52005DC0718

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 11.1.2006

KOM(2005)718 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

linnakeskkonda käsitleva temaatilise strateegia kohta{SE C(2006)16}

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

linnakeskkonda käsitleva temaatilise strateegia kohta

1. SISSEJUHATUS

Linnapiirkonnad etendavad tähtsat osa ELi säästva arengu strateegia[1] järgimise seisukohalt. Linnapiirkonnas põrkuvad keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed mõõtmed kõige tugevamini.[2] Linnad koondavad endasse paljusid keskkonnaprobleeme, kuid nad on ka majandusvedurid, kohad, kus tehakse äri ja investeeritakse raha. Igast viiest Euroopa elanikust neli elab linnas ning linnakeskkonna seisund peegeldab otseselt nende elukvaliteeti. Kõrgekvaliteediline linnakeskkond aitab samuti eelisarendada uuendatud Lissaboni strateegia põhimõtet „ muuta Euroopa töötegemiseks ja investeerimiseks veel ligitõmbavamaks“ . Euroopa linnade ligitõmbavus kasvatab nende võimet kasvada ja luua töökohti ning seetõttu on linnadel äärmiselt suur tähtsus Lissaboni tegevuskava[3] rakendamisel.

Euroopa linnakeskkonna seisund tekitab siiski üha rohkem muret. Linnade keskkonnaprobleemid mõjustavad oluliselt inimeste tervist, linnaelanikkonna elukvaliteeti ja linnade endi majanduslikku suutlikkust. Kuuenda keskkonnalase tegevuskavaga nähti ette linnakeskkonda käsitleva temaatilise strateegia arendamine eesmärkidega „kaasa aidata elukvaliteedi parandamisele linnapiirkondadele keskendunud tervikliku lähenemisviisi abil“ ja „kaasa aidata kodanike kõrgetasemelise elukvaliteedi ja heaolu saavutamisele, pakkudes neile keskkonda, kus saastetase ei kahjusta inimeste tervist ja keskkonda, ning edendades säästvat linnakeskkonna arengut“.

Kooskõlas kuuenda keskkonnalase tegevuskavaga esitas komisjon vaheteatises[4] linnapiirkondade keskkonnaprobleemide esialgse analüüsi ja soovitas võtta meetmeid neljas eelisvaldkonnas: linnajuhtimine, säästev transport, hoonestamine ja linnaplaneerimine heade tavade süvalaiendamise ja võimaliku EL kohustusega võtta meetmeid kohalikul tasandil. Laiaulatuslikud konsultatsioonid sidusrühmadega ning võimalikke arenguid silmas pidav põhjalik analüüs on käesoleva strateegia aluseks.

2. LINNAPIIRKONDADE KESKKONNAPROBLEEMID

Paljud linnad seisavad silmitsi ühiste keskkonnaalaste põhiprobleemidega nagu õhu halb kvaliteet, suur liiklustihedus ja ummikud, vali ümbritsev müra, hoonestatud keskkonna halb kvaliteet, omanikuta maa, kasvuhoonegaaside heited, valglinnastumine, jäätmete ja heitvee teke.

Probleemide põhjuste hulka kuuluvad elustiili muutus (üha suurem sõltuvus isiklikust autost, üheliikmeliste leibkondade arvu suurenemine, suurenev loodusvarade kasutamine elaniku kohta) ja demograafilised muutused, mida tuleb lahenduste otsimisel arvestada. Lahendused peavad olema tulevikku suunatud, hõlmama ohu ärahoidmise aspekte nagu kliimamuutuse mõjude eeldamine (nt suurenenud üleujutusoht) või fossiilkütuste kasutamisest sõltumise järk-järguline vähendamine.

Linnade keskkonnaprobleemid on eriti keerulised, kuna nende põhjused on omavahel seotud. Kohalikud algatused ühe probleemi lahendamiseks võivad kaasa tuua uusi probleeme teistes valdkondades ja minna vastuollu riikliku või piirkondliku poliitikaga. Näiteks võib keskkonnasõbralikele busside ostmise kaudu õhu kvaliteedi parandamise eesmärki õõnestada isiklike autode arvu kasv, mille on põhjustanud maakasutamisotsused (nt kesklinna autoparklate ehitamine). Hoonestatud keskkonna halva kvaliteediga seotud probleemid on sageli seotud sügavamate sotsiaalmajanduslike probleemidega.

