EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52005DC0494

Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele - Komisjoni panus järelemõtlemisperioodiks ja kauemakski: demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava

/* KOM/2005/0494 lõplik */

52005DC0494




[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 13.10.2005

KOM(2005) 494 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Komisjoni panus järelemõtlemisperioodiks ja kauemakski:demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava

1. SISSEJUHATUS

18. juunil 2005. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise lõpul võtsid riigipead ja valitsusjuhid vastu avalduse Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise kohta. Avalduses kuulutatakse välja järelemõtlemisperiood pärast Prantsusmaa ja Madalmaade vastuhääli Euroopa põhiseadusele.

Riigipead ja valitsusjuhid andsid liikmesriikidele suuniseid arutelu võimaliku laadi kohta: „see järelemõtlemisperiood tuleb ära kasutada, kuna see võimaldab laiemat arutelu igas liikmesriigis, kaasates nii kodanikke, kodanikuühiskonda, sotsiaalpartnereid, siseriiklikke parlamente kui ka poliitilisi parteisid.“ Ülemkogu andis ka märku, et Euroopa institutsioonid „peavad samuti andma selle heaks oma panuse. Komisjonil on selles osas eriline roll.“ Käesolev teatis ongi vastus riigipeade ja valitsusjuhtide üleskutsele.

Euroopa Komisjon on tugevalt toetanud põhiseaduse ratifitseerimist ja aidanud liikmesriikidel läbi viia teavituskampaaniaid. Riikide arutelust on osa võtnud volinikud. Komisjon on endiselt seisukohal, et põhiseaduse vastuvõtmine oleks tähtis samm, mis muudab Euroopa muu maailma silmis veelgi demokraatlikumaks, läbipaistvamaks, tulemuslikumaks ja tugevamaks. Seetõttu on komisjonil kahju, et põhiseaduse ratifitseerimine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Komisjoni arvates ei tohi põhiseaduse osalise rakendamisega enne ratifitseerimisprotsessi tulemuste selgumist kõigutada selle üldist tasakaalu. Ta arvab, et järelemõtlemisperioodi esimesel etapil tuleb ulatuslikult ja intensiivselt arutleda Euroopa poliitikavaldkondade üle. Milline ka ei oleks tulevikunägemus Euroopast, peab see rajanema kodanike vajaduste ja ootuste selgel mõistmisel. Just see on D-kava eesmärk.

2. D-KAVA EESMÄRGID

Komisjon esitab demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava mitte põhiseaduse päästmiseks, vaid arutelu laiendamiseks Euroopa Liidu demokraatlike institutsioonide ja kodanike vahel. Seda tuleb käsitleda täiendusena juba käimasolevatele või ettepandud algatustele ja programmidele, näiteks hariduse, noorte, kultuuri ja Euroopa kodanikuaktiivsuse edendamise alal.

Üksteist täiendavad D-kava ja Euroopa alase teavitamise tegevuskava,[1] mille eesmärk on parandada komisjoni tegevuse tutvustamist maailmas, ning peatselt avaldatav teavitusstrateegia ja demokraatia valge raamat, millega alustatakse nõupidamise protsessi Euroopa Liidu teavituspoliitika ja teiste Euroopa institutsioonidega tehtava koostöö põhimõtete üle. Need algatused ja D-kava on pikaajalised kavad, mille eesmärk on anda Euroopa demokraatiale uut hoogu ja aidata kaasa Euroopa niisuguse avaliku sektori kujunemisele, kus kodanikud saavad nii teabe kui ka vahendid, et tegusalt osaleda otsuste tegemises ja haarata Euroopa projekti juhtohjad.

Üldsuse usalduse taastamine Euroopa Liidu suhtes

Komisjon, seistes silmitsi usalduse vähenemisega poliitiliste süsteemide suhtes, peab tähtsaks tagada, et Euroopa kodanikud usaldaksid endiselt esindusdemokraatiat ja osaleksid selles. Viimase Eurobaromeetri uuringu kohaselt[2] on üldsuse toetus Euroopa Liidule viimaste kuude jooksul pidevalt vähenenud. Halvenenud on nii usalduse, maine kui ka ELi kuulumisele antud hinnangu näitajad. Samasugust heakskiidu ja usalduse vähenemist on märgata ka riikide poliitilise protsessi suhtes. Kui Euroopa Liitu kuulumist toetab veel 54% ELi kodanikest, siis Euroopa Liidu maine on kodanike silmis järjest langenud, nii et jaatava vastuse andis neist vaid 47%. Euroopa Liidu usaldamise näitaja on langenud 2004. aasta sügise 50%-lt 2005. aasta kevade 44%-le.

Rahvas peab tundma, et Euroopa annab lisaväärtust ja neil on võimalik mõjutada otsuste vastuvõtmise viisi. Praegu ei loe kodanike hääl Euroopa Liidus 53% vastanute meelest.2 Kuid 49% vastab küsimusele Euroopa Liidu soovitavast rollist viie aasta pärast, et tahaksid selle suurenemist ning vaid 14% soovivad ELi osa vähenemist põhilistes poliitikavaldkondades. Seepärast tuleb luua Euroopa, mis täidab kodanike ootusi sel teel, et võtab neid rohkem kuulda.

See on eriti oluline, kuna Euroopa institutsioonid jäävad ebapopulaarsete otsuste tegemisel liiga sageli patuoinaks ja neid peetakse tihti kaugeks ja bürokraatlikuks. Üks järelemõtlemisperioodi peamistest eesmärkidest on Euroopa Liidu tegevuse täpsem kajastamine. Tähtis on, et lõpeks liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide vastastikune süüdistamine.

Sihtrühm ja kaasaegne ajakirjandus

Komisjoni arvates ei tohi arutelu jääda poliitiliste juhtide ja tavapäraste huvirühmade vahele. Komisjon on ühel nõul riigipeade ja valitsusjuhtidega, et arutellu tuleb kaasata nii „kodanikuühiskonda, sotsiaalpartnereid, siseriiklikke parlamente kui ka poliitilisi parteisid“, kuid arvab, et lisaväärtust annaks ka nende sihtrühmade ärakuulamine, kelleni referendumikampaaniate käigus ei jõutud, nagu noored ja vähemusrühmad. Arutelu saab edukas olla vaid juhul, kui selles osaleb ka ajakirjandus, eriti televisioon. Sama tähtis on arutelu edendamiseks Internet.

