52007DC0558

ET

Brüssel 27.9.2007

KOM(2007) 558 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Täiskasvanuhariduse alane tegevuskava

Õppida võib alati

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Täiskasvanuhariduse alane tegevuskava

Õppida võib alati

1. Sissejuhatus

Riikide ja valitsuste juhid kinnitasid 1997. aastal Amsterdami lepingu preambulis oma otsust „hariduse laia kättesaadavuse ja pideva kaasajastamise abil edendada oma rahvaste teadmiste arendamist võimalikult kõrgele tasemele.” [1]

2000. aastal Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogul seati Euroopa Liidu strateegiliseks eesmärgiks saada aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks ühiskonnaks. Lissaboni tegevuskava juhtmõte oli edendada tööalast konkurentsivõimet ja sotsiaalset kaasatust, investeerides inimeste teadmistesse ja oskustesse kogu nende elu jooksul.

Komisjoni 2001. aasta teatises „Euroopa elukestva õppe piirkonna rajamine” [2] rõhutati taas elukestva õppe tähtsust kõigi kodanike jaoks. Teatise üks peamisi sõnumeid oli, et traditsioonilised haridussüsteemid tuleb muuta avatumaks ja paindlikumaks, nii et kõik õppijad saaksid hariduse omandamisel käia omi radu, mis vastavad nende vajadustele ja huvidele ning tõepoolest kasutada pakutavaid võimalusi kogu elu jooksul.

2006. aastal avaldatud tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” kulgu käsitlevas ühises vahearuandes rõhutatakse, et kõik kodanikud peavad kogu oma elu jooksul omandama oskusi ja neid täiendama ning et erilist tähelepanu tuleb pöörata ühiskonna riskirühmadesse kuuluvate kodanike vajadustele. Täiskavanuharidus (nii selle kvantiteet kui kvaliteet) on tähtis ka keskmise ja kõrgema haridustasemega inimeste teadmiste ja oskuste arendamise seisukohast. [3]

Komisjoni 2006. aasta teatises täiskasvanuhariduse kohta [4] „Kunagi ei ole hilja õppida“ [5] rõhutatakse, et täiskasvanuharidus on elukestva õppe kõige olulisem element. Täiskasvanuharidusel on kodanike arendamisel ja nende oskuste täiendamisel oluline roll. Käesolevas tegevuskavas keskendutakse inimestele, kes on ebasoodsas olukorras, sest neil on madal kirjaoskuse tase, ebapiisavad tööoskused ja/või neil puuduvad edukaks ühiskonda integreerumiseks vajalikud oskused. Olenevalt liikmesriigist võivad selliste inimeste hulgas olla sisserändajad, vanemad inimesed, naised või puudega inimesed.

Lähtepunktiks on asjaolu, et kõrgetasemelise ja kõigile kättesaadava täiskasvanuhariduse süsteemi vajalikkuse üle enam ei arutleta, seda eriti silmas pidades lähiaastatel Euroopa ees seisvaid väljakutseid:

· tuleb vähendada tööjõu puudust, mille põhjuseks on demograafilised muutused. Selleks tuleb üldiselt tõsta töötajate oskuste taset ning tõsta vähese kvalifikatsiooniga töötajate (neid oli 2006. aastal 80 miljonit) kvalifikatsiooni. Täiskasvanuharidus saab mõlemale tegevusele kiiresti ja tõhusalt kaasa aidata;

· tuleb tegeleda koolist väljalangemise probleemiga (koolist väljalangejate hulk on püsivalt suur - 2006. aastal peaaegu 7 miljonit) [6]. Selleks tuleb ilma kvalifikatsioonita täiskasvanuikka jõudnutele pakkuda hariduse omandamiseks uusi võimalusi;

· tuleb vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ühiskonnast kõrvale jäänud rühmades. Täiskasvanuharidusega saab parandada nii inimeste oskusi kui ka aidata neil saada aktiivseteks kodanikeks ja saavutada sõltumatust isiklikus plaanis;

