5.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 172/17

—

kutsub üles tegutsema kooskõlastatult, et leida tõhusad lahendused kõikides Euroopa linnades esinevatele probleemidele, mida põhjustavad liiklusummikud ja saastatus. Tegevus peaks põhinema terviklikul lähenemisel probleemidele, kus Euroopa Liidul oleks oluline roll, kuid konkreetsete lahenduste leidmine jäetakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ülesandeks;

—

palub ELil toetada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi terviklike pikaajaliste liikluskavade koostamisel, mis põhineks linnade ja laiemate linnastute partnerlusel, et leida kohapealsele olukorrale kohandatud lahendusi (parklad linna sissesõidul, keskkonnasõbralikemate transpordiliikide arendamine, ühistranspordi optimeerimine jne). Nende kavade hulgas võiksid olla puhtad tsoonid (st väheste liiklusummikutega ja madala saastetasemega alad), pidades neid toetavaid investeeringuid prioriteetseks;

—

olles teadlik vajalike rahaliste vahendite olulisusest, teeb ettepaneku, et liikluskavad võiksid toetuda laiapõhjalisel partnerlusel, kaasates eelkõige erasektori, ning kutsub ELi üles Euroopa Investeerimispangaga koostööd tehes arendama uuenduslikke finantsmeetmeid, millega saab rahastada vajalikku infrastruktuuri ja keskkonnasõbralikemaid tehnoloogiaid;

—

kutsub üles looma Euroopa tasandi aruandemehhanismi, mille vahendusel antaks tagasisidet tehtud edusammude kohta. Seda protsessi tuleks alustada ELi rahastatud võrdlusuuringuga, millega uuritaks Euroopa linnu ning nende lähenemisviise väljakutseteke vastamiseks.

Raportöör

:

Birminghami linnavolikogu liige Sir Albert BORE (UK/PES)

1.

tervitab ELi otsust jätkata tööd tugevdamaks Euroopa majanduse konkurentsivõimet ning tegeleda säästvuse ja kliimamuutuste küsimustega. Nagu on kirjas Lissaboni tegevuskavas, Göteborgi kokkuleppes ja kliimamuutuste tegevuskavas, on need olulised teemad ELi tuleviku jaoks hädavajalikud. Regioonide Komitee poliitilistes prioriteetides tunnistatakse konkurentsivõime suurt tähtsust majanduskasvu jaoks, eelkõige linnakeskustes, ning, nagu on sätestatud Lissaboni eesmärkides, konkurentsivõime panust territoriaalsesse ühtekuuluvusse;

2.

märgib, et vastutuse jagamine kohalike, piirkondlike ja riiklike valitsusasutuste vahel on liikmesriikides erinev. Oluline on, et komisjoni poolt tegevuskavas kehtestatud meetmed ei nõuaks kindlaid organisatoorseid lahendusi;

3.

rõhutab, et linnad seisavad iga päev silmitsi majanduskasvu ja keskkonna probleemidega. Kuid järjest kasvavad keskkonnaprobleemid takistavad majanduskasvu. Linnadel ja linnapiirkonnadel on potentsiaal konkurentsivõime tõstmiseks ja kliimamuutustega võitlemiseks. Seepärast peavad linnad ja linnapiirkonnad võtma meetmeid ligipääsetavuse parandamiseks ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Just linnapiirkondades on võimalik ellu viia võimalust, mille kohaselt majanduskasvuga ei kaasne kliimamuutuste suured negatiivsed tagajärjed, sest eelkõige tihedalt asustatud linnapiirkondades on alternatiivsed transpordiliigid kiiresti elluviidavad;

4.

kutsub üles tegutsema kooskõlastatult, et leida tõhusad lahendused linnade märkimisväärsetele probleemidele, mida põhjustavad liiklusummikud ja keskkonnaküsimused, ning vähendada 2050. aastaks linnades maanteetranspordi süsinikdioksiidi heitkoguste taset. Võetud meetmed on üksikutes linnades edu toonud, aga vaja on terviklikumat strateegiat, mis vastab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele;

5.

