EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52005AE0391

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamus teemal “Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta”KOM(2004) 495 (lõplik) — 2004/0167 (COD)

OJ C 255, 14.10.2005, p. 91–96 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

14.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/91


Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamus teemal “Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta”

KOM(2004) 495 (lõplik) — 2004/0167 (COD)

(2005/C 255/18)

21. detsembril 2004 otsustas nõukogu vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteega ülalmainitud teemal.

Majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon, mis vastutas komitee asjaomase töö ettevalmistamise eest, võttis oma arvamuse vastu 18. märtsil 2005. Raportöör oli hr Matousek.

Oma 6.-7. aprillil 2005 toimunud 416. täiskogu istungil (6. aprillil) võttis Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee vastu järgmise arvamuse 123 poolthääle ja 1 vastuhäälega, erapooletuks jäi 4.

1.   Eessõna

1.1

Käesolev arvamus on välja töötatud arutelu raames seoses Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee (EMSK) arvamusega üldmääruse kohta (1) See on seotud ka komitee teiste arvamustega Ühtekuuluvusfondi (2), Euroopa piiriülese koostöö rühmituse (EPKR), Euroopa Sotsiaalfondi (3) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) (4) määruste kohta.

1.2

Käesolev arvamus peegeldab maailmamajanduses toimunud muutuste, maailmaturgudel dramaatiliselt kasvanud konkurentsi ja Euroopa Liidu eest seisvate väljakutsete mõju. Selle aluseks on tungiv vajadus kasutada kõiki võimalikke vahendeid, et EL saavutaks maailmas Euroopa potentsiaalile vastava positsiooni. See tunnistab vajadust mobiliseerida kõik lähi- või keskpikal perioodil olulised ressursid, mis on vajalikud uute liikmesriikide kui ELi majanduse ja ühiskonna lahutamatu osa võimsuse, sealhulgas piirkondlike struktuuride varjatud tugevuse suurendamiseks. See tähendab progressi kiirendamist majanduste suurema lähenemistaseme saavutamiseks ja selle tagajärjel tekkiv koosmõju mõjutaks positiivselt kogu ELi majandust. Seetõttu suureneb jätkusuutlikul arengul ja kvaliteetsel Euroopa sotsiaalmudelil põhinevate ELi arengute peamiste eesmärkide jaoks ühtekuuluvuspoliitika ja selle vahendite tähtsus.

2.   Kokkuvõte

2.1

Käesolevas dokumendis kirjeldatakse esmalt lühidalt väljakutseid, millega ELi ühtekuuluvus- ja struktuuripoliitika seisab silmitsi, ja tehakse mõned üldmärkused ning seejärel esitatakse määruse ettepaneku kokkuvõte.

2.2

Lõpuosas kommenteerib komitee teatud määruse ettepaneku artikleid üksikasjalikumalt. Üldiselt tervitab komitee komisjoni laiemat vaatenurka nende määruste koostamisel. Komitee märgib eelkõige, et:

2.2.1

Komitee tervitab asjaolu, et fondist toetatavad meetmed keskenduvad Lissaboni ja Göteborgi tippkohtumistel määratletud Euroopa Liidu prioriteetidele.

2.2.2

Lubada tuleks taaselustamise ja arendamisega seotud kulutusi eluasemele ja taasvarustusele.

2.2.3

Eelistada tuleks teadusuuringuid ja tehnoloogia arendust, uuendustegevust ning ettevõtlust, et toetada eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) arengut.

2.2.4

Tähtsad on ka säästev turism, ühistransport ja taastuv energia.

2.2.5

Uuenduslikkust peaks vaatlema laiemalt kui tuge arengule ning info- ja sidetehnoloogia juurutamist.

2.2.6

Ettepanekud edendada Euroopa territoriaalset koostööd on tervitatavad ja neid tuleks tugevdada.

2.2.7

Linnapiirkondi käsitlevad sätted peaksid sõnaselgelt hõlbustama ühenduse linnade ja linnastute vahelist suuremat koostööd.

2.2.8

Maapiirkondi tuleks toetada, et julgustada suuremat mitmekesisust.

2.2.9

Määrused peaksid selgesõnaliselt võimaldama lähendamisprogrammide rakendamist ebasoodsate looduslike tingimustega aladel ning äärepoolseimates piirkondades ja saartel, mis on silmitsi eriprobleemidega (kaasa arvatud väikestest saartest liikmesriigid).

