52006PC0507

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 12.9.2006

KOM(2006) 507 lõplik

2006/0166 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses finantssektoris vara omandamise ja osaluse suurendamise tehingute suhtes rakendatavate usaldatavusnormatiivide täitmise hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega

(komisjoni esitatud) {SEK(2006) 1117}{SEK(2006) 1118}

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

1.1. Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on oluliselt täiustada pangandus-, kindlustus- ja väärtpaberivaldkonnas tehtavate vara omandamise ja osaluse suurendamise tehingute kontrollheakskiidu õiguskindlust, selgust ja läbipaistvust.

1.2. Üldine taust

ELi ühtne finantsturg käib käsikäes usaldatavusnormatiivide kindluse ja finants-stabiilsusega. ELi juhtimisel toimuv reguleerivate nõuete kindel lähendamine, mida toetavad ühised alusnõuded ja pragmaatilised vahendid ühtse finantsteenuseturu loomist käsitlevate ühenduse direktiivide rakendamiseks ja kohaldamiseks, on selle eesmärgi saavutamisele juba palju kaasa aidanud. Piiriülene konsolideerumine on turul osalejate äriotsuste tulemus. Ehkki konsolideerumine ei ole omaette eesmärk, on see siiski vahend suurema tõhususe saavutamiseks. Turupõhine konsolideerumine võimaldab asutustel teostada oma võimalusi ning osaleda rahvusvahelises konkurentsis. Üks ühtse turu olulisi aspekte on mis tahes põhjendamatute takistuste kõrvaldamine siseturu sujuva toimimise eest. Reguleerivate, riiklike või riigiüleste ametiasutuste liigne sekkumine selliste äriotsuste elluviimisse, mille tulemuseks oleks konsolideerumine, võiks tegelikkuses takistada turu nõuetekohast toimimist. Äärmuslikel juhtudel võib volituste kuritarvitamine nurjata ja muuta ebapraktiliseks algatusi, mis oleksid muidu majanduslikult õigustatavad.

Praegune usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve süsteem Euroopa Liidus rajaneb päritoluliikmesriigi pädevate asutuste vastutuse põhimõttel. Päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel lasub ka alusnõue teha tihedat koostööd, et jälgida väljaspool oma peakontori asukohaliikmesriiki tegutsevate asutuste tegevust.

1.3. Olemasolevad sätted ühenduse õigusaktides

Olemasolev õigusliku raamistikuga [1] reguleeritakse olukorda, kus omandaja soovib omandada osaluse või suurendada oma osalust finantseerimisasutuses või investeerimisühingus nii riiklikus kui ka piiriüleses kontekstis. Pädevad riiklikud asutused suudavad seista vastu omandamistehingule, kui nad ei ole veendunud omandaja sobivuses, pidades silmas vajadust tagada finantseerimisasutuse usaldusväärne ja ettevaatlik juhtimine. Praeguse õigusliku raamistikuga ei ole ette nähtud konkreetseid kriteeriume omandaja sobivuse hindamiseks ning on seega võimaldanud asjaomastele ametiasutustele märkimisväärselt suurt vabadust omandamisettepanekutega nõustumisel, nende heaks kiitmata jätmisel või tagasilükkamisel. Lisaks ei ole praegustes direktiivides üksikasjalikult sätestatud omandamistehingute hindamise kord.

1.4. Ettepanek

Käesoleva muudatusettepanekuga muudetakse olemasolevat raamistikku oluliselt seoses nii korra kui ka kriteeriumidega, mida pädevad ametiasutused peavad kontrollima kavandatava omandaja sobivuse hindamisel.

Muudetavates direktiivides on sätestatud kogu kord, mida pädevad ametiasutused peavad kohaldama omandamistehingute hindamisel vastavalt usaldatavusnormatiividele. Pädevatele ametiasutustele ja äriühingutele seatakse sisse selge ja läbipaistev teatamise ja otsustamise süsteem. Tähtaegu lühendatakse ning igasugune menetluse peatamine pädevate ametiasutuste poolt piiratakse ühele korrale ja allutatakse selgetele tingimustele.

Samuti sätestatakse selgelt usaldatavusnormatiividele vastavad kriteeriumid järelevalvelise hindamise suhtes ning need tehakse turuosalistele ette teatavaks. Sellega tagatakse suurem kindlus ja ettearvatavus seoses kriteeriumidega, mida pädevad ametiasutused kohaldavad omandamistehingu sobivuse hindamisel.

Muudetavates direktiivides sätestatakse omandaja sobivuse hindamise kriteeriumide suletud loetelu. See tähendab sobivuse hindamise täielikku ühtlustamist kogu Euroopa Liidus. Kõnealusteks kriteeriumideks on kavandatava omandaja maine, tekkivat finantseerimisasutust või ühingut juhtida võiva mis tahes isiku maine ja kogemused, kavandatava omandaja majanduslik usaldatavus, jätkuv vastavus asjakohastele sektoridirektiividele ning rahapesu ja terrorismi rahastamise oht.

2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE TULEMUSED

2.1. Konsultatsioonid

- Euroopa panganduskomitee (EBC) piiriülese konsolideerumise töörühm tuli kokku 21. märtsil ja 5. oktoobril 2005. Hiljem laiendati kõnealuse töörühma tegevust ka kindlustus- ja väärtpaberivaldkonda;

- Euroopa panganduskomitee, Euroopa kindlustus- ja pensionikomitee (EIOPC) ning Euroopa väärtpaberikomitee (ESC) ühise piiriülese konsolideerumise töörühma koosolek peeti 3. veebruaril 2006;

- märtsis ja aprillis 2006 peeti avalik arutelu seoses olemasoleva järelevalvekorraga pangandus-, kindlustus- ja väärtpaberivaldkonnas.

Arvestades arutelusid eri töörühmades ja avaliku arutelu tulemusi, on korra ja hindamiskriteeriumide osas välja töötatud praeguste sätete parandused.

2.2. Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon volitas 2005. aasta jaanuari lõpus Euroopa pangandusinspektorite komiteed (CEBS) andma tehnilist nõu direktiivi 2000/12/EÜ artikli 16 ülevaatamisel.

CEBSi nõuannetes, mis sisaldasid mõningasi täpsustusi ja konstruktiivseid ettepanekuid, rõhutati, et „artikli 16 nõuetekohaseks toimimiseks tuleb sellega jätta pädevatele ametiasutustele küllaltki palju paindlikkust ja otsustusvõimet”. Samuti märgib CEBS, et komisjoni antud volitustega „ei nõutud CEBSilt tõendite hankimist selle kohta, kas liikmesriikide pädevad asutused on artiklit 16 kuritarvitanud või kas artikkel 16 on otseselt põhjustanud liitumis- ja omandamistehingute tempo (tajutava) kahanemise finantssektoris”.

Käesoleva ettepaneku väljatöötamisel kasutati CEBSilt saadud nõuandeid koos eespool viidatud arutelude tulemustega. Sellest tulenevalt on komisjon rakendanud lähenemisviisi, millega oluliselt kärbitakse pädevate asutuste otsustusvõimet usaldatavusnormatiivide täitmise hindamisel. Seda peeti kriitiliselt tähtsaks, et saavutada õiguskindlus, selgus ja ettearvatavus turuosaliste jaoks.

Kindlustusvaldkonnas jätkuva Solvency II projekti raames palus komisjon 2004. aasta detsembris Euroopa kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komiteel (CEIOPS) anda tehnilist nõu seoses sobivate ja õigete nõuetega kindlustusdirektiivides, sealhulgas järelevalvelise heakskiitmise korraga direktiivi 92/49/EMÜ ja 2002/83/EÜ artiklis 15.

