3.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 28/29

1.1

Kõnealune programm julgustaks eri riikide kodanike ja nende organisatsioonide vahelist koostööd, et kohtuda, koos tegutseda ja töötada Euroopa tasandil välja oma ideed, mis ulatuvad kaugemale ühe riigiga piirduvast visioonist ning mis austavad kodanike mitmekesisust. Vastastikune mõistmine, solidaarsus ja Euroopasse kuulumise tunne on kodanike kaasamise olulised vahendid.

1.2

Kavandatav programm tagab praeguse kodanikuosaluse programmi jätkuvuse ning samas avab tee uutele tegevustele, pakkudes teatavat paindlikkust, et olla valmis tulevaste arengutega kohanemiseks.

1.3

Vastavalt ettepanekule on kavandatava programmi üldeesmärk:

1.4

Võttes arvesse praegust olukorda ja kindlaksmääratud vajadusi, pakub komisjon välja järgmised riikidevahelisel tasandil rakendatavad erieesmärgid:

1.5

Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks on ette nähtud kolme liiki meetmed. Meede 1: Aktiivsed Euroopa kodanikud (sõpruslinnade koostöö, kodanike projektid ja toetusmeetmed); Meede 2: Aktiivne kodanikuühiskond Euroopas (struktuuriabi Euroopa poliitika uurimisorganisatsioonidele, struktuuriabi kodanikuühiskonna organisatsioonidele Euroopa tasandil, toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide algatatud projektidele); Meede 3: Üheskoos Euroopa heaks (Avalikkuse teravdatud tähelepanu all olevad sündmused, uuringud, teavitamis- ja teabelevitamisvahendid).

2.1

Komisjon teeb ettepaneku muuta Euroopa kodakondsus ELi tegevuse prioriteediks (1). Kõnealune prioriteet on EMSK jaoks mitte üksnes õige, vaid hädavajalik ja Euroopa ülesehitamise jätkamise seisukohast otsustava tähtsusega. Vähene osalemine viimastel Euroopa Parlamendi valimistel, mida mainitakse programmi selgituses, pole kõnealuse kiireloomulise vajaduse ainus näitaja. Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise ebaõnnestumine tõendab, et Euroopa kodanike vähese kaasatuse ja osaluse tulemus Euroopa ülesehitamise protsessis on umbusaldus institutsioonide suhtes, mis võib viia eitava suhtumiseni.

2.2

Kõnealune olukord on erineval määral ühine kõigil liikmesriikidel ning puudutab praegu või edaspidi ka kandidaatriike. Seetõttu on tervitatav, et kõnealune programm on kehtib võrdsetel alustel nende kõigi jaoks.

2.3

Isegi kui nõrk kohanemine juba olemasoleva Euroopa reaalsusega ei väljendu ühte moodi ning pole sama intensiivne igas liikmesriigis, tingituna muuhulgas eri riikide valitud erinevast ratifitseerimismenetlusest, on ta siiski erineval määral olemas igas liikmesriigis.

2.4

Isegi kui on tegemist Euroopa tasandil mõnel juhul vägagi intensiivse aruteluga, — eriti just maades, kus oli võimalik valida põhiseaduse lepingu ratifitseerimine rahvahääletuse teel — on selle sisuks rahvuslik identiteet ja rahvuslik kodakondsus (ning nende säilitamine, mil sageli ei puudu kaitsev või rahvuslik alatoon) ning mitte saavutatu ega edusammud, mida põhiseaduse leping ette näeb. Eriti puudutab see sotsiaalpoliitika valdkonda (teema, mida õigustatult peetakse kodakondsuse tähtsaimaks teguriks) ja demokraatliku poliitika valdkonnas (mis on ummikusse pidevalt valitseva, kuid suurel määral õigustamata suhtumisega Euroopasse kui ebademokraatlikku ja bürokraatlikku nähtusse, mis peaaegu automaatselt eemaldab kodanikud otsuste tegemise protsessist).