tunnistab määravat rolli, mis on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel linnatranspordipoliitika kavandamisel ja elluviimisel, ning jagab komisjoni arvamust, mille kohaselt linnatranspordi ülevaatamine tähendab intermodaalsuse korraldamist kõigi avaliku ja erasektori transpordivahendite vahel, keskendudes enam keskkonnasõbralikele transpordivahenditele;

6.

on arvamusel, et EL peab viima ellu terviklikku poliitikat, mis on suunatud keskkonnale, ruumilisele planeerimisele ja transpordile ning mille puhul ELi tasandil on kesksel kohal järgmised tegevusvaldkonnad:

7.

palub ELil toetada piirkondi ja eriti linnu probleemidega tegelemisel, koostades terviklikud pikaajalised liikluskavad ummikute vähendamiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks alternatiivsete transpordimeetodite loomise ja reisijatele valiku pakkumise teel, püüdes seejuures suurendada säästvamate transpordivahendite osakaalu. Nende kavade hulgas tuleks soodustada puhaste tsoonide, st uute madala saastetaseme ja väheste liiklusummikutega alade (mis erinevad üksnes madala saastetasemega rohelistest tsoonidest) rajamist neile puhta tsooni staatuse omistamisega ning muuta prioriteetseks neid toetavad investeeringud;

8.

leiab, et puhaste tsoonide loomiseks vajalike investeeringute leidmine võib olla mõne liikmesriigi jaoks keeruline. Euroopa Investeerimispangaga tihedat koostööd tegev EL peaks looma uuenduslikke finantsmeetmeid, mida suunata jätkusuutliku liikuvuse infrastruktuuri rahastamiseks ja madala süsinikdioksiidi heitkogusega sõidukite arendamisse investeerimiseks. Seda võiks korraldada CIVITASe programmi jätkuna või pärast CIVITASe programmi lõppu 2009. aastal luua uus ELi rahastatav programm;

9.

kutsub üles looma ELi tasandi süsteemi, mille vahendusel antaks tagasisidet linnatranspordis tehtud edusammude kohta ning avalikustataks parimad kogemused ka teistele järgimiseks. Seda protsessi tuleks alustada ELi rahastatud võrdlusuuringuga, millega uuritaks linnu terves ELis ning nende lähenemisviise liiklusummikute vähendamisele, keskkonnaalastele parandustele ja säästvamate transpordiliikide pakkumisele. Tagasiside andmise ajakava tuleks kehtestada Lissaboni eesmärkide täitmise iga-aastase eduaruande raames, mis esitatakse iga-aastasel kevadisel ülemkogul;

10.

soovitab, et komisjon avaldaks intermodaalsuse edendamiseks suunised ühiste normide sätestamise kujul meetoditele, mille abil arvutatakse transpordiviiside kogukulusid ja -kasusid (sh välised tegurid, nagu liiklusummikud, keskkonnakahju, sotsiaalne kaasamine ning mõju tööhõivele ja kesklinnade ühiskondlikule elujõulisusele); samuti peaks komisjon kehtestama tarbijasõbralikud ökonormid sõidukitele, mille juures arvestatakse kogu olelustsükli vältel tekkivaid keskkonnakulusid;

11.

kutsub komisjoni üles toetama ja autasustama parimate tavade võrgustikke (millesse tuleks kaasata ka Regioonide Komitee), et laiendada nende kasutuselevõttu sellistes valdkondades nagu mitmest elemendist koosnevad paketid, mis oleksid alternatiiv auto omamisele ning selle aktiivsele kasutamisele, ja selliste algatuste kaudu nagu näidislinnad, mis tutvustavad uuenduslikke hinnakujundussüsteeme ja puhaste tsoonide rajamist;

12.

kutsub komisjoni üles kasutama autasusüsteemide raames saavutatut, kus tunnistatakse, et omandatud kogemuste tutvustamist tuleb rahastada, kasutades auhindu asjaomaste linnapiirkondade jaoks turustamisvahendina ja teiste linnapiirkondade jaoks sihina, mille suunas pürgida;

13.