3. MÕJU HINDAMINE

Mõjuhinnangus[2] käsitletud võimalused sisaldavad nii võimalust mitte midagi teha kui ka õiguslikult siduvaid ja mittesiduvaid reguleerimisvõimalusi. Pärast eri võimaluste hoolikat kaalumist järeldatakse mõjuhinnangus, et õiguskindluse, selguse ja läbipaistvuse saavutamiseks nii pädevate asutuste kui ka turuosaliste jaoks on vaja õiguslikult siduvat reguleerimislahendust. Mõjuhinnangus järeldatakse, et nende eesmärkideni jõudmiseks ja järjepidevuse tagamiseks sektorites ja nende vahel on asjakohane seada sihiks nii usaldatavusnormatiividel põhineva hindamise korra kui ka kriteeriumide ühtlustamine kõrgel tasemel. Madalamal tasemel ühtlustamisega, millega jäetaks liikmesriikidele ja nende pädevatele ametiasutustele märkimisväärne paindlikkus, ei täidetaks selgesõnalisi eesmärke, mis seisnevad õiguskindluse, ettearvatavuse ja järjepidevuse suurendamises finantseerimisasutuste ja investeerimisühingute omandamistehingute ja osaluse suurendamise tehingute järelevalvelise hindamise suhtes.

Tundub, et käesoleva ettepaneku tulemusel ei lisandu halduskulusid.

4. REGULEERITUD TURGE KÄSITLEVAD SÄTTED

Finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi üks peamistest põhimõtetest on see, et investeerimisühingute ja reguleeritud turgude jaoks peaksid võimaluse korral olema paralleelsed sätted. Selline vastavus on artikli 10 (mida kohaldatakse investeerimisühingutele) ja artikli 38 (reguleeritud turge käsitlevad vastavad sätted) vahel. Silmas pidades kõnealust vastavust ja samuti edasist konsolideerimise võimalikkust väärtpaberibörside valdkonnas, kaalub komisjon kiiresti, kas käesolevas ettepanekus esitatud korda ja kriteeriume on vajalik ning võimalik laiendada reguleeritud turgudele. Selle laiendamise eesmärk oleks õiguskindluse suurendamine kõikide huvitatud isikute jaoks, kui pädevad asutused neid kontrollivad, ning lihtsustada siseturu tõrgeteta toimimist (hoides ära liikmesriikide protektsionistlikke reaktsioone). Otsustamisel, kas kõnealust laiendamist tuleks rakendada või mitte, võtab komisjon arvesse majandustegevuse eripära reguleeritud turgudel ning sidusrühmade ja seadusandjate seisukohti. Komisjon otsustab sellise sekkumise asjakohasuse nii kiiresti kui võimalik.

5. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Käesoleva ettepaneku, mis on muutmisdirektiiv, õiguslikuks aluseks jäävad muudetavate direktiivide õiguslikud alused, s.o EÜ asutamislepingu artikli 47 lõige 2 ja artikkel 55.

Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele ei saa kavandatava meetme eesmärke – nimelt kehtestada kogu ühenduse piires ühtlustatud menetluskord ja hindamiskriteeriumid – piisavalt saavutada liikmesriikide meetmetega ja sellepärast on neid parem saavutada ühenduse meetmetega. Käesolevas direktiivis sätestatakse nõuded nende eesmärkide saavutamiseks ning ei minda kaugemale, kui selleks vaja.

Arvestades nõuet, et kogu ühenduses kehtivad eeskirjad peavad olema omavahel kooskõlas, peeti kõige asjakohasemaks vahendiks muutmisdirektiivi, millega nähakse ette kõnealune kord ja kõnealused kriteeriumid.

6. MÕJU EELARVELE

Käesolev algatus ei mõjuta eelarvet ning täiendavaid personali- ega haldusressursse ei ole tarvis.

2006/0166 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses finantssektoris vara omandamise ja osaluse suurendamise tehingute suhtes rakendatavate usaldatavusnormatiivide täitmise hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2 ja artiklit 55,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[3]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[4]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras,

ning arvestades järgmist:

(1) Olukorda, kus omandaja teeb ettepaneku olulise osaluse omandamiseks või osaluse suurendamiseks krediidiasutuses, elukindlustus-, kahjukindlustus- või edasikindlustusseltsis või investeerimisühingus, reguleeritakse nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/49/EMÜ (otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega muudetakse direktiive 73/239/EMÜ ja 88/357/EMÜ (kolmas kahjukindlustuse direktiiv)),[5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiiviga 2002/83/EÜ (elukindlustuse kohta),[6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ),[7] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2005. aasta direktiiviga 2005/68/EÜ (mis käsitleb edasikindlustust ja millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 92/49/EMÜ ning direktiive 98/78/EÜ ja 2002/83/EÜ)[8] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiviga 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine)).[9]

(2) Kõnealuse õigusliku raamistikuga ei ole siiski ette nähtud üksikasjalikke kriteeriume kavandatavate omandamistehingute või osaluse suurendamise tehingute hindamiseks usaldatavusnormatiivide põhjal ega nende kriteeriumide kohaldamise korda. Seetõttu puudub piisav õiguskindlus, selgus ja ettearvatavus hindamismenetluse ja selle tulemuste suhtes.

(3) Pädevate asutuste ülesanne nii riiklike kui ka piire ületavate juhtumite puhul peaks olema teostada usaldatavusnormatiividel põhinevat hindamist selgete hindamiskriteeriumide ja selge hindamiskorra raames. Sellepärast on vaja määrata kriteeriumid, mille alusel järelevalveliselt hinnata aktsionäre ja juhtimist olulise osaluse omandamise või osaluse suurendamise tehingu suhtes, ning selget korda nende kriteeriumide kohaldamiseks. Ühtsuse tagamiseks peaksid need kriteeriumid olema kooskõlas nende kriteeriumidega, mida kohaldatakse aktsionäride ja juhtimise suhtes algses loa andmise menetluses.

(4) Järjest rohkem integreeruvate turgude puhul, mille rühmastruktuurid võivad ulatuda eri liikmesriikidesse, kuulub olulise osaluse omandamine kontrollimisele mitmes liikmesriigis ning on kriitiliselt tähtis ühtlustada asjakohane kord ja usaldatavus-normatiividel põhinev hindamine kogu ühenduse piires, ilma et liikmesriigid kehtestaksid rangemaid nõudeid.

(5) Usaldatavusnormatiividel põhineva hindamise puhul nõuab „kavandatava omandaja maine“ kriteerium kindlaks määramist, kas kavandatav omandaja usaldusväärsuse ja ametialase pädevuse suhtes on teatavaid kahtlusi ning kas need on põhjendatud; sellised kahtlused võivad kerkida näiteks varasemast käitumisest ettevõtluses. Maine hindamine on erilise tähtsusega kindlaks tegemisel, kas kavandatav omandaja on reguleerimata asutus.

(6) Selleks et komisjon saaks täita asutamislepingust tulenevaid ülesandeid ja olla suuteline hindama, kas sobivuse hindamise kriteeriume on vaja veelgi selgitada, peaks tal olema õigus nõuda pädevate asutuste poolt usaldatavusnormatiividel põhineva hindamise aluseks kasutatud dokumentide koopiaid.