2.5

Väljapakutud programm aastateks 2007-2013 katab ajavahemiku, mil kõik liikmesriigid on ühel või teisel viisil põhiseaduse lepingu kas ratifitseerinud või mitte. Kavandatud programmi avalik arutamine ja vastuvõtmine praegustes tingimustes ei jäta otseselt mõjutamata Euroopa kodakondsuse küsimust, mis on keskne ning ajakohane. Siiski kordab programm, mis on kavandatud ajavahemikuks 2007-2013, liiga suurel määral nõukogu otsust 2004. aastast (2). Programmi jaoks on eraldatud liiga vähe rahalisi vahendeid ning meetodid, mida programmis edendatakse, isegi kui need on osutunud tõhusateks, pole piisavalt uuenduslikud üha selgemate väljakutsete jaoks. Sellele vaatamata on probleemile vaja lahendust praegu ja lapsed, kes sünnivad täna, on 2013. aastal kaheksaaastased ning nende kui tulevaste Euroopa kodanike mõttelaad on juba osaliselt välja kujunenud.

2.6

Komitee on veendunud, et praegune olukord ja käimasolev arutelu uue programmi 2007-2013 kohta teemal “Kodanikud Euroopale” on erakordselt soodsad, et lõpuks tegeleda Euroopa kodakondsuse küsimusega ning lõpetada see pisut banaalne arutelu ühtsusest mitmekesisuses, mis ettevaatamatuse korral edendab üksnes mitmekesisust või isegi mitteühtsust. Komitee toetab ettepanekut, pikendada programmi 2004-2006 kehtivusaega, ootamata ära välishindamise aruannet, mis on ette nähtud hiljemalt 2006. aasta lõpuks (hindamine tuleb siiski läbi viia). EMSK soovib kõnealuse olulise programmi raames endale olulist osa ning vahendaja rolli. Komitee arvates peab kõnealune programm tagama praeguse kodanikuosaluse programmi jätkuvuse, kuid jagab suurel määral parlamendi ja teatud kodanikuühiskonna organisatsioonide kriitikat käimasoleva kodanikuosaluse programmi tagasihoidlike eesmärkide kohta. Komitee ettepanekute eesmärk on seega vältida praegu käimasoleva programmi muutmist programmiks 2007-2013 .

2.7

Vastupidiselt ootustele, mida tekitavad programmis on ära toodud arvukad eesmärgid ning kavandatud meetmed, ei kata programm kõiki Euroopa kodakondsusega seotud probleeme, võttes arvesse praeguse programmi väheseid rahalisi vahendeid.. Eriti oluline lüli on seetõttu aktiivne Euroopa kodakondsus, mis väljendub kodanike võimes iseseisvalt organiseeruda, teostamaks poliitilist võimu ja võtmaks poliitilist vastutust, tagades seega üldkasutatavate hüvede kaitsmise ja arengu (3). EMSK rõhutab, et eraldatud eelarvevahendid (235 miljonit eurot seitsme aasta peale!) jäävad kehtima sõltumata Euroopa Liidu finantsperspektiivi teemalise arutelu lõppjäreldustest.

2.8

Olukord nõuab ja ka võimaldab kvalitatiivset hüpet. Sellest seisukohast lähtudes sooviks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et algatataks taustauuring kodanike Euroopa Liitu kuulumise tunde kohta, või vähemalt koondataks juba läbi viidud uuringute materjal, et saada piisavalt täpne ülevaade.

2.9

Komitee leiab, et “Euroopa kodanike ja institutsioonide vahele tekkinud teatav distants ning kodanike raskused enese määratlemisega Euroopa integratsiooni protsessis (4)” on vasturääkivus, mis lisaks tegelikule teadmatusele ja arusaamatustele ühenduse toimimisviisi ja talle omase loogika kohta ning vaieldamatutele rahvuslikele ja protektsionistlikele tagasilöökidele, mis on seotud mitmesuguste üleilmastumise protsessist tulenevate objektiivsete ja subjektiivsete ohtude ja hirmudega, annab tunnistust Euroopa kodakondsuse puudulikust tunnustamisest olemasoleval kujul ning eriti selle aktiivseimaid ja organiseeritumaid vorme.

