52007DC0540

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 18.9.2007

KOM(2007) 540 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomine Euroopa Liidu ja kliimamuutustest enim mõjutatud vaeste arengumaade vahel

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomine Euroopa Liidu ja kliimamuutustest enim mõjutatud vaeste arengumaade vahel

1. SISSEJUHATUS

Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC)[1] analüüsitud teaduslike andmete alusel teavitati rahvusvahelist üldsust kolmest hoiatavast järeldusest: esiteks, kliimamuutused on toimumas; teiseks, hiljutise kliimamuutuste kiirenemise on põhjustanud inimtegevus, mille tulemuseks on kasvuhoonegaaside heited atmosfääri; ning kolmandaks, enamik maailma piirkondi ja eriti arengumaad on kliimamuutustest üha enam mõjutatud.

Euroopa Liit on haaranud kliimamuutuste vastases rahvusvahelises tegevuses liidrirolli. ELi riigi- ja valitsusjuhid tegid 2007. aasta märtsis ettepaneku 2012. aasta järgse kliimamuutusi käsitleva ülemaailmse ja tervikliku kokkuleppe sõlmimiseks. Kokkuleppega seataks maailma keskmise õhutemperatuuri tõusu ülempiiriks võrreldes eelindustriaalse ajajärguga 2 °C ning kohustutakse isegi rahvusvahelise kokkuleppe puudumisel märkimisväärselt vähendama ELi kasvuhoonegaaside heitkoguseid.[2] EL kui suurim ametliku arenguabi andja on võtnud liidrirolli ka rahvusvahelises arenguabitegevuses, seda kajastab Euroopa konsensus[3], ambitsioonikad ametliku arenguabi kohustused ning abi tõhususe ja seostatuse edendamine. Kuigi EL rõhutas kliimamuutuste ja vaesuse vahelisi seoseid juba 2003. aastal,[4] siis eeldab väljakutse kiireloomulisus ja ulatus suuremat kollektiivset algatust, et olla vaesusevastases võitluses võrdsel tasemel Euroopa vastutuse ja pühendumusega.

Kliimamuutuste mõjude prognoosid näitavad, et kõige esimesena ja kõige raskemalt tabavad muutused vähimarenenud riike ja arengumaadest väikesi saareriike. Peale selle on kõnealustel riikidel kõige vähem ressursse, et valmistuda muutusteks ja kohaneda uue eluga. Seetõttu on tõenäoline, et kliimamuutused lükkavad paljudes kõnealustes riikides veelgi edasi aastatuhande arengueesmärkide saavutamise.

Käesoleva teatisega tehakse ettepanek luua ELi ja kliimamuutustest enim mõjutatud vaeste arengumaade (vähimarenenud riigid ja arengumaadest väikesed saareriigid) vaheline ülemaailmne kliimamuutuste liit ning esitatakse kõnealuse algatuse eesmärgid ja tegevuskava.[5] Liit on platvormiks dialoogile ja kogemuste vahetamisele ning praktilisele koostööle, et võidelda samaaegselt nii vaesuse kui ka kliimamuutustega seonduvate väljakutsetega. Lisaks sellele toetab liit 2012. aasta järgse rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe sõlmimist ning tõhusa tegutsemise käivitamist riiklikul tasandil.

Liitu tuleb toetada ELi tugeva pühendumusega suurendada finantstoetust vähimarenenud riikide ja arengumaadest väikeste saareriikide kohanemismeetmetele ning leevendusmeetmetele, mis edendavad kõnealuste riikide jõupingutusi vaesuse vähendamisel. Liit on keskne osa ELi ühisest välistegevusest kliimamuutuste valdkonnas ning see täiendab ja tugevdab muid dialoogivorme ja koostöömeetmeid.