(7) Tulevikus võib olla vaja hindamiskriteeriume kohandada, et võtta arvesse turu arengut ja vajadust kohaldada neid kriteeriume ühetaoliselt kogu ühenduse piires. Sellepärast on asjakohane võtta vajalikud meetmed vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.[10]

(8) Kuna võetava meetme eesmärke, milleks on ühtlustatud menetluskorra ja hindamiskriteeriumide kehtestamine kogu ühenduse piires, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning nende eesmärkide ulatust ja mõju silmas pidades on neid seetõttu võimalik paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(9) Seetõttu tuleks direktiive 92/49/EMÜ, 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 92/49/EMÜ muutmine

Direktiivi 92/49/EMÜ muudetakse järgmiselt:

1) artikli 1 punkti g teine lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva määratluse kohaldamisel võetakse seoses artiklitega 8 ja 15 ning artiklis 15 osutatud osalusega arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EMÜ* [] artiklites 9 ja 10 osutatud hääleõigust;

_________

* ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.“;

2) artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid nõuavad, et iga füüsiline või juriidiline isik või koos tegutsevad sellised isikud, kes on otsustanud kas otseselt või kaudselt omandada olulise osaluse kahjukindlustusseltsis või otseselt või kaudselt suurendada sellist olulist osalust nii, et tekkiv osa häälte arvust või vallatav kapital oleks 20%, 33% või 50% või ületaks neid määrasid, või nii, et kõnealune kahjukindlustusselts muutuks tema või nende tütarettevõtjaks, (edaspidi „kavandatav omandaja”) teataks pädevatele asutustele kahjukindlustusseltsi, milles ta soovib omandada olulise osaluse või sellist osalust suurendada, kavandatava osaluse suuruse ja asjakohase teabe vastavalt artikli 15b lõikele 4.”;

b) lõige 1a jäetakse välja;

c) lõikes 2 asendatakse arv „33%“ arvuga „30%“;

3) lisatakse järgmised artiklid 15a–15d:

„Artikkel 15a

1. Artikli 15 lõike 1 kohase teate kättesaamise korral edastavad pädevad asutused kavandatavale omandajale viivitamata ja igal juhul kahe tööpäeva jooksul kirjaliku kinnituse selle teate kättesaamise kohta.

Pädevatel asutustel on alates kirjaliku vastuvõtuteatise kuupäevast kuni 30 tööpäeva (edaspidi „hindamisaeg”) aega esitada vastuväiteid kavandatava omandaja ettepanekule.

2. Vajaduse korral võivad pädevad asutused alates lõike 1 esimeses lõigus osutatud vastuvõtuteatise kuupäevast viie tööpäeva jooksul nõuda lisateavet artikli 15b lõikes 1 osutatud hinnangu andmiseks.

See lisateabepäring esitatakse kirjalikult ning selles märgitakse, millist lisateavet on tarvis.

Nõutud teave esitatakse pädevatele asutustele kümne tööpäeva jooksul. Pädevate asutuste poolt esitatud teabepäringu ja sellele kavandatavalt omandajalt vastuse saamise vaheliseks perioodiks hindamisaeg peatub. See katkestus ei tohi kesta kauem kui kümme tööpäeva. Pädevate asutuste edaspidiste teabepäringute tulemusel ei tohi hindamisaeg peatuda.

3. Kui pädevad asutused otsustavad valminud hinnangus seista vastu kavandatavale omandamistehingule või osaluse suurendamisele, teatavad nad sellest kavandatavale omandajale kahe tööpäeva jooksul (ületamata artikli 15a lõike 1 teises lõigus osutatud tähtaega) kirjalikult ning esitavad oma otsuse põhjendused.

4. Kui pädevad asutused ei esita hindamisaja jooksul kirjalikku vastuväidet kavandatavale omandamistehingule või osaluse suurendamisele, millele on viidatud artikli 15 lõikes 1, peetakse kavandatavat omandamistehingut või osaluse suurendamist heakskiidetuks. Pädevad asutused teatavad kavandatavale omandajale hindamisaja lõppemise kuupäeva lõikes 1 osutatud teate kättesaamise ajal ning vajadusel lõikes 2 osutatud lisateabe nõude esitamise ajal.

5. Kui kavandatava omandaja suhtes kohaldatakse väljaspool ühendust kehtivaid õigusakte ja ta asukoht on kolmandas riigis, kus esineb õiguslikke takistusi vajaliku teabe edastamiseks, võivad pädevad asutused hindamisaega pikendada kuni 50 tööpäevani.

6. Pädevad asutused võivad kavandatava omandamistehingu või osaluse suurendamise tehingu teostamiseks ette näha maksimumperioodi.

Artikkel 15b

1. Kahjukindlustusseltsi kavandatava omandaja tõenäolist mõju arvestades hindavad pädevad asutused artikli 15 lõikega 1 ette nähtud teate ja artikli 15a lõikes 2 osutatud teabe hindamisel kavandatava omandaja sobivust ning kavandatava omandamistehingu majanduslikku usaldatavust kõikide järgmiste kriteeriumide põhjal:

a) kavandatava omandaja maine;

b) kavandatava omandamistehingu tulemusel kahjukindlustusseltsi äritegevust juhtima hakata võiva iga isiku maine ja kogemused;

c) kavandatava omandaja majanduslik usaldatavus, eriti seoses omandatava kahjukindlustusseltsi olemasoleva ja kavandatava äritegevuse laadiga;

d) kas kahjukindlustusselts suudab pärast kavandatavat omandamistehingut täita ja jätkuvalt täita käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi ja kohaldatavaid valdkondade eeskirju Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ* artikli 2 lõike 7 tähenduses;

e) kas on mõistlikku alust kahtlustada, et seoses kavandatava omandamistehinguga toimub või on toimunud või üritatakse või on püütud üritada rahapesu või terrorismi rahastamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ** tähenduses, või kas kavandatav omandamistehing võiks suurendada sellise tegevuse ohtu.

2. Pädevad asutused võivad kavandatavale omandamistehingule vastu seista üksnes siis, kui nad leiavad, et lõikes 1 sätestatud kriteeriumid ei ole täidetud või kui kavandatava omandaja esitatud teave ei ole täielik.

3. Liikmesriigid ei kehtesta eeltingimusi omandada tuleva osaluse taseme suhtes ega võta omandamistehingu kontrollimisel aluseks turu majanduslikke vajadusi.

4. Liikmesriigid avalikustavad loetelu teabe kohta, mida on vaja hinnangu andmiseks lõike 1 alusel.

Nõutava teabe tase peab olema proportsionaalne ning olema kohandatud vastavalt kavandatava omandamistehingu või osaluse suurendamise tehingu laadile.

Liikmesriigid ei nõua teavet, mis ei ole asjakohane usaldatavusnormatiividel põhineva hinnangu andmiseks.

5. Kui pädevale asutusele on esitatud kaks või enam ettepanekut osaluse omandamise või suurendamise kohta ühes ja samas kahjukindlustusseltsis, tagab pädev asutus, et kõiki kavandatavaid omandajaid käsitletakse mittediskrimineerival viisil.

Artikkel 15c

Lisaks artikli 15 lõike 1 ning artiklite 15a ja 15b nõuetele ja kui ei ole sätestatud teisiti, konsulteerivad pädevad asutused üksteisega omandamistehingu hindamisel kooskõlas artikli 15b lõikega 1, kui kavandatav omandaja on üks järgmistest:

1) teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus, elukindlustusselts, kahjukindlustusselts, edasikindlustusselts, investeerimisühing või fondivalitseja nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ*** artikli 1a lõike 2 tähenduses (edaspidi „avatud investeerimisfondi valitseja”);

2) teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse, elukindlustusseltsi, kahjukindlustusseltsi, edasikindlustusseltsi, investeerimisühingu või avatud investeerimisfondi valitseja emaettevõtja;

3) füüsiline või juriidiline isik, kelle kontrolli all on teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus, elukindlustusselts, kahjukindlustusselts, edasikindlustusselts, investeerimisühing või avatud investeerimisfondi valitseja. Pädevad asutused teevad omavahel tihedat koostööd. Nad annavad üksteisele teavet, mis on hädavajalik või asjakohane selle ülesande täitmisel. Selles suhtes edastavad pädevad asutused üksteisele taotluse korral kogu asjakohase teabe ning edastavad kogu hädavajaliku teabe omal algatusel.

Artikkel 15d

1. Komisjon võib nõuda, et pädevad asutused esitaksid talle viivitamata koopiad dokumentidest, mille alusel nad on andnud oma hinnangu seoses artikli 15 lõikega 1 ning artiklitega 15a, 15b ja 15c, samuti põhjendused, mis esitati kavandatavale omandajale.