· tuleb suurendada sisserännanute integratsiooni ühiskonda ja tööturule. Täiskasvanuharidus pakub kõnealuse integratsiooniprotsessi tõhustamiseks spetsiaalseid kursusi, mis hõlmavad ka keeleõpet. Lisaks sellele saavad sisserännanud asukohamaal pakutavates täiskasvanukoolitustes tagada, et nende eelnevat kvalifikatsiooni kinnitatakse ja tunnustatakse;

· tuleb suurendada elukestvas õppes osalejate arvu ja tegeleda eelkõige tõsiasjaga, et pärast 34. eluaasta saabumist osalemisprotsent langeb. Kuna kogu Euroopas kasvab töötajate keskmine vanus, on vaja paralleelselt suurendada täiskasvanuhariduses osalemist vanemate töötajate hulgas.

Vajadust suurendada investeeringuid täiskasvanuharidusse näitavad veelgi selgemini hiljutised Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise näitajad: täiskasvanute (25–64 aastased) osalemine elukestvas õppes ei suurene enam ning 2006. aastal see isegi vähenes 9,6 % võrra. [7]

Käesoleva tegevuskava eesmärk on aidata kaasa täiskasvanuhariduse sektori tugevdamisele, et ära kasutada kõiki täiskasvanuhariduse võimalusi. Kõnealune sektor on vägagi kompleksne, sinna kuulub palju erinevaid haridusteenuse osutajaid, kes peavad jõudma kõige erinevamate sihtrühmadeni. Võetakse arvesse, et täiskasvanuharidus hõlmab paljusid sektoreid.

Käesoleva tegevuskava üldeesmärk on rakendada teatises „Kunagi ei ole hilja õppida” määratletud viit peamist sõnumit: osalemist takistavate asjaolude kõrvaldamine; sektori kvaliteedi ja tulemuslikkuse tõstmine; õpitulemuste tunnustamise ja kinnitamise protsessi kiirendamine; vajalike investeeringute tagamine ja sektori arengu jälgimine. |

1.1. Konsultatsiooniprotsess

Käesolev teatis on valminud 2006. aasta teatise avaldamise järel toimunud laiaulatuslike konsultatsioonide tulemusena. 2007. aasta esimesel poolel konsulteeris komisjon liikmesriikidega nelja piirkondliku kohtumise raames (Soomes, Saksamaal, Sloveenias ja Portugalis). Neil kohtumistel osalesid hariduse ja tööhõivega tegelevad ministrid, sotsiaalpartnerid ja täiskasvanuharidusega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid.

Vastuvõtjariigi üks ülesanne kõigil piirkondlikel kohtumistel oli 2006. aasta teatise peamistele sõnumitele tuginedes esitleda osalejatele heade tavade näiteid järgmistes valdkondades:

· sidusrühmade kaasamise tulemused;

· kuidas madala kvalifikatsiooniga töötajad saaksid omandada põhioskused;

· kuidas toimub täiskasvanuhariduses osalemise suurendamise põhimõtete ja asjakohaste meetmete väljatöötamine;

· kuidas reguleeritakse mitteformaalse hariduse omandamise tunnustamise ja kinnitamise süsteemi rakendamist.

Sellist kohtumiste käigus toimunud heade tavade jagamist võib pidada kogu protsessi esimeseks positiivseks tulemuseks.

Komisjon kasutas ka liikmesriikide mitteametlikes töötubades peetud arutelude materjale, et saada formaalse ja mitteformaalse täiskasvanuhariduse valdkonna otsuste tegijailt, sotsiaalpartneritelt ja valitsusvälistelt organisatsioonidelt tegevuskava kohta täiendavat tagasisidet. [8]

Komisjoni toetas tegevuskava koostamisel ekspertide rühm, kuhu kuulusid liikmesriikide esindajad, sotsiaalpartnerid ja rahvusvahelised organisatsioonid (nt UNESCO).

2. Tegevuskava alus: tõhusalt toimiv täiskasvanuhariduse sektor

Täiskasvanuhariduse sektori panust Lissaboni strateegia eesmärkide ning elukestva õppimise eesmärkide saavutamisel saaks veelgi parandada tõhusamalt toimivate süsteemide loomisega, milles osaleksid kõik asjaomased sidusrühmad. Tulemused, mida käesoleva tegevuskavaga tahetakse saavutada, sõltuvad nende süsteemide tõhususest.

