ET

|| EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON

Brüssel, 14.7.2004

KOM(2004) 486 lõplik

2004/0155(COD) 2004/0159(COD) I osa

 

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVID,

millega koostatakse uuesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiv 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta ja nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiiv investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta

(esitanud komisjon) {SEC(2004) 921}

SELETUSKIRI

1.           ÜLDMÄRKUSED

Euroopa Liidu ühtne finantsturg on Euroopa majanduse konkurentsivõime ja äriühingute kapitalikulude vähendamise edendamise seisukohast määrava tähtsusega tegur. Finantsteenuste tegevuskavas nähakse 2004. aastaks ette direktiiv, mis käsitleb krediidiasutuste ja investeerimisühingute uusi kapitali adekvaatsuse eeskirju, et pidada sammu Baseli pangajärelevalve komitees[1] G-10 tasandil toimuva arenguga.

Baseli lepingu tulemusel, mille G-10 Baseli pangajärelevalve komitee 1988. aastal sõlmis (Basel I), võeti enam kui 100 riigis vastu miinimumkapitali nõuded.[2] Üldjoontes samal aja võeti vastu olulisimad EL direktiivid (17. aprilli 1989. aasta direktiiv 89/299/EMÜ omavahendite kohta, 18. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/647/EMÜ maksevõime kohta, mis on konsolideeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta).

Kõnealustes direktiivides käsitleti krediidiasutuste riske, mis on seotud krediidi andmisega. 15. märtsi 1993. aasta direktiiviga 93/6/EMÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta laiendati nii krediidiriski kui ka tururiski käsitlevaid eeskirju investeerimisühingutele.

1) Vajadus täiustatud Euroopa nõuete järele.

Olemasolevad eeskirjad on ühisturule ja kõrgetele usaldatavusnormatiividele oluliselt kaasa aidanud. Siiski on tuvastatud mitmesuguseid olulisi puudujääke.

1. Krediidiriski ligikaudne hindamine toob kaasa riski äärmiselt ligikaudse mõõtmise ega ole usaldusväärne.

2. Kapitali arbitraaž: turu-uuendused on võimaldanud finantseerimisasutustel tõhusalt ära kasutada erinevust miinimumkapitali nõuete ja omavahendite vahel, mida asutused tegelikkuses riskide katmiseks kasutavad.

3. Tõhusate riskide maandamise tehnikate vähene arvessevõtmine: senised direktiivid ei näe ette riskide maandamise tehnikate asjakohast arvessevõtmist.

4. Seniste direktiivide kohaselt kaetakse vaid osa riskidest; ülejäänud riskide, sealhulgas operatsiooniriski suhtes ei kohaldata mingeid kapitalinõudeid.

5. Järelevalveorganitel puudub kohustus hinnata krediidiasutuste tegelikku riskiprofiili, et teha kindlaks, et kapital on riskiprofiili jaoks piisav.

6. Järelevalvealast koostööd ei nõuta: piiriülesel turul peavad järelevalveasutused bürokraatlike takistuste vältimiseks tegema piiriüleste kontsernide järelevalve alal üksteisega tõhusat koostööd.

7. Nõuetekohase avalikustamiskohustuse puudumine: seniste direktiividega ei edendata tõhusat turudistsipliini, mis võimaldaks turuosalistel teha usaldusväärse teabe alusel põhjendatud arvestusi.

8. Reguleeriva raamistiku paindumatus: senisel EL süsteemil puudub paindlikkus, et pidada sammu finantsturgude ja riskijuhtimise kiire arenguga ning reguleerivate ja järelevalvealaste meetmete täiustamisega.

Mis juhtuks, kui eeskirju ei muudetaks?

Üldine arvamus on, et praegune olukord on väljakannatamatu. Kapitalinõuded oleksid jätkuvalt riskide jaoks ebapiisavad, mis tooks kaasa usaldatavusnormatiivide puuduliku tõhususe ja üha suuremad riskid tarbijatele ja finantsstabiilsusele. Endiselt ei võetaks arvesse mõnede finantseerimisasutuste võetavate riskide täielikku ulatust. Lisaks ei soodustataks aktiivselt ega kiidetaks heaks uusimaid ja tõhusaimaid riskijuhtimise tehnikaid ning mitmes liikmesriigis tegutsevatele finantsteenuste kontsernidele langeks õigusnormide ja järelevalve mitmest tasandist tulenevalt ebaproportsionaalne koormus. Võttes arvesse senise EL regulatiivse raamistiku kiire ajakohastamisega seonduvaid raskusi, ei suudaks EL tuleviku arenguid piisavalt hästi ära kasutada. Pidades silmas ettepanekut rakendada uut Baseli lepingut üle kogu maailma, oleks EL finantsteenuste sektor võrreldes oma rahvusvaheliste konkurentidega oluliselt halvemas olukorras.

2) Direktiivi lähenemisviis

Komisjoni 1998. aasta finantsteenuste tegevuskavas on märgitud, et EL vajab täpseid, rahvusvaheliselt ühtlustatud ja ajakohaseid usaldatavusnormatiive. Samuti peaksid normatiivid olema proportsionaalsed, s.t võtma arvesse riskipositsioonide tekkimise kontekstist tulenevat riskide vähendamist, eelkõige seoses laenu andmisega tarbijatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Eeskirjad peaksid kehtima nii krediidiasutuste kui ka investeerimisühingute suhtes (võrdsed võimalused), olema proportsionaalsed ja võtma täiel määral arvesse EL finantseerimisasutuste erinevust.

2.           Konsulteerimine ja mõju hindamine

a) Konsulteerimine sidusrühmade ja huvitatud pooltega

Komisjon on sidusrühmade ja huvitatud pooltega pidanud konsultatsioone alates 1999. aasta novembrist. Nende põhjal on välja antud kolm dokumenti (22.11.1999, 5.2.2001 ja 1.7.2003). 18. novembril 2002 korraldati sidusrühmadega põhjalik struktureeritud dialoog. Ka spetsiifiliste tehniliste küsimuste kohta on välja antud dokumendid (kinnisvaratagatisega ja tagatud võlakirjad 7.4. 2003; oodatav ja ettenägematu kahju 26.11.2003 ja investeerimisfondid 3.2.2004).

Osalejad on selle projekti peamisi eesmärke üldiselt toetanud. Toetatakse suuremat riskitundlikkust, mis toob kaasa suurema finantsstabiilsuse. Tungiv vajadus on ajakohastada eeskirju, et vastata finantsteenuste riskide mõõtmise ja juhtimise tehnika märkimisväärsetele edusammudele ja võtta arvesse reguleeriva ja järelevalvealase tegevuse arengut. Toetatakse aktiivselt komisjoni lähenemisviisi, mille kohaselt tuleks EL kapitali adekvaatsuse nõuded üle vaadata, et need oleksid kooskõlas uute rahvusvaheliste nõuetega, kuigi vajaduse korral tuleks teha erandeid EL spetsiifika arvessevõtmiseks.

Vähem keeruka struktuuriga asutused

Uute eeskirjade kohaldamist Euroopas toetatakse laialdaselt ja märkimisväärselt. Neid soovitakse kohaldada kõikide krediidiasutuste ja investeerimisteenuste osutajate suhtes, sõltumata nende juriidilisest staatusest ja asutuse organisatsioonilisest keerukusest. Nii on võimalik vältida "teise järgu" asutusi, mis mõne asutuse väljajätmisega tõenäoliselt tekiksid. Uued eeskirjad on kavandatud nii, et need sobiksid hästi laiaulatuslikuks kohaldamiseks.

Uue direktiivi paindlikkus

Laia ja tugeva toetuse on saanud lähenemisviis, millega soovitakse tagada, et uued eeskirjad võtaksid arvesse järelevalvealaseid ja turuuuendusi, et kindlustada EL finantsteenuste sektori maksimaalne tõhusus ja konkurentsivõime. Sidusrühmad toetavad lähenemisviisi, mille puhul artiklites on ette nähtud läbivad põhimõtted ja eesmärgid, mis annavad võimaluse muuta lisas sisalduvaid üksikasjalikumaid ja tehnilisemaid sätteid. Lisade muutmiseks tuleb tagada ulatuslikud ja tõhusad konsultatsioonid huvitatud pooltega.

Investeerimisühingud

Olulisi muudatusi on tehtud selleks, et käsitleda mõnede investeerimisühingute sektori esindajate väljendatud muret, et nende suhtes kehtivad kapitalinõuded, mis nende arvates sobivad rohkem krediidiasutustele.

Keerukus

Mõned huvitatud pooled soovisid eeskirjade lihtsustamist ja ettekirjutuste vähendamist. Komisjon on suurendanud teksti selgust ja kasutajasõbralikkust. Projekt on suunatud asutustele, kes otsivad kohaldamiseks lihtsaid eeskirju või soovivad järk-järgult üle minna täiustatud kapitalieeskirjade kohaldamisele. Kavandatud uued eeskirjad sisaldavad mitmeid eri valikuvõimalusi ja lähenemisviise vastavalt arengutasemele.

Alates 1999. aastast on toimunud ka mitmeid konsultatsioone üksikasjadega seotud küsimustes. Ettepanekus on võetud arvesse huvitatud poolte, eelkõige pangandus- ja investeerimisühingute sektori esindajate väga üksikasjalikke ja kasulikke märkusi.

b) Mõju hindamine

Läbi on viidud laiendatud mõju hindamine, et teha kindlaks, kas on vaja võtta meetmeid EL tasandil, ning kui on, siis milliseid meetmeid.

Baseli komitee on välja andnud kvantitatiivse mõju uuringu (QIS3), mis hõlmab 40 riigi krediidiasutusi ja mille eesmärk on hinnata uute Baseli ettepanekute mõju pankade miinimumkapitali nõuetele. Komisjon on aidanud seda uuringut laiendada ka Baselis esindamata EL riikide suhtes. Põhiline otsus oli, et uued eeskirjad vähendavad üldiselt EL krediidiasutustele ettenähtud kapitalinõudeid ligikaudu 5% võrreldes praegusega. Lisaks on eri meetodite kohaldamise tulemused kooskõlas eesmärkidega, eelkõige kombineerides kapitali neutraalsust asutustele pakutavate asjakohaste stiimulitega kasutada paremini väljaarendatud meetodeid. Väiksemate kodumaiste krediidiasutuste suhtes, kes rakendavad lihtsustatud meetodit, kehtivad pisut vähendatud kapitalinõuded; suuremate rahvusvaheliselt tegutsevate krediidiasutuste suhtes, kes rakendavad täiustatud meetodit, kehtivad sisuliselt muutmata kapitalinõuded; väiksemate, kuid eriotstarbeliste Euroopa Liidu krediidiasutuste suhtes, kes rakendavad täiustatud meetodit, võivad kehtima hakata oluliselt madalamad kapitalinõuded kui praegu. Oluline on, et kapitalinõuete vähendamise peamine allikas on ”jaeportfell”, mis koosneb põhiliselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antavatest alla 1 miljoni eurostest laenudest ja elamuühingute hüpoteeklaenudest. Uus operatsiooniriski käsitlev kapitalinõue on peamine põhjus, miks krediidiasutustele esitatavaid kapitalinõudeid ei vähendata.

Lisaks tellis komisjon Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu istungil tehtud taotluse kohaselt uurimuse Euroopa Liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks kavandatavate uute kapitalinõuete kohta.[3] PricewaterhouseCoopersi koostatud lõpparuande kohaselt on mõju positiivne (kritiseeritakse ainult kaht valdkonda – investeerimisühingud ja riskikapital – ning kriitikat on komisjoni ettepanekutes arvesse võetud).[4] Peamised järeldused on, et uued kapitalinõuded oleksid positiivsed nii Euroopa Liidu kui ka EL usaldatavusnormatiivide jaoks. EL krediidiasutuste kapitalinõuded peaksid vähenema ± 5% (90 miljardit eurot), mis suurendaks aastakasumit ± 10-12 miljardi euro võrra. Väikeste krediidiasutuste suhtes kehtiksid täpselt samad tingimused ja pole mingit alust arvata, et uus süsteem tooks kaasa sunnitud ühinemisi ja konsolideerumisi. Otsus käsitleda direktiivis kõiki krediidiasutusi ei halvenda EL asutuste konkurentsivõimet ja Ameerika Ühendriikide otsus kohaldada ligikaudu 20 suure krediidiasutuse suhtes üksnes täiustatud meetodit ei mõjuta oluliselt konkurentsi. EL krediidiasutuste jaoks kaasnevad rakenduskulud ei tulene üksnes Basel II lepingust ja mitmed investeeringud (võib-olla kuni 80%) oleks tehtud niikuinii, kuigi pikema aja jooksul. Oluline on, et enamikes EL liikmesriikides ei ole väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamise võimalikkusele ja kuludele negatiivset mõju (protsükliline mõju on väiksem ja vähem kahjulik kui seniste eeskirjade puhul). Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kartused tulenevad ebapiisavast teabest Basel II lepingu kohta. Basel II lepingu makromajanduslik mõju Euroopa Liidu majandusele on väike; võib toimuda soodne pakkumishüpe, mis vähendab äriühingute kapitalikulusid ja suurendab Euroopa Liidu SKTd 0,07%. Üldiselt tugevdavad uued kapitalinõuded pangasüsteemi, suurendades riskiteadlikkust ja täiustades riskijuhtimist, ning kapitali tõhusamal jaotusel peaks olema EL majandusele pikaajaline soodne mõju.

3.           Õiguslik alus

Ettepanekute alus on asutamislepingu artikli 47 lõige 2, mis on finantsteenuste siseturu saavutamiseks ettenähtud ühenduse meetmete vastuvõtmise õiguslik alus. Õigusaktiks on valitud direktiiv kui kõige asjakohasem vahend kõnealuste eesmärkide saavutamiseks. Uue direktiiviga muudetakse samu tehnilisi küsimusi käsitlevaid olemasolevaid direktiive. Direktiivi sätted ei lähe kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

4.           Märkused artiklite kohta

Ettepanekud käsitlevad “uuesti koostamise tehnikat“ (institutsioonidevaheline kokkulepe 2002/C 77/01), mis võimaldab olemasolevates õigusaktides teha sisulisi muudatusi ilma eraldiseisva muutmisdirektiivita. See lihtsustab lõpptulemust ja muudab EL õiguse ligipääsetavamaks ja arusaadavamaks.

Mitmetesse sätetesse on tehtud ka muid kui sisulisi muudatusi, et parandada direktiivide struktuuri, vormi ja loetavust.

A.          Direktiiv 2000/12/EÜ

Artikkel 4: Mõisted

Artikkel 4 sisaldab teatavaid uusi olulisi mõisteid ja määratlusi, mis selgitavad nende tähendust ja muudavad need arusaadavamaks.

Artikkel 22:

Senist sõnastust on muudetud, et selgitada ja edasi arendada krediidiasutuste kohustust kohaldada tõhusaid riskijuhtimissüsteeme. Pidades silmas käsitletavate krediidiasutuste mitmekesisust, tuleb neid nõudmisi täita proportsionaalselt. Asjaomased tehnilised sätted on ette nähtud V lisas.

Artiklid 56–67:

Kõnealustesse artiklitesse on tehtud vähe muudatusi. Kuigi eesmärk ei ole muuta “omavahendite” määratlust, tuleb oodatava kahju suhtes kohaldatava meetodi muutmise tagajärjel (Baseli komitee „Madridi otsus“) teha teatavaid muudatusi.

Artiklid 68–75:

Krediidiasutustel peab olema pidevalt piisavalt omavahendeid ja nad peavad teatama omavahendite miinimumtaseme. Kõnealustes sätetes täpsustatakse, kuidas tuleks nõudeid täita, kui krediidiasutus kuulub kontserni (liikmesriikide asutuste senine võimalus teatavate nõudmiste täitmisest loobuda on säilitatud, kuid seda on täpsustatud). Nõudmiste arvutamist on selgitatud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid käsitleva määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel.

Artiklid 76–101:

Kõnealuste sätetega asendatakse senised krediidiriski suhtes kohaldatavad maksevõime suhtarvu käsitlevad nõudmised ja nähakse ette kaks meetodit riskiga kaalutud varade arvutamiseks.

Standardmeetod (artiklid 78–83) põhineb olemasoleval süsteemil, millele on lisatud riskikaalud, mida määratakse varakirjete ja bilansiväliste kirjete liigitamise alusel teatavasse arvu riskikategooriatesse. Riskitundlikkust on suurendatud riskipositsiooni klasside ja riskikategooriate arvu võrra (artikkel 79). Muude kui hüpoteegitud jaenõuete ja eluaseme hüpoteegi kannete riskikaal on väiksem, vastavalt 75% ja 35%. Nõuetele, mis on üle 90 päeva tähtajaks tasumata, kehtestatakse 150% riskikaal (eluaseme hüpoteegi kannete puhul 100%). Riskikaalude määramisel on lubatud kasutada reitinguagentuuride antud reitinguid (“välisreiting“), kui need on kättesaadavad (artiklid 81–83). Asjaomased tehnilised sätted on ette nähtud VI lisas.

Sisereitingutel põhineva meetodi (IRB meetod; artiklid 84–89) kohaselt lubatakse krediidiasutustel kasutada erinevate krediidiriskile avatud positsioonidega seotud riskiparameetrite sisehinnanguid. Nende parameetrite alusel tehakse arvutused, mille usaldusväärsus peab olema kuni 99,9%. Baasmeetod võimaldab krediidiasutustel kasutada maksejõuetuse tõenäosuse sisehinnanguid, samal ajal kui muude riskielementide suhtes kohaldatakse õigusaktides ettenähtud väärtusi. Täiustatud meetodi kohaselt võivad krediidiasutused kasutada sisehinnanguid ka maksejõuetusest tingitud kahju määra ja maksejõuetute võlgnike riskipositsioonide puhul. Krediidiasutustel on lubatud kasutada riskiparameetrite väärtuste hindamisel ühiseid andmeid. See võimaldab väikestel krediidiasutustel kohaldada kapitalinõuete arvutamisel riskitundlikumat meetodit.

Sisereitingutel põhineva meetodi rakendamiseks kavandatavad üleminekueeskirjad näevad ette teatava paindlikkuse, et krediidiasutused saaksid mõistliku aja jooksul kohaldada erinevate ärivaldkondade ja riskipositsiooni klasside suhtes sisereitingutel põhinevat baasmeetodit või täiustatud meetodit. Osalist kohaldamist lubatakse teatavate väikese tähtsusega riskipositsiooni klasside ja ärivaldkondade suhtes (kapitalinõuded tuleb arvutada standardmeetodi alusel, isegi kui krediidiasutus kasutab muude riskipositsiooni klasside suhtes sisereitingutel põhinevat meetodit). Kavandatava EL raamistiku puhul võetakse arvesse, et väikeste krediidiasutuste jaoks võib nõue koostada teatavate vastaspoolte jaoks reitingusüsteem olla väga koormav. Nende riskipositsiooni klasside puhul kavandatakse alalist osalist kohaldamist isegi juhtudel, kui krediidiasutuste selliste vastaspooltega seotud riskipositsioonid on olulise tähtsusega (artikkel 89).

Sisereitingutel põhinevat meetodit käsitlevad asjaomased tehnilised sätted on esitatud VI lisas.

Artiklid 90–93:

Kõnealustes sätetes käsitletakse riskide maandamise tehnikatega seotud ühist huvi pakkuvaid küsimusi ja nähakse ette ühiste riskide või majandusliku mõju järjekindel kohtlemine. Sätetes nähakse ette tagatise ja garantii/krediididerivatiivi andjate praegusest laiem ring. Sisereitingutel põhinev baasmeetod näeb ette mõistlikult asjakohase taseme rahaliste nõuete ja füüsilise tagatise aktsepteerimiseks. Krediidiasutused võivad valida eri keerukusastmega meetodite vahel (lihtsustatud meetod, mis põhineb hõlpsasti kasutataval riskikaalu asendamise meetodil, ja üldmeetod, mis hõlmab saadud tagatise väärtuse suhtes volatiilsusega korrigeerimise kohaldamist). Volatiilsusega korrigeerimise arvutamiseks on võimalik kasutada erineva keerukusastmega meetodeid (lihtsustatud järelevalvemeetod, mille puhul volatiilsusega korrigeerimiste võrdlusandmed esitatakse tabelina, või riskitundlikum sisehinnangutel põhinev meetod). Asjaomased tehnilised sätted on ette nähtud VIII lisas.

Artiklid 94–101:

Kõnealuste artiklitega nähakse esimest korda ette väärtpaberistamistoimingute ja investeeringutega seotud kapitalinõuete ühtlustatud eeskirjad. See parandab oluliselt kapitalinõuete süsteemi, võimaldades krediidiasutustel kasutada neid rahastamise ja bilansi haldamisega seotud ning muid eeliseid, mida kõnealused tehingud võivad pakkuda. Samuti vähendab see võimalust kasutada väärtpaberistamist kapitali arbitraaži vahendina. Asjaomased tehnilised sätted on ette nähtud IX lisas.

Artiklid 102–105:

Kõnealuste sätetega kehtestatakse nõuded krediidiasutustele avanevate operatsiooniriskide katmiseks. Võimalik on kasutada kolme metoodikat. Ühel tuluindikaatoril põhinev lihtsustatud meetod (artikkel 103; baasmeetod). See meetod on kapitalipuhvriks, mis võimaldab katta operatsiooniriske, ilma et krediidiasutused peaksid välja töötama keerukaid ja kulukaid teabesüsteeme riskipositsioonide mõõtmiseks. Ärivaldkondadel põhinev täpsem meetod (artikkel 104; standardmeetod) on riskitundlikum, sest operatsiooniriski katmiseks ettenähtud kapitalinõuded on diferentseeritud vastavalt eri ärivaldkondadega seonduvatele suhtelistele riskidele. See meetod peaks tõenäoliselt sobima arvukatele väikestele või lihtsama struktuuriga krediidiasutustele. Keerukamad meetodid (artikkel 105; täiustatud mõõtmismudelil põhinev meetod) võimaldavad luua operatsiooniriski mõõtmiseks oma süsteemi, mis vastab nõudlikumatele riskijuhtimisstandarditele. Prognooside kohaselt hakkavad täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit järk-järgult kasutama suured rahvusvaheliselt tegutsevad krediidiasutused ja väiksemad eriotstarbelised krediidiasutused, kes on oma põhitegevuse jaoks välja töötanud täiustatud riskiseire süsteemi. Asjaomased tehnilised sätted on ette nähtud X lisas.

Artiklid 106–119:

Siinsete väheste muudatusega suurendatakse kapitalinõuete ja riskide kontsentreerumist käsitlevate eeskirjade vahelist järjepidevust, pidades eelkõige silmas krediidiriski maandamise tehnikate laialdasemat arvessevõtmist.

Artiklid 123-124:

Kõnealused artiklid seonduvad Baseli komitee kapitalinõuete teise “sambaga”. Artikliga 51A nõutakse, et krediidiasutused kehtestaksid sisesed protsessid, et mõõta ja juhtida riske ja omakapitali määra, mida nad nende riskide katmiseks piisavaks peavad. Pädevad asutused peavad (artikkel 124) kontrollima, et krediidiasutused täidaksid nende korralduse ja riskijuhtimisega seonduvaid juriidilisi kohustusi, ning hindama krediidiasutuste võetavaid riske. Järelevalveasutused kasutavad kõnealust hinnangut, et kontrollida, kas riskide juhtimise ja kapitali tasandil leidub nõrku kohti. Asjaomased tehnilised sätted on ette nähtud XIII lisas.

Artiklid 125–143:

Euroopa Liidus laieneb üha enam piiriülese äritegevuse ulatus ja suundumus on piiriüleste kontsernide riskijuhtimise tsentraliseerimise poole. See nõuab Euroopa Liidu siseriiklike järelevalveasutuste vahelist täiustatud kooskõlastamist ja koostööd. Sellest tulenevalt on konsolideeritud järelevalve eest vastutava asutuse olemasolevat ja hästi väljatöötatud rolli edasi arendatud. Artikli 136 kohaselt antakse järelevalveasutustele ühtlustatud miinimumvolitused nõuda krediidiasutustelt direktiivi nõuete täitmisega seonduvate probleemide likvideerimist.

Artikkel 144:

Liikmesriikide ametiasutustele on esitatud avalikustamise miinimumtingimused, millega suurendatakse rakendamise ühtsust ja läbipaistvust.

Artiklid 145–149:

Kõnealused sätted seonduvad Baseli komitee uute kapitalinõuete kolmanda “sambaga“. Teave, mida krediidiasutused turuosalistele avalikustavad, aitab suurendada finantssüsteemi usaldusväärsust ja stabiilsust, säilitab võrdsed konkurentsitingimused ja võtab arvesse teatavate andmete tundlikkust. Artikliga 147 nõutakse, et enamik krediidiasutusi avalikustaks teavet vähemalt kord aastas. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks sagedasem teabe avalikustamine. Asjaomased tehnilised sätted on ette nähtud XII lisas.

Artikkel 150:

Käesolev direktiiv peab võtma arvesse turu arengut. Vajalik paindlikkuseaste tagatakse sellega, et tehakse vahet üldpõhimõtete ja tehniliste eeskirjade (eelkõige direktiivi lisades) vahel, mida võib olla vaja kohandada lühikese või keskpika aja jooksul. Artikliga 150 lisatakse direktiivis 2000/12/EÜ esitatud nimekirja (mis kehtestati 1989) uued tehnilised valdkonnad ja tehakse ettepanek, et uusi tehnilisi lisasid oleks võimalik muuta sama kiire menetluse alusel.

B.           Direktiiv 93/6/EMÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta

Artikkel 2: Reguleerimisala

Artiklis 2 täpsustatakse, kuidas neid nõudeid kohaldatakse üksikute investeerimisühingute, investeerimisühingute kontsernide ja segakontsernide suhtes.

Artikkel 3: Mõisted

Artikkel sisaldab teatavate oluliste mõistete uusi ja muudetud määratlusi, mis selgitavad nende tähendust ja muudavad need arusaadavamaks.

Artikkel 11: Kauplemisportfelli kapitali käsitlemine

“Kauplemisportfelli” määratlust on laiendatud, et lisada kohaldatavate kapitalinõuetega seonduvat kindlust ja piirata võimalikku arbitraaži pangaportfelli ja kauplemisportfelli vahel. Asjaomased tehnilised sätted on ette nähtud VII lisas.

Artiklid 18 ja 20:

Artikliga 18 nähakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks ette tururiskidega seotud miinimumkapitali nõuded. Investeerimisfondide positsioonide ja krediididerivatiivide käsitlemine ning mitmed muud riskitundlikkuse suurendamiseks ettenähtud muudatused on uued. Asjaomased tehnilised sätted on ette nähtud I–VII lisas. Artikliga 20 laiendatakse direktiivile 2000/12 vastavaid krediidiriski ja operatsiooniriski katmiseks ettenähtud kapitalinõudeid käsitlevaid eeskirju investeerimisühingutele. Uute krediidiriski elementide hulka kuuluvad krediididerivatiivide käsitlus ja repotehingute ja väärtpaberite/kaupade finantseerimistehingutega kaasnevate riskipositsioonide muudetud mõõtmisviis. Operatsiooniriskide puhul on tehtud olulisi muudatusi, et võtta arvesse investeerimisühingute sektori eripära. Võimalus on jätkata “kulupõhisuse nõude” kohaldamist investeerimisühingute suhtes, mis kuuluvad väikese, keskmise ja keskmise/suure riskiga kategooriatesse.

Artikkel 28: Suur riskikontsentratsioon

Praegune olukord, kus krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kehtivad samad eeskirjad, jätkub, kuid kauplemisportfelli suure riskikontsentratsiooni käsitlust on muudetud. Uuendusena on muudetud repotehingute ja väärtpaberite/kaupade finantseerimistehingutega kaasnevate riskipositsioonide mõõtmisviisi. Asjaomased tehnilised sätted on ette nähtud VI lisas.

Artikkel 33: Positsioonide hindamine aruandluseks

Kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide hindamisele esitatavad rangemad nõudmised on ette nähtud usaldusväärsuse suurendamiseks. Neid sätteid kavatsetakse kohaldada igapäevaselt hinnatavaid kauplemisportfelli kuuluvaid positsioone käsitlevate eeskirjade raames. Asjaomased tehnilised sätted on ette nähtud VII lisas.

Artikkel 22: Konsolideeritud nõuded

Pädevate asutuste võimalus vabastada investeerimisühingutest koosnevad kontsernid konsolideeritud nõuete kohaldamisest säilitatakse, kuid usaldusväärsusega seotud tingimusi on karmistatud.

Artikkel 34: Riskijuhtimine ja kapitalivajaduste hindamine

Artikliga 34 laiendatakse krediidiasutustele antud kohustust kehtestada tõhusad sisesed riskijuhtimissüsteemid (direktiivi 2000/12 artikkel 17) ka investeerimisühingutele. Pidades silmas käsitletavate asutuste mitmekesisust, tuleb neid nõudmisi täita proportsionaalselt. Ka direktiivi 2000/12 artikli 51A nõudmisi kohaldatakse investeerimisühingute suhtes. Nõutakse siseseid menetlusi neile avanevate riskide ning nende riskide katmiseks piisava omakapitali suuruse mõõtmiseks ja juhtimiseks. Kõnealused sätted täiendavad direktiivi 2004/39/EÜ kohaselt investeerimisühingutele esitatavaid riskijuhtimisega seotud nõudmisi.

Artikkel 37: Järelevalve

Käesolevat artiklit kohaldatakse direktiivis 2000/12 investeerimisühingute jaoks ettenähtud eeskirjade suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 42

Nii nagu direktiiv 2000/12, peab ka direktiiv 93/6 võtma arvesse turu arengut. Vajalik paindlikkuseaste tagatakse sellega, et tehakse vahet üldpõhimõtete ja tehniliste eeskirjade (eelkõige direktiivi lisades) vahel, mida tuleb kohandada lühikese või keskpika aja jooksul. Tehnilisi lisasid peaks olema võimalik muuta kiire menetluse alusel. Et võtta arvesse usaldatavusnõuete edasist olulist arengut järgnevatel aastatel, tuleks vastaspoole riski käsitlemiseks ette näha läbivaatamisklausel.

ê2000/12/EÜ

2004/0155 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuesti koostatud)

òuus

(EMPs kohaldatav tekst)

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõike 2 esimest ja kolmandat lauset,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[5]

tegutsedes vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korrale[6]

ning arvestades järgmist:

ê2000/12/EÜ põhjendus 1 (kohandatud)

(1) Nõukogu 28. juuni 1973. aasta direktiivi 73/183/EMÜ (asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse piirangute kaotamise kohta seoses pankade ja muude finantseerimisasutuste sõltumatu tegevusega)[7], nõukogu 12. detsembri 1977. aasta esimest direktiivi 77/780/EMÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta)[8], nõukogu 17. aprilli 1989. aasta direktiivi 89/299/EMÜ (krediidiasutuste omavahendite kohta)[9], nõukogu 15. detsembri 1989. aasta teist direktiivi 89/646/EMÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta)[10], nõukogu 18. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/647/EMÜ (krediidiasutuste maksevõime suhtarvu kohta)[11], nõukogu 6. aprilli 1992. aasta direktiivi 92/30/EMÜ (krediidiasutuste konsolideeritud järelevalve kohta)[12] ja nõukogu 21. detsembri 1992. aasta direktiivi 92/121/EMÜ (krediidiasutuste suure riskide kontsentreerumise jälgimise ja kontrollimise kohta)[13] on sageli ja oluliselt muudetud. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks nimetatud direktiivid kodifitseerida ja ühtsesse teksti koondada. ÖEuroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta[14] on mitu korda oluliselt muudetud. Et kavatsetakse teha täiendavaid muudatusi, tuleks kõnealune direktiiv selguse huvides uuesti koostada. Õ

ê2000/12/EÜ põhjendus 2 (kohandatud)

Vastavalt asutamislepingule on asutamise ja teenuste pakkumise puhul keelatud igasugune diskrimineeriv kohtlemine kodakondsuse põhjal või seetõttu, et ettevõtja ei paikne liikmesriigis, kus teenuseid pakutakse.

ê2000/12/EÜ põhjendus 3

(2) Krediidiasutuste asutamise ja tegevuse lihtsustamiseks on vaja kõrvaldada kõige suuremaid takistusi tekitavad erinevused liikmesriikide seadustes kõnealuste asutuste suhtes kohaldatavate eeskirjade osas.

ê2000/12/EÜ põhjendus 4 (kohandatud)

(3) Käesolev direktiiv on peamine vahend ühtse Euroopa akti ja komisjoni valge raamatu ajakava alusel loodava siseturu ülesehitamisel nii asutamisvabaduse kui ka finantsteenuste osutamise vabaduse seisukohalt krediidiasutuste vallas.

ê2000/12/EÜ põhjendus 5 (kohandatud)

(4) Krediidiasutuste tegevuse koordineerimiseks võetavaid meetmeid tuleb nii hoiuste kaitsmise kui ka krediidiasutustevahelises konkurentsis võrdsete tingimuste loomise huvides kohaldada kõigi nimetatud asutuste suhtes. Vajaduse korral tuleb Ö Siiski tuleks Õ nõuetekohaselt arvesse võtta siseriiklikest õigusaktidest tulenevaid objektiivseid erinevusi nende põhikirjades ja töö eesmärkides.