2.10

Sellest lähtuvalt võiks väita, et piisavalt pole esile tõstetud tugevdatud koostöö, liikuvuse kõikide vormide (vaatamata sellele, et ELi poolt antud võimalusi täielikult ära ei kasutata), piiride täielikku kaotamise, ühisraha, ühtse turu tähendust — Euroopa kodanike ühist identiteeti pole mõistetud, kuna seda pole sõnades väljendatud (5). Kuid Euroopat väljast poolt vaadeldes, reisides või elades väljaspool Euroopat, on selgelt näha, et tõeliselt euroopalik elustiil “european way of life” on kõikjal selgelt määratletud ning atraktiivne.

2.11

Praegu ei tohiks rahvusliku identiteedi rõhutamine varjutada juba saavutatud ühtekuuluvuse ja Euroopa elukvaliteedi, demokraatlike ja kodanikke kaasavate vormide kõrget taset. Ambitsioonikam aktiivse Euroopa kodakondsuse programm võib vähendada, summutada ja ümber muuta rahvusliku identiteedi rõhutamist.

2.12

Igal juhul leiab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et olukord aktiivse Euroopa kodakondsuse problemaatika jaoks on äärmiselt soodne, vaatamata raskustele või ajutistele ummikutele, mis võivad tekkida praeguste põhiseaduse lepingu ratifitseerimist ning Euroopa ülesehitamise järgmist kindlasti ärevat etappi puudutavate väitluste käigus. Komitee leiab ka, et selle küsimusega seotud programmi 2007.–2013. tuleb näha ja vajaduse korral muuta nii, et see soodustaks olukorda, kus kodanikud huvituksid vaatamata oma seisukohale jälle Euroopast, oma võimalusest otseselt ning vabatahtlike organisatsioonide kaudu osaleda ELi otsuste tegemisel.

2.13

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb ettepaneku pidada avatud sümpoosion, mis võimaldaks käsitleda Euroopa kodakondsuse problemaatikat täies ulatuses uues kontekstis, kõnealune mõiste sügavuti läbi mõelda ning mitte piirduda arvukate programmide väljatöötamisega, mis pole piisavalt arusaadavad ega tõhusad. EMSK võiks olla kõnealuse sümpoosioni korraldaja. Komitee tunneb heameelt komisjoni positiivse suhtumise üle kõnealusesse algatusse (6).

3.1

EMSK kui Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonna esindaja, kellele viidatakse selgelt EÜ asutamislepingutes, hindab seda, et tal paluti programmi kohta arvamus koostada, kuigi konsulteerimistaotlus ei olnud kõnealusel juhul kohustuslik. Samas on komitee seisukohal, et nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatud ettepaneku kohta oleks komitee arvamust võinud küsida juba palju varem. Programmi üle toimus küll 2004. aasta detsembrist 2005. aasta veebruarini ulatuslik internetipõhine arutelu (umbes 1000 vastust) ning 3. ja 4. veebruaril 2005 nõuandefoorum (350 osavõtjat). Kui Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele antaks olulisem nõuandev roll juba varases etapis (tagantjärele arvamuse küsimise asemel), aitaks see võidelda mitmete põhjustega, mis on viinud selleni, et Euroopa kodanikud tunnevad võõrandumist konkreetsetest, individuaalsetest või organiseeritud võimalustest osaleda tõeliselt Euroopa Liidu otsustusprotsessis.