Tuleb arvesse võtta, et täiskasvanuhariduses osalemise, selle kvaliteedi, rahastamise ja kogu sektori arengu osas alustab iga liikmesriik erinevalt tasemelt. On mitmeid näiteid liikmesriikides ELi toel arendatud headest projektidest, millest teisedki võiksid eeskuju võtta. [9]

Selles valdkonnas peetud konsultatsioonid ning läbiviidud küsitluste ja uuringute tulemused näitavad, et edukas ja tõhusalt toimiv täiskasvanuhariduse sektor koosneb omavahel tihedalt seotud põhikomponentidest. Need komponendid on:

· tegevuspõhimõtted, mis on vastu võetud ühiskonna ning majandussektori vajaduste ja nõudmiste täitmiseks;

· juhtimisstruktuurid, sh täiskasvanuhariduse süsteemi kvaliteet, tõhusus ja vastutusalad;

· ülesannete täitmine, sh õpitegevus, õppimise toetamine ja õpitulemuste tunnustamine, mis on suunatud õppijate motivatsioonile ja õpivajadustele, arvestades ühiskonna ning majandussektori vajadusi ja nõudmisi.

On vaja moodustada partnerlusi Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et parandada täiskasvanuharidusega tegeleva sektori tõhusust, laiendada ja lihtsustada täiskasvanuhariduse kättesaadavust ning muuta selle nõuetekohane rahastamine hõlpsamaks. [10]

2.1. Tegevuspõhimõtted

Konsultatsioonidel kinnitati taas, et eelkõige on vaja kaasata riigi ametiasutused ja muud sidusrühmad, et tagada riskirühmadesse kuuluvatele inimestele võimalused võtmepädevuste omandamiseks. [11] Riigi ja sidusrühmade ühine tegevus on vajalik selleks, et täiskasvanuid, kes jätavad kooli pooleli piisava formaalse kvalifikatsioonita ja kes tahavad uuesti alustada või jätkata oma alusharidust ükskõik mis eluetapil, toetataks sobivate ja uudsete õpivõimaluste pakkumisega või võimalusega omandada pädevusi töökohtadel pakutavate koolituste kaudu. Töökohtadel aset leidvate kiirete muutuste ja töökohal vajaminevate oskuste kiire muutumise kontekstis on see veelgi vajalikum.

Sidusrühmad leidsid, et võrreldes õppimise muude valdkondadega, ei ole täiskasvanuhariduse sektori kasutegurit põhjalikult uuritud, selle üle arutatud ega sel teemal kirjutatud. Samuti ei vasta täiskasvanuhariduse vallas pakutavate võimaluste areng inimeste ja ühiskonna vajadustele.

Selleks, et suurendada täiskasvanuhariduses osalemist ja selle valdkonna investeeringuid on äärmiselt oluline, et täiskasvanuhariduse kvaliteet, asjakohasus, tõhusus [12] ja kasutegur oleksid kõigile selgesti näha.

Valitsused ja muud sidusrühmad peavad oma valdkondade piires tegutsema, et lihtsustada juurdepääsu täiskasvanuharidusele, anda juhiseid ja hinnanguid ning kiirendada mitteformaalse ja formaalse õppe käigus saavutatud õpitulemuste kinnitamise ja tunnustamise süsteemi loomist.

2.2. Juhtimine

Konsulteerimisel osalenud olid üksmeelel, et täiskasvanuhariduse pakkujate head juhtimistavad aitavad kaasa täiskasvanuhariduse edukale toimimisele. See toob omakorda kaasa õppijate kvaliteetsed õpitulemused ja sidusrühmade investeeringute kõrge kulutasuvuse.