ê2000/12/EÜ põhjendus 6 (kohandatud)

(5) Seetõttu peaks nimetatud meetmete reguleerimisala olema võimalikult ulatuslik ja hõlmama kõiki asutusi, mis tegelevad tagasimakstavate vahendite vastuvõtmisega üldsuselt kas hoiustena või muul kujul, näiteks pideva võlakirjade ja muude samalaadsete väärtpaberite väljalaskmisena või oma arvel ja nimel laenude andmisena. Nende krediidiasutuste jaoks, mille suhtes käesolevat direktiivi kohaldada ei saa, tuleb Ö tuleks Õ ette näha erandid. Käesoleva direktiivi sätted ei piira Ö tohiks piirata Õ selliste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, milles on sätestatud täiendavad erivolitused lubamaks krediidiasutustel teostada teatavaid tegevusi ja võtta ette teatavat liiki toiminguid.

ê2000/12/EÜ põhjendus 7 (kohandatud)

(6) Valitud lähenemisviis peaks aitama saavutada sellise ühtlustatuse astme Ö Asjakohane on kohaldada sellist ühtlustatuse astet Õ, mis on vajalik ja piisav selleks, et tagada tegevuslitsentside Ö tegevuslubade Õ andmise ja usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve süsteemide vastastikune tunnustamine, mistõttu on võimalik anda välja üksainus, ühenduse kõigis osades tunnustatud tegevuslitsents Ö tegevusluba Õ ja rakendada asukohaliikmesriigipoolse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve põhimõtet. Seetõttu tuleks programmi esitamise nõuet käsitada vahendina, mis võimaldab pädevatel asutustel langetada otsuse objektiivsete kriteeriumide alusel ning täpsemate andmete põhjal. Samas on Ö peaks olema Õ siiski võimalik teatav paindlikkus krediidiasutuste õiguslikku vormi ja pankade kohta kasutatavate nimede kaitset puudutavate nõuete osas Ö, mis on seotud pankade kohta kasutatavate nimede kaitsega Õ.

òuus

(7) Kuna liikmesriigid üksi ei saa täiel määral täita kavandatava meetme eesmärke, mis meetmete ulatuse ja mõju tõttu on paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Käesolev direktiiv ei lähe kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

ê2000/12/EÜ põhjendus 8

(8) Krediidiasutustele esitatavad võrdväärsed finantsnõuded on vajalikud selleks, et tagada hoiustajatele sarnased tagatised ja samalaadsetele krediidiasutustele õiglased konkurentsitingimused. Kuni edasise kooskõlastamiseni tuleks kindlaks määrata vajalikud struktuurilised suhtarvud, mis võimaldaksid riikide ametiasutuste vahelise koostöö raames jälgida samalaadsete krediidiasutuste seisundit standardmeetodite kohaselt. Selline kord peaks aitama järk-järgult ühtlustada liikmesriikides kehtestatud ja seal kohaldatavate koefitsientide süsteemid. Siiski tuleb eristada krediidiasutuste usaldusväärse juhtimise tagamiseks mõeldud koefitsiente neist, mis on kehtestatud majandus- ja rahanduspoliitika jaoks.

ê2000/12/EÜ põhjendus 9 (kohandatud)

ðuus

(9) Vastastikuse tunnustamise ja päritoluliikmesriigi järelevalve põhimõtted näevad ette, et liikmesriikide pädevad ametiasutused ei tohi anda tegevusluba või peavad selle tühistama, kui sellised tegurid nagu äriplaanide sisu, geograafiline paiknemine Ö tegevuse geograafiline haare Õ või reaalne tegevus näitavad selgelt, et krediidiasutus on teinud valiku ühe liikmesriigi õigussüsteemi kasuks sel eesmärgil, et hoida kõrvale rangematest nõudmistest, mis kehtivad teises liikmesriigis, mille territooriumil ta peamiselt tegutseb või kavatseb tegutseda. Juriidilisest isikust krediidiasutusel peab Ö peaks Õ olema tegevusluba sellest liikmesriigist, kus on tema registrijärgne asukoht. Juriidilise isiku õigusteta krediidiasutuse peakontor peab Ö peaks Õ asuma liikmesriigis, milles talle on tegevusluba antud. Lisaks sellele peavad Ö peaksid Õ liikmesriigid nõudma, et krediidiasutuse peakontor paikneks alati oma päritoluliikmesriigis ning et ta seal ka tegelikult tegutseks.

ê2000/12/EÜ põhjendus 10 (kohandatud)

(10) Pädevad ametiasutused ei tohi anda krediidiasutusele tegevusluba ega tema luba pikendada, kui on tõenäoline, et märkimisväärse seose tõttu nimetatud asutuse ja teiste füüsiliste või juriidiliste isikute vahel ei saa pädevad ametiasutused järelevalvet tõhusalt teostada. Selles osas peavad Ö peaksid Õ juba tegevusloa saanud krediidiasutused samuti vastama pädevate asutuste nõuetele. Käesolevas direktiivis sätestatakse «märkimisväärse seose» mõiste miinimumkriteeriumid. See ei takista liikmesriike kohaldamast nimetatud mõistet käesolevast määratlusest erinevates olukordades. Üksnes äriühingu kapitalist märkimisväärse osa omandamine ei tähenda «märkimisväärse seose» määratluse kohast osalust, kui see osalus on saavutatud üksnes ajutise investeeringuna, mille puhul pole võimalik mõjutada asutuse struktuuri ega rahanduspoliitikat.

ê2000/12/EÜ põhjendus 11 (kohandatud)

(11) Järelevalve teostajate töö tõhususele osutamine hõlmab ka konsolideeritud järelevalvet, mida tuleb krediidiasutuste puhul teostada, kui ühenduse õigusnormid seda ette näevad. Sellistel juhtudel peavad Ö peaksid Õ ametiasutused, kellele on esitatud avaldus tegevusloa saamiseks, suutma välja selgitada ametiasutused, kes on pädevad teostama konsolideeritud järelevalvet nimetatud krediidiasutuses.

ê2000/12/EÜ põhjendus 12 (kohandatud)

Päritoluliikmesriik võib pädevatelt ametiasutustelt tegevusloa saanud asutuste suhtes kehtestada ka eeskirju, mis on artikli 5 lõike 1 esimeses lõigus ja lõikes 2 ning artiklites 7, 16, 30, 51 ja 65 sätestatutest rangemad.

ê2000/12/EÜ põhjendus 13 (kohandatud)

Ühenduse krediidiasutuste filiaalide kohta kehtiva tegevusloa nõude kaotamisega kaasneb vajadus kaotada filiaali asutamiskapitali nõue.

ê2000/12/EÜ põhjendus 14 (kohandatud)

(12) Tänu vastastikusele tunnustamisele võimaldab valitud lähenemine oma päritoluliikmesriigis tegevuslitsentsi saanud krediidiasutusel Ö Oma päritoluriigis tegevusloa saanud krediidiasutustel peaks olema lubatud Õ tegutseda kõigil I lisas loetletud tegevusaladel kogu ühenduses, luues selleks filiaale või osutades teenuseid. Kõnealuses lisas loetlemata aladel on võimalik tegutseda asutamisõigust ja teenuste osutamise vabadust reguleerivate asutamislepingu üldsätete alusel.

ê2000/12/EÜ põhjendus 15

(13) Siiski on otstarbekas Otstarbekas on laiendada vastastikust tunnustamist I lisas loetletud tegevusaladele, kui seal tegutsevad finantseerimisasutused, mis on krediidiasutuste tütarettevõtjad, tingimusel et nimetatud tütarettevõtjad kuuluvad oma emaettevõtjat hõlmava konsolideeritud järelevalve alla ja et nad vastavad teatavatele rangetele nõuetele.

ê2000/12/EÜ põhjendus 16 (kohandatud)

(14) Vastuvõttev liikmesriik võib Ö Vastuvõtval liikmesriigil võiks olla õigus Õ seoses asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamisega nõuda konkreetsete siseriiklike õigus- ja haldusnormide täitmist asutustelt, kellele nende päritoluliikmesriigis ei ole antud luba tegutseda krediidiasutusena, ja seoses tegevusaladega, mida ei ole I lisas loetletud, tingimusel et nimetatud õigus- ja haldusnormid on ühelt poolt kooskõlas ühenduse õigusaktidega ja toimivad üldise hüvangu nimel, ning teiselt poolt ei kehti selliste asutuste ja tegevusalade suhtes nende päritoluliikmesriigi õigus- või haldusnormides kehtestatud samasugused eeskirjad.

ê2000/12/EÜ põhjendus 17 (kohandatud)

(15) Liikmesriigid peavad Ö peaksid Õ tagama, et miski ei takistaks vastastikku tunnustatavatel tegevusaladel tegutsemist samal moel nagu päritoluliikmesriigis, tingimusel et tegevus ei ole vastuolus vastuvõtva liikmesriigi üldist hüvangut kaitsvate õigusnormidega.

ê2000/12/EÜ põhjendus 18 (kohandatud)

Käesoleva direktiivi eesmärgi ning ühenduse muude õigusaktidega saavutatava kapitali vaba liikumise vahel on vajalik side. Igal juhul peavad pangateenuste liberaliseerimise meetmed olema kooskõlas kapitali liikumise liberaliseerimise meetmetega.

ê2000/12/EÜ põhjendus 19 (kohandatud)

(16) Väljaspool ühendust paiknevate peakontoritega krediidiasutuste filiaalide tegevust reguleerivad eeskirjad peaksid olema kõigis liikmesriikides samalaadsed. Käesoleval ajal on oluline Oluline on sätestada, et sellised eeskirjad ei oleks soodsamad kui mõnest teisest liikmesriigist pärineva asutuse filiaalide tegevust reguleerivad eeskirjad. Tuleks täpsustada, et ühendus võib Ö Ühendusel peaks olema õigus Õ sõlmida kolmandate riikidega lepinguid, milles sätestatakse eeskirjad, mille alusel tagatakse selliste filiaalide samalaadne kohtlemine kogu ühenduse territooriumil, lähtudes vastastikkuse põhimõttest. Asutamislepingu artikli 49 teises lõigus sätestatud teenuste osutamise vabadus ja asutamisvabadus laienevad Ö peaksid laienema Õ kolmandatest riikidest tegevusloa saanud krediidiasutuste filiaalidele ainult neis liikmesriikides, kus nad on asutatud. Kolmandate riikide seaduste alusel tegutsevate ettevõtjate poolt tütarettevõtja tegevusloa saamiseks või osaluse omandamiseks esitatud taotluste suhtes kehtib kord, mille eesmärgiks on tagada ühenduse krediidiasutuste võrdväärne vastastikune kohtlemine kõnealustes kolmandates riikides.

ê2000/12/EÜ põhjendus 20 (kohandatud)

Riigi pädevate ametiasutuste poolt käesoleva direktiivi kohaselt väljastatud krediidiasutuse tegevusload kehtivad mitte ainult riigisiseselt, vaid kogu ühenduses. Olemasolevad mõlemapoolsusklauslid seega ei kehti. Seetõttu on ühendusesisese mõlemapoolsuse hindamiseks vaja paindlikku korda. Et ühendus kavatseb hoida oma finantsturud ülejäänud maailmale avatuna, siis ei ole kõnealuse korra eesmärk mitte ühenduse finantsturgude sulgemine, vaid ülemaailmsete finantsturgude liberaliseerimine kolmandates riikides. Selleks sätestatakse käesolevas direktiivis kolmandate riikidega läbirääkimise kord ja viimase võimalusena meetmete võtmine, mille hulka kuulub uute tegevusloataotluste vastuvõtu peatamine või uute tegevuslubade väljaandmise piiramine.

ê2000/12/EÜ põhjendus 21 (kohandatud)

(17) On soovitatav, et üÜhendus ja kolmandad riigid jõuaksid peaksid jõudma vastastikusele kokkuleppele, mis võimaldaks konsolideeritud järelevalvet teostada geograafiliselt võimalikult ulatuslikus piirkonnas.

ê2000/12/EÜ põhjendus 22 (kohandatud)

(18) Vastutus krediidiasutuse usaldusväärsuse, eriti maksevõimelisuse järelevalve eest lasub Ö peaks lasuma Õ selle krediidiasutuse päritoluliikmesriigil pädevatel ametiasutustel. Vastuvõtva liikmesriigi pädevadtele ametiasutusedtele jääb vastutus Ö peaksid vastutama filiaalide Õ likviidsuse ja rahapoliitika järelevalve eest. Tururiski järelevalve osas teevad Ö peaksid Õ asukohaliikmesriigi ja võõrustava liikmesriigi pädevad ametiasutused tihedat koostööd Ö tegema Õ .

ê2000/12/EÜ põhjendused 23 ja 24 (kohandatud)

ðuus

(19) Panganduse siseturu tõrgeteta toimimiseks on lisaks õigusnormidele vaja ka tihedat ja regulaarset koostööd ð ning reguleeriva ja järelevalve alase tegevuse oluliselt suuremat lähendamist ï liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahel. Ö Selleks tuleks eelkõige Õ kKonkreetsete krediidiasutustega seotud probleeme ð arutada ja vastastikku teavet vahetada komisjoni otsusega 2004/5/EÜ[15] loodud Euroopa pangajärelevalvete komitees ï on kõige otstarbekam käsitleda pankade järelevalveasutuste vahelises kontaktgrupis. Nimetatud grupp on artiklis 28 sätestatud vastastikuseks teabevahetuseks sobiv asutus. Vastastikune teabevahetus ei asenda Ö tohiks Õ mingil juhul Ö asendada Õ artikliga 28 ettenähtud kahepoolset koostööd. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused võivad, iIlma et see piiraks nende tegelikke kontrollivolitusi, Ö peaks vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel olema õigus Õ jätkata Ö kontrollida Õ edasilükkamatul juhul omal algatusel või päritoluliikmesriigi pädevate ametiasutuste algatust järgides Ö seda Õ kontrolli selle üle, kas nende territooriumil asutatud krediidiasutuse tegevus on kooskõlas vastavate seadustega, heade juhtimis- ja raamatupidamistavade ning piisava sisekontrolli põhimõtetega.

ê2000/12/EÜ põhjendus 25 (kohandatud)

(20) Otstarbekas on võimaldada teabevahetust pädevate ametiasutuste ja selliste ametiasutuste või organite vahel, kelle ülesandeks on aidata kaasa rahandussüsteemi stabiilsuse tugevdamisele. Edastatud andmete konfidentsiaalsuse säilitamiseks peab Ö peaks Õ adressaatide loetelu jääma rangelt piiritletuks.

ê2000/12/EÜ põhjendused 26 ja 27 (kohandatud)

(21) Teatavad toimingud nagu pettus ja siseringiinfo valdaja eeskirja rikkumine võivad kahjustada finantssüsteemi stabiilsust ja ühtsust isegi siis, kui need puudutavad teisi asutusi peale krediidiasutuste. Tuleb täpsustada, mis tingimustel on selline teabevahetus Ö sellistel juhtudel Õ lubatud.

ê2000/12/EÜ põhjendus 28 (kohandatud)

(22) Kui on kindlaks määratud, et andmeid võib avalikustada ainult pädevate ametiasutuste selgesõnalise kokkuleppe alusel, võivad ametiasutused Ö peaks ametiasutustel olema Õ vajaduse korral Ö õigus Õ seada kokkuleppele ranged tingimused.

ê2000/12/EÜ põhjendus 29

(23) Teabevahetus peaks olema lubatud ühelt poolt pädevate ametiasutuste ning teiselt poolt keskpankade ja muude rahandusasutustega sarnaste ülesannetega asutuste ning vajaduse korral ka muude maksusüsteemi järelevalve eest vastutavate ametiasutuste vahel.

ê2000/12/EÜ põhjendus 30 (kohandatud)

(24) Järelevalve tugevdamiseks krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise üle ning krediidiasutuste klientide kaitseks tuleb ette näha, et Ö peaks Õ audiitorid on Ö olema Õ kohustatud viivitamata teavitama pädevaid ametiasutusi, kui ta nad käesoleva direktiivi sätete kohaselt saabvad oma ametiülesandeid täites teadlikuks asjaoludest, millel võib olla tõsine mõju krediidiasutuste finantsolukorrale või haldus- ja raamatupidamiskorraldusele. Võttes arvesse kõnealust eesmärki on soovitav, et liikmesriigid näeksid Ö Samal põhjusel peaksid liikmesriigid nägema Õ ette, et selline kohustus on audiitoril kõikidel nendel juhtudel, kui ta oma tööülesandeid täites avastab nimetatud asjaolud krediidiasutusega märkimisväärselt seotud ettevõtja puhul. Audiitorite kohustus vajaduse korral edastada pädevatele ametiasutustele teatavad krediidiasutust puudutavad asjaolud ja otsused, mida nad avastavad oma tööülesannete täitmise käigus seoses mõne teise ettevõtjaga, kes ei ole finantseerimisasutus, ei muuda Ö tohiks muuta Õ nende tööülesannete olemust nimetatud ettevõttes ega nende täitmise korda.

ê2000/12/EÜ põhjendused 31–35 (kohandatud)

Krediidiasutuste omavahendite ühised põhistandardid on panganduse siseturu loomisel oluline tegur, sest omavahendid tagavad krediidiasutuste järjepidevuse ja hoiuste kaitse. Selline ühtlustamine tugevdab järelevalvet krediidiasutuste üle ja aitab kaasa täiendavale kooskõlastamisele panganduses.

Selliseid standardeid tuleb kohaldada kõigi ühenduses tegevusloa saanud krediidiasutuste suhtes.

Krediidiasutuste omavahendeid võib kasutada nende kahjude korvamiseks, mille katmiseks ei piisa kasumist. Lisaks sellele on omavahendid pädevate asutuste jaoks oluline kriteerium eriti krediidiasutuse maksevõime hindamisel ja seoses muude usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega.

Krediidiasutused konkureerivad panganduse siseturul otseselt omavahel ja seetõttu peavad omavahendeid käsitlevad mõisted ja standardid olema ekvivalentsed. Seetõttu ei peaks omavahendite koosseisu kindlaksmääramise kriteeriumite eest vastutama ainuüksi liikmesriigid. Ühiste põhistandardite vastuvõtmine on kooskõlas ühenduse huvidega, sest see aitab vältida konkurentsi moonutamist ja tugevdab ühenduse pangandussüsteemi.

Käesolevas direktiivis sätestatud omavahendite mõistega nähakse ette võimalikult palju elemente ja piirsummasid ning jäetakse iga liikmesriigi otsustada, kas nad kasutavad mõningaid või kõiki selliseid elemente või võtavad vastu piirsummade madalamad ülempiirid.

ê2000/12/EÜ põhjendus 36 (kohandatud)

(25) Käesolevas direktiivis täpsustatakse kriteeriumid, millele teatavad omavahendite kirjed peavad vastama, ning liikmesriikidele jääb vabadus Ö ilma et see piiraks liikmesriikide võimalust Õ kohaldada rangemaid sätteid.

ê2000/12/EÜ põhjendus 37 (kohandatud)

Esialgu määratakse ühised põhistandardid kindlaks üldiselt, et need hõlmaksid kõik eri liikmesriikides omavahendite koosseisu kuuluvad elemendid.

ê2000/12/EÜ põhjendus 38

(26) Omavahendite koosseisu kuuluvate kirjete olemuse põhjal eristatakse käesolevas direktiivis esmaste omavahendite koosseisu kuuluvad kirjed täiendavate omavahendite kirjetest.

ê2000/12/EÜ põhjendus 39 (kohandatud)

(27) Kajastamaks tõsiasja, et elemendid, millest moodustuvad täiendavad omavahendid, erinevad oma olemuselt esmaste omavahendite koosseisu kuuluvatest omavahenditest, ei tohi Ö tohiks Õ omavahendite koosseisu kuuluvate täiendavate omavahendite hulk olla suurem esmastest omavahenditest. Lisaks sellele ei tohi Ö tohiks Õ täiendavate omavahendite teatavaid elemente hõlmata rohkem kui 50% ulatuses esmastest omavahenditest.

ê2000/12/EÜ põhjendus 39 (kohandatud)

(28) Konkurentsi moonutamise vältimiseks ei tohi Ö tohiks Õ avalikõiguslike krediidiasutuste omavahenditesse kaasata nimetatud asutustele liikmesriigi või kohalike omavalitsuste poolt antud tagatisi.

ê2000/12/EÜ põhjendus 40 (kohandatud)

(29) Kui järelevalve teostamise käigus on vaja kindlaks määrata krediidiasutuste grupi konsolideeritud omavahendite hulk, teostatakse Ö tuleks Õ arvutused Ö teostada Õ vastavalt käesoleva direktiivi sätetele.

ê2000/12/EÜ põhjendus 41 (kohandatud)

ðuus

(30) Omavahendite ð ja nende piisavuse ï ja maksevõime suhtarvu arvutamiseks ð krediidiasutusele avanevate riskide seisukohast ï ning riskide kontsentreerumise hindamiseks kasutatav konkreetne arvutusmeetod peab Ö peaks Õ võtma arvesse nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ (pankade ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete kohta)[16], mis sisaldab teatavaid nõukogu 13. juuni 1983. aasta direktiivi 83/349/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 44 lõike 2 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid) Ö [17] Õ sätete muudatusi ð , või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, olenevalt sellest, kummaga reguleeritakse siseriiklikus õiguses krediidiasutuste raamatupidamist ï[18].

ê2000/12/EÜ põhjendused 42–47 (kohandatud)

Omavahendeid käsitlevad sätted on osa ulatuslikumatest rahvusvahelistest jõupingutustest ühtlustada kehtivad omavahendite piisavust käsitlevad eeskirjad tähtsamates riikides.

Panganduse siseturul peavad asutused üksteisega otseselt konkureerima ning minimaalse suhtarvuna sätestatud ühised maksevõime standardid aitavad välistada konkurentsi moonutamist ja tugevdada ühenduse pangandust.

Komisjon koostab ettekande ja vaatab omavahendeid käsitlevad sätted regulaarselt läbi, et need rangemaks muuta ja saavutada seega omavahendite ühise mõiste lähendamine. Selline lähendamine võimaldab ühenduse krediidiasutuste omavahendeid koordineerida.

Maksevõime suhtarvu käsitlevad sätted on panganduse nõuandekomitee töö tulemus; nimetatud komitee vastutab ettepanekute tegemise eest komisjonile seoses liikmesriikides kohaldatavate koefitsientide kooskõlastamisega.

Krediidiasutuste järelevalve jaoks on oluline vajaliku maksevõime suhtarvu kehtestamine.

Eriti kasulik maksevõime kriteerium on suhtarv, mille puhul varasid ja bilansiväliseid kirjeid kaalutakse vastavalt krediidiriski ulatusele.

òuus

(31) Miinimumkapitali nõuetel on krediidiasutuste järelevalves ja järelevalvemetoodika vastastikusel tunnustamisel keskne tähtsus. Seoses sellega tuleks miinimumkapitali nõudeid käsitlevaid sätteid vaadelda koos krediidiasutuste järelevalve põhimeetodite ühtlustamiseks mõeldud muude konkreetsete vahenditega.

(32) Konkurentsi moonutamise ärahoidmiseks ja pangandussüsteemi tugevdamiseks siseturul on asjakohane näha ette miinimumkapitali ühised nõuded.

(33) Piisava maksevõime tagamiseks on oluline näha ette miinimumkapitali nõuded, millega varasid ja bilansiväliseid kirjeid kaalutakse vastavalt nende riskiastmele.

ê2000/12/EÜ põhjendused 48–51 (kohandatud)

Omavahendite ühiste standardite väljatöötamine seoses krediidiriskiga kokkupuutuvate varade ja bilansiväliste kirjetega on seetõttu oluline osa järelevalvemeetodite vastastikuse tunnustamise saavutamiseks vajalikust harmoniseerimisest ja seega panganduse siseturu väljakujundamisest.

Seoses sellega tuleb maksevõime suhtarvu käsitlevaid sätteid vaadelda koos krediidiasutuste järelevalve põhimeetodite ühtlustamiseks mõeldud muude konkreetsete vahenditega.

Panganduse siseturul peavad asutused üksteisega otseselt konkureerima ning minimaalse suhtarvuna sätestatud ühised maksevõime standardid aitavad välistada konkurentsi moonutamist ja tugevdada ühenduse pangandust.

Käesolevas direktiivis sätestatakse eri finantseerimisasutuste väljaantavatele tagatistele omistatav kaal. Seetõttu kohustub komisjon kontrollima, kas käesolev direktiiv tervikuna moonutab märkimisväärselt konkurentsi krediidiasutuste ja kindlustusseltside vahel, ning nimetatud kontrollimist silmas pidades kaaluma võimalike korrigeerivate meetmete põhjendatust.

òuus

(34) Väga oluline on võtta arvesse ühenduse krediidiasutuste mitmekesisust, kasutades krediidiriski katmiseks miinimumkapitali nõuete arvutamisel mitmesuguseid võimalusi, mille riskitundlikkuse ja arengunõuete tase on erinev. Asjaolu, et kasutatakse välisreitinguid ja krediidiasutuste sisehinnangul põhinevat lähenemist teatavatele krediidiriski parameetritele, viitab krediidiriski eeskirjade riskitundlikkuse ja usaldusväärsuse märkimisväärsele kasvule. Krediidiasutustele tuleks pakkuda asjakohaseid stiimuleid riskitundlikumate meetodite kasutamiseks.

(35) Miinimumkapitali nõuded peaksid olema asjaomaste riskidega proportsionaalsed. Eelkõige tuleks nõuete puhul arvesse võtta riskitasemete vähendamist, mis tuleneb suhteliselt väikeste riskipositsioonide suurest arvust.

(36) Krediidiriski maandamise tehnikaid tuleks rohkem arvesse võtta, tagades samas asjaomaste eeskirjadega, et põhjendamatu arvessevõtmine ei kahjustaks maksevõimet.

(37) Tagamaks et miinimumkapitali nõuete puhul võetakse asjakohaselt arvesse krediidiasutuste väärtpaberistamise tehingutest ja investeeringutest tulenevaid riske ja riskide vähendamist, tuleb näha ette eeskirjad, milles sätestatakse selliste tehingute ja investeeringute riskitundlik ja usaldusväärne käsitlemine.

ê2000/12/EÜ põhjendus 52 (kohandatud)

III lisas sätestatakse, kuidas käsitleda bilansiväliseid kirjeid seoses krediidiasutuste kapitalinõuete arvutamisega. Siseturu ladusa toimimise huvides ja eelkõige võrdsete võimaluste tagamiseks on liikmesriigid kohustatud püüdma saavutada seda, et nende pädevad asutused hindaksid ühetaoliselt lepingujärgseid tasaarvelduskokkuleppeid. III lisa on kooskõlas pangandusjärelevalve rahvusvahelise foorumi tööga, mis käsitleb kahepoolse tasaarvelduse tunnustamist järelevalves, eelkõige võimalust arvutada teatavate tehingute omavahendite nõuded mitte bruto- vaid netosumma põhjal, tingimusel, et olemas on juriidiliselt siduvad kokkulepped, mis tagavad, et krediidirisk piirdub netosummaga. Rahvusvaheliselt tegutsevate krediidiasutuste ja krediidiasutuste gruppide puhul, mis tegutsevad hulgas kolmandates riikides ja konkureerivad ühenduse krediidiasutustega, kaasneb laiemal rahvusvahelisel tasandil vastuvõetud eeskirjadega börsiväliste tuletisinstrumentide täiustatud järelevalve. Kõnealuse täiustamise tulemuseks on asjakohasem sundkapitali nõue, mille puhul on arvesse võetud järelevalve poolt tunnustatud lepingujärgsete tasaarvelduskokkulepete riski vähendavat mõju võimalike tulevaste krediidiriskide puhul. Keskse osalejana tegutsevate arvelduskodade teostatav börsiväliste tuletisinstrumentide kliiring mängib teatavates liikmesriikides olulist rolli. On otstarbekas tunnustada krediidiriski ja sellega seotud süsteemiriski vähenemise osas sellisest kliiringust tulenevat kasu krediidiriski usaldatavusnormatiivide kohase käsitlemise puhul. Tasaarveldatud börsiväliste tuletisinstrumentide lepingutest tulenevad praegused ja võimalikud tulevased riskid tuleb täielikult tagada ja arvelduskoja riskide kogunemise oht tasutud tagatise turuväärtust ületavas mahus tuleb välistada selleks, et tasaarveldatud börsiväliste tuletisinstrumentide usaldatavusnormatiivide kohane käsitlemine üleminekuajal oleks sama kui börsil kaubeldavatel tuletisinstrumentidel. Nõutavad esialgsed ja muudetud tagatised ning tasutud tagatisega saavutatava kaitse kvaliteet ja ulatus peavad rahuldama pädevaid asutusi. III lisaga luuakse liikmesriikides asutatud krediidiasutuste jaoks samalaadsed võimalused kahepoolse tasaarvelduse tunnustamiseks pädevate asutuste poolt ja seega pakutakse neile võrdseid konkurentsitingimusi. Eeskirjad on hästi tasakaalustatud ja krediidiasutuste suhtes usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve meetmete kohaldamise edaspidiseks tugevdamiseks otstarbekad. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid tagama selle, et hinnalisandite arvutamisel lähtutakse tegelikest ja mitte nähtavatest nominaalsummadest.

òuus

(38) Operatsioonirisk on krediidiasutuste jaoks märkimisväärne risk, mis tuleb katta omavahenditest. Väga oluline on võtta arvesse ühenduse krediidiasutuste mitmekesisust, kasutades operatsiooniriski katmiseks miinimumkapitali nõuete arvutamisel mitmesuguseid võimalusi, mille riskitundlikkuse ja arengunõuete tase on erinev. Krediidiasutustele tuleks pakkuda asjakohaseid stiimuleid riskitundlikumate meetodite kasutamiseks. Pidades silmas, et operatsiooniriskide mõõtmise ja juhtimise tehnika on alles arengufaasis, tuleks eeskirju vastavalt vajadusele läbi vaadata ja ajakohastada, sealhulgas seoses eri ärivaldkondi puudutavate nõuete ja riskide maandamise tehnikate arvessevõtmisega.

(39) Et tagada kontserni kuuluvate krediidiasutuste piisav maksevõime, on väga oluline, et miinimumkapitali nõudeid kohaldatakse vastavalt kontserni konsolideeritud finantsolukorrale. Tagamaks et omavahendid on kontsernis asjakohaselt jaotatud ja vajaduse korral on võimalik nendega hoiuseid kaitsta, tuleks miinimumkapitali nõudeid kohaldada kõikide kontserni kuuluvate krediidiasutuste suhtes, kui seda eesmärki ei ole võimalik muul viisil tõhusalt saavutada.

ê2000/12/EÜ põhjendus 53 (kohandatud)

Käesolevas direktiivis sätestatud minimaalne suhtarv tugevdab ühenduse krediidiasutuste kapitali taset. 1988. aasta alguses kehtinud kapitalinõudeid käsitlenud statistilise vaatluse põhjal on vastu võetud 8% tase.

ê2000/12/EÜ põhjendus 54

(40) Krediidiasutuste suure riskide kontsentreerumise jälgimise põhieeskirjad tuleks ühtlustada. Liikmesriikidel peaks sellegipoolest olema võimalik vastu võtta rangemaid eeskirju, kui on sätestatud käesolevas direktiivis.

ê2000/12/EÜ põhjendus 55 (kohandatud)

(41) Krediidiasutuse suure riskide kontsentreerumise jälgimine ja kontroll moodustavad Ö peaksid moodustama Õ lahutamatu osa tema üle teostatavast järelevalvest. Ö Seepärast Õ võib rRiskide liigse kontsentreerumisega ühele kliendile või omavahel seotud klientide grupile võib kaasneda liiga suur kahjurisk. Sellist olukorda võib pidada krediidiasutuse maksevõimet kahjustavaks.

ê2000/12/EÜ põhjendus 56 (kohandatud)

(42) Panganduse siseturul Ö Et Õ konkureerivad krediidiasutused Ö siseturul konkureerivad Õ, otseselt üksteisega ning seetõttu peaksid Ö jälgimisnõuded olema Õ ühenduse kõigis osades olema ühesugused jälgimisnõuded. Seetõttu peaksid suure riskide kontsentreerumise kindlakstegemise kriteeriumid olema reguleeritud juriidiliselt siduvate normidega ühenduse tasandil ja neid ei saa jätta täielikult liikmesriikide otsustada. Ühiste eeskirjade vastuvõtmine teenib seetõttu kõige paremini ühenduse huve, sest see aitab vältida erinevusi konkurentsitingimustes ning tugevdab samal ajal ühenduse pangandussüsteemi.

ê2000/12/EÜ põhjendus 57 (kohandatud)

ðuus

(43) Krediidiasutuste maksevõime suhtarvu käsitlevad sätted sisaldavad nende krediidiriskide loetelu, mida krediidiasutused võivad kanda. Seetõttu peaks nimetatud loetelu kasutatama ka riskide määratlemiseks suure riskide kontsentreerumise piiramisel. Siiski ei ole ð Kuigi suurte riskide kontsentreerumise piiramiseks on asjakohane võtta riskipositsioonide määratlemisel aluseks krediidiriski minimaalse omakapitali nõuete suhtes kohaldatav määratlus, ei ole ï põhimõtteliselt õige viidata kõnealustes sätetes ettenähtud riski kaalumistele või riskiastmetele. Riski kaalumine ja riskiastmed võeti kasutusele selleks, et kehtestada krediidiasutuste krediidiriski katmiseks üldine maksevõime nõue. Suure riskide kontsentreerumise reguleerimise puhul on eesmärgiks Ö Et Õ piirata maksimaalset kahju, mida krediidiasutus võib kanda üksikkliendi või omavahel seotud klientide grupi tõttu., Seetõttu on otstarbekas kasutada Ö selliseid suure riskide kontsentratsiooni määratlemise eeskirju, mille puhul võetakse Õ ettevaatlikumat lähenemisviisi, võttes üldjuhul arvesse riskide Ö riskipositsioonide Õ nominaalväärtusi ilma riske kaalumata või riskiastmeid määramata.