3.2

EMSK-l on kahju, et programmis, mis käsitleb komisjoni kolme lahenduste tüüpi probleemile, miks kodanikud tunnevad eemaldumist Euroopa institutsioonidest, ei käsitleta teemat terviklikult. Kuigi EMSK arvates on oluline, et lahendused liigitatakse teemade kaupa, teeb ta ettepaneku, et kõnealused kolm lahenduste tüüpi ühendataks koondprogrammi alla, mis võimaldab käsitleda teema kõiki aspekte ning ühiseid eesmärke — ühtsust ja vastastikust täiendavust.

3.3

Kodanike teavitamine Euroopa institutsioonidest, teabekampaania Euroopat puudutavatest küsimustest, teadlikkus Euroopa kodakondsusega kaasnevatest õigustest ning ühtekuuluvustunne ja Euroopa identiteet moodustavad terviku. Kuigi komisjoni programmis räägitakse sellest, et kõnealune programm ning ühenduse muud programmid ja meetmed täiendavad üksteist, käsitletakse nimetatud põhiküsimust ebamääraselt ega mainita seda, kuidas tagada eesmärkide ja tegevuste kooskõla. Kui kolme kõnealust aspekti piisavalt ei käsitleta, on raske parandada ühtekuuluvustunde ja Euroopa identiteedi väga viletsat olukorda.

3.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tahaks olla kindel, et paralleelselt juba käesoleva eriprogrammiga korraldatakse jõulist teavitustööd ja teabekampaaniaid Euroopa institutsioonide ja Euroopa kodanike õiguste kohta. See peab hõlmama teavet EMSK olemasolu ja tema erilise rolli kohta, mida Euroopa Liidu teiste institutsioonide teavitustöös liiga vähe rõhutatakse. Samuti EMSK-l tuleb oma teavitustöö radikaalselt ümber korraldada, kuna see ei vasta rollile, millele komitee aktiivse Euroopa kodakondsuse edendamise väljapaistvaim esindajana pretendeerib.

3.5

Kuigi tundub, et esitatud programmis tunnistatakse kodanike kaugenemist Euroopa Liidu institutsioonidest ja nende raskusi osalemisel Euroopa integratsiooni protsessis, ei võeta siiski arvesse kõiki tagajärgi. Seda on näha juba keelekasutusest, kuigi on teada, et identiteedi- ja osalemiskriisi sõnastamine ise võib kriisi ületamisel olulist rolli mängida. Seega ei ole eriti veenev esitleda nii tagasihoidlike rahaliste vahenditega programmi ning väita, et see on vahend, mille abil “asetatakse kodanikud Euroopa integratsiooniprotsessi keskmesse”. Kes seda usub? Samuti on keeruline — võttes siinkohal jälle arvesse, kui palju on kaalul (mida on hästi kirjeldatud programmi põhjendustes) — leida suuri uuendusi, mis aitaksid praegust süsteemi tõepoolest muuta, välja arvatud mõned olulised edusammud (mitmeaastased projektid, kogemuste vahetamine, partnerlussuhete laiendamine, abisaajate piirangute vähendamine ja suurürituste toetamine, eriti kultuuridevahelise dialoogi kontekstis).

3.6

Üldmulje on, et tegu on liiga selge jätkuga 2004.–2006. aasta programmile. Järjekordne struktuuriabi teatud hulgale programmis mainitud organisatsioonidele, mis järgivad Euroopa üldise huvi eesmärki, tuleks asendada avaliku rahastamishanke menetlusega, mille aluseks on selged ja läbipaistvad kriteeriumid. Väljendi “Euroopa üldine huvi” kasutamine eeldab selle selgitamist.

3.7

EMSK on täielikult teadlik sellest, et programm on mõeldud spetsiaalselt ühendustele ja valitsusvälistele organisatsioonidele, millel erinevalt teistest kodanikuühiskonna organisatsioonidest (eelkõige erinevalt tööturu osapooltest) puudub juurdepääs teistele programmidele ja menetlustele, mis võimaldavad neil anda märkimisväärse panuse aktiivse Euroopa kodakondsuse edendamisse.