2. Meetme põhjendus

Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 4. hindamisaruandes analüüsitakse piirkondade lõikes kliimamuutuse oodatavaid tagajärgi. Aruandes tõdetakse, et Aafrika, kus asub enamus vähimarenenud riike, on kliimaolude varieerumise ja kliimamuutuse suhtes kõige haavatavam manner, kuna piirkonna loodus on suure surve all ning tema kohanemisvõime on madal. Veepuudus, põuast ja kõrbestumisest tulenev toiduainetepuudus, merepinna tõus, uued terviseriskid, äärmuslikud ilmastikunähtused ja rändest tulenevad pinged on vaid mõned prognoositavatest mõjudest. Muid maailma piirkondi nagu Aasiat, Ladina-Ameerikat ja arengumaadest väikeseid saareriike ootavad ees samasugused väljakutsed. Enamikul juhtudel on kliimamuutused täiendavaks väljakutseks juba olemasolevatele probleemidele. Paljudes vähimarenenud riikides ja arengumaadest väikestes saareriikides on toiduainetega kindlustatus ja ohutu veevarustus juba loodusvarade järkjärgulise vähenemise tõttu ohustatud. Kõnealused riigid on sageli katastroofideks halvasti ette valmistatud, mis on paljudel juhtudel põhjustanud suurt kahju.[6] Samal ajal on vähimarenenud riigid ja arengumaadest väikesed saareriigid oma piiratud majandusarengu tõttu kõige vähem vastutavad kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise ja seega kliimamuutuste eest.

2006. aasta oktoobri Sterni aruandes[7] rõhutati, et maailm ei pea valima kliimamuutuste ärahoidmise ja majanduskasvu ning arengu vahel. Kliimamuutustele mittereageerimine on pikemas perspektiivis maailma majandusele kulukam kui kohe praegu tegutsema hakkamine. Stern selgitab üksikasjalikult kõige vaesemate riikide jaoks kliimamuutustega kaasnevaid suuri kulusid ning kutsub rahvusvahelist üldsust neid toetama.

2007. aasta märtsis kohtunud Euroopa Ülemkogu järeldustes rõhutas EL arengumaadega ühisrinde loomise vajadust. Ettepanekutega rõhutatakse suurema koostöö vajadust ELi ja vähimarenenud riikide vahel eelkõige järgmistes valdkondades: kohanemine, kliimamuutuste järelevalve, toiduainetega kindlustatus, suurõnnetuste ohu vähendamine ning parem juurdepääs puhta arengu mehhanismile. EL kutsub üles ka peatama arengumaades metsade hävitamisest tulenevad heited ja vähendama neid 20–30 aasta jooksul. G8 riikide Heiligendammi tippkohtumisel rõhutati, et metsade hävitamisest tulenevate heidete vähendamine ja muutustega kohanemine on olulised valdkonnad G8 riikide ja arengumaade vahelises kliimamuutustealases koostöös.[8]

Hiljuti heakskiidetud roheline raamat, mis käsitleb kliimamuutustega kohanemist Euroopas ja võimalusi ELi meetmete võtmiseks,[9] sisaldab sammast, mis käsitleb kliimamuutustega kohanemise integreerimist ELi välistegevusse. Rohelise raamatuga nõutakse selgelt ELi ja arengumaade vahelise kliimamuutusi käsitleva dialoogi ja koostöö parandamist ülemaailmse kliimamuutuste liidu kaudu.

3. ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomine ELi ning kliimamuutustest enim mõjutatud vaeste arengumaade vahel

3.1. Üldine eesmärk

Edendades kliimamuutusi käsitlevat tõhusat dialoogi ja koostööd, aitab liit tagada seda, et kliimamuutustest enim mõjutatud vaesed arengumaad, eelkõige vähimarenenud riigid ja arengumaadest väikesed saareriigid tõstaksid oma suutlikkust kohaneda kliimamuutustest tingitud mõjudega, ja toetaks sellega aastatuhande arengueesmärkide saavutamist. Juhul kui see on kooskõlas vaesuse vähendamise eesmärkidega, siis aitab liit sellistel riikidel osaleda ülemaailmsete kliimamuutuste leevendamise jõupingutustes, kuigi näiteks vähimarenenud riigid ei pea võtma kohustusi vähendada heiteid 2012. aasta järgse kokkuleppe alusel.

3.2. Liit dialoogi pidamiseks ja kogemuste vahetamiseks

Ülemaailmne kliimamuutuste liit on platvormiks dialoogile ja kogemuste vahetusele ELi ja kliimamuutustest enim mõjutatud vaeste arengumaade (eelkõige vähimarenenud riigid ja arengumaadest väikesed saareriigid) vahel, hõlmates praktilisi lähenemisviise, kuidas integreerida arengustrateegiaid ja kliimamuutusi. Kõnealuse dialoogi ja kogemuste vahetamise tulemusi võetakse arvesse 2012. aasta järgse kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe koostamisel ning sellega püütakse lähendada Euroopa ja arengumaade nägemust kokkuleppest.