òuus

(44) Kuigi arvutamistingimuste piiramiseks on suurt riskide kontsentreerumist käsitlevate sätete edasise läbivaatamiseni soovitatav võtta krediidiriskide maandamise mõju arvesse samal viisil nagu miinimumkapitali nõuete puhul, koostati krediidiriskide maandamise eeskirjad olukorras, kus üldine diversifitseeritud krediidirisk tuleneb suure arvu vastaspooltega seotud riskipositsioonidest. Sellest tulenevalt tuleks tagada usaldatavusnormatiivide täitmine selliste suure riskide kontsentreerumise piiramiseks ettenähtud tehnikate heakskiitmisel, mille eesmärk on piirata maksimaalset kahju, mida krediidiasutus võib kanda üksikkliendi või omavahel seotud klientide grupi tõttu.

ê2000/12/EÜ põhjendus 58 (kohandatud)

(45) Eriti ettevaatlikult tuleb toimida siis, kui Ö krediidiasutusel tekib riskipositsioon seoses oma emaettevõtja või oma emaettevõtja teiste tütarettevõtjatega Õ krediidiasutus võtab oma emaettevõtja või oma emaettevõtja teiste tütarettevõtjate riskid. Krediidiasutuste võetud riskide Ö riskipositsioonide Õ haldamine peab Ö peaks Õ toimuma täiesti sõltumatult, kooskõlas heade pangandustavadega ja arvestamata mingeid muid kaalutlusi peale nimetatud tavade. Käesoleva direktiivi sätted eeldavad, et kKui krediidiasutuses otseselt või kaudselt olulist osalust omavate isikute tegevus mõjub negatiivselt kõnealuse krediidiasutuse arukale ja usaldusväärsele juhtimisele, võtavad Ö peaksid Õ pädevad ametiasutused Ö võtma Õ vajalikke meetmeid sellise olukorra lõpetamiseks. Suure riskide kontsentreerumise puhul tuleks kehtestada eri reeglid Ö , sealhulgas rangemad piirangud riskipositsioonidele, mis krediidiasutusel tekivad Õ riskidele, mille krediidiasutus võtab oma kontserni sees, ning sellisel juhul on õigustatud rangemad piirangud kui muude riskide puhul. Rangemaid piiranguid Ö Selliseid reegleid Õ ei ole vaja kohaldada siis, kui emaettevõtja on finantsvaldusettevõtja või krediidiasutus või kui teised tütarettevõtjad on kas krediidi- või finantseerimisasutused või krediidiasutuse abiettevõtjad, tingimusel et kõigi selliste ettevõtjate üle toimub konsolideeritud järelevalve. Sellistel juhtudel võimaldab kontserni konsolideeritud jälgimine piisava järelevalve ning riskidele pole vaja kehtestada rangemaid piiranguid. Kõnealuse lähenemisviisi puhul soovitatakse pangakontsernidel korraldada oma struktuur selliselt, et oleks võimalik teostada konsolideeritud järelevalvet, mis on soovitatav, sest see võimaldab teostada järelevalvet ulatuslikumal tasandil.

òuus

(46) Krediidiasutused peaksid tagama, et nende sisekapital on nii koguseliselt, kvaliteedilt kui ka jaotumise seisukohast piisav, et katta nende suhtes avanevaid või avaneda võivaid riske. Sellest tulenevalt peaksid krediidiasutustel olema strateegiad ja protsessid oma sisekapitali piisavuse hindamiseks ja säilitamiseks.

(47) Pädevate asutuste ülesanne on teha kindlaks, et krediidiasutustel on hea organisatsiooniline struktuur ja piisavalt omavahendeid, et katta nende suhtes avanevaid või avaneda võivaid riske.

(48) Panganduse siseturu tõhusaks toimimiseks peaks Euroopa pangajärelevalvete komitee aitama kaasa käesoleva direktiivi järjepidevale kohaldamisele ja järelevalve alase tegevuse lähendamisele kogu ühenduse piires.

(49) Samal põhjusel ja tagamaks, et mitmes liikmesriigis tegutsevad ühenduse krediidiasutused ei oleks liikmesriikide pädevate asutuste loa andmise ja järelevalvega seotud pidevate kohustuste tulemusel ebaproportsionaalselt koormatud, on väga oluline suurendada märkimisväärselt pädevate asutuste vahelist koostööd. Sellega seoses tuleks suurendada konsolideeritud järelevalve eest vastutavate asutuste rolli. Euroopa pangajärelevalvete komitee peaks sellist koostööd toetama ja suurendama.

ê2000/12/EÜ põhjendus 65 (kohandatud)

(50) Krediidiasutuste konsolideeritud järelevalve eesmärk peab olema Ö on Õ eelkõige nimetatud asutuste Ö krediidiasutuste Õ hoiustajate huvide kaitse ja rahandussüsteemi stabiilsuse tagamine.

ê2000/12/EÜ põhjendus 59 (kohandatud)

(51) Selleks, et konsolideeritud järelevalve oleks tõhus, tuleb Ö tuleks Õ seda Ö seetõttu Õ kohaldada kõikide pangakontsernide suhtes, sealhulgas nende suhtes, mille emaettevõtjad ei ole krediidiasutused. Pädevatel asutustel peavad Ö peaksid Õ olema selliseks järelevalveks vajalikud õiguslikud vahendid.

ê2000/12/EÜ põhjendus 60 (kohandatud)

(52) Mitmete tegevusaladega kontsernide puhul, mille emaettevõtja kontrollib vähemalt üht tütarkrediidiasutust, peab Ö peaks Õ pädevatel asutustel olema võimalik hinnata krediidiasutuse varalist seisundit sellises kontsernis. Kuni edaspidise kooskõlastamiseni võivad liikmesriigid sätestada käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamiseks vajalikud konsolideerimismeetodid. Pädevatel asutustel peavad Ö peaksid Õ olema vähemalt oma ametiülesannete täitmiseks kõikidelt kontserni kuuluvatelt äriühingutelt vajalike andmete saamise vahendid. Mitmekülgse finantsmajandusliku tegevusega kontsernide puhul tuleb Ö tuleks Õ sisse seada koostöö asutuste vahel, kes vastutavad eri rahandussektorite järelevalve eest. Ö Kuni edaspidise kooskõlastamiseni peaksid liikmesriigid sätestama käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamiseks vajalikud konsolideerimismeetodid. Õ

ê2000/12/EÜ põhjendus 61 (kohandatud)

(53) Liikmesriigid võivad Ö Liikmesriikidel võiks olla õigus Õ keelduda pangale tegevusloa andmisest või see selle tühistada teatavate kontsernistruktuuride puhul, mida peetakse pangandustegevuse jaoks ebasobivateks, eriti seetõttu, et selliste struktuuride üle ei saa teostada tõhusat järelevalvet. Seoses sellega on Ö peaksid Õ pädevatel asutustel Ö olema vajalikud Õ volitused, mida on nimetatud käesoleva direktiivi artikli 7 lõike 1 esimeses lõigus, artikli 7 lõikes 2, artikli 14 lõike 1 punktis c ja artiklis 16, selleks, et tagada krediidiasutuste arukas ja usaldusväärne juhtimine.

ê2000/12/EÜ põhjendused 62–64 (kohandatud)

Liikmesriigid võivad vajalikke järelevalvemeetodeid samaväärselt kohaldada ka kontsernide suhtes, mille struktuuri käesolev direktiiv ei hõlma. Kui sellised struktuurid muutuvad üldlevinuks, tuleks käesolevat direktiivi laiendada ka neile.

Konsolideeritud järelevalve peab hõlmama kõik I lisas määratletud toimingud. Seetõttu tuleb kõik peamiselt sellistel tegevusaladel tegutsevad äriühingud võtta konsolideeritud järelevalve alla. Selle tulemusena tuleb finantseerimisasutuste mõistet laiendada nii, et see hõlmaks selliseid toiminguid.

Direktiividega 86/635/EMÜ ja 83/349/EMÜ nähti ette krediidiasutuste avaldatud konsolideeritud aastaaruannete suhtes kohaldatavad konsolideerimiseeskirjad. Seetõttu on võimalik täpsemalt kindlaks määrata usaldatavusnormatiivide täitmise konsolideeritud järelevalves kasutatavad meetodid.

òuus

(54) Et panganduse siseturg toimiks järjest tõhusamalt ja läbipaistvuse tase oleks ühenduse kodanike jaoks piisav, peavad pädevad asutused avaldama üldsusele asjakohast võrdlust võimaldaval viisil, kuidas käesolevat direktiivi rakendatakse.

(55) Selleks et tugevdada turudistsipliini ja ergutada krediidiasutusi täiustama oma turustrateegiat, riskijärelevalvet ja asutusesisest halduskorraldust, tuleks krediidiasutustele näha ette asjakohase avalikustamise kohustus.

ê2000/12/EÜ põhjendus 66 (kohandatud)

(56) Käesolevas direktiivis või muudes krediidiasutuste tegevust reguleerivates direktiivides käsitletud teemadega seonduvate probleemide uurimine eeldab pädevate asutuste ja komisjoni koostööd panganduse nõuandekomitees, eelkõige tihedama kooskõlastamise saavutamiseks. Liikmesriikide pädevate asutuste panganduse nõuandekomitee ei välista muid koostöövõimalusi asutuste vahel, mis tegelevad krediidiasutuste asutamise ja tegevuse järelevalvega, eelkõige koostööd pankade järelevalveasutuste vahelises kontaktgrupis.

ê2000/12/EÜ põhjendus 67 (kohandatud)

(57) Selleks, et võtta arvesse panganduse arengut, võib aeg-ajalt osutuda vajalikuks teha tehnilisi muudatusi käesolevas direktiivis sätestatud üksikasjalistes eeskirjades. Komisjon teeb talle asutamislepinguga usaldatud rakendamisvolituste piires vastavad vajalikud muudatused pärast konsulteerimist panganduse nõuandekomiteega. Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. Ö [19] Õ

òuus

(58) Et ära hoida turuhäireid ja tagada omavahendite üldiste tasemete säilimine, on asjakohane näha ette konkreetne üleminekukord.

(59) Pidades silmas miinimumkapitali nõuetega seotud eeskirjade riskitundlikkust, on soovitav jälgida, kas neil on majandustsüklile oluline mõju. Komisjon peaks arvesse võtma Euroopa Keskpanga seisukohti ja andma nendes küsimustes aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

ê2000/12/EÜ põhjendus 68 (kohandatud)

Käesoleva direktiivi artikli 36 lõikega 1 lubatakse ühistute või fondidena tegutsevate krediidiasutuste puhul laenusaajate ühiskohustusi käsitleda artikli 34 lõike 2 punktile 7 vastavate omavahenditena. Taani valitsus on ilmutanud suurt huvi selle vastu, et tema mõned ühistute või fondidena tegutsevad hüpoteegikrediidiasutused muudetaks aktsiaseltsideks. Sellise ümberkorraldamise soodustamiseks või selle võimaldamiseks on vaja ajutist erandit, mis lubaks neil hõlmata osa oma ühiskohustustest omavahenditena. Selline ajutine erand ei tohiks kahjustada konkurentsi krediidiasutuste vahel.

ê2000/12/EÜ põhjendused 69–71

(69) Krediidiasutustele kuuluvate hüpoteekvõlakirjade kaalumine 20 protsendiga võib tasakaalust välja viia siseriikliku kapitalituru, kus sellistel vahenditel on oluline roll. Sellisel juhul võetakse 10% riskikaalu kohaldamiseks ajutisi meetmeid. Väärtpaberitele ülemineku turg areneb kiiresti. Seetõttu on soovitav, et komisjon vaataks koos liikmesriikidega läbi varaga kindlustatud väärtpaberite usaldatavusnormatiivide kohase käsitlemise ja esitaks enne 22. juunit 1999 kehtivate õigusaktide kohandamise ettepanekud, et määrata kindlaks varaga kindlustatud väärtpaberite otstarbekas usaldatavusnormatiivide kohane käsitlemine. Kuni 31. detsembrini 2006 võivad pädevad asutused lubada 50% kaalu varade puhul, mis on tagatud bürooruumide või muude mitmeotstarbeliste äriruumide hüpoteekidega. Hüpoteegialust vara tuleb rangete kriteeriumite põhjal regulaarselt ja korduvalt hinnata, et võtta arvesse ärikinnisvara turu arengut. Omanik peab kõnealust vara kasutama või seda välja üürima. 50-line kaal ei hõlma kinnisvara arendamiseks võetavaid laene.

(70) Selleks et tagada riskide kontsentratsiooni käsitlevate sätete tõrgeteta kohaldamine, tuleks liikmesriikidel lubada uusi piiranguid kohaldada kahes järgus. Väiksematele krediidiasutustele võib anda pikema üleminekuperioodi, sest 25% piirnormi liiga kiire kohaldamine võiks nende laenutegevust liiga järsult vähendada.

(71) Lisaks sellele jätkub ka krediidiasutuste reorganiseerimise ja lõpetamise tingimuste ühtlustamine.

ê2000/12/EÜ põhjendus 72 (kohandatud)

(60) Ühtlustada tuleb Ö Ühtlustatakse Õ ka likviidsusriskide järelevalveks vajalik kord.

ê2000/12/EÜ põhjendus 73 (kohandatud)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas esitatud õigusaktide ülevõtmise tähtaegadega,

òuus

(61) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest kui ühenduse õiguse üldpõhimõtetest.

(62) Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise kohustust tuleks piirata nende sätetega, mille sisu on võrreldes varasemate direktiividega muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasematest direktiividest.

(63) Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud XIII lisa B osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega,

ê2000/12/EÜ

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

òuus

SISUKORD

I JAOTIS || SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

II JAOTIS || KREDIIDIASUTUSTE ASUTAMISE JA TEGEVUSE EELTINGIMUSED

III JAOTIS || ASUTAMISVABADUST JA TEENUSTE OSUTAMISE VABADUST REGULEERIVAD SÄTTED

1. jagu || Krediidiasutused

2. jagu || Finantseerimisasutused

3. jagu || Asutamisõiguse kasutamine

4. jagu || Teenuste osutamise vabaduse kasutamine

5. jagu || Vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste volitused

IV JAOTIS || SUHTED KOLMANDATE RIIKIDEGA

1. jagu || Kolmandate riikide ettevõtjatest teatamine ja kõnealuste riikide turgudele pääsemise tingimused

2. jagu || Konsolideeritud järelevalvet käsitlev koostöö kolmandate riikide pädevate asutustega

V JAOTIS || USALDATAVUSNORMATIIVIDE TÄITMISE JÄRELEVALVE JA AVALIKUSTAMISE PÕHIMÕTTED JA TEHNILISED VAHENDID

1. peatükk || Usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve põhimõtted

1. jagu || Päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevus

2. jagu || Teabevahetus ja ametisaladuse hoidmine

3. jagu || Aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete seadusjärgse kontrollimise eest vastutavate isikute kohustused

4. jagu || Sanktsioonide kohaldamise volitused ja kohtu poole pöördumise õigus

2. peatükk || Usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve tehnilised vahendid

1. jagu || Omavahendid

2. jagu || Kaitse riskide vastu

1. alajagu || Kohaldamistasand

2. alajagu || Nõuete arvutamine

3. alajagu || Omavahendite miinimumtase

3. jagu || Miinimumomavahendite nõuded krediidiriski katmiseks

1. alajagu || Standardmeetod

2. alajagu || Sisereitingutel põhinev meetod

3. alajagu || Krediidiriski maandamine

4. alajagu || Väärtpaberistamine

4. jagu || Miinimumomavahendite nõuded operatsiooniriski katmiseks

5. jagu || Suur riskide kontsentreerumine

6. jagu || Oluline osalus väljaspool rahandussektorit

3. peatükk || Krediidiasutuste hindamisprotsess

4. peatükk || Pädevate asutuste poolne järelevalve ja avalikustamine

1. jagu || Järelevalve

2. jagu || Pädevate asutuste avalikustamiskohustus

5. peatükk || Krediidiasutuste avalikustamiskohustus

VI JAOTIS || TÄITEVVOLITUSED

VII JAOTIS || ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

1. peatükk || Üleminekusätted

2. peatükk || Lõppsätted

I LISA || Vastastikku tunnustatavate tegevuste loetelu

II LISA || Bilansiväliste kirjete liigitus

III LISA || Tuletisinstrumentide käsitlemine

IV LISA || Tuletisinstrumentide liigid

V LISA || Riskide liigitamise ja käsitlemise tehnilised kriteeriumid

VI LISA || Standardmeetod

VI LISA 1. osa || Riskikaalud

VI LISA 2. osa || Reitinguagentuuride tunnustamine ja nende antud krediidihinnangute kaardistamine

VI LISA 3. osa || Reitinguagentuuri antud krediidihinnangu kasutamine riskikaalu määramiseks

VII LISA || Sisereitingutel põhinev meetod

VII LISA 1. osa || Riskiga kaalutud varad ja oodatav kahju

VII LISA 2. osa || PD, LGD ja lõpptähtaeg

VII LISA 3. osa || Riskipositsiooni väärtus

VII LISA 4. osa || Sisereitingul põhineva meetodi miinimumtingimused

VIII LISA || Krediidiriski maandamine

VIII LISA 1. osa || Aktsepteeritavus

VIII LISA 2. osa || Miinimumtingimused

VIII LISA 3. osa || Krediidiriski maandamise mõju arvutamine

VIII LISA 4. osa || Lõpptähtaegade erinevus

VIII LISA 5. osa || Krediidiriski maandamise kombineerimine standardmeetodi alusel

VIII LISA 6. osa || Nõudekorvi krediidiriski maandamise tehnikad

IX LISA || Väärtpaberistamine

IX LISA 1. osa || X lisas kasutatavad mõisted

IX LISA 2. osa || Miinimumtingimused märkimisväärse krediidiriski ülekandmise aktsepteerimiseks ja riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju summade arvutamiseks väärtpaberistatud riskipositsioonide puhul

IX LISA 3. osa || Välised krediidihinnangud

IX LISA 4. osa || Arvutamine

X LISA || Operatsioonirisk

X LISA 1. osa || Baasmeetod

X LISA 2. osa || Standardmeetod

X LISA 3. osa || Täiustatud mõõtmismudelil põhinevad meetodid

X LISA 4. osa || Erinevate metoodikate kombineerimine

X LISA 5. osa || Kahjujuhtumi liikide klassifitseerimine

XI LISA || Pädevate asutuste läbiviidava kontrolli ja hindamise tehnilised kriteeriumid

XII LISA || Avalikustamise tehnilised kriteeriumid

XII LISA 1. osa || Üldkriteeriumid

XII LISA 2. osa || Üldnõuded

XII LISA 3. osa || Teatavate instrumentide või metoodikate kasutamise aktsepteeritavuse tingimused

XIII LISA A osa || Kehtetuks tunnistatud direktiivid ja nende hilisemad muudatused (osutatud artiklis 158)

XIII LISA B osa || Rakendustähtajad (osutatud artiklis 159)

XIV LISA || Vastavustabel

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

I JAOTIS

ÖSISU, REGULEERIMISALA JA Õ MÕISTED JA REGULEERIMISALA

ê2000/12/EÜ artikli 2 lõiked 1 ja 2 (kohandatud)

Artikkel 1

1.           Käesolev direktiiv käsitleb Ö näeb ette Õ krediidiasutuste asutamiste ja tegevuste Ö ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve eeskirjad Õ. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi krediidiasutuste suhtes.

2.           Artikleid 25 ja 52-56 Ö Artiklit 39 ja V jaotise 4. peatüki 1. jagu Õ kohaldatakse ka finantsvaldusettevõtjate ja segavaldusettevõtjate suhtes, mille peakontorid paiknevad ühenduses.

3.           Lõikega 3 Ö Artikli 5 kohaselt Õ välistatud asutusi, välja arvatud liikmesriikide keskpanku, käsitletakse artiklite 25 ja 52-56 artikli 39 ja V jaotise 4. peatüki 1. jao kohaldamisel finantseerimisasutustena.

ê2000/12/EÜ artikli 2 lõige 3

Artikkel 2

Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste asutuste suhtes:

– liikmesriikide keskpangad,

– postižiiroasutused,

– Belgias «Institut de Réescompte et de Garantie/Herdiscontering- en Waarborginstituut»,

– Taanis «Dansk Eksportfinansieringsfond», «Danmarks Skibskreditfond» ja «Dansk Landbrugs Realkreditfond»,

– Saksamaal «Kreditanstalt für Wiederaufbau», ettevõtjad, keda «Wohnungsgemeinnützigkeitsgesetz» - seaduse põhjal peetakse osaks riiklikust elamumajanduspoliitikast ja mille peamine tegevusvaldkond ei ole pangandustegevus, ning ettevõtjad, mida nimetatud seaduse alusel peetakse mittetulunduslikeks elamumajanduse ettevõtjateks,

– Kreekas «Ελληνική Τράπεζα Βιομηχανικής Αναπτύξεως,», (Elliniki Trapeza Viomichanikis Anaptyxeos), «Ταμείο Παρακαταθηκών και Δανείων» (Tamio Parakatathikon kai Danion) ja «Ταχυδρομικό Ταμιευτήριο» (Tachidromiko Tamieftirio),

– Hispaanias «Instituto de Crédito Oficial»,

– Prantsusmaal «Caisse des dépōts et consignations»,

– Iirimaal krediidikassad (credit unions) ja vastastikuse abistamise ühingud (friendly societies),

– Itaalias «Cassa depositi e prestiti»,

– Madalmaades «Netherlandse Investeringsbank voor Ontwikkelingslanden NV», «NV Noordelijke Ontwikkelingsmaatschappij», «NV Industriebank Limburgs Instituut voor Ontwikkeling en Financiering» ja «Overijsselse Ontwikkelingsmaatschappij NV»,

– Austrias ettevõtjad, keda käsitatakse üldistes huvides tegutsevate ehitusettevõtjatena, ja «Österreichische Kontrollbank AG»,

– Portugalis 1. jaanuaril 1986 olemasolevad «Caixas Económicas», välja arvatud need, mis on asutatud osaühingutena, ja «Caixa Económica Montepio Geral»,

– Soomes «Teollisen yhteistyön rahasto Oy/Fonden för industriellt samarbete AB» ja «Kera Oy/Kera Ab»,

– Rootsis «Svenska Skeppshypotekskassan»,

– Ühendkuningriigis «National Savings Bank», «Commonwealth Development Finance Company Ltd», «Agricultural Mortgage Corporation Ltd», «Scottish Agricultural Securities Corporation Ltd», «Crown Agents for overseas governments and administrations», krediidikassad ja munitsipaalpangad,

ê2003. aasta ühinemisakt

– Lätis «krajaizdevu sabiedribas», ettevõtjad, mida keda «Krajaizdevu sabiedribu likums» alusel loetakse ühistuteks, mis kes osutavad finantsteenuseid üksnes oma liikmetele,

– Leedus “kredito unijos”, välja arvatud “Centrine˙ kredito unija”,

– Ungaris «Magyar Fejlesztési Bank Rt.» ja «Magyar Export-Import Bank Rt.»,

– Poolas “Spółdzielcze Kasy Oszcze˛dnos´ciowo - Kreditowe” ja “Bank Gospodarstwa Krajowego”.“

êDirektiivi 2004/xx/EÜ artikli 3 lõige 1 (kohandatud)

4.         Komisjon otsustab artikli 60 lõikes 2 sätestatud korras kõikide lõikes 3 esitatud nimekirjas tehtavate muudatuste üle.

ê2000/12/EÜ artikli 2 lõiked 5 ja 6 (kohandatud)

Artikkel 3

1.         Ühes ja samas liikmesriigis paiknevad krediidiasutused Ö Üks või mitu ühes ja samas liikmesriigis paiknevat krediidiasutust Õ , mis olid 15. detsembril 1977. aastal nende üle järelevalvet teostava ja samas liikmesriigis paikneva keskasutusega püsivalt liidetud, võidakse vabastada artikli 6 lõikes 1, artiklis 8 ja artiklis 59 Ö 7 ja artikli 11 lõikes 1 Õ sätestatud nõuete täitmisest, kui hiljemalt 15. detsembril 1979 on siseriiklikes õigusaktides sätestatud, et:

(a)          keskasutuse ja sellega liidetud asutuste kohustused on nende solidaarvastutusel või keskasutus tagab täies ulatuses temaga liitunud asutuste kohustused,

(b)          keskasutuse ja kõigi sellega liitunud asutuste maksevõimet ja likviidsust jälgitakse tervikuna konsolideeritud aastaaruannete põhjal,

(c)          keskasutuse juhtkond on volitatud andma juhtnööre liitunud asutuste juhtkondadele.

Kohalikul tasandil tegutsevate krediidiasutuste suhtes, mis on pärast 15. detsembrit 1977 Ö püsivalt Õ liitunud esimeses lõigus sätestatud mõistele vastava keskasutusega, kohaldatakse nimetatud lõigus sätestatud tingimusi, kui nende näol on tegemist keskasutuse juurde kuuluva võrgustiku tavapärase laienemisega.

êDirektiivi 2004/xx/EÜ artikli 3 lõige 2 (kohandatud)

Muude krediidiasutuste puhul peale nende, mis on asutatud hiljuti merest tammidega eraldatud piirkondades või mis on tekkinud olemasolevate, keskasutustest sõltuvate või nende ees vastutavate asutuste jagunemise või ühinemise tagajärjel, võib nõukogu artikli 60 lõikes 2 Ö artiklis 150 Õ sätestatud korras ette näha teise lõigu kohaldamise täiendavad eeskirjad, sealhulgas esimeses lõigus sätestatud vabastuse kehtetuks tunnistamise, kui ta leiab, et selliste uute asutuste liitumine, kelle suhtes kehtiks teises lõigus sätestatud kord, kahjustaks konkurentsi.

ê2000/12/EÜ artikli 2 lõiked 5 ja 6 (kohandatud)

2.         Krediidiasutuse, mis lõike 5 esimeses lõigus määratletud viisil on liitunud samas liikmesriigis asuva keskasutusega, Ö Lõike 1 esimeses lõigus nimetatud krediidiasutuse Õ võib vabastada artiklite 5, 40-51 ja 65 Ö 9 ja 10 ning V jaotise 2. peatüki 2., 3., 4., 5. ja 6. jao ja 3. peatüki Õ sätete täitmisest tingimusel ja ilma et see mõjutaks nimetatud sätete kohaldamist keskasutuse suhtes, et eespool nimetatud Ö kõnealused Õ sätted kehtivad ühistel alustel terviku kohta, mille moodustavad keskasutus ja temaga liitunud krediidiasutused.

Vabastuse puhul kohaldatakse artikleid 13, 18, 19, artikli 20 lõikeid 1-6 ning artikleid 21 ja 22 Ö 16, 23, 24, 25, artikli 26 lõikeid 1–3, artiklit 28 ja artikleid 29–37 Õ terviku suhtes, mille moodustavad keskasutus ja temaga liitunud asutused.

ê2000/12/EÜ artikkel 1

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

ê2000/28/EÜ artikli 1 lõiked 1–5)

(1) krediidiasutus:–

(a)     ettevõtja, kelle tegevuseks on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine avalikkuselt ning oma arvel ja nimel laenu andmine; või

(b)     elektronrahaasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/46/EÜ[20] elektronrahaasutuste asutamise ja tegevuse kohta ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle peetava järelevalve kohta tähenduses.

            Konsolideeritud järelevalve kohaldamisel käsitatakse krediidiasutustena kõiki esimese lõigu sätetele vastavaid krediidiasutusi ja kõiki eraettevõtjaid või avalik-õiguslikke isikuid, kes vastavad esimeses lõigus sätestatud mõistele ja on saanud tegevusloa kolmandas riigis.

            Riskide kontsentratsiooni järelevalve ja kontrollimise kohaldamisel käsitatakse krediidiasutustena kõiki esimese lõigu sätetele vastavaid krediidiasutusi, kaasa arvatud krediidiasutuste kolmandates riikides paiknevad filiaalid, ning kõiki eraettevõtjaid või avalik-õiguslikke isikuid koos nende filiaalidega, kes vastavad esimeses lõigus sätestatud mõistele ja on saanud tegevusloa kolmandas riigis;

(2) tegevusluba - ametiasutuse poolt mis tahes kujul välja antud juriidiline dokument, millega antakse luba tegutsemiseks krediidiasutusena;

(3) filiaal - äritegevusüksus, mis on krediidiasutuse juriidiliselt sõltuv osa ning mis teostab otseselt kõiki või mõningaid krediidiasutuste äritegevusele omaseid tehinguid; kõiki tegutsemiskohti, mille ühes liikmesriigis on asutanud teises liikmesriigis peakontorit omav krediidiasutus, käsitatakse ühe filiaalina;

(4) pädevad asutused - riikide ametiasutused, kellele on seaduse või määrusega tehtud ülesandeks järelevalve krediidiasutuste üle;

(5) finantseerimisasutus - ettevõtja, mis ei ole krediidiasutus ning mille põhitegevuseks on osaluse omandamine või tegelemine I lisa punktides 2-12 loetletud tegevusaladega;

òuus

(6) asutused – V jaotise 2. peatüki 2. ja 3. jao kohaldamisel [nõukogu direktiivi 96/3/EMÜ[21] artikli 2 lõikes 3] määratletud asutused;

ê2000/12/EÜ artikli 1 lõiked 6–8 (kohandatud)

(7) päritoluliikmesriik - liikmesriik, kus krediidiasutus on saanud tegevusloa vastavalt artiklitele 4-11 Ö 6–9 ja 11–14 Õ ;

(8) vastuvõttev liikmesriik - liikmesriik, kus krediidiasutusel on filiaal või kus ta osutab teenuseid;

(9) kontroll - direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1 määratletud suhe emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel või samasugune suhe mis tahes füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel;

ê2002/87/EÜ artikli 29 lõike 1 punkt a (kohandatud)

ðuus

(10) osalus – konsolideeritud järelevalve teostamisel ja artikli 34 Ö 57 Õ lõike 2 punktide 15 ja 16 Ö o ja p, artiklite 71–73 ja V jaotise 4. peatüki Õ rakendamisel tähendab osalust Ö osalus nõukogu Õ direktiivi 78/660/EMÜ Ö [22] Õ artikli 17 esimese lause tähenduses või otseselt või kaudselt vähemalt 20% omamistne ettevõtja hääleõigusest või kapitalist;

ê2000/12/EÜ artikli 1 lõiked 10–13 (kohandatud)

(11) oluline osalus - otsene või kaudne osalus äriühingus, kui osalus on vähemalt 10% äriühingu kapitalist või hääleõigusest või kui osalus võimaldab avaldada olulist mõju selle äriühingu juhtimisele, milles osaletakse; Ö ; Õ

algkapital - artikli 34 lõike 2 punktides 1 ja 2 määratletud kapital;

(12) emaettevõtja:–

(a)     direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 1 ja 2 määratletud emaettevõtja.

(b)     Konsolideeritud järelevalve ja riskide kontrollimise puhul Ö Artiklite 71–73, V jaotise 2. peatüki 5. jao ja 4. peatüki kohaldamisel Õ tähendab see emaettevõtjat direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõike 1 tähenduses ja kõiki ettevõtjaid, kellel on pädevate asutuste arvates ülekaalukas mõjuvõim mõne teise äriühingu üle;

(13) tütarettevõtja:–

(a)     direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 1 ja 2 määratletud tütarettevõtja.

(b)     Konsolideeritud järelevalve ja riskide kontrollimise puhul Ö Artiklite 71–73, V jaotise 2. peatüki 5. jao ja 4. peatüki kohaldamisel Õ tähendab see tütarettevõtjat direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõike 1 tähenduses ja kõiki ettevõtjaid, kelle üle pädevate asutuste arvates mõnel teisel äriühingul on ülekaalukas mõjuvõim.

