EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52006PC0097

Ettepanek: Nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist

/* KOM/2006/0097 lõplik - CNS 2006/0029 */

52006PC0097

Ettepanek: Nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist /* KOM/2006/0097 lõplik - CNS 2006/0029 */


[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 6.3.2006

KOM(2006) 97 lõplik

2006/0029 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Kalandusalaseid partnerluslepinguid käsitlevate nõukogu 2004. aasta juuli järelduste kohaselt peab ühendus läbirääkimisi kõikide olemasolevate raamlepingute üle, et asendada need kõnealuse uue raamistikuga.

Ühenduse ja Seišellide vaheline uus kalandusalane partnerlusleping parafeeriti 2005. aasta märtsis. Mõlemad pooled on seega uue raamlepingu ja kalandusprotokolliga nõustunud.

Uus kalandusalane partnerlusleping ja protokoll näevad ette tõhusama majandus-, finants-, tehnika- ja teaduskoostöö kalandussektoris, et tagada ressursside kaitse ja jätkusuutlik kasutamine ning ettevõtete koostöö, mis on suunatud ühiseid huve teenivate majandussuhete arendamisele kalandussektoris ja sellega seotud tegevusvaldkondades.

Mõlemad pooled nõustusid tegema asjaomastele ametiasutustele ettepaneku asendada olemasolev raamleping kõnealuse uue partnerluslepingu ja kalandusprotokolliga (protokoll võetakse vastu eraldi menetluse käigus).

Eespool mainitut silmas pidades on kõnealune uus leping varude vastutustundliku ja säästva kasutamise edendamise kaudu kasulik nii Euroopa Ühendusele kui ka Seišelli Vabariigile.

Eelneva põhjal teeb komisjon ettepaneku, et nõukogu võtaks vastu otsuse kõnealuse uue EÜ ja Seišellide vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta.

2006/0029 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koos artikli 300 lõikega 2 ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,[2]

ning arvestades järgmist:

(1) Ühendus kiitis nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1708/87[3] heaks Seišelli Vabariigiga sõlmitava Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppe. Kõnealuse kokkuleppe alusel pidasid pooled läbirääkimisi selle asendamiseks kalandusalase partnerluslepinguga.

(2) Pärast kõnealuseid läbirääkimisi parafeeriti kalandusalane partnerlusleping 2005. aasta märtsis.

(3) Kalandusalane partnerlusleping näeb ette majandus-, finants-, tehnika- ja teaduskoostöö kalandussektoris, et tagada ressursside kaitse ja jätkusuutlik kasutamine ning ettevõtete koostöö, mis on suunatud ühiseid huve teenivate majandussuhete arendamisele kalandussektoris ja sellega seotud tegevusvaldkondades.

(4) Kõnealune leping tuleks heaks kiita.

(5) Uue lepingu jõustumisel aegub määrus (EMÜ) nr 1708/87 ning see tuleks selguse huvides kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühendus kiidab heaks Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu (edaspidi "leping").

Lepingu tekst on lisatud käesolevale määrusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujat volitatakse määrama isikud, kellel on õigus ühendust siduvale lepingule alla kirjutada.

Artikkel 3

Määrus (EMÜ) nr 1708/87 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 5

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping

EUROOPA ÜHENDUS (edaspidi “ühendus”) ja

Seišelli Vabariik (edaspidi „Seišellid“), edaspidi „lepinguosalised“,

VÕTTES ARVESSE ühenduse ja Seišellide tihedaid koostöösuhteid, eriti Cotonou lepingu raames, ning mõlemapoolset soovi koostööd tõhustada,

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni,

OLLES TEADLIKUD 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete tähtsusest,

OLLES OTSUSTANUD teha vastutustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine,

OLLES VEENDUNUD, et koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, mis on kooskõlas asjaomase poliitikaga ja tagavad jõupingutuste koostoime,

OLLES OTSUSTANUD algatada kõnealuste eesmärkide saavutamiseks dialoogi, et aidata Seišellidel kujundada oma valdkondlikku kalanduspoliitikat ning teha kindlaks sobivad vahendid kõnealuse poliitika tõhusaks rakendamiseks ning ettevõtjate ja kodanikuühiskonna protsessi kaasamiseks,

SOOVIDES leppida kokku Seišellide majandusvööndis kalastavate ühenduse laevade kalastustegevuse tingimustes ja ühenduse toetuses vastutustundliku kalapüügi rakendamiseks kõnealuses majandusvööndis,

OLLES OTSUSTANUD teha tihedamat koostööd kalamajanduses ja sellega seotud valdkondades mõlema lepinguosalise ettevõtjaid kaasavate ühisettevõtete loomise ja arendamise kaudu,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1 – reguleerimisala

Käesolev leping kehtestab põhimõtted, eeskirjad ja korra, millega reguleeritakse:

- majandus-, finants-, tehnilist ja teaduskoostööd kalandussektoris, et kalavarude kaitse ja jätkusuutliku kasutamise eesmärgil Seišellide vetes vastutustundlikku kalapüüki ning Seišellide kalandussektorit arendada;

- tingimusi, mis määravad ühenduse kalalaevade juurdepääsu Seišellide vetele;

- kalapüügi kontrollimise korda Seišellide vetes, et tagada eespool nimetatud eeskirjade ja tingimuste järgimine, olemasolu kalavarude säilitamise ja majandamise meetmete tõhusus ning ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi ennetamine;

- äriühingute koostööd, mille eesmärk on arendada ühistest huvidest lähtudes kalandussektori ja sellega seotud valdkondade majandustegevust.