Ülemaailmne kliimamuutuste liit täiendab ja toetab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli raames käimasolevat protsessi. EL on arvamusel, et vähimarenenud riikide ja arengumaadest väikeste saareriikidega arvamuste ja kogemuste vahetamise foorumi loomine väljaspool läbirääkimiste konteksti aitab kiirendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni ja muude sarnaste kokkulepete rakendamist.

Ülemaailmses kliimamuutuste liidus osalemine on mõeldud riikidele, kes on võtnud kohustuse reageerida kliimamuutustele. Liit annab võimaluse korraldada ELi ja kõnealuste riikide vahel korrapäraseid kohtumisi liidu tööle rakendamiseks, kasutades võimalusel ära olemasolevaid piirkondlikke dialoogistruktuure ja partnerlusi nagu Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühm (AKV), Aafrika Liit (AL),[10] arengumaadest väikesed saareriigid ja Aasia-Euroopa tippkohtumine (ASEM). Liit toetab ka lõuna-lõuna dialoogi ja kogemuste vahetamist.

3.3 Liit tõhusamaks koostööks

Lisaks dialoogile ja kogemuste vahetamisele antakse ülemaailmse kliimamuutuste liidu kaudu tehnilist ja finantsabi kohanemis- ja leevendamismeetmeteks ning kliimamuutuste integreerimiseks arengustrateegiatesse. Järgnevalt esitatakse viis prioriteetset valdkonda ning nendega seotud meetmed, mida tuleks ülemaailmse kliimamuutuste liidu dialoogides edasi arutada ja täpsustada. Viimane prioriteetne valdkond ehk kliimamuutustega tegelemise integreerimine vaesuse vähendamise meetmetesse on laadilt valdkondadeülene ja seetõttu oluline ka teiste prioriteetsete valdkondade seisukohast.

1. Kliimamuutustega kohanemine

Eesmärk: Aidata arengumaadel täiendada kliimamuutuste mõjusid käsitlevaid alusteadmisi, töötada välja ja rakendada kohanemisstrateegiaid. |

- Kõigi kohanemismeetmete jaoks on vaja põhjalikku uurimust kliimamuutuste tõenäoliste mõjude kohta konkreetses riigis või piirkonnas. Uurimuse tulemused tuleb töödelda praktiliseks teabeks, et neid saaks kasutada poliitikud ja otsustajad. Uurimine on oluline eriti just ilmastikutundlikes vee- ja põllumajandussektorites, kuna need on toiduainetega kindlustatuse aluseks. Uurida tuleks ka kliimamuutuste võimalikke mõjusid meredele ja ookeanidele.

- Vähimarenenud riikide kohanemisvajadused on esitatud riiklikes kohanemiskavades. Praeguseks on kõnealuse tegevuskava[11] heaks kiitnud 20 vähimarenenud riiki ning protsess jätkub enamikus ülejäänud vähimarenenud riikides. Protsessi toetatakse ülemaailmse keskkonnafondi hallatavast vähimarenenud riikide fondist. Praegu on väljakutseks kõnealused tegevuskavad tööle rakendada ning koostada samal ajal kohanemisega seotud tegevuskavasid teistes, vähimarenenud riikide hulka mitte kuuluvates riikides, mis on sama haavatavas olukorras. Tavaliselt käsitletakse kohanemiskavades järgmisi valdkondi: vesi (nt veekasutuse tõhustamine), põllumajandus (nt uurimused põuda taluvate taimeliikide kohta), tervis (nt malaaria ennetamine inimrühmades, kelle elupiirkonda malaaria on levinud hiljuti), energia säästev tootmine ja tarbimine. Esineb ka valdkonnaga mitteseotud abi, nt teadlikkuse tõstmine, teadmiste levitamine, õppekavade arendamine ning tõkete eemaldamine tehnosiirde teelt.