Laialdase tunnustuse on leidnud mõte, et kõige edukamad kohalikud omavalitsused kasutavad linnakeskkonna juhtimiseks terviklikku lähenemist, võttes vastu pikaajalisi ja strateegilisi tegevuskavu, milles analüüsitakse üksikasjalikult erinevate poliitikate ja kohustuste omavahelist seost, sealhulgas ka eri haldustasanditel (vt lisa). Kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või Euroopa tasandil pandud kohustusi saab tõhusamalt rakendada kohalikul tasandil, kaasates need kohaliku strateegilise juhtimise raamistikku.

3. EUROOPA LIIDU TASANDIL TEGUTSEMISE LISANDVÄÄRTUS

Kohalikel omavalitsustel on otsustav roll linnakeskkonna paremaks muutmisel. Ajalooliste, geograafiliste, kliima-, haldus- ja õiguslike tingimuste mitmekesisus nõuab linnakeskkonna arendamiseks kohalikult väljaarendatud erilahendusi. Lähimuspõhimõtte rakendamine, kus meetmeid võetakse kõige tõhusamal tasandil, eeldab samuti kohalikul tasandil tegutsemist.

Linnakeskkond vajab siiski kõigil tasanditel tegutsemist: riiklikel ja piirkondlikel ametivõimudel, samuti ELil on kõigil täita oma osa.

Teatavates linnades on juba olemas hulk lahendusi, kuid neid ei ole piisavalt levitatud ega ellu rakendatud. EL saab kõige paremini toetada liikmesriike ja kohalikke omavalitsusi, edendades Euroopa parimaid kogemusi, aidates kaasa nende laiaulatuslikule levimisele kogu Euroopas ja soodustades linnade vahel tõhusa võrgustiku loomist ja kogemuste vahetamist. EL saab pakkuda investeerimistoetust kõige tähtsamate keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks ja toetada suutlikkuse suurendamist, tehes kättesaadavaks raha uuringuteks ja väljaõppeks, koostades asjaomased suunised ja toetades linnade riiklike nõuandekeskuste asutamist.

On ülimalt oluline, et liikmesriigid arendaksid ELi tasandil pakutud võimalusi kohalike omavalitsuste huvides, nagu on rõhutatud käesolevas strateegias. Liikmesriike kutsutakse ka üles toetama kohalikke omavalitsusi käesoleva strateegia eesmärkide elluviimisel, soodustades tihedat koostööd ja vastavate haldusüksuste vahelist koordineerimist, et leida oma linnade ja piirkondade jaoks tõhusad lahendused.

Linnakeskkonna probleemide hindamist, meetmete võtmise vajadust kõigil tasanditel ja ELi tasandil sekkumise lisaväärtust toetasid arvukalt peetud aruteludes kõik huvigrupid, sealhulgas liikmesriigid[5]. Komisjon uuris erinevaid võimalusi, sealhulgas õigusloometegevuse otstarbekust, et tagada terviklik juhtimine kohalikul tasandil (vt mõjuhindamine). Arvestades linnapiirkondade ja olemasolevate riiklike, piirkondlike ja kohalike kohustuste mitmekesisust ning kõigile linnakeskkonna probleemidele ühiste standardite kehtestamisega seotud raskusi, otsustati, et õigusloome ei oleks kõige parem viis käesoleva strateegia eesmärkide saavutamiseks. Enamik liikmesriike ja kohalikke omavalitsusi toetas sellist lähenemist, kaheldes vajaduses siduda EL keskkonnajuhtimist ja linnatranspordikavasid käsitlevate kohustustega.

4. KÄESOLEVA STRATEEGIA EESMÄRGID

Käesoleva strateegia raames pakutavate meetmete eesmärk on aidata kaasa EL praeguste keskkonnapoliitika ja õigusaktide paremale rakendamisele kohalikul tasandil ja julgustada kohalikke omavalitsusi terviklikumalt lähenema linnajuhtimisele ning kutsuda liikmesriike toetama seda protsessi ja kasutama ELi tasandil pakutavaid võimalusi.

Kõigi tasanditel rakendatuna aitab käesolev strateegia kõige enam kaasa linnakeskkonna paremaks muutmisele, tehes linnad veelgi ligitõmbavamaks ja tervislikumaks elu-, töö- ja investeerimispaigaks ning vähendades linnade negatiivset keskkonnamõju laiemale keskkonnale, nt kliimamuutuse osas.