Kõiki tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitletakse esialgse emaettevõtja tütarettevõtjatena;

òuus

(14) liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus – krediidiasutus, millel on krediidiasutusest või finantseerimisasutusest tütarettevõtja või millel on sellises asutuses osalus ja mis ise ei ole mõne teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või samas liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtja ning milles ühelgi teisel samas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutusel ei ole osalust;

(15) liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja – finantsvaldusettevõtja, mis ise ei ole mõne samas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või samas liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

(16) Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus – emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, mis ei ole mõne teise mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või mis tahes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtja ning milles ühelgi teisel mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutusel ei ole osalust;

(17) Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja – emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, mis ei ole mõne mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse tütarettevõtja;

ê2000/12/EÜ artikli 1 lõiked 14–18 (kohandatud)

(14) A-tsoon - kõik liikmesriigid, kõik teised riigid, mis on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) täisliikmed, ja need riigid, mis on sõlminud spetsiaalsed laenulepingud Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) fondi üldiste laenukokkulepete (GAB) alusel. Riike, kes korraldavad ümber oma välislaenud, ei käsitata siiski viie aasta jooksul A-tsooni riikidena;

(15) B-tsoon - kõik riigid, mis ei kuulu A-tsooni;

(16) A-tsooni krediidiasutused - kõik liikmesriikides vastavalt artiklile 4 tegevusloa saanud krediidiasutused, sealhulgas ka nende kolmandates riikides paiknevad filiaalid, ning kõik punkti 1 esimeses lõigus sätestatud mõistele vastavad ja muudes A-tsooni riikides tegevusloa saanud eraettevõtjad või avalikõiguslikud isikud, sealhulgas nende filiaalid;

(17) B-tsooni krediidiasutused - kõik väljaspool A-tsooni tegevusloa saanud ja punkti 1 esimeses lõigus sätestatud mõistele vastavad eraettevõtjad või avalik-õiguslikud isikud, sealhulgas nende ühenduses paiknevad filiaalid;

(18) pangandusväline sektor - kõik laenusaajad peale punktides 16 ja 17 määratletud krediidiasutuste, keskvalitsuste ja keskpankade, piirkondlike omavalitsuste ja kohalike ametiasutuste, Euroopa ühenduste, Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja punktis 19 määratletud rahvusvaheliste arengupankade;

ê2004/69/EÜ artikkel 1 (kohandatud)

rahvusvahelised arengupangad - Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Rahvusvaheline Finantskorporatsioon, Ameerika Arengupank, Aasia Arengupank, Aafrika Arengupank, Euroopa Nõukogu Ümberasumisfond, Põhjamaade Investeerimispank, Kariibi Arengupank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Euroopa Investeerimisfond ja Ameerika Investeerimiskorporatsioon;

ê2000/12/EÜ artikli 1 lõige 20

(20) täisriskiga, keskmise riskiga, keskmise/madala riskiga ja madala riskiga bilansivälised kirjed - artikli 43 lõikes 2 kirjeldatud ja II lisas loetletud kirjed;

òuus

(18) avaliku sektori asutused – mittetulunduslikud haldusasutused, kes vastutavad keskvalitsuste, piirkondlike omavalitsuste või kohalike ametiasutuste ees, või asutused, kes täidavad pädevate asutuste arvates samu kohustusi kui piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused;

ê2002/87/EÜ artikli 29 lõike 1 punkt b (kohandatud)

(19) finantsvaldusettevõtja - Ö finantseerimisasutused Õ finantsasutused, mille tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt krediidiasutused või Ö finantseerimisasutused Õ finantsasutused, millest vähemalt üks on krediidiasutus, ja mis ei ole segafinantsvaldusettevõtja vastavalt määratlusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivis 2002/87/EÜ[23], milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet;

(20) segavaldusettevõtja - emaettevõtja, mis ei ole finantsvaldusettevõtja ega krediidiasutus ega segafinantsvaldusettevõtja direktiivi 2002/87/EÜ tähenduses, mille tütarettevõtjate hulka kuulub vähemalt üks krediidiasutus;

ê2000/12/EÜ artikli 1 lõige 23

(21) krediidiasutuse abiettevõtja - ettevõtja, kelle põhitegevus on kinnisvara omamine või haldamine, andmetöötlusteenuste korraldamine või mõni muu sarnane tegevus, millel on ühe või mitme krediidiasutuse põhitegevusala suhtes abistav funktsioon;

òuus

(22) operatsioonirisk – risk saada kahju sisemiste protsesside, inimeste tegevuse või süsteemide ebaadekvaatsuse või oodatud viisil mittetoimimise või väliste sündmuste tagajärjel, sealhulgas juriidiline risk;

ê2000/12/EÜ artikli 1 lõige 24 (kohandatud)

risk - artiklite 48, 49 ja 50 kohaldamisel tähendab see artiklis 43 ning II ja IV lisas nimetatud vara ja bilansiväliseid kirjeid, kohaldamata neis sätestatud riski kaalumist ja riskiastmeid; IV lisas osutatud riskid tuleb välja arvutada ühe III lisas sätestatud meetodi kohaselt, ilma tehingu vastaspoole riski kaalumata; pädevate asutuste nõusolekul võib riski mõistest välja jätta kõik täielikult omavahenditega kaetud elemendid, tingimusel et niisuguseid omavahendeid ei ole arvesse võetud maksevõime suhtarvu või muude ühenduse õigusaktide kohaselt järelevalvega seotud suhtarvude arvutamisel; riskide hulka ei kuulu:

– valuutatehingute puhul riskid, mis tekkivad tavaliste arvelduste korral 48 tunni jooksul pärast makse sooritamist, ja

– väärtpaberite ostu või müügi puhul riskid, mis tekkivad tavaliste arvelduste korral viie tööpäeva jooksul pärast makse sooritamist või väärtpaberite üleandmist, olenevalt sellest, kumb toiming leiab aset varem;

òuus

(23) keskpangad – kui ei ole teisiti määratud, hõlmavad ka Euroopa Keskpanka;

(24) lahjendusrisk – risk, et saadaoleva nõude suurust vähendatakse võlgnikule võimaldatava arvelduskrediidi või muu krediidi kaudu;

(25) maksejõuetuse tõenäosus – vastaspoole maksejõuetuse tõenäosus ühe aasta jooksul;

(26) kahju – majanduslik kahju, sealhulgas olulised allahindluse mõjud, ja instrumendi sissenõudmisega seotud olulised otsesed ja kaudsed kulud;

(27) maksejõuetusest tingitud kahju määr – vastaspoole maksejõuetusest tuleneva riskipositsiooniga seotud kahju ja maksejõuetuse hetkeks tasumata summa suhe;

(28) ümberhindamistegur – hetkel kasutamata krediidilimiidi ja hetkel kasutamata, kuid maksejõuetuse hetkeks kasutatud tasumata kokkulepitud krediidilimiidi suhe;

(29) oodatav kahju – summa, mille kaotamist seoses riskipositsiooniga eeldatakse tulenevalt vastaspoole potentsiaalsest maksejõuetusest või lahjendamise tõttu üheaastase ajahorisondi jooksul, ja maksejõuetuse hetkeks tasumata summa suhe;

(30) krediidiriski maandamine – tehnika, mida krediidiasutus kasutab selleks, et vähendada hoitava riskipositsiooni või hoitavate riskipositsioonidega kaasnevat krediidiriski;

(31) otsene krediidiriski kaitse – krediidiriski maandamise tehnika, mille puhul krediidiasutuse riskipositsiooniga kaasneva krediidiriski vähendamine tuleneb krediidiasutuse õigusest – vastaspoole maksejõuetuse või vastaspoolega seotud konkreetse krediidikvaliteeti mõjutava sündmuse puhul – likvideerida teatavad varad või summad või saavutada nende üleandmine või assigneerimine või need säilitada või vähendada riskipositsiooni summat või asendada see riskipositsiooni summa ja krediidiasutusele esitatava nõude summa vahelise erinevuse summaga;

(32) kaudne krediidiriski kaitse – krediidiriski maandamise tehnika, mille puhul krediidiasutuse riskipositsiooniga kaasneva krediidiriski vähendamine tuleneb kolmanda osapoole kohustusest tasuda teatav summa laenuvõtja maksejõuetuse või muude kindlaksmääratud sündmuste puhul;

(33) repotehing – [direktiivi 93/6/EMÜ artikli 3 punktis m] määratletud „repotehingule“ ja „pöördrepotehingule“ vastavad tehingud;

(34) väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehing – [direktiivi 93/6/EMÜ artikli 3 punktis n] määratletud „väärtpaberite või kaupade laenuks andmisele“ või „väärtpaberite või kaupade laenuks võtmisele“ vastavad tehingud;

(35) rahaekvivalent – laenu andva krediidiasutuse väljastatud hoiusesertifikaat või muu samalaadne instrument;

(36) väärtpaberistamine – tehing või skeem, millega riskipositsiooni või riskipositsiooni kogumiga seonduv krediidirisk jaotatakse seeriateks ja millel on järgmised tunnused:

(a)     tehingu või skeemi raames tehtavad maksed sõltuvad riskipositsiooni või riskipositsioonide kogumi arengust;

(b)     seeriate allutatus määrab kahjude jaotuse tehingu või skeemi kehtivusaja jooksul;

(37) traditsiooniline väärtpaberistamine – väärtpaberistamine, millega kaasneb väärtpaberistatud positsioonide ülekandmine sihtotstarbelisele väärtpaberistamisasutusele, kes laseb välja väärtpabereid. See toimub väärtpaberistatud riskipositsioonide omandiõiguse või laenude algselt väljastajalt ülekandmise või osalise osaluse kaudu. Väljalastud väärtpaberid ei tekita laenude algsele väljastajale maksekohustusi;

(38) sünteetiline väärtpaberistamine – väärtpaberistamine, mille puhul seeriateks jaotamisel kasutatakse krediididerivatiive või garantiisid ning riskipositsioonide kogumit ei eemaldata laenude algse väljastaja bilansist;

(39) väärtpaberistamise seeria – lepingust tulenev krediidiriski segment, mis on seotud teatud riskipositsiooni või riskipositsioonidega, mille puhul positsiooniga segmendis kaasneb suurem või väiksem krediidikahju risk kui sama suure positsiooniga teises segmendis, arvestamata krediidiriski kaitset, mida kolmandad osapooled pakuvad vahetult kõnealuses segmendis või muudes segmentides positsioone hoidvatele isikutele;

(40) väärtpaberistamise positsioon – väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon;

(41) laenude algne väljastaja:

(a)     üksus, mis on ise või endaga seotud üksuste kaudu olnud otseselt või kaudselt seotud algse lepinguga, millega tekkisid võlgniku või potentsiaalse võlgniku kohustused või potentsiaalsed kohustused, millest väärtpaberistatav riskipositsioon tuleneb;

(b)     üksus, mis ostab nõuded kolmanda osapoole vastu, kannab need oma bilanssi ja seejärel väärtpaberistab need;

(42) tehingu korraldaja – muu kui laenu algselt väljastanud krediidiasutus, kes koostab varadega kaetud kommertspaberite programmi või muu väärtpaberistamise skeemi, mille alusel kolmandatelt osapooltelt riskipositsioone ostetakse, ja haldab seda;

(43) krediidikvaliteedi parandamine – kokkulepe, mille kohaselt väärtpaberistamise positsiooni krediidikvaliteeti parandatakse võrreldes sellega, mis see oleks olnud ilma parandamiseta, sealhulgas parandamine madalama kahjujärgu väärtpaberistamise seeriate ja muude krediidiriski kaitse liikide kaudu;

(44) sihtotstarbeline väärtpaberistamisasutus – trust või muu asutus, mis ei ole krediidiasutus, mis on ette nähtud ühe või mitme väärtpaberistamise läbiviimiseks, mille tegevus on piiratud selle eesmärgi saavutamiseks vajalikuga, mille struktuuri eesmärk on eraldada väärtpaberistamisasutuse kohustused laenude algse väljastaja kohustusest ning mille osanikud võivad asjaomast osalust ilma piiranguteta pantida või vahetada;

ê2000/12/EÜ artikli 1 lõiked 25–27 (kohandatud)

(45) omavahel seotud klientide grupp:

(a)     vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut, kes moodustavad riski seisukohast terviku, sest üks neist kontrollib kas otseselt või kaudselt teist või teisi, juhul kui pole osutatud teisiti;, või

(b)     vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut, kelle vahel ei ole esimeses taandes määratletud Ö nimetatud Õ kontrollivat seost, kuid keda tuleb riski seisukohast pidada tervikuks, sest nad on omavahel selliselt seotud, et kui üks neist peaks sattuma finantsraskustesse, võib teisel või kõigil teistel tekkida makseprobleeme;

(46) märkimisväärne seos – olukord, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on seotud Ö ühel järgmistest viisidest Õ :

(a)     osaluse kaudu, mis tähendab otseselt või kontrollisuhte kaudu vähemalt 20% omamist ettevõtja hääleõigusest või kapitalist;, või

(b)     kontrolli kaudu, mis tähendab ema- ja tütarettevõtja suhet kõikidel direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel või samasugust suhet füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel; kõiki tütarettevõtjate tütarettevõtjaid loetakse samuti kõnealuste ettevõtjate eesotsas oleva emaettevõtja tütarettevõtjateks.;

(c)     Olukorda, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on kontrollisuhte kaudu Ö asjaolu kaudu, et mõlemad või kõik on Õ ühe ja sama Ö kolmanda Õ isikuga Ö kontrollisuhte kaudu Õ alaliselt seotud, käsitletakse samuti nimetatud isikute vahelise märkimisväärse seosena;

(47) tunnustatud börsid – pädevate asutuste poolt heaks kiidetud börsid Ö , mis vastavad järgmistele tingimustele: Õ

(a)     Ö need Õ mis töötavad korrapäraselt;

(b)     Ö neil Õ millel on börsi asukohamaa ametiasutuste poolt välja antud või heaks kiidetud eeskirjad, milles määratakse kindlaks börsi tegevuse ja börsile pääsemise tingimused ning tingimused, millele leping peab enne börsile viimist vastama;

(c)     Ö neil on Õ millel peab olema tasaarveldussüsteem Ö , mille kohaselt Õ IV lisas loetletud lepingute puhul selliste igapäevaste tagatiste nõudmiseks, mis tagaksid pädevate asutuste arvates vajaliku kaitse Ö lepingud peavad vastama igapäevastele tagatise nõuetele, mis pädevate asutuste arvates tagavad vajaliku kaitse Õ .

ê2000/12/EÜ artikkel 3 (kohandatud)

Artikkel 5

Keeld, mille kohaselt muud ettevõtjad peale krediidiasutuste ei tohi tegeleda avalikkuselt hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite kaasamisega

Liikmesriigid keelavad teistel isikutel ja ettevõtjatel peale krediidiasutuste tegeleda avalikkuselt hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite kaasamisega.

Käesolev keeld Ö Esimene lõik Õ ei kehti hoiuste ega muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmise kohta liikmesriigilt, liikmesriigi piirkondlikelt või kohalikelt omavalitsustelt ja avalik-õiguslikelt rahvusvahelistelt organitelt, mille liikmeks on vähemalt üks liikmesriik, samuti mitte siseriiklikes või ühenduse õigusaktides selgelt sätestatud juhtudel, tingimusel et kõnealuste toimingute suhtes kohaldatakse hoiustajate ja investorite kaitsmiseks mõeldud eeskirju ja järelevalvet ning et need on kõnealustel juhtudel kohaldatavad.

ê2000/12/EÜ

II JAOTIS

KREDIIDIASUTUSTE ASUTAMISE JA TEGEVUSE EELTINGIMUSED

ê2000/12/EÜ artikkel 4 (kohandatud)

è1 Direktiivi 2004/xx/EÜ artikkel 3 (kohandatud)

Artikkel 6

Tegevusluba

Liikmesriigid nõuavad, et krediidiasutused omandaksid enne tegevuse alustamist tegevusloa. Kui artiklite 5–9 sätetest ei tulene teisiti, Ö Ilma et see piiraks artiklite 7–9, 11 ja 12 kohaldamist, Õ sätestavad nad tegevusloa tingimused ning teatavad need è1 komisjonile ç .

ê2000/12/EÜ artikkel 8 (kohandatud)

Artikkel 7

Tegevuskava ja organisatsiooni struktuur

Liikmesriigid nõuavad, et igale tegevusloa taotlusele lisataks tegevuskava, kus muu hulgas esitatakse kõik kavandatavad tegevusvaldkonnad ja kõnealuse krediidiasutuse organisatsiooni struktuur.

ê2000/12/EÜ artikkel 9 (kohandatud)

Artikkel 8

Majanduslik põhjendatus

Liikmesriigid ei või nõuda, et tegevusloa taotlust kontrollitaks lähtuvalt turu majanduslikest vajadustest.

ê2000/12/EÜ artikli 5 lõige 1 (kohandatud)

Artikkel 9

Algkapital

1.           Pädevad asutused ei anna tegevusluba, kui krediidiasutusel ei ole eraldi omavahendeid ning juhul kui algkapital on väiksem kui 5 miljonit eurot, ilma et see piiraks siseriiklike õigusaktidega sätestatud muude üldtingimuste kohaldamist.

ê2000/12/EÜ artikli 1 lõige 11 (kohandatud)

algkapital - artikli 34 lõike 2 punktides 1 ja 2 Ö 57 punktides a ja b Õ määratletud kapital Ö ja provisjonid Õ .

ê2000/12/EÜ artikli 5 lõiked 1 ja 2 (kohandatud)

Liikmesriigid võivad otsustada, et 15. septembril 1979. aastal eksisteerinud krediidiasutused, mis ei vasta eraldi omavahendite nõudele, võivad oma tegevust jätkata. Sellised krediidiasutused võidakse vabastada artikli 6 Ö 11 Õ lõike 1 esimeses lõigus sätestatud nõude täitmisest.

2.           Liikmesriikidel on siiski võimalus anda tegevusluba Ö Liikmesriigid võivad järgmistel tingimustel anda tegevusloa Õ teatavat liiki krediidiasutustele, mille aktsiakapital on väiksem kui lõikega 1 ettenähtud Ö lõikes 1 täpsustatud Õ summa. Sellistel juhtudel:

(a)     peab algkapital Ö peab Õ olema vähemalt 1 miljon eurot;

(b)     peavad asjaomased liikmesriigid Ö peavad Õ teatama komisjonile käesolevas lõikes sätestatud Ö selle Õ võimaluse kasutamise põhjused;

(c)     tuleb iga krediidiasutuse puhul, kellel ei ole lõikes 1 ettenähtud Ö täpsustatud Õ miinimumkapitali, Ö tuleb Õ teha sellekohane märge artiklis 11 Ö 14 Õ osutatud nimekirjas.

ê2000/12/EÜ artikli 5 lõiked 3–7 (kohandatud)

Artikkel 10

1.         Krediidiasutuse omavahendite suurus ei tohi langeda madalamale kui vastavalt lõigetele 1 ja 2 Ö artikli 9 kohaselt Õ tegevusloa andmise ajal nõutava algkapitali suurus.

2.         Liikmesriigid võivad otsustada, et enne 1. jaanuari 1993 eksisteerinud krediidiasutused, mille omavahendid ei vasta lõigetes 1 ja 2 ettenähtud Ö artiklis 9 täpsustatud Õ algkapitali tasemele, võivad jätkata oma tegevust. Sellisel juhul ei või nende omavahendite tase langeda madalamale kõrgeimast pärast 22. detsembrit 1989 saavutatud tasemest.

3.         Kui kontroll lõikes 4 Ö 2 Õ nimetatud krediidiasutuse üle läheb seda varem kontrollinud isikult mõnele teisele füüsilisele või juriidilisele isikule, peavad nimetatud krediidiasutuse omavahendid vastama vähemalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud Ö artiklis 9 täpsustatud Õ algkapitali suurusele.

4.         Teatavatel konkreetsetel asjaoludel ning pädevate ametiasutuste nõusolekul ei või kahe või enama lõikes 4 Ö 2 Õ osutatud krediidiasutuse ühinemise tulemusena asutatud krediidiasutuse omavahendid langeda madalamale kui ühinenud krediidiasutuste summaarsed omavahendid ühinemise ajal, kui ei ole saavutatud lõigetega 1 ja 2 ettenähtud Ö artiklis 9 täpsustatud Õ algkapitali suurust.

5.         Kui lõigetes 3, 4 ja 6 Ö 1, 2 ja 4 Õ nimetatud juhtudel peaksid omavahendid vähenema, võivad pädevad ametiasutused mõjuvatel põhjustel määrata krediidiasutusele tähtaja, mille jooksul see peab olukorra lahendama või tegevuse lõpetama.

ê2000/12/EÜ artikkel 6 (kohandatud)

Artikkel 11

Krediidiasutuse juhtorgan ja peakontori asukoht

1.           Pädevad asutused annavad krediidiasutusele tegevusloa ainult juhul, kui krediidiasutuse tegevust juhib tegelikult vähemalt kaks inimest.

Lisaks sellele ei anna asjaomased asutused Ö Nad ei anna Õ tegevusluba ka juhul, kui kõnealustel isikutel ei ole piisavalt hea maine või puuduvad neil oma ülesannete täitmiseks vajalikud kogemused.

2.           Kõik liikmesriigid nõuavad, et

(a)     igal juriidilisest isikust krediidiasutusel, kellel on vastavalt siseriiklikule õigusele registrisse kantud asukoht, peab peakontor olema samas liikmesriigis;

(b)     kõigi teiste krediidiasutuste peakontorid peavad asuma liikmesriigis, kus on välja antud tegevusluba ja kus krediidiasutus tegelikult tegutseb.

ê2000/12/EÜ artikkel 7 (kohandatud)

Artikkel 12

Osanikud või aktsionärid ning liikmed

1.           Pädevad ametiasutused ei anna tegevusluba krediidiasutuse asutamiseks enne, kui neile on Ö , kui neile ei ole Õ teatatud kõigi kaudselt või otseselt krediidiasutuses olulist osalust omavate, nii füüsilisest kui juriidilisest isikust aktsionäride ja osanike või liikmete nimed ning nende osaluste suurused.

Käesoleva artikli kohaldamisel võetakse olulise osaluse kindlaksmääramisel arvesse Ö Euroopa Parlamendi ja Õ nõukogu direktiivi 88/627/EMÜ[24] Ö 2001/34/EÜ[25] Õ artiklis 7 Ö 92 Õ osutatud hääleõigust.

2.           Pädevad ametiasutused keelduvad tegevusloa andmisest, kui nad krediidiasutuse aruka ja usaldusväärse juhtimise tagamise vajadusest lähtudes ei ole veendunud eespool nimetatud aktsionäride või osanike või liikmete sobivuses.

3.           Kui krediidiasutuse ja mõne teise füüsilise või juriidilise isiku vahel on märkimisväärne seos, annavad pädevad ametiasutused tegevusloa ainult sel juhul, kui nimetatud seos ei takista tõhusat järelevalvet.

Samuti keelduvad pädevad ametiasutused tegevusloa andmisest, kui krediidiasutusega märkimisväärselt seotud ühe või enama füüsilise või juriidilise isiku tegevust reguleerivad kolmanda riigi õigus- ja haldusnormid või nimetatud õigusaktide rakendamisega seotud raskused takistavad neid oma järelevalvega seotud kohustuste täitmisel.

Pädevad ametiasutused nõuavad, et krediidiasutused esitaksid neile andmed, mis on vajalikud selleks, et pidevalt jälgida käesolevas lõikes toodud tingimuste täitmist.

ê2000/12/EÜ artiklid 8 ja 9 (kohandatud)

Artikkel 8

Tegevuskava ja organisatsiooni struktuur

Liikmesriigid nõuavad, et igale tegevusloa taotlusele lisataks tegevuskava, kus muu hulgas esitatakse kõik kavandatavad tegevusvaldkonnad ja kõnealuse krediidiasutuse organisatsiooni struktuur.

Artikkel 9

Majanduslik põhjendatus

Liikmesriigid ei või nõuda, et tegevusloa taotlust kontrollitaks lähtuvalt turu majanduslikest vajadustest.

ê2000/12/EÜ artikkel 10 (kohandatud)

Artikkel 13

Tegevusloa andmisest keeldumine

Tegevusloa andmisest keeldumist põhjendatakse alati ja sellest teatatakse taotlejale kuue kuu jooksul pärast taotluse laekumist või, mittetäieliku taotluse puhul, kuue kuu jooksul pärast seda, kui taotleja on saatnud otsuse langetamiseks vajalikud andmed. Igal juhul langetatakse otsus 12 kuu jooksul pärast taotluse laekumist.

ê2000/12/EÜ artikkel 11 (kohandatud)

Artikkel 14

Komisjoni teavitamine tegevusloa väljaandmisest

Komisjoni tuleb teavitada igast väljaantud tegevusloast.

Iga Ö tegevusloa saanud Õ krediidiasutuse Ö nimi Õ kantakse loetellu. , mille kKomisjon avaldab Ö kõnealuse loetelu Õ Euroopa Ühenduste Ö Liidu Õ Teatajas ja mida ta ajakohastab Ö seda Õ .

ê2000/12/EÜ artikkel 12 (kohandatud)

Artikkel 15

Eelnev konsulteerimine teiste liikmesriikide pädevate asutustega

1.         ÖPädev asutus peab enne krediidiasutusele tegevusloa andmist konsulteerima asjaomase Õ Teise liikmesriigi pädevate asutustega tuleb konsulteerida enne tegevusloa andmist, juhul kui Ö järgmistel juhtudel Õ :

(a)     Ö asjaomane Õ krediidiasutus on teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse tütarettevõtja; või

(b)     Ö asjaomane Õ krediidiasutus on teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse emaettevõtja tütarettevõtja; või

(c)     Ö asjaomast Õ krediidiasutust kontrollivad samad füüsilised või juriidilised isikud, kes kontrollivad teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutust.

ê2002/87/EÜ artikli 29 lõige 2 (kohandatud)

2.         Kindlustusseltside või investeerimisühingute järelevalve eest vastutava asjaomase liikmesriigi pädeva asutusega tuleb konsulteerida enne loa andmist krediidiasutusele: Öjärgmistel juhtudel: Õ

(a)     mis Ö asjaomane krediidiasutus Õ on ühenduses tegevusloa saanud kindlustusseltsi või investeerimisühingu tütarettevõtja;või

(b)     mis Ö asjaomane krediidiasutus Õ on ühenduses tegevusloa saanud kindlustusseltsi või investeerimisühingu emaettevõtja tütarettevõtja;või

(c)     mida Ö asjaomast krediidiasutust Õ kontrollib sama füüsiline või juriidiline isik, kes kontrollib ühenduses tegevusloa saanud kindlustusseltsi või investeerimisühingut.

3.         Esimeses ja teises lõigus Ö Lõigetes 1 ja 2 Õ osutatud pädevad asutused konsulteerivad üksteisega eelkõige hinnates aktsionäride sobivust ning sama kontserni teise üksuse juhtimisega tegelevate juhtide mainet ja kogemust. Nad edastavad üksteisele kõik andmed aktsionäride sobivuse ja sama kontserni teise üksuse juhtimisega tegelevate juhtide maine ja kogemuse kohta, mis on olulised teistele loa andmisega seotud pädevatele asutustele Ö loa andmise Õ ja tegutsemistingimuste järgimise pideva hindamise jaoks.

ê2000/12/EÜ artikkel 13 (kohandatud)

Artikkel 16

Teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuste filiaalid

Teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuste filiaalide puhul ei või vastuvõtvad liikmesriigid nõuda tegevusluba ega asutamiskapitali. Selliste filiaalide asutamine ja järelevalve toimuvad vastavalt Ö artiklitele 22, 25, artikli 26 lõigetele 1–3, artiklitele 29–37 ja artiklile 40 Õ artikli 17, artikli 20 lõigete 1-6 ning artiklite 22 ja 26 sätetele.

ê2000/12/EÜ artikkel 14 (kohandatud)

Artikkel 17

Tegevusloa tühistamine

1.           Pädevad asutused võivad krediidiasutusele antud tegevusloa tühistada ainult juhul, kui selline asutus:

(a)     ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, selgesõnaliselt loobub tegevusloast või on lõpetanud tegevuse vähemalt kuueks kuuks, juhul kui kõnealune liikmesriik ei ole ette näinud, et sellistel juhtudel tegevusluba aegub;

(b)     on saanud tegevusloa valeandmete alusel või mõnel muul ebaausal teel;

(c)     ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba on välja antud;

(d)     ei valda enam piisavaid omavahendeid või on põhjust uskuda, et ta ei suuda täita kohustusi oma võlausaldajate suhtes, ja eelkõige ei suuda tagada talle usaldatud varade turvalisust;

(e)     vastab ühele muudest tingimustest, mille puhul siseriiklikud õigusaktid näevad ette tegevusloa tühistamise.

2.           Tegevusloa tühistamist tuleb põhjendada ning sellest teatada asjaomastele isikutele;. Ssellisest tühistamisest teatatakse komisjonile.

ê2000/12/EÜ artikkel 15 (kohandatud)

Artikkel 18

Nimi

Olenemata kõigist sõnu «pank», «hoiupank» ja muid võimalikke vastuvõtvas liikmesriigis pankade kohta kasutatavaid nimesid käsitlevatest Ö vastuvõtva liikmesriigi Õ sätetest, võivad krediidiasutused oma tegevuses kasutada kogu ühenduse territooriumil sama nime, mida nad kasutavad selles liikmesriigis, kus asub nende peakontor. Võimaliku segaduse korral võib vastuvõttev liikmesriik selguse huvides nõuda, et nimele lisataks selgitav täiend.

ê2000/12/EÜ artikli 16 lõige 1 (kohandatud)

Artikkel 19

Oluline osalus krediidiasutuses

1.           Liikmesriigid kohustavad iga füüsilist või juriidilist isikut, kes soovib kas otseselt või kaudselt omandada olulise osaluse krediidiasutuses, teatama kõigepealt pädevatele asutustele omandatava osaluse suuruse.

Samuti peab selline isik teatama pädevatele asutustele oma kavatsusest, juhul kui ta kavatseb suurendada olulist osalust selliselt, et talle kuuluva hääleõiguse või kapitali osa saavutaks või ületaks 20%, 33% või 50% või selliselt, et krediidiasutusest saaks tema tütarettevõtja.

Ilma et see mõjutaks lõike 2 sätete kohaldamist, on pädevatel asutustel aega kuni kolm kuud alates esimeses Ö ja teises Õ lõigus osutatud teatamise kuupäevast sellisele kavatsusele vastuväiteid esitada, kui nad krediidiasutuse aruka ja usaldusväärse juhtimise tagamise vajadust silmas pidades ei ole veendunud esimeses lõigus nimetatud Ö asjaomase Õ isiku sobivuses. Kui nad ei ole esimeses lõigus nimetatud Ö kõnealuse Õ kavatsuse vastu, siis võivad nad määrata selle elluviimiseks tähtaja.

ê2002/87/EÜ artikli 29 lõige 3 (kohandatud)

2.           Kui lõikes 1 nimetatud osalust omandav Ö omandada sooviv Õ isik on teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus, kindlustusselts või investeerimisühing või teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse, kindlustusseltsi või investeerimisühingu emaettevõtja või füüsiline või juriidiline isik, kes kontrollib teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutust, kindlustusseltsi või investeerimisühingut, ja kui Ö krediidiasutus Õ asutus, milles omandaja soovib omandada osaluse, muutuks selle tulemusena omandaja tütarettevõtjaks või tema kontrollile alluvaks, peab omandamisele hinnangu andmist käsitlema artiklis 12 nimetatud Ö 15 sätestatud Õ eelneva konsulteerimise käigus.

ê2000/12/EÜ artikli 16 lõige 3

Artikkel 20

3. Liikmesriigid kohustavad iga füüsilist või juriidilist isikut, kes soovib kas otseselt või kaudselt võõrandada olulist osalust krediidiasutuses, sellest teatama kõigepealt pädevatele asutustele ja teatama neile võõrandatava osaluse suuruse. Samuti peab selline isik teatama pädevatele asutustele oma kavatsusest vähendada oma olulist osalust nii, et temale kuuluva hääleõiguse või kapitali osa langeks alla 20%, 33% või 50% või et krediidiasutus lakkaks olemast tema tütarettevõtja.

ê2000/12/EÜ artikli 16 lõiked 4–6 (kohandatud)

Artikkel 21

14.         Saanud teada osaluste omandamisest või võõrandamisest oma kapitalis, mille tõttu osalused ületavad või langevad allapoole lõigetes 1 ja 3 Ö artikli 19 lõikes 1 ja artiklis 20 Õ nimetatud künnist, teatab krediidiasutus sellest pädevatele asutustele.

Samuti teatavad krediidiasutused pädevatele asutustele vähemalt kord aastas aktsionäride või osanike ja liikmete nimed, kellele kuuluvad olulised osalused, näidates osaluste suuruse, nagu see on esitatud aktsionäride või osanike ja liikmete üldkoosolekul või saadud börsil noteeritud äriühingutele kehtestatud eeskirjade täitmise tulemusena.

25.         Liikmesriigid nõuavad, et juhul kui Ö artikli 19 Õ lõikes 1 nimetatud isikute mõju võib kahjustada krediidiasutuse arukat ja usaldusväärset juhtimist, võtavad pädevad asutused vajalikke meetmeid sellise olukorra lõpetamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad olla näiteks ettekirjutused, sanktsioonid juhtkonna suhtes või asjassepuutuvate aktsionäride või osanike või liikmete aktsiatest või osadest tuleneva hääleõiguse peatamine.

Samasuguseid meetmeid kohaldatakse füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kes ei täida Ö artikli 19 Õ lõikes 1 sätestatud eelneva teatamise kohustust. Kui osalus omandatakse pädevate asutuste vastuseisust hoolimata, siis näevad liikmesriigid olenemata mis tahes muudest sanktsioonidest ette kas vastava hääleõiguse peatamise, hääletamisel antud häälte õigustühiseks tunnistamise või võimaluse need kehtetuks tunnistada.

36.         Käesoleva artikli kohaldamisel võetakse Oolulise osaluse ja muude Ö käesolevas artiklis nimetatud Õ osalustasemete kindlaksmääramisel Ö võetakse Õ arvesse nõukogu direktiivi 88/627/EMÜ Ö 2001/34/EÜ Õ artiklis 7 Ö 92 Õ osutatud hääleõigust.

ê2000/12/EÜ artikkel 17 (kohandatud)

ðuus

Artikkel 22

Kord ja sisekontrolli mehhanismid

1.           Päritoluliikmesriigi pädevad asutused nõuavad Ö , et igal krediidiasutusel Õ igalt krediidiasutuselt aruka juhtimis- ja raamatupidamiskorra ning sisekontrolli mehhanismide rakendamist. ðoleks kindel halduskord, mis hõlmab selget organisatsiooni struktuuri, mille puhul vastutusalad on selgesti määratletud, läbipaistvad ja järjepidevad, tõhusaid menetlusi riskide või võimalike riskide kindlaksmääramiseks, juhtimiseks, järelevalveks ja nendest teatamiseks ning piisavaid sisekontrolli mehhanisme, sealhulgas arukat juhtimis- ja raamatupidamiskorda. ï

2.           Lõikes 1 nimetatud kord, menetlused ja mehhanismid peavad olema piisavalt ulatuslikud ning proportsionaalsed asutuse tegevuse laadi, kohaldamisala ja keerukuse astmega. Arvesse tuleb võtta V lisas sätestatud tehnilisi kriteeriume.