2. Komisjonile antava teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ning komisjon kasutab seda teavet üksnes selleks, et teha kindlaks, kas liikmeriik on täitnud käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi.

Ametisaladuse hoidmise kohustus kehtib kõikide komisjoni heaks töötavate või töötanud isikute ning komisjoni nimel tegutsevate audiitorite ja ekspertide suhtes.

3. Konfidentsiaalset teavet, mida komisjon võib lõikest 1 tulenevalt saada, ei tohi avaldada ühelegi isikule ega asutusele, välja arvatud kokkuvõttena või selliselt koostatud, et üksikuid kavandatud omandajaid ega asjaomaseid kahjukindlustusseltse ei ole võimalik kindlaks teha.

_________

* ELT L 35, 11.2.2003, lk 1.

** ELT L 309, 25.11.2005 lk 15.

*** EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3.”;

4) artiklisse 51 lisatakse järgmine taane:

„– artikli 15b lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täpsustused ja selgitused, et võtta arvesse tulevast arengut ja tagada käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine.”.

Artikkel 2

Direktiivi 2002/83/EÜ muutmine

Direktiivi 2002/83/EÜ muudetakse järgmiselt:

1) artikli 1 punkti j teine lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva määratluse kohaldamisel võetakse seoses artiklitega 8 ja 15 ning artiklis 15 osutatud osalusega arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EMÜ* artiklites 9 ja 10 osutatud hääleõigust;

* ELT L 390, 31.12.2004, lk 38”;

2) artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid nõuavad, et iga füüsiline või juriidiline isik või koos tegutsevad sellised isikud, kes on otsustanud kas otseselt või kaudselt omandada olulise osaluse elukindlustusseltsis või otseselt või kaudselt suurendada sellist olulist osalust nii, et tekkiv osa häälte arvust või vallatav kapital oleks 20%, 33% või 50% või ületaks neid määrasid, või nii, et kõnealune elukindlustusselts muutuks tema või nende tütarettevõtjaks, (edaspidi „kavandatav omandaja”) teataks pädevatele asutustele elukindlustusseltsi, milles ta soovib omandada olulise osaluse või sellist osalust suurendada, kavandatava osaluse suuruse ja asjakohase teabe vastavalt artikli 15b lõikele 4.”;

b) lõikes 2 asendatakse arv „33%“ arvuga „30%“;

3) lisatakse artiklid 15a–15d:

„Artikkel 15a

1. Artikli 15 lõike 1 kohase teate kättesaamise korral edastavad pädevad asutused kavandatavale omandajale viivitamata ja igal juhul kahe tööpäeva jooksul kirjaliku kinnituse selle teate kättesaamise kohta.

Pädevatel asutustel on alates kirjaliku vastuvõtuteatise kuupäevast kuni 30 tööpäeva (edaspidi „hindamisaeg”) aega esitada vastuväiteid kavandatava omandaja ettepanekule.

2. Vajaduse korral võivad pädevad asutused alates lõike 1 esimeses lõigus osutatud vastuvõtuteatise kuupäevast viie tööpäeva jooksul nõuda lisateavet artikli 15b lõikes 1 osutatud hinnangu andmiseks.

See lisateabepäring esitatakse kirjalikult ning selles märgitakse, millist lisateavet on tarvis.

Nõutud teave esitatakse pädevatele asutustele kümne tööpäeva jooksul. Pädevate asutuste poolt esitatud teabepäringu ja sellele kavandatavalt omandajalt vastuse saamise vaheliseks perioodiks hindamisaeg peatub. See katkestus ei tohi kesta kauem kui kümme tööpäeva. Pädevate asutuste edaspidiste teabepäringute tulemusel ei tohi hindamisaeg peatuda.

3. Kui pädevad asutused otsustavad valminud hinnangus seista vastu kavandatavale omandamistehingule või osaluse suurendamisele, teatavad nad sellest kavandatavale omandajale kahe tööpäeva jooksul (ületamata artikli 15a lõike 1 teises lõigus osutatud tähtaega) kirjalikult ning esitavad oma otsuse põhjendused.

4. Kui pädevad asutused ei esita hindamisaja jooksul kirjalikku vastuväidet kavandatavale omandamistehingule või osaluse suurendamisele, millele on viidatud artikli 15 lõikes 1, peetakse kavandatavat omandamistehingut või osaluse suurendamist heakskiidetuks. Pädevad asutused teatavad kavandatavale omandajale hindamisaja lõppemise kuupäeva lõikes 1 osutatud teate kättesaamise ajal ning vajadusel lõikes 2 osutatud lisateabe nõude esitamise ajal.

5. Kui kavandatava omandaja suhtes kohaldatakse väljaspool ühendust kehtivaid õigusakte ja ta asukoht on kolmandas riigis, kus esineb õiguslikke takistusi vajaliku teabe edastamiseks, võivad pädevad asutused hindamisaega pikendada kuni 50 tööpäevani.

6. Pädevad asutused võivad kavandatava omandamistehingu või osaluse suurendamise tehingu teostamiseks ette näha maksimumperioodi.

Artikkel 15b

1. Elukindlustusseltsi kavandatava omandaja tõenäolist mõju arvestades hindavad pädevad asutused artikli 15 lõikega 1 ette nähtud teate ja artikli 15a lõikes 2 osutatud teabe hindamisel kavandatava omandaja sobivust ning kavandatava omandamistehingu majanduslikku usaldatavust kõikide järgmiste kriteeriumide põhjal:

a) kavandatava omandaja maine;

b) kavandatava omandamistehingu tulemusel elukindlustusseltsi äritegevust juhtima hakata võiva iga isiku maine ja kogemused;

c) kavandatava omandaja majanduslik usaldatavus, eriti seoses omandatava elukindlustusseltsi olemasoleva ja kavandatava äritegevuse laadiga;

d) kas elukindlustusselts suudab pärast kavandatavat omandamistehingut täita ja jätkuvalt täita käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi ja kohaldatavaid valdkondade eeskirju Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ* artikli 2 lõike 7 tähenduses;

e) kas on mõistlikku alust kahtlustada, et seoses kavandatava omandamistehinguga toimub või on toimunud või üritatakse või on püütud üritada rahapesu või terrorismi rahastamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ** tähenduses, või kas kavandatav omandamistehing võiks suurendada sellise tegevuse ohtu.

2. Pädevad asutused võivad kavandatavale omandamistehingule vastu seista üksnes siis, kui nad leiavad, et lõikes 1 sätestatud kriteeriumid ei ole täidetud või kui kavandatava omandaja esitatud teave ei ole täielik.

3. Liikmesriigid ei kehtesta eeltingimusi omandada tuleva osaluse taseme suhtes ega võta omandamistehingu kontrollimisel aluseks turu majanduslikke vajadusi.

4. Liikmesriigid avalikustavad loetelu teabe kohta, mida on vaja hinnangu andmiseks lõike 1 alusel.

Nõutava teabe tase peab olema proportsionaalne ning olema kohandatud vastavalt kavandatava omandamistehingu või osaluse suurendamise tehingu laadile.

Liikmesriigid ei nõua teavet, mis ei ole asjakohane usaldatavusnormatiividel põhineva hinnangu andmiseks.

5. Kui pädevale asutusele on esitatud kaks või enam ettepanekut osaluse omandamise või suurendamise kohta ühes ja samas elukindlustusseltsis, tagab pädev asutus, et kõiki kavandatavaid omandajaid käsitletakse mittediskrimineerival viisil.