Täiskasvanuhariduse pakkujate heade juhtimistavade tunnuseks on:

· keskendumine täiskasvanud õppijale;

· uuenduslik lähenemisviis õppimisele;

· tõhus vajaduste analüüs;

· tõhusad haldussüsteemid ja asjakohane vahendite jaotamine;

· professionaalne personal;

· kvaliteedi tagamise mehhanismid pakkujatele;

· ranged riiklike raamistike piires toimivad dokumendipõhised järelevalve ja hindamissüsteemid;

· tihedad sidemed teiste haridusvaldkondade ja -asutustega, nt õppurite organisatsioonid, tööstusharude organisatsioonid ja valdkondlikud institutsioonid. Kuna tööandjate roll täiskasvanuhariduses on tänu töökohal pakutavale koolitusele ning toetava suhtumise ülesnäitamisele suur, on tööandjate kaasamine kohaliku ja piirkondliku tasandi täiskasvanuhariduse kavandamisse väga oluline.

Õppimise- nii formaalse kui ka mitteformaalse õppimise [13] - suhtes on vaja kõiki tasandeid ja kõiki elemente hõlmavat plaanipärast ja süstemaatilist lähenemisviisi, et suurendada usaldusväärsust ja läbipaistvust ning tagada piisav kindlustunne, et täiskasvanuharidus vastab kõigi sidusrühmade, eelkõige täiskasvanud õppijate nõuetele.

2.3. Teostamine

Konsultatsioonide käigus selgus, et täiskasvanuhariduse võtmeküsimus on sellise teenuse pakkumine, mis samaaegselt vastab täiskasvanud õppijate vajadustele, on tööturu ja ühiskonna vajadustega täiel määral vastavuses ning aitab kaasa nõudluse suurenemisele. On vaja palju omavahel seotud meetmeid, et üle saada mitmesugustest hariduselus osalemist takistavatest asjaoludest. Need meetmed on:

· kvaliteetse teabe ja juhendamise viimine õppijale lähemale. Seda saab teha ühiskondlike või töökohapõhiste teenuste abil. Oldi täielikult üksmeelel, et see peab toimuma käesoleva tegevuskava sihtrühmade jaoks tasuta;

· õppimise viimine õppijale lähemale, seda nii õppija kogukonnas kui töökohtadel. Seda saab teha kohalike õppekeskuste, valitsusväliste organisatsioonide, töökohal korraldatava koolituse ja e-õppe abil. Tuleb pakkuda erinevaid õpivõimalusi, mis vastaksid inimeste individuaalsetele vajadustele.

· õpitulemuste hindamise, kinnitamise ja tunnustamise paindlike võimaluste tagamine, mille tulemusena saaks hariduse või kutse omandanud isikutele anda välja vastavat haridust või kvalifikatsiooni tõendavaid tunnistusi. Seda tegevust tuleb toetada juhendite koostamise abil;

· kõrghariduse kättesaadavuse laiendamine, [14] et lihtsustada haridustaseme tõstmist ühe astme võrra; selleks tuleks tekitada nõudlusele vastavad finantsmehhanismid (nt individuaalsed hariduskontod, maksusoodustused ja laenud – kas riiklikud või riikliku tagatisega), mis aitaksid kõrvaldada finantstakistusi ning motiveerida täis- või osaajaga õppimist;

· tuleb innustada inimesi investeerima oma õpingutesse, seda nii enesetäienduse kui tööalase konkurentsivõime huvides. Seepärast on täiskasvanuharidus keeleõpet soodustav vahend, järgides aastateks 2004–2006 keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse edendamise tegevuskavas [15] sätestatud komisjoni strateegiat. Täiskasvanute abistamisel ettevõtete, sotsiaalametite ja muude institutsioonide pakutavate võimaluste kasutamise juures on oluline koht juhendamisel.

3. Tegevuskava

Et täide viia 2006. aasta teatise peamisi sõnumeid ja tuginedes hiljuti läbiviidud konsultatsioonide käigus kogutud seisukohtadele, kutsub komisjon liikmesriike osalema haridussektori üle-Euroopalises tegevuskavas, mille meetmete alla kuuluvad:

· analüüs, et uurida kõigis hariduse ja koolituse valdkondades tehtud reformide mõju täiskasvanuharidusele;

· täiskasvanuharidust käsitleva õigusraamistiku kvaliteedi parandamine;

· anda täiskasvanutele rohkem võimalusi tõsta oma haridustaset vähemalt ühe astme võrra;

· oskuste ja sotsiaalsete pädevuste hindamise ning õpitulemustena kinnitamise ja tunnustamise kiirendamine;

· täiskasvanuharidussektori jälgimise parandamine.