Kaugemad eesmärgid

D-kava eesmärgid ulatuvad järelemõtlemisperioodist kaugemale. Nende poole tuleb püüelda terve praeguse komisjoni volituste kestuse jooksul ja kauemgi. Praegust kriisi saab ületada vaid uue, kodanike ootustest lähtuva konsensuse kaudu Euroopa projekti suhtes.

Kuulda võtmisest kaasamiseni

Lõppkokkuvõttes on demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava mõte võtta kodanikke kuulda, et Euroopa Liit saaks tegeleda kodanike mureküsimustega. Komisjoni eesmärk on soodustada arutelu ja saavutada, et tunnustataks lisaväärtust, mida Euroopa Liit annab. Demokraatlik uuenemisprotsess tähendab, et ELi kodanikel on õigus, et neid kuulda võetaks.

3. Abi siseriiklikule arutelule

3.1. Siseriikliku arutelu korraldamine

Liikmesriikidel on kõige suurem vastutus järelemõtlemisperioodi eest. Nad kõik on võtnud eesmärgiks läbi viia laiaulatuslik riigisisene arutelu Euroopa tuleviku üle.

Komisjon tunnistab, et mõnes liikmesriigis on elav arutelu juba käimas, kuid teistes pole see veel alanud või vajab süvendamist ja laiendamist. Komisjon on valmis arutelule hoogu lisama, pakkudes välja ühise lähenemisviisi ja esitades mõtteid selle kohta, kuidas tema kui institutsioon saab kaasa aidata arutelu läbiviimisele.

Komisjoni arvates on tema ülesanne aidata liikmesriikidel korraldada riigisisest mõttevahetust, mitte seda nende asemel läbi viia. Komisjon teeb koostööd riikide valitsustega, aidates neil korraldada ja rahastada aruteluüritusi. Neil üritustel peaks olema esindatud terve poliitiliste vaadete spekter. Tähtaim roll abi osutamisel järelemõtlemisperioodi kestel on Euroopa Komisjoni esindustel liikmesriikides (edaspidi „esindused“) ja Euroopa Parlamendi infobüroodel. Ka Euroopa Parlamendil võiks olla tähtis roll riikide arutelus – nii riikide ametiasutustega koos töötamise kui ka Euroopa Parlamendi liikmete osalemise teel.

Liikmesriikides arutelu läbiviimiseks ei ole ühtset malli. Mõnes riigis on olemas alaline struktuur – foorumid või platvormid –, mille eesmärk on korrapäraselt läbi viia arutelu Euroopa teemadel. Teistes riikides on dialoog ja arutelu vähem organiseeritud. Liikmesriigid võivad võtta eeskuju näiteks Iirimaa rahvusfoorumist ja Euroopa platvormist Hispaanias.

Riikide, piirkondade ja kohalikel parlamentidel on täita eriline roll arutelu korraldamisel ja edendamisel. Riigi parlament tagab tegeliku kontrolli valitsuse Euroopa küsimustes tehtud otsuste üle. Kuigi mõne riigi parlament on sellealase hea tava musternäidis, saab kontrolli parandamiseks veel palju teha. See on veel üks komisjoni riikide parlamentidega tehtava koostöö eesmärk lisaks neile, mille nimel alustati koostööd 2005. aasta alguses. Need eesmärgid on koondunud kolme peateema ümber (vastastikune abistamine, konkreetsed koostöövõrgud ning inimeste ja nende valitud esindajateni jõudmine – parlamentide sõnaõiguse suurendamine tähendab suuremat sõnaõigust ka Euroopa kodanikele). Nad sisaldavad konkreetseid tegusid, näiteks kõrgetasemeline osalemine Euroopa Liidu asjade komisjonide (COSAC) ja ELi parlamendispiikrite konverentsil, riikide parlamentide teabevajaduse ja nendega tehtava koostöö viiside kindlakstegemine ning ELi teemalise elektroonilise teabe vahetamise soodustamine riikide parlamentide vahel.

Tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga, pärast nõupidamist ELi parlamendispiikrite konverentsi eesistuja ja Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste „troikaga“ (COSAC) kutsub komisjon niipea kui võimalik Brüsselis kokku liikmesriikide parlamentide foorumi, et arutada riikide parlamendi panust järelemõtlemisperioodil, vahetada arvamusi riikide kogemuse ja hea tava kohta ning uurida koostöö ja ühise tegevuse võimalusi ELi institutsioonidega ja/või abi andmist nende institutsioonide poolt järelemõtlemisperioodi jooksul.

3.2. Sisu

Demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kavas on ette nähtud Euroopa Liidu tuleviku üle peetava avaliku arutelu soodustamise struktureeritud protsess. Avaliku arutelu poliitiline sisu peab aitama kujundada järelemõtlemisperioodi lõpul omaks võetavat lähenemisviisi.

Kuigi komisjon otsib ühist raamistikku, nõustub ta täielikult sellega, et igas paikkonnas, piirkonnas ja riigis peetaval arutelul on erilised tunnusjooned. Esile tõstetakse erinevaid probleeme ja Euroopa Liidu tähtsus erineb sõltuvalt riigist ja arutelu poliitilisest sisust.

Olenemata riikide iseärasustest, tuleb arutelu käigus juhtida kodanike tähelepanu Euroopa tulevikule, õppida tundma nende ootusi ja arutleda lisaväärtuse ja konkreetsete hüvede üle, mida ühendus annab. Seega peaks arutelu hõlmama laiemat teemade ringi kui institutsioonilised küsimused ja põhiseadus. Arutelu peaks keskenduma küsimustele, kuidas Euroopa tegeleb selliste probleemidega nagu tööhõive, majandus, transport, võitlus terrorismi vastu, keskkond, nafta hind, loodusõnnetused ja vaesuse vähendamine Aafrikas ning mujal. Arutelu tulemused peaksid aitama Euroopa institutsioonidel, eriti komisjonil, paremini määratleda oma prioriteete.

Protsess peaks olema kahesuunaline – inimesi teavitatakse konkreetsete saavutuste ja projektide kaudu Euroopa rollist ja küsimustes, mida tuleks edaspidi ära teha, võetakse kuulda rahva ootusi. Arutelu teemad võiksid olla järgmised:

- Euroopa majanduslik ja sotsiaalne areng : Euroopa võime saavutada majanduskasv ja luua juurde töökohti; Lissabonis kokku lepitud strateegia mõju suurendamine; Euroopa majandus- ja sotsiaalmudeli ühised põhiväärtused; ülemaailmsele konkurentsile vastupidamiseks vajalikud reformid; säästva arengu tingimused.