Artikkel 15c

Lisaks artikli 15 lõike 1 ning artiklite 15a ja 15b nõuetele ja kui ei ole sätestatud teisiti, konsulteerivad pädevad asutused üksteisega omandamistehingu hindamisel kooskõlas artikli 15b lõikega 1, kui kavandatav omandaja on üks järgmistest:

1) teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus, elukindlustusselts, kahjukindlustusselts, edasikindlustusselts, investeerimisühing või fondivalitseja nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ*** artikli 1a lõike 2 tähenduses (edaspidi „avatud investeerimisfondi valitseja”);

2) teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse, elukindlustusseltsi, kahjukindlustusseltsi, edasikindlustusseltsi, investeerimisühingu või avatud investeerimisfondi valitseja emaettevõtja;

3) füüsiline või juriidiline isik, kelle kontrolli all on teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus, elukindlustusselts, kahjukindlustusselts, edasikindlustusselts, investeerimisühing või avatud investeerimisfondi valitseja.

Pädevad asutused teevad omavahel tihedat koostööd. Nad annavad üksteisele teavet, mis on hädavajalik või asjakohane selle ülesande täitmisel. Selles suhtes edastavad pädevad asutused üksteisele taotluse korral kogu asjakohase teabe ning edastavad kogu hädavajaliku teabe omal algatusel.

Artikkel 15d

1. Komisjon võib nõuda, et pädevad asutused esitaksid talle viivitamata koopiad dokumentidest, mille alusel nad on andnud oma hinnangu seoses artikli 15 lõikega 1 ning artiklitega 15a, 15b ja 15c, samuti põhjendused, mis esitati kavandatavale omandajale.

2. Komisjonile antava teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ning komisjon kasutab seda teavet üksnes selleks, et teha kindlaks, kas liikmeriik on täitnud käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi.

Ametisaladuse hoidmise kohustus kehtib kõikide komisjoni heaks töötavate või töötanud isikute ning komisjoni nimel tegutsevate audiitorite ja ekspertide suhtes.

3. Konfidentsiaalset teavet, mida komisjon võib lõikest 1 tulenevalt saada, ei tohi avaldada ühelegi isikule ega asutusele, välja arvatud kokkuvõttena või selliselt koostatud, et üksikuid kavandatud omandajaid ega asjaomaseid elukindlustusseltse ei ole võimalik kindlaks teha.

_________

* ELT L 35, 11.2.2003, lk 1.

** ELT L 309, 25.11.2005 lk 15.

*** EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3.”;

4) artiklisse 64 lisatakse järgmine taane:

„– artikli 15b lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täpsustused ja selgitused, et võtta arvesse tulevast arengut ja tagada käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine.”.

Artikkel 3

Direktiivi 2004/39/EÜ muutmine

Direktiivi 2004/39/EC muudetakse järgmiselt:

1) artikli 4 lõike 1 punkt 27 asendatakse järgmisega:

„27) oluline osalus – otsene või kaudne osalus investeerimisühingus, kui osalus kapitalist või hääleõigusest on 10% või rohkem, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ* artiklites 9 ja 10, või osalus, mis võimaldab märkimisväärselt mõjutada investeerimisühingu juhtimist;

________

* ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.”;

2) artikli 10 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

„3. Liikmesriigid nõuavad, et iga füüsiline või juriidiline isik või koos tegutsevad sellised isikud, kes on otsustanud kas otseselt või kaudselt omandada olulise osaluse investeerimisühingus või otseselt või kaudselt suurendada sellist olulist osalust nii, et tekkiv osa häälte arvust või vallatav kapital oleks 20%, 33% või 50% või ületaks neid määrasid, või nii, et kõnealune investeerimisühing muutuks tema või nende tütarettevõtjaks, (edaspidi „kavandatav omandaja”) teataks pädevatele asutustele investeerimisühingu, milles ta soovib omandada olulise osaluse või sellist osalust suurendada, kavandatava osaluse suuruse ja asjakohase teabe vastavalt artikli 10b lõikele 4.

Liikmesriigid kohustavad iga füüsilist või juriidilist isikut, kes soovib kas otseselt või kaudselt võõrandada olulist osalust investeerimisühingus, teatama tekkiva osaluse suuruse pädevatele asutustele. Samuti peavad sellised isikud teavitama pädevat asutust, kui nad taotlevad oma olulise osaluse vähendamist sel määral, et nende osa hääleõigusest või nende vallatav kapital on alla 20%, 33% või 50% või investeerimisühing lakkab olemast tema tütarettevõtja.

4. Omandamistehingu hindamise suhtes vastavalt artikli 10b lõikele 1 tuleb enne pidada konsultatsioone vastavalt artiklile 60, kui kavandatav omandaja on üks järgmistest:

a) teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus, elukindlustusselts, kahjukindlustusselts, edasikindlustusselts, investeerimisühing või fondivalitseja nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ* artikli 1a lõike 2 tähenduses (edaspidi „avatud investeerimisfondi valitseja”);

b) teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse, elukindlustusseltsi, kahjukindlustusseltsi, edasikindlustusseltsi, investeerimisühingu või avatud investeerimisfondi valitseja emaettevõtja;

c ) füüsiline või juriidiline isik, kelle kontrolli all on teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus, elukindlustusselts, kahjukindlustusselts, edasikindlustusselts, investeerimisühing või avatud investeerimisfondi valitseja.

* EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3.”;

5) lisatakse artiklid 10a, 10b ja 10c:

„Artikkel 10a

1. Artikli 10 lõike 3 kohaldamisel edastavad pädevad asutused kavandatavale omandajale viivitamata ja igal juhul kahe tööpäeva jooksul alates kõnealuses lõikes nõutava teate saamisest kirjaliku kinnituse selle teate kättesaamise kohta.

Pädevatel asutustel on alates kirjaliku vastuvõtuteatise kuupäevast kuni 30 tööpäeva (edaspidi „hindamisaeg”) aega esitada vastuväiteid kavandatava omaniku ettepanekule.

2. Vajaduse korral võivad pädevad asutused alates lõike 1 esimeses lõigus osutatud vastuvõtuteatise kuupäevast viie tööpäeva jooksul nõuda lisateavet artikli 10b lõikes 1 osutatud hinnangu andmiseks.

See lisateabepäring esitatakse kirjalikult ning selles märgitakse, millist lisateavet on tarvis.

Nõutud teave esitatakse pädevatele asutustele kümne tööpäeva jooksul. Pädevate asutuste poolt esitatud teabepäringu ja sellele kavandatavalt omandajalt vastuse saamise vaheliseks perioodiks hindamisaeg peatub. See katkestus ei tohi kesta kauem kui kümme tööpäeva. Pädevate asutuste edaspidiste teabepäringute tulemusel ei tohi hindamisaeg peatuda.

3. Kui pädevad asutused otsustavad valminud hinnangus seista vastu kavandatavale omandamistehingule või osaluse suurendamisele, teatavad nad sellest kavandatavale omandajale kahe tööpäeva jooksul (ületamata artikli 10a lõike 1 teises lõigus osutatud tähtaega) kirjalikult ning esitavad oma otsuse põhjendused.

4. Kui pädevad asutused ei esita hindamisaja jooksul kirjalikku vastuväidet kavandatavale omandamistehingule või osaluse suurendamisele, millele on viidatud artikli 10 lõikes 3, peetakse kavandatavat omandamistehingut või osaluse suurendamist heakskiidetuks. Pädevad asutused teatavad kavandatavale omandajale hindamisaja lõppemise kuupäeva lõikes 1 osutatud teate kättesaamise ajal ning vajadusel lõikes 2 osutatud lisateabe nõude esitamise ajal.

5. Kui kavandatava omandaja suhtes kohaldatakse väljaspool ühendust kehtivaid õigusakte ja ta asukoht on kolmandas riigis, kus esineb õiguslikke takistusi vajaliku teabe edastamiseks, võivad pädevad asutused hindamisaega pikendada kuni 50 tööpäevani.

6. Pädevad asutused võivad kavandatava omandamistehingu või osaluse suurendamise tehingu teostamiseks ette näha maksimumperioodi.