Meetmete rakendamist saab toetada Euroopa Sotsiaalfondi ja elukestva õppe programmi vahendeid kasutades.

3.1. Analüüs: kõigis hariduse ja koolituse valdkondades tehtud reformide mõju täiskasvanuharidusele

Täiskasvanuharidus on seotud kõigi teiste haridusvaldkondadega. Seega on oluline analüüsida teistes haridusvaldkondades, nii formaalses kui mitteformaalses hariduses asetleidvate muutuste tulemusi ning nende seost täiskasvanuhariduses toimuvaga. Paljud liikmesriigid töötavad välja riiklikke kvalifikatsioonisüsteeme, mis on seotud Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga. Arutelud kvalifikatsioonide ülekandesüsteemide üle on alanud. Kõik arengusuunad keskenduvad sellele, kuidas lihtsustada hariduse kättesaadavust, haridustee jätkamist ja kvalifikatsioonide ülekandmist ning on seega potentsiaalselt vajalikud, et kvalifikatsioonisüsteemid hõlmaksid ka täiskasvanuid. Hariduse ja koolituse reformide oluline osa on kvaliteedi tagamine. Täiskasvanuharidusega tegeleva sektori areng peab saama hariduse ja koolituse pideva ajakohastamise protsessi osaks. Mõnedes liikmesriikides hõlmavad reformid ka täiskasvanuharidust, teistes mitte.

2008 | Tellitakse analüüs riiklike reformide mõju kohta täiskasvanuhariduses; analüüs tugineb olemasolevatele riiklikele aruandlusmehhanismidele. Analüüs sisaldab reformide tasuvusanalüüsi heade tavade hindamiseks tegelikkuses. Vajaduse korral tehakse täiendav uuring. |

2009 | Analüüsi tulemuste aruandes eristatakse Euroopa ja riiklikul tasandil ära näidatud suundumused, saavutused ja kitsaskohad. Neid võetakse arvesse elukestva õppe programmi ja teiste asjakohaste ELi algatuste arendamisel. |

2010 | Komisjon esitab tegevusaruande; pärast 2010. aastat esitab komisjon aruande iga kahe aasta järel. |

3.2. Paremate õppimisvõimaluste loomine

Õppimisvõimaluste kvaliteet sõltub poliitilistest põhimõtetest, rahalistest vahenditest, korraldusest ja paljudest muudest teguritest, kuid kõige olulisem on õpetamisega seotud personali kvaliteet. Siiani on paljudes liikmesriikides pööratud liialt vähe tähelepanu täiskasvanuharidusega tegeleva personali koolitusele (nii esmasele kui täiendkoolitusele), staatusele ja tasustamisele. Täiskasvanuharidusega tegelev personal ei tähenda selles kontekstis üksnes õpetajaid ja koolitajaid, vaid ka juhtimis- ja nõustamispersonali, mentoreid ja haldustöötajaid. Nemad peavad suutma tegeleda konkreetsete sihtrühmade erinevate vajadustega. Personali kvaliteet on oluline täiskasvanud õppijate motivatsiooni toetav tegur.