Programm peab olema teoreetiliselt ja praktiliselt avatud tööturu osapooltele ja teistele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, eneseabi ühingutele ja ühistutele, et vastata nendele selgesõnalisele soovile täita kõnealuses protsessis erilist ja nähtavat rolli. Vastutasuks peavad tööturu osapooled olema valmis tegema tihedamat koostööd ühenduste ja valitsusväliste organisatsioonidega teiste eelarveridade osas.

3.8

EMSK rõhutab taas kord pakilist vajadust määratleda avatud Euroopa kodakondsus, mis annab teatud õigusi ning on kättesaadav kõigile, kes viibivad Euroopa Liidus alaliselt või pikemat aega (7). Põhiõiguste harta haaramine Euroopa põhiseaduse lepingusse ning Euroopa Liidu liitumine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga eeldavad, et tunnustataks “kodanike” kodakondsust, mis on praegu vaid Euroopa Liidu liikmesriikide kodakondsuse alusel antavast Euroopa kodakondsusest suhteliselt sõltumatu. Kui tahetakse tõepoolest saavutada tõelist Euroopa identiteeti ja kodakondsust ning seda, et kodakondsus ei tähendaks lihtsalt abstraktset Euroopa kodakondsust lisaks liikmesriikide kodakondsusele, tuleks see esimene samm kõigi Euroopa Liidu territooriumil alaliselt elavate inimeste osaluskodakondsuse poole seadustada.

3.9

EMSK arvates on jätkuvalt raske teha kõnealuses olulises valdkonnas tõelisi edusamme, kui Euroopa kodakondsusele ei arendata järk-järgult välja konkreetset materiaalset alustuge. Kõnealune tugi ei saa põhineda ainuüksi riiklikul kodakondsusel. Meid ühendava Euroopa kodakondsusega antavate õigustega peab kaasnema rida kohustusi. Seetõttu on kodanike osalemise edendamist võimaldava seadusandliku vahendi kasutamata jätmine Euroopa kodakondsust toetavate materiaalsete erivahendite puudumisel küll mõistetav, kuid siiski vaieldav, kui on võetud suund selle kodakondsusega kaasnevate eriõiguste ja kohustuste kehtestamisele, olgu kas või järk-järgult. EMSK on seisukohal, et kõnealustes valdkondades on vajalikud edusammud, hoolimata valitud materiaalsetest või sümboolsetest vahenditest. Toetusvahenditeks võiksid lisaks komisjoni juba pakutud Euroopa noorte tsiviilteenistusele olla näiteks kodanike väike, kuid isiklik panus Euroopa eelarvesse (mööndavasti tegu raske küsimusega), ja/ või rahvaesindajate valimine ühel ja samal päeval kõikides riikides, mis haaraks kõiki Euroopa Liidu liikmesriike.

4.2.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates tuleks selle programmiosa tähtsust tunduvalt suurendada. Kohtumine ja koostöö rahvusvahelisel tasandil ongi Euroopa kodakondsuse alus. Seega leiab EMSK, et kuigi Euroopa ühingute, eneseabi ühingute ja sihtasutuste põhikirja küsimus ei ole kõnealuse programmi teema, tuleks programmi toetava meetmena leida lõplik lahendus, et arendada solidaarsust ja vastastikust koostööd, eelkõige vabatahtliku tegevuse raames.

4.2.2

EMSK arvates ja kõnealusest programmist lähtuvalt on otsustava tähtsusega üle-euroopaliste võrgustike tugevdamine. Siiski nõuab EMSK taas kord, et kõigil üle-euroopalistel võrgustikel oleks võrdsed võimalused saada struktuuriabi ilma teatud organisatsioone eelistamata, olgugi et komisjon juba jälgib, et kellelegi ei antaks “vabapääset” ja et projektid oleksid mõõdetavad. Lisaks on kõigi projektide (ka väikeste) rahastamine väga oluline, kuna see annab riiklikele ja kohalikele organisatsioonidele, kes on otseses kontaktis kodanikega, Euroopa mõõtme ning aitab ületada lõhet kodanike ja Euroopa institutsioonide vahel. Samuti tervitab EMSK asjaolu, et programm võimaldab väikeste projektide rahastamisega laiendada riiklikest võrgustikest tulenevaid rahvusvahelisi algatusi, isegi kui algatused ei kata kõik liikmesriike.