kutsub ELi üles näitama eeskujulike ja näidislinnade abil Euroopas ja kogu maailmas, kuidas ta otsib ja viib ellu uuenduslikke ja keerulisi lahendusi meie praegustele probleemidele ja võimalustele, ning kutsub linnapiirkondi üles töötama välja vabatahtlikud liikuvuse kavad vähemalt 20 aastaks. Kavad hõlmaksid rahastamisvajadusi, uusi uuritavaid ja katsetatavaid tehnoloogiaid, infrastruktuurivajadusi, uuenduslikke hankeid uuendustegevuse stimuleerimiseks jne. Plaanipärase lähenemisviisiga kõigile ELi linnadele ning nii eeskujulike kui ka näidislinnade abil (märkimisväärselt laiendatud programmi CIVITAS Plus või hoopis uue programmi raames) võib EL Euroopas ja kogu maailmas näidata, kuidas ta otsib ja viib ellu uuenduslikke ja proovilepanevaid lahendusi meie praegustele probleemidele ja võimalustele;

14.

kutsub kõigi valitsus- ja haldustasandite asutusi üles soodustama meetmeid, mis lihtsustavad ühishankeid (avaliku sektori sisese või avaliku ja erasektori partnerlusena) puhaste tsoonide edendamiseks, kui sellised ühishanked ei ole vastuolus avalike huvidega laiemas plaanis. Ühishange aitab ergutada uuendustegevust ning luua turgu, kus tootjad investeerivad uutesse tehnoloogiatesse. EL võiks kõnealuse valdkonna meetmeid toetada, edendades parimate tavade võrgustike loomist keskkonnasõbralikeks hangeteks ja uuendustegevuse ergutamiseks transporditehnoloogias ning toetuma selles osas piirkondadele ja kohalikele omavalitsusüksustele, mis on aktiivsed transporditehnoloogiate tootmisel ja teadustöös ning toetavad nende arendamist. Need kaks tegevussuunda tooksid linnadele kasu, aidates stimuleerida uute tehnoloogiate nõudlust ja pakkumist;

15.

rõhutab, et paremini tuleb mõista erasektori rolli alternatiivsete transpordiliikide pakkumisel tulevikus ja parema ligipääsu lahutamist sõiduki kilometraaži suurenemisest. Seepärast peaks eespool nimetatud ELi hõlmava võrdlusuuringu ühe osana uurima erarahastamise ja -ettevõtete rolli praegustes uuenduslikes lahendustes ning seda, milliste stiimulitega oleks võimalik nende tõhusust maksimeerida;

16.

märgib, et roheline raamat avaldati õigel ajal, sest kõnealuste probleemide lahendamiseks on kõigil tasanditel vaja lisaressursse. EL kulutab juba märkimisväärseid summasid liikuvuse ja transpordi küsimustele üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) raames ning samuti linnapiirkondadele lähenemispiirkondade kaudu struktuurifondide raames. Linnad on transpordivõrkude oluline ja lahutamatu osa, sest nad on eri transpordiliikide sõlmpunktid ja tähistavad enamasti reisi nii lähte- kui ka lõpp-punki. Seepärast tuleb linnatranspordile pöörata sama palju tähelepanu kui transpordivõrkudele. Oluline on vaadata tulevikku pikas perspektiivis ning pikaajalistest kavadest kinni pidada. Selle asemel, et oodata, kuni probleemid ilmnevad täies ulatuses, peaksid linnad ja piirkonnad tegutsema ettevaatavalt. Seepärast tuleb kõigil tasanditel vahendite jaotamisel silmas pidada mitte ainult juba ilmnenud probleemide lahendamist, vaid tuleb eraldada täiendavaid vahendeid ka linnade ja piirkondade jaoks, et tegeleda tulevaste probleemidega nende varajases staadiumis;

17.

rõhutab, kui oluline on soodustada linnaliikluse meetmeid lähenemispiirkondade uute rakenduskavade raames. Seal, kus neid ellu viiakse, peavad asjaomased linnad ja piirkonnad näitama, et nende meetmed, mida EL rahastab, on suunatud peamiste probleemide lahendamisele;

18.