5. MEETMED

Kõigi huvigruppidega tõhusal konsulteerimisel põhinev terviklik lähenemine kohaliku tasandi keskkonnajuhtimisele, eelkõige transpordile, on keskkonnaseadusandluse eduka rakendamise ja keskkonnakvaliteedi kestva paremaks muutmise ja sellealase suutlikkuse saavutamise võti. Kohalikke omavalitsusi on vaja toetada kõnealuste juhtimisviiside kasutuselevõtmisel.

5.1. Tervikliku keskkonnajuhtimise suunised

Linnakeskkonna juhtimise tervikliku lähenemisviisi vastuvõtmine aitab vältida konflikte linnakeskkonnas kohaldatavate poliitikasuundade ja algatuste vahel ning ellu viia linna arendamise pikaajalist nägemust. Lisaks vabatahtlikele algatustele nagu Agenda 21 kohalik programm ja Aalborgi kohustused[6] on mitmed liikmesriigid välja andnud õigusakte või kehtestanud mehhanismi linnakeskkonna tervikliku haldamise nõudmiseks.[7]

Tervikliku lähenemise tulemuseks on parem planeerimine ja märkimisväärsemad tulemused. Selgelt määratletud eesmärgid, tunnustatud vastutus, edu jälgimise kord, avalik arutelu, korrigeerimine, auditeerimine ja aruandlus on meetmete tõhusaks rakendamiseks üliolulised. Paljud edukad linnad on kehtestanud sellised keskkonnajuhtimise süsteemid nagu EMAS või ISO 14001, et kindlustada poliitika eesmärkide saavutamine ja üldsuse kontroll edusammude üle. Suur tähtsus on teabekampaaniatel, millega teavitatakse tehtud parendustest (nt Euroopa mobiilsusnädal).

Komisjon soovitab tungivalt kohalikel omavalitsustel võtta tarvitusele vajalikud abinõud tervikliku juhtimise laialdasemaks kasutamiseks kohalikul tasandil ning õhutab riiklikke ja piirkondlikke ametiasutusi seda protsessi toetama.

Komisjon esitab 2006. aastal tervikliku keskkonnajuhtimise tehnilised juhised, mis lähtuvad kogemustest ja annavad häid praktilisi näiteid. Arvesse võetakse kõige olulisemaid keskkonnaalaseid EL õigusakte nt õhku, müra, vett, jäätmeid ja energiatõhusust käsitlevaid direktiive.

5.2. Keskkonnasäästliku linnatranspordi kavade suunised

Linnatranspordil on otsene mõju õhureostusele, mürale, liiklusummikutele ja süsinikdioksiidi heitkogustele ning see on ülitähtis elanikkonnale ja äritegevusele. Teatavates liikmesriikides on linnatranspordi kavade vastuvõtmine ja elluviimine kohustuslik.[8] Mõned linnad võtavad ise meetmeid elukvaliteedi parandamiseks või EL standarditele inimeste tervise kaitsmiseks (nt õhu kvaliteet) vastamise eesmärgil.

Transpordi tõhusaks planeerimiseks on vaja pikaajalist nägemust, et kavandada infrastruktuuri ja sõidukite jaoks finantsnõuded, luua motiveerimiskava kõrgekvaliteediliste ühissõidukite kasutuselevõtmise, ohutu jalgrattasõidu ja jalgsi käimise edendamiseks ning koordineerida maakasutamise planeerimist asjakohasel haldustasandil. Transpordi planeerimisel tuleks arvestada ohutust ja turvalisust, juurdepääsu kaupadele ja teenustele, õhusaastet, müra, kasvuhoonegaaside heiteid ja energiatarbimist, maakasutust ning see peaks hõlmama reisijate- ja kaubavedu ning kõiki transpordiliike. Lahendused tuleb välja töötada üksikjuhtude jaoks, toetudes laiaulatuslikule avalikule arutelule ja arutelule muude sidusgruppidega, ning eesmärgid peavad peegeldama kohalikku olukorda. Komisjon soovitab tungivalt kohalikel omavalitsustel töötada välja ning rakendada ellu keskkonnasäästliku linnatranspordi kavad.

Komisjon esitab 2006. aastal transpordikavade põhiaspektide tehnilised juhised, mis põhinevad ekspertide töörühma 2004. aasta soovitustel[9] ja esitavad häid praktilisi näiteid.

