15.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 10/39

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab komisjoni teatise üle heameelt ning nõustub komisjoni teatises esitatud analüüsi ja kirjeldusega. See, kuidas reageerida tõhusalt globaalsete kliimamuutuste ohtudele ja samas jätkuvalt rahuldada suurt energianõudlust, on suur väljakutse kogu maailma jaoks.

1.2

Söeküttel töötavate ELi elektrijaamade süsinikdioksiidi heitkogused moodustavad 25 % kogu ELi süsinikdioksiidi heitkogustest. Seetõttu on sellised elektrijaamad kõige sobivamad süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise seadmete paigaldamiseks. Selleks on vaja rakendada süsinikdioksiidi sidumise ja püsiladustamise süsteemid.

1.3

Tõenäoliselt jääb süsi Euroopa energiaallikate hulka veel aastakümneteks. Söe erilised omadused — selle kättesaadavus, taskukohane hind ja stabiliseeriv roll energiaturgudel — tagavad selle, et süsi jääb ökonoomse elektritootmise peamiseks energiaallikaks. Söevarude jaotumine on nii maailmas kui ka ELis ebaühtlane. Söel põhinevad tehnoloogiad võivad märkimisväärselt vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid (1). Lühikeses ja keskpikas perspektiivis on selleks vaja turutingimusi ja õigusraamistikku, mis soodustavad investeerimist uusimatesse tehnoloogiatesse, mis tõstavad söel põhineva elektritootmise tõhusust ja seeläbi vähendavad süsinikdioksiidi heitkoguseid.

1.4

Praegu ei eksisteeri veel toimivaid ja ökonoomseid vahendeid, et söeküttel töötavatest elektrijaamadest eemaldada ja eraldada enamik süsinikdioksiidi heiteid. See tehnoloogia on alles väljatöötamisel. Siiski on väljavaated nullilähedase söe põletamise heitkogustega tehnoloogiate väljatöötamiseks ja turule viimiseks kahe järgmise aastakümne jooksul paljulubavad.

1.5

Komitee kinnitab oma arvamuses, et heitkoguste piiramise suurele väljakutsele reageerimiseks tuleb kõiki potentsiaalselt kasutatavaid energiaallikaid ja tehnoloogaid edasi arendada, et jõuda nende praktilise ja kommertspotentsiaalini. Söe-, teiste fossiilkütuste, samuti tuuma ja taastuvate energiaallikate tehnoloogiate ja energia kokkuhoiu osas etendab suurt rolli üleminek säästvale energiale. Seejuures annab iga tehnoloogia oma panuse sel ajal ja määral, mis sõltub tehnilisest teostatavusest ja hinnast.

1.6

Komitee hindab seda, et pikas perspektiivis — pärast 2020. aastat — oleks süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise abil võimalik viia söeküttel töötavate elektrijaamade söe põletamise heitkogused nulli lähedale. Söepõletamisel põhineva elektritootmise võimsust tuleb 2020. aastaks tõsta umbes 350 gigavatti ja 2030. aastaks umbes 500 gigavatti. Investeerimiskulud on hinnanguliselt 600–800 miljardit eurot. Selle võimaluseni jõudmiseks on vaja praegu tagada kooskõlastatud teadus-, arendus- ja tutvustamistegevus.

1.7

Kuna elektrijaamade tõhusust pidevalt parandatakse ja nullilähedaste söe põletamise heitkogustega tehnoloogaid arendatakse, aitab söepõletamine täita ennetava kliimakaitse tingimusi. Hoolimata süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiate paljutõotavatest tulemustest ei tohi see viia selleni, et energiapoliitika strateegiaid ja eesmärke võetaks juba praegu vastu siduvate meetmetena, mis eeldavad süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiate laiaulatuslikku kasutust.

1.8

Riiklike reguleerivate asutuste koostöö kaudu tuleb lihtsustada ja järk-järgult ühtlustada litsentseerimismenetlusi, et võimalikult palju lühendada ehitusprojektide pikki tähtaegu, ohustamata seejuures kõrgeimate ohutusnõuete järgimist.