ê2000/12/EÜ

III JAOTIS

ASUTAMISVABADUST JA TEENUSTE OSUTAMISE VABADUST REGULEERIVAD SÄTTED

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

Ö1. jagu Krediidiasutused Õ

ê2000/12/EÜ artikkel 18 (kohandatud)

Artikkel 23

Krediidiasutused

Liikmesriigid näevad ette, et I lisas loetletud tegevusaladega võivad nende territooriumil vastavalt artikli Ö 25, artikli 26 lõigetele 1–3, artikli 28 lõigetele 1 ja 2 ning artiklitele 29–37 Õ 20 lõigetele 1-6, artikli 21 lõigetele 1 ja 2 ning artiklile 22 kas filiaali asutamise või teenuste osutamise teel tegeleda kõik teise liikmesriigi pädevalt asutuselt tegevusloa saanud ja viimase järelevalve all olevad krediidiasutused, tingimusel et nende tegevusluba hõlmab selliseid tegevusalasid.

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

Ö 2. jagu Finantseerimisasutused Õ

ê2000/12/EÜ artikli 19 esimene ja kolmas lõik (kohandatud)

Artikkel 24

Finantseerimisasutused

1.           Samuti näevad Lliikmesriigid Ö näevad Õ ette, et I lisas loetletud tegevusaladega võivad nende territooriumil vastavalt artikli Ö 25, artikli 26 lõigetele 1–3, artikli 28 lõigetele 1 ja 2 ning artiklitele 29–37 Õ 20 lõigetele 1-6, artikli 21 lõigetele 1 ja 2 ning artiklile 22 kas filiaali asutamise või teenuste osutamise teel tegeleda kõik teise liikmesriigi finantseerimisasutused, olenemata sellest, kas tegemist on krediidiasutuse tütarettevõtjaga või vähemalt kahe krediidiasutuse ühisomandis oleva tütarettevõtjaga, mille asutamislepingus ja põhikirjas on lubatud tegelemine sellistel tegevusaladel ja mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

(a)     emaettevõtja või -ettevõtjate tegevusluba krediidiasutusena tegutsemiseks peab olema saadud liikmesriigis, mille seadused reguleerivad Ö finantseerimisasutuse Õ tütarettevõtja tegevust,;

(b)     nimetatud tegevusaladega peab tegelema sellesama liikmesriigi territooriumil,;

(c)     emaettevõtjal või -ettevõtjatel peab olema 90% või rohkem Ö finantseerimisasutuse Õ tütarettevõtja aktsiate või osadega esindatud häältest,;

(d)     pädevad asutused peavad olema veendunud, et emaettevõtja või -ettevõtjad tagavad Ö finantseerimisasutuse Õ tütarettevõtja usaldusväärse juhtimise; lisaks sellele peavad emaettevõtja või -ettevõtjad olema asjaomase päritoluliikmesriigi pädevate ametiasutuste nõusolekul teatanud, et nad tagavad solidaarselt Ö finantseerimisasutuse Õ tütarettevõtja võetud kohustuste täitmise,;

(e)     Öfinantseerimisasutus Õ tütarettevõtja peab, eelkõige kõnealuste tegevusalade osas, kuuluma emaettevõtja või iga oma emaettevõtja konsolideeritud järelevalve alla vastavalt Ö V jaotise 4. peatüki 1. jaole Õ artiklitele 52-56, eriti maksevõime suhtarvu arvutamise, suure riskide kontsentreerumise kontrollimise ja artiklis Ö 120 Õ 50 sätestatud osaluspiirangute puhul.

Päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad kontrollima kõnealuste tingimuste täitmist ja andma tütarettevõtjale Ö finantseerimisasutusele Õ selle kohta tõendi, mis tuleb lisada Ö artiklites 25 ja 28 Õ artikli 20 lõigetes 1-6 ning artikli 21 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teatisele.

Päritoluliikmesriigi pädevad asutused tagavad järelevalve Ö finantseerimisasutuse Õ tütarettevõtja üle vastavalt artikli 10 lõikele 1, artiklitele 19–22, 42–52 ja 54 5 lõikele 3 ning artiklitele 16, 17, 26, 28, 29, 30 ja 32.

ê2000/12/EÜ artikkel 19 (kuues lõik) (kohandatud)

2.           Kui Ö lõikes 1 esimeses lõigus nimetatud Õ käesoleva artikli nõuetele vastav finantseerimisasutus ei täida enam mõnd esitatud tingimust, teatab päritoluliikmesriik sellest vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele ning kõnealuse finantseerimisasutuse tegevust vastuvõtvas liikmesriigis hakkavad reguleerima vastuvõtva liikmesriigi õigusaktid.

ê2000/12/EÜ artikli 19 neljas lõik (kohandatud)

3.           Ö Lõigetes 1 ja 2 Õ Käesolevas artiklis mainitud sätteid kohaldatakse Ö lõike 1 esimeses lõigus nimetatud finantseerimisasutuse Õ tütarettevõtjate suhtes mutatis mutandis, võttes arvesse vajalikke muudatusi. Eelkõige tuleb sõna «krediidiasutus» asemel lugeda «artiklis 19 sätestatud tingimustele vastav finantseerimisasutus» ning sõna «tegevusluba» asemel «asutamisleping ja põhikiri».

ê2000/12/EÜ artikli 19 viies ja kuues lõik (kohandatud)

Artikli 20 lõike 3 teine lõik lugeda järgmiselt:

««Samuti teevad päritoluliikmesriigi pädevad asutused teatavaks finantseerimisasutuse tütarettevõtja omavahendite summa suuruse ning tema emaettevõtjaks oleva krediidiasutuse konsolideeritud maksevõime suhtarvu.»»

Kui käesoleva artikli nõuetele vastav finantseerimisasutus ei täida enam mõnd esitatud tingimust, teatab päritoluliikmesriik sellest vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele ning kõnealuse finantseerimisasutuse tegevust vastuvõtvas liikmesriigis hakkavad reguleerima vastuvõtva liikmesriigi õigusaktid.

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

Ö 3. jagu Asutamisõiguse kasutamine Õ

ê2000/12/EÜ artikli 20 lõiked 1 ja 2 ning lõike 3 1. ja teine lõik (kohandatud)

Artikkel 25

Asutamisõiguse kasutamine

1.           Krediidiasutus, kes soovib asutada teise liikmesriigi territooriumil filiaali, teatab sellest oma Ö päritoluliikmesriigi Õ liikmesriigi pädevatele asutustele.

2.           Ö Liikmesriigid nõuavad Õ Liikmesriik nõuab, et iga teises liikmesriigis filiaali asutada sooviv krediidiasutus esitaks lõikes 1 nimetatud teatamisel järgmised andmed:

(a)     liikmesriik, mille territooriumil kavatsetakse filiaal luua;

(b)     tegevuskava, kus muu hulgas esitatakse kavandatavad tegevusvaldkonnad ja filiaali organisatsiooniline struktuur;

(c)     aadress vastuvõtvas liikmesriigis, kust on võimalik dokumente saada;

(d)     filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed.

3.           Juhul kui päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel pole kavandatavaid tegevusalasid arvesse võttes kahtlusi krediidiasutuse haldusstruktuuri ja varalise seisundi adekvaatsuse suhtes, edastavad nad kolme kuu jooksul pärast lõikes 2 nimetatud andmete saamist need vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele ja teatavad sellest asjaomasele krediidiasutusele.

Samuti teevad päritoluliikmesriigi pädevad asutused teatavaks krediidiasutuse omavahendite summa suuruse ja maksevõime suhtarvu.

ê2000/12/EÜ artikli 19 viies lõik (kohandatud)

Ö Olenemata teisest lõigust, artiklis 24 nimetatud juhul Õ "Samuti teevad päritoluliikmesriigi pädevad asutused teatavaks finantseerimisasutuse tütarettevõtja omavahendite summa suuruse ning tema emaettevõtjaks oleva krediidiasutuse konsolideeritud maksevõime suhtarvu."

ê2000/12/EÜ artikli 20 lõike 3 kolmas lõik

4.           Kui päritoluliikmesriigi pädevad asutused keelduvad edastamast lõikes 2 nimetatud andmeid vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, teatavad nad keeldumise põhjused asjaomasele krediidiasutusele kolme kuu jooksul pärast kõigi andmete saamist.

Andmete edastamisest keeldumine või vastamata jätmine annab õiguse pöörduda päritoluliikmesriigi kohtu poole.

ê2000/12/EÜ artikli 20 lõiked 4–7 (kohandatud)

Artikkel 26

14.         Enne kui krediidiasutuse filiaal alustab tegevust, valmistuvad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kahe kuu jooksul Ö artiklis 25 Õ lõikes 3 nimetatud andmete saamisest järelevalve alustamiseks krediidiasutuse üle vastavalt Ö 5. jaole Õ artiklile 22 ja teatavad vajaduse korral tingimused, mille kohaselt üldise hüvangu nimel tuleb vastuvõtvas liikmesriigis tegutseda.

25.         Filiaali võib asutada ja see võib tegevust alustada pärast teate saamist vastuvõtva liikmesriigi pädevatelt asutustelt või kui nimetatud teadet ei ole saadetud, pärast lõikes 14 sätestatud tähtaja möödumist.

36.         Juhul kui Ö artikli 25 punkti b, c või d Õ lõike 2 punktide b, c või d põhjal edastatud üksikasjad muutuvad, teatab krediidiasutus kõnesolevast muudatusest kirjalikult nii päritoluliikmesriigi kui ka vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt üks kuu enne muudatuse tegemist, et päritoluliikmesriigi pädevad asutused saaksid vastu võtta Ö artikli 25 Õ lõike 3 kohase otsuse ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused Ö käesoleva artikli Õ lõike 14 kohase otsuse muudatuse kohta.

47.         Filiaalid, mis on alustanud tegevust vastavalt vastuvõtvates liikmesriikides kehtivatele õigusaktidele enne 1. jaanuari 1993, loetakse Ö artiklis 25 ning käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 Õ lõigetes 25-5 sätestatud korrale vastavateks. Alates Ö kõnealusest Õ eespool nimetatud kuupäevast kohaldatakse nende suhtes Ö käesoleva artikli lõiget 3 ning artiklit 23, 2. ja 5. jagu ja artiklit 43 Õ lõiget 6 ja artikleid 18, 19, 22 ja 29.

ê2000/12/EÜ artikli 1 lõike 3 viimane lause

Artikkel 27

Kkõiki tegutsemiskohti, mille ühes liikmesriigis on asutanud teises liikmesriigis peakontorit omav krediidiasutus, käsitatakse ühe filiaalina;.

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

Ö 4. jagu Teenuste osutamise vabaduse kasutamine Õ

ê2000/12/EÜ artikkel 21 (kohandatud)

Artikkel 28

Teenuste osutamise vabaduse kasutamine

1.           Kui krediidiasutus soovib esimest korda kasutada teenuste osutamise vabadust, tegutsedes teise liikmesriigi territooriumil, teatab ta oma asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele, milliste I lisas loetletud tegevusaladega ta kavatseb tegelema hakata.

2.           Päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 nimetatud teate saamist kõnealuse teate vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

3.           Käesolev artikkel ei mõjuta õigusi, mille teenuseid osutavad krediidiasutused on omandanud enne 1. jaanuari 1993.

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

Ö 5. jagu Vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste volitused Õ

ê2000/12/EÜ artikli 22 lõige 1 (kohandatud)

Artikkel 29

Vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste volitused

1. Statistiliste andmete saamise eesmärgil võivad vastuvõtvad liikmesriigid nõuda, et kõik krediidiasutused, kellel on tema territooriumil filiaale, esitaksid kõnealuste vastuvõtvate liikmesriikide pädevatele asutustele regulaarselt aruandeid oma tegevuse kohta kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis.

Täites artiklis Ö 41 Õ 27 sätestatud kohustusi, võivad vastuvõtvad liikmesriigid nõuda teiste liikmesriikide krediidiasutuste filiaalidelt samasuguste andmete esitamist, mida sellisel juhul nõutakse oma riigi krediidiasutustelt.

ê2000/12/EÜ artikli 22 lõiked 2–4 (kohandatud)

Artikkel 30

12.         Kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused teevad kindlaks, et krediidiasutus, millel on filiaal või mis osutab teenuseid tema territooriumil, ei täida selles riigis käesoleva direktiivi alusel kehtestatud õigusnorme, mis sisaldavad ka vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste volitusi, nõuavad need asutused, et asjaomane krediidiasutus lõpetaks eeskirjade eiramise.

23.         Kui asjaomane krediidiasutus ei astu vajalikke samme, teavitavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused sellest päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi.

Päritoluliikmesriigi pädevad asutused võtavad võimalikult kiiresti vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealune krediidiasutus lõpetab eeskirjade eiramise. Nende meetmete laad teatatakse vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

34.         Kui krediidiasutus jätkab vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate lõikes Ö 1 Õ 2 nimetatud eeskirjade rikkumist hoolimata päritoluliikmesriigi võetud meetmetest või seetõttu, et need meetmed osutuvad ebapiisavaks või neid ei saa vastuvõtvas riigis rakendada, võib vastuvõttev riik pärast päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teatamist võtta vajalikke meetmeid edasise rikkumise takistamiseks või selle eest karistamiseks ning vajaduse korral kõnealuse krediidiasutuse edasiste tehingute sooritamise tõkestamiseks oma territooriumil. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil on võimalik krediidiasutustele nende meetmete rakendamiseks vajalikke õigusdokumente üle anda.

ê2000/12/EÜ artikli 22 lõige 5 (kohandatud)

Artikkel 31

5. Lõigete 1-4 Ö Artiklite 29 ja 30 Õ sätted ei mõjuta vastuvõtvate liikmesriikide õigust võtta meetmeid, selleks et takistada oma territooriumil üldiseks hüvanguks vastuvõetud õigusnormide rikkumist või selle eest karistada. Nimetatud meetmete hulka kuulub võimalus takistada rikkuval krediidiasutusel uute tehingute algatamine antud liikmesriigi territooriumil.

ê2000/12/EÜ artikli 22 lõige 6 (kohandatud)

Artikkel 32

6. Lõigete 3, 4 ja 5 Ö Artikli 30 lõigete 2 ja 3 või artikli 31 Õ alusel võetud meetmed, mis sisaldavad sanktsioone või teenuste osutamise vabaduse piiranguid, peavad olema põhjendatud ning neist tuleb teatada asjaomasele krediidiasutusele. Kõigi selliste meetmete osas võib esitada kaebuse meetmed võtnud liikmesriigi kohtutele.

ê2000/12/EÜ artikli 22 lõige 7 (kohandatud)

Artikkel 33

7. Enne lõigetes 2, 3 ja 4 Ö artiklis 30 Õ sätestatud menetluse rakendamist võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused edasilükkamatul juhul võtta mis tahes ettevaatusabinõusid, et kaitsta hoiustajate, investorite ja muude selliste isikute huve, kellele osutatakse teenuseid. Komisjoni ja teiste asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi tuleb sellistest abinõudest teavitada nii kiiresti kui võimalik.

Pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriigi pädevate asutustega võib komisjon otsustada, et kõnealune liikmesriik peab võetud meetmeid muutma või need tühistama.

ê2000/12/EÜ artikli 22 lõige 8

Artikkel 34

8. Vastuvõtvad liikmesriigid võivad neile käesoleva direktiiviga antud volituste rakendamiseks võtta vajalikke meetmeid oma territooriumil toimepandud rikkumiste vältimiseks või nende eest karistamiseks. Nimetatud meetmete hulka kuulub võimalus takistada rikkuval krediidiasutusel uute tehingute algatamine antud liikmesriigi territooriumil.

ê2000/12/EÜ artikli 22 lõige 9

Artikkel 35

Tegevusloa tühistamisest teatatakse vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, kes võtavad vajalikud meetmed, et takistada asjaomast krediidiasutust algatamast uusi tehinguid kõnealuse riigi territooriumil ja kaitsta hoiustajate huve.

ê2000/12/EÜ artikli 22 lõige 10 (kohandatud)

Artikkel 36

10. Liikmesriigid teatavad komisjonile, mitu korda ja missugusel juhul on esinenud artikli 20 lõigete 1-6 Ö artiklite 25 ja 26 Õ kohast keeldumist või on võetud meetmeid vastavalt Ö artikli 30 lõikele 3 Õ käesoleva artikli lõikele 4.

ê2000/12/EÜ artikli 22 lõige 11 (kohandatud)

Artikkel 37

11.Käesolev Ö osa Õ artikkel ei takista mingil moel krediidiasutustel, mille peakontorid asuvad teistes liikmesriikides, reklaamida oma teenuseid vastuvõtvas liikmesriigis kõigi võimalike sidevahendite abil vastavalt sellise reklaami vormi ja sisu käsitlevatele üldise heaolu huvides vastuvõetud eeskirjadele.

ê2000/12/EÜ

IV JAOTIS

SUHTED KOLMANDATE RIIKIDEGA

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

Ö 1. jagu Kolmandate riikide ettevõtjatest teatamine ja kõnealuste riikide turgudele pääsemise tingimused Õ

ê2000/12/EÜ artikkel 23 (kohandatud)

Kolmandate riikide ettevõtjate tütarettevõtjatest teatamine ja kõnealuste riikide turgudele pääsemise tingimused

1.           Liikmesriikide pädevad asutused teatavad komisjonile ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele:

a) igast tegevusloa andmisest tütarettevõtjale, mida otseselt või kaudselt kontrollib vähemalt üks kolmanda riigi seaduste alusel tegutsev emaettevõtja.

b) kui selline emaettevõtja omandab sellise osaluse ühenduse krediidiasutuses, et sellest saab tema tütarettevõtja.

Kui tegevusluba on antud tütarettevõtjale, mida otseselt või kaudselt kontrollib vähemalt üks kolmanda riigi seaduste alusel tegutsev emaettevõtja, täpsustavad pädevad asutused sellise kontserni struktuuri teatises, mis esitatakse komisjonile vastavalt artiklile 11.

2.           Liikmesriigid informeerivad komisjoni üldistest raskustest, mis nende krediidiasutustel ette tulevad seoses asutamise või pangandustegevusega kolmandas riigis.

3.           Komisjon koostab lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimusi arvestades regulaarselt ettekande ühenduse krediidiasutuste kohtlemise kohta kolmandates riikides seoses asutamise ja pangandustegevusega ning kolmandate riikide krediidiasutustes osaluse omandamisega. Komisjon esitab nimetatud ettekanded koos asjakohaste ettepanekutega nõukogule.

4.           Kui komisjonile selgub lõikes 3 nimetatud ettekannete või muude andmete põhjal, et kolmas riik ei võimalda ühenduse krediidiasutustele tegelikku turulepääsu samadel alustel, nagu seda võimaldab ühendus kõnealuse kolmanda riigi krediidiasutustele, võib komisjon pöörduda nõukogu poole ettepanekuga saada vajalikud volitused läbirääkimisteks, et saavutada ühenduse krediidiasutustele samalaadsed konkurentsivõimalused. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

5.           Kui komisjonile selgub lõikes 1 nimetatud ettekannete või muude andmete põhjal, et kolmandas riigis ei kohelda ühenduse krediidiasutusi riiklikul tasandil nii, et neile oleksid tagatud samad konkureerimisvõimalused, mida võimaldatakse oma riigi krediidiasutustele, ning et tõhusa turulepääsu tingimused ei ole täidetud, võib komisjon olukorra parandamiseks algatada läbirääkimised.

6.           Esimeses lõigus kirjeldatud olukorras võidakse ükskõik millal lisaks läbirääkimiste algatamisele artikli 60 lõikes 2 sätestatud korras otsustada, et liikmesriikide pädevad asutused peavad piirama otsuste tegemist või peatama otsuste tegemise, mis on seotud juba esitatud või edaspidi esitatavate taotlustega tegevusloa saamiseks või osaluse omandamiseks otsest või kaudset kontrolli omavate kõnealuse kolmanda riigi seaduste alusel tegutsevate emaettevõtjate poolt. Niisuguseid meetmeid ei tohi rakendada kauem kui kolme kuu jooksul.

Arvestades läbirääkimiste tulemusi võib nõukogu enne kõnealuse kolmekuulise ajavahemiku lõppu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega otsustada, kas meetmete kohaldamist jätkatakse.

6.           Kui komisjon tuvastab lõigetes 4 ja 5 kirjeldatud olukorra, teatab liikmesriik komisjonile viimase nõudmisel:

(a)      igast sellise tütarettevõtja tegevusloa taotlusest, mida otseselt või kaudselt kontrollib vähemalt üks kõnesoleva kolmanda riigi seaduste alusel tegutsev emaettevõtja;

(b)     igast liikmesriikidele vastavalt artiklile 16 teatatud kolmanda riigi ettevõtja kavatsusest omandada ühenduse krediidiasutuses niisugune osalus, mis muudab viimase tema tütarettevõtjaks.

Teatamiskohustust pole vaja enam täita, kui lõikes 4 või 5 osutatud kolmanda riigiga saavutatakse kokkulepe või kui lõike 5 teises ja kolmandas lõigus osutatud meetmete rakendamine lõpetatakse.

7.           Käesoleva artikli kohaselt võetavad meetmed on kooskõlas ühenduse kohustustega, mis tulenevad igasugustest krediidiasutuste asutamist ja tegevust reguleerivatest rahvusvahelistest kahe- või mitmepoolsetest lepingutest.

ê2000/12/EÜ artikkel 24 (kohandatud)

è1 Direktiivi 2004/xx/EÜ artikli 3 lõige 7 (kohandatud)

Artikkel 38

Väljaspool ühendust paiknevate peakontoritega krediidiasutuste filiaalid

1.         Liikmesriigid ei kohalda väljaspool ühendust paiknevate peakontoritega krediidiasutuste filiaalide asutamise ega tegevuse suhtes sätteid, millega kaasneks soodsam kohtlemine kui see, mis saab osaks ühenduses paiknevate peakontoritega krediidiasutuste filiaalidele.

2.         Pädevad asutused teavitavad komisjoni ja è1 Euroopa panganduskomiteed çkõigist filiaalide tegevuslubadest, mis antakse väljaspool ühendust paiknevate peakontoritega krediidiasutustele.

3.         Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib ühendus asutamislepingu alusel ühe või mitme riigiga sõlmitud kokkulepetega nõustuda selliste sätete kohaldamisega, mis vastastikkuse põhimõttel võimaldavad väljaspool ühendust paiknevate peakontoritega krediidiasutuste filiaalidele samasugust kohtlemist kogu ühenduse territooriumil.

òuus

2. jagu

Konsolideeritud järelevalvet käsitlev koostöö kolmandate riikide pädevate asutustega

ê2000/12/EÜ artikkel 25

Artikkel 39

1.           Komisjon võib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel pöörduda nõukogu poole ettepanekuga pidada ühe või mitme kolmanda riigiga läbirääkimisi, et sõlmida kokkulepped, mis käsitlevad vahendeid konsolideeritud järelevalve teostamiseks järgmiste asutuste üle:

(a)     krediidiasutused, mille emaettevõtjate peakontorid paiknevad kolmandas riigis;, ja

(b)     kolmandas riigis asuvad krediidiasutused, mille krediidiasutuse või finantsvaldusettevõtjana tegutsevate emaettevõtjate asukoht on ühenduses.

2.           Lõikes 1 nimetatud kokkulepetega püütakse eelkõige tagada, et:

(a)     liikmesriikide pädevatele asutustele on kättesaadav vajalik teave, et teostada konsolideeritud finantsseisundil põhinevat järelevalvet ühenduses asuvate krediidiasutuste ja finantsvaldusettevõtjate üle, mille tütarettevõtjad on väljaspool ühendust asuvad krediidi- või finantseerimisasutused või mis omavad sellistes äriühingutes osalust,

(b)     kolmandate riikide pädevatele asutustele on kättesaadav vajalik teave, et teostada järelevalvet emaettevõtjate üle, mille peakontorite asukoht on nende territooriumil ja mille tütarettevõtjad on ühes või mitmes liikmesriigis asuvad krediidi- või finantseerimisasutused või mis omavad sellistes äriühingutes osalust.

êDirektiivi 2004/xx/EÜ artikli 3 lõige 8

3.           Komisjon tutvub Euroopa panganduskomitee abil põhjalikult lõikes 1 nimetatud läbirääkimiste tulemustega ja nendest tuleneva olukorraga, ilma et see piiraks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 300 lõigete 1 ja 2 kohaldamist.

ê2000/12/EÜ

V JAOTIS

ê2000/12/EÜ

ðuus

USALDATAVUSNORMATIIVIDE TÄITMISE JÄRELEVALVE ð JA AVALIKUSTAMISE ï PÕHIMÕTTED JA TEHNILISED VAHENDID

ê2000/12/EÜ

1. PEATÜKK

USALDATAVUSNORMATIIVIDE TÄITMISE JÄRELEVALVE PÕHIMÕTTED

òuus

1. jagu

Päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevus

ê2000/12/EÜ artikkel 26 (kohandatud)

Artikkel 40

Päritoluliikmesriigi kontrollipädevus

1.           Päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastutavad krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve eest, sealhulgas artiklite 18 ja 19 Ö 23 ja 24 Õ kohase tegevuse järelevalve eest, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi nende sätete kohaldamist, mille kohaselt vastutus on vastuvõtva liikmesriigi ametiasutustel.

2.           Lõige 1 ei takista käesoleva direktiivi kohast konsolideeritud järelevalvet.

ê2000/12/EÜ artikkel 27 (kohandatud)

Artikkel 41

Vastuvõtva liikmesriigi pädevus

Kuni edaspidise kooskõlastamiseni säilib vastuvõtva liikmesriigi vastutus koostöös päritoluliikmesriigi pädevate asutustega järelevalve eest krediidiasutuste filiaalide likviidsuse üle.

Ilma et see piiraks Euroopa Rahasüsteemi tugevdamiseks vajalike meetmete kohaldamist, jäävad vastuvõtvad liikmesriigid täies ulatuses vastutavaks meetmete eest, mis tulenevad nende rahapoliitika elluviimisest.

Selliste meetmetega ei tohi kaasneda diskrimineeriv ega piirav kohtlemine selle põhjal, et krediidiasutus on saanud tegevusloa mõnes teises liikmesriigis.

ê2000/12/EÜ artikkel 28 (kohandatud)

Artikkel 42

Järelevalvealane koostöö

Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused teevad tihedat koostööd järelevalve teostamisel selliste krediidiasutuste töö üle, kes tegutsevad, eelkõige filiaalide asutamise näol, ühes või mitmes liikmesriigis peale selle liikmesriigi, kus paiknevad nende peakontorid. Pädevad asutused jagavad üksteisega kõiki selliste krediidiasutuste juhtimist ja omandilist kuuluvust käsitlevaid andmeid, mis tõenäoliselt hõlbustavad järelevalve teostamist ning tegevuslubade andmiseks vajalike tingimustega tutvumist ning kõiki andmeid, mis tõenäoliselt hõlbustavad selliste asutuste kontrollimist, eelkõige seoses likviidsuse, maksejõulisuse, hoiuste tagamise, riskide kontsentreerumise piiramise, juhtimis- ja raamatupidamiskorra ning sisekontrolli mehhanismidega.

ê2000/12/EÜ artikkel 29 (kohandatud)

Artikkel 43

Teises liikmesriigis asutatud filiaalide kontroll kohapeal

1.           Kui mõnes teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus tegutseb filiaali kaudu, näeb vastuvõttev liikmesriik ette, et päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad pärast vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele teatamist iseseisvalt või nende poolt selleks määratud isikute kaudu kohapeal kontrollida artiklis Ö 42 Õ 28 osutatud andmeid.

2.           Filiaalide kontrollimiseks võivad päritoluliikmesriigi pädevad asutused kasutada üht artikli 55 lõikes 7 Ö artiklis 141 Õ sätestatud muud menetlust.

3.           Käesolev artikkel Ö Lõiked 1 ja 2 Õ ei mõjuta vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste õigust käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise raames kohapeal kontrollida nende territooriumil asutatud filiaale.

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

Ö 2. jagu Teabevahetus ja ametisaladuse hoidmine Õ

ê2000/12/EÜ artikli 30 lõiked 1– 3 (kohandatud)

Artikkel 44

Teabevahetus ja ametisaladus

1.           Liikmesriigid näevad ette, et kõik isikud, kes töötavad või on töötanud pädevate asutuste heaks, ning pädevate asutuste huvides tegutsevad audiitorid ja eksperdid on kohustatud hoidma ametisaladust.

See tähendab, et nNad ei tohi avaldada ühelegi isikule ega asutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni, välja arvatud andmed, mis on esitatud kokkuvõttena või selliselt koostatud, et üksikuid krediidiasutusi pole võimalik identifitseerida; eelöeldu ei puuduta kriminaalõiguse valdkonda kuuluvaid juhtumeid.

Sellest olenemata võib krediidiasutuse pankroti või sundlikvideerimise korral tsiviil- või kaubandusõigusliku menetluse käigus avalikustada konfidentsiaalset informatsiooni, mis ei puuduta kolmandaid isikuid, kes on seotud kõnealuse krediidiasutuse päästmise katsetega.

2.           Lõige 1 ei takista eri liikmesriikide pädevate asutuste vahelist teabevahetust käesoleva direktiivi või muude krediidiasutusi käsitlevate direktiivide alusel. Nimetatud teabe kohta kehtivad lõikes 1 sätestatud ametisaladuse hoidmise tingimused.

ê2000/12/EÜ artikli 30 lõige 4 (kohandatud)

Artikkel 45

Pädevad asutused, kes saavad konfidentsiaalset informatsiooni lõigete 1 ja 2 Ö artikli 44 Õ alusel, võivad seda kasutada ainult oma ametikohustuste täitmisel Ö ja järgmistel eesmärkidel Õ :

(a)        selleks et kontrollida krediidiasutuste asutamise tingimuste täitmist ning kergendada konsolideerimata või konsolideeritud kontrolli krediidiasutuste tegevuse üle, pidades eriti silmas likviidsuse, maksevõime, riskide kontsentreerumise, juhtimis- ja raamatupidamiskorra ning sisekontrolli mehhanismide kontrollimist;, või

(b)        selleks et rakendada sanktsioone;või

(c)        halduskaebuse korral pädeva asutuse otsuse vastu;või

(d)       kohtuasjades, mis on algatatud vastavalt artiklile 33 Ö 55 Õ või vastavalt käesoleva direktiivi või muude krediidiasutusi käsitlevate direktiividega ettenähtud erisätetele.

ê2000/12/EÜ artikli 30 lõige 3 (kohandatud)

Artikkel 46

3.         Liikmesriigid võivad sõlmida kolmandate riikide pädevate asutuste või Ö artiklis 47 ja artikli 48 lõikes 1 Õ lõigetes 5 ja 6 määratletud asutuste või organitega teabevahetust sätestavaid koostöölepinguid ainult tingimusel, et edastatava informatsiooni kohta kehtivad vähemalt samaväärsed ametisaladuse hoidmise tagatised, kui on nimetatud käesolevas artiklis. Sellise teabevahetuse eesmärk peab olema nimetatud asutuste või organite järelevalveülesande täitmine.

Kui informatsioon pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada ainult selgesõnalisel kokkuleppel informatsiooni avaldanud pädevate asutustega ja vajaduse korral üksnes nende asutustega kokkulepitud eesmärkidel.

ê2000/12/EÜ artikli 30 lõige 5 (kohandatud)

Artikkel 47

5. Lõiked 1 ja 4 Ö artikli 44 lõige 1 ja artikkel 45 Õ ei välista informatsioonivahetust liikmesriigi piires, kui ühes ja samas liikmesriigis on kaks või rohkem pädevat asutust, ega liikmesriikide vahel pädevate asutuste ja:

(a)        nende ametiasutuste vahel, kes vastutavad muude Ö finantseerimisasutuste Õ finantsasutuste ja kindlustusseltside järelevalve eest, ning nende ametiasutuste vahel, kes vastutavad kapitaliturgude järelevalve eest,;

(b)        organite vahel, kes tegelevad krediidiasutuste likvideerimise ja pankroti ning muude selliste menetlustega,;

(c)        isikute vahel, kes vastutavad krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete seadusjärgse auditeerimise eest,;

täites oma järelevalvefunktsiooni, ning

Ö samuti ei välista nad Õ avaldades hoiuste tagamise süsteeme haldavatele organitele nende ametikohustuste täitmiseks vajalikke andmeidte Ö avaldamist Õ .

Ö Igal juhul kehtib Õ Ssellises seoses saadud teabe suhtes kehtib lõikes 1 ettenähtud Ö artikli 44 lõikes 1 täpsustatud Õ ametisaladuse hoidmise kohustus.

ê2000/12/EÜ artikli 30 lõiked 6 ja 7 (kohandatud)

Artikkel 48

16.         Olenemata lõigetest 1-4 Ö artiklitest 44–46 Õ võivad liikmesriigid anda loa teabevahetuseks pädevate asutuste ja:

(a)     ametiasutuste vahel, kes vastutavad nende organite kontrollimise eest, kes on seotud krediidiasutuste likvideerimise ja pankroti ning muude sarnaste menetlustega;, või

(b)     ametiasutuste vahel, kes vastutavad nende isikute kontrollimise eest, kellele on ülesandeks tehtud kindlustusseltside, krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete seadusjärgne auditeerimine.

Ö Sellisel juhul nõuavad Õ Lliikmesriigid, kes kasutavad esimeses lõigus sätestatud võimalust, nõuavad vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

(a)      nimetatud andmed on mõeldud esimeses lõigus osutatud järelevalveülesande teostamiseks,;

(b)     selles seoses saadud informatsiooni kohta Ö peab kehtima artikli 44 lõikes 1 Õ kehtib lõikes 1 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustus;

(c)     kui informatsioon pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada ainult selgesõnalisel kokkuleppel informatsiooni avaldanud pädevate asutustega ja vajaduse korral üksnes nende asutustega kokkulepitud eesmärkidel.