2008 | Avaldatakse uuringu Adult learning professions in Europe (täiskasvanuharidusega seotud elukutsed Euroopas) tulemused. Selles eristatakse liikmesriikides levinud head tavad ja antakse soovitusi. Tunnustatud häid tavu levitatakse tööprogrammis „Haridus ja koolitus 2010” ning elukestva õppe programmi (nt vastastikuse õppimise ja töövarju projektide kaudu) raames. |

2009 | Täiskasvanuharidusega tegelevate isikute kutsestandardite väljatöötamine, sealhulgas nõustamisteenuste väljatöötamine, mis põhinevad tunnustatud headel tavadel. |

2010 | Edasised teadusuuringud haridusteenuse pakkujate kvaliteedistandardite väljatöötamiseks ja teenusepakkujate akrediteerimiseks. See aitab kaasa ka haridussektori üldisele jälgimisele. |

3.3. Anda täiskasvanutele rohkem võimalusi tõsta oma haridustaset vähemalt ühe astme võrra

Demograafilises prognoosis Euroopa kohta, milles ennustatakse tööjõu vähenemist ja sellest tulenevaid probleeme tööturul, öeldakse, et esmatähtis on investeerimine inim- ja sotsiaalkapitali kindlates sihtrühmades. Nende sihtrühmadeni jõudmisel ja nende motiveerimisel mängivad olulisimat rolli teave ja nõustamine. Meedia võimalused raskesti kättesaadavate sihtrühmadeni jõudmiseks tuleb ära kasutada. Samuti õppijate enda arvamused. Siiski ei piisa ainult inimeste õppima meelitamisest. Võimalus edasi areneda ja tõsta oma kvalifikatsiooni peab nende jaoks olema reaalne ja võimaldama paremini integreeruda igas elu valdkonnas.

Liikmesriigid peaksid kaaluma võimalust püstitada riiklikud eesmärgid, et tõsta kõnealuste sihtrühmade kvalifikatsiooni.

2008 | Korraldada kindlate sihtrühmadeni jõudmise heade tavade ja projektide analüüs, eesmärgiga võimaldada inimestel areneda ja olla edukas. Seejuures keskendutakse selliste põhitegurite kindlaksmääramisele, mis aitavad inimesi tööturule, haridusse ja koolitusse ning ühiskonda (vabatahtlikku tegevusse) reintegreeruda. Võetakse arvesse elukestva õppe programmi, eelkõige Grundtvigi programmi tulemusi. |

2009 | 2008. aastal läbiviidava analüüsi tulemustele tuginedes kuulutatakse elukestva õppe programmi raames välja konkurss kindlate sihtrühmadeni jõudmise pilootprojektide leidmiseks ja edasiseks uurimiseks, et saavutada lõppeesmärk, st ühe astme võrra kõrgem haridus. |

2010 | Algab projektide käivitamine ja samas ka nende tulemuste jälgimine. Liikmesriigid annavad haridust ja koolitust käsitleva ühise arenguaruande raames aru sihtrühmade kvalifikatsioonitaseme tõstmisel tehtud edusammudest. |

3.4. Kiirendada mitteformaalse ja informaalse hariduse hindamise ning õpitulemuste tunnustamist ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade puhul

Elukestva õppe nurgakiviks on mitteformaalse ja informaalse hariduse tunnustamine ja kinnitamine. Paljudel liikmesriikidel on olemas sellekohased õiguslikud raamistikud ja enamik neist on käivitanud pilootprogrammid.

Oskuste ja sotsiaalsete pädevuste hindamine ja tunnustamine, hoolimata sellest kus ja kuidas need oskused ja pädevused on omandatud, on eriti oluline baaskvalifikatsioonita isikute ühiskonda integreerimise lihtsustamiseks. Neil on oskused, mida ei saa tõendada. Selle probleemi lahendamine on oluline kõigi sidusrühmade jaoks (tööandjad, valitsused, üksikisikud jne), sest on olemas tõendeid, et mitteformaalse või informaalse hariduse teel omandatud oskuste tunnustamine võib viia olulise aja- ja rahasäästuni. Seetõttu on valitsuste positiivne suhtumine mitteformaalse ja informaalse hariduse tunnustamisse oluline. Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata sisserändajate pädevuste kinnitamisele ja tunnustamisele, ilma et see piiraks kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitleva ELi õiguse [16] kohaldamist.