1.9

Komitee juhib tähelepanu ka asjaolule, et kuigi süsi on elektritootmises kõige tähtsam kütus ning äärmiselt oluline sisend terasetootmises ja teistes tööstusprotsessides, on söel suur roll ka tulevaste energiavajaduste rahuldamisel, aidates kaasa üleminekul vesinikumajandusele. Söe vedeldamine võimaldab söel toimida toornafta asendajana, samuti on söest võimalik toota sünteetilist gaasi.

1.10

Euroopa kohaliku pruunsöe ja kivisöe kaevandamiseks on vaja nõuetekohast poliitilist ja majanduslikku raamistikku. Söekaevandamine ja energia muundamine võivad märkimisväärselt kaasa aidata kohalikule heaolule ja tööhõivele. Fossiilkütustel (söepõletamisel) põhineva elektritootmise osakaalu säilitamine praegusel tasemel on äärmiselt vajalik ka uute liikmesriikide sotsiaalse olukorra seisukohast. Nimelt on ELi söekaevandustööstuses kokku 286 500 töötajat, kellest 212 100 töötab uute liikmesriikide söekaevandustööstuses. Kaevandustöötajate väga raskete töötingimuste, nende oskuste, tööohutuse ja töökeskkonna märkimisväärne parandamine peab olema kaevanduste käitajate tähelepanu keskpunktis kogu EL söetööstuses.

1.11

Samuti leiab komitee, et komisjon on oma teatises süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiate ajalise raamistiku ja tähtaegade nõuete suhtes optimistlik. Komisjon peaks nüüd keskenduma meetmetele, mille abil võiks 2015. aastaks tööd alustada 10–12 näidistehast, ning luua süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiate raamistiku, mis hõlmab peamisi ohte ja on usaldusväärne, ent samas mitte liiga piirav. Eriti soovitatav on elektritootmise tõhustamise vaheetapp. Liigne kiirustamine ja liiga piirav õigusraamistik võib seda globaalse tähtsusega kontseptsiooni tõsiselt kahjustada.

1.12

Komitee kutsub üles tegema intensiivset teadus- ja arendustööd taastuvate ja alternatiivenergiaallikate osas, millel oleks oma osa ELi ohutute energiaallikate hulgas. Samal ajal tuleks integreeritud ELi energiaturg ilma liigse viivituseta täielikult lõpule viia.

2.1

Komitee on fossiilkütuste teemat käsitlenud juba mitmes arvamuses, millest kõige hiljutisem oli ettevalmistav arvamus „Euroopa Liidu energiavarustus: energiakandjate optimaalse kombinatsiooni strateegia” (2). Nimetatud arvamuses leiab komitee, et EL peaks tegema tõsiseid jõupingutusi kahjulike gaaside vabade söepõletustehnoloogiate arendamisel: suurendama elektrijaamade tõhusust ja tagama süsinikdioksiidi sidumise ning ladustamise kommertsrakendused. Gaasi kasutamine on kasvanud ja kasvab veelgi, sh ka poliitiliste valikute tõttu. Nüüdseks on selgeks saanud, et selle tendentsi jätkumine toob kaasa probleeme. Gaasiga ei ole võimalik jätkata söe asendamist. Samuti ei saa heidete tõttu asendada tuumakütust gaasiga, sest gaas, nagu ka nafta, on väärtuslik tooraine suure lisaväärtusega tööstussektorites.

2.2

Komisjon avaldas kõnealuse teatise eelnõu, mis käsitleb säästvat elektritootmist fossiilkütustest, 10. jaanuaril 2007 energia- ja kliimapaketi „Euroopa energiapoliitika” raames.

2.3

Kõnealuse paketi raames teeb komisjon ka kliimamuutusi puudutava ettepaneku vähendada arenenud riikides kasvuhoonegaase 30 % või vähemalt 20 % kogu Euroopa Liidu kohta. Paketis käsitletakse ka gaasi ja elektri siseturgu, elektri- ja gaasivõrkude vastastikust sidumist, tuumaenergia tulevast rolli näitliku tuumaprogrammi eelnõus, tegevuskava taastuvate energiaallikate, eelkõige biokütuste edendamiseks ning Euroopa tulevast strateegilist energiatehnoloogia kava. 9. märtsil 2007 kiitis Euroopa Ülemkogu heaks kõnealuse paketi eesmärgid ja peamised poliitilised aspektid.