- Suhtumine Euroopasse ja liidu ülesannetesse : toetudes senistele saavutustele ja konkreetsetele hüvedele, mida liit on toonud kodanike igapäevaellu (näiteks toiduohutus, Erasmus, ühisraha, tarbijakaitse, siseturg), tuleks arutelu käigus tundma õppida, mida inimeste arvates tuleks teha kohalikul tasandil ja milliseks nad peavad liidu rolli tulevikus niisugustes valdkondades nagu õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajanev ala või kliimamuutused ja loodusõnnetused.

- Euroopa piirid ja roll maailmas : väljavaade, et toimub uusi laienemisi, liidu võime võtta vastu uusi liikmeid, Euroopa üldine julgeolek, tema suhted naaberriikidega ja mõju võrreldes maailma teiste suurte blokkidega. Missugused on rahva ootused Euroopa suhtes globaliseeruvas maailmas alates kaubandusest (näiteks tekstiil) kuni keskkonna (näiteks kliimamuutused), liikuvuse (näiteks üle-euroopalised võrgud), julgeoleku (näiteks osalemine rahutagamisoperatsioonides) ja arenguni (näiteks abi osutamine arengumaadele, kolmanda maailma võlgade kustutamine)?

Kuid muidugi ei ole aruteluteemade ring D-kava raames piiratud. Kuulajaskonnast ja tingimustest lähtudes tuleb valida kõige huvitavamad ja elulisemad arutlusteemad. Komisjon on valmis liikmesriikide palvel neid teemasid üksikasjalikumalt avama.

3.3. Tagasisideprotsess

Riikides toimuvad arutelud tuleb üles ehitada nii, et nende käigus saadud tagasiside mõjutaks vahetult Euroopa Liidu poliitilist tegevuskava. Ärakuulamisel peavad olema selged tulemused, mis võetakse arvesse järelemõtlemisperioodi lõpul. Iga liikmesriik esitab arutelust kokkuvõtte komisjonile ja nõukogu eesistujariigile. See kokkuvõte tuleb avaldada.

Esialgne tagasiside, mille põhjal saab teha esimesed järeldused, antakse 2006. aasta aprillis. Esimese sammuna korraldab komisjon 2006. aasta „Euroopa päeval“ – 9. mail – Euroopa tulevikku käsitleva üle-Euroopalise konverentsi, millel osalevad kodanikuühiskonna, liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi ning riikide parlamentide esindajad, kodanikud ja teised ELi institutsioonid ning asutused. Konverentsi eesmärk on teha kokkuvõte üle-Euroopalise arutelu ja piiriülese arutelu peamistest tulemustest. 2006. aasta mais valmistab komisjon ette ka dokumendi, milles esitatakse liikmesriikidesse korraldatud külaskäikude ja terves Euroopa Liidus toimunud arutelu üldkokkuvõte.

Üldkokkuvõte aitab eesistujariik Austrial teha arutelust kokkuvõtteid riigipeade ja valitsusjuhtide avalduses kindlaks määratud Euroopa Ülemkogu kohtumisel, mis toimub 2006. aasta juunis.

4. Algatused ühenduse tasandil

Euroopa Komisjon on valmis mängima olulist osa Euroopa tulevikku käsitlevas laialdases arutelus. Komisjoni panus on piiriüleste algatuste edendamine ja toetamine, kuigi need ei jää arutelu keskmesse. Mitme kõrgetasemelise piiriülese ürituse läbiviimine aitab kõnesolevat protsessi paremini nähtavaks teha ja soodustab uute osalejate tulekut Euroopa otsuste tegemise protsessi.

Partnerlus Euroopa institutsioonide ja asutustega

Komisjon teeb üle-Euroopalise arutelu soodustamiseks koostööd praeguse eesistujariigi ja järgmiste eesistujariikidega, Euroopa Parlamendi, nõukogu, regioonide komitee ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteega. Suur enamus neist algatustest tehakse koostöös Euroopa Parlamendi ja teiste institutsioonide ning asutustega. Komisjon kutsub kõiki Euroopa institutsioone ja asutusi üles andma oma panust, osaledes arutelus koostöö ning ühistegevuse valdkondade üle.

Komisjoni algatuse eesmärk on sütitada ELi kodanike poliitilist aktiivsust Euroopa tuleviku üle peetaval arutelul, tutvustada Euroopa Liidust tulenevat lisaväärtust ning õhutada valitsusi, poliitilisi parteisid ja arvamusliidreid tõstma Euroopa küsimus üldsuse teadvuses esiplaanile.

Ühenduse tasandil tuleb järelemõtlemisperioodil teha järgmised algatused.

4.1. Laialdase avaliku arutelu soodustamine

4.1.1. Volinike külaskäigud liikmesriikidesse

Komisjon kavatseb olla kodanikega tihedamas kontaktis, kuulata nende muresid, osaleda riigisisestel ja piirkondlikel aruteludel ning saada neil senisest nähtavamaks.

President ja/või institutsiooniliste suhete ja teavitusstrateegiaga tegelev asepresident külastavad nii paljusid liikmesriike kui võimalik. Eriti rohkelt tehakse seda lähemate kuude jooksul. Neid saadavad asjaomase liikmesriigi volinik ja kui vaja, siis veel volinikke. Komisjon soovitab kaasa minna ka Euroopa Parlamendi liikmetel. Nad peaksid kohtuma valitsuse, riigi parlamendi, äri- ja ametiühingujuhtidega, kodanikuühiskonna esindajate, üliõpilaste ja piirkondlike ning kohalike võimudega. Külaskäikude peamised sündmused on kohtumised ajakirjandusega ning kontaktid kodanikuühiskonnaga.

4.1.2. Volinike kättesaadavus riigi parlamendile

Riigi parlament tagab tegeliku kontrolli valitsuse Euroopa küsimustes tehtud otsuste üle. Nagu eespool märgitud, kavatseb komisjon kõikidel poliitilistel foorumitel aktiivselt soodustada arutelu Euroopa küsimustes ja suurendada Euroopa poliitika kujundamise läbipaistvust.

Lisaks sellele, et suhete jaoks riikide parlamentidega on olemas asepresident, püüavad komisjoni liikmed riikide parlamentide abistamise eesmärgil olla nii kättesaadavad kui ka ette valmistunud ülevaate andmiseks komisjoni poliitikast ja ELi viimastest sündmustest. Praktiliste küsimuste lahendamiseks peetakse nõu riikide parlamentidega.