2008 | Mitteformaalse ja informaalse hariduse tunnustamise ja kinnitamise heade tavade kindlaksmääramine, keskendudes just sotsiaalsetele pädevustele, mis on enamasti omandatud väljaspool formaalset haridussüsteemi. |

2009 | Vastastikuse õppimise võimaluste pakkumine Euroopa tasandil, heade tavade vahetamine ja personali piiriülene vahetamine. Seda rahastatakse elukestva õppe programmi vahenditest. |

2010 | Esitatakse esimene aruanne tulemuste kohta ja korraldatakse seminar selle üle arutlemiseks; tulemused edastatakse kõigile sidusrühmadele. |

3.5. Parandada täiskasvanuharidussektori jälgimist

Nagu on öeldud täiskasvanuharidust käsitlevas teatises „Kunagi ei ole hilja õppida”, on täiskasvanuhariduse suurim puudus see, et sellest saadavat kasu ei ole piisavalt esile tõstetud. Hädasti on vaja leida ühine keel ja ühised arusaamad, et saada üle selles valdkonnas kehtivatest valearusaamadest ning võrreldavate andmete puudumisest. Valdkonnas toimuva arengu jälgimise regulaarseks ajakohastamiseks iga kahe aasta tagant on vaja vähemalt miinimumarvu põhinäitajaid.

Sellekohane tegevus on tihedalt seotud juba toimuva näitajate ja sihttasemete väljatöötamisega, sealhulgas tööga, [17] mida on teinud näitajate ja sihttasemete alaline töörühm.

2008 | Komisjoni algatatud uuringule tuginedes peaksid liikmesriigid ja sidusrühmad leppima kokku ühtses terminoloogias. Kõnealuse uuringu eesmärk on ka teha ettepanek põhinäitajate kohta, mis aitaksid lihtsustada iga kahe aasta tagant toimuvat sektori hindamist. |

2009 | Töötatakse välja ja avaldatakse kokkulepitud terminoloogiat sisaldav sõnastik. Uuringus osaleda soovivates liikmesriikides algab põhinäitajate kogumine. |

2010 | Haridust ja koolitust käsitlevas ühises arenguaruandes avaldatakse uuringu tulemused. |

4. Täiskasvanuhariduse alase tegevuskava järelmeetmed

On aeg leida täiskasvanuharidusele elukestvas õppes kindel koht ning tagada täiskasvanuhariduse vajadustega arvestamine kõikide tasandite poliitiliste otsuste tegemisel, nii et Euroopa ees seisvate ülesannete lahendamisele kaasaaitamine täiskasvanuhariduse eesmärkide kaudu saaks tegelikkuseks.

2007. aasta lõpuks tuleks luua töörühm, kes toetab komisjoni ja liikmesriike üksikasjalike meetmete ja projektide väljatöötamisel käesoleva tegevuskava raames ning hoolitseb tegevuskava edasise rakendamise eest. Nõukogu ja parlamenti kutsutakse üles tegevuskava kinnitama.

2009. aasta teisel poolel korraldatakse konverents saavutatud tulemuste teatavaks tegemiseks ja edasiste plaanide arutamiseks.

LISA: LÄBIVIIDUD KONSULTATSIOONID

(1) 4 ekspertide rühmade kohtumist Brüsselis, kus osalesid Euroopa Komisjoni talituste (DG EMPL, DG ENTR, DG JLS), sotsiaalpartnerite (ETUC, Euro Business), rahvusvaheliste organisatsioonide (OECD, UNESCO), sidusrühmade esindajad ja nn nelja piirkonda esindavad eksperdid ning Euroopa Täiskasvanuhariduse Assotsiatsiooni esindaja.

(2) 4 riikidevahelist konsultatiivkohtumist, kus osalesid hariduse ja tööhõivega tegelevate ministrite esindajad, sotsiaalpartnerid ja muud sidusrühmad liikmesriikidest, EMÜ riikidest ja Türgist.