2.4

Kõnealuse teatise eesmärk on esitada üldine ülevaade meetmetest, mis on vajalikud, et võimaldada fossiilkütuste ja eelkõige söe jätkuvat kasutamist Euroopa ja maailma energiavarustuse kindluse ja mitmekesistamise tagamisel kooskõlas säästva arengu strateegia ja kliimamuutuste poliitika eesmärkidega. Teatises võetakse arvesse kliimamuutuste teise Euroopa programmi, konkurentsivõime, energeetika ja keskkonna kõrgetasemelise töörühma, teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi ettevalmistamisel ja fossiilkütust kasutavate nullemissiooniga elektrijaamade tehnoloogiaplatvormi tehtud tööd ja neilt 2006. aasta jooksul saadud arvamusi.

3.1

Komisjoni teatises vaadatakse üle fossiilkütuste osa energiatootmises ning leitakse, et fossiilkütustel on oluline roll Euroopa Liidu ja paljude teiste riikide majanduse energialiikide hulgas. Eriti suur on nende tähtsus elektrienergia tootmises — üle 50 % ELi elektrienergiast toodetakse praegu fossiilkütuste (peamiselt süsi ja maagaas) abil, mõnes riigis on nende osakaal isegi 80 % (Poola, Kreeka). Süsi on praegu ja ka tulevikus ELi energiavarustuskindluse peamine tagaja. Süsi on fossiilkütus, millel on suurimad ja kõige laiema levikuga globaalsed varud, millest hinnangute kohaselt jätkub pruunsütt umbes 130 aastaks ja kivisütt umbes 200 aastaks.

3.2

Süsi saab energiavarustuskindluse tagamisel ning ELi ja maailma kui terviku majanduse toetamisel oma väärtusliku panuse andmist jätkata siiski üksnes selliste tehnoloogiate kasutamise korral, mis võimaldavad märkimisväärselt vähendada söe põlemisel tekkivat süsinikukogust. Kui sellised tehnoloogiad töötatakse välja piisavas ulatuses, võivad nad samuti pakkuda lahendusi teisi fossiilkütuseid kasutavate põlemisprotsesside, sealhulgas gaasiküttega elektritootmise puhul. Seetõttu peab EL välja töötama söe säästva kasutamise tehnoloogilised lahendused mitte üksnes selleks, et säilitada sütt Euroopa energialiikide kogumis, vaid tagada, et söe kasutamise suurenemine kogu maailmas oleks võimalik maailma kliimat pöördumatult kahjustamata.

3.3

Välja on töötatud kahjulike gaaside vabad söepõletustehnoloogiad ning need on elektritootmise sektoris võetud nüüd laialdasse kasutusse, vähendades märkimisväärselt söeküttel töötavate elektrijaamade vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja hõljuvainete heiteid ning tolmu. Kahjulike gaaside vabad söepõletustehnoloogiad on samuti võimaldanud pidevalt suurendada söe elektrienergiaks muundamise energiatõhusust. Nimetatud saavutused on olulised sammud uudsete tehnoloogiliste lahenduste (nn säästvad söepõletustehnoloogiad) nimel tehtavates täiendavates jõupingutustes, millega lisatakse söepõhisesse elektritootmisesse süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise kontseptsioonid.

3.4

Komisjoni arvates on järgmise 10–15 aasta jooksul võimalik saavutada säästvate söepõletustehnoloogiate kaubanduslik elujõulisus. See eeldab siiski julgeid tööstusinvesteeringuid mitmetesse näidistehastesse nii ELis kui ka väljaspool ning seonduvate poliitiliste algatuste tegemist, mis on küllaltki pikaajalised, algavad praktiliselt kohe ja võivad kesta 2020. aastani või veelgi kauem.