- Kliimamuutustega kohanemine annab ELile, vähimarenenud riikidele ja arengumaadest väikestele saareriikidele rohkeid võimalusi koostööks. Kohanemist käsitleva komisjoni rohelise raamatu eesmärk on edendada arutelu kõige tõhusamate kohanemismeetmete kohta, mida Euroopas on võimalik võtta. EL jagab oma järelmeetmete tulemusi arengumaadest partneritega ning toetab neid ülemaailmse kliimamuutuste liidu raames kõikehõlmavate kohanemisviiside väljatöötamises.

Kavandatavad tegevusvaldkonnad ►Tehnilise abi, suutlikkuse toetamise ja sidusrühmade vahelise koostöö lihtsustamise kaudu kohanemiskavade välja töötamise toetamine haavatavates riikides, välja arvatud vähimarenenud riigid. ►Kohanemiskavade rakendamise toetamine vähimarenenud riikides ja arengumaadest väikestes saareriikides, kes kohustuvad võtma kliimamuutustevastaseid meetmeid. ►Kohanemise katseprojektide rahastamine vee- ja põllumajandussektoris ning loodusvarade jätkusuutliku haldamise valdkonnas. ►Arengumaades ja piirkondades kliimamuutuste mõjusid käsitleva rahvusvahelise teadusuuringute alase koostöö toetamine ning innovatiivsete kohanemislahenduste kindlaks määramine ja kavandamine, nt ELi 7. teadusuuringute raamprogrammi ja toiduainetega kindlustamise temaatilise programmi raames. |

2. Metsade hävitamisest tulenevate heitkoguste vähendamine

Eesmärk: Vähendada arengumaades metsade hävitamisest tulenevaid süsinikdioksiidi heitkoguseid, luues majanduslikud stiimulid metsakaitseks ning säilitades samas metsast sõltuvad elatusvahendid ja ökosüsteemid. |

- Umbes 20% maailma süsinikdioksiidi heitkogusest on põhjustatud metsade hävitamisest. Vähimarenenud riikides on 62% heitkogustest põhjustatud muudatustest maakasutuses, peamiselt metsade hävitamisest. Maailma suurimad metsahävituspiirkonnad asuvad Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias/Vaikse ookeani piirkonnas.[12] Metsade hävitamisel on mitu majanduslikku, sotsiaalpoliitilist, demograafilist ja keskkonnaalast põhjust: metsaraie, põllumajanduse laienemine, infrastruktuuri arendamine, biomassi kasutamine peamise energiaallikana, kuid ka poliitilised ja institutsioonilised ebaõnnestumised, kultuuriga seotud tegurid.

- Metsade hävitamise vastase võitlusega tegelemise tähtsust tunnustatakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis, milles osalejad arutavad metsade hävitamisest tulenevate heitekoguste vähendamist käsitlevat poliitikat ja lähenemisviise 2012. aasta järgse rahvusvahelise kliimamuutuste kokkuleppe raames. Arutelude eesmärk on panna arengumaad vabatahtlikult võtma meetmeid, et vähendada praegust metsade hävitamise taset ning anda neile vähendatud heitekoguste alusel soodustusi. Pooled lepivad arvatavasti 2007. aasta detsembris Balis kokku katsemeetmete algatamises, millega aidatakse riikidel tulevasi metsade hävitamisest tulenevate heitekoguste vähendamise kavasid ette valmistada.

- ELi metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust käsitlevas programmis kasutatakse tõhusat stiimulit, õigust eksportida ELi seaduslikult langetatud puitu, et tegeleda ebaseadusliku langetamise probleemiga ja edendada jätkusuutlikku metsahaldust, mis aitab kaudselt kaasa heitekoguste vähendamisele. Praegu toimuvad metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust käsitleva programmiga seonduvad arutelud umbes 15 puitu tootvas riigis.

Kavandatavad tegevusvaldkonnad ►Aruandesüsteemide ja riiklike metsade hävitamise järelevalve suutlikkuse suurendamise toetamine, institutsioonide tugevdamine ja riiklike metsade hävitamise vastaste strateegiate väljatöötamine enne 2012. aastat. ►Eksperimentaalsetel, innovatiivsetel tulemusel põhinevate mehhanismide toetamine, mis pakuvad positiivseid stiimuleid metsade hävitamisest tulenevate heitekoguste vähendamiseks arengumaades. ►Metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust käsitleva programmiga samalaadsete, loodusvarade jätkusuutlikku haldamist parandavate ja heitkoguseid vähendavate programmide laiendamine ning ökosüsteemide ja elatusvahendite säilitamine. |