Sarnaselt ELi sinise lipu süsteemiga (sinine lipp määratakse erinäitajate alusel) võiks luua puhta tsooni süsteemi, märgistades sel viisil madala saastetaseme ja väheste liiklusummikutega alasid. Samuti võiks rahastada projekte näidislinnades, mis erinevad elanike arvu ja ajaloolise pärandi poolest. Lisaks võiks arvestada püüet laiendada programmi Civitas laiaulatuslikematele meetmetele (vt küsimust 21).

19.

Linnade eesmärkide saavutamise iga-aastast eduaruannet, mida tutvustatakse igal aastal kevadisel ülemkogul, võiks täiendada iga-aastase aruandega heade tavade elluviimise kohta.

20.

Ainus võimalus, kuidas edendada jalgsi ja jalgrattaga liikumist kui tõelist alternatiivi auto asemel, on järjekindlalt rajada või edasi arendada ulatuslikke, kvaliteetseid ja tõketeta jalgratta- ja kõnniteevõrke, mis kuuluvad kohaliku omavalitsuse vastutusalasse, et tagada jalgratta kui transpordivahendi kasutamine senisest rohkem kogu ELis. Seda on võimalik saavutada eelkõige nn kompaktse linna mudeli abil. Funktsionaalne mõtlemine uusehitiste planeerimisel aitaks lühendada jalakäijate ja jalgratturite teekonna pikkust. Puhaste tsoonide loomine linnades, mis hõlmab rangeid meetmeid liiklusummikute ja õhusaaste vähendamiseks, aitaks märkimisväärselt parandada keskkonda kõndimiseks ja jalgrattasõiduks. On juba palju heade tavade näiteid edenduskampaaniatest koolides ja kogukondades ning seejuures on ELi roll toetada professionaalseid võrgustikke, tutvustada eeskujusid ja tähistada õnnestumisi. Euroopa peaks kasutama ära TAPESTRY (1) programmi edu.

21.

Säästvatele transpordiliikidele üleminekuks on vaja integreeritud lähenemisviisi, parandades säästvate transpordiliikidega reisimise mugavust ja suurendades nende atraktiivsust ning samas vähendades mittesäästlike transpordiliikide atraktiivsust. Kõnealust integreeritud lähenemisviisi tuleb järgida meetmete planeerimisel õhusaaste ja müra vähendamise tegevuskavade raames ning transpordi (arendamise) kavades. ELi asjaomaste direktiivide eelseisva läbivaatamise käigus tuleks arvesse võtta subsidiaarsust ja planeerimise integreeritud lähenemisviisi. See annab õiguskindluse kohalikele omavalitsustele, kes kõnealust integreeritud lähenemisviisi rakendavad. Eriti riigiabi ja riigihangete valdkonnas on ELi õiguse diferentseerimata kohaldamine sageli kaasa toonud soovimatuid ja ettenägematuid tagajärgi. Ka tulevikus peab saama piirkondlikul või kohalikul tasandil otsustada, kuidas transporditeenuseid osutatakse — kas omavalitsus teeb seda ise või tellib hanke korras.

22.

Komitee toetab rohelises raamatus esitatud soovitusi jätkata üha rangemate normide kehtestamist heitkogustele ning soodustada ühiste normidega roheliste tsoonide loomist linnades. Samuti võib olla otstarbekas kehtestada Euroopa tasandi eesmärgid, mis võiksid ehk olla seotud tagasimaksetega, mis sõltuvad kokkulepitud nn ökoloogilisele hindele vastavate hangete osakaalust avaliku sektori hangetes. Samuti võiks soodustada keskkonnanormide järgimist erasektori suurettevõtete hangete puhul, kasutades selleks mitmesuguseid ELi ärivõrgustikke.

23.

ELi suunised, aga mitte lihtsalt suunamine nn roheliste tsoonide määratlemiseks, annaksid kasuliku panuse kõnealuse teema selgemaks ja sidusamaks muutmisel, eelkõige selleks, et loodaks üldtunnustatud sõidukikategooriad nende kütusekulu ja heitkoguste hulga alusel. Võib-olla on vaja luua üleeuroopaline veebileht, mis koondaks andmeid ühtsesse vormi ELi linnade jaoks ning suunaks asjaomased linnapiirkonnad konkreetse teabe juurde. Sõidukite ühtne märgistamine rohelisse tsooni sisenemiseks vastavalt sõiduki heitkoguste hulgale oleks kasulik nii sõidukijuhtide kui ka roheliste tsoonide elluviimise seisukohast, kui kogu Euroopas kasutatakse kõigi sõidukite jaoks samu märgiseid.