5.3. Toetus kogu ELi hõlmavate parimate tavade levitamiseks

Tähtis on parandada kohalike omavalitsuste juurdepääsu olemasolevatele lahendustele, et võimaldada neil üksteiselt õppida ja välja arendada oma olukorra eripära arvestavaid lahendusi. Teave peab olema hästi ülesehitatud, kergesti kättesaadav ja seda peavad toetama õiged eksperdid.

5.3.1. Võrgustiku loomine ja näidisprojektid

Kogemuste vahetamine kohalike omavalitsuste vahel, mida komisjon rahastab „koostöö tegevusraamistiku“[10] raames, on näidanud, et koostöö iga kohaliku juhtumi jaoks lahenduse leidmiseks annab palju eeliseid, mis põhinevad vastavalt nende ametiasutuste kogemustel ja juhtumite raskustel. Komisjon teeb ettepaneku jätkata võrreldavate meetmete toetamist uue LIFE+ määruse[11] raames. Ühtekuuluvuspoliitika[12] ja teadusuuringute raamprogramm pakuvad sarnaseid võimalusi, sealhulgas rea linnakeskkonna probleemide lahendamise näidisprojektide rahastamist.

Komisjon pakub nende meetmete kaudu riiklikele ja piirkondlikele ametiasutustele toetust heade kogemuste vahetamiseks ja linnaküsimuste lahendamise näidisprojektide rahastamiseks. Liikmesriike, piirkondlikke ametiasutusi ja kohalikke omavalitsusi julgustatakse kasutama kõnealuseid võimalusi. |

5.3.2. Linnaküsimusi käsitlevate riiklike teabekeskuste võrgustik

Kohalike omavalitsuste teatel on raskusi teabe saamisega selliste algatuste kohta, mis on andnud paljulubavaid tulemusi. Enamikule headele kogemustele ei ole antud sõltumatut hinnangut ja need ei ole ühest kohast kättesaadavad. Komisjon kaasrahastab URBACT raames riiklike teabekeskuste katsevõrgustikku (Euroopa Teadmisteplatvorm),[13] et võimaldada struktureeritud ja hinnatud teavet linnapiirkondade sotsiaalseid, majanduslikke ja looduskeskkonda puudutavate küsimuste kohta vastuseks kohalike omavalitsuste järelepärimistele.

Komisjon annab katseprojektile hinnangu (2006. aasta lõpus) ja otsustab, kas seda saab kavandatud ühtekuuluvuspoliitika 2007–2013 raames kasutada linnakeskkonna arendamise kogemuste vahetamise Euroopa raamprogrammi ühe koostisosana. |

5.4. Komisjoni internetiportaal kohalikele omavalitsustele

Kohalikele omavalitsustele olulised teatised, uurimistulemused, uuringud ja suunised on praegu kättesaadavad komisjoni erinevatelt veebilehtedelt, muutes kõnealuse teabe leidmise raskeks.

Komisjon uurib Euroopa asjadest teavitamise tegevuskava[14] ühe osana Euroopa veebilehel teatud ala spetsialistidele mõeldud temaatiliste portaalide arendamist. Sellisel portaalil oleksid lingid kogu olulise teabe juurde ja see parandaks teabeedastust.

Komisjon hindab kohalikele omavalitsustele temaatilise portaali loomise teostatavust. |

5.5. Koolitus

Paljud kohalikud omavalitsused on väljendanud vajadust spetsiifiliste oskuste järele, et omandada terviklik lähenemisviis linnakeskkonna juhtimisele, mis hõlmaks valdkonnaülest koostööd ja koolitust teatava keskkonnaalase seadusandluse vallas, üldsuse tõhusat kaasamist ja kodanike käitumise muutuste toetamist.

Kõige väärtuslikuma õppimismeetodina soovitavad huvigrupid suulist koolitust, mis kaasaks riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused. Tulevase LIFE+ määruse raames soovitatakse toetada kohaliku suutlikkuse arendamist, mis aitaks kaasa keskkonnapoliitika rakendamisele. See võiks hõlmata kohalike omavalitsuste ametnike vahetusprogramme.

Komisjoni ettepanek Euroopa Sotsiaalfondile[15] pakub samuti võimalusi piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusasutuste suutlikkuse suurendamiseks.