3.   Üldised märkused

3.1

Kolmandas aruandes majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta (5) märkis komisjon ELi ees seisvaid väljakutseid seoses erinevuste vähendamisega ja laienemisega. Eriti märkis ta:

väikest osalust täiendõppes vähemarenenud piirkondades, kusjuures on see märkimisväärselt madal uutes liikmesriikides;

suuri erinevusi kulutustes teadus- ja arendustegevusele;

jätkuvaid erinevusi info- ja sidetehnoloogia (ICT) piirkondlikus kättesaadavuses;

püsivalt kiire majanduskasvu vajadust, eriti uutes liikmesriikides;

majanduslikult tugevamatesse piirkondadesse minevate välismaiste otseinvesteeringute ebaproportsionaalselt suurt osa;

märgatavalt allpool Lissaboni eesmärke olevat tööhõive määra.

3.2

EMSK tervitas seda aruannet ja struktuurifondide positiivset panust, kuid tunnistas, et “on ikkagi suuri erinevusi heaolu ja majandussuutlikkuse osas”. Komitee tunnistas ka, et “siseturu oluline avardumine seoses laienemisega pakub (…) uusi (…) võimalusi”, kuid et laienemine tooks kaasa ka suuremaid erinevusi (6).

3.3

Seetõttu peab reform pühenduma eespool kirjeldatud erinevuste kõrvaldamisele, vastama laienemise spetsiifilistele väljakutsetele ja edendama Lissaboni agenda eesmärke, milleks olid suurem konkurentsivõime, töökohtade arvu ja kvaliteedi suurendamine, sotsiaalne hõlvamine ning ressursside jätkusuutlik kasutamine. Komitee soovib rõhutada, et määrusest peaks selgelt nähtuma keskendumine nimetatud probleemidele ning et määrus peaks käsitlema mitmesuguste prioriteetide all kirjeldatud tegevusi vahendite valikuna või kogumina, mida piirkonnad ja liikmesriigid kasutavad pikaajalisele majanduskasvule ja konkurentsivõime tõstmisele suunatud programmide väljatöötamisel.

3.4

Nagu eessõnas juba märgitud, koostati käesolev arvamus seoses EMSK arvamusega fondide üldsätteid käsitleva määruse kohta (7). Selles töös esitati üksikasjalikke märkusi nii konteksti kohta kui ka vajaduse kohta tugevdada sotsiaal- ja majanduspartnerite osalust (8). Sotsiaalpartnerid ja ka kõik teised asjaomased kodanikuühiskonna organisatsioonid tuleks kaasata programmide kavandamise ja rakendamise kõigisse etappidesse ning nad peaksid kuuluma täisõiguslike liikmetena järelevalvekomiteedesse. Selles arvamuses väljendati ka seisukohta, et komisjonil tuleks edendada tõhusaid partnerlussuhteid. Komitee arvates tuleks suurima tulemuslikkuse nimel austada kõnealuste partnerlussuhete raames vastuvõetud otsuseid. Selles arvamuses esitati ka komitee seisukoht uute prioriteetide (9) osas, mis on vajalikud vastamaks seoses laienemisega tekkinud väljakutsetele. Käesolev arvamus peegeldab neid prioriteete, kuna nad on seotud Euroopa Regionaalarengufondi erisätetega. Komitee juba väljendas oma üldist seisukohta selle kohta, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleks sellele piisavalt vahendeid eraldada. Lisaks on teemad, mis puudutavad nii “vanu” kui “uusi” liikmesriike.

3.4.1

Esimene probleem on vahendite piiratus ja nende mitteoptimaalne kasutamine võrreldes uute liikmesriikide ja äärmiselt vaeste piirkondade ning alade suutlikkusega toetust vastu võtta (kaasfinantseerida).

3.4.2

Teine probleem on statistiline efekt ja toetuste “järk-järguline kaotamine”, mis esitab väljakutse “vanadele” liikmesriikidele ja mõjutab ka kõige uuemaid liikmesriike, sest pärast ELi järgmist laienemist 2007. aastal peavad nad kohanema sellega, et mõned piirkonnad võivad kaotada oma abikõlblikkuse.

3.4.3

Seoses sellega on veel küsimus meetodites, mida saab tulemuslikkuse näitajate (sisemajanduse kogutoodang — SKT) arvutamiseks kasutada ja võib tekkida oht, et uued liikmesriigid kaotavad oma abikõlblikkuse, eriti Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse saamiseks. Kuigi Eurostati käsutuses on täielikud piirkondlikud andmed ainult aastate 2000 — 2002 kohta, võib see tekitada probleeme piirkondade jaoks, kelle osakaal ELi rahvamajanduse kogutulus (GNI) on vähenemas.