24.

Liikluseeskirjadega seotud küsimustes on vaja kogu Euroopat hõlmavaid suuniseid nii keskkonna kui ka kõige nõrgemate liiklejate kohta. Liikmesriike tuleks julgustada nimetatud suuniseid oma liikluseeskirjades arvestama, tagades sel viisil ELis suurema selguse ja ühtluse.

25.

Paljud linnad ja piirkonnad viivad praegu läbi keskkonnatsoonideks jaotamist, mille puhul nad kasutavad oma liiklusmärke. Et vältida rahvusvaheliste transpordifirmade ja turistide segadusse ajamist, peaks EL looma ühtsed liiklusmärgid. Keskkonnatsoonide sisseviimisel peaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused säilitama võimalikult suure vabaduse.

26.

Kohalike eeskirjade piiriülene jõustamine on juba praegu võimalik (nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsus 2005/214/JSK rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta).

27.

Komitee on mures selle üle, et detsembris esitas Euroopa Komisjon konsulteerimise tulemusi ära ootamata täielikult muudetud ettepaneku keskkonnasõbralike ja energiatõhusate mootorsõidukite edendamise kohta (KOM(2007) 817 lõplik).

28.

Täiendavat kasu oleks võimalik saada STEER (2) programmist, sidudes selle Euroopa uute keskkonnanormidega, mis põhinevad rohelises raamatus esitatud kogu kasutusiga hõlmavate sotsiaalsete kulude põhimõtetel. ELi tasandil võiks edendada partnerlust, tehes koostööd tarnijatega, levitades tarnevõrkude kaudu kogu kasutusiga hõlmavate kulude kontseptsioone ning edendades ühiseid norme ja nende järgimist. Samuti võiks soodustada asjakohaste teadusuuringute rakendamist uudsete ja kaubanduslikult konkurentsivõimeliste toodete tootmises.

29.

Autokooli sõidutundides võiks tõsta esile keskkonnasõbraliku sõidukijuhtimise ühiskondlikku ja rahalist väärtust. Siinkohal on eesmärk sõidustiili ja -harjumuste muutmine. Neid oskusi võiks kontrollida riikliku sõidueksami ajal, lähtudes heade tavade ja ettevaatliku sõidu normidest. EL võiks kampaaniate raames ja turundusmeetmestikku kasutades jagada teavet heade tavade kohta, nagu seda tehakse ELi eduka TAPESTRY algatuse raames. Teine meede, mis võiks edendada keskkonnsõbralikku sõidukijuhtimist, on kütusekulu mõõtvate seadmete kasutuse edendamine.

30.

Reisijatele mõeldud paremad teabeteenused nii enne reisi kui ka selle vältel võivad anda säästvusse märkimisväärse panuse. Euroopa linnades on juba mitmeid sellekohase hea tava näiteid. ELi tasandil peaks soodustama olemasolevate süsteemide laienemist ja omavahelist kooskõla, luues selleks ühiseid süsteeme ja ühiseid sümboleid. Samuti peaks ELi tasandil edendama eeskuju näitavaid süsteeme. Kõnealuses kontekstis on keskne tähtsus satelliitnavigatsioonisüsteemil Galileo.

31.

Ühistranspordi kasutajatele mõeldud teabeteenust tuleb arendada ja kvaliteetsemaks muuta. Reisija vajadustele kohandatud ning interneti ja mobiiltelefoni vahendusel saadav teave reaalajas toimuva ning häirete kohta liikluses suurendaks oluliselt ühistranspordi atraktiivsust ja konkurentsivõimet võrreldes vähem jätkusuutlike transpordiliikidega. Navigatsioonisüsteemil GALILEO on uute teabeteenuste arendamisel oluline roll. Seepärast on oluline, et EL võtaks vastutuse GALILEO võimalikult kiiresti välja arendada.