3. Puhta arengu mehhanismis osalemise suurendamine

Eesmärk: Aidata arengumaadel osaleda ülemaailmsel süsinikuturul ja sellest puhta arengu mehhanismi vahendusel kasu saada. |

- Puhta arengu mehhanism võimaldab ettevõtjatel või riikidel, kes peavad Kyoto protokolli kohaselt heitekoguseid vähendama, investeerida heitekoguste vähendamise projektidesse arengumaades. Sellised projektid peavad kaasa aitama jätkusuutlikule arengule. Puhta arengu mehhanismi abil suurendatakse märkimisväärselt pikaajalisi investeeringuid; luuakse uusi töökohti ja tulu, kiirendatakse tehnosiiret ning aidatakse arengumaadel kohaneda kliimatundlike vähem süsihappegaase tekitavate arengustsenaariumidega. Puhta arengu mehhanismiga seotud projektid hõlmavad mitmeid sektoreid nagu energia säästev tootmine ja tarbimine, jäätmekäitlus, metsade hävitamine ja biokütused.

- Puhta arengu mehhanismidega seotud projektide geograafiline levik on ebaühtlane. Suurem osa projektidest asub praegu Aasias ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.[13] Sellel on mitmesuguseid põhjuseid nagu näiteks registreerimise keerukus ja kulukus, kuid ka nõrk institutsiooniline suutlikkus ja kehv investeerimiskliima. Vähimarenenud riikide ja arengumaadest väikeste saareriikide osalemise suurendamiseks puhta arengu mehhanismis on vaja nii suutlikkuse tõhustamist kui ka tehnilist abi.

Kavandatavad tegevusvaldkonnad ►Suutlikkuse suurendamine ja tõhusatele projektiarendustele tehnilise abi osutamine puhta arengu mehhanismis osalemiseks. ►Vähimarenenud riikide ja arengumaadest väikeste saareriikide eritingimustega paremini sobivate projektide ja projektitüüpide esitlemisvõimaluste uurimine, ka kõnealustele projektidele metoodika väljatöötamine. |

4. Suurõnnetuste ohu vähendamise edendamine

Eesmärk: Parandada arengumaade ja ühiskondade valmisolekut reageerida kliimaga seotud loodusõnnetustele ja leevendada riske ja piirata nende mõju. |

- Arvatakse, et kliimamuutuste tulemuseks on üha enam varieeruvad kliimatingimused ning üha äärmuslikumaks muutuvad ilmastikunähtused, nagu taifuunid, üleujutused ja põuad ning muud sarnased ohud nagu laviinid, maalihked ja mudavood. Mitmete ohtude ettearvamatu iseloom nõuab tõhusat suurõnnetuste ohu vähendamismeetodite esile tõstmist riikides ja piirkondades, mis on kõnealustele riskidele kõige avatumad. Eriline tähelepanu tuleb suunata meetmetele, millest on otsest kasu kõige haavatavamatele elanikkonna rühmadele.[14]

- Jaapanis 2005. aastal toimunud suurõnnetuste vähendamise alase ülemaailmse konverentsi tulemusena võeti vastu Hyogo tegevusraamistik aastateks 2005–2015: maailma riikide ja kogukondade vastupidavuse suurendamine suurõnnetuste suhtes. Raamistik hõlmab nõuet võtta kliimamuutustega seotud probleeme rohkem arvesse suurõnnetuste ohu vähendamise strateegiates, kuna ohu vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise vahel valitseb oluline sünergia.[15] EL on kohustunud raamistikku toetama ning määratleb oma panuse tulevases ELi strateegias, mis käsitleb suurõnnetuste ohu vähendamist arengumaades.