3.5

EMSK on koostanud või koostab mitmeid teisi arvamusi, mis puudutavad piirkondliku ja ühtekuuluvuse aspektiga ELi poliitilisi ja majanduslikke strateegiaid, tööstus- ja struktuurimuudatusi, teadus- ja arendustegevust ning uuendustegevust, turismi arengut, suurte linnastute probleeme, infrastruktuure, ebasoodsate tingimustega ja äärepoolseimaid piirkondi jne. Laienemise tõttu tuleks mõningad neist üle vaadata. Idasuunaline laienemine toob varasemate laienemistega võrreldes kaasa täiesti erineva kvaliteediga võimalused ning väljakutsed.

4.   Määruse ettepaneku kokkuvõte

4.1

Määruse ettepanek sätestab “Euroopa Regionaalarengu Fondi ülesanded”.

4.2

Kõnealuse fondi eesmärk on määratletud kui panustamine piirkondlike erinevuste vähendamiseks mõeldud tegevuste toetuste rahastamisse ja seda tehes panustamine ühenduse eesmärkidesse tugevdada konkurentsivõimet, luua töökohti ja edendada jätkusuutlikku majanduskasvu. Fondi eesmärk on toetada tootlikke investeeringuid, infrastruktuuri, teisi arengualgatusi ning tehnilist abi. Fond suunab oma abi sellistele temaatilistele prioriteetidele nagu ühtekuuluvus, piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalne koostöö.

4.2.1

Ühtekuuluvuse osas suunab määruse ettepanek ERFi abi säästva arengu toetamisele, mobiliseerides ja tugevdades piirkondadesisest potentsiaali, ning määrab kindlaks rea tegevusi, mida tuleb toetada. Siia kuuluvad teadusuuringud ja tehnoloogia arendus, infoühiskonna edendamine, säästvad tootmisviisid ja keskkonnakaitse, turismi edendamine, transpordiinvesteeringud, energiavarustuse ohutuse parandamine ja selle tõhususe suurendamine, piirkondi atraktiivsemaks muutvad haridusinvesteeringud, majandusarengut soodustav tervishoiu täiustamine ja abi VKEdele uute töökohtade loomiseks.

4.2.2

Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive osas suunab määruse ettepanek abi esiteks uuendustegevuse ja teadmistepõhise majanduse edendamisele. See tähendab regionaalarengu eesmärkidega otseselt seotud teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse (TTA) ning innovatsiooni tugevdamist, uuendustegevuse tugevdamist VKEdes, uute ideede majandusliku rakendamise edendamist ja uute finantsinstrumentide ning arenemistingimuste loomine, et edendada teadmisemahukaid ettevõtteid. Teiseks tuleb tähelepanu pöörata keskkonnaohtudele ja nende vältimisele, sealhulgas saastunud alade puhastamisele, energeetilisele efektiivsusele, keskkonnasõbralikule ühistranspordile ning ohtude vältimisele suunatud investeeringute stimuleerimisele. Kolmandaks toetab fond selle sihtala raames investeeringuid väljapoole suurlinnu, et parandada transpordivõrkude kättesaadavust ja edendada ICT kasutamist.

4.2.3

Euroopa territoriaalse koostöö sihtala raames toimuv tegevus keskendub esiteks säästva territoriaalse arengu piiriüleste strateegiate arendamisele. Eriti julgustatakse ettevõtlust ja VKEde arengut ning turismi, kultuuri ja piiriülese kaubanduse arengut. Lisaks on kavandatud tegevused, mis püüavad parandada transpordi ning info- ja sidetehnoloogia (ICT) võrgustike kättesaadavust, piiriüleseid vee- ja energiavõrke, tervishoiu- ning haridusalast koostööd. ERF võib rahastada ka piiriüleste tööturualgatuste edendamist. Teiseks püütakse selle sihtala raames toetada riikidevahelist koostööd, sealhulgas kahepoolset koostööd merega piirnevate alade vahel, edendamaks jäätme- ja veehooldust, üleeuroopaliste transpordivõrkude ning arenenud ICT süsteemide kättesaadavust, keskkonnaohtude vältimist ja uurimis- ning tehnoloogiavõrke. Kolmandaks püütakse selle sihtala raames tugevdada regionaalpoliitika tõhusust, edendades võrgustikke ja vahetades kogemusi eriti innovatsiooni, keskkonna ja riskide vältimise ning linna regeneratsiooni valdkonnas.