Liikmesriigid teevad komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatavaks nende ametiasutuste nimed, kes vastavalt käesolevale lõikele võivad informatsiooni saada.

27.         Olenemata lõigetest 1-4 Ö artiklitest 44–46 Õ võivad liikmesriigid finantssüsteemi stabiilsuse ja ühtsuse tugevdamise eesmärgil anda loa teabe vahetamiseks pädevate asutuste ja nende asutuste või organite vahel, kes seaduse järgi vastutavad äriühinguõiguse rikkumiste tuvastamise ja uurimise eest.

Ö Sellisel juhul nõuavad Õ Lliikmesriigid, kes kasutavad esimeses lõigus sätestatud võimalust, nõuavad vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

(a)     nimetatud andmed on mõeldud esimeses lõigus osutatud ülesande teostamiseks,

(b)     selles seoses saadud informatsiooni kohta Ö kehtib artikli 44 lõikes 1 Õ kehtib lõikes 1 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustus;

(c)     kui informatsioon pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada ainult selgesõnalisel kokkuleppel informatsiooni avaldanud pädevate asutustega ja vajaduse korral üksnes nende asutustega kokkulepitud eesmärkidel.

Kui ühe liikmesriigi pädevad asutused või organid, millele on osutatud esimeses lõigus, täidavad oma tuvastamis- ja uurimisülesandeid selleks ametisse nimetatud eripädevusega isikute kaasabil, kes ei tööta riiklikus sektoris, võib esimeses lõigus ettenähtud informatsiooni vahetamise võimalus laieneda nimetatud isikutele teises lõigus kindlaksmääratud tingimustel.

Teise Ö Kolmanda Õ lõigu kolmanda taande rakendamiseks teatavad esimeses lõigus nimetatud ametiasutused või organid andmed avalikustanud pädevatele asutustele nende isikute nimed ja täpsed kohustused, kellele nimetatud andmed tuleb saata.

Liikmesriigid teevad komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatavaks nende ametiasutuste ja organite nimed, kes vastavalt käesolevale lõikele Ö artiklile Õ võivad informatsiooni saada.

Komisjon koostab enne 31. detsembrit 2000 ettekande käesoleva lõike Ö artikli Õ sätete kohaldamise kohta.

ê2000/12/EÜ artikli 30 lõige 8 (kohandatud)

Artikkel 49

Käesolev artikkel Ö osa Õ ei takista pädevat asutust edastamast Ö oma ülesannete täitmise eesmärgil teavet järgmistele asutustele Õ :

(a)        keskpankadele ja muudele rahandusasutustega samasugustes ülesannetes olevatele organitele,

(b)        vajaduse korral ka teistele maksusüsteemide kontrollimise eest vastutavatele riigiasutustele.

nende tööülesannete täitmiseks mõeldud andmeid, Ssamuti ei takista see neid ametiasutusi ega organeid edastamast pädevatele asutustele lõike 4 Ö artikli 45 Õ kohaldamiseks vajalikke andmeid.

Selles seoses saadud informatsiooni kohta kehtib Ö artikli 44 lõikes 1 Õ lõikes 1 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.

ê2000/12/EÜ artikli 30 lõike 9 esimene ja teine lõik (kohandatud)

Artikkel 50

9. Lisaks sellele võivad Lliikmesriigid Ö võivad Õ olenemata Ö artikli 44 lõikest 1 ja artiklist 45 Õ lõigetest 1 ja 4 vastavalt seaduses sätestatud eeskirjadele lubada teatavate andmete edastamist ka teistele keskvalitsuse asutustele, kes vastutavad krediidiasutuste, finantseerimisasutuste, investeerimisteenuste ja kindlustusseltside järelevalvealase seadusandluse eest, ning nende asutuste nimel tegutsevatele inspektoritele.

Sellistel tingimustel võib informatsiooni edastada siiski vaid usaldatavusnormatiivide täitmise kontrollimiseks.

ê2000/12/EÜ artikli 30 lõike 9 kolmas lõik (kohandatud)

Artikkel 51

Liikmesriigid peavad siiski sätestama, et Ö artikli 44 lõike 2 ja artikli 47 Õ lõigete 2 ja 5 alusel Ö saadud informatsiooni Õ ning artikli Ö 43 Õ 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohapealse kontrollimise käigus saadud informatsiooni võib käesolevas Ö artiklis Õ lõikes osutatud juhtudel avalikustada ainult siis, kui selleks on selgesõnaline nõusolek andmed avalikustanud pädevatelt asutustelt või selle liikmesriigi pädevatelt asutustelt, kus toimus kohapealne kontroll.

ê2000/12/EÜ artikli 30 lõige 10 (kohandatud)

Artikkel 52

10.Käesolev artikkel Ö jagu Õ ei takista Ö liikmesriigi Õ pädevatel asutustel edastamast Ö artiklites 44–46 Õ lõigetes 1-4 osutatud andmeid arvelduskojale või mõnele teisele oma liikmesriigi turu tarbeks siseriikliku õiguse alusel asutatud arveldus- ja tasaarveldusteenuseid osutavale organile, eeldades, et nimetatud andmete edastamine on vajalik selleks, et tagada nende organite nõuetekohane funktsioneerimine, kui turul osalejad ei täida kohustusi või võivad neid mitte täita. Selliselt saadud andmete kohta kehtib Ö artikli 44 Õ lõikes 1 Ö sätestatud Õ kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.

Liikmesriigid tagavad siiski, et Ö artikli 44 Õ lõike 2 kohaselt saadud andmeid ei avalikustata käesolevas Ö artiklis Õ lõikes nimetatud asjaoludel ilma andmed avalikustanud pädevate asutuste selgesõnalise nõusolekuta.

òuus

3. jagu

Aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete seadusjärgse kontrollimise eest vastutavate isikute kohustused

ê2000/12/EÜ artikkel 31 (kohandatud)

Artikkel 53

Aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete seadusjärgse kontrollimise eest vastutavate isikute kohustused

1.           Liikmesriigid sätestavad vähemalt, et a) kõik isikud, kellele on antud luba Ö kaheksanda nõukogu Õ direktiivi 84/253/EMÜ[26] tähenduses, ning kes täidavad krediidiasutuses Ö neljanda Õ nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ[27] artiklis 51, nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 37 või Ö nõukogu Õ direktiivi 85/611/EMÜ[28] artiklis 31 kirjeldatud või muid seadusjärgseid tööülesandeid, on kohustatud viivitamata teavitama pädevaid ametiasutusi kõigist ülesannete täitmise jooksul teatavaks saanud kõnealust krediidiasutust puudutavatest asjaoludest või otsustest, mis võivad:

(a)     anda tunnistust tegevusloa andmise tingimuste või spetsiaalselt krediidiasutuste tegevust sätestavate õigus- ja haldusnormide olulisest rikkumisest või;

(b)     kahjustada krediidiasutuse tegevuse jätkamist või;

(c)     viia raamatupidamisaruannete kinnitamata jätmiseni või tuua kaasa lisatingimusi;.

ÖLiikmesriigid sätestavad vähemalt, et Õ samuti on nimetatud isik Ö on samuti Õ kohustatud ette kandma kõikidest Ö esimeses punktis Õ punktis a kirjeldatud tööülesannete täitmise käigus temale teatavaks saanud asjaoludest Ö või Õ ja otsustest äriühingus, millel on kontrollisuhetest tulenevalt märkimisväärsed sidemed sellise krediidiasutusega, kus ta oma eespool nimetatud Ö neid Õ tööülesandeid täidab.

2.           Kui isikud, kes on saanud direktiivi 84/253/EMÜ kohase loa, edastavad pädevatele asutustele mis tahes lõikes 1 osutatud asjaolude või otsuste kohta informatsiooni heauskselt, ei käsitleta seda lepinguga või õigus- ja haldusnormidega informatsiooni avaldamisele kehtestatud piirangute rikkumisena ning nimetatud isikud ei kanna selle eest mingit vastutust.

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

Ö 4. jagu Sanktsioonide kohaldamise volitused ja kohtu poole pöördumise õigus Õ

ê2000/12/EÜ artikkel 32 (kohandatud)

Artikkel 54

Pädevate asutuste volitused kohaldada sanktsioone

Ilma et see mõjutaks tegevuslubade tühistamise korda ja kriminaalõiguse sätete kohaldamist, sätestavad liikmesriigid, et nende vastavad pädevad asutused võivad krediidiasutuste järelevalvet või tegevust käsitlevaid õigus- ja haldusnorme rikkuvate krediidiasutuste või isikute suhtes, kes tegelikult kontrollivad nimetatud krediidiasutuste tegevust, määrata või rakendada sanktsioone või meetmeid, mille abil kavatsetakse lõpetada tuvastatud rikkumine või kõrvaldada selle põhjused.

ê2000/12/EÜ artikkel 33 (kohandatud)

Artikkel 55

Õigus pöörduda kohtu poole

Liikmesriigid tagavad, et vastavalt käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud õigus- ja haldusnormidele krediidiasutuste suhtes langetatud otsuste puhul võib kasutada õigust pöörduda kohtu poole. Sama kehtib juhul, kui tegevusloa taotluse kohta, mis sisaldab kõiki kehtivate õigusaktide alusel nõutavaid andmeid, ei ole kuue kuu jooksul taotluse esitamisest alates vastu võetud otsust.

ê2000/28/EÜ artikli 1 lõige 2 (kohandatud)

Artikkel 33a

Direktiivi 2000/46/EÜ artiklit 3 kohaldatakse krediidiasutuste suhtes.

ê2000/12/EÜ

2. PEATÜKK

USALDATAVUSNORMATIIVIDE TÄITMISE JÄRELEVALVE TEHNILISED VAHENDID

1. jagu

Omavahendid

ê2000/12/EÜ artikli 34 lõige 1 (kohandatud)

Artikkel 56

Üldsätted

1. Kui liikmesriik näeb õigus- või haldusnormidega ühenduse õiguse rakendamiseks ette tegutseva krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet käsitleva sätte, milles kasutatakse terminit «omavahendid» või viidatakse sellele mõistele, siis ühitatakse see termin või mõiste Ö artiklites 57–61 ja artiklites 63–66 Õ lõigetes 2, 3 ja 4 ning artiklites 35-38 esitatud määratlusega.

ê2000/12/EÜ artikli 34 lõike 2 esimene lõik (kohandatud)

ðuus

Artikkel 57

Arvestades artiklis 38 Ö 66 Õ kehtestatud piiranguid, koosnevad krediidiasutuse konsolideerimata omavahendid järgmistest kirjetest:

(1a)   kapital direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 22 määratletud tähenduses, kuivõrd see on sissemakstud, ning aažio, välja arvatud kumulatiivsed eelisaktsiad;

(2b)   reservid direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 23 määratletud tähenduses ning eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum. Liikmesriigid võivad lubada aruandeperioodi vahekasumi kajastamist enne ametliku otsuse langetamist ainult juhul, kui raamatupidamisaruannete auditeerimise eest vastutavad isikud on kõnealust kasumit kontrollinud ja kui pädevad asutused on veendunud, et kõnealuse summa suurust on hinnatud vastavalt direktiivis 86/635/EMÜ sätestatud põhimõtetele ja neist on maha arvestatud kõik võimalikud maksud ja dividendid;

(3c)   üldine pangandusreserv direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 38 määratletud tähenduses;

(4d)   ümberhindamisreserv direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 33 määratletud tähenduses;

(5e)   väärtuse korrigeerimised direktiivi 86/635/EMÜ artikli 37 lõikes 2 määratletud tähenduses;

(6f)   muud kirjed artiklis 35 Ö 63 Õ määratletud tähenduses;

(7g)   ühistuna asutatud krediidiasutuste liikmete kohustused ning teatavate artikli 36 Ö 64 Õ lõikes 1 osutatud, fondidena tegutsevate krediidiasutuste laenusaajate solidaarkohustused;

(8h)   tähtajalised kumulatiivsed eelisaktsiad ja artikli 36 Ö 64 Õ lõikes 3 osutatud allutatud laenukapital.

Artikli 38 Ö 66 Õ kohaselt arvatakse maha järgmised kirjed:

(9i)    krediidiasutusele kuuluvad arvestusliku väärtusega oma aktsiad;

(10j)  immateriaalne põhivara direktiivi 86/635/EMÜ artikli 4 lõikes 9 («Aktiva») määratletud tähenduses;

(k11) jooksva aruandeaasta kahjum;

ê2002/87/EÜ artikli 29 lõike 4 punkt a (kohandatud)

(l12)  osalused teistes krediidi- ja Ö finantseerimisasutustes Õ finantsasutustes, mis moodustavad üle 10% nende kapitalist;

(m13)            artiklis 35 Ö 63 Õ ja artikli 36 Ö 64 Õ lõikes 3 osutatud allutatud nõuded ja instrumendid, mis krediidiasutusel on krediidi- ja Ö finantseerimisasutustes Õ finantsasutustes, mille kapitalist tema osalus moodustab enam kui 10%;

(n14) osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes, mis moodustavad kuni 10% nende kapitalist, allutatud nõuded ja artiklis Ö 63 Õ 35 ja artikli 36 Ö 64 Õ lõikes 3 osutatud instrumendid, mida krediidiasutus valdab käesolevas lõigus punktides 12 ja 13 nimetamata krediidi- ja Ö finantseerimisasutustes Õ finantsasutustes, kui sellise osaluse, allutatud nõuete ja instrumentide kogusumma on suurem kui 10% kõnealuse krediidiasutuse omavahenditest enne, kui sellest arvatakse maha käesoleva lõigu punktides 12–16 12-16 nimetatud kirjed;

(o15) artikli 1 lõikes 9 Ö 4 lõikes 10 Õ osutatud osalused, mis krediidiasutusel on järgmistes ettevõtetes:

(i)      Ö esimese nõukogu Õ direktiivi 73/239/EMÜ Ö [29] Õ artiklis 6, Ö esimese nõukogu Õ direktiivi 79/267/EMÜ Ö [30] Õ artiklis 6 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/78/EÜ[31] artikli 1 punktis b osutatud kindlustusseltsides,

(ii)     direktiivi 98/78/EÜ artikli 1 punktis c osutatud edasikindlustusseltsides,;

(iii)    direktiivi 98/78/EÜ artikli 1 alapunktis i osutatud kindlustusvaldusettevõtjates;

(p16) kõik järgmised kirjed, mis krediidiasutusel on seoses punktis o 15 osutatud üksustega, milles tal on osalus:

(i)      direktiivi 73/239/EMÜ artikli 16 lõikes 3 osutatud instrumendid,

(ii)     direktiivi 79/267/EMÜ artikli 18 lõikes 3 osutatud instrumendid.

òuus

(q)     krediidiasutuste puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid vastavalt 3. jao 2. alajaole, kooskõlas VII lisa 1. osa lõikega 34 arvutatud negatiivsed summad ja kooskõlas VII lisa 1. osa lõigetega 30 ja 31 arvutatud oodatava kahju summad,

(r)      väärtpaberistamise positsioonide suurus, mille 1250% riskikaal on arvutatud vastavalt IX lisa 4. osale.

ê2000/12/EÜ artikli 34 lõike 2 teise punkti viimane lause (kohandatud)

ðuus

Liikmesriigid võivad Ö punkti b kohaldamisel Õ lubada aruandeperioodi vahekasumi kajastamist enne ametliku otsuse langetamist ainult juhul, kui raamatupidamisaruannete auditeerimise eest vastutavad isikud on kõnealust kasumit kontrollinud ja kui pädevad asutused on veendunud, et kõnealuse summa suurust on hinnatud vastavalt direktiivis 86/635/EMÜ sätestatud põhimõtetele ja neist on maha arvestatud kõik võimalikud maksud ja dividendid;.

ð Väärtpaberistamise algatanud krediidiasutuse puhul jäetakse netotulu, mis tuleneb väärtpaberistatud varadest tulevikus saadava tulu kapitaliseerimisest ja suurendab väärtpaberistamise positsioonide krediidiväärtust, punktis b nimetatud kirjest välja. ï

ê2002/87/EÜ artikli 29 lõike 4 punkt b (kohandatud)

Artikkel 58

Kui teise krediidiasutuse, Ö finantseerimisasutuse Õ finantsasutuse, kindlustus- või edasikindlustusseltsi või kindlustusvaldusettevõtja aktsiaid hoitakse ajutiselt seoses finantsabi andmise toiminguga, mille eesmärk on asjaomase ettevõtte ümberkorraldamine ja päästmine, võib pädev asutus loobuda punktides 12-16 Ö l–p Õ osutatud mahaarvamist käsitlevate sätete kohaldamisest.

Artikkel 59

Selle asemel, et arvata maha punktides 15 ja 16 Ö o–p Õ osutatud osalused, võivad liikmesriigid lubada oma krediidiasutustel kohaldada mutatis mutandis direktiivi 2002/87/EÜ I lisas kirjeldatud meetodeid 1, 2 või 3. Meetodit 1 («raamatupidamise konsolideerimine») kohaldatakse Ö võib kohaldada Õ ainult siis, kui pädev asutus on veendunud konsolideerimisega hõlmatud üksuste juhtimise ja sisekontrolli integreerituse tasemes. Valitud meetodit kohaldatakse aja jooksul järjepidevalt.

Artikkel 60

Liikmesriigid võivad näha ette, et omavahendite individuaalse arvutamise korral ei pea 3. Ö 4. Õ peatüki Ö 1. jao Õ kohaselt konsolideeritud järelevalvega hõlmatud või direktiivi 2002/87/EÜ kohaselt täiendava järelevalvega hõlmatud krediidiasutused arvama maha punktides Ö l–p Õ 12-16 osutatud osalusi krediidiasutustes, Ö finantseerimisasutustes Õ finantsasutustes, kindlustus- või edasikindlustusseltsides või kindlustusvaldusettevõtjates, mis on hõlmatud konsolideeritud või täiendava järelevalvega.

Käesolevat sätet kohaldatakse kõigi ühenduse õigusaktidega ühtlustatud usaldatavusnormatiivide suhtes.

ê2000/12/EÜ artikli 34 lõige 3 (kohandatud)

Artikkel 61

3. Lõike 2 punktides 1-8 Ö Artikli 57 punktides a–h Õ määratletud omavahendite mõiste hõlmab kirjete ja summade suurima võimaliku hulga. Kõnealuste kirjete kasutamine ja madalamate ülemmäärade fikseerimine ning lõike 2 punktides 9-13 Ö artikli 57 punktides i–r Õ nimetamata kirjete mahaarvamine jäetakse liikmesriikide otsustada. Liikmesriigid on siiski kohustatud arvesse võtma suuremat lähendamist selleks, et saavutada omavahendite ühine määratlus.

Selleks esitab komisjon hiljemalt 1. jaanuariks 1996 Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettekande käesoleva artikli ja artiklite 35-39 kohaldamise kohta, lisades vajaduse korral vajalikud muudatusettepanekud. Tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega, vaatavad Euroopa Parlament ja komisjon hiljemalt 1. jaanuariks 1998 läbi omavahendite mõiste, et saavutada ühise mõiste ühetaoline kohaldamine.

ê2000/12/EÜ artikli 34 lõige 4 (kohandatud)

4. Lõike 2 punktides 1-5 Ö Artikli 57 punktides a–e Õ loetletud kirjed peavad olema krediidiasutuse käsutuses, et neid piiramatult ja viivitamata kasutada riskide või kahjumi katmiseks kohe, kui need tekkivad. Summast tuleb maha arvestada kõik arvutamise ajal ettenähtud maksud või tuleb summasid korrigeerida, niivõrd kuivõrd sellised maksud vähendavad summat, mille ulatuses võib nimetatud kirjeid kasutada riskide või kahjumi katmiseks.

òuus

Artikkel 62

Liikmesriigid annavad komisjonile aru omavahendite ühise määratluse väljatöötamisel tehtud edusammudest. Vajaduse korral esitab komisjon nende aruannete põhjal hiljemalt 1. jaanuariks 2009 Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesoleva artikli ning artiklite 35–39 muutmiseks.

ê2000/12/EÜ artikkel 35 (kohandatud)

Artikkel 63

Muud artiklid

1.           Liikmesriigis kasutatav omavahendite mõiste võib hõlmata ka muid kirjeid tingimusel, et olenemata nende juriidilisest või raamatupidamislikust nimetusest on neil järgmised omadused:

(a)     krediidiasutused saavad neid vabalt kasutada tavapäraste pangandusriskide katmiseks enne tulude või kahjumi kindlaksmääramist;

(b)     nende olemasolu avalikustatakse asutusesisestes raamatupidamisdokumentides;

(c)     nende summa määrab kindlaks krediidiasutuse juhtkond, seda kontrollivad sõltumatud audiitorid ja see teatatakse pädevatele asutustele, kelle järelevalve alla see jääb.

2.           Muude kirjetena võib aktsepteerida ka määramata tähtajaga väärtpabereid ja muid instrumente, mis vastavad järgmistele tingimustele:

(a)     neid ei saa tagasi maksta esitaja algatusel ega ilma pädeva asutuse eelneva nõusolekuta;

(b)     laenulepingus peab olema sätestatud võimalus, et krediidiasutus võib laenuintresside tasumise edasi lükata;

(c)     laenuandja krediidiasutusele esitatavad nõuded peavad olema täielikult allutatud kõigile allutamata võlausaldajate nõuetele;

(d)     väärtpaberite väljalaskmist reguleerivates dokumentides peab olema sätestatud, et võlgu ja tasumata intresse peab saama kasutada kahjude korvamiseks ilma, et krediidiasutus peaks oma tegevust katkestama;

(e)     arvesse võetakse ainult täies ulatuses sissemakstud summasid.

Neile võib lisada artikli 34 Ö 57 Õ lõike 2 punktis 8 Ö h Õ loetlemata kumulatiivsed eelisaktsiad.

òuus

3.           Krediidiasutuste puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid vastavalt 3. jao 2. alajaole, võib kooskõlas VII lisa 1. osa lõikega 34 arvutatud positiivseid summasid kuni 0,6% ulatuses kooskõlas 2. alajaoga arvutatud riskiga kaalutud varadest aktsepteerida muude kirjetena. Nende krediidiasutuste puhul ei arvata VII lisa 3. jao 1. osa lõikes 34 nimetatud arvutamisel arvessevõetud korrigeeritud väärtusi ja provisjone ega artikli 57 punktis e nimetatud riskipositsiooniga seotud korrigeeritud väärtusi ja provisjone muude kui käesolevale sättele vastavate omavahendite hulka. Sel juhul ei või riskiga kaalutud varad sisaldada neid varasid, mis on arvutatud seoses 1250% riskikaaluga väärtpaberistamise positsioonidega.

ê2000/12/EÜ artikkel 36 (kohandatud)

Artikkel 64

Muud omavahendeid käsitlevad sätted

1.           Artikli 34 lõike 2 punktis 7 Ö 57 punktis g Õ nimetatud ühistuna asutatud krediidiasutuste liikmete kohustused hõlmavad kõnealuste ühistute sissenõudmata aktsiakapitali ning kõnealuste ühingute liikmete juriidilised kohustused teha täiendavaid tagasimaksmisele mittekuuluvaid makseid juhul, kui krediidiasutus kannab kahjumit ning sellisel juhul peab olema võimalik nimetatud maksed sisse nõuda viivitamatult.

Fondidena tegutsevate krediidiasutuste laenusaajate solidaarkohustusi käsitatakse sarnaselt eelmiste kirjetega.

Kõik sellised kirjed võib hõlmata omavahendite koosseisu, kui siseriiklikes õigusaktides käsitletakse neid kõnealuse kategooria krediidiasutuste omavahenditena.

2.           Liikmesriigid ei hõlma avalik-õiguslike krediidiasutuste omavahendite koosseisu enda või oma kohalike omavalitsuste poolt sellistele krediidiasutustele antud tagatisi.

3.           Liikmesriigid või pädevad asutused võivad omavahendite koosseisu hõlmata artikli 34 lõike 2 punktis 8 Ö 57 punktis h Õ nimetatud tähtajalised kumulatiivsed eelisaktsiad ja samas punktis nimetatud allutatud laenukapitali, kui on olemas siduvad kokkulepped, mille alusel nad krediidiasutuse pankroti või likvideerimise korral reastatakse kõigi teiste võlausaldajate nõuete järele ning neid ei tule tagasi maksta enne, kui kõik ülejäänud sel hetkel tasumata võlad on tagasi makstud.

Lisaks sellele peab Aallutatud laenukapital Ö peab Õ vastama järgmistele Ö täiendavatele Õ kriteeriumidele:

(a)     arvesse võib võtta ainult täies ulatuses sissemakstud rahalisi vahendeid;

(b)     kaasatud laenude esialgne tähtaeg peab olema vähemalt viis aastat ja pärast seda võib need tagasi maksta; kui võlanõude tähtaeg ei ole fikseeritud, makstakse laenud tagasi alles pärast viie aasta pikkust etteteatamisaega, välja arvatud juhul kui laene ei käsitleta enam omavahenditena või kui varasemaks tagasimaksmiseks on vaja pädevate asutuste eelnevat nõusolekut. Pädevad asutused võivad anda loa selliste laenude varasemaks tagasimaksmiseks tingimusel, et taotlus esitatakse emitendi algatusel ja see ei mõjuta kõnealuse krediidiasutuse maksejõulisust;

(c)     ulatust, mil määral neid käsitatakse omavahenditena, tuleb järk-järgult vähendada vähemalt viimase viie tagasimaksmiskuupäevale eelneva aasta jooksul;

(d)     laenuleping ei või sisaldada klausleid, mille kohaselt teatud asjaoludel, välja arvatud krediidiasutuse lõpetamise puhul, kuulub võlg tagasimaksmisele enne kokkulepitud tagasimaksmiskuupäeva.

ê2000/12/EÜ artikli 36 lõike 3 punkt b, välja arvatud esimesed 16 sõna

ðuus

ð Teise lõigu punkti b kohaldamisel, ï kui võlanõude tähtaeg ei ole fikseeritud, makstakse laenud tagasi alles pärast viie aasta pikkust etteteatamisaega, välja arvatud juhul, kui laene ei käsitleta enam omavahenditena või kui varasemaks tagasimaksmiseks on vaja pädevate asutuste eelnevat nõusolekut. Pädevad asutused võivad anda loa selliste laenude varasemaks tagasimaksmiseks tingimusel, et taotlus esitatakse emitendi algatusel ja see ei mõjuta kõnealuse krediidiasutuse maksejõulisust;

òuus

4.           Krediidiasutused ei loe omavahendite hulka amortiseeritud kulu meetodil mõõdetud finantsinstrumentide sularahavoo riskimaanduse tulude või kuludega seotud õiglase väärtuse muutustest tulenevaid reserve ega õiglases väärtuses hinnatud kohustuste tulusid ja kulusid, mis tulenevad krediidiasutuste endi krediidikvaliteedi muutustest.

ê2000/12/EÜ artikkel 37 (kohandatud)

Artikkel 65

Omavahendite konsolideeritud arvutamine

1.           Kui arvutamine toimub konsolideeritud andmete põhjal, kasutatakse artikli 34 Ö 57 Õ lõikes 2 loetletud kirjetele vastavaid konsolideeritud summasid vastavalt artiklites 52-56 Ö 4. peatüki 1. jaos Õ sätestatud eeskirjadele. Lisaks sellele võib omavahendite arvutamisel konsolideeritud reservidena käsitleda ka järgmisi kirjeid, juhul kui need on kreeditkirjed («negatiivsed»):

(a)     kõik vähemusosalused direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 21 määratletud tähenduses, kui kasutatakse globaalse integratsiooni meetodit,

(b)     esimese konsolideerimise vahe direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 19, 30 ja 31 määratletud tähenduses,

(c)     konsolideeritud reservis sisalduvad ümberarvutamisest tulenevad vahed vastavalt direktiivi 86/635/EMÜ artikli 39 lõikele 6,

(d)     kõik vahed, mis tulenevad teatavate osaluste hõlmamisest vastavalt direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 33 sätestatud meetodile.

2.           Kui eespool nimetatud kirjed on deebetkirjed ("positiivsed"), tuleb need konsolideeritud omavahendite arvutamisel maha arvata. Ö Kui lõike 1 punktides a–d nimetatud kirjed on deebetkirjed ("positiivsed"), arvatakse need konsolideeritud omavahendite arvutamisel maha. Õ

ê2000/12/EÜ artikli 38 lõige 1 (kohandatud)

ðuus

Artikkel 66

Mahaarvamised ja piirmäärad

1. Artikli Ö 57 Õ 34 lõike 2 punktides Ö d–h Õ 4-8 nimetatud kirjete suhtes kohaldatakse järgmisi piirmäärasid:

(a)     punktides 4-8 Ö d–h Õ loetletud kirjete kogusumma ei või olla suurem kui 100% punktides 1, 2 ja 3 a, b ja c nimetatud kirjete summast, millest lahutatakse kirjed Ö i–k Õ ð ja 50% kirjest q ï 9, 10 ja 11;

(b)     punktides 7-8 Ö g–h Õ loetletud kirjete kogusumma ei või olla suurem kui 50% punktides 1, 2 ja 3 a, b ja c nimetatud kirjete summast, millest lahutatakse kirjed Ö i–k Õ ja 50% kirjest q 9, 10 ja 11;

(c)     punktides 12 ja 13 ð l–q ï nimetatud kirjete kogusumma arvatakse maha kõigi kirjete kogusummast.

òuus

2.           Artikli 57 punktis r nimetatud kirjed arvatakse kõnealuse artikli punktides a–h nimetatud kirjete kogusummast maha, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus kasutab punktis r nimetatud kirjeid artikli 75 kohaldamisel riskiga kaalutud varade arvutamiseks vastavalt IX lisa 4. osale.

ê2000/12/EÜ artikli 38 lõige 2

23.         Pädevad asutused võivad krediidiasutustel lubada lõikes 1 sätestatud piirmäärasid ületada ajutiselt ja erandlike asjaolude korral.

ê2000/12/EÜ artikkel 39 (kohandatud)

Artikkel 67

Tõendusmaterjali esitamine pädevatele asutustele

Artikli 34 lõigetes 2, 3 ja 4 ning artiklites 35-38 Ö Käesolevas jaos Õ sätestatud tingimuste täitmise kohta tuleb esitada pädevaid asutusi rahuldavad tõendid.

òuus

2. jagu

Kaitse riskide vastu

1. alajagu – kohaldamistasand

Artikkel 68

1.           Krediidiasutused peavad artiklites 22 ja 75 ning 5. jaos sätestatud kohustusi täitma individuaalselt.

2.           Iga krediidiasutus, mis ei ole tütarettevõtja liikmesriigis, kus ta on tegevusloa saanud ja järelevalve all, ega emaettevõtja, ja iga krediidiasutus, mida ei konsolideerita vastavalt artiklile 73, peab artiklites 120 ja 123 sätestatud kohustusi täitma individuaalselt.

3.           Iga krediidiasutus, mis ei ole emaettevõtja ega tütarettevõtja, ja iga krediidiasutus, mida ei konsolideerita vastavalt artiklile 73, peab 5. peatükis sätestatud kohustusi täitma individuaalselt.

Artikkel 69

1.           Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada artikli 68 lõiget 1 krediidiasutuse tütarettevõtja suhtes, kui nii tütarettevõtja kui ka krediidiasutus on asjaomases liikmesriigis tegevusloa saanud ja järelevalve all, tütarettevõtja kuulub emaettevõtjaks olevat krediidiasutust hõlmava konsolideeritud järelevalve alla ning kõik järgmised tingimused on täidetud, et tagada omavahendite adekvaatne jaotumine emaettevõtja ja tütarettevõtjate vahel:

(a)     emaettevõtjal ei ole praegu ega prognooside kohaselt materiaalseid ega õiguslikke takistusi omavahendite kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;

(b)     emaettevõtjal on tingimusteta, selgesõnaline ja tühistamatu kohustus kanda omavahendid tütarettevõtjale üle ja täita oma kohustused või tütarettevõtjaga seonduvad riskid ei ole märkimisväärse tähtsusega;

(c)     emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise menetlused hõlmavad ka tütarettevõtjat;

(d)     emaettevõtjal on õigus määrata enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest.

2.           Liikmesriigid võivad kasutada lõikes 1 sätestatud võimalust, kui emaettevõtja on krediidiasutusega samas liikmesriigis asuv finantsvaldusettevõtja, tingimusel et selle suhtes kohaldatakse samasugust järelevalvet nagu krediidiasutuste suhtes ja eelkõige artikli 71 lõikes 1 sätestatud nõudmisi.

Artikkel 70

Pädevad asutused võivad vastavalt olukorrale lubada liikmesriigis emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel kaasata artikli 68 lõikest 1 tulenevatesse arvutustesse ka ühenduses asuvad tütarettevõtjad, mis vastavad artikli 69 lõike 1 punktidele a, c ja d ja mille põhilised nõuded või kohustused on seotud kõnealuses liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse ees.

Artikkel 71

1.           Ilma et see piiraks artiklite 68–70 kohaldamist, peab liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus täitma artiklites 75, 120, 123 ja 5. jaos sätestatud kohustusi artiklis 133 ettenähtud ulatuses ja viisil vastavalt oma konsolideeritud finantsseisundile.

2.           Ilma et see piiraks artiklite 68–70 kohaldamist, peab liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja kontrolli all olev krediidiasutus täitma artiklites 75, 120, 123 ja 5. jaos sätestatud kohustusi artiklis 133 ettenähtud ulatuses ja viisil vastavalt kõnealuse finantsvaldusettevõtja konsolideeritud finantsseisundile.

Kui liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja kontrolli all on mitu krediidiasutust, kohaldatakse esimest lõiku üksnes selle krediidiasutuse suhtes, mille üle tehakse konsolideeritud järelevalvet vastavalt artiklitele 125 ja 126.