Kavandatavad tegevusvaldkonnad ►Kliima järelevalve-, ennustus- ja teabesüsteemide parandamine ning kogutud andmete kasutamine tõhusate valmisolekumeetmete loomisel, nt varajase hoiatamise süsteemid, mida kasutatakse suurõnnetuste ohu vähendamise strateegiates ja muudes arengupoliitikates. ►Kliimaga seotud suurõnnetuste ohu vähendamise piirkondliku suutlikkuse suurendamine, teabe jagamine, teadmiste haldamine, varajane hoiatamine ja situatsioonplaneerimine. ►Meetmete tuvastamine, mis aitaksid suurõnnetustele altitel arengumaadel rakendada Hyogo raamistikku, sealhulgas algsete ohutegurite kindlaksmääramine, vastupidavuse suurendamine ja riskijagamist käsitlevad lähenemisviisid (nt kindlustuskavad). |

5. Kliimamuutustega tegelemise integreerimine vaesuse vähendamise meetmetesse

Eesmärk: Aidata arengumaadel süstemaatiliselt integreerida kliimamuutustega tegelemine arengustrateegiatesse ja investeeringutesse ning arengukoostöösse. |

- Kliimamuutused mõjutavad paljusid sektoreid ning nendega tegelemine tuleb jätkusuutlikkuse tagamiseks integreerida vaesuse vähendamise meetmetesse. Vähimarenenud riikide ja arengumaadest väikeste saareriikide valitsused vajavad tuge, et laiaulatuslikult integreerida kliimamuutustega tegelemine olemasolevatesse ja uutesse poliitika suundadesse. ELi doonorriikide ja partnerriikide vahelistesse koostöölepingutesse tuleb integreerida kliimamuutustega seotud küsimused.[16] Kui kliimamuutusi arvesse ei võetaks, siis on võimalik, et täna tehtavad arenguinvesteeringud aitavad kaasa maakera soojenemisele või muudavad kliimamuutused need investeeringud mõttetuks.

- Käimasoleval ELi kliimamuutusi ja arengut käsitleva tegevusplaani[17] läbivaatamisel[18] on ilmnemas mitu tähelepanekut. Kliimamuutustega seotud poliitiline profiil ja teadlikkus on arengukoostöös kaasalööjate seas drastiliselt tõusnud. Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriigid toetavad partnerriikides võetavaid kliimamuutustega seotud laiaulatuslikke meetmeid. Süstemaatiline kliimaga seotud ohuhindamine ja kliimamuutuste arengustrateegiatesse ja -kavadesse lisamine (ilmastikukindluse tagamine) on siiski veel algfaasis nii arengumaade tasandil kui ka arenguagentuurides.

Kavandatavad tegevusvaldkonnad ►Kohanemiskavade vaesuse vähendamise ja muudesse arengustrateegiatesse integreerimise toetamine. ►Institutsioonilise suutlikkuse suurendamise toetamine vähimarenenud riikides ja arengumaadest väikestes saareriikides, et nad saaksid lisada kliimamuutused muudesse poliitikasuundadesse. ►ELi rahastatavate arenguprojektide ja -kavade läbivaatamine nii valdkondlikul kui eelarvetoetuste tasandil võimalike keskkonnamõjude väljaselgitamiseks ja ulatuslike strateegiliste keskkonnahindamiste läbiviimiseks. Euroopa Komisjon kavatseb riiklike ja piirkondlike strateegiadokumentide vahekokkuvõttes võtta süstemaatiliselt arvesse kliimamuutuseid, nende mõjude leevendamist ja kliimamuutustega kohanemist. Kliimamuutusi vaadeldakse põhjalikumalt uute riiklike ja piirkondlike strateegiadokumentide ettevalmistamisel järgmiseks kavandamistsükliks, mis algab 2012. aastal. |

4. Ülemaailmse kliimamuutuste liidu rahastamine

Euroopa Komisjon on võtnud kohustuse suunata märkimisväärsed vahendid ülemaailmse kliimamuutuste liidu tegutsemisse eespool nimetatud prioriteetsetes valdkondades. On väga raske hinnata vähimarenenud riikides ja arengumaadest väikestes saareriikides kliimamuutustega tegelemisele kuluvaid summasid, kuid esmased prognoosid näitavad, et selleks on vaja ulatuslikke summasid.[19]

Euroopa Komisjoni olulisim vahend ülemaailmse kliimamuutuste liidu toetamiseks on keskkonda ning loodusvarade, sealhulgas energiaressursside säästvat majandamist käsitlev teemaprogramm. Kõnealuse programmi mahtu on suurendatud täiendavalt 50 miljoni euro võrra, mis on ette nähtud just nimelt ülemaailmse kliimamuutuste liidu tegevuseks aastatel 2008–2010. Muud keskkonda ning loodusvarade, sealhulgas energiaressursside säästvat majandamist käsitleva teemaprogrammi vahendid, mida võib ülemaailmse kliimamuutuste liidu tarbeks kasutada on järgmised: osa 25 miljonist eurost, mis on ette nähtud ELi kliimamuutusi ja arengut käsitlevat tegevuskava ja teatist "ülemaailmse kliimamuutuse piiramist 2 Celsiuse kraadiga – edasine tegevuskäik aastaks 2020 ja järgnevateks aastateks",[20] hõlmavas eelarverubriigis. Samuti 70 miljonit eurot metsade jaoks ette nähtud eelarverubriigist.