Artikkel 2 – mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) Seišellide ametiasutus – Seišellide kalandusamet;

b) ühenduse ametiasutus – Euroopa Komisjon;

c) ühenduse laev – ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

d) ühisettevõte – äriühing, mille on Seišellidel kalapüügiks või sellega seotud tegevusteks asutanud laevaomanikud või lepinguosaliste ettevõtted;

e) ühiskomitee – komitee, mis koosneb ühenduse ja Seišellide esindajatest, kelle ülesanded on esitatud käesoleva lepingu artiklis 9.

Artikkel 3 – käesoleva lepingu rakendamise põhimõtted ja eesmärgid

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Seišellide vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest, ilma et see piiraks samas geograafilises piirkonnas paiknevate arengumaade vahel sõlmitud kokkulepete, sealhulgas vastastikuste kalastuskokkulepete kohaldamist.

2. Lepinguosalised teevad koostööd valdkondliku kalanduspoliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks Seišellide vetes ning algatavad vajalike reformide arutamiseks poliitilise dialoogi. Lepinguosalised kohustuvad enne kõnealuse valdkonna meetmete vastuvõtmist teineteisega konsulteerima.

3. Lepinguosalised teevad koostööd ka käesoleva lepingu alusel rakendatud meetmete, programmide ja tegevuste ühistel või ühepoolsetel eel- ja järelhindamistel ning jooksvatel hindamistel.

4. Lepingupooled kohustuvad tagama käesoleva lepingu täitmise vastavalt hea majandusliku ja sotsiaalse juhtimise põhimõtetele.

5. Ühenduse laevadel töötavate Seišellide meremeeste tööd reguleerib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsioon, mida kohaldatakse asjaomaste lepingute ja üldiste töötamistingimuste suhtes. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

Artikkel 4 – statistika-alane koostöö

1. Käesoleva lepinguga hõlmatud ajavahemiku jooksul jälgivad ühendus ja Seišellid kalavarude arengut Seišellide kalastusvööndis; seepärast toimub igal aastal vaheldumisi ühenduses ja Seišellidel ühine teaduskohtumine.

2. Lepinguosalised peavad iga-aastase teaduskohtumise otsuste ja parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel üksteisega lepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid, et tagada kalavarude säästev majandamine.

3. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega otse või India Ookeani Tuunikomisjonis (IOTC), et tagada elusressursside majandamine ja kaitse India ookeanis ning teha koostööd sellega seotud teadusuuringute alal.

Artikkel 5 – ühenduse laevade ligipääs Seišellide kalastusvööndile

1. Seišellid kohustuvad andma ühenduse laevadele püügiloa oma kalastusvööndis kooskõlas käesoleva lepinguga ning selle protokolli ja lisaga.

2. Käesoleva lepinguga reguleeritav kalastustegevus toimub vastavalt Seišellide territooriumil kehtivatele õigusnormidele. Seišellide ametiasutused teavitavad komisjoni kõigist kõnealuste õigusaktide muudatustest.

3. Seišellid vastutavad protokollis sätestatud kalapüügiseire tõhusa rakendamise eest. Ühenduse laevad teevad koostööd kõnealuse seire eest vastutavate Seišellide ametiasutustega.

4. Ühendus kohustub võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et ühenduse laevad järgivad kõnealust lepingut ning Seišellide jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes toimuvat kalastustegevust reguleerivaid õigusakte.

Artikkel 6 – litsentsid

1. Ühenduse laevad võivad Seišellide kalastusvööndis kalastada vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt väljastatud püügilitsents.

2. Laevale püügilitsentsi saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks protokolli lisas.

Artikkel 7 – rahaline toetus

1. Ühendus maksab Seišellidele rahalist toetust vastavalt protokollis ja lisades sätestatud tingimustele. Rahaline toetus koosneb kahest omavahel seotud osast:

a) ühenduse laevade juurdepääs Seišellide kalastusvööndile, ja

b) ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi rakendamiseks ja kalavarude säästvaks kasutamiseks Seišellide vetes.

2. Lõike 1 punktis b nimetatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks ning toetust kasutatakse kooskõlas lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel protokolli kohaselt püstitatud eesmärkidega, mida tahetakse saavutada Seišellide valdkondliku kalanduspoliitika raames ning vastavalt selle rakendamiseks läbiviidavatele ühe- ja mitmeaastastele programmidele.