Artikkel 72

1.           Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused peavad täitma 5. peatükis sätestatud kohustusi vastavalt oma konsolideeritud finantsseisundile.

Oluliste tütarettevõtjate kohta peavad nad XII lisa 1. osa lõikes 5 ettenähtud teabe avaldama individuaalselt või osaliselt konsolideeritult.

2.           Krediidiasutused, mida kontrollib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, peavad täitma 5. peatükis sätestatud kohustusi vastavalt kõnealuse finantsvaldusettevõtja konsolideeritud finantsseisundile.

Oluliste tütarettevõtjate kohta peavad nad XII lisa 1. osa lõikes 5 ettenähtud teabe avaldama individuaalselt või osaliselt konsolideeritult.

3.           Artiklite 125–131 kohaselt konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad asutused võivad otsustada mitte kohaldada täielikult või osaliselt lõikeid 1 ja 2 krediidiasutuste suhtes, mida kajastatakse kolmandas riigis asuva emaettevõtja esitatud konsolideeritud võrreldavates andmetes.

ê2000/12/EÜ artikli 52 lõige 3 (kohandatud)

Artikkel 73

61.         Liikmesriigid või artikli 53 Ö artiklite 125–131 Õ kohaselt teostatava konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad asutused võivad otsustada, et krediidi- või finantseerimisasutust või krediidiasutuse abiettevõtjat, mis on tütarettevõtja või milles omatakse osalust, ei pea võtma konsolideeritud järelevalve alla järgmistel juhtudel:

(a)     konsolideeritav äriühing Ö asjaomane ettevõtja Õ asub kolmandas riigis, kus vajaliku teabe edastamisele on õiguslikud takistused,;

(b)     pädevate asutuste arvates ei ole konsolideeritaval äriühingul Ö asjaomasel ettevõtjal Õ krediidiasutuste järelevalve eesmärkide seisukohalt märkimisväärset tähendust ja kõikidel juhtudel, kui konsolideeritava äriühingu Ö asjaomase ettevõtja Õ bilansimaht on väiksem kui Ö madalam järgmistest summadest Õ :

(i)      10 miljonit eurot;

(ii)     või 1 protsent emaettevõtja või osalust omava ettevõtja bilansi kogumahust.

Kui eespool loetletud tingimustele vastab mitu ettevõtjat, tuleb nad siiski hõlmata konsolideerimisse, kui neil ühiselt on eespool mainitud eesmärkide seisukohalt märkimisväärne tähendus, või

(c)     konsolideeritud järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste arvates konsolideeritava äriühingu Ö asjaomase ettevõtja Õ finantsseisundi konsolideerimine ei vasta kõnealuste krediidiasutuste järelevalve eesmärkidele või on nende suhtes eksitav.

ê2000/12/EÜ artikli 52 lõike 3 teise taande viimane lause (kohandatud)

Kui Ö esimese lõigu punktis b nimetatud juhtudel vastab Õ eespool loetletud tingimustele vastab mitu ettevõtjat, tuleb nad siiski hõlmata konsolideerimisse, kui neil ühiselt on eespool mainitud eesmärkide seisukohalt märkimisväärne tähendus, või.

òuus

2.           Pädevad asutused nõuavad, et tütarettevõtjana tegutsevad krediidiasutused kohaldavad artiklites 75, 120, 123 ja 5. jaos sätestatud nõudmisi osaliselt konsolideeritud alusel, kui kõnealustel krediidiasutustel või nende emaettevõtjal, kui selleks on finantsvaldusettevõtja, on kolmandas riigis tütarettevõtjana tegutsev krediidiasutus või finantseerimisasutus või direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 lõikes 5 määratletud varahaldusettevõtja või tal on sellises ettevõtjas osalus.

3.           Pädevad asutused nõuavad, et käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad emaettevõtjad ja tütarettevõtjad täidavad artiklis 22 sätestatud kohustusi konsolideeritud või osaliselt konsolideeritud alusel, et tagada süsteemide, menetluste ja mehhanismide järjekindlus ja ühtsus ning suutlikkus esitada järelevalve seisukohast olulist teavet.

2. alajagu – nõuete arvutamine

Artikkel 74

1.           Kui ei ole teisiti ette nähtud, toimub varade ja bilansiväliste kirjete hindamine vastavalt raamatupidamisstandarditele, mida krediidiasutus peab määruse (EÜ) nr 1606/2002 ja direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt kohaldama.

2.           Olenemata artiklites 68 ja 72 sätestatud nõudmistest, peavad pädevad asutused tagama, et arvutusi, millega kontrollitakse, et krediidiasutused täidavad artiklis 75 sätestatud kohustusi, tehakse vähemalt kaks korda aastas.

Arvutusi teevad kas krediidiasutused ise, millisel juhul edastavad nad tulemused ja kõik nõutavad üksikasjalikud andmed pädevale asutusele, või pädevad asutused krediidiasutuste esitatud andmete alusel.

3. alajagu – omavahendite miinimumtase

Artikkel 75

Ilma et see piiraks artikli 136 kohaldamist, nõuavad liikmesriigid, et krediidiasutuste omavahendite määr oleks pidevalt vähemalt võrdne järgmiste kapitalinõuete summaga:

(a)        kogu nende äritegevuse, välja arvatud kauplemisportfelliga seotud tegevuse ja mittelikviidsete varadega, kui need on vastavalt [direktiivi 93/6/EMÜ artikli 13 lõike 2 punktile d] omavahenditest maha arvatud, seonduva krediidiriski ja lahjendusriski puhul 8 protsenti 3. jao kohaselt arvutatud riskiga kaalutud koguvaradest;

(b)        kauplemisportfelliga seotud tegevusega seonduva positsiooni-, ülekande- ja vastaspoole riski ja kui artiklites 111–117 sätestatud piirmääri on lubatud ületada, selliseid piirmääri ületavate suurte riskikontsentratsioonide puhul vastavalt [direktiivi 93/6/EMÜ V peatüki 4. jaole] määratud kapitalinõuded;

(c)        kogu nende äritegevusega seonduva välisvaluuta- ja kaubariski puhul vastavalt [direktiivi 93/6/EMÜ artiklile 18] määratud kapitalinõuded;

(d)       kogu nende äritegevusega seonduva operatsiooniriski puhul vastavalt 4. osale määratud kapitalinõuded.

ê2000/12/EÜ

2. jagu

Maksevõime suhtarv

Artikkel 40

Üldsätted

1. Maksevõime suhtarv väljendab artiklis 41 määratletud omavahendite ning artikli 42 kohaselt riskiga kaalutud kõigi varade ja bilansiväliste kirjete suhet.

2. Selliste krediidiasutuste, mis ei ole direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1 määratletud emaettevõtjad ega selliste emaettevõtjate tütarettevõtjad, maksevõime suhtarv arvutatakse igal üksikjuhtumil eraldi.

3. Emaettevõtjast krediidiasutuse maksevõime suhtarv arvutatakse konsolideeritud andmete põhjal vastavalt käesolevas direktiivis ja direktiivis 86/635/EMÜ sätestatud meetoditele.

4. Pädevad asutused, mis vastutavad krediidiasutusest emaettevõtjale tegevusloa andmise ja sellise krediidiasutuse järelevalve eest, võivad nõuda ka osaliselt konsolideeritud või konsolideerimata suhtarvu arvutamist kõnealuse emaettevõtja ja kõigi selle tütarettevõtjate puhul, kellele kõnealune asutus annab tegevusloa ja kes on tema järelevalve all. Kui sellist kontrolli pangakontsernisisese kapitali rahuldava jaotumise üle ei toimu, tuleb selle saavutamiseks kasutada muid vahendeid.

5. Ilma et see piiraks lõigetes 2, 3 ja 4 ning artikli 52 lõigetes 8 ja 9 sätestatud nõuete täitmist krediidiasutuste poolt, tagavad pädevad asutused, et suhtarv arvutatakse vähemalt kaks korda aastas kas krediidiasutustes, kes teatavad pädevatele asutustele tulemused ja kõik arvutamiseks vajalikud andmed, või pädevates asutustes krediidiasutuste esitatud andmete põhjal.

6. Varade ja bilansiväliste kirjete hindamine toimub vastavalt direktiivile 86/635/EMÜ.

Artikkel 41

Suhtarvu lugeja: omavahendid

Suhtarvu lugejaks on käesolevas direktiivis määratletud omavahendid.

Artikkel 42

Suhtarvu nimetaja: riskiga kaalutud varad ja bilansivälised kirjed

1. Varakirjete kaaluprotsentides väljendatud krediidiriski kategooriad määratakse kindlaks vastavalt artiklitele 43 ja 44 ja erandkorras vastavalt artiklitele 45, 62 ja 63.Seejärel korrutatakse iga vara bilansiline väärtus riskiga kaalutud väärtuse saamiseks vastava kaaluga.

2. II lisas loetletud bilansiväliste kirjete puhul kasutatakse artikli 43 lõikes 2 sätestatud kaheetapilist arvutusmeetodit.

3. Artikli 43 lõikes 3 nimetatud bilansiväliste kirjete puhul arvutatakse kulud, mis võivad tekkida lepingu asendamisel seetõttu, et lepingupartner on jätnud kohustused täitmata, vastavalt ühele kahest III lisas sätestatud meetodist. Nimetatud kulud korrutatakse artikli 43 lõikes 1 sätestatud asjaomase, lepingupartnerile vastava kaaluga, kuid nimetatud lõikes sätestatud 100% kaal asenda takse riskiga kaalutud väärtuse saamiseks 50% kaaluga.

4. Varade ja lõigetes 2 ja 3 nimetatud bilansiväliste kirjete riskiga kaalutud väärtuste kogusumma on maksevõime suhtarvu nimetaja.

Artikkel 43

Riski kaalumine

1. Varade eri kategooriate suhtes kohaldatakse järgmisi riskikaale, kuigi pädevad asutused võivad vajaduse korral fikseerida ka kõrgemad kaalud:

(a)        0% kaal

(1)     sularaha ja selle ekvivalendid;

(2)     varakirjed, milleks on nõuded A-tsooni keskvalitsustele ja keskpankadele;

(3)     varakirjed, milleks on nõuded Euroopa ühendustele;

(4)     varakirjed, milleks on A-tsooni keskvalitsuste ja keskpankade või Euroopa ühenduste otseselt tagatud nõuded;

(5)     varakirjed, milleks on nõuded B-tsooni keskvalitsustele ja keskpankadele, mis on vääringustatud ja väljastatud laenusaaja omavääringus;

(6)     varakirjed, milleks on B-tsooni keskvalitsuste ja keskpankade otseselt tagatud nõuded, mis on vääringustatud ja väljastatud tagaja ja laenusaaja ühises omavääringus;

(7)     varakirjed, mis on pädevaid asutusi rahuldaval viisil tagatud A-tsooni keskvalitsuste või keskpankade väärtpaberitega või Euroopa ühenduste väljalastud väärtpaberite või laenu andvasse krediidiasutusse paigutatud rahaliste hoiuste või hoiusesertifikaatide või muude samalaadsete vahenditega, mille kõnealune krediidiasutus on välja lasknud ja mis on talle hoiule antud;

(b)        20% kaal

(1)     varakirjed, milleks on nõuded Euroopa Investeerimispangale;

(2)     varakirjed, milleks on nõuded rahvusvahelistele arengupankadele;

(3)     varakirjed, milleks on Euroopa Investeerimispanga otseselt tagatud nõuded;

(4)     varakirjed, milleks on rahvusvaheliste arengupankade otseselt tagatud nõuded;

(5)     varakirjed, milleks on nõuded A-tsooni piirkondlikele omavalitsustele või kohalikele omavalitsustele, kui artiklist 44 ei tulene teisiti;

(6)     varakirjed, milleks on A-tsooni piirkondlike omavalitsuste või kohalike omavalitsuste otseselt tagatud nõuded, kui artiklist 44 ei tulene teisiti;

(7)     varakirjed, milleks on sellised nõuded A-tsooni krediidiasutustele, mis ei kuulu selliste krediidiasutuste omavahendite koosseisu;

(8)     varakirjed, milleks on kuni aastase tähtajaga nõuded B-tsooni krediidiasutustele, välja arvatud selliste krediidiasutuste väljalastud väärtpaberid, mida peetakse nende omavahendite hulka kuuluvateks;

(9)     varakirjed, millel on A-tsooni krediidiasutuste kindlad tagatised;

(10)   varakirjed, milleks on kuni aastase tähtajaga nõuded, millel on B-tsooni krediidiasutuste kindlad tagatised;

(11)   varakirjed, mis on pädevaid asutusi rahuldaval viisil tagatud Euroopa Investeerimispanga või rahvusvaheliste arengupankade väljalastud väärtpaberitega;

(12)   sissenõudmisel olevad sularahakirjed;

(c)        50% kaal

(1)     laenud, mis on pädevaid asutusi rahuldaval moel täielikult tagatud hüpoteegiga eluasemena kasutatavale kinnisvarale, milles laenusaaja elab või millesse ta kavatseb elama asuda või mille ta on üürile andnud, ning laenud, mis on pädevaid asutusi rahuldaval moel täielikult tagatud Soome 1991. aasta elamuühinguseaduse või hilisemate vastavate õigusaktide kohaselt tegutsevate Soome elamuühingute osadega sellise eluasemena kasutatava kinnisvara puhul, milles laenusaaja elab või millesse ta kavatseb elama asuda või mille ta on üürile andnud;

         «hüpoteegiga kindlustatud väärtpaberid», mida võib käsitleda esimeses lõigus või artikli 62 lõikes 1 nimetatud laenudena, kui pädevad asutused leiavad, et võttes arvesse igas liikmesriigis kehtivat õiguslikku raamistikku, on need krediidiriski seisukohast samaväärsed. Ilma et see piiraks käesoleva punkti 1 reguleerimisalasse kuuluvate ja käesolevas punktis sätestatud tingimustele vastavate väärtpaberite liike, võivad «hüpoteegiga kindlustatud väärtpaberite» hulka kuuluda instrumendid nõukogu direktiivi 93/22/EMÜ[32] lisa B jao lõike 1 punktides a ja b määratletud tähenduses. Eelkõige peavad pädevad asutused olema veendunud, et:

(i)      sellised väärtpaberid on täielikult ja otseselt tagatud sellise hüpoteekide kogumiga, mis on sama liiki kui esimeses lõigus või artikli 62 lõikes 1 määratletud hüpoteegid ja mis on hüpoteegiga kindlustatud väärtpaberite loomise ajal täiemahuliselt jõus;

(ii)     hüpoteegi alusvaraüksuste puhul on aktsepteeritav eelisõigus kas vahetult hüpoteegiga kindlustatud väärtpaberitesse investeerijal või tema huvides tegutseval usaldusisikul või tema volitatud esindajal, vastavalt neile kuuluvate väärtpaberite hulgale;

(2)     ettemaksed ja viitlaekumised: need varad kaalutakse vastavalt lepingupartnerile, kui krediidiasutus on võimeline selle kindlaks määrama vastavalt direktiivile 86/635/EMÜ. Kui aga krediidiasutus ei suuda lepingupartnerit kindlaks määrata, kohaldab ta fikseeritud 50% kaalu.

(d)       100% kaal

(1)     varakirjed, milleks on B-tsooni keskvalitsustele ja keskpankadele esitatavad nõuded, mis ei ole vääringustatud ega väljastatud laenusaaja omavääringus;

(2)     varakirjed, milleks on nõuded B-tsooni keskvalitsustele ja kohalikele omavalitsustele;

(3)     varakirjed, milleks on üle aastase tähtajaga nõuded B-tsooni krediidiasutustele;

(4)     varakirjed, milleks on nõuded A- ja B-tsoonide pangandusvälisele sektorile;

(5)     materiaalne «põhivara» direktiivi 86/635/EMÜ artikli 4 lõikes 10 määratletud tähenduses;

(6)     omatavad aktsiad ja osad, osalused ja muud teiste krediidiasutuste omavahendite koostisosad, mida ei arvata maha laenu andvate asutuste omavahenditest;

(7)     kõik muud varad, välja arvatud omavahenditest mahaarvatavad varad.

2. Lõikega 3 hõlmamata bilansiväliste kirjete suhtes kohaldatakse järgmist menetlust. Kõigepealt need rühmitatakse vastavalt II lisas esitatud riskigruppidele. Täisriskiga kirjed võetakse arvesse täisväärtusega, keskmise riskiga kirjed 50% väärtusega, keskmise/madala riskiga kirjed 20% väärtusega ja madala riskiga kirjed nullväärtusega. Teises etapis korrutatakse eespool kirjeldatud viisil riskiga kaalutud bilansiväliste kirjete väärtused asjaomastele vastaspooltele vastavate kaaludega lõikes 1 ja artiklis 44 varakirjete käsitlemiseks ettenähtud viisil. Varade müügi- ja tagasiostulepinguid ja tähtpäeva ostutehinguid kaalutakse kõnealustele varadele, mitte tehingute vastaspooltele määratud kaaludega. Euroopa Investeerimisfondi märgitud kapitali osa võib kaaluda 20%-ga.

3. III lisas sätestatud meetodit kohaldatakse IV lisas loetletud bilansiväliste kirjete suhtes, välja arvatud:

– lepingud, millega kaubeldakse tunnustatud börsidel,

– valuutakursside lepingud (välja arvatud kulda käsitlevad lepingud), mille esialgne tähtaeg on kuni 14 päeva.

Liikmesriikide pädevad asutused võivad kuni 31. detsembrini 2006 vabastada III lisas sätestatud meetodite kohaldamisest sellised arvelduskojas tasaarveldatud börsivälised lepingud, mille puhul arvelduskoda on juriidiline lepingupartner ja kõik osalejad tagavad iga päev täies mahus riski, mille nad arvelduskojale tekitavad, pakkudes seega kaitset nii olemasoleva kui ka tulevikus tekkida võiva riski osas. Pädevad asutused peavad olema veendunud, et seatud tagatisest tulenev kaitse on samal tasemel kui lõike 1 punkti a alapunktile 7 vastav tagatis ning et arvelduskoja riskide kogunemise oht seatud tagatiste turuväärtusest suuremas mahus on välistatud. Liikmesriigid teatavad komisjonile, kuidas nad seda võimalust kasutavad.

4. Kui bilansivälised kirjed on otseselt tagatud, kaalutakse neid nii, nagu oleksid nad tehtud tagaja, mitte vastaspoole nimel. Kui bilansivälistest tehingutest tulenev võimalik risk on pädevaid asutusi rahuldaval viisil täielikult tagatud mõne lõike 1 punkti a alapunktis 7 või punkti b alapunktis 11 nimetatud varakirjega, mida tunnustatakse tagatisena, kohaldatakse olenevalt kõnealusest tagatisest 0% kaalu või 20% kaalu.

Liikmesriigid võivad kohaldada 50% kaalu bilansiväliste kirjete suhtes, milleks on käendused või krediiti asendavad tagatised, mis on pädevaid asutusi rahuldaval viisil täielikult tagatud lõike 1 punkti c alapunktis 1 sätestatud tingimustele vastavate hüpoteekidega tingimusel, et tagajal on vahetu õigus sellisele tagatisele.

5. Kui varadele ja bilansivälistele kirjetele antakse väiksem kaal otsese tagatise või pädevatele asutustele vastuvõetava tagatise olemasolu tõttu, kohaldatakse väiksemat kaalu üksnes selle osa suhtes, mis on tagatud või tagatisega täielikult kaetud.

Artikkel 44

Liikmesriikide piirkondlikele omavalitsustele ja kohalikele omavalitsustele esitatavate nõuete kaalumine

1. Olenemata artikli 43 lõike 1 punkti b nõuetest võivad liikmesriigid määrata oma piirkondlikele omavalitsustele ja kohalikele ametiasutustele kaalu 0%, kui nende ja liikmesriikide keskvalitsuste vastu esitatavate nõuete risk ei erine piirkondlike omavalitsuste ja kohalike ametiasutuste maksukogumisõiguste ning nende lepinguliste kohustuste täitmatajätmise riski vähendava institutsionaalse erikorra olemasolu tõttu. Nende kriteeriumide kohaselt määratud 0% kaalu kohaldatakse kõnealuste piirkondlike omavalitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu esitatavate nõuete ja nende nimel tehtud bilansiväliste kirjete ning kolmandate isikute vastu esitatavate nõuete ja nende nimel tehtud bilansiväliste kirjete suhtes, mis on kõnealuste piirkondlike omavalitsuste ja kohalike omavalitsuste tagatud või mis on pädevaid asutusi rahuldaval viisil tagatud kõnealuste piirkondlike omavalitsuste või kohalike omavalitsuste väljalastud väärtpaberitega.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile, kui nad leiavad, et 0% kaal on lõikes 1 sätestatud nõuete kohaselt põhjendatud. Teised liikmesriigid võivad pakkuda oma pädevate asutuste järelevalve all olevatele krediidiasutustele võimalust kohaldada 0% kaalu, kui nad toetavad kõnealuseid piirkondlikke omavalitsusi või kohalikke omavalitsusi nende tegevuses või kui neil on viimaste poolt tagatud nõudeid, sealhulgas väärtpaberites sissemakstud tagatisi.

Artikkel 45

Muud kaalud

1. Ilma et see piiraks artikli 44 lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid kohaldada 20% kaalu varakirjete suhtes, mis on pädevaid asutusi rahuldaval viisil tagatud A-tsooni piirkondlike omavalitsuste või kohalike omavalitsuste väljalastud väärtpaberite, A-tsooni muudesse krediidiasutustesse kui laenu andnud asutusse paigutatud rahalise hoiuse või nende krediidiasutuste väljalastud hoiusesertifikaatide või sarnaste vahenditega.

2. Liikmesriigid võivad kohaldada 10% kaalu nõuetele selliste krediidiasutuste vastu, kelle tegevus keskendub pankadevahelistele turgudele ja valitsemissektori võlaturgudele päritoluliikmesriikides ja kes on pädevate asutuste range järelevalve all, kui kõnealused varakirjed on päritoluliikmesriikide pädevaid asutusi rahuldaval viisil täielikult tagatud artikli 43 lõike 1 punktides a ja b nimetatud varakirjete sellise kogumiga, mida kõnealused asutused tunnustavad piisava tagatisena.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist lõigete 1 ja 2 kohaselt vastuvõetud sätetest ja nende vastuvõtmise põhjustest. Komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele. Komisjon kontrollib regulaarselt nende sätete kohaldamise mõju tagamaks, et need ei põhjusta konkurentsimoonutusi.

Artikkel 46

Haldusasutused ja mitteärilised ettevõtjad

Artikli 43 lõike 1 punkti b kohaldamisel võivad pädevad asutused hõlmata piirkondlike ja kohalike omavalitsuste mõistesse ka piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ees vastutavad mitteärilised haldusasutused, mis pädevate asutuste arvates täidavad samu kohustusi kui piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused.

Pädevad asutused võivad piirkondlike ja kohalike omavalitsuste mõistesse hõlmata ka avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest kirikud ja kogudused, kuivõrd nad seadusandlusega neile antud volituste kohaselt koguvad makse. Sellisel juhul ei kohaldata siiski artiklis 44 sätestatud võimalust.

Artikkel 47

Maksevõime suhtarvu tase

1. Krediidiasutused on kohustatud artiklis 40 sätestatud suhtarvu pidevalt hoidma vähemalt 8% tasemel.

2. Olenemata lõikest 1 võivad pädevad asutused sätestada kõrgema miinimumsuhtarvu, kui nad seda vajalikuks peavad.

3. Kui suhtarv langeb allapoole 8% piiri, tagavad pädevad asutused, et kõnealune krediidiasutus võtab vajalikke meetmeid viimaks suhtarvu võimalikult kiiresti kokkulepitud miinimumini.

òuus

3. JAGU

Miinimumomavahendite nõuded krediidiriski katmiseks

Artikkel 76

Krediidiasutused kohaldavad artikli 75 punkti a kohaselt riskiga kaalutud varade arvutamisel kas lõigetes 78–83 ettenähtud standardmeetodit või, kui pädevad asutused seda artikli 84 kohaselt lubavad, artiklites 84–89 ettenähtud sisereitingutel põhinevat meetodit.

Artikkel 77

Käesoleva jao kohaldamisel tähendab riskipositsioon vara või bilansivälist kirjet.

1. alajagu – standardmeetod

Artikkel 78

1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, on varakirje riskipositsiooni väärtus selle bilansiväärtus ja II lisas nimetatud bilansivälise kirje riskipositsiooni väärtus järgmine protsent kirje väärtusest: suure riskiga kirje puhul 100%, keskmise riskiga kirje puhul 50%, keskmise/väikese riskiga kirje puhul 20% ja väikese riskiga kirje puhul 0%. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud bilansivälised kirjed jagatakse riskikategooriatesse vastavalt II lisale.

2. IV lisas nimetatud tuletisinstrumendi riskipositsiooni väärtus määratakse vastavalt ühele III lisas sätestatud kahest meetodist ja selle meetodi kohaldamisel võetakse III lisa kohaselt arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvelduskokkulepete mõju.

3. Kui riskipositsiooni suhtes kehtib otsene krediidiriski kaitse, võib selle suhtes kohaldatavat riskipositsiooni väärtust muuta vastavalt 3. jaole.

4. Kui krediidiasutus kasutab VIII lisa 3. osas sätestatud finantstagatise hindamise üldmeetodit ja riskipositsioon esineb repotehingu või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingu kohaselt müüdud, panditud või laenuks antud väärtpaberite või kaupade kujul, on riskipositsiooni väärtus artikli 74 lõike 1 kohaselt määratud väärtpaberite või kaupade väärtus, mida suurendatakse selliste väärtpaberite või kaupade suhtes kohaldatava volatiilsusega korrigeerimisega vastavalt VIII lisa 3. osa lõigetele 35–60.

Artikkel 79

1.           Iga riskipositsioon liigitatakse ühte järgmistest riskipositsiooni klassidest:

(a)     nõuded või tingimuslikud nõuded keskvalitsustele või keskpankadele;

(b)     nõuded või tingimuslikud nõuded piirkondlikele omavalitsustele või kohalikele ametiasutustele;

(c)     nõuded või tingimuslikud nõuded haldusasutustele ja mittetulundusühingutele;

(d)     nõuded või tingimuslikud nõuded mitmepoolsetele arengupankadele;

(e)     nõuded või tingimuslikud nõuded rahvusvahelistele organisatsioonidele;

(f)     nõuded või tingimuslikud nõuded asutustele;

(g)     nõuded või tingimuslikud nõuded äriühingutele;

(h)     jaenõuded või tingimuslikud jaenõuded;

(i)      kinnisvaraga tagatud nõuded või tingimuslikud nõuded;

(j)      tähtajaks tasumata nõuded;

(k)     regulatiivselt suure riskiga kategooriatesse kuuluvad krediidiinstrumendid;

(l)      tagatud võlakirjad;

(m)    väärtpaberistamise positsioonid;

(n)     lühiajalised nõuded asutustele ja äriühingutele;

(o)     investeerimisfondide osakud;

(p)     muud kirjed.

2.           Lõike 1 punktis h nimetatud jaenõuete klassi liigitamiseks peab nõue vastama järgmistele tingimustele:

(a)     nõue peab olema esitatud kas üksikisikule või üksikisikutele või väikesele või keskmise suurusega ettevõtjale;

(b)     nõue peab olema üks arvukatest samade tunnustega nõuetest, nii et laenu andmisega seonduvad riskid oleksid oluliselt väiksemad;

(c)     kogusumma, sealhulgas kõik tähtajaks tasumata riskipositsioonid, mida võlgnikust klient või seotud klientide rühm krediidiasutusele või emaettevõtjale ja selle tütarettevõtjatele võlgneb, ei tohi krediidiasutuse andmetel ületada 1 miljonit eurot. Krediidiasutus peab selliste andmete saamiseks võtma mõistlikke meetmeid.

Väärtpabereid ei saa jaenõuete klassidesse liigitada.

Artikkel 80

1.           Riskiga kaalutud varade arvutamiseks kohaldatakse riskikaale VI lisa 1. osa kohaselt kõikide riskipositsioonide suhtes, mida ei ole omavahenditest maha arvatud. Riskikaalude kohaldamisel võetakse aluseks riskipositsiooni klass, millesse riskipositsioon on liigitatud, ja VI lisa 1. osas sätestatud ulatuses riskipositsiooni krediidikvaliteet. Krediidikvaliteedi võib määrata krediidikvaliteeti hindavate asutuste (edaspidi „reitinguagentuur“) antud krediidihinnangute alusel kooskõlas artiklitega 81–83 või VI lisas 1. osas kirjeldatud ekspordikrediidi agentuuride antud krediidihinnangute alusel.

2.           Lõikes 1 nimetatud riskikaalude kohaldamiseks korrutatakse riskipositsiooni väärtus käesoleva alajao kohaselt määratud riskikaaluga.

3.           Asutustega seotud riskipositsioonide riskiga kaalutud varade arvutamiseks peavad pädevad asutused otsustama, kas kasutada meetodit, mis põhineb selle keskvalitsuse krediidikvaliteedil, kelle jurisdiktsioonis krediidiasutus asub, või meetodit, mis põhineb vastaspooleks oleva asutuse krediidikvaliteedil vastavalt VI lisale.

4.           Olenemata lõikest 1, kui riskipositsiooni suhtes kehtib krediidiriski kaitse, võib selle suhtes kohaldatavat riskikaalu muuta vastavalt 3. jaole.

5.           Väärtpaberistatud riskipositsioonide riskiga kaalutud varad arvutatakse vastavalt 4. alajaole.

6.           Riskipositsioonidele, mille riskiga kaalutud varade arvutamine ei ole käesolevas alajaos ette nähtud, määratakse 100% riskikaal.

7.           Välja arvatud riskipositsioonide puhul, millest tulenevad artikli 57 lõike 1 punktides 1–8 nimetatud kirjetega seonduvad kohustused, võivad pädevad asutused vabastada käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud nõudmistest krediidiasutuse riskipositsioonid, mis on seotud vastaspoolega, kes on selle krediidiasutuse emaettevõtja, tütarettevõtja või emaettevõtja tütarettevõtja, järgmistel tingimustel:

(a)     vastaspool on asutus või finantsvaldusettevõtja, finantseerimisasutus, varahaldusettevõtja või krediidiasutuse abiettevõtja, mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid usaldatavusnõudeid;

(b)     vastaspool on täielikult kaasatud krediidiasutusega samasse konsolideerimisse;

(c)     vastaspoole suhtes kohaldatakse samu riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise menetlusi kui krediidiasutuse suhtes;

(d)     vastaspool asub krediidiasutusega samas liikmesriigis;

(e)     vastaspoolel ei ole praegu ega prognooside kohaselt materiaalseid ega õiguslikke takistusi krediidiasutusele omavahendite kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks.

Sellisel juhul kohaldatakse 0% riskikaalu.

Artikkel 81

1.           Välist hinnangut krediidikvaliteedile võib kasutada riskipositsiooni riskikaalu määramiseks vastavalt artiklile 80 ainult juhul, kui pädevad asutused on tunnistanud hinnangu andnud reitinguagentuuri sellel otstarbel aktsepteeritavaks, edaspidi “aktsepteeritud reitinguagentuur”.

2.           Pädevad asutused tunnistavad reitinguagentuuri artikli 80 kohaldamisel aktsepteeritavaks ainult juhul, kui nad on teinud kindlaks, et selle hindamismetoodika vastab objektiivsust, sõltumatust, pidevat läbivaatamist ja läbipaistvust käsitlevatele nõudmistele ja antavad krediidihinnangud vastavad usaldusväärsuse ja läbipaistvuse nõudmistele. Selleks peavad pädevad asutused võtma arvesse VI lisa 2. osas sätestatud tehnilisi kriteeriume.

3.           Kui liikmesriigi pädevad asutused on reitinguagentuuri aktsepteeritavaks tunnistanud, võivad teiste liikmesriikide pädevad asutused seda agentuuri aktsepteeritavaks tunnistada ilma omapoolse hindamismenetluseta.

4.           Pädevad asutused avalikustavad selgituse aktsepteeritavaks tunnistamise protsessi kohta ja aktsepteeritud reitinguagentuuride nimekirja.

Artikkel 82

1.           Pädevad asutused otsustavad VI lisa 2. osas sätestatud kriteeriumide põhjal, milline kõnealuse lisa 1. osas sätestatud krediidikvaliteedi aste vastab aktsepteeritud reitinguagentuuri antud asjaomasele krediidikvaliteedi hinnangule. Otsused peavad olema objektiivsed ja järjekindlad.

2.           Kui liikmesriigi pädev asutus on teinud lõike 1 kohaselt otsuse, võivad teiste liikmesriikide pädevad asutused seda aktsepteerida ilma omapoolse otsustamismenetluseta.

Artikkel 83

1.           Reitinguagentuuri krediidihinnangu kasutamine krediidiasutuse riskiga kaalutud varade arvutamiseks peab olema järjekindel ja kooskõlas VI lisa 3. osaga. Krediidihinnanguid ei või kasutada valikuliselt.

2.           Krediidiasutused kasutavad taotletud krediidihinnanguid. Asjaomase pädeva asutuse loal võivad nad kasutada ka taotlemata krediidihinnanguid.

2. alajagu – sisereitingutel põhinev meetod

Artikkel 84

1.           Pädevad asutused võivad kooskõlas käesoleva alajaoga lubada krediidiasutustel arvutada riskiga kaalutud varasid sisereitingutel põhineva meetodi (IRB meetodi) alusel. Iga krediidiasutuse puhul on nõutav selgesõnaline luba.