4.1.3. Esinduste avamine üldsusele

Komisjoni esindused on komisjoni visiitkaart riigis, kuid kodanike enamus ei tunne neid piisavalt ja peab komisjoni endiselt kaugeks institutsiooniks. Komisjon tugevdab esinduste rolli ja kavatseb teha need avalikkusele tuntuks põhiliste keskustena, kust saab teavet ja tagasisidet Euroopaga seotud küsimuste kohta.

Esindused peaksid oma uksed avalikkusele kogu aeg lahti hoidma. Lisaks peaks esinduse juhataja (ja kui võimalik, siis volinikud) olema korrapäraselt kättesaadav kodanike küsimustele vastamiseks. Need kohtumised ei tohi piirduda pealinnaga. Euroopa Parlamenti kutsutakse üles tegema sama. Neid üritusi tuleb omavahel koordineerida.

4.1.4. Europe Direct keskuste kasutamine piirkondlikeks üritusteks

Komisjon on koostöös piirkondlike ja kohalike organisatsioonidega loonud ELi kohalike teabepunktide võrgu. See võrk on ELi institutsioonidele ja asutustele väärtuslik vahend, millega Euroopa viiakse tavalise kodanikuni ja rakendatakse komisjoni avalikkuse teavitamise strateegiat.

Esindused kasutavad D-kava teostamiseks täiel määral ära Europe Direct keskuste uue põlvkonna võrku. Piirkondlikud üritused tuleb keskendada nende ümber.

4.1.5. Euroopa demokraatia ümarlaud

Komisjon kavatseb jõuda kodanikeni, eriti noorteni, kellel on huvi Euroopa asjade vastu. Eesmärk on uurida piiriülese arutelu süvendamise võimalusi, edendada kodanikuaktiivsust ja tõsta teadlikkust Euroopa integreerumisest.

Komisjon asutab koos kodanikuühiskonna liikmetega Euroopa demokraatia ümarlaua. Ümarlaud koondab erinevate alade kodanikke, kes hakkavad koos tegutsema või ühiseid Euroopa küsimusi arutama. Kõikides liikmesriikides tuleb korraldada koosolekuid Euroopa ümarlaua tulemuste läbiarutamiseks.

4.1.6. Euroopa hea tahte saadikud

Eriti tähtis on teabe hea edastamine selle kohta, millega me tegeleme. Hea poliitikaga peavad kaasas käima head ja loomingulised algatused ühenduse leidmiseks üldsuse ja ajakirjandusega.

Komisjon kavatseb teha liikmesriikidega koostööd, et sarnaselt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga korraldada piirkondades „Euroopa hea tahte saadikute" osavõtul üritusi, arvestades ka uutes liikmesriikides liidu liikmeks astumise rahvahääletustel saadud kogemusi. Üritustele kutsutakse väljapaistvaid ning riigis või piirkonnas kultuuri-, äri-, spordi- või mis tahes muus sihtrühma huvitavas valdkonnas tuntud inimesi. Need „saadikud“ tegutsevad liikmesriikides, korraldades avalikke koosolekuid, seminare ning vestlusi Euroopa tegevusvaldkondade ja programmide teemadel, nagu haridus, võitlus vaesuse vastu, valimisaktiivsus, uurimis- ja arendustegevus jne.

4.2. Kodanike demokraatlikus protsessis osalemise edendamine

4.2.1. Tulemuslikuma nõupidamise edendamine

Viimaste aastate jooksul on komisjon parandanud suuremate poliitikaalgatuste kohta nõu küsimise viisi. Järsult on suurenenud nõupidamiste hulk huvirühmadega „roheliste“ ja „valgete“ raamatute abil ning Interneti teel. Selleks, et kuulda võtta kodanikke, tarbijaid ja ärisektorit, kavatseb komisjon koostöös Euroopa Parlamendi ja teiste institutsioonidega kasutada ja täiustada neilt vahetu tagasiside kogumise vahendeid.

Komisjon kavatseb riikide ja piirkondade huvirühmade parema kaasamisega suurendada nõu küsimise tulemuslikkust, nagu on ka ette nähtud suhtlemise parandamise tegevuskavas.

4.2.2. Euroopa kodanike projektide toetamine

Selleks, et ületada arvamus, et Euroopal puudub õiguspärasus ja selle kodanikke ei kaasata poliitilisse süsteemi, on vaja tugevdada kodanike tunnet, et nad osalevad Euroopa ideaalide saavutamisel igal tasandil. Hiljuti Euroopa kodanikuaktiivsuse edendamiseks ettepandud programm „Kodanikud Euroopale“ on just selle võtnud oma peamiseks eesmärgiks.

Mõnes liikmesriigis on kohtadel moodustatud terve rida kodanike vaekogusid, mis sageli osalevad ka piirkondade otsustamisprotsessis. Komisjon kavatseb toetada Euroopa kodanike vaekogude algatust võimaluse korral koondada esinduslik läbilõige Euroopa piirkondade kodanikest arutama kindlaid poliitikavaldkondi. Need võiksid rajaneda liikmesriikides juba olemasolevatele eeskujudele ja ka need peaksid andma tagasisidet Euroopa arutelu tarvis.

4.2.3. Nõukogu avatumaks muutmine

Euroopa kodanikul on õigus institutsioonidelt oodata tõhusust, avatust ja suunatust teenuste osutamisele. Seetõttu toetab komisjon iga tasandi Euroopa institutsioonide läbipaistvuse suurendamist, muu hulgas oma Euroopa läbipaistvuse algatuse abil. Mis puutub nõukogu, siis Sevilla Euroopa Ülemkogul otsustati avada üldsusele nõukogu need koosolekud, kus nõukogu on kaasseadusandja. Need reeglid võetakse ametlikult nõukogu kodukorda. See tagab, et üldsusele esitatakse peamised ettepanekud ja talle avatakse hääletamise läbiviimine ning häälte selgitamine. Kuid sellekohaseid lubadusi ei ole veel teoks tehtud. Nõukogu eesistuja Suurbritannia kaalub praegu mitut võimalust nõukogu tegevuse avalikumaks muutmiseks.

Komisjon toetab täielikult seda eesistujariigi algatust, mis koos komisjoni Euroopa läbipaistvuse algatusega täiendavad üksteist vastastikku.

4.2.4. Hääletamisaktiivsuse suurendamine

Üleriigilistest ja kohalikest valimistest osavõtu madalavõitu tase on tugevdanud tunnet, et poliitiline protsess ei ole õiguspärane. Erilise pettumuse valmistas vähene osavõtt Euroopa Parlamendi valmistest teatud liikmesriikides.

Komisjon teeb teistele Euroopa institutsioonidele ettepaneku ühiselt uurida võimalusi tõsta valimisaktiivsust Euroopa valimistel ja Euroopa küsimuste üle riikides peetavatel rahvahääletustel. Osavõtu parandamiseks tuleb pöörata eraldi tähelepanu noorte ja vähemusrühmade osalemisele ning uue tehnoloogia kasutamisele. Tegevuse kooskõlastamiseks neis küsimustes võiks moodustada institutsioonidevahelise ühistöörühma.

4.3. Euroopa poliitikavaldkondade üle dialoogi õhutamise vahendid

4.3.1. Eurobaromeeter Euroopa tuleviku kohta

D-kava on kuulda võtmise ja dialoogi kava. Komisjoni lõppeesmärk on õppida muredest, mida kodanikud väljendavad. See aitab ka liikmesriikidel järelemõtlemisperioodil paremini mõista oma kodanike muresid.

Komisjon esitab Eurobaromeetri uuringu, milles käsitletakse kodanike arvamusi Euroopa projekti tuleviku kohta, kodanike toetust Euroopa poliitikale ja tegevusele ning nendega seotud ootusi.

4.3.2. Internet

Järjest lisandub näiteid selle kohta, et Internet on saanud poliitilise arutelu tähtsaks foorumiks. Kui komisjon kavatseb aktiivselt suunata arutelu Euroopa tuleviku üle, tuleb tal uurida kõiki interaktiivseid suhtlusvahendeid, mis arutelu soodustavad.

Komisjon kasutab uusimat internetitehnoloogiat oma poliitika üle arutlemiseks ja selle kaitsmiseks küberruumis, mis on saanud tähtsaks arvamust kujundavaks arutelufoorumiks.

4.3.3. Keskendumine sihtrühmadele

Kuulda võtmise tähtsa osa ja poliitika avatud väljatöötamise protsesside esimese sammuna peab komisjon arvestama olemasolevat kogemust sihtrühmade kasutamise alal. Erilist tähelepanu tuleb pöörata noorte arvamusele. See aitaks liikmesriikidel tugevdada riigisisese arutelu tagasisideprotsesse.

Komisjon on valmis abistama liikmesriike sihtrühmadega tehtava töö alustamisel konkreetsetel Euroopa teemadel.

5. Rahastamine

Ulatuslikule Euroopa tulevikku käsitlevale arutelule tuleb anda kohast finantsabi. Komisjoni eesmärk on abistada liikmesriike ja kodanikuühiskonda üksikalgatuste toetamise teel.

2005. aasta algul eraldati üheksa miljonit eurot Euroopa tuleviku üle peetava arutelu jaoks programmi „Prince“ eelarvereal (eelarverida 250302). Kõik liikmesriigid on saanud teatavat rahalist toetust ratifitseerimisprotsessi ajal juba eraldatud pisut vähem kui kuuest miljonist eurost. Komisjoni arvates tuleb ülejäänud vahendeid kasutada liikmesriikide ja kodanikuühiskonna algatuste toetamiseks.

Seetõttu toetab komisjon Euroopa Parlamendi kavatsust näha projekti „Prince“ eelarvereal 2006. aastaks ette veel kuus miljonit eurot.

6. Kokkuvõte

Riikides Euroopa põhiseaduse ratifitseerimise üle peetud arutelu näitas, et kuigi endiselt toetatakse Euroopa Liidu liikmeks olekut, tugevneb demokraatlikust protsessist kaugenemise tunne.

Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid on esitanud avalduse, milles rõhutatakse vajadust kuulata kodanikke ja võimaldada laiemat arutelu.

Nüüd on saabunud aeg kodanikke kuulda võtta ja tegutseda. Käesolevas teatises on esitatud demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava sisu ja sellega hõlmatud probleemid. Selles rõhutatakse, et arutelu on loomult riigisisene, kuid soovitatakse ka tagasiside andmist liigendatud protsessina ja esitatakse rida algatusvõimalusi ühenduse tasandil.

D-kava eesmärk on Euroopa küsimustes saavutatud uue konsensuse selgitamine, süvendamine ja selle õiguspärasuse tagamine, kriitikale vastamine ja lahenduse leidmine juhtudel, kui ootusi ei ole täidetud. Ülaltoodut silmas pidades soovitab komisjon liikmesriikidel:

- võtta igas riigis niipea kui võimalik vajalikud meetmed riigisisese arutelu läbiviimiseks;

- teha koostööd komisjoni, teiste institutsioonide ja asutustega, et anda oma panus ja osutada riigisisese arutelu õhutamiseks nii tulemuslikku abi kui nad suudavad, sealhulgas külaskäigud riikidesse;

- leppida järgmiseks Euroopa Ülemkogu kohtumiseks kokku tagasisideprotsessis, et tagada kodanike murede ja ootuste teatavaks tegemine ning arvesse võtmine kokkuvõtete tegemisel Austria eesistumise ajal.

- FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Komisjoni panus järelemõtlemisperioodiks ja kauemakski: demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE / TEGEVUSPÕHISE EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomane poliitikavaldkond: 16 – PRESS JA TEAVE

Seonduvad meetmed (vastavalt 2006. aasta EEP liigendusele):

16 03 Avaliku arvamuse arengusuundade analüüs ja kodanikele mõeldud üldteabe väljatöötamine

3. EELARVEREAD:

3.1 Eelarverida koos nimetusega:

16 03 04 – Programm PRINCE – Arutelu Euroopa Liidu tuleviku üle

3.2 Meetme kestus ja finantsmõju:

Käesolevas teatises käsitletava D-kava rakendamist jätkatakse igal aastal ja selle raamistiku moodustab mitmeaastane finantsplaneering.

3.3 Eelarve tunnusjooned (vajadusel lisada ridu):

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

16 03 04 | Mittekohust. | Liigendatud | – | – | – | Nr 3 |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1 Rahalised vahendid

4.1.1 Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | 2006 | Järgnevad aastad[3] | Kokku |

Tegevuskulud[4] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | 6000 | --- | 6000 |

Maksete assigneeringud | b | 6,000 | --- | 6,000 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a | 6,000 | --- | 6,000 |

Maksete assigneeringud | b | 6,000 | --- | 6,000 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[5] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.3 | d | 0,810 | --- | 0,810 |

Meetme soovituslik kogumaksumus

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+d | 6,810 | --- | 6,810 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+d | 6,810 | --- | 6,810 |

4.1.2 Kooskõla finantsplaneeringuga

Ettepanek on 2005. aasta eelarve puhul olemasoleva finantsplaneeringuga kooskõlas.