Artikkel 10b

1. [Investeerimisühingu kavandatava omandaja tõenäolist mõju arvestades hindavad pädevad asutused artikli 10 lõikega 3 ette nähtud teate ja artikli 10a lõikes 2 osutatud teabe hindamisel kavandatava omandaja sobivust ning kavandatava omandamistehingu majanduslikku usaldatavust kõikide järgmiste kriteeriumide põhjal:

a) kavandatava omandaja maine;

b) kavandatava omandamistehingu tulemusel investeerimisühingu äritegevust juhtima hakata võiva iga isiku maine ja kogemused;

c) kavandatava omandaja majanduslik usaldatavus, eriti seoses omandatava investeerimisühingu olemasoleva ja kavandatava äritegevuse laadiga;

d) kas investeerimisühing suudab pärast kavandatavat omandamistehingut täita ja jätkuvalt täita käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi ja kohaldatavaid valdkondade eeskirju Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 lõike 7 tähenduses;

e) kas on mõistlikku alust kahtlustada, et seoses kavandatava omandamistehinguga toimub või on toimunud või üritatakse või on püütud üritada rahapesu või terrorismi rahastamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ* tähenduses, või kas kavandatav omandamistehing võiks suurendada sellise tegevuse ohtu.

Selleks et võtta arvesse tulevast arengut ja tagada käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine, võib komisjon võtta vastavalt artikli 64 lõikes 2 viidatud korrale vastu rakendusmeetmeid, milles täpsustatakse ja selgitatakse käesoleva lõike esimese lõiguga kehtestatud kriteeriume.

2. Pädevad asutused võivad kavandatavale omandamistehingule vastu seista üksnes siis, kui nad leiavad, et lõikes 1 sätestatud kriteeriumid ei ole täidetud või kui kavandatava omandaja esitatud teave ei ole täielik.

3. Liikmesriigid ei kehtesta eeltingimusi omandada tuleva osaluse taseme suhtes ega võta omandamistehingu kontrollimisel aluseks turu majanduslikke vajadusi.

4. Liikmesriigid avalikustavad loetelu teabe kohta, mida on vaja hinnangu andmiseks lõike 1 alusel.

Nõutava teabe tase peab olema proportsionaalne ning olema kohandatud vastavalt kavandatava omandamistehingu või osaluse suurendamise tehingu laadile.

Liikmesriigid ei nõua teavet, mis ei ole asjakohane usaldatavusnormatiividel põhineva hinnangu andmiseks.

5. Kui pädevale asutusele on esitatud kaks või enam ettepanekut osaluse omandamise või suurendamise kohta ühes ja samas investeerimisühingus, tagab pädev asutus, et kõiki kavandatavaid omandajaid käsitletakse mittediskrimineerival viisil.

__________

* ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.

Artikkel 10c

1. Komisjon võib nõuda, et pädevad asutused esitaksid talle viivitamata koopiad dokumentidest, mille alusel nad on andnud usaldatavusnormatiividel põhineva hinnangu seoses artikli 10 lõikega 3, artikli 10 lõikega 4 ja artikliga 10b, samuti põhjendused, mis esitati kavandatavale omandajale.

2. Komisjonile antava teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ning komisjon kasutab seda teavet üksnes selleks, et teha kindlaks, kas liikmeriik on täitnud käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi.

Ametisaladuse hoidmise kohustus kehtib kõikide komisjoni heaks töötavate või töötanud isikute ning komisjoni nimel tegutsevate audiitorite ja ekspertide suhtes.

3. Konfidentsiaalset teavet, mida komisjon võib lõikest 1 tulenevalt saada, ei tohi avaldada ühelegi isikule ega asutusele, välja arvatud kokkuvõttena või selliselt koostatult, et üksikuid kavandatud omandajaid ega asjaomaseid investeerimisühinguid ei ole võimalik kindlaks teha.”

Artikkel 4 Direktiivi 2005/68/EÜ muutmine

Direktiivi 2005/68/EC muudetakse järgmiselt.

1) artikli 2 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Lõike 1 punkti j kohaldamisel võetakse seoses artiklitega 12 ja 19 ning artiklis 19 osutatud osalusega arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ* [] artiklites 9 ja 10 nimetatud hääleõigust;

* ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.”;

2) artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

1. Liikmesriigid nõuavad, et iga füüsiline või juriidiline isik või koos tegutsevad sellised isikud, kes on otsustanud kas otseselt või kaudselt omandada olulise osaluse edasikindlustusseltsis või otseselt või kaudselt suurendada sellist olulist osalust nii, et tekkiv osa häälte arvust või vallatav kapital oleks 20%, 33% või 50% või ületaks neid määrasid, või nii, et kõnealune edasikindlustusselts muutuks tema või nende tütarettevõtjaks, (edaspidi „kavandatav omandaja”) teataks pädevatele asutustele edasikindlustusseltsi, milles ta soovib omandada olulise osaluse või sellist osalust suurendada, kavandatava osaluse suuruse ja asjakohase teabe vastavalt artikli 19a lõikele 4.

2. Lõikega 1 nõutava teate kättesaamise korral edastavad pädevad ametiasutused kavandatavale omandajale viivitamata ja igal juhul kahe tööpäeva jooksul kinnituse selle teate kättesaamise kohta.

Pädevatel asutustel on alates kirjaliku vastuvõtuteatise kuupäevast kuni 30 tööpäeva (edaspidi „hindamisaeg”) aega esitada vastuväiteid kavandatava omaniku ettepanekule.

3. Vajaduse korral võivad pädevad asutused alates lõike 2 esimeses lõigus osutatud vastuvõtuteatise kuupäevast viie tööpäeva jooksul nõuda lisateavet artikli 19a lõikes 1 osutatud hinnangu andmiseks.

See lisateabepäring esitatakse kirjalikult ning selles märgitakse, millist lisateavet on tarvis.

Nõutud teave esitatakse pädevatele asutustele kümne tööpäeva jooksul. Pädevate asutuste poolt esitatud teabepäringu ja sellele kavandatavalt omandajalt vastuse saamise vaheliseks perioodiks hindamisaeg peatub. See katkestus ei tohi kesta kauem kui kümme tööpäeva. Pädevate asutuste edaspidiste teabepäringute tulemusel ei tohi hindamisaeg peatuda.

4. Kui pädevad asutused otsustavad valminud hinnangus seista vastu kavandatavale omandamistehingule või osaluse suurendamisele, teatavad nad sellest kavandatavale omandajale kahe tööpäeva jooksul (ületamata artikli 19 lõike 2 teises lõigus osutatud tähtaega) kirjalikult ning esitavad oma otsuse põhjendused.

5. Kui pädevad asutused ei esita hindamisaja jooksul kirjalikku vastuväidet kavandatavale omandamistehingule või osaluse suurendamisele, millele on viidatud lõikes 1, peetakse kavandatavat omandamistehingut või osaluse suurendamist heakskiidetuks. Pädevad asutused teatavad kavandatavale omandajale hindamisaja lõppemise kuupäeva lõikes 2 osutatud teate kättesaamise ajal ning vajadusel lõikes 3 osutatud lisateabe nõude esitamise ajal.

6. Kui kavandatava omandaja suhtes kohaldatakse väljaspool ühendust kehtivaid õigusakte ja ta asukoht on kolmandas riigis, kus esineb õiguslikke takistusi vajaliku teabe edastamiseks, võivad pädevad asutused hindamisaega pikendada kuni 50 tööpäevani.