2.           Luba antakse ainult juhul, kui pädev asutus on teinud kindlaks, et krediidiasutuse krediidiriskile avatud positsioonide juhtimise ja määramise süsteemid on nõuetekohased, neid rakendatakse ühtselt ja need vastavad VII lisa 4. osa kohaselt eelkõige järgmistele tingimustele:

(a)     krediidiasutuse reitingusüsteemid peavad võimaldama võlgniku ja tehingu tunnuseid otstarbekalt hinnata, riske otstarbekalt eristada ning riske täpselt ja järjekindlalt kvantifitseerida;

(b)     kapitalinõuete arvutamisel kasutatavatel sisereitingutel ja maksejõuetuse ja kahju hinnangutel ning nendega seonduvatel süsteemidel ja protsessidel peab olema riskijuhtimise ja otsustamismenetluse ning krediidi kinnitamise, kapitali asutusesisese jaotuse ja äriühingute üldjuhtimise seisukohast keskne tähtsus;

(c)     krediidiasutusel peab olema reitingusüsteemide eest vastutav krediidiriski kontrollimise osakond, mis on nõuetekohaselt sõltumatu ja vaba igasugusest lubamatust mõjust;

(d)     krediidiasutus peab koguma ja säilitama kõik asjaomased andmed, millega tõhusalt toetada krediidiriski mõõtmise ja juhtimise protsessi;

(e)     krediidiasutus peab dokumenteerima oma reitingusüsteemid ja nende toimimispõhimõtted ning need süsteemid valideerima.

Kui Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus ja selle tütarettevõtjad või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantseerimisasutus ja selle tütarettevõtjad kasutavad IRB meetodit ühtsetel alustel nii emaettevõtja kui ka tema tütarettevõtjate puhul, võivad pädevad asutused lubada, et emaettevõtja ja tütarettevõtjad vastavad VII lisa 4. osas sätestatud miinimumtingimustele ühise arvestuse põhjal.

3.           IRB meetodi kasutamist taotlev krediidiasutus peab tõendama, et ta on vähemalt kolm taotlusele eelnenud aastat kasutanud kõnealuste IRB riskipositsiooni klasside suhtes reitingusüsteeme, mis on üldiselt kooskõlas käesolevas lisas sätestatud riskide mõõtmiseks ja juhtimiseks kehtestatud miinimumtingimustega. Seda nõudmist hakatakse kohaldama alates 31. detsembrist 2010.

4.           LGD ja/või ümberhindamistegurite sisehinnangute kasutamist taotlev krediidiasutus peab tõendama, et ta on vähemalt kolm taotlusele eelnenud aastat koostanud ja kasutanud LGD ja/või ümberhindamistegurite sisehinnanguid viisil, mis on üldiselt kooskõlas käesolevas lisas nende parameetrite sisehinnangute kasutamiseks kehtestatud miinimumtingimustega. Seda nõudmist hakatakse kohaldama alates 31. detsembrist 2010.

5.           Kui krediidiasutus ei suuda enam käesolevas alajaos ettenähtud nõudmisi täita, peab ta esitama pädevale asutusele kava olukorra kiireks parandamiseks või tõendama, et nõudmiste täitmata jätmise mõju on ebaoluline.

6.           Kui IRB meetodit soovivad kasutada Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus ja tema tütarettevõtjad või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja ja tema tütarettevõtjad, peavad nende erinevate juriidiliste üksuste pädevad asutused tegema artiklite 129–132 kohaselt tihedat koostööd.

Artikkel 85

1.           Ilma et see piiraks artikli 89 kohaldamist, rakendavad krediidiasutused ning emaettevõtja ja tema tütarettevõtjad IRB meetodit kõikide riskipositsioonide suhtes.

Pädevate asutuste nõusolekul võib rakendamine toimuda astmeliselt artiklis 86 nimetatud erinevate riskipositsiooni klasside lõikes ühe ja sama äriühingu siseselt, ühe kontserni erinevate äriühingute lõikes või LGD või ümberhindamistegurite kasutamiseks äriühingutele, asutustele ning keskvalitsustele ja keskpankadele esitatavate nõuete riskikaalude arvutamisel.

Artiklis 86 nimetatud jaenõuete klassi puhul võib rakendamine toimuda astmeliselt nende riskipositsioonide kategooriate lõikes, mis vastavad VII lisa 1. osa lõigetes 9, 10 ja 11 sätestatud erinevatele korrelatsioonidele.

2.           Lõikes 1 ettenähtud rakendamine peab toimuma mõistliku aja jooksul, milles tuleb pädevate asutustega kokku leppida. Rakendamine peab toimuma pädevate asutuste kindlaksmääratud rangete tingimuste kohaselt. Nende tingimuste eesmärk on tagada, et lõikest 1 tulenevat paindlikkust ei kasutataks valikuliselt miinimumkapitali nõuete vähendamiseks selliste riskipositsiooni klasside või äriühingute puhul, mis ei kuulu veel IRB meetodi või LGD ja ümberhindamistegurite sisehinnangute kasutamise kohaldamisalasse.

3.           Krediidiasutused, kes kasutavad IRB meetodit mõne riskipositsiooni klassi suhtes, peavad IRB meetodit kasutama ka omakapitali investeeringute klasside suhtes.

4.           Kui artikli 89 lõigetest 1–3 ei tulene teisiti, võivad krediidiasutused, kes on artikli 84 kohaselt saanud loa kasutada IRB meetodit, kohaldada 1. alajagu riskiga kaalutud varade arvutamiseks ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhul ja pädevate asutuste nõusolekul.

5.           Kui artikli 89 lõigetest 1 ja 2 ei tulene teisiti, võivad krediidiasutused, kes on artikli 87 lõike 9 kohaselt saanud loa kasutada LGD ja ümberhindamistegurite sisehinnanguid, kasutada artikli 87 lõikes 8 sätestatud LGD väärtusi ja ümberhindamistegureid ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhul ja pädevate asutuste nõusolekul.

Artikkel 86

1.         Iga riskipositsioon määratakse ühte järgmistest riskipositsiooni klassidest:

(a)     nõuded või tingimuslikud nõuded keskvalitsustele ja keskpankadele;

(b)     nõuded või tingimuslikud nõuded asutustele;

(c)     nõuded või tingimuslikud nõuded äriühingutele;

(d)     jaenõuded või tingimuslikud jaenõuded;

(e)     omakapitali investeeringud;

(f)     väärtpaberistamise positsioonid;

(g)     muud varad.

2.         Järgmisi riskipositsioone käsitletakse nõuetena keskvalitsustele ja keskpankadele:

(a)     nõuded piirkondlikele omavalitsustele ja kohalikele asutustele, mida käsitletakse 1. alajao kohaselt nõuetena keskvalitsustele;

(b)     nõuded mitmepoolsetele arengupankadele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, mille suhtes kohaldatakse 1. alajao kohaselt 0% riskikaalu.

3.         Järgmisi riskipositsioone käsitletakse nõuetena asutustele:

(a)     nõuded piirkondlikele omavalitsustele ja kohalikele asutustele, mida ei käsitleta 1. alajao kohaselt nõuetena keskvalitsustele;

(b)     nõuded avaliku sektori üksustele, mida käsitletakse 1. alajao kohaselt nõuetena asutustele;

(c)     nõuded mitmepoolsetele arengupankadele, mille suhtes ei kohaldata 1. alajao kohaselt 0% riskikaalu.

4.         Lõike 1 punktis d nimetatud jaenõuete klassi liigitamiseks peavad nõuded vastama järgmistele tingimustele:

(a)     need peavad olema esitatud kas üksikisikule või üksikisikutele või väikesele või keskmise suurusega ettevõtjale, kusjuures viimasel juhul ei tohi kogusumma, mida võlgnikust klient või seotud klientide rühm krediidiasutusele või emaettevõtjale ja selle tütarettevõtjatele võlgneb, krediidiasutuse andmetel, kes peab selliste andmete tõendamiseks võtma mõistlikke meetmeid, ületada 1 miljonit eurot;

(b)     krediidiasutus käsitleb riskijuhtimisel kõnealuseid nõudeid aja jooksul järjepidevalt ja ühetaoliselt;

(c)     nõudeid ei hallata üksikult, nii nagu seda tehakse äriühingutele esitatavate nõuete puhul;

(d)     iga nõue on üks arvukatest samalaadselt hallatavatest nõuetest.

5.         Järgmised riskipositsioonid liigitatakse omakapitali investeeringuteks:

(a)     muud nõuded kui võlanõuded, millega kaasneb allutatud jääknõudeõigus väljastaja varadele või tuludele;

(b)     võlanõuded, mille majanduslik sisu on samalaadne kui punktis a määratletud nõuete puhul.

6.         Äriühingutele esitatavate nõuete klassis peavad krediidiasutused eriotstarbeliste laenunõuetena eraldi kindlaks tegema järgmiste tunnustega nõuded:

(a)     nõue on esitatud üksusele, mis on loodud eriotstarbeliselt materiaalse vara rahastamiseks ja/või haldamiseks;

(b)     laenu andjal on kokkuleppe kohaselt oluline kontroll varade ja nende toodetavate tulude üle;

(c)     kohustuse tagasimaksmise esmane allikas on rahastatavate varade toodetav tulu, mitte suure äriühingu sõltumatu tagasimaksevõime.

7.         Võlgniku vastu olevad nõuded, mida ei ole lõike 1 punktides a, b ja d–f nimetatud riskipositsiooni klassidesse liigitatud, määratakse kõnealuse lõike punktis c nimetatud riskipositsiooni klassi.

8.         Lõike 1 punktis g nimetatud riskipositsiooni klass peab sisaldama ka liisitud kinnisvara jääkväärtust, kui seda ei ole käesoleva direktiivi muudes sätetes ette nähtud.

9.         Metoodika, mida krediidiasutus riskipositsioonide eri riskipositsiooni klassidesse liigitamiseks kasutab, peab olema asjakohane ja ajaliselt järjepidev.

Artikkel 87

1.         Artikli 86 lõike 1 punktides a–e või g nimetatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide krediidiriski määramiseks arvutatakse riskiga kaalutud varad vastavalt VII lisa 1. osa lõigetele 1–25, kui need ei ole omavahenditest maha arvatud.

2.         Ostetud nõuete lahjendusriski määramiseks arvutatakse riskiga kaalutud varad vastavalt VII lisa 1. osa lõikele 26.

3.         Krediidiriski ja lahjendusriski määramiseks võetakse riskiga kaalutud varade arvutamisel aluseks kõnealuse riskipositsiooniga seotud asjaomased parameetrid: maksejõuetuse tõenäosus (PD), maksejõuetusest tingitud kahju määr (LGD), lõpptähtaeg (M) ja riskipositsiooni riskiväärtus. PDd ja LGDd võib käsitleda eraldi või koos kooskõlas VII lisa 2. osaga.

4.         Olenemata lõikest 3, arvutatakse artikli 86 lõike 1 punktis e nimetatud riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide krediidiriski määramiseks riskiga kaalutud varad pädevate asutuste nõusolekul kooskõlas VII lisa 1. osa lõigetega 15–24. Pädevad asutused lubavad krediidiasutusel kasutada VII lisa 1. osa lõigetes 24–25 sätestatud meetodit ainult juhul, kui krediidiasutus vastab VII lisa 4. osa lõigetes 114–122 sätestatud miinimumnõuetele.

5.         Olenemata lõikest 3, võib eriotstarbeliste laenunõuete krediidiriski määramiseks arvutada riskiga kaalutud varad vastavalt VII lisa 1. osa lõikele 5. Pädevad asutused annavad välja suunised selle kohta, kuidas asutused peaksid vastavalt VII lisa 1. osa lõikele 5 määrama eriotstarbelistele laenunõuetele riskikaale, ja kiidavad heaks asutuste kohaldatavad määramismeetodid.

6.         Artikli 86 lõike 1 punktides a–d nimetatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide puhul esitavad krediidiasutused oma PD sisehinnangud vastavalt artiklile 84 ja VII lisa 4. osale.

7.         Artikli 86 lõike 1 punktis d nimetatud riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide puhul esitavad krediidiasutused oma LGD ja ümberhindamistegurite sisehinnangud vastavalt artiklile 84 ja VII lisa 4. osale.

8.         Artikli 86 lõike 1 punktides a–c nimetatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused VII lisa 2. osa lõikes 8 sätestatud LGD väärtusi ja VII lisa 3. osa lõike 11 punktides a–c sätestatud ümberhindamistegureid.

9.         Olenemata lõikest 8, lubavad pädevad asutused kõikide artikli 86 lõike 1 punktides a–c nimetatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide puhul krediidiasutustel kasutada oma LGD ja ümberhindamistegurite sisehinnanguid vastavalt artiklile 84 ja VII lisa 4. osale.

10.       Väärtpaberistatud riskipositsioonide ja artikli 86 lõike 1 punktis f nimetatud riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide puhul arvutatakse riskiga kaalutud varad vastavalt 4. alajaole.

11.       Kui investeerimisfondiga seotud riskipositsioonid vastavad VI lisa 1. osa lõigetes 74–75 sätestatud kriteeriumidele ja krediidiasutus on teadlik kõikidest investeerimisfondi aluspositsioonidest, võtab krediidiasutus neid aluspositsioone arvesse, et arvutada riskiga kaalutud varad ja oodatava kahju summad vastavalt käesolevas alajaos ettenähtud meetoditele.

Kui krediidiasutus ei vasta käesolevas alajaos sätestatud meetodite kasutamise tingimustele, arvutatakse riskiga kaalutud varad ja oodatava kahju summad vastavalt järgmistele meetoditele:

(a)     artikli 86 lõike 1 punktis e nimetatud riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide puhul vastavalt VII lisa 1. osa lõigetes 17–19 sätestatud meetodile. Kui krediidiasutus ei suuda sellel eesmärgil vahet teha mittebörsiettevõtete omakapitali tehtud investeeringute, börsil kaubeldavate riskipositsioonide ja muude omakapitali investeeringute vahel, käsitleb ta asjaomaseid riskipositsioone omakapitali investeeringutena;

(b)     kõikide muude aluspositsioonide puhul kohaldatakse 1. alajaos sätestatud meetodit vastavalt järgmistele muudatustele:

(i)      riskipositsioonid liigitatakse asjakohasesse riskipositsiooni klassi ja neile antakse riskipositsioonile tavaliselt määratavast krediidikvaliteedi astmest ühe astme võrra kõrgema krediidikvaliteedi astme riskikaal;

(ii)     riskipositsioonidele, millele on määratud kõrgem krediidikvaliteedi aste, mille suhtes tavaliselt kohaldatakse 150% riskikaalu, määratakse 200% riskikaal.

12.       Kui investeerimisfondiga seotud riskipositsioonid ei vasta VI lisa 1. osa lõigetes 74–75 sätestatud kriteeriumidele või krediidiasutus ei ole teadlik kõikidest investeerimisfondi aluspositsioonidest, võtab krediidiasutus neid aluspositsioone arvesse, et arvutada riskiga kaalutud varad ja oodatava kahju summad vastavalt VII lisa 1. osa lõigetes 17–19 ettenähtud meetoditele. Kui krediidiasutus ei suuda sellel eesmärgil vahet teha mittebörsiettevõtete omakapitali tehtud investeeringute, börsil kaubeldavate riskipositsioonide ja muude omakapitali investeeringute vahel, käsitleb ta asjaomaseid riskipositsioone omakapitali investeeringutena. Sellisel juhul liigitatakse muud riskipositsioonid kui omakapitali investeeringud ühte VII lisa 1. osa lõikes 17 esitatud klassidest (omakapitali investeeringud, börsil kaubeldavad aktsiad ja muud omakapitali investeeringud) ja määratlemata riskipositsioonid klassi „muud omakapitali investeeringud.

Eespool kirjeldatud meetodi asemel võivad krediidiasutused lasta kolmandal poolel arvutada ja esitada – tingimusel et arvutuste ja esitamise õigsus on nõuetekohaselt tagatud – investeerimisfondide aluspositsioonidel põhinevad keskmised riskiga kaalutud varad, mida arvutatakse vastavalt järgmistele meetoditele:

(a)     artikli 86 lõike 1 punktis e nimetatud riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide puhul vastavalt VII lisa 1. osa lõigetes 17–19 sätestatud meetodile. Kui krediidiasutus ei suuda sellel eesmärgil vahet teha mittebörsiettevõtete omakapitali tehtud investeeringute, börsil kaubeldavate riskipositsioonide ja muude omakapitali investeeringute vahel, käsitleb ta asjaomaseid riskipositsioone omakapitali investeeringutena;

(b)     kõikide muude aluspositsioonide puhul kohaldatakse 1. alajaos sätestatud meetodit vastavalt järgmistele muudatustele:

(i)      riskipositsioonid liigitatakse asjakohasesse riskipositsiooni klassi ja neile antakse riskipositsioonile tavaliselt määratavast krediidikvaliteedi astmest ühe astme võrra kõrgema krediidikvaliteedi astme riskikaal;

(ii)     riskipositsioonidele, millele on määratud kõrgem krediidikvaliteedi aste, mille suhtes tavaliselt kohaldatakse 150% riskikaalu, määratakse 200% riskikaal.

Artikkel 88

1.         Artikli 86 lõike 1 punktides a–e nimetatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide puhul arvutatakse oodatava kahju summad vastavalt VII lisa 1. osa lõigetes 27–33 sätestatud meetoditele.

2.         Oodatava kahju summade arvutamisel vastavalt VII lisa 1. osa lõigetele 27–33 võetakse aluseks samad PD ja LGD parameetrid ning riskipositsioonide väärtus kui need, mida kasutatakse riskiga kaalutud varade arvutamisel vastavalt artiklile 87.

3.         Väärtpaberistatavate riskipositsioonide oodatava kahju summad arvutatakse vastavalt 4. alajaole.

4.         Artikli 86 lõike 1 punktis g nimetatud riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide puhul on oodatava kahju summa null.

5.         Ostetud nõuete lahjendusriski määramiseks arvutatakse oodatava kahju summad vastavalt VII lisa 1. osa lõikes 33 sätestatud meetoditele.

6.         Artikli 87 lõigetes 11 ja 12 nimetatud riskipositsioonide puhul arvutatakse oodatava kahju summad vastavalt VII lisa 1. osa lõigetes 27–33 sätestatud meetoditele.

Artikkel 89

1.         Pädevate asutuste nõusolekul võivad krediidiasutused, kellel on lubatud kasutada ühe või mitme riskipositsiooni klassi puhul riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju summade arvutamiseks IRB meetodit, kohaldada 1. alajagu järgmiste suhtes:

(a)     artikli 86 lõike 1 punktis a nimetatud riskipositsiooni klass, kui oluliste vastaspoolte arv on piiratud ja nende vastaspoolte suhtes reitingusüsteemi rakendamine oleks krediidiasutuse jaoks põhjendamatult koormav;

(b)     artikli 86 lõike 1 punktis b nimetatud riskipositsiooni klass, kui oluliste vastaspoolte arv on piiratud ja nende vastaspoolte suhtes reitingusüsteemi rakendamine oleks krediidiasutuse jaoks põhjendamatult koormav;

(c)     nõuded väheolulistele äriühingutele ja riskipositsiooni klassid, mida ei peeta nende suuruse ja riskiprofiili seisukohast oluliseks;

(d)     nõuded päritoluliikmesriigi keskvalitsustele, piirkondlikele omavalitsustele, kohalikele omavalitsustele ja haldusasutustele, tingimusel et:

(i)      kõnealusele keskvalitsusele esitatud nõuete ja muude nõuetega seotud riskide vahel ei ole avaliku erikokkuleppe tõttu erinevusi;

(ii)     keskvalitsusele esitatavaid nõudeid peetakse vastavaks 1. alajao kohasele krediidikvaliteedi hindamise 1. astmele;

(e)     krediidiasutuse riskipositsioonid, mis on seotud vastaspoolega, kes on tema emaettevõtja, tütarettevõtja või emaettevõtja tütarettevõtja, tingimusel et vastaspool on asutus, finantsvaldusettevõtja, finantseerimisasutus, varahaldusettevõtja või krediidiasutuse abiettevõtja, mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid usaldatavusnõudeid;

f)       omakapitaliinvesteeringud üksustesse, kelle vastu esitatud nõuete suhtes kehtib vastavalt 1. alajaole nullmääraga riskikaal (sealhulgas avaliku sektori rahastatavad üksused, mille suhtes võib kohaldada nullmääraga riskikaalu);

g)      omakapitaliinvesteeringud, mida tehakse seadusekohaste programmide kohaselt, et edendada teatavaid majandussektoreid, mis pakuvad krediidiasutustele olulisi investeeringutoetusi, kuid millega kaasnevad teatav valitsuse järelevalve ja omakapitaliinvesteeringute piirangud. Selline kohtlemine on piiratud 10% algsetest omavahenditest ja täiendavatest omavahenditest.

Käesolev lõige ei takista teise liikmesriigi pädevatel asutustel lubada 1. alajaos sätestatud eeskirjade kohaldamist nende omakapitaliinvesteeringute suhtes, mille suhtes mõnes teises liikmesriigis sellist kohtlemist kohaldatakse.

2.         Punkti c kohaldamisel loetakse krediidiasutuse omakapitaliinvesteeringute klassi oluliseks, kui investeeringute koguväärtus, arvestamata punktis g nimetatud seadusekohaste programmide alusel tehtud omakapitaliinvesteeringuid, ületab eelneva aasta keskmisena 10% krediidiasutuse omavahenditest. Kui nende omakapitaliinvesteeringute arv on väiksem kui 10 eraldi osalust, on krediidiasutuse omavahenditele kehtestatav piirmäär 5%.

3. alajagu – krediidiriski maandamine

Artikkel 90

Käesolevas alajaos tähendab “laenu andev krediidiasutus” krediidiasutust, kes kõnealust riskipositsiooni hoiab, isegi kui riskipositsioon ei tulene laenust.

Artikkel 91

Krediidiasutused, kes kasutavad artiklite 78–83 kohaselt standardmeetodit või artiklite 84–89 kohaselt IRB meetodit, kuid ei kasuta artiklite 87 ja 88 kohaselt LGD ja ümberhindamistegurite sisehinnanguid, võivad vastavalt käesolevale alajaole võtta arvesse krediidiriski maandamist artikli 75 punkti a kohaselt riskiga kaalutud varade arvutamiseks või vajaduse korral artikli 57 punkti q ja artikli 63 lõike 3 kohaselt oodatava kahju summade arvutamiseks.

Artikkel 92

1.           Krediidiriski kaitse tagamiseks kasutatav tehnika ning laenu andva krediidiasutuse võetavad meetmed ja rakendatavad menetlused peavad võimaldama kehtestada sellise krediidiriski kaitse korra, mis on õiguslikult pädev ja rakendatav kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides.

2.           Laenu andvad krediidiasutused peavad võtma asjakohased meetmed, et tagada krediidiriski kaitse korra tõhusus ja juhtida kaasnevaid riske.

3.           Otsese krediidiriski kaitse puhul peavad asjaomased varad olema tagatisena aktsepteerimiseks piisavalt likviidsed ja nende väärtus aja jooksul piisavalt stabiilne, et pakkuda saavutatud krediidiriski kaitse taseme suhtes asjakohast kindlust, võttes arvesse riskiga kaalutud varade arvutamisel kasutatavat meetodit ja tagatise aktsepteerimise lubatud taset. Aktsepteeritakse üksnes VIII lisa 1. osas ettenähtud varasid.

4.           Otsese krediidiriski kaitse puhul on laenu andval krediidiasutusel õigus mõistliku aja jooksul realiseerida või säilitada varad, mis võlgniku või, kui see on asjakohane, tagatise haldaja maksejõuetuse või pankroti või muu tehinguga seonduvates dokumentides täpsustatud krediidikvaliteeti mõjutava juhtumi korral kaitse tagavad. Kaitset tagavate varade väärtus ei või oluliselt sõltuda laenuvõtja krediidikvaliteedist.

5.           Kaudse krediidiriski kaitse puhul peab kohustust võttev pool olema tagatise andjana aktsepteerimiseks piisavalt usaldusväärne ja kaitsekokkulepe asjaomastes jurisdiktsioonides õiguslikult pädev, et pakkuda saavutatud krediidiriski kaitse taseme suhtes asjakohast kindlust, võttes arvesse riskiga kaalutud varade arvutamisel kasutatavat meetodit ja aktsepteerimise lubatud taset. Aktsepteeritakse üksnes VIII lisa 1. osas ettenähtud kaitse andjaid ja kaitsekokkulepete liike.

6.           VIII lisa 2. osas sätestatud miinimumnõudeid tuleb täita.

Artikkel 93

1.           Kui artiklis 92 ettenähtud nõuded on täidetud, võib riskiga kaalutud varade ja vajaduse korral oodatava kahju summade arvutamist muuta vastavalt VIII lisa 3.–6. osale.

2.           Ükski riskipositsioon, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski maandamist, ei too kaasa suuremat riskiga kaalutud varade või oodatava kahju summat kui sellega identne riskipositsioon, mille suhtes ei kohaldata krediidiriski maandamist.

3.           Kui riskiga kaalutud varade puhul juba võetakse arvesse artiklitele 78–83 või 84–93 vastavat krediidiriski kaitset, ei saa käesolevat alajagu krediidiriski kaitse arvutamisel enam kohaldada.

4. alajagu – väärtpaberistamine

Artikkel 94

Kui krediidiasutus kasutab 1. alajaos sätestatud standardmeetodit riskiga kaalutud varade arvutamiseks riskipositsiooni klassi puhul, millesse väärtpaberistatavad riskipositsioonid vastavalt artiklile 79 liigitataks, arvutab ta väärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud varad vastavalt IX lisa 4. osa lõigetele 6–35.

Muudel juhtudel arvutab ta riskiga kaalutud varad vastavalt IX lisa 4. osa lõigetele 36–74.

Artikkel 95

1.         Kui laenu algselt väljastanud krediidiasutus on väärtpaberistatavate riskipositsioonidega seonduva olulise krediidiriski üle andnud vastavalt IX lisa 2. osale, võib see krediidiasutus:

(a)     traditsioonilise väärtpaberistamise puhul jätta riskiga kaalutud varade ja, kui see on asjakohane, oodatava kahju summade arvutamisel arvestamata riskipositsioonid, mille ta on väärtpaberistanud;

(b)     sünteetilise väärtpaberistamise puhul arvutada seoses väärtpaberistatavate riskipositsioonidega riskiga kaalutud varad ja, kui see on asjakohane, oodatava kahju summad vastavalt IX lisa 2. osale.

2.         Kui kohaldatakse lõiget 1, arvutab laenu algselt väljastanud krediidiasutus IX lisas ettenähtud riskiga kaalutud varad tulenevalt hoitavatest väärtpaberistamise positsioonidest.

Kui laenu algselt väljastanud krediidiasutus ei suuda olulist krediidiriski vastavalt lõikele 1 üle kanda, ei peab ta oma võimalike väärtpaberistamise positsioonidega seoses riskiga kaalutud varasid arvutama.

Artikkel 96

1.         Väärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud varade arvutamisel kohaldatakse riskikaale riskipositsiooni väärtuse suhtes vastavalt IX lisale, võttes aluseks positsiooni krediidikvaliteedi, mille võib määrata reitinguagentuuri antud krediidihinnangu alusel või muul IX lisas sätestatud viisil.

2.         Kui riskipositsioon on seotud erinevate väärtpaberistamise seeriatega, loetakse iga väärtpaberistamise seeria riskipositsiooni eraldi väärtpaberistamise positsiooniks. Väärtpaberistamise positsioonidele krediidiriski kaitse pakkujaid loetakse väärtpaberistamise positsioonide hoidjateks. Väärtpaberistamise positsioonide hulka arvatakse ka intressimäära või valuutaderivatiive käsitlevatest lepingutest tulenevad väärtpaberistatavad riskipositsioonid.

3.         Kui väärtpaberistamise positsiooni suhtes kohaldatakse otsest või kaudset krediidiriski kaitset, võib selle positsiooni suhtes kohaldatavat riskikaalu muuta vastavalt artiklitele 90–93, mida tõlgendatakse koostoimes IX lisaga.

4.         Kui artikli 57 punktist r ja artikli 66 lõikest 2 ei tulene teisiti, arvestatakse artikli 75 punkti a kohaldamisel riskiga kaalutud varad krediidiasutuse riskiga kaalutud koguvarade hulka.

Artikkel 97

1.         Reitinguagentuuri hinnangut krediidikvaliteedile võib kasutada väärtpaberistamise positsiooni riskikaalu määramiseks kooskõlas artikliga 96 ainult juhul, kui pädevad asutused on tunnistanud hinnangu andnud reitinguagentuuri sellel otstarbel aktsepteeritavaks, edaspidi “aktsepteeritud reitinguagentuur”.

2.         Pädevad asutused tunnistavad reitinguagentuuri lõike 1 kohaldamisel aktsepteeritavaks ainult juhul, kui nad on teinud kindlaks, et see vastab artiklis 81 ettenähtud nõudmistele ja VI lisa 2. osas sätestatud tehnilistele kriteeriumidele ja on tõendanud oma üldiselt aktsepteeritavat suutlikkust väärtpaberistamise valdkonnas tegutseda.

3.         Kui liikmesriigi pädevad asutused on reitinguagentuuri lõike 1 kohaldamisel aktsepteeritavaks tunnistanud, võivad teiste liikmesriikide pädevad asutused seda agentuuri lõike 1 kohaldamisel aktsepteeritavaks tunnistada ilma omapoolse hindamisprotseduurita.

4.         Pädevad asutused avalikustavad selgituse aktsepteeritavaks tunnistamise protsessi kohta ja aktsepteeritud reitinguagentuuride nimekirja.

5.         Eespool nimetatud eesmärgil kasutamiseks peab aktsepteeritud reitinguagentuuri poolt krediidikvaliteedile antud hinnang vastama IX lisa 3. osas kirjeldatud usaldusväärsuse ja läbipaistvuse põhimõtetele.

Artikkel 98

1.         Selleks et kohaldada väärtpaberistamise positsioonide suhtes riskikaale, peavad pädevad asutused otsustama, milline IX lisas sätestatud krediidikvaliteedi aste vastab aktsepteeritud reitinguagentuuri antud asjaomasele krediidikvaliteedi hinnangule. Otsused peavad olema objektiivsed ja järjekindlad.

2.         Kui liikmesriigi pädev asutus on teinud lõike 1 kohaselt otsuse, võivad teiste liikmesriikide pädevad asutused seda aktsepteerida ilma omapoolse otsustamismenetluseta.

Artikkel 99

Reitinguagentuuri krediidihinnangu kasutamine krediidiasutuse riskiga kaalutud varade arvutamiseks vastavalt artiklile 96 peab olema järjekindel ja kooskõlas IX lisa 3. osaga. Krediidihinnanguid ei või kasutada valikuliselt.

Artikkel 100

1.           Varajase amortisatsiooni tingimustega uuenevate nõuete väärtpaberistamise puhul arvutab laenu algselt väljastanud krediidiasutus või väärtpaberistamistehingut korraldav krediidiasutus vastavalt IX lisale asjaomase riski suhtes täiendava riskiga kaalutud varade summa, et krediidiasutusele avaneva krediidiriski tase võiks pärast varajase amortisatsiooni tingimuse kohaldamist tõusta.

2.           Sel otstarbel on uuenev nõue selline nõue, mille puhul klient võib varieerida kasutatud summat kokkulepitud piirmäärani, ja varajase amortisatsiooni tingimus on lepinguline klausel, mis nõuab kindlaksmääratud juhtudel investorite positsioonide väljamaksmist enne väljalastud väärtpaberite algselt kindlaksmääratud lõpptähtaega.

3.           Selliste varajase amortisatsiooni tingimustega jaenõuete väärtpaberistamise puhul, mis ei ole siduvad ja mida võib tühistada ilma eelneva teatamiseta, kui varajase amortiseerimise on käivitanud kvantitatiivne väärtus, mis on seotud mõne muu teguri kui kolme kuu keskmise vahetuluga, võivad pädevad asutused kohaldada käsitlust, mis sarnaneb IX lisa 4. osa lõigetes 27–30 ümberhindamisteguri määramiseks ettenähtud meetodile.

4.           Kui pädev asutus kavatseb kohaldada lõikele 3 vastavat käsitlust teatava väärtpaberistamise suhtes, teatab ta sellest kõigepealt kõikide teiste liikmesriikide pädevatele asutustele. Enne kui pädev asutus lülitab sellise käsitlusviisi oma kõnealust liiki varajase amortisatsiooni tingimustega väärtpaberistamise suhtes kohaldatavasse üldisesse poliitikasse, peab ta konsulteerima kõikide teiste liikmesriikide asjaomaste pädevate asutustega ja võtma arvesse nende seisukohti. Asjaomane pädev asutus peab konsulteerimise käigus esitatud seisukohad ja vastuvõetud käsitlusviisi avalikustama.

Artikkel 101

1.         Laenu algselt väljastanud krediidiasutus või väärtpaberistamistehingut korraldav krediidiasutus ei või toetada väärtpaberistamist, mis ei kuulu tema lepinguliste kohustuste hulka ja mis võiks vähendada investorile tekkivat võimalikku või tegelikku kahju.

2.         Kui laenu algselt väljastanud krediidiasutus või väärtpaberistamistehingut korraldav krediidiasutus ei täida väärtpaberistamisel lõikes 1 sätestatud nõudmisi, nõuab pädev asutus temalt vähemalt omakapitali hoidmist kõikide väärtpaberistatud positsioonide katteks, nii nagu neid ei oleks väärtpaberistatud. Asjaomane krediidiasutus peab avalikustama, et ta on osutanud lepinguvälist toetust, ja täpsustama toetuse mõju regulatiivsele kapitalile.

4. jagu

Miinimumomavahendite nõuded operatsