifondide või uue konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammiga (CIP) ettenähtud ettevõtete ja uuendustegevuse toetusvõrgustikust saadud toetuste abil, aitaks tegevuskavade rakendamisele kaasa üksteise kogemustest õppimise ja teadmiste vahetamise võrgustike projektide ja platvormide[29] koordineeritum kasutamine. Teadmispõhiste piirkondlike klastrite omavaheline koostöö üle kogu Euroopa aitaks kiirendada ideede ja teadmiste levikut. Liikmesriigid ja piirkonnad peaksid ära kasutama ühtekuuluvuspoliitika võimalusi, et aidata kaasa otseinvesteeringute tegemisele ja võrgustike loomisele mitmetes juhtivate turgude valdkondades[30]. Nii saaks kindlustada seda, et poliitiline huvi ei raugeks ja huvirühmad jätkaksid oma panuse andmist ning juhtivate turgudega seotud huvirühmade arv suureneks[31].

( Finantstoetus ja -soodustused

Juhtivate turgude algatuse valdkondades avanevad vägagi olulised uued ärivõimalused innustavad tõenäoliselt erainvesteeringute tegemist. Siin saab riiklike meetmetega lihtsustada juurdepääsu rahalistele vahenditele.

Tegevuskavades võiks teha ettepanekuid riiklikesse ja ELi programmidesse võetavate meetmete kohta[32]. ELi[33] või liikmesriigi tasandil võiks riiklike teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonifonde kasutada teatavate tootetsüklite teostatavuse tõendamiseks.

Euroopa Investeerimispank (EIB) ja Euroopa Investeerimisfond (EIF) haldavad suurt osa ELi finantstoetustest; siia kuuluvad näiteks riskijagamisrahastu ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alla kuuluv suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde rahastamisvahend. EIB vahendid koos erasektori vahendite ja struktuurifondide võimalustega võiksid toetada näidisettevõtteid ning uuenduslike toodete ja teenuste väljatöötamist ja tootmist. Ka komisjoni ning EIFi ja EIB ühisalgatuse JEREMIE kaudu saab VKEdele pakkuda paremat juurdepääsu rahalistele vahenditele, näiteks mikrokrediidi, riskikapitali, laenude või tagatistena. Võib kaaluda riikliku ja erasektori partnerluse uute mudelite loomist, kus saaksid osaleda investorid ja muud huvirühmad. See võiks innustada erainvestoreid toetama uusi, juhtivate turgude algatuse raames loodavaid projekte või ettevõtteid.

Liikmesriigid võiksid kasutada riiklike ja piirkondlike riigiabi kavade ümbersuunamist, et kasutada ära uusi võimalusi teadus-, arendus- ja uuendustegevuse toetamiseks uue ühenduse riigiabi raamistiku[34] alusel. Eriti oluline on muuta struktuurifondide kaudu piirkondadele pakutava toetuse suunitlust. Kõik liikmesriigid määrasid teatava osa oma ühtekuuluvuspoliitika vahenditest „sihtotstarbeliselt” uuendatud majanduskasvu ja tööhõive parandamise strateegia elluviimiseks. Suurimad ühtekuuluvuspoliitika investeeringud on suunatud teadus-, arendus- ja uuendustegevuse toetamiseks. Umbes 83 miljardit eurot või 25 % ühtekuuluvuspoliitika kogu eelarvest eraldatakse sellistele investeeringutele. On täiesti selge, et juhtivate turgude kindlaksmääramine on nende rahastamisvahenditega seotud era- ja riiklike investeeringute tegijate jaoks hea orientiir.

4. JUHTIMINE JA EDASINE TEGEVUS

See, et küllaltki paljusid erinevaid meetmeid tuleb lühikese aja jooksul üksikasjalikult kooskõlastada, esitab tegevuskavadele[35] eriti suuri nõudmisi. Tegevuse edukus sõltub Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide tahtest teha ajalise surve tingimustes tihedat koostööd tegevuskavade rakendamisel ning sellest, kuidas neil õnnestub tekitada erasektoris püsiv huvi investeerida neisse perspektiivikatesse turgudesse.

Komisjon loob vajalikud koordineerimisstruktuurid, et tagada algatuse tõhusus.

Nõukogul,3 kes kutsus üles tegema juhtivate turgude algatust, on jätkuvalt juhtiv roll käesoleva teatisega algatatud protsessi edendamises. Nõukogu kutsub kokku foorumi, et kaardistada tegevus, millega juhtivate turgude algatuse raames saab kaasa aidata majanduskasvu ja tööhõive strateegia elluviimisele ning teostada tulemuste järelevalvet. Kuna see algatus kujutab endast olulist panust majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssetes suunistes[36] sätestatud mitmete eesmärkide saavutamisse, võivad liikmesriigid juhtivate turgude algatuse rakendamise meetmeid näidata ka nendes aruannetes[37].

Peamistele huvirühmadele korraldatakse infotunde ja nendega konsulteeritakse. Asjaomastele riiklikele ja kohalikele otsusetegijatele korraldatakse sihtotstarbelisi teavituskampaaniaid, võttes arvesse liikmesriikide algatusi.

Et juhtivate turgude algatust edasi arendada ja huvirühmi aktiivselt tegevusse haarata, loob komisjon elektroonilise juhtivate turgude algatuse huvirühmade platvormi, kus iga tegevuskava jaoks on temaatiline kaust.

Komisjon kaalub praeguse juhtivate turgude algatuse täiendamist teisi turge käsitlevate tegevuskavadega, kui liikmesriigid ja huvirühmad, kes on seotud käesoleva algatusega, näitavad, et algatuse laiendamine on teostatav, ning kui loodavate pidevate järelevalvemehhanismide alusel selgub, et kokkulepitud kriteeriumidele vastavad uued turuvaldkonnad on küpsed samasuguse algatuse tegemiseks.

Vahepealne arenguaruanne tegevuskavade rakendamise käigu ning riikliku ja erasektori huvirühmade huvi kohta esitatakse 2009. aastal

Sõltumatute ekspertide koostatav lõpparuanne juhtivate turgude algatuse esimese ringi kohta esitatakse 2011. aastal ja see sisaldab järelhindamist, milles hinnatakse poliitiliste meetmete mõju ja – niivõrd kui see on võimalik – ka algatuse tegelikku mõju turusegmentide kaupa.

5. KOKKUVÕTE

Kui juhtivate turgude algatust rakendatakse piisavalt kiiresti ja tagatakse asjakohane poliitiline toetus, võib see algatus pakkuda Euroopa ettevõtetele väga häid võimalusi kiiresti kasvavatele maailmaturgudele pääsemisel ja konkurentsieelisega juhtivaks tootjaks saamisel ning aidata ühtlasi kaasa jätkusuutliku majanduskasvu ja heaolu saavutamisele. Algatus võib pakkuda Euroopa kodanikele võimaluse saada kujunevates turuvaldkondades juurutatavatest uuendustest kasu juba lähemas tulevikus ning nautida majanduslikke ja ühiskondlikke hüvesid.

Algatuse rakendamisel osalevad:

- komisjon, kes koostab tegevuskava kohaselt vajalikud õigusaktide ettepanekud ja algatab projektikonkursi toetavate meetmete kohta ettepanekute tegemiseks;

- liikmesriigid, kellel palutakse rakendada meetmeid, sest neil on algatuse juhtimiseks parim võimalus, nagu I lisas märgitud, ning julgustada asjaomaseid riiklikke ja piirkondlikke ametkondi osalema koordineerimismehhanismides. See tõhustab algatuse mõju ja on igas mõttes kasuks erinevate meetmete koordineerimisele;

- ettevõtjad ja muud erasektori huvirühmad, keda innustatakse meetmetes osalema – eelkõige järgima neid meetmeid, mille puhul on tegevuskavades rõhutatud nende olulist rolli – ning tegema oma pädevusse kuuluvate küsimuste puhul pidevat koostööd asjaomaste ametiasutustega.

[1] KOM(2006)502 lõplik, 13.9.2006.

[2] http://ec.europa.eu/invest-in-research/action/2006_ahogroup_et.htm.

[3] Nõukogu järeldused 4. detsembril 2006 innovatsioonipoliitika ja konkurentsivõime kohta.

[4] Vt I lisa, SEK XXX. Selleteemalised ettevalimistavad dokumendid tehakse kättesaadavaks Euroopa Komisjoni veebilehel.

[5] SEK XXX.

[6] KOM(97) 157, 16.4.1997.

[7] Nt Euroopa tehnoloogiaplatvormi kaudu.

[8] Kui liikmesriigid kavandavad uusi riigiabi meetmeid, peaksid need olema suunatud konkreetselt kindlaks määratud turutõrgete kõrvaldamisele, neil peaks olema soodustav mõju, need peaksid olema proportsionaalsed ja nende negatiivne mõju konkurentsile ja kaubandussektorile peaks olema võimalikult väike. Abi ei peaks katma ELi õigusaktidest tulenevate kohustuslike nõuete täitmise kulusid.

[9] Sel juhul ei oleks sel konkreetsel turul vaja juhtiva turu algatust rakendada.

[10] Vt loetelu veebilehel: http://cordis.europa.eu/technology-platforms/individual_en.html.

[11] ETPs - Seminar of Industrial Leaders: on 6 XII (http://cordis.europa.eu/technology-platforms/seminar7_en.html)

[12] Lennundus ja kosmostehnoloogia, autotööstus, biotehnoloogia, info-ja kommunikatsioonitehnoloogia, tekstiilitööstus, energeetika, keskkonnahoidlikud uuendused, suure kasvupotentsiaaliga ettevõtteid (nn gasellid); http://www.europe-innova.org/index.jsp.

[13] Nt komisjoni teatises KOM(2006)502 ja 4. detsembri 2006. aasta nõukogu järeldustes soovitatud kriteeriumid.

[14] Tehnilised tekstiilid intelligentse isikukaitseriietuse ja varustuse jaoks.

[15] Euroopa taastuva energia nõukogu andmete põhjal.

[16] Nt kasvuhoonegaasi emissioonid, õhusaaste, tarnimise turvalisus.

[17] Nt Euroopa tehnoloogiaplatvormid ja INNOVA paneelid.

[18] https://www.europe-innova.org.

[19] Nt Väärikas vananemine infoühiskonnas – info- ja sidetehnoloogiat ning vananemist käsitlev tegevuskava (KOM(2007) 322 (lõplik)).

[20] Nõukogu direktiiv 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta, EÜT L 257, lk 26-40.

[21] Direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta, EÜT L 37, lk 24.

[22] Direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, EÜT L 269, lk 34.

[23] Direktiivid 2004/17/EÜ ja 2002/18/EÜ.

[24] http://www.proinno-europe.eu/doc/procurement_manuscript.pdf.

[25] Normide valimise protseduur sõltub normi tüübist, kas see on ametlik või mitteametlik, ning see peaks olema piisavalt paindlik, et seda saaks muutuvate turutingimustele vastavalt kohandada.

[26] Kavandatav säästva tarbimise ja tootmise tegevuskava, energiat kasutavate toodete raamistiku läbivaatamine aastal 2010, ökomärgise süsteemi läbivaatamine aastal 2008 aitavad neid dünaamilisi lähenemisi ellu viia. http://ec.europa.eu/enterprise/environment/sip_en.htm.

[27] Direktiivi 2005/32/EÜ artikkel 16.

[28] Eelkõige teabevahetuse elektroonikaplatvorm, mis ühendaks riikliku ja erasektori partnereid kogu sektori tasandil ja üle kogu Euroopa.

[29] Nt PRO INNO meetmete põhjal või võttes aluseks Euroopa INNOVA võrgustikud erinevates sektorites.

[30] Ka komisjoni algatus "Piirkonnad majandusmuutustes" omab tähtsust nende juhtivate turgude puhul.

[31] Nt kindlustussektor võiks olla kaasatud kliimakaitse või turvalisusega seonduvas tegevuses.

[32] 7. raamprogrammi puhul ei tohiks see muuta ega asendada tegevuskavade läbivaatamise tavamenetlust.

[33] Eelkõige 7. raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames.

[34] ELT C 323, lk 1 sqq, eelkõige uuendustegevuse toetamise uued võimalused, http://ec.europa.eu/invest-in-research/policy/state_aid_en.htm.

[35] Tegevuskavade konkreetseid meetmeid hinnatakse asjakohaste mõju hindamise eeskirjade kohaselt ja vastavalt konkreetsele otsuse vastuvõtmise menetlusele.

[36] Kompleksne suunis nr 10 juba tegeleb uute tehnoloogiate ja turgude arendamisega (http://ec.europa.eu/growthandjobs/pdf/integrated_guidelines_en.pdf)

[37] Euroopa Ülemkogu märkis 2006. aasta detsembris, et tegevuse käiku jälgitakse järgmistel kevadistel Euroopa Ülemkogu istungitel Lissaboni strateegia eduaruannete raames.