7. Pädevad asutused võivad kavandatava omandamistehingu või osaluse suurendamise tehingu teostamiseks ette näha maksimumperioodi.”;

3) lisatakse artikkel 19a:

„Artikkel 19a

1. [Edasikindlustusseltsi kavandatava omandaja tõenäolist mõju arvestades hindavad pädevad asutused artikli 19 lõikega 1 ette nähtud teate ja artikli 19 lõikes 3 osutatud teabe hindamisel edasikindlustusseltsi kavandatava omandaja sobivust ning kavandatava omandamistehingu majanduslikku usaldatavust kõikide järgmiste kriteeriumide põhjal:

a) kavandatava omandaja maine;

b) kavandatava omandamistehingu tulemusel edasikindlustusseltsi äritegevust juhtima hakata võiva iga isiku maine ja kogemused;

c) kavandatava omandaja majanduslik usaldatavus, eriti seoses omandatava edasikindlustusseltsi olemasoleva ja kavandatava äritegevuse laadiga;

d) kas edasikindlustusselts suudab pärast kavandatavat omandamistehingut täita ja jätkuvalt täita käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi ja kohaldatavaid valdkondade eeskirju Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 lõike 7 tähenduses;

e) kas on mõistlikku alust kahtlustada, et seoses kavandatava omandamistehinguga toimub või on toimunud või üritatakse või on püütud üritada rahapesu või terrorismi rahastamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ* tähenduses, või kas kavandatav omandamistehing võiks suurendada sellise tegevuse ohtu.

2. Pädevad asutused võivad kavandatavale omandamistehingule vastu seista üksnes siis, kui nad leiavad, et lõikes 1 sätestatud kriteeriumid ei ole täidetud või kui kavandatava omandaja esitatud teave ei ole täielik.

3. [Liikmesriigid ei kehtesta eeltingimusi omandada tuleva osaluse taseme suhtes ega võta omandamistehingu kontrollimisel aluseks turu majanduslikke vajadusi.

4. Liikmesriigid avalikustavad loetelu teabe kohta, mida on vaja hinnangu andmiseks lõike 1 alusel.

Nõutava teabe tase peab olema proportsionaalne ning olema kohandatud vastavalt kavandatava omandamistehingu või osaluse suurendamise tehingu laadile.

Liikmesriigid ei nõua teavet, mis ei ole asjakohane usaldatavusnormatiividel põhineva hinnangu andmiseks.

5. Kui pädevale asutusele on esitatud kaks või enam ettepanekut osaluse omandamise või suurendamise kohta ühes ja samas edasikindlustusseltsis, tagab pädev asutus, et kõiki kavandatavaid omandajaid käsitletakse mittediskrimineerival viisil.

_________

* ELT L 309 25.11.2005, lk 15.”;

4) artikkel 20 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 20

Lisaks artiklite 19 ja 19a nõuetele ja kui ei ole sätestatud teisiti, konsulteerivad pädevad asutused üksteisega omandamistehingu hindamisel kooskõlas artikli 19a lõikega 1, kui kavandatav omandaja on üks järgmistest:

1) teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus, elukindlustusselts, kahjukindlustusselts, edasikindlustusselts, investeerimisühing või fondivalitseja nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ* artikli 1a lõike 2 tähenduses (edaspidi „avatud investeerimisfondi valitseja”);

2) või teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse, elukindlustusseltsi, kahjukindlustusseltsi, edasikindlustusseltsi, investeerimisühingu või avatud investeerimisfondi valitseja emaettevõtja;

3) või füüsiline või juriidiline isik, kelle kontrolli all on teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus, elukindlustusselts, kahjukindlustusselts, edasikindlustusselts, investeerimisühing või avatud investeerimisfondi valitseja.

Pädevad asutused teevad omavahel tihedat koostööd. Nad annavad üksteisele teavet, mis on hädavajalik või asjakohane selle ülesande täitmisel. Selles suhtes edastavad pädevad asutused üksteisele taotluse korral kogu asjakohase teabe ning edastavad kogu hädavajaliku teabe omal algatusel.

* EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3.”;

5) lisatakse artikkel 20a:

„Artikkel 20a

1. Komisjon võib nõuda, et pädevad asutused esitaksid talle viivitamata koopiad dokumentidest, mille alusel nad on andnud oma hinnangu seoses artiklitega 19, 19a ja 20, samuti põhjendused, mis esitati kavandatavale omandajale.

2. Komisjonile antava teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ning komisjon kasutab seda teavet üksnes selleks, et teha kindlaks, kas liikmeriik on täitnud käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi.

Ametisaladuse hoidmise kohustus kehtib kõikide komisjoni heaks töötavate või töötanud isikute ning komisjoni nimel tegutsevate audiitorite ja ekspertide suhtes.

3. Konfidentsiaalset teavet, mida komisjon võib lõikest 1 tulenevalt saada, ei tohi avaldada ühelegi isikule ega asutusele, välja arvatud kokkuvõttena või sellisel kujul, et üksikuid kavandatud omandajaid ega asjaomaseid edasikindlustusseltse ei ole võimalik kindlaks teha.”

6. Artiklis 21 asendatakse arv „33%“ arvuga „30%“.

7. Artiklisse 56 lisatakse punkt f:

„f) artikli 19a lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täpsustused ja selgitused, et võtta arvesse tulevast arengut ja tagada käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine.”

Artikkel 5 Direktiivi 2006/48/EÜ muutmine

Direktiivi 2006/48/EÜ muudetakse järgmiselt:

1) artikli 12 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Määrates kindlaks, kas olulise osaluse kriteeriumid seoses käesoleva artikliga on täidetud, tuleb arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ* artiklites 9 ja 10 osutatud hääleõigust.

___________

* ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.”;

2) artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a) lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1. Liikmesriigid nõuavad, et iga füüsiline või juriidiline isik või koos tegutsevad sellised isikud, kes on otsustanud kas otseselt või kaudselt omandada olulise osaluse krediidiasutuses või otseselt või kaudselt suurendada sellist olulist osalust nii, et tekkiv osa häälte arvust või vallatav kapital oleks 20%, 33% või 50% või ületaks neid määrasid, või nii, et kõnealune krediidiasutus muutuks tema või nende tütarettevõtjaks, (edaspidi „kavandatav omandaja”) teataks pädevatele asutustele krediidiasutuse, milles ta soovib omandada olulise osaluse või sellist osalust suurendada, kavandatava osaluse suuruse ja asjakohase teabe vastavalt artikli 19a lõikele 1.

2. Lõike 1 kohase teate kättesaamise korral edastavad pädevad asutused kavandatavale omandajale viivitamata ja igal juhul kahe tööpäeva jooksul kirjaliku kinnituse selle teate kättesaamise kohta.

Pädevatel asutustel on alates kirjaliku vastuvõtuteatise kuupäevast kuni 30 tööpäeva (edaspidi „hindamisaeg”) aega esitada vastuväiteid kavandatava omaniku ettepanekule.”;

b) lisatakse lõiked 3–7:

„3. Vajaduse korral võivad pädevad asutused alates lõike 2 esimeses lõigus osutatud vastuvõtuteatise kuupäevast viie tööpäeva jooksul nõuda lisateavet artikli 19a lõikes 1 osutatud hinnangu andmiseks.

See lisateabepäring esitatakse kirjalikult ning selles märgitakse, millist lisateavet on tarvis.

Nõutud teave esitatakse pädevatele asutustele kümne tööpäeva jooksul. Pädevate asutuste poolt esitatud teabepäringu ja sellele kavandatavalt omandajalt vastuse saamise vaheliseks perioodiks hindamisaeg peatub. See katkestus ei tohi kesta kauem kui kümme tööpäeva. Pädevate asutuste edaspidiste teabepäringute tulemusel ei tohi hindamisaeg peatuda.

4. Kui pädevad asutused otsustavad valminud hinnangus seista vastu kavandatavale omandamistehingule või osaluse suurendamisele, teatavad nad sellest kavandatavale omandajale kahe tööpäeva jooksul (ületamata artikli 19 lõike 2 teises lõigus osutatud tähtaega) kirjalikult ning esitavad oma otsuse põhjendused.

5. Kui pädevad asutused ei esita hindamisaja jooksul kirjalikku vastuväidet kavandatavale omandamistehingule või osaluse suurendamisele, millele on viidatud artikli 19 lõikes 1, peetakse kavandatavat omandamistehingut või osaluse suurendamist heakskiidetuks. Pädevad asutused teatavad kavandatavale omandajale hindamisaja lõppemise kuupäeva lõikes 2 osutatud teate kättesaamise ajal ning vajadusel lõikes 3 osutatud lisateabe nõude esitamise ajal.

6. Pädevad asutused võivad pikendada hindamisaega kuni 50 tööpäevani järgmistel juhtudel:

a) kui kavandatava omandaja suhtes kohaldatakse väljaspool ühendust kehtivaid õiguskate ja asjaomases kolmandas riigis esineb õiguslikke takistusi vajaliku teabe edastamiseks;

b) hinnangu andmisel artikli 143 alusel.

7. Pädevad asutused võivad kavandatava omandamistehingu või osaluse suurendamise tehingu teostamiseks ette näha maksimumperioodi.”

3) lisatakse artiklid 19a, 19b ja 19c:

„Artikkel 19a

1. Krediidiasutuse kavandatava omandaja tõenäolist mõju arvestades hindavad pädevad asutused artikli 19 lõikega 1 ette nähtud teate ja artikli 19 lõikes 3 osutatud teabe hindamisel kavandatava omandaja sobivust ning kavandatava omandamistehingu majanduslikku usaldatavust kõikide järgmiste kriteeriumide põhjal:

a) kavandatava omandaja maine;

b) kavandatava omandamistehingu tulemusel krediidiasutuse äritegevust juhtima hakata võiva iga isiku maine ja kogemused;

c) kavandatava omandaja majanduslik usaldatavus, eriti seoses omandatava krediidiasutuse olemasoleva ja kavandatava äritegevuse laadiga;

d) kas krediidiasutus suudab pärast kavandatavat omandamistehingut täita ja jätkuvalt täita käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi ja kohaldatavaid valdkondade eeskirju Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 lõike 7 tähenduses, eriti käesoleva direktiivi artikli 12 lõikes 3 ja artiklis 22 sätestatud nõudeid;

e) kas on mõistlikku alust kahtlustada, et seoses kavandatava omandamistehinguga toimub või on toimunud või üritatakse või on püütud üritada rahapesu või terrorismi rahastamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ* tähenduses, või kas kavandatav omandamistehing võiks suurendada sellise tegevuse ohtu.

2. Pädevad asutused võivad kavandatavale omandamistehingule vastu seista üksnes siis, kui nad leiavad, et lõikes 1 sätestatud kriteeriumid ei ole täidetud või kui kavandatava omandaja esitatud teave ei ole täielik.

3. Liikmesriigid ei kehtesta eeltingimusi omandada tuleva osaluse taseme suhtes ega võta omandamistehingu kontrollimisel aluseks turu majanduslikke vajadusi.

4. [Liikmesriigid avalikustavad loetelu teabe kohta, mida on vaja hinnangu andmiseks lõike 1 alusel.

Nõutava teabe tase peab olema proportsionaalne ning olema kohandatud vastavalt kavandatava omandamistehingu või osaluse suurendamise tehingu laadile.

Liikmesriigid ei nõua teavet, mis ei ole asjakohane usaldatavusnormatiividel põhineva hinnangu andmiseks.

5. Kui pädevale asutusele on esitatud kaks või enam ettepanekut osaluse omandamise või suurendamise kohta ühes ja samas krediidiasutuses, tagab pädev asutus, et kõiki kavandatavaid omandajaid käsitletakse mittediskrimineerival viisil.

Artikkel 19b

Lisaks artiklite 19 ja 19a nõuetele ja kui ei ole sätestatud teisiti, konsulteerivad pädevad asutused üksteisega artikli 19a lõike 1 kohasel omandamistehingu hindamisel kooskõlas artikli 129 lõikega 3, kui kavandatav omandaja on üks järgmistest:

1) teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus, elukindlustusselts, kahjukindlustusselts, edasikindlustusselts, investeerimisühing või fondivalitseja nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ** artikli 1a lõike 2 tähenduses (edaspidi „avatud investeerimisfondi valitseja”);

2) teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse, elukindlustusseltsi, kahjukindlustusseltsi, edasikindlustusseltsi, investeerimisühingu või avatud investeerimisfondi valitseja emaettevõtja;

3) füüsiline või juriidiline isik, kelle kontrolli all on teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus, elukindlustusselts, kahjukindlustusselts, edasikindlustusselts, investeerimisühing või avatud investeerimisfondi valitseja.

Artikkel 19c

1. Komisjon võib nõuda, et pädevad asutused esitaksid talle viivitamata koopiad dokumentidest, mille alusel nad on andnud oma hinnangu seoses artiklitega 19, 19a ja 19b, samuti põhjendused, mis esitati kavandatavale omandajale.

2. Komisjonile antava teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ning seda teavet kasutatakse üksnes selleks, et teha kindlaks, kas liikmeriik on täitnud käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi.

Ametisaladuse hoidmise kohustus kehtib kõikide komisjoni heaks töötavate või töötanud isikute ning komisjoni nimel tegutsevate audiitorite ja ekspertide suhtes.

3. Konfidentsiaalset teavet, mida komisjon võib lõikest 1 tulenevalt saada, ei tohi avaldada ühelegi isikule ega asutusele, välja arvatud kokkuvõttena või selliselt koostatud, et üksikuid kavandatud omandajaid ega asjaomaseid krediidiasutusi ei ole võimalik kindlaks teha.

__________

* ELT 309, 25.11.2005, lk 15.

**EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3.”;

4) artiklis 20 asendatakse arv „33%“ arvuga „30%“;

5) artiklisse 129 lisatakse lõige 3:

„3. Hinnangu andmisel vastavalt artikli 19a lõikele 1, pädev asutus, kes on andnud tegevusloa krediidiasutusele, mille suhtes kavandatavat omandamistehingut teha soovitakse, konsulteerima kavandatava omandaja pädeva asutusega.

Sellele krediidiasutusele, mille suhtes kavandatavat omandamistehingut teha soovitakse, tegevusloa andnud pädeva asutuse otsuses tuleb näidata kõik seisukohad ja reservatsioonid, mida on väljendanud omandaja pädev asutus.”;

6) artikli 150 lõikesse 2 lisatakse punkt f :

„f) artikli 19a lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täpsustused ja selgitused, et võtta arvesse tulevast arengut ja tagada käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine.”

Artikkel 6Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt [...].[11] Nad edastavad komisjonile viivitamata kõnealuste normide teksti ning nende normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.

Kui liikmesriigid võtavad vastu kõnealused normid, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametlikul avaldamisel nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud peamiste riiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 7Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 8Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja

[1] Direktiivi 2006/48/EÜ artikkel 19, direktiivi 92/49/EMÜ artikkel 15, direktiivi 2002/83/EÜ artikkel 15, direktiivi 2005/68/EÜ artiklid 20"23 ning direktiivi 2004/39/EÜ artikkel 10.

[2] Lisatud.

[3] ELT C , , lk .

[4] ELT C , , lk .

[5] EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/1/EÜ (ELT L 79,klid 20−23 ning direktiivi 2004/39/EÜ artikkel 10.

[6] Lisatud.

[7] ELT C , , lk .

[8] ELT C , , lk .

[9] EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/1/EÜ (ELT L 79, 24.3.2005, lk 9).

[10] ELT L 345, 19.12.2002, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/68/EÜ (ELT L 323, 9.12.2005, lk 1).

[11] ELT L 145, 30.4.2004, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/31/EÜ (ELT L 114, 27.4.2006, lk 60).

[12] ELT L 323, 9.12.2005, lk 1.

[13] ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

[14] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[15] Kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.