3.5

Et sellist arengut edendada, suurendab komisjon märkimisväärselt energiavaldkonna teadus- ja arendustegevuse rahastamist, muutes fossiilkütuste säästva kasutamise tehnoloogiate tutvustamise üheks prioriteediks ajavahemikul 2007–2013. Nimetatud teadus- ja arendustegevuse ning tutvustuse alaste jõupingutuste üldise koordineerimise ning ELi ja riikliku tasandi meetmete võimalikult suure koostoime tagamise sobiv vahend on Euroopa strateegiline energiatehnoloogia kava. Teadus- ja arendustegevuse edukate projektide alusel otsustab komisjon, milline on kõige sobivam moodus toetada 2015. aastaks elektrienergia kaubanduslikul tootmisel kasutatavaid fossiilkütuste säästva kasutamise tehnoloogiaid tutvustava kuni 12 suure näidistehase kavandamist, ehitamist ja käitamist.

3.6

Komisjon hindab hiljutiste ja kavandatud investeeringute alusel, kas fossiilkütuseid kasutavad uued elektrijaamad, mis on ehitatud ja mida hakatakse ehitama ELis, kasutavad parimaid olemasolevaid energiatõhususe tehnoloogiaid, ja kui söe- ja gaasiküttel töötavates uutes elektrijaamades ei ole süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise seadmeid, siis kas nad on valmis kõnealuseid seadmeid hiljem lisama (sidumisvalmidus). Kui see nii ei ole, kaalub komisjon ettepaneku tegemist õiguslikult siduvate vahendite vastuvõtmiseks võimalikult ruttu pärast asjakohast mõjuhinnangut.

3.7

Komisjon hindab 2007. aastal süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise võimalikke riske ning sätestab süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise litsentseerimisnõuded ning süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tuvastatud ohtude ja mõju piisava haldamise nõuded. Kui on loodud tugev haldusraamistik, võib seda kombineerida olemasolevate ELi keskkonnaalaste õigusaktide muudatustega, et kõrvaldada takistused süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiate kasutamiseks. Komisjon hindab samuti, kas muuta kehtivaid õigusakte (nagu keskkonnamõju hindamise direktiiv või saaste kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv) või teha ettepanek eraldiseisva õigusraamistiku loomiseks. Ta hindab, milliseid õigusraamistiku aspekte tuleks käsitleda ELi või riiklikul tasandil.

3.8

Komisjon leiab, et sujuva ja kiire ülemineku lihtsustamiseks süsinikdioksiidi sidumisel ja ladustamisel põhinevale energiatootmisele söest on vajalik selge ja pikaajaline raamistik. See on vajalik selleks, et energiaettevõtjad saaksid teha vajalikke investeeringuid ja uuringuid teadmises, et nende konkurendid on nendega võrdses olukorras. Praegu saadaval oleva informatsiooni põhjal usub komisjon, et 2020. aastaks peaksid kõik söeküttel töötavad elektrijaamad olema ehitatud süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise seadmetega. Olemasolevad jaamad peaksid järk-järgult järgima sama lähenemist. Komisjon hindab, milline on parim moderniseerimise kava fossiilkütustega töötavate elektrijaamade jaoks pärast säästva söepõletustehnoloogia kaubandusliku elujõulisuse tutvustamist.

3.9

Elektritootmisest tuleneva süsinikdioksiidi sidumise ja järgneva ladustamise prognoositavad kulud tehnoloogia praeguse arengutaseme juures on kuni 70 eurot süsinikdioksiidi tonni kohta, mis muudab selle tehnoloogia laiaulatusliku kasutamise praegu liiga kulukaks. Olemasolevate keskpikkade ja pikaajaliste mudelite ja uuringute põhjal on süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise kulud 2020. aastal umbes 20–30 eurot süsinikdioksiidi tonni kohta. Mudelid annavad tulemuseks, et süsinikdioksiidi sidumist ja ladustamist kasutava söeküttel põhineva elektritootmise kulud on 2020. aastaks või varsti pärast seda üksnes 10 % suuremad praegustest tasemetest või isegi nendega võrreldaval tasemel.