32.

Tuleb toetada eelkõige projekte, mille eesmärk on luua transpordivõrgu tõhusat toimimist tugevdavaid teabeteenuseid. Niisugused teabesüsteemid pakuvad täiendavad teavet ühenduste ja liiklusolukorra kohta kogu integreeritud võrgustikus, mis moodustab linna keskuse ja seda ümbritseva linnastu transpordisüsteemi laiemal tasandil (kohalikul, piirkondlikul või riigi tasandil).

33.

Koostalitlusvõime tagamiseks seni võetud meetmed on olnud kasulikud tehniliste standardite loomisel ning ELil on kõnealuses valdkonnas jätkuvalt oluline roll. Enam jõupingutusi võiks teha linnade rühmade ja liikmesriikide ühiste lähenemisviiside soodustamiseks, näiteks e-järelevalve- ja teavitussüsteemid suurte liiklusummikute vältimiseks.

34.

Lisaks transpordi kasutajate teavitamisele tuleks Euroopa tasandil võimalikult kaugele arendada ühiseid süsteeme, näiteks BACTi (3) järelevalvesüsteemid statistiliste andmete saamiseks transpordi ja planeerimise tarbeks.

35.

EL peaks julgustama ühistele nõuetele vastavate seadmete ja infrastruktuuri arendamist, mis põhineb uurimis- ja arendustegevusel transporditeenuste kvaliteedi pidevaks parandamiseks. Vastavust inimeste nõudmistele võiks edendada, sidudes avaliku sektori vahendite eraldamise klientide rahulolu kasvuga.

36.

Samuti on siinkohal abiks otseseid ja kaudseid kulusid peegeldavad meetmed, sest nii tasakaalustatakse transpordiviisi valimisel arvesse võetavaid tegureid.

37.

Komitee on seisukohal, et tuleb soodustada ühistranspordi jaoks ettenähtud sõiduradade loomist koos arukate transpordisüsteemidega. ELi roll on toetada projekte, mille eesmärk on rajada ühistranspordi sõiduradasid busside ja trollide või ka trammide jaoks. Bussid ja trollid võiksid kasutada kas ainult neile eraldatud spetsiaalseid sõiduradasid või siis võiks nende kasutatavaid sõiduradasid ühendada jalakäigu- ja jalgrattateedega. Samuti on ELi roll töötada välja ühised tähised ja märgised. Eraldi sõidurajad ühistranspordile võimaldaksid ühistranspordile parema läbipääsu. Kui selleks vähendatakse autodele mõeldud sõiduradasid, võib tulemuseks olla küll väiksem autoliiklus, samas aga suurenevad ummikud. Vahel võib olla raske kõnealuseid meetmeid mõistetavaks teha ja läbi viia. Siinkohal saavad EL ja liikmesriigid kohalikke otsustajaid aidata, pakkudes omalt poolt teavet ja teadlikkust tõstvaid meetmeid. Samuti võib arendada internetipõhiseid autode ühiskasutusteenuseid ja mudeleid, kuidas pakkuda autode ühiskasutajatele võimalust sõita teatud kellaaegadel ühistranspordi sõidurajal, kui autos on vähemalt kolm inimest.

38.

Komitee toetaks ühistransporti kasutavate reisijate õiguste ja kohustuste Euroopa harta täiendamist, et parandada ühistranspordi ligipääsetavust, eelkõige piiratud liikumisvõimega isikute jaoks.

39.

Integratsiooni saaks soodustada teadus- ja tutvustamisprojektide rahastamise kriteeriumide kaudu, eelkõige mis puudutab energiasäästlike ja keskkonnasõbralike linnakeskkonna jaoks sobilike sõidukite kasutuselevõttu. Kaaluda võiks linnatranspordis konkreetsete kriteeriumide kehtestamist heitkoguste vähendamiseks, mis oleksid seotud punktis 18 (küsimus 1) nimetatud märgistamissüsteemiga.

40.

Komitee toetab vabatahtlikult koostatavate laiemaid linnastuid siduvate liikluskavade kasutamist. Oluline on võtta sobivaid meetmeid, et suunata raskete kaubaveokite liiklus eemale linnakeskustest. Ei ole olemas ühte parimat lahendust, kuid linnastud peaksid töötama välja kohalikke lahendusi, mis viiksid ELi poolt ettekirjutatud ja soodustatud tulemusteni. Kõnealused kavad võiksid olla liikuvuse kokkulepete sõlmimise aluseks peamistest sidusrühmadest partneritega.

41.

Komitee arvates tuleb liiklusummikute vähendamiseks suurte linnade juurdepääsuteedel rajada linnaäärsete valdade valitsustega ja vajadusel suurlinnade transpordiametitega kooskõlastatult linna äärtesse suured ühenduskohad, kus on piisavalt parkimisruumi („pargi ja reisi” süsteemi parklad), et linna sõitvad inimesed saaksid parkida oma sõiduki ja seejärel kasutada ühistransporti ilma ajakulu märkimisväärse suurenemiseta. Komitee arvates on otstarbekas edendada selliste integreeritud liiklussüsteemide rajamist, mille puhul võetakse arvesse linnastute loomulikke piire ja elanike liikumisvajadusi, ning kehtestada nende juhtimiseks ühenduselaadsed asutustevahelised koostöömehhanismid.

42.

Kuna maakasutuse ja transpordi planeerimine on omavahel tihedalt seotud, tuleb neid teineteisega igal tasandil, nii kohalikul kui ka kõrgemal tasandil, kohandada ja ühendada, et mõlema valdkonna algatused oleksid võimalikult tõhusad nii keskkonna, energiakasutuse kui ka käitamise seisukohast.

43.

Linnapiirkondades on liikluses eriti ohustatud jalakäijad ja jalgratturid. Kui soovitakse nimetatud liikumisviise soodustada, tuleb jätkata liiklusohutuse parandamist. Edasised meetmed võiksid sisaldada tutvustamisprojektide edendamist, mis kirjeldaksid uudseid viise, kuidas anda jalakäijatele ja jalgratturitele liikluses eelisõigus motoriseeritud transpordivahendite ees, ning soodustada tuleb turvatehnoloogiate kiiret kasutuselevõttu. Kohalikke omavalitsusi tuleks julgustada tegema vabatahtlikku koostööd erasektoriga, et nimetatud probleeme lahendada. Selleks on juba arvukalt parimate lahenduste näiteid.

44.

Komitee leiab, et kõige paremini saab nimetatud arengusuundade potentsiaalist teavitada hästi reklaamitud tutvustamisprojektide kaudu. Kiiduväärt on Euroopa liiklusohutuse seirekeskuse töö kõnealuse valdkonna uute arengusuundade tutvustamisel, samuti juhib komitee tähelepanu Euroopa piirkondade heade tavade olemasolevatele näidetele.

45.

EL peaks edendama uute tehnoloogiate arendamist. Üks ELi roll võiks olla veelgi enamate katsete korraldamise edendamine kogu Euroopas, et saada paremat teavet kõnealuste tehnoloogiate kulude ja eeliste kohta.

46.

Komitee leiab, et oleks kasulik nimetatud näide eeskujuks võtta, arvestades liiklusõnnetuste arvu edukat vähendamist Euroopas. Euroopa linnalist liikumiskeskkonda jälgiva vaatluskeskuse loomist võib toetada vaid siis, kui see tooks kaasa tõelise lisaväärtuse. Samuti leiab komitee, et mitmeastmeliste eesmärkide mudel koos rahastamisega on andnud märkimisväärse panuse liiklusõnnetuste edukasse vähendamisse. Euroopa linnalist liikumiskeskkonda jälgiv vaatluskeskus aitaks edendada heade tavade propageerimist, puhta tsooni staatuse omistamist ja osaleks iga-aastases ELi aruandmissüsteemis, mis on seotud kevadise ülemkoguga.

47.