Lisaks keskkonda ning loodusvarade, sealhulgas energiaressursside säästvat majandamist käsitleva teemaprogrammi vahenditele uurib Euroopa Komisjon võimalusi täiendava toetuse kaasamiseks geograafiliste programmide kaudu. Lisaks 10. Euroopa Arengufondi (EAF) riiklikele ja piirkondlikele vahenditele, mida on võimalik eraldada ülemaailmse kliimamuutuste liidu toetuseks, on kõiki AKV-riike hõlmavatest programmidest[21] kavas eraldada järgmised summad: 100 miljonit eurot kliimamuutustele ja keskkonnale, 100 miljonit eurot suurõnnetuste ohu vähendamisele. Aasia, Lõuna-Ameerika ja teiste arengukoostöö vahendiga hõlmatud piirkondade puhul hinnatakse samuti ülemaailmse kliimamuutuste liidu eesmärkide täiendamise võimalusi.

On selge, et Euroopa Komisjoni vahendid suudavad katta ainult väikese osa koguvajadusest. ELi liikmesriigid on püstitanud ambitsioonika eesmärgi tõsta aastaks 2010 ametliku arenguabi osa 0,56%ni SKTst. ELi puhul tähendab see enam kui 20 miljardi euro suurust kasvu. Ülemaailmse kliimamuutuste liidu atraktiivsuse ja usaldusväärsuse tõstmiseks on oluline, et liikmesriigid seda toetaksid.

Euroopa Komisjon kutsub ELi liikmesriike üles ühendama jõud ülemaailmse kliimamuutuste liidu toetuseks ning töötama ühiste rakendusmeetmete leidmise suunas. Kõnealuse koostöö teostusvahendiks võiks olla ülemaailmse kliimamuutuste liidu rahastamismehhanism, mida haldaks komisjon ning, mis kajastaks komisjoni ja liikmesriikide osalemist. |

Ülemaailmse kliimamuutuste liidu raames tehtavate väljamaksete eesmärk on toetada ja täiendada muid kahe- või mitmepoolseid algatusi ja fonde. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames on loodud mitu fondi, millest rahastatakse kliimamuutustega seotud projekte.[22] Ülemaailmse kliimamuutuste liidu eesmärk on arendada ja tugevdada olemasolevat kliimamuutustealast dialoogi ja koostööd ELi ning kliimamuutustest enim mõjutatud vaeste arengumaade (eelkõige vähimarenenud riigid ja arengumaadest väikesed saareriigid) vahel, ning aidata kliimamuutuseid käsitlevate meetmete integreerimist riiklikesse arengustrateegiatesse ja investeeringutesse ning arengukoostöösse. Kliimamuutustega tuleks võimalusel põhjalikult tegeleda eelarvetoetuste kaudu.

5. Järeldused

EL on suurim ametliku arenguabi andja maailmas. EL on esitanud konkreetsed ettepanekud kasvuhoonegaaside vähendamiseks, et maakera üldine temperatuur ei tõuseks rohkem kui 2°C võrra. Ülemaailmne kliimamuutuste liit toetab seda oma nägemust ühismeetmetega, millega vastata vähimarenenud riikide ja arengumaadest väikeste saareriikide põhjendatud nõudele, et kliimamuutused ei seaks ohtu nende arengupüüdlusi ja vaesusevastast võitlust.

Tõhustatud dialoogi ning märkimisväärse arenguabiga Euroopa Komisjonilt ja liikmesriikidelt annab ülemaailmne kliimamuutuste liit ELile ainulaadse võimaluse tõusta rahvusvahelisel areenil liidrirolli ning taaskinnitada mitmepoolsuse ja ülemaailmse vastutuse põhimõtet, mis moodustavad ELi välissuhete vundamendi.