4.3

Kõnealuses määruse ettepanekus määratletakse abikõlblikud kulutused ja ettepanek sisaldab järgmisi elemente puudutavaid erisätteid:

4.3.1

Linnapiirkonnad: ERF toetab laia osalusega integreeritud strateegiate väljatöötamist asulakogumites kuhjuvate majanduslike, keskkonna- ja sotsiaalprobleemide lahendamiseks. Kõnealuses artiklis lubatakse teatud osa ERFi abist kasutada ka Euroopa Sotsiaalfondi tegevusvaldkonda kuuluvate tegevuste toetamiseks.

4.3.2

Maapiirkonnad: siin on välja pakutud, et ERFi sekkumine selles valdkonnas keskenduks majanduslikule mitmekesisusele, tagades samas vastastikuse täiendavuse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfondist (EFF) toetatavate meetmetega.

4.3.3

Ebasoodsate looduslike tingimustega alad: ebasoodsate looduslike tingimustega alasid katvate regionaalprogrammide osas investeerib ERF eelkõige juurdepääsu parandamisse, kultuuripärandi edendamisse, loodusvarade ja turismi säästvasse kasutusse.

4.3.4

Äärepoolseimad piirkonnad: ERF toetab kaubaveoteenuseid ja lisakulusid ladustamisele, hooldusele ja tööjõule.

4.3.5

Ka Euroopa territoriaalse koostöö jaoks on olemas erisätted. Nendes sätetes määratakse tegevusprogrammide nõutav sisu; need hõlmavad teemade analüüsi ja prioriteetide põhjendamist, finantsandmete tabeleid ja rakendamist. Nendes erisätetes määratakse ka programmi haldamise võimalik korraldus, sealhulgas eraldi õiguslik vahend, millega luuakse eraldi piiriülese koostöö organ.

4.3.6

Lõppsätted: Need kinnitavad praeguse määruse (EÜ) nr 1783/1999 üleminekusätteid ja registreerivad vormiliselt määruse soovitatud alguskuupäeva ja uuesti läbivaatamise kuupäeva, milleks on 1. jaanuar 2007 ja hiljemalt 31. detsember 2013.

5.   Komitee arvamus

5.1   Sissejuhatus, määruste reguleerimisala ja abikõlblikud kulutused (artiklid 1, 2, 3, 7 ja 13)

5.1.1

Komitee tervitab artiklis 2 toodud selget seost fondi eesmärgi ja ühenduse eesmärkide ning eelkõige Lissaboni agenda vahel. Samuti kiidab komitee heaks abi keskendumise selgetele temaatilistele prioriteetidele. Uuesti kinnitatud Lissaboni eesmärgid — pikaajalise majanduskasvumäära suurendamine vähemarenenud piirkondades ja konkurentsivõime tõstmine kogu Euroopa Liidus — peavad olema uute programmide eesmärkideks. Kavandatud määrus peab kindlaks määrama tegevuste kogumi, mille erinevad tegevused saab ühendada vastavalt piirkondade erilistele tingimustele eraldi programmidesse ning soodustada niiviisi majanduskasvu suurendamise ja konkurentsivõime tõstmise üldeesmärkide saavutamist. Kogu ELi hõlmavate suuniste ja riiklike strateegiate väljatöötamise protsess peab keskenduma uuesti kinnitatud Lissaboni agenda eesmärkide elluviimisele. Kõnealuste dokumentide koostamisel tuleb tagada sotsiaalpartnerite aktiivne kaasatus. Oma struktuurifondide programmi käsitlenud arvamuses (10) märkis komitee, et eluasemete uuendamine ja töötajatele taskukohase eluaseme võimaldamine on piirkonna taaselustamise lahutamatu osa ja sellel on oluline roll linna- ja loomulikult maapoliitikas ning seetõttu on komitee pettunud, et kulutused eluasemele on artiklis 7 selgesõnaliselt välistatud. Komitee on seisukohal, et taaselustamise ja arendamisega seotud kulutusi eluasemele tuleks lubada toetada ning et kulutused eluasemele, mida tehakse vanade linna- ja tööstuspiirkondade uuendamise ja taaselustamise programmide raames, loetaks samuti abikõlblikuks.