4.2.3

EMSK on äärmiselt mures võimaluse pärast, et sellised komisjoni ettepanekud nagu vabaduse, turvalisuse ja õiguse peadirektoraadi oma (8), võiksid turvalisuse ja terrorismivastase võitluse nimel viia selleni, et valitsusvälised organisatsioonid ja ühingud satuvad üldise kahtluse alla. Selle põhjuseks on asjaolu, et oma olemuselt sobivad need kõnealuste nähtuste sisseimbumiseks ning liigbürokraatlike menetluste tõttu võib tõendamiskohustus langeda ühingutele. Kui olukord selliseks kujuneks, oleks see vastuolus programmi sätte ja mõttega.

4.2.4

EMSK leiab, et Regioonide Komiteele ja talle tuleks Euroopa Parlamendi nõusolekul usaldada selgesõnaliselt vastutus ühiskondlike organisatsioonide ja kohalike omavalitsustega konsulteerimise kooskõlastamise eest, nende arvamuste kokkuvõtmise ja nende teistele ühenduse institutsioonidele edastamise eest, samuti selle eest, et hoolitseda teabe jõudmise eest ka kõrgemale tasandile. Euroopa Parlament peaks kõnealusel teemal korrapäraselt ja ametlikult konsulteerima Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega.

4.2.5

Otsustava tähtsusega on püüd saavutada Euroopa Parlamendi ja Euroopa tasandil struktureeritud kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel ametlik partnerlus, mis poleks juhuslik ning mis põhineks erinevatele funktsioonidele vaatamata võrdsusel, olgugi et praegu oleme selleni jõudmisest ja selle ettekujutamisestki kaugel. Aktiivse Euroopa kodakondsuse programm peaks olema suunatud Euroopa institutsioonide hierarhia visiooni täielikule kaotamisele, kuna Euroopa kultuur on ka võimu ja pädevuste jagamise kultuur.

4.3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates peaks keskendumine Euroopa-sisesele kultuuridevahelisele dialoogile olema selle programmi peamine eesmärk. Praegu toimuv arutelu Euroopa põhiseaduse lepingu üle näitab, et on alahinnatud teadmatust Euroopa-siseste kultuurierinevuste osas, stereotüüpide suurt püsivust ja nende põhilisemate allikate, eriti õiguse ja põhiseaduse sageli vastandlikku olemust, mis määravad kõigi liikmesriikide maailmanägemuse. Samuti on alahinnatud kokkulangevusi eluviiside, väärtuste, maailmavaadete vahel ning veendumust, et Euroopa kodakondsuse küsimuses erineb homo europeus maailma kõigist teistest kodanikest. “Homo europeus” on inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse jagamatutel ja universaalsetel põhiväärtustel rajaneva Euroopa Liidu moraalse ja vaimse pärandi konkreetse rakendamise tulemus. See põhineb demokraatia ning õigusriigi põhimõtetel. Euroopa Liidu kodakondsuse kehtestamise ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega seab EL üksikisiku oma tegevuse keskmesse. Energiliselt tuleks propageerida avalikkuse teravdatud tähelepanu all olevaid sündmusi, teavitus- ja teabelevitusvahendeid ning uuringuid, mis ei too välja mitte üksnes reaalseid erinevusi (stereotüüpsete asemel), vaid ka euroopaliku eluviisi (“European way of life”) — viimast ehk isegi eelkõige. Euroopa kultuur ei põhine ainuüksi päritud väärtustel, vaid tuleneb ka Euroopa Liidu enese ülesehitamisest: ühtsest turust, ühisrahast ning Euroopa taasühinemisest iseenesega (laienemine Ida-Euroopa riikidesse). Ühtekuuluvustunde edendamiseks ja Euroopa identiteedi tõhusaks tugevdamiseks on aga olulise tähtsusega kodanike ja nende ühenduste tihe kaasamine nimetatud avalikkuse teravdatud tähelepanu all olevate sündmuste kavandamisse ja läbiviimisesse. Veelgi parem oleks, kui ideed tuleksid kodanikelt ja nende organisatsioonidelt endilt, kuna nad ise suudavad kõige paremini välja selgitada selle identiteedi, mis moodustab osa nende igapäevasest elust, olulised elemendid ja sümbolid.