[1] IPCC 4. hindamisaruanne "Kliimamuutused 2007"

[2] KOM (2007) 2, "Ülemaailmse kliimamuutuse piiramine 2 Celsiuse kraadiga - Edasine tegevuskäik aastaks 2020 ja järgnevateks aastateks", 10.1.2007, ja Euroopa Ülemkogu järeldused (7224/07), 9.3.2007

[3] Euroopa konsensusega sätestatakse ELi ühised arengukoostöö eesmärgid ja põhimõtted. Vt nõukogu järeldused (14820/05), 22.11.2005

[4] KOM (2003) 85, "Kliimamuutused arengukoostöö kontekstis", 11.3.2003, ja nõukogu järeldused (15164/04), "Kliimamuutused arengukoostöö kontekstis", 24.11.2004

[5] Algatuse rakendamise üksikasju selgitav talituste töödokument on kavandatud 2007. aasta detsembrisse.

[6] Vaestele riikidele avalduvat kliimamuutuste mõju käsitleva üksikasjaliku arutelu lugemiseks vt asutustevaheline dokument: "Vaesus ja kliimamuutused", 2003.

[7] N. Stern, The Economics of Climate Change , London, oktoober 2006

[8] G8 riikide Heiligendammi tippkohtumise kommünikee: "Majanduskasv ja vastutus maailma majanduses" 7.6.2007

[9] KOM (2007) 354.

[10] Euroopa Komisjon tegi hiljuti ettepaneku algatada ülemaailmse kliimamuutuste liidu raames ELi-Aafrika kliimamuutuste partnerluse. Vt KOM(2007) 357.

[11] Ajakohastatud loetelu vt http://unfccc.int/national_reports/napa/items/2719.php

[12] ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon. "State of the World's Forests", 2007

[13][14]*HIJhijkŸ http://cdm.unfccc.int/Statistics/index.html

[15] nt äärmises vaesuses elavad inimese, naised, lapsed, vanurid ja puuetega inimesed, etnilised vähemused

[16] Haavatavuse ja kohanemisega tegelev nõunike rühm ( Vulnerability and Adaptation Resource Group (VARG)). Linking Climate Change Adaptation and Disaster Risk Management for Sustainable Development . 11/06

[17] See on osa ELi laiemast kohustusest integreerida keskkonnaküsimused välismeetmetesse.

[18] ELi kliimamuutusi ja arengut käsitlevas tegevuskavas (2004–2008) sätestatakse neli strateegilist valdkonda, mille kaudu lisada kliimamuutustega tegelemine vaesuse vähendamise meetmesse: i) kliimamuutustega seotud poliitilise profiili tõstmine, ii) kohanemise toetamine, iii) nende arengustrateegiate toetamine, mis näevad ette mõju leevendamist ja vähest kasvuhoonegaaside tootlust, ning iv) suutlikkuse suurendamine. Vt nõukogu järeldused (15164/04), 24.11.04

[19] Eduaruande avaldamine on kavandatud 2007. aasta septembrisse.

[20] ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaat prognoosib oma aruandes “ Report on the analysis of existing and potential investment and financial flows relevant to the development of an effective and appropriate international response to climate change ”, et aastaks 2030 ulatuvad kohanemiseks vajalikud täiendavad investeeringud ja rahavood mitmete kümnete miljardite USA dollariteni. Dialogue working paper 8 (2007).

[21] KOM (2007) 2.

[22] Euroopa Komisjon ja AKV-riigid peavad praegu läbirääkimisi 10. EAFi raames toimuva AKV-riikide vahelise koostööstrateegia üle.

[23] Vähimarenenud riikide fond (2007. aasta aprilli kohustused: 115,8 miljonit USA dollarit), kliimamuutuste erifond (2007. aasta aprilli kohustused 62 miljonit USA dollarit) ja kohanemisfond, mille eesmärk on koguda kuni 2012. aastani 400 miljonit USA dollarit. Ülemaailmsest keskkonnafondist on alates 1991. aastast kliimamuutustega tegelemiseks eraldatud umbes 1,98 miljardit USA dollarit, enamus sellest on läinud leevendusmeetmeteks. UNFCCC Handbook, 2006 , http://www.gefweb.org/.