D-kava rakendamist rahastatakse 2005. aastal pressi ja teabe peadirektoraadi sisevahendite ümberpaigutamise teel, mis on olemas programmi Prince eelarvereal.

2006. aastal kaetakse kava vajadused programmi Prince eelarverealt tingimusel, et eelarvepädevad institutsioonid eraldavad vajalikud assigneeringud. Tuleb märkida, et Euroopa Parlament on esitanud mitmeid muudatusi, et suurendada 2006. aasta EEPs selle eelarverea assigneeringuid.

D-kava rakendamine jätkub ka 2007. ja 2008. aastal. Nende aastate assigneeringud sõltuvad esialgse tagasiside tulemustest. Seetõttu ei ole neid käesoleva finantsselgituse tabelites esitatud. Nimetatud assigneeringud olenevad finantsperspektiivi 2007-2013 heakskiitmisest ja sellest tulenevast mitmeaastasest finantsplaneeringust.

4.1.3 Finantsmõju tuludele

Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele.

4.2 Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutised töötajad ja koosseisuvälised töötajad) – üksikasju vt punktis 8.2.1

Aastane vajadus | 2006 | Järgnevad aastad |

Personali arv kokku | 7,5 | --- |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1 Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Kuna Prantsusmaa ja Madalmaad lükkasid põhiseaduse lepingu rahvahääletusel tagasi, võttis Euroopa Ülemkogu 18. juunil 2005 vastu deklaratsiooni, milles soovitati järelemõtlemisperioodi. Komisjon esitas demokraatia, dialoogi ja diskussiooni põhimõtetest lähtuva D-kava, et innustada ELi demokraatlike institutsioonide ja tema kodanike vaheliste suhete teemal laiemat arutelu. Käesolevas komisjoni teatises tehakse ettepanek mitmete algatuste kohta, mille eesmärk on ergutada riiklikul ja üleeuroopalisel tasandil laiaulatuslikku diskussiooni. Algatustes tuleb võtta arvesse ka sihtrühmi (naised, noored, vähemused, töötud jt) ja kasutada sobivaid kommunikatsioonivahendeid. D-kava peab jätkuma ka pärast komisjoni ametiaja lõppemist.

Liikmesriikides asuvatel esindustel on siinkohal oluline roll.

5.2 Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime

Kavandatavate meetmete lisandväärtus seisneb selle tagamises, et diskussiooni käigus antud tagasiside kaudu oleks võimalik otseselt mõjutada Euroopa Liidu poliitikat. Seepärast teeb komisjon ettepaneku pakkuda abi diskussiooni soodustavate ürituste korraldamisel ja organiseerimisel. Võimalusel tuleb algatusi korraldada koostöös teiste ELi institutsioonide ja asutustega.

D-kava rakendatakse koostoimes Euroopa Liidu alase teabevahetuse parandamist käsitleva tegevuskavaga, mille komisjon võttis vastu 20. juulil 2005.

5.3 Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja seotud näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

D-kava eesmärgid haakuvad üldiselt komisjon üldeesmärkidega ning pressi ja teabe peadirektoraadi tegevuspõhise juhtimise ja tegevuspõhise eelarvestamise kohtaste tegevuseesmärkidega.

Siinkohal on esitatud need D-kavas nimetatud meetmed ja eesmärgid, millel on mõju pressi ja teabe peadirektoraadi eelarvele ja / või inimressurssidele.

Liikmesriikides asuvatel komisjoni esindustel on oluline roll kõigi alljärgnevate eesmärkide ja meetmete elluviimisel.

1. Tegevuseesmärk nr 1: abi siseriiklikule arutelule

●Panus pressi ja teabe peadirektoraadi tegevuspõhise juhtimise eesmärkide ja komisjoni üldeesmärkide saavutamisse

Eesmärk saavutatakse järgmiste meetmete abil, mis kuuluvad kõik pressi ja teabe peadirektoraadi üldeesmärkide ja olemasolevate tegevuspõhise eelarvestamise eelarveridade alla:

1.1 . Siseriikliku arutelu korraldamine: saavutatakse komisjoni abi kaudu siseriikliku arutelu edendavate ürituste korraldamisel.

1.2. Tagasisideprotsess: saavutatakse eelkõige Euroopa Liidu teemalise konverentsi korraldamise kaudu 9. mail 2006.

●Meetmed/oodatavad tulemused/oodatav mõju/näitajad

Tegevuseesmärgi alapunkt / tegevus | Viide D-kavas | Meetmed | Oodatavad tulemused / mõju | Näitajad |

1.1 Siseriikliku arutelu korraldamine | 3.1. | Abi arutelu edendavate ürituste korraldamisel | Arutelu korraldamine igas liikmesriigis. Piirkondlike algatuste soodustamine ja liikmesriikide parlamentide kaasamine | Korraldatud arutelude arv. Liikmesriikide aruanded |

1.2 Tagasisideprotsess | 3.3. | Euroopa Liidu teemalise konverentsi korraldamine mais 2006 / üldkokkuvõte | Teabevahetus arutelu esimeste tulemuste üle ja suunised 2006. aasta juuni Euroopa Ülemkogu ettevalmistamiseks | Konverentsil osalejate arv. Eel- ja järelhindamine |

2. Tegevuseesmärk nr 2: laialdase avaliku arutelu soodustamine

●Panus pressi ja teabe peadirektoraadi tegevuspõhise juhtimise eesmärkide ja komisjoni üldeesmärkide saavutamisse

Eesmärk saavutatakse järgmiste meetmete abil, mis kuuluvad kõik pressi ja teabe peadirektoraadi üldeesmärkide ja olemasolevate tegevuspõhise eelarvestamise eelarveridade alla:

2.1 . Volinike külaskäigud liikmesriikidesse: eesmärk saavutatakse Euroopa Liidu alase teabevahetuse parandamist käsitleva komisjoni tegevuskava raames.

2.2. Komisjoni esinduste avamine üldsusele: eesmärk saavutatakse komisjoni esinduste abiga sagedaste teabekohtumiste ja avalike arutelude korraldamise teel.

2 . 3. Europe Direct keskuste kasutamine piirkondlikeks üritusteks: saavutatakse Euroopa Liidu alase teabevahetuse parandamist käsitleva komisjoni tegevuskava raames.

2.4. Euroopa demokraatia ümarlaud: saavutatakse eelkõige Euroopa demokraatia ümarlaua asutamise ja riigisiseste koosolekute korraldamise teel.

2.5. Euroopa hea tahte saadikud: saavutatakse Euroopa Liidu alase teabevahetuse parandamist käsitleva komisjoni tegevuskava raames.