Komisjon kasutab uut LIFE+ määrust ja teisi instrumente, et toetada kohalike ja piirkondlike ametiasutuste suutlikkuse suurendamist linnajuhtimise küsimustes, ning sellega toetab liikmesriike kõnealuste meetmete algatamisel. |

5.6. Teiste ühenduse abiprogrammide arvessevõtmine

Käesolev strateegia peab eesmärkide saavutamiseks arvesse võtma ka teistes poliitikavaldkondades esitatud võimalusi.

5.6.1. Ühtekuuluvuspoliitika

Komisjoni ettepanekud Ühtekuuluvusfondile[16] ja struktuurifondidele[17] ajavahemikuks 2007–2013 sisaldavad märkimisväärseid võimalusi tähtsamate keskkonnaalaste eesmärkide lahendamise toetamiseks linnapiirkondades (nt jäätmehooldus, linna heitvee puhastamine, õhu kvaliteet, keskkonnasäästlikud ühissõidukid, energiatõhusus, saastunud maa-alade saneerimine ja linnade taaselustamise terviklik strateegia).

Komisjon soovitab tungivalt liikmesriikidel kasutada nimetatud võimalusi oma linnade ees seisvate probleemide lahendamiseks ja keskenduda siseriiklikes strateegilistes raamistikes asjaomastele linnaprobleemidele. |

5.6.2. Teadusuuringud

Paljud EL teadusuuringud linnaküsimustes on juba tehtud[18] ja punktides 5.3–5.4 nimetatud meetmed aitavad kaasa nende levitamisele. Komisjoni 7. teadusuuringute raamprogrammi[19] ettepanekus rõhutatakse, et peetakse kasulikuks edasisi teadusuuringuid uuendusliku linnahaldamise, hoonestatud keskkonna, sealhulgas kultuuripärandi saneerimise, keskkonnaohtude, energiatõhususe, keskkonnasõbralike sõidukite ja alternatiivkütuste, liikuvuse, ohutuse ja turvalisuse vallas.

Komisjon pakub toetust edasisteks teadusuuringuteks linnaküsimustes ja kaasab aktiivselt kohalikud omavalitsused ning püüab teha nende jaoks välja töötatud materjalid kättesaadavaks paljudes keeltes, et hõlbustada nende kasutamist kohalikul tasandil. |

6. SÜNERGIA ÜHENDUSE MUU POLIITIKAGA

Kõnealune strateegia on laiahaardeline, hõlmates paljusid keskkonnavaldkondi ja -küsimusi. See aitab kaasa kuuenda keskkonnalase tegevuskava põhieesmärkide ja teiste keskkonnapoliitiliste eesmärkide, sealhulgas muude temaatiliste strateegiate rakendamisele.

Erinevate keskkonnapoliitikate (õhu kvaliteet, müra jne) jaoks on vaja koostada vähendamisplaanid. Paigutades need plaanid kohalikku ühtsesse raamistikku, nagu käesolevas strateegias soovitatud, on võimalik arendada sünergiat paljude poliitikavaldkondade vahel, mis annab paremaid tulemusi nii keskkonda kui linnapiirkonna üldist elukvaliteeti silmas pidades.

6.1. Kliimamuutused

Linnapiirkonnad etendavad tähtsat osa nii kliimatingimustega kohanemisel kui kasvuhoonegaaside heidete vähendamisel.

Linnapiirkonnad on tundlikud selliste kliimamuutuste suhtes nagu üleujutused, kuumalained, sagedasem ja tõsisem veepuudus. Terviklikud linnahaldamisplaanid peaksid hõlmama keskkonnaohtude vähendamise meetmeid, et aidata linnapiirkondadel paremini selliste muutustega tegelda.

Kasvuhoonegaaside heidete vähendamisel on kohalike omavalitsuste jaoks esmatähtsateks valdkondadeks transport ja ehitus.

Keskkonnasäästliku linnatranspordi kavade laiem kasutuselevõtmine, sealhulgas erimeetmed süsinikdioksiidi heitmete hulga vähendamise ja energiatõhusate sõidukite kasutamise soodustamiseks, aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kohalikul tasandil.

Säästev ehitustegevus parandab energiatõhusust ja vähendab vastavalt süsinikdioksiidi heitkoguseid. Kohalikud omavalitsused saavad selliseid meetmeid edendada teadlikkust tõstes, kehtestades võimaluse korral standardeid ja jälgides nende täitmist ning järgides parimaid kogemusi nii seoses oma hoonetega kui hoonetega, mis nad tellivad ökoloogiliselt säästva riigihanke kaudu. Selles kontekstis on olulise tähtsusega olemasolevate hoonete moderniseerimine. Komisjon soovitab tungivalt liikmesriikidel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel arendada programme, mis soodustavad säästva ehitustegevuse edendamist nende linnades.

Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise edendamiseks kohalike ja piirkondlike osalejate julgas jätkab komisjon oma energiapoliitika toetamiseks ka programmi “Arukas energeetika – Euroopa”.[20] Energiatõhususe Rohelises Raamatus[21] esitatakse küsimus, kas ehitiste energiatõhususe direktiivi[22] tuleks laiendada ka väiksematele renoveeritavatele ehitistele.

Et võimaldada hoonete võrdlemist kogu Euroopas ja soodustada parimate kogemuste vahetamist, on komisjon volitanud Euroopa standardiorganisatsiooni (CEN) arendama meetodeid hoonete ühildatud keskkonnahoidlikkuse hindamiseks (lisaks energiaefektiivsusele).[23]

6.2. Loodus ja bioloogiline mitmekesisus

Keskkonnasäästlik linnakujundus (sobiv maakasutuse planeerimine) aitab vähendada valglinnastumist ja looduslike elupaikade hävimist ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Terviklik lähenemine linnakeskkonna haldamisele peaks toetama keskkonnasäästlikku maakasutuspoliitikat, mis hoiaks ära valglinnastumist ja vähendaks mulla isoleerimist, kaasa arvatud linna mitmekesisuse edendamist ja linnkodanike teadlikkuse tõstmist.

Arendatavas pinnasekaitse temaatilises strateegias tõenäoliselt käsitletakse saastunud maa-alade taastamist ja taaskasutamist ning ruumisäästlikku ruumilist planeerimist eesmärgiga vähendada mulla isoleerimist ja tagada maapinna arukas kasutamine.

6.3. Keskkond ja elukvaliteet

Keskkonnasäästliku linnatranspordi kavad aitavad vähendada õhusaastet ja müra ning soodustavad jalgrattaga sõitmist ning jalgsikäimist, parandades tervist ja vähendades rasvumist. Säästvad ehitusmeetodid aitavad edendada mugavust, ohutust, ligipääsetavust ja vähendavad sise- ja välisõhu saastest, eelkõige küttesüsteemist tulenevate hõljuvate tahkete osakeste põhjustatud tervisemõjusid.

Olemasolevates õhu kvaliteeti käsitlevates õigusaktides[24] nõutakse piirnormide ületamise või võimaliku ületamise korral kavade koostamist. Sellist olukorda on kogetud paljudes linnades, eriti hõljuvate tahkete osakeste (PM10)põhjustatud saaste puhul, mida tekitavad liiklus ja põletusseadmed). Õhusaastet käsitleva temaatilise strateegia[25] kontekstis käsitleb komisjon eesmärke ja meetmeid,[26] mis on suunatud tahkete osakeste ja osoonireostuse kontrollile, sealhulgas ühenduse meetmeid seoses transpordi, uute sõidukite ja väikeste põletusseadmetega. Ühenduse õhukvaliteedi alaste eesmärkide saavutamine nõuab terviklikku lähenemist, millega oleksid seotud linnavõimud. Keskkonnasäästliku linnatranspordi kavad ja linnapiirkonna parem terviklik haldamine, kaasa arvatud kaugküttesüsteemid, võib aidata linnu kõnealuste kohustuste täitmisel.

Transpordil on oluline tähtsus kliimamuutuste, õhukvaliteedi ja säästva arengu kontekstis. Komisjon käsitleb suurt hulka meetmeid, aitamaks kaasa linnakeskkonna paremaks muutmisele, sealhulgas sõidukite uusi standardeid (EURO 5, EURO VI), ta kajastab meetmeid diferentseeritud maksustamise soodustamiseks ökoloogiliselt tundlikes piirkondades ja madala saastetasemega piirkondade määramiseks, kus saastavate sõidukite liikumine on piiratud. Komisjon võttis hiljuti vastu valitsusasutustele keskkonnasõbralike sõidukite hankimise direktiivi ettepaneku.[27]

Ühise transpordipoliitika[28] läbivaatamise osana rõhutab komisjon linnatranspordi valdkonnas edasiste meetmete võtmise vajadust, eelkõige uurida erasõidukite osa linnades ja ühissõidukite pakutava teenuse kvaliteedi parandamise teid.