3.10

Fossiilkütuste säästva kasutamise ning süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tulemusel võivad võimalikud negatiivsed keskkonnamõjud tekkida eelkõige süsinikdioksiidi lekkimisel ladustamiskohtadest. Lekkimise mõju võib olla kohaliku (kohalik biosfäär) või globaalse tähtsusega (kliima). Kliimamuutuste rahvusvahelise töörühma käesolevat teemat käsitlevas aruandes järeldati, et praeguse kogemuse põhjal saab öelda, et korralikult valitud ja hallatud hoiustamiskohtadesse ladustatud süsinikdioksiid püsib seal väga tõenäoliselt 99 % ulatuses üle 100 aasta. Seega on riski maandamisel keskse tähtsusega koha valik ja haldamine. Komisjoni õigusliku raamistiku jaoks tehtavas mõjuhinnangus selgitatakse välja kõik võimalikud riskid ning selles esitatakse asjaomased kaitsemeetmed.

3.11

Eeldatakse, et fossiilkütuste säästva kasutamise tehnoloogiatel, eriti süsinikdioksiidi sidumisel ja ladustamisel, on märkimisväärsed positiivsed tulemused. Nende tehnoloogiate abil on võimalik kõrvaldada kuni 90 % fossiilkütustepõhiste elektrijaamade süsinikdioksiidi heitkogustest. See võib 2030. aastaks endaga kaasa tuua 27-liikmelise Euroopa Liidu süsinikdioksiidi heitkoguste üldise vähenemise 25–30 % võrreldes 2000. aasta heitkogustega. Kolmandate riikide varajane kaasamine söe säästva kasutamise tehnoloogiate ning eriti süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise väljatöötamisse ja kasutusele võtmisesse on oluline maailma säästva majandusarengu jaoks ja kliimamuutustega võitlemiseks, seda eriti stsenaariumi puhul, mis näeb ette söeressursside suurenevat globaalset kasutamist. Säästvate söepõletustehnoloogiate edu ja eelkõige süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise laiaulatuslik kaubanduslik kasutuselevõtt muudab elektrienergia paremini kättesaadavaks ka maailma kõige vaesemates paikades, kus ei ole veel võimalik elektrit kasutada.

4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab komisjoni teatise üle heameelt ning nõustub komisjoni teatises esitatud analüüsi ja kirjeldusega. See, kuidas reageerida tõhusalt globaalsete kliimamuutuste ohtudele ja samas jätkuvalt rahuldada arenenud majandusega riikide suurt energianõudlust ja arengumajandusega riikide kiiresti suurenevat energianõudlust, on suur väljakutse kogu maailma jaoks.

4.2

Söeküttel töötavate ELi elektrijaamade süsinikdioksiidi heitkogused moodustavad 25 % kogu ELi süsinikdioksiidi heitkogustest. Fossiilkütustel töötavate elektrijaamade heited on äärmiselt kontsentreeritud suurte põletusseadmete intensiivse kütusetarbimise tõttu. Seetõttu on sellised elektrijaamad kõige sobivamad süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise seadmete paigaldamiseks. Selleks on vaja rakendada süsinikdioksiidi sidumise ja püsiladustamise süsteemid. Sellised süsteemid koosnevad kolmest suhteliselt iseseisvast etapist:

4.3

Tõenäoliselt jääb süsi Euroopa energiaallikate hulka veel aastakümneteks. Söe erilised omadused — selle kättesaadavus, taskukohane hind ja stabiliseeriv roll energiaturgudel — tagavad selle, et süsi jääb ökonoomse elektritootmise peamiseks energiaallikaks. Söevarude jaotumine on nii maailmas kui ka ELis ebaühtlane. Globaalsest lähtepunktist vaadatuna on julgustav see, et suurimad söevarud asuvad majanduslikult arenenud ja poliitiliselt stabiilsetes riikides. Arenenud ELi liikmesriikide varud on viimasel ajal suurelt jaolt ammendatud pikaajalise kaevandamise tulemusel ning mitmed ELi riigid on otsustanud söekaevandust järk-järgult vähendada või selle isegi lõpetada.

4.4

Ainult kolmandik ELi riikidest saavad kasutada kohalikke söevarusid, ülejäänud kaks kolmandikku sõltuvad peamiselt imporditud kivisöest. 2006. aastal kaevandati ELis kivisütt 161,6 miljonit tonni ja imporditi 235,3 miljonit tonni. Samal aastal ulatus pruunsöe tarbimine 373,8 miljoni tonnini, mis kõik tuli kohalikest varudest. Seetõttu tuleb välja töötada ja laialt kasutusele võtta toimivad vahendid, mille abil saaks söeküttega elektritootmises süsinikdioksiidi heitkoguseid märkimisväärselt vähendada.

4.5

Söel põhinevad tehnoloogiad võivad märkimisväärselt vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid (3). Lühikeses ja keskpikas perspektiivis on selleks vaja turutingimusi ja õigusraamistikku, mis soodustavad investeerimist uusimatesse tehnoloogiatesse, mis tõstavad söel põhineva elektritootmise tõhusust ja seeläbi vähendavad süsinikdioksiidi heitkoguseid. Samuti on nüüd vaja komisjoni, liikmesriikide valitsuste ja tööstuse ühistegevust, et edendada kogu maailmas kahjulike gaaside vabade söepõletustehnoloogiate kooskõlastatud teadus-, arendus- ja tutvustamistegevust, eelkõige süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise vallas, mille abil viiakse söe põletamise heitkogused pikas perspektiivis nulli lähedale.

4.6

Praegu ei eksisteeri veel toimivaid ja ökonoomseid vahendeid, et söeküttel töötavatest elektrijaamadest eemaldada ja eraldada enamik süsinikdioksiidi heiteid. See tehnoloogia on alles väljatöötamisel. Siiski on väljavaated nullilähedase söe põletamise heitkogustega tehnoloogiate väljatöötamiseks ja turule viimiseks kahe järgmise aastakümne jooksul paljulubavad. Kuna elektrijaamadesse paigaldatud süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise seadmed tarbivad ise energiat, vähendavad nad eeldatavalt elektrienergia tootmise tõhusust. Üldine tõhusus sõltub kasutatavast tehnoloogiast. Eelistatud tehnoloogia OXYFUELi seadmed kasutavad 8–10 % toodetud energiast ja teiste tehnoloogiate seadmed vajavad veelgi rohkem energiat. See tähendab, et ühe megavati elektrienergia tootmiseks on vaja rohkem kütust, mistõttu on väga oluline suurendada tootmise tõhusust. Kui tulevikus paigaldada olemasolevatesse elektrijaamadesse süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise seadmed, siis oleks nende energiakulu veelgi suurem.

4.7

Praegu on aga olemasolevate ja uute söeküttel töötavate elektrijaamade tõhususe suurendamine ökonoomne viis süsinikdioksiidi heitkoguste kasvu piiramiseks. Planeerimise keskmes peaks olema parima olemasoleva tehnoloogia paigaldamine, et märkimisväärsel määral tõsta lähitulevikus vajalikku söepõletustehnoloogiate võimsust. Kus see on praktiline, oleks väga soovitatav kujundada elektrijaamad nii, et süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogia kommertsrakenduse kättesaadavaks muutumisel oleks võimalik ökonoomselt paigaldada vastavad seadmed.

4.8

Komitee kinnitab oma arvamuses, et heitkoguste piiramise suurele väljakutsele reageerimiseks tuleb kõiki potentsiaalselt kasutatavaid energiaallikaid ja tehnoloogaid edasi arendada, et jõuda nende praktilise ja kommertspotentsiaalini. Söe-, teiste fossiilkütuste, samuti tuuma- ja taastuvate energiaallikate tehnoloogiate ja energia kokkuhoiu osas etendab suurt rolli üleminek säästvale energiale. Seejuures annab iga tehnoloogia oma panuse sel ajal ja määral, mis sõltub tehnilisest teostatavusest ja hinnast.

4.9

Ükskõik kui paljutõotav on süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogia tulemuste mõõdukas prognoos, ei tohi see viia selleni, et energiapoliitika strateegiaid ja eesmärke võetakse juba praegu vastu siduvate meetmetena, justkui oleks süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine laiaulatuslikult kasutusel.