●Meetmed/oodatavad tulemused/oodatav mõju/näitajad

Tegevuseesmärgi alapunkt / tegevus | Viide D-kavas | Meetmed | Oodatavad tulemused / mõju | Näitajad |

2.1. Volinike külaskäigud liikmesriikidesse | 4.1.1. | Volinike külaskäigud liikmesriikidesse, tihedam suhtlemine piirkondlike ja kohalike massiteabevahenditega, teabevahetusmeetmed | Volinike tuntuse ja nendesse suhtumise paranemine liikmesriikides, kvaliteetsem ja sihtrühmi paremini arvestav teave, kodanikulähedus | Kajastamine massiteabevahendites, kodanike teadmiste paranemine ELi kohta |

2.2. Esinduste avamine üldsusele | 4.1.3. | Igakuiste teabeürituste korraldamine ja riigisisene arutelu sihtrühmadega | Ühenduse institutsioonide lähemale toomine kodanikele. Viimaste tähelepanelikum ärakuulamine liikmesriikides | Liikmesriigis korraldatud kohtumiste/avalike arutelude arv. Osavõtjate arv |

2.3. Europe Direct keskuste kasutamine piirkondlikeks üritusteks | 4.1.4. | Europe Direct teabepunktide võrgustiku edendamine | Tagasiside kogumine eri sihtrühmadelt kohalikul tasandil. Kodanikulähedus ja tema parem teavitamine | Korraldatud ürituste ja käsitletud teemade arv. Osavõtjate arv. Eel- ja järelhindamine |

2.4. Euroopa demokraatia ümarlaud | 4.1.5. | Euroopa ümarlaua loomine. Riigisiseste ümarlaudade korraldamine | Komisjoni ja teiste institutsioonide poliitiline dialoog kodanikega | Toimunud ümarlaudade arv. Kaasatud sihtrühmad ja osavõtjate arv. Eel- ja järelhindamine |

2.5. Euroopa hea tahte saadikud | 4.1.6. | Paljudele sihtrühmadele huvi pakkuvate ürituste korraldamine. Nende kajastamine massiteabevahendites | Liitu suhtumise ja tema poliitika tundmise parandamine. Kodanikulähedus | Ürituste arv. Osavõtjate arv. Kvaliteetne kajastamine massiteabevahendites |

3. Tegevuseesmärk nr 3: kodanike demokraatlikus protsessis osalemise edendamine

●Panus pressi ja teabe peadirektoraadi tegevuspõhise juhtimise eesmärkide ja komisjoni üldeesmärkide saavutamisse

Eesmärk saavutatakse järgmiste meetmete abil, mis kuuluvad kõik pressi ja teabe peadirektoraadi üldeesmärkide ja olemasolevate tegevuspõhise eelarvestamise eelarveridade alla:

3.1. Tulemuslikuma nõupidamise edendamine: saavutatakse Euroopa Liidu alase teabevahetuse parandamist käsitleva komisjoni tegevuskava raames.

3 . 2. Euroopa kodanike projektide toetamine: saavutatakse piirkonnaüleste vaekogude korraldamise teel.

3.3. Nõukogu avatumaks muutmine: eesmärk saavutatakse nõukogu ja ELi eesistujariigi algatuste kaudu.

3.4. Uue tehnoloogia kasutamine valimisaktiivsuse tõstmiseks: eesmärk saavutatakse ühismeetmete teel, mis viiakse läbi Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide asutuste koostöös.

● Meetmed/oodatavad tulemused/oodatav mõju/näitajad

Tegevuseesmärgi alapunkt / tegevus | Viide D-kavas | Meetmed | Oodatavad tulemused / mõju | Näitajad |

3.1. Tulemuslikuma nõupidamise edendamine | 4.2.1. | Olemasolevate vahendite optimaalne ärakasutamine, et saada üldsuselt tagasisidet | Ettepanekute ja tagasiside arvestamine ELi poliitika väljatöötamisel | Läbiviidud nõupidamiste arv ja tase. Kaasatud sihtrühmad. Eel- ja järelhindamine |

3.2. Euroopa kodanike projektide toetamine | 4.2.2. | Piirkonnaüleste vaekogude korraldamine. Piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele esitatavad soovitused / aruanded | Usalduse tõstmine poliitika vastu. Kodanike osaluse suurendamine | Esindatud piirkondade arv / vaekodade arv / osavõtjate arv / eel- ja järelhindamine |

3.3. Nõukogu avatumaks muutmine | 4.2.3. | Nõukogu ja teiste institutsioonide töö avatus. Üldsuse juurdepääs hääletamisele | Nõukogu otsuste omaksvõtt üldsuse hulgas. Tema kui seadusandja ja teiste institutsioonide rolli mõistmine | Avatuse saavutamiseks võetud meetmed / muudatused töökorras |

3.4. Valimisaktiivsuse tõstmine | 4.2.4. | Institutsioonidevahelise töörühma loomine | Usalduse tõstmine demokraatlikult valitud institutsioonide vastu | E-valimissüsteemi parandamine / valimisaktiivsus |

4. Tegevuseesmärk nr 4: dialoogi loomine Euroopa poliitikavaldkondade üle

●Panus pressi ja teabe peadirektoraadi tegevuspõhise juhtimise eesmärkide ja komisjoni üldeesmärkide saavutamisse

Eesmärk saavutatakse järgmiste meetmete abil, mis kuuluvad kõik pressi ja teabe peadirektoraadi üldeesmärkide ja olemasolevate tegevuspõhise eelarvestamise eelarveridade alla:

4.1. Volinike kättesaadavus riigi parlamendile: saavutatakse Euroopa Liidu alase teabevahetuse parandamist käsitleva komisjoni tegevuskava raames.

4 . 2. Eurobaromeeter Euroopa tuleviku kohta: saavutatakse uue Eurobaromeetri uuringu kaudu.

4.3. Internet: saavutatakse Euroopa Liidu alase teabevahetuse parandamist käsitleva komisjoni tegevuskava raames ja sellega koostoimes.

4.4. Keskendumine sihtrühmadele: saavutatakse Euroopa Liidu alase teabevahetuse parandamist käsitleva komisjoni tegevuskava raames.