Komisjon kavatseb jätkata CIVITASe algatuse[29] rahastamist, mis aitab linnadel saavutada märgatavaid muutusi eri transpordiliikide tasakaalustamisel, edendab keskkonnasõbralikemate sõidukite kasutamist ja vähendada ummikuid. CIVITAS toetab ka koolitust, teabevahetust ja tulemuste arvessevõtmist.

EL seaduses[30] nõutakse mürakaartide koostamist ja keskkonnamüra vähendamise meetmete võtmist, et vähendada müra suuremates linnapiirkondades, kus saastetase võib kahjustada inimeste tervist, ning kaitsta vaikseid piirkondi müra suurenemise eest. Keskkonnasäästliku linnatranspordi kavad aitavad kõnealuste nõuete järgimisel, määratledes meetmed linnatranspordi müra ohjamiseks.

6.4. Loodusvarade tõhus kasutamine

Loodusvarade tõhusa kasutamise temaatilises strateegias[31] tõstetakse esile loodusvarade tõhusa kasutamise tähtsus, mis vähendab keskkonnamõjusid. Linna parem haldamine võib vähendada selliste ressursside nagu energia ja vesi kasutamisest tulenevaid mõjusid. Valglinnastumise ärahoidmine kõrg- ja segahoonestuse skeemide kasutamise kaudu pakub keskkonnaeeliseid, mis on seotud maakasutuse, transpordi ja kütte vähema kuluga ühe elaniku kohta.

Kavandatud direktiiv selgitab jäätmetekke vältimise ja taaskasutuse temaatilise strateegia[32] raames liikmesriikide kohustust koostada jäätmetekke vältimise programme kõige kohasemal geograafilisel tasandil. Terviklik linnakeskkonna juhtimine peaks hõlmama kohalikke jäätmetekke vältimise meetmeid.

7. ALUSTEADMISTE KOGUMINE – EDUKUSE JÄLGIMINE

Käesoleva strateegia edukuse jälgimiseks on vaja ajakohaseid juurdepääsetavaid andmeid linnakeskkonna kohta. Eesmärgiga hinnata Euroopa linnapiirkondade keskkonnahoidlikkust pikema aja jooksul teeb komisjon tihedat koostööd EMP ja liikmesriikidega, et parandada Euroopa linnakeskkonda käsitlevaid andmeid ilma riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste koormust suurendamata. Seda tehakse algatuse INSPIRE (Euroopa ruumiandmete infrastruktuur) raames ja see on seotud GEO[33] ja GMES algatusega[34].

Komisjon korraldab 2006. aastal linnade auditeerimise ja avaldab paljudes EL linnades elutingimusi iseloomustavatele näitajate põhjal 2006. aastal aruande, mis hõlmab majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid aspekte.

8. JÄRELDUS

Kõrgekvaliteedilise linnakeskkonna loomine nõuab erinevate poliitikasuundade ja algatuste vahelist tihedat koostööd ja eri haldustasandite paremat koostööd. Liikmesriigid vastutavad selle eest, et aidata piirkondlikel ametiasutustel ja kohalikel omavalitsustel parandada oma riigi linnade keskkonnahoidlikkust. Käesolevas strateegias esitatud toetusmeetmed peaksid aitama kohalikel omavalitsustel ja teistel osalejatel määratleda nende eriomases olukorras sobivad meetmed ja kasutada ära teabevahetust kogu EL ulatuses. Need võiksid samuti aidata levitada linnakeskkonna juhtimise parimaid kogemusi väljaspool ELi (nt ÜRO keskkonnaprogrammi algatusele „Roheline linn“).[35]

Liikmesriikidel, kohalikel omavalitsustel ja piirkondlikel ametiasutustel ning muudel sidusrühmadadel palutakse esitada oma seisukohad käesolevas strateegias sisalduvate meetmete mõju kohta nii regulaarselt kui ka 2009. aastal toimuva laiaulatusliku arutelu osana. Kõnealusetele seisukohtadele ja kättesaadavatele andmetele linnade keskkonnahoidlikkuse kohta antakse hinnang kuuenda keskkonnalase tegevuskava raames 2010. aastal, kui otsustatakse edasiste meetmete vajadus.