5.1

Söel on Euroopa elektrienergiatootmises väga oluline roll, ent 70 % söeküttel põhinevast elektrienergiast toodetakse elektrijaamades, mis on üle 20 aasta vanad. Kuna energiatarbimise vajadus veidi suureneb ja enamik olemasolevate elektrijaamade võimsusest jõuab oma tehnilise/majandusliku elutsükli lõpule, tuleb elektritootmise võimsust 2020. aastaks tõsta umbes 350 gigavatti ja 2030. aastaks umbes 500 gigavatti. Süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise seadmetega söeküttel töötavate ELi elektrijaamade kulude kalkulatsioon põhineb optimistlikul väljavaatel: uus, 300 megavatise võimsusega elektrijaam maksaks 500 miljonit eurot (u 1,7 miljonit ühe megavati kohta). Praegusest kuni aastani 2020. ehitatud kaasaegse elektrijaama moderniseerimiseks vastavate seadmetega oleks vaja 0,5–0,7 miljonit eurot megavati kohta ning olemasolevate elektrijaamade moderniseerimiseks on vaja veelgi rohkem — 1 miljon eurot megavati kohta. Kui 2030. aastal toimub 500 gigavati elektri tootmine süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tipptehnoloogiaga, siis on investeerimiskulud hinnanguliselt 600–800 miljardit eurot.

5.2

Komitee hindab seda, et pikas perspektiivis — pärast 2020. aastat — oleks süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise abil võimalik viia söeküttel töötavate elektrijaamade söe põletamise heitkogused nulli lähedale. Selle võimaluseni jõudmiseks on vaja praegu tagada kooskõlastatud teadus-, arendus- ja tutvustamistegevus.

5.2.1

Kui söepõletamise tõhusus suureneb tänu tipptehnoloogia kasutamisele söeküttel töötavates elektrijaamades, võib järgmisel aastakümnel ökonoomselt vähendada süsinikdioksiidi heiteid.

5.2.2

Need strateegiad täiendavad üksteist ja põhinevad tehnilistel lahendustel, mille kasutuskõlblikkust on vaja veel tõestada. Kui lühikeses ja keskpikas perspektiivis kasutada elektritootmiseks kaasaegseid ja tõhusaid söepõletustehnoloogiaid, võib see pikemas perspektiivis võimaldada süsinikdioksiidi sidumist odavamalt, kui elektrijaamad on kujundatud nii, et süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogia kommertsrakenduse kättesaadavaks muutumisel oleks võimalik ökonoomselt paigaldada vastavad seadmed.

5.2.3

Teadusuuringute seitsmendas raamprogrammis nähakse ette energiasüsteemi radikaalne ümberkujundamine vähem süsinikdioksiidi heitmeid tekitavaks või neid mittetekitavaks, usaldusväärseks, konkurentsivõimeliseks ja jätkusuutlikuks energiasüsteemiks. See nõuab uut tehnoloogiat ja uusi materjale, mis kätkeb endas erasektori ettevõtete jaoks liiga suuri riske ja kaheldavat tulu, et teha kõik vajalikud investeeringud teadus-, arendus- ja tutvustamistegevuseks ning kasutamiseks. Aastateks 2007–2013 eraldatakse teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi energiaeelarves süsiniku sidumisele ja ladustamisele ning kahjulike gaaside vabadele söepõletustehnoloogiatele 2 350 miljonit eurot.

5.2.4

Sidumisvalmidusega elektrijaamade kontseptsioon tuleb täpsemalt määratleda. Edukaks rakendamiseks on vaja seadusandjate ja tööstuse koostööd, sest turg ei tööta ilma nõuetekohaste ja stabiilsete poliitiliste raamistiketa.

5.2.5

Komitee leiab, et kiiresti on vaja tõsta elektrijaamade võimsust ja neid kaasajastada. Arvestades prognoosi, et sõltuvus imporditavast energiast tõuseb 2030. aastaks 69 %ni, on energiavarustuskindluse huvides hädavajalik energiaallikate väga mitmekesine valik. Söe osakaalu stabiliseerimine elektritootmisel võib anda märkimisväärse panuse energiavarustuse kindlustamisele ELis.