4.3.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et komitee panus kultuuri ühiskondliku mõõtme edendamisse, Euroopa Parlamendiga alalise ja vajalike vahenditega varustatud partnerluse loomisse EMSK volituste raames on Euroopa kodanike kultuurilise identiteedi määratlemise ja kujunemise oluline tingimus. Kõnealust kultuurilist identiteeti ei ole võimalik saavutada ainult kultuuripärandi hoidmise teel, mis on sageli palju vähem ühine, kui tahetakse tunnistada. Ühisel Euroopa kodakondsusel on tugev tänapäeva mõõde. See tekib otsusest ühendada üha tugevamini Euroopa — kogu Euroopa — riigid suveräänsuse jagamise kaudu, mis on raske, kuid äärmiselt vajalik. Sest, nagu seda väljendab Claude Lévi-Strauss: “Ma olen näinud ajajärku, mil rahvuslik identiteet oli riikidevahelistes suhetes ainus mõeldav põhimõte. Me teame, millised katastroofid sellest sündisid.” Jagatud suveräänsuse –mitte suveräänsusest loobumise — kultuur on tänapäeva Euroopa kodanike kultuur ja identiteet ning veel enam tuleviku Euroopa kodanike oma.

5.1

Euroopa kodakondsus on hiljutise kriisi keskmes, mille põhjustas Euroopa põhiseaduse lepingu tagasilükkamine mõne riigi poolt. Kodanike lähendamine Euroopa Liidu institutsioonidele peab seetõttu olema rohkem kui kunagi enne komisjoni huvi ja poliitika keskmes, seda eriti aktiivse Euroopa Liidu kodakondsuse edendamise teel.Seepärast tuleb enne uue programmi vastuvõtmist perioodiks 2007–2013 korraldada kõnealusel teemal süvendatud arutelu kõigi sidusrühmadega.

Kõnealune arutelu võiks toimuda sümpoosioni raames, millele on viidatud käesoleva arvamuse punktis 2.11, ning selle korraldamise võiks teha ülesandeks EMSK-le.

5.2

Sümpoosionil tuleks avalikult arutleda aktiivse Euroopa Liidu kodakondsuse üle, määratleda Euroopa kodanike õigused ja kohustused, tuues esile erinevused vastava liikmesriigi kodakondsusega seotud õiguste ja kohustuste suhtes

Tuleks arutada võimalust määratleda ja katsetada majanduslikke, sotsiaalseid, poliitilisi, keskkonnaalaseid ja teisi Euroopa kodakondsusele omaseid õigusi, eriti solidaarsuse ja turvalisuse alal (siinkohal võiks mõelda kodanikukaitsele) ja korraldada selle kohta ühtne ja üldine üle-euroopaline hääletus.

5.3

EMSK leiab, et kui aktiivsele Euroopa kodakondsusele soovitakse luua sobiv raamistik, mis läheks märgatavalt kaugemale lihtsast ja vaieldavast “turvalisuse” toimimisjuhendist, on ülimalt oluline konkretiseerida Euroopa ühingu statuuti, seda hoolimata selle teostamisega seotud raskustest.