Annex

- Examples -

Integrated environmental management - Copenhagen Under Danish law, the city of Copenhagen adopted a Local Agenda 21 strategy. Together with several other more specific strategies for different sectors (e.g. traffic, waste, CO2, risks) and Copenhagen's own environmental management system for the entire city (called ‘Dogme 2000’), these constitute Copenhagen’s integrated approach to the management of the city’s environment. The Local Agenda 21 Strategy is not yet fully implemented, but noticeable improvements are reported by the city authority in many environmental challenges including air quality, greenhouse gas emissions, energy use, ecological footprint, recycling and the number of buildings constructed using sustainable construction methods and techniques. The Copenhagen authority also believes that there has been an increase in the city’s competitive advantage as a result, since the city can present its environmental policies and projects to companies interested in relocating there. Properties near to the now cleaner bathing water have seen their rental value rise. Work with ethnic minorities on developing solutions to environmental issues has led to greater social inclusion of these communities and better community relations with the city authority. The authority itself is more efficient at planning and managing the urban environment and the level of staff awareness of environmental issues is higher than before. |

Sustainable Urban Transport Planning - Nantes The 'Plan de déplacements urbains' (PDU) of the Nantes conurbation (24 municipalities and 569 000 inhabitants) was adopted in 2000 under French law. The law set ambitious targets for controlling private car traffic demand (target: a reduction to 50% of all journeys by 2010 from 62% in 2002) and reducing its related emissions (noise, CO2, air pollutants) by developing efficient and clean collective transport systems, managing parking supply and fees, promoting intensive use of cycling and supporting development of travel plans by businesses and public institutions. To date, a 6-7% annual increase in demand for transport has been recorded. The main actions implemented in the PDU are: * complete renewal of the bus fleet (150 vehicles) with natural gas buses which will make it one of the cleanest urban bus fleets in Europe. * funding dedicated extensions of the public transport network (tramway, bus, tram-bus and rail infrastructures) and increasing frequency, accessibility, coordination with other modes and operating hours. * integrated public transport pricing and ticketing for all collective transport networks. * voluntary development of travel plans in cooperation with the major employers of the conurbation (13 to date are signed). * extension and improvement of the cycling network (300km to date) and development of cycle hire services. * integrated parking policy favouring residents, short duration parking for visitors, supervision of parking areas, development of Park and Ride areas (2,500 parking places) close to major railway stations, parking spaces dedicated to bicycles. |

[1] KOM(2001)264.

[2] See peegeldub Bristoli leppes: http://www.odpm.gov.uk/index.asp?docid=1162287

[3] KOM(2005)330.

[4] „Linnakeskkonna temaatilise strateegia suunas“ KOM(2004)60.

[5] Nõukogu järeldused 14.10.2004.

[6] www.aalborgplus10.dk

[7] Belgia (Flandria), Taani, Prantsusmaa, Ungari, Poola, Sloveenia: õigusaktid; Küpros, Tšehhi Vabariik: arutavad mehhanismide rakendamist; Ühendkuningriik: mõned elemendid.

[8] Prantsusmaa, Ühendkuningriik: õigusaktid; Küpros, Tšehhi Vabariik: arutavad mehhanismide rakendamist; Itaalia: mõned elemendid.

[9] europa.eu.int/comm/environment/urban/pdf/final_report050128.pdf

[10] Otsus 1411/2001/EÜ.

[11] KOM(2004)621.

[12] KOM(2004)495.

[13] Juhib Hollandi siseministeerium, osalised 15 liikmesriiki.

[14] SEK(2005) 985.

[15] KOM(2004) 493.

[16] KOM(2004) 494.

[17] KOM(2004) 495.

[18] Nt 145 projekti „Homne linn ja kultuuripärand“

[19] KOM(2005)119.

[20] Energiatõhusus hoonetes ja tööstuses (SAVE), soojuse ja energia koostootmine, elektri, soojuse, biokütuste uued taastuvenergia allikad (ALTENER), energiaaspektid transpordis (STEER).

[21] KOM(2005)265.

[22] Direktiiv 2002/91/EÜ.

[23] CEN volitus M/350.

[24] europa.eu.int/comm/environment/air/ambient.htm

[25] KOM(2005)446.

[26] Nimetatud meetmed sõltuvad mõjuhindamisest.

[27] KOM(2005)634.

[28] KOM(2001)370.

[29] www.civitas-initiative.org

[30] Direktiiv 2002/49/EÜ

[31] KOM(2005)670.

[32] KOM(2005)667.

[33] Maa vaatluse rühm.

[34] KOM(2004)65.

[35] www.wed2005.org