5.2.6

Kuna elektrijaamade tõhusust pidevalt parandatakse ja nullilähedaste söe põletamise heitkogustega tehnoloogaid arendatakse, aitab söepõletamine täita ennetava kliimakaitse tingimusi. Igas ELi liikmesriigis tuleks saastekvootidega kauplemise reguleerimisel keskenduda tõhususe suurendamisele, vähendamaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

5.2.7

Riiklike reguleerivate asutuste koostöö kaudu tuleb lihtsustada ja järk-järgult ühtlustada litsentseerimismenetlusi, et võimalikult palju lühendada ehitusprojektide pikki tähtaegu, ohustamata seejuures kõrgeimate ohutusnõuete järgimist.

5.3

Komitee juhib tähelepanu ka asjaolule, et kuigi süsi on elektritootmises kõige tähtsam kütus ning äärmiselt oluline sisend terasetootmises ja teistes tööstusprotsessides, on söel suur roll ka tulevaste energiavajaduste rahuldamisel, aidates kaasa üleminekul vesinikumajandusele. Söe vedeldamine võimaldab söel toimida toornafta asendajana, samuti on söest võimalik toota sünteetilist gaasi. Sellised tehnoloogiad ja rakendused võiksid olla kesksel kohal ka säästva energia allikate valikus. Komisjoni dokumendis neid olulisi aspekte seoses söe praeguse ja tulevase kasutusega ei käsitleta.

5.4

Kuna praegu toimub intensiivne arutelu söekasutuse potentsiaali üle järgmistel aastakümnetel, on söekaevandamisega seotud küsimused tagaplaanile jäänud. Euroopa kohaliku pruunsöe ja kivisöe kaevandamiseks on aga vaja nõuetekohast poliitilist ja majanduslikku raamistikku. Söekaevandamine ja energia muundamine võivad märkimisväärselt kaasa aidata kohalikule heaolule ja tööhõivele. Kohaliku söe põletamisel jääb kaevandamise, energia muundamise ja -jaotuse lisaväärtus Euroopa Liitu. Nafta või gaasi kasutamisel läheb umbes 75 % hinnast impordikulude katmiseks.

5.5

Fossiilkütustel (söepõletamisel) põhineva elektritootmise osakaalu säilitamine praegusel tasemel on äärmiselt vajalik ka uute liikmesriikide sotsiaalse olukorra seisukohast. Nimelt on ELi söekaevandustööstuses kokku 286 500 töötajat, kellest 212 100 töötab uute liikmesriikide söekaevandustööstuses. Kaevandustöötajate väga raskete töötingimuste eest tuleb vastutustundlikult hoolitseda kogu ELis.

5.6

Söekaevanduspiirkondade vähendamine regionaalplaneerimise kontekstis ja keskkonnakaitse eeskirjadest tulenev ülekoormatus on kaevandustele sageli põhjustanud asjatuid viivitusi ja lisakoormaid. Võrreldes teiste tööstussektoritega tekitavad varude asukoht ja kaevandustegevuse liikuvus toormaterjalide kaevandamisel erilisi väljakutseid. Seda eriolukorda tuleb arvestada eelkõige keskkonnaalase õigusraamistiku loomisel, näiteks jäätme-, mullakaitse- ja veealastes õigusaktides.

5.7

Samuti leiab komitee, et komisjon on oma teatises süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiate ajalise raamistiku ja tähtaegade nõuete suhtes optimistlik. Kuigi põhimõtted on teada, nõuab tehnoloogiline lahendus üsna palju aega ning ei saa oodata äkilist läbimurret, mis vähendaks selle kontseptsiooni elluviimiseks tehtavat pidevat ja intensiivset tööd. Komisjon peaks nüüd keskenduma meetmetele, mille abil võiks 2015. aastaks tööd alustada 10–12 näidistehast, ning luua süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiate raamistiku, mis hõlmab peamisi ohte ja on usaldusväärne, ent samas mitte liiga piirav. Eriti soovitatav on elektritootmise tõhustamise vaheetapp. Liigne kiirustamine ja liiga piirav õigusraamistik võib seda olulist kontseptsiooni tõsiselt kahjustada.

5.8

Komitee kutsub üles tegema intensiivset teadus- ja arendustööd taastuvate ja alternatiivenergiaallikate osas, millel oleks oma osa ELi ohutute energiaallikate hulgas. Samal ajal tuleks integreeritud ELi energiaturg ilma liigse viivituseta täielikult lõpule viia.