3. Ühenduse rahalist toetust makstakse igal aastal kooskõlas protokolliga ning vastavalt käesolevale lepingule ja protokollile toetuse summa muutumise korral seoses järgmiste asjaoludega:

a) kalastustegevust Seišellide vetes takistavad tõsised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

b) ühenduse laevadele lubatud kalapüügivõimaluste vähendamine lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel asjaomaste varude majandamise huvides, kui seda peetakse parimate olemasolevate teadusnõuannete põhjal ressursside kaitse ja säästva kasutamise seisukohalt vajalikuks;

c) ühenduse laevadele lubatud kalapüügivõimaluste suurendamine lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel, kui kalavarude olukord seda parimate olemasolevate teadusnõuannete põhjal võimaldab;

d) Seišellide valdkondliku kalanduspoliitika rakendamiseks antava ühenduse rahalise toetuse tingimuste ümberhindamine, kui seda põhjendavad mõlema lepinguosalise hinnangul ühe- ja mitmeaastaste programmide tulemused;

e) käesoleva lepingu lõpetamine vastavalt artiklile 12;

f) käesoleva lepingu kohaldamise peatamine vastavalt artiklile 13.

Artikkel 8 – ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö edendamine

1. Lepingupooled toetavad majanduslikku, ärialast, teaduslikku ja tehnilist koostööd kalandussektoris ja sellega seotud sektorites. Lepinguosalised peavad nimetatud eesmärgi saavutamiseks võetavate erinevate meetmete kooskõlastamiseks üksteisega nõu.

2. Lepingupooled toetavad püügitehnikat ja -varustust, kalandustoodete säilitamisviise ja tööstuslikku töötlemist puudutava teabe vastastikust vahetamist.

3. Lepingupooled püüavad luua tingimusi, mis soodustavad lepingupoolte ettevõtete vaheliste suhete edendamist tehnika-, majandus- ja ärialastes küsimustes, toetades äritegevust ja investeeringuid soodustava keskkonna kujundamist.

4. Lepinguosalised soodustavad eelkõige vastastikuseid huve teenivate ühisettevõtete asutamist. Ühisettevõtete loomine Seišellidel ja ühenduse laevade üleandmine ühisettevõtetele toimub süstemaatiliselt kooskõlas Seišellide ja ühenduse õigusega.

Artikkel 9 – ühiskomitee

1. Käesoleva lepingu kohaldamise jälgimiseks moodustatakse ühiskomitee. Kõnealune komitee täidab järgmisi ülesandeid:

a) lepingu täitmise, tõlgendamise ja kohaldamise jälgimine, eriti protokolli artikli 7 lõikes 2 viidatud ühe- ja mitmeaastaste programmide kavandamine ning nende rakendamise hindamine;

b) vajalike kontaktide loomine kalapüügiga seotud vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;

c) tegutsemine käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina;

d) vajaduse korral kalapüügivõimaluste taseme ja sellest tulenevalt rahalise toetuse muutmine;

e) mis tahes muud ülesanded, mida lepingupooled võivad vastastikusel kokkuleppel komiteele määrata.

2. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Seišellidel ning selle eesistujaks on kohtumist korraldav lepinguosaline. Ühiskomitee võib ükskõik kumma lepingupoole taotlusel kokku kutsuda erakorralise koosoleku.

Artikkel 10 – lepingu geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, selles asutamislepingus sätestatud tingimustel ja teiselt poolt Seišellide territooriumi suhtes.

Artikkel 11 – lepingu kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse kuus aastat alates selle jõustumiskuupäevast; seejärel on see täiendavalt pikendatav kuue aasta kaupa, kui ei esitata kirjalikku lepingu lõpetamise teatist kooskõlas artikliga 12.

Artikkel 12 – lepingu lõpetamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada tõsiste asjaolude korral, nagu asjaomaste varude vähenemine, ühenduse laevadele tagatud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi ennetamisega.

2. Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest lepingust taganeda vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist.

3. Eelmises lõikes nimetatud teatise saatmisega avatakse küsimuse arutamine lepingupoolte vahel.

4. Lepingu lõpetamise aastal makstavat artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 13 – lepingu peatamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel lepingu sätete rakendamise suhtes esineva tõsise eriarvamuse korral. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Nimetatud teatise saamise järel alustavad lepingupooled arutelusid erimeelsuste lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel.

2. Artiklis 7 nimetatud rahalise toetuse maksmist vähendatakse proportsionaalselt pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 14 – protokoll ja lisa

Protokoll ja lisa on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 15 – tühistamine ja üleminekusätted

1. Käesoleva lepinguga tunnistatakse alates käesoleva lepingu jõustumiskuupäevast kehtetuks ja asendatakse Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vaheline Seišellide rannikuvetes kalastamise 1987. aasta kokkulepe.

2. Protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011, jääb siiski protokolli artiklis 1 sätestatud ajavahemikuks jõusse ja moodustab käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 16 – jõustumine

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, saksa, slovaki, sloveeni, soome, rootsi, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle vastuvõtmise menetluste lõpuleviimisest.

****

[1] ELT L

[2] ELT L

[3] EÜT L 119, 7.5.1987, lk 26.

Top