5.2   Vastastikust lähenemist edendavad tegevused (artikkel 4)

5.2.1

Komitee rõhutas teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse (TTA) ning uuendustegevuse ning ettevõtluse olulisust. Kolmanda ühtekuuluvuse aruande analüüsis tõsteti esile olulisi erinevusi TTA investeeringutes ja märgiti, et uuendustegevus ja ettevõtlus on otsustava tähtsusega püsivalt kõrge majanduskasvu saavutamisel ühenduse vaesemates piirkondades. Komitee kordab oma seisukohta, et need tegevused on olulised. Ta märgib ka, et mõne liikmesriigi jaoks on see ERFi abi eriti oluline piirkondlikke ülikoole ja ettevõtteid (kusjuures eriline väljakutse on toetada VKEsid) ühendavate vajalike TTA keskuste võrgustiku arendamiseks, et lähendada vastavat piirkonda arenenud Euroopas valitsevale olukorrale.

5.2.2

Samuti märkis komitee, et mahajäänud piirkondade jaoks on väga oluline ka see, et tagataks lairibaside võrkude kättesaadavus ja aidataks VKEdel kasutada ära ICT võimalusi.

5.2.3

Keskkonda puudutavad sätted hõlmavad rea meetmeid. Kasulik oleks, kui artiklis selgitataks selle panuse olulisust, mida need investeeringud annavad säästvasse arengusse ja taastuva energia edendamisse.

5.2.4

Tervitada tuleb säästva turismi edendamist ja selle kaudu lisandunud väärtust, kuna see aitab oluliselt kaasa piirkondlike majanduste arengule ning on tähtis nii linna- kui maapiirkondade jaoks. Turismi on üleeuroopalistes transpordivõrgustikes alahinnatud, arvestamata, et sellel on positiivne mõju kodanike teadlikkusele Euroopast. Pealegi saavad investeeringud asjakohastesse infrastruktuuridesse, teenustesse ja heasse keskkonda suurendada nende piirkondade atraktiivsust, mida praegu veel ei nähta turismi sihtkohtadena.

5.2.5

Majanduskasvu üks peamisi tegureid on transpordi infrastruktuuride tugevus. Tervitada tuleks investeeringuid, mis ühendavad piirkonnad Euroopa peamiste võrkude ja turgudega. Heal tasemel, keskkonnasõbralik ning integreeritud ühistranspordisüsteem on ummikute vähendajana oluline nii väike- kui suurlinnadele ja sotsiaalse tõrjutuse vähendajana nii maa- kui linnapiirkondadele.

5.2.6

Üleeuroopalise energiavõrgustiku arendamine soodustab varustuse ohutust ja liikmesriikide suuremat integratsiooni. Energeetiline efektiivsus ja taastuv energia annavad võimalusi ka uutele ettevõtetele ja see võib soodustada majanduskasvu ning konkurentsi mahajäänud piirkondades.

5.2.7

Uuendusmeelsust ja konkurentsivõimet ning inimkapitali arengut soodustavad ka haridusinvesteeringud. Nagu eespool juba märgitud, on mahajäänud piirkondades tõenäoliselt vähem võimalusi saada elukestvat ja jätkuõpet. Määruse ettepanekus tema praegusel kujul viidatakse üksnes “piirkondade atraktiivsuse suurendamisele ja elukvaliteedi parandamisele”. Komitee tunnistab koondumisvajadust ja samuti Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rolli, kuid soovib, et see artikkel oleks laiema haardega, arvestades nii hariduse tähtsust kui ERFi ja ESFi omavahelist tihedat kooskõlastamist (11). Komitee märgib ka mitmekeelses ELis eksisteerivatele suhtlusprobleemidele uute lahenduste leidmise olulisust. Vaatamata keelekoolituse formaalsele kommertspakkumisele, on praegune olukord hoolimata edusammudest siiski mitterahuldav.

5.2.8

Artiklis nähakse ette investeeringud tervishoiusüsteemi, mis edendab regionaalarengut ja parandab elu kvaliteeti ning komitee tervitab seda.

5.2.9

Toetus VKEdele on oluline ning heal tasemel piirkondlik ettevõtluspoliitika võib meelitada investeeringuid struktuuri seisukohast puudulikesse või majanduslikult mahajäänud piirkondadesse. Välisinvestorite meelitamiseks abi vajavatesse piirkondadesse tuleks võimaldada stiimulite ja teiste oluliste majanduse süsteemimeetmete kasutamist, et soodustada ELile strateegilise tähtsusega majandusharusid ning ettevõtete ja organisatsioonide uuenduslike rühmituste tekkimist.

5.3   Piirkondlikku konkurentsivõimet edendavad tegevused (artikkel 5)

5.3.1

Uuendustegevuse osas teeb komitee ettepaneku käsitleda innovatsiooniprotsessi laiemalt; sageli võivad uued töömeetodid ja innovatsioon juhtimises ning inimsuhetes soodustada ettevõtete edu ja konkurentsivõimet samaväärselt uute tehnoloogiate, toodete või protsessidega. Pealegi võib töösuhete moderniseerimine olla eeldus uute tehnoloogiate edukale juurutamisele ja seega otsustava tähtsusega Lissaboni eesmärkide saavutamisel. Määrus peaks peegeldama neid faktoreid ja samaaegselt ESFi võtmerolli tunnustamisega nendes valdkondades tuleks toetada võrgustikke, mis edendavad laiemalt määratletud uuendustegevuse parimate tavade kasutuselevõttu.

5.3.2

Komitee tervitab pühendumust jätkusuutlikule arengule, energeetilisele efektiivsusele ja taastuvate energiaallikate edendamisele kui soovitatavatele eesmärkidele. Siiski saavad piirkondlikku majandusarengut soodustada ka keskkonnatehnoloogia insenerkonstruktorite ja tootjate konkreetsed ärivõimalused. Komitee tervitab ka viidet keskkonnasõbralikule ühistranspordile ja tunnistab, et hästi toetatud ja integreeritud transpordisüsteemid aitavad samuti majanduslikult kaasa ummikute vähendamisele linnapiirkondades ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele nii linna- kui maapiirkondades.

5.3.3

Peamiste transpordi- ja teiste ühenduste tugevdamist tunnustatakse kui arengu olulist komponenti. Maapiirkonnad võivad olla ebasoodsamas olukorras, kuna turg on soovitava infrastruktuuri võimaldamiseks ebapiisav. Seejuures on oluline ühenduse teiste poliitikavaldkondade vastastikune toime ja komitee soovib tagada, et tegevused, mida tuleb selle teema raames edendada, ei oleks liialt piiratud. ICT peab olema kättesaadav ka väljapool suurlinnu, kuid VKEde abistamisel, et nad saaksid ICTst kasu, ei ole olulised mitte üksnes füüsiline juurdepääs ja ühenduvus, vaid ka nõustamine, äritegevuse toetamine ja oskuste arendamine. Lisaks usub komitee, et sotsiaalset tõrjutust süvendava digitaalse lõhe tekkimise vältimiseks tuleb tagada ICT kättesaadavus kõikidele elanikele. Need viimased märkused on äärmiselt olulised ka suurlinnade seisukohast.

5.4   Euroopa territoriaalset koostööd edendavad tegevused (artikkel 6)

5.4.1

Komitee tervitas komisjoni ettepanekut toetada Interregi kogemusele põhinedes piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd (12). Siiski ilmneb, et komisjoni ettepanekud, mis sätestavad mitmesugused tegevused piiriüleste kuni riikidevaheliste projektide jaoks, ja praegune määrus välistavad piirkondadevaheliste võrgustike tegevusalast mitmed programmi poolt toetatud olulised tegevusvaldkonnad, näiteks lähenemist edendavad tegevused, eritegevused maapiirkondades, ebasoodsate looduslike tingimustega aladel ja äärepoolseimates piirkondades.

5.4.2

Komitee toetab eriliselt meetmeid piiriülese koostöö laiendamiseks 15 vanade ja uute liikmesriikide vahel nende liikmesriikide vahelistel piiridel. Eesmärgiks peaks olema uute, dünaamiliste ja elujõuliste piirkondade reaalne loomine, kus on ühine või ühiselt kasutatav infrastruktuur (sealhulgas tervishoid ja haridus), inimestevahelised suhted, püüe ületada keeleprobleeme ja kus saadakse kasutada parimat osa kultuuridest. Struktuurifondid aitavad kõrvaldada erinevusi sissetuleku- ja hinnatasemete vahel ning edendada majandusarengut. EMSK tervitab uut “Euroopa naaberriikide poliitikat” (13), selle poolt loodavaid instrumente ja seda kui potentsiaalset ühenduslüli kolmandate riikidega, ja soovib, et poliitikat hakataks rakendama uuel programmiperioodil ning et ERF oleks suuteline seda tegevust toetama.

5.4.3

Komitee märgib piiriülese tööturualgatuse sätestamist ja soovitab, et määrustes viidataks selgesõnaliselt sellele, et tuleb kinni pidada ühinemislepingutes antud lubadustest tööturustandardite ja Lissaboni eesmärkide osas. Samuti märkis komitee (14), et need programmid peaksid arvestama ka vajadust võidelda sotsiaalse diskrimineerimise mitmesuguste vormide vastu. Komitee soovib seda küsimust selgitada ja tagada, et kõik ERFist toetatavad tegevused oleksid piirkondadevaheliste võrgustike jaoks abikõlblikud. Komitee kutsus muuhulgas üles arendama konkreetseid programme uute liikmesriikidega piirnevate piirkondade jaoks. Seda üleskutset ei ole määruses käsitletud ja komitee soovib, et määrus toetaks selliseid tegevusi ning sel eesmärgil tuleks määrusesse konkreetne viide lisada.

5.4.4

Määruse ettepanekus nähakse ette Euroopa Piiriülese Koostöö Rühmituse loomine. Komitee on selles küsimuses koostanud eraldi arvamuse (15) ja selles toodud järeldused tuleks samuti kõnealusesse määruse ettepanekusse lisada.

5.4.5

Kulutuste abikõlblikkus tuleks kindlaks määrata riiklikul tasandil, kuid võimalikud on ka erandid ja selleks tuleb lisada erisätted. Seda olulist tingimust tuleb selgitada. Käibemaksu korral peaks olema abikõlblik tagastamisele mittekuuluv käibemaks, kuna see kujutab endast projektide reaalset kulu.

5.5   Erisätted territoriaalsete aspektide kohta

5.5.1   Linnaalad (artikkel 8)

5.5.1.1

EMSK soovitas eraldi programmi loomist linnadele. Artikli 8 lõikes 1 ette nähtud tegevused peaksid sisaldama kõiki linnakogukonna algatuse aspekte, samuti soovib komitee näha selgesõnalisi sätteid, mis võimaldaksid ühenduse linnadel teha koostööd.

5.5.1.2

Selle konkreetses artiklis on ka säte, millega lubatakse tegevuste rahastamist Euroopa Sotsiaalfondi määruse (EÜ) 1784/1999 (16) raames. Selles määruses piiratakse seda mööndust piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive sihtala raames teostatavate tegevustega ja samuti kümne protsendiga “vastavast prioriteedist” (17). Seoses kavatsusega määrata ühe programmi jaoks üks fond asub komitee seisukohale, et tööjõuturu ja inimkapitali alaste tegevuste rahastamiseks peaks nende programmide tegevusala olema suurem. Seda mööndust peaks võib-olla kohaldama kõikidele ERFist rahastatud programmide suhtes, mitte üksnes linnade programmile, ja seda peaks kohaldama kolme temaatilise prioriteedi üleselt. Seetõttu tuleks piisava paindlikkuse võimaldamiseks kohaldada kümne protsendi taset programmile kui tervikule.

5.6   Maapiirkonnad ja kalandusest sõltuvad piirkonnad (artikkel 9)

5.6.1

Komitee märkis eraldi vajadust tagada, et tegevused ei piirduks põllumajandusprojektidega, ja tervitab keskendumist infrastruktuurile, telekommunikatsioonidele, uutele majandustegevustele, linna- ja maapiirkonna vahelistele sidemetele ning turismi edendamisele. See loetelu peaks siiski hõlmama ka üldhuvi pakkuvaid teenuseid, uuendustegevust ja seost maapiirkondade mitmekesistamise jaoks oluliseks peetud kõrgharidusasutustega. Komitee tervitas ka komisjoni esialgselt antud garantiid, et uued instrumendid “integreeritakse ühisesse põllumajanduspoliitikasse” (18). Käesolevas arvamuses vaadeldavas määruse ettepanekus nõutakse, et liikmesriigid demonstreeriksid “selgeid eralduskriteeriume” ERFist ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfondist rahastatud meetmete vahel ning samuti demonstreeriksid nende fondide rahastatud meetmete vahelist vastastikust täiendavust ning sidusust. Komitee tervitab seda ja viitab komitee poolt EAFRD osas tehtud üksikasjalikumale tööle.

5.7   Ebasoodsate looduslike tingimustega piirkonnad ja äärepoolseimad piirkonnad (artiklid 10 ja 11)

5.7.1

Komitee pooldas jätkuvat solidaarsust nende eriti raskes olukorras olevate piirkondadega ja tervitas väga neid ettepanekuid. Eraldi arvamuses (19) uuris komitee püsivate looduslikult ja struktuuriliselt ebasoodsate tingimustega piirkondade vajadusi ning väljendas oma seisukohta muuhulgas ka komisjoni poolt ühtekuuluvuse kolmandas aruandes esitatud laiahaardeliste ettepanekute kohta. ERFi käsitlevas määruse ettepanekus sisaldub palju kõnealuses arvamuses käsitletud punkte ning komitee tervitab ERFi toetuskriteeriumides kajastuvat territoriaalset mõõdet. Artiklis 10 on öeldud “ilma et see piiraks artiklite 3 ja 4 kohaldamist”, mis viitab sellele, et kõnealused piirkonnad on nende prioriteetide puhul samuti abikõlblikud; see oleks siiski kasulik määruses selgesõnaliselt välja tuua. Artiklis 11 viidatakse sellele, et antud säte lubab rahastada artiklis 4 märgitud tegevuste lisakulusid ning komitee tervitab seda. Seejuures oleks samuti kasulik selgitada, et kõnealuses artiklis silmas peetavaid piirkondi võiks lugeda abikõlblikuks ka teiste sihtalade raames.

5.8   Erisätted territoriaalse koostöö sihtala kohta (artikkel 12 ja artiklid 14-22)

5.8.1

Komitee tervitas ettepanekut, mis käsitleb uut õiguslikku vahendit koostöö hõlbustamiseks. Need uued määrused püüavad aidata hõlbustada tõhusat koostööd, kuid ühes osas on nad puudulikud — nad ei sisalda selgesõnalist sätet, mis käsitleks sotsiaalpartnerite osa järelevalvekomiteedes ja teiste asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide osa järelevalve korralduses. Täpsustada tuleb ERFi (artikkel 18) ja uue Euroopa piiriülese koostöö rühmituse (EPKR) suhteid ja eelkõige seda, kuidas liikmesriigid annavad tegevvõimu kohustused üle EPKRile.

5.8.2

Neid teemasid käsitleti üksikasjalikumalt ja komitee koostas konkreetsed järeldused Euroopa piiriülese koostöö rühmituse loomise kohta (20).

5.9   Lõppsätted (artiklid 22-26)

5.9.1

Need kinnitavad praeguse määruse (EÜ) 1783/1999 üleminekusätteid ja registreerivad vormiliselt määruse soovitatud alguskuupäeva ja uuesti läbivaatamise kuupäeva.

Brüssel, 6. aprill 2005

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee

president

Anne-Marie SIGMUND


(1)  KOM(2004) 492 (lõplik) -2004/0163 (AVC), R/CESE 1489/2004, CESE 389/2005.

(2)  KOM(2004) 494 (lõplik) -2004/0166 (AVC), CESE 390/2005.

(3)  KOM(2004) 493 (lõplik) – 2004/0165 (COD), CESE 250/2005.

(4)  KOM(2004) 490 (lõplik) – 2004/0161 (CNS), CESE 251/2005.

(5)  Kolmas aruanne majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta, KOM(2004) 107 (lõplik).

(6)  EMSK arvamus teemal “Kolmas aruanne majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta”, ELT C 302, 7.12.2004, lk 60.

(7)  CESE 389/2005.

(8)  CESE 389/2005, punkt 3.3.

(9)  CESE 389/2005, punkt 3.4.

(10)  Struktuurifondide programm 2000-2006: linnapiirkonna algatuse esialgne hinnang, ELT C 133, 6.6.2003, lk 53, punktid 3.3 ja 4.7.1.

(11)  Komitee on sõnaselgelt toonitanud, et ta eelistanuks üheainsa ühtekuuluvuspoliitika fondi loomist, millega võinuks vältida kirjeldatud probleeme (KOM(2004) 492 (lõplik) – 2004/0163 (AVC), CESE 389/2005).

(12)  ELT C 302, 7.12.2004, lk 60, Arvamus majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kolmanda aruande kohta.

(13)  KOM(2004) 628 (lõplik) - 2004/0239 (COD)

(14)  ELT C 302, 7.12.2004, lk 60, punkt 7.8, Arvamus majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kolmanda aruande kohta.

(15)  CESE 388/2005.

(16)  KOM(2004) 493 (lõplik) - 2004/0165 (COD).

(17)  Artikkel 8.2.

(18)  ELT C 302, 7.12.2004, lk 60, punkt 7.10, Arvamus majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kolmanda aruande kohta.

(19)  EMSK arvamus teemal “Kuidas saavutada looduslikult ja struktuuriliselt ebasoodsate püsitingimustega piirkondade parem integreerumine”, CESE 140/2005.

(20)  CESE 388/2005.


Top