5.4

Igal juhul nõuab EMSK, seda sõltumata ELi eelarveläbirääkimiste tulemusest, et määrataks kindlaks praeguse programmi eelarve, kuna see moodustab minimaalse raamistiku Euroopa kodakondsuse arengu ühele võtmeelemendile, mida komisjon käsitab õigesti ELi tegevuse põhiprioriteedina. Lisaks soovitab EMSK mitte jääda väljakuulutatud eelarve — 0.55 eurot inimese kohta kuueks aastaks — juurde, vaid kasutada pigem kõiki võimalikke eri peadirektoraatide vahelisi sünergiaid, et koondada kõnealuse, oma keskse tähtsuse tõttu tuleviku jaoks kõiki Euroopa institutsioone puudutava valdkonna eesmärgid ja vahendid. Kõnealuses seoses peaks Euroopa Liidu aktiivse kodakondsuse poliitika koostama alaline institutsioonidevaheline üksus, mis hõlmaks komisjoni kõiki huvitatud peadirektoraate ja teiste ELi institutsioonide esindajaid.

5.5

EMSK soovitab, et Euroopa kodakondsuse teema, mis peaks muutuma iseseisvaks õppesisuks, mitte jääma pealiskaudsete meetmete objektiks (värvid, kleebised, mütsid, üritused jne), jõuaks üldhariduskooli ja mitte ainult elukestva õppe programmidesse. Kodakondsus ei puuduta ainult tööealisi vanuserühmi.

Seda järgides võiks komisjon teha liikmesriikidele ettepaneku lisada oma õppekavadesse ELi temaatika ja spetsiaalselt Euroopa kodakondsusega seotud küsimused. Tuleks kavandada eakohaselt kohandatud üldhariduskooli taseme programm “Erasmus”, mis läheks kaugemale traditsioonilistest keelealastest vahetusprogrammidest.

Tuleb lahti saada praegustest staatilistest, vähekutsuvatest Euroopa kodulehekülgedest ja rakendada kogu uute info- ja sidetehnoloogiate potentsiaali, eriti nende mängulisi, interaktiivseid ja kaasamise võimalusi (luues võib-olla isegi psühholoogilise hindamise üksuse iga uue kodanikele suunatud pakkumise jaoks). Kõnealused soovitused ja ettepanekud on kooskõlas programmiga Comenius, mille eesmärgid on järgmised:

5.6

Mis puudutab konkreetseid meetmeid, siis tuleb toetada kõiki tasemeid ühiselt, jätmata Euroopa võrgustike toetamise huvides kõrvale mikroprojekte, mis lähtuvad kodanikest ja mis aitavad edendada Euroopa identiteeti kohalikul või siseriiklikul tasandil. Vahendite jaotamisel eri tüüpi tegevuste vahel peab ainus kriteerium olema nende mõju aktiivsele Euroopa kodakondsusele ja kodanike kaasamisele Euroopa kujunemisprotsessi ning ELi poliitika kujundamisse ja rakendamisse.

5.7

EMSK toetab täielikult komisjoni ettepanekuid, mis on tehnilises plaanis suunatud menetluste radikaalsele lihtsustamisele valdkonnas (kodanike otsene ja aktiivne osalus), mis on oluliselt vähem võimeline ületama bürokraatlikke tõkkeid.

5.8

EMSK on veendunud, et Euroopa kodakondsuse eripärade kujundamine, mis on enam kui vaid riikide kodakondsuste summa (olgu need eripärad siis sümboolset, majanduslikku, ühiskondlik-poliitilist, kultuurilist või õiguslikku laadi), on praegu Euroopa Liidu absoluutne prioriteet ning aktiivse kodakondsuse edendamine võib anda selleks olulise panuse. EMSK on valmis täitma kujundamisel oma rolli, kooskõlastades konsulteerimist kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja julgustades teisi ühenduse institutsioone kuulama nende vaateid ja neid arvesse võtma.