●Meetmed/oodatavad tulemused/oodatav mõju/näitajad

Tegevuseesmärgi alapunkt / tegevus | Viide D-kavas | Meetmed | Oodatavad tulemused / mõju | Näitajad |

4.1. Volinike kättesaadavus riigi parlamendile | 4.1.2. | Volinike selgitused liikmesriikide parlamentidele ELi poliitika kohta | ELi teemalise arutelu hõlbustamine. ELi institutsioonide töö avatumaks muutmine | Parlamentides toimunud kohtumiste / arutelude arv |

4.2. Eurobaromeeter Euroopa tuleviku kohta | 4.3.1. | Eurobaromeetri uuringu koostamine Euroopa tuleviku kohta | Kodanike seisukohtade analüüsimine ja nende ootused Euroopa projektilt | Tõendid uuringu tulemuste arvestamise kohta. Küsitletud rühmade iseloomustus |

4.3. Internet | 4.3.2. | Arutelu jaoks uue veebisaidi väljaarendamine | Interaktiivne ja arutelu soodustav teabevahetus, saidi külastatavus, terviklikkus ja otsingumootorite tõhusus | Veebisaidi külastuste arvu kasv / süsteemi areng |

4.4. Keskendumine sihtrühmadele | 4.3.3. | Sihtrühmade kasutamine liikmesriikides | Nõupidamismehhanismide tugevdamine | Sihtrühmade arv. Vastuste arv. Tulemuste integreerimine |

5.4 Rakendusmeetod

Tsentraliseeritud haldamine:

otse, haldajaks on komisjon.

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvesüsteem

Uued meetmed lülitatakse nende komisjonisiseste tegevusaruannete süsteemi, mida kasutatakse juba olemasolevate meetmete puhul.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Volinikud kiitsid 20. septembril 2005 D-kavale pühendatud seminari käigus heaks üldsuunised, millest nimetatud kava puhul tuleb lähtuda. Kava finantsselgituses on osutatud lisavahenditele, mida pressi ja teabe peadirektoraat vajab.

Teatise alusel võetavate rakendusmeetmete tulemuste kohta koostatakse pressi ja teabe peadirektoraadi hindamise põhjal analüüs.

6.2.2. Vahe- või järelhindamise järel võetavad meetmed

2006. aasta aprillis peaks käivituma tagasisideprotsess, mille põhjal on võimalik teha esimesi järeldusi. Komisjon korraldab 9. mail 2006 Euroopa Liidu teemal konverentsi „Euroopa päev“, et arutada koos kodanikuühiskonna, kodanike ja valitud esindajate ning muude liidu institutsioonide ja organisatsioonidega Euroopa tuleviku üle. Konverentsil püütakse teha esimesi ühisjäreldusi Euroopa Liidu tasandil toimuva arutelu kohta. 2006. aasta mais koostab komisjon üldkokkuvõtte arutelude kohta kõigis liikmesriikides.

See võimaldab 2006. aasta juunis toimuval Euroopa Ülemkogu istungjärgul Austrial eesistujariigina juhtida kokkuvõtete tegemist, nagu on osutatud riigipeade ja valitsusjuhtide deklaratsioonis.

6.2.3. Tulevase hindamise tingimused ja sagedus

2006. aasta juunis toimuva Euroopa Ülemkogu tulemuste põhjal võidakse 2007. aasta alguses paluda uuesti tagasisidet, mis aitaks komisjonil koostada strateegia ja poliitika kohta vahearuande.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Kohaldatakse eelarve täitmisega, eriti järelevalvemeetmetega, seotud finantseeskirjade sätteid.

8. TÄPSEMAD ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulude järgi (kulukohustuste assigneeringud eurodes)

Alljärgnevas tabelis esitatud kulud kajastavad D-kavas nimetatud meetmete elluviimiseks vajalikke vahendeid.

Kuna teatav arv D-kavas kirjeldatud meetmeid viiakse ellu koostoimes komisjoni tegevuskavaga, milles käsitletakse Euroopa Liidu alase teabevahetuse parandamist, tuleb samuti tähele panna, et siinkohal on esitatud vaid nende meetmete kulud, mis ei kuulu nimetatud tegevuskavasse.

( eurodes)

Eesmärkide, meetmete ja saavutuste / väljundite nimetused | Saavutuse / väljundi liik | Keskmine kulu | 2006 | KOKKU |

Saavutuste / väljundite arv | Kulud kokku | Arv | Kulud kokku |

Eesmärgi nr 1 vahesumma | 900 000 | 900 000 |

Eesmärgi nr 2 vahesumma | 2 400 000 | 2 400 000 |

Eesmärgi nr 3 vahesumma | 2 100 000 | 2 100 000 |

Eesmärgi nr 4 vahesumma | 600 000 | 600 000 |

KULUD KOKKU | 6 000 000 | 6 000 000 |

8.2. Halduskulud

8.2.1. Personali arv ja liik

Ametikohtade liigid | Personal, kes määratakse meetme haldamiseks olemasolevaid vahendeid kasutades (ametikohtade / täistööajale taandatud personali arv) |

PRESSI JA TEABE PEADIREKTORAAT (peakorter) |

2006 | Järgnevad aastad |

Ametnikud või ajutised töötajad[6] (16 01 01) | A*/AD | 3 | --- |

B*, C*/AST | 4,5 | --- |

KOKKU | 7,5 |

Meetme elluviimiseks kasutatakse 2005. aastal Euroopa Liidu tuleviku töörühmale eraldatud inimressursse, nii et personalivajadused ei muutu või kaetakse koosseisuliste töötajate ümberpaigutamise teel.

8.2.2. Personali allikad (koosseisulised töötajad)

Pikendatakse praegu programmi haldamiseks määratud ametikohti. Kõiki ametikohti pikendatakse.

8.2.3. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali liik | 2006 | Järgnevad aastad |

Ametnikud ja ajutised töötajad (16 01 01) | 0,810 | --- |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud | 0,810 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutised töötajad (16 01 01)

(Eurodes) 108 000 aastas x 7,5 ametnikku = 810 000 aastas

(vrd finantsselgituste koostamise suunised veebisaidil Budg Web)

[1] Komisjoni Euroopa alase teavitamise parandamise tegevuskava, SEK(2005) 985, 20.7.2005.

[2] http://europa.eu.int/comm/public_opinion/archives/eb/eb63/eb63_en.htm

[3] D-kava rakendamine jätkub 2007. ja 2008. aastal, kuid selleks vajalike assigneeringute täpne suurus määratakse kindlaks siis, kui on teada tagasiside tulemused.

[4] Kulud, mis ei kuulu asjaomase 16 jaotise peatüki 16 01 alla.

[5] Kulud, mis kuuluvad peatüki 16 01 alla, v.a artiklid 16 01 04 ja 16 01 05.

[6] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

Top