Transpordimeetmetele on juba kulutatud märkimisväärseid vahendeid mitmesuguste programmide kaudu, eelkõige TEN-T programmi, struktuurifondide raames lähenemispiirkondade programmide ning programmi Civitas kaudu. On selge, et lähenemispiirkondades, kus ELi vahendeid kasutatakse linnakeskkonnas, peaksid need olema kooskõlas kõnealuse rohelise raamatu eesmärkidega. Lähenemisprogrammide raames rahastatud meetmete eesmärk peaks olema tasakaalustatud lähenemisviisi loomine transpordiliikidele vastavalt nende saastetasemele ja kliimamõjule. Lähenemisprogrammide ja teiste programmide raames eraldatud vahendid ei ole piisavad, et stimuleerida kogu Euroopas vajalikku radikaalset muutust. Lisaks ei ole kõnealused vahendid enamasti suunatud tegelikult abi vajavatele piirkondadele, st neile suurtele linnapiirkondadele, mis kannatavad majanduskasvu surve all ja kus keskkonnaküsimused piiravad konkurentsivõimet. Kõnealuses rohelises raamatus näidatakse, et on vaja tegutseda. ELil on oma roll kas märkimisväärselt laiendatud Civitase lähenemisviisi kaudu või mõne täiesti uue programmi kaudu. Mõlema võimaluse puhul tuleb keskenduda nimetatud radikaalse muutuse saavutamisele. Kõnealuste vahenditega tuleks toetada puhaste tsoonide arendamist ja rahastamist ning tasakaalustatumat lähenemisviisi transpordiliikidele, nagu käesolevas arvamuses kirjeldatud. Samuti aitaks see saada vahendeid erasektorist ja riiklikest programmidest.

48.

Peamised küsimused on liikluskorralduse ja tegevuse kontrolli süsteemid, millele lisandub strateegiliste ühistranspordikoridoride lähedusesse ehitatavate elamute tiheduse planeerimine. Linnaareng peab eelkõige käima käsikäes transpordi jm infrastruktuuri arendamisega, et vältida vajadust nende kahe tagantjärele integreerimiseks. Selline lähenemisviis võimaldab saada teavet transpordinõudluse kriitilise läve kohta ühistranspordi rajamiseks ja juhtimiseks.

49.

Linnaliiklusmaksude kehtestamine võiks olla üks vahend, mida linna ametivõimudel on võimalik kasutada. ELile tuleks kasuks parimate tavade näidete arengu soodustamine ja juba kehtestatud süsteemidest õppimine. Ka üldine raamistik ja/või suunised tuleksid kasuks. Soovitav oleks standardimine, kuid seda on raske saavutada. Et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid lahendada liiklusummikute ja keskkonnaga seotud küsimusi, peaks nende käsutuses olema tõhusad vahendid. Tõhus vahend võib olla näiteks ummikumaks. Seepärast on oluline, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad ise otsustada ummikumaksu kehtestamise ja tulude kasutamise üle. Kahjuks puuduvad paljudes liikmesriikides neil selleks võimalused, kuna vastavaid otsuseid langetatakse valitsuse tasandil. ELile tuleks kasuks parimate tavade näidete arengu soodustamine ja juba kehtestatud süsteemidest õppimine. Regioonide Komitee arvates saab komisjon selgitamise ja suhtumise mõjutamise kaudu teha ummikumaksu kehtestamise kohalikele ja piirkondlikele otsuselangetajatele oluliselt lihtsamaks.

50.

Suunatud toetus võib viia kiirema liikumiseni CO2 vähendamise eesmärkide suunas, uute tehnoloogiarakenduste kiiremale käivitamisele ning parimate tavade laiemale levikule ja omaksvõtmisele. See omakorda vähendaks liiklusummikute majanduslikku kulu ELis ning annaks ELile juhtrolli säästva arengu tehnoloogiate ja meetodite globaalsel turul ning püüdes ühendada majanduskasv säästva linnatranspordiga.

51.

EL võiks suurendada lisaväärtust, kasutades liikuvuse kokkuleppeid tugevate liitude loomiseks sidusrühmade vahel, kes on suutelised kandma riski jätkusuutliku transpordi infrastruktuuri väljaarendamiseks laenatud märkimisväärselt suurte laenusummade osas. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik tihe koostöö Euroopa Investeerimispangaga.