· Helsingi, 22.−23. veebruar 2007. Kutsutud riigid: Taani, Eesti, Soome, Island, Läti, Leedu, Norra, Rootsi

· Bonn, 12.−13. märts 2007. Kutsutud riigid: Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Liechtenstein, Luksemburg, Madalmaad, Ühendkuningriik

· Ljubljana, 26.−27. märts 2007. Kutsutud riigid: Austria, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia

· Lissabon, 3.−4. aprill 2007. Kutsutud riigid: Küpros, Kreeka, Itaalia, Malta, Portugal, Hispaania, Türgi

(3) Kõrgetasemelised konsultatsioonid liikmesriikide esindajate osavõtul

· Heidelberg, 1.−2. märts 2007. Mitteametlik ministrite tasandil kohtumine

· Hamburg, 22.−23. mai 2007. Kutsehariduse peadirektoraadi koosolek

· Brüssel, 14.-15. juuni 2007. Kutseõppe nõuandekomitee koosolek

(4) Mitteametlikud konsultatsioonid liikmesriikide ja muude sidusrühmadega

(a) Liikmesriikide töötubades toimunud mitteametlikud konsultatsioonid. Liikmesriikide, EMÜ riikide ja Türgi ametiasutusi paluti 26. aprillist – 22. maini 2007 korraldada riiklike konsultatsioone asjaomaste sidusrühmadega.

(b) Muud mitteametlikud konsultatsioonid muude ürituste raames (täiskasvanuhariduse teemat käsitlevad sotsiaalpartnerite kohtumised, konverentsid, seminarid ja ümarlauad).

[1] Euroopa Ühenduse asutamisleping, http://europa.eu/eur-lex/en/treaties/dat/C_2002325EN.003301.html

[2] Euroopa Komisjoni teatis: Euroopa elukestva õppe piirkonna rajamine, http://ec.europa.eu/education/policies/lll/life/communication/com_en.pdf

[3] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Paindlikkuse ja turvalisuse ühiste põhimõtete poole: rohkem paremaid töökohti paindlikkuse ja turvalisuse kaudu, http://ec.europa.eu/employment_social/news/2007/jun/flexicurity_en.pdf

[4] Euroopa Komisjoni teatis: Kunagi ei ole hilja õppida; selles käsitletakse täiskasvanuõppena kõiki õppevorme, milles täiskasvanud osalevad pärast esmase koolituse läbimist.

[5] Euroopa Komisjoni teatis: Kunagi ei ole hilja õppida, KOM(2006) 614, 23.10.2006, http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/site/en/com/2006/com2006_0614en01.pdf

[6] 6 miljonit 2005. aastal Komisjoni talituste töödokument „Edusammud Lissaboni eesmärkide saavutamiseks hariduses ja koolituses – näitajatele ja võrdlusandmetele tuginev aruanne 2006”, SEC (2006) 639.

[7] 2007. aasta arenguaruande eelnõu.

[8] Konsultatsioonidel osales 27 liikmesriiki, 3 EMÜ riiki ja Türgi.

[9] ESF060603-ESF Support to Education and Training Background Document (taustadokument ESFi abi kohta haridusele ja koolitusele).

[10] Promoting adult learning, OECD,2005,ISBN: 9264010939

[11] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (2006/962/EÜ); ELT L 394/10, 30.12.2006.

[12] Komisjoni teatis: Haridus- ja koolitussüsteemide tõhusus ning võrdsed võimalused, KOM (2006) 481 (lõplik), 8.9.2006, http://ec.europa.eu/education/policies/2010/doc/comm481_en.pdf

[13] Mõistete kohta vt „Märgukiri elukestva õppe kohta” (SEC(2000) 1832, 30.10.2000) ja Eurostati koostatud õppetegevuse liigitust (Classification of Learning Activities).

[14] Flash Eurobarometer 192: 87 % ELi kõrgkoolides professionaalselt õpetamisega tegelevatest isikutest leiab, et kõrgkoolid peaksid avama uksed täiskasvanud õppijatele.

[15] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse edendamine: Tegevuskava aastateks 2004 – 2006, http://ec.europa.eu/education/doc/official/keydoc/actlang/act_lang_et.pdf

[16] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, ELT L 255/22, 30.9.2005.

[17] Näitajate ja sihttasemete ühtne raamistik, mille alusel hinnatakse Lissaboni eesmärkide elluviimisel saavutatut hariduse ja koolituse valdkonnas, KOM(2007) 61 lõplik.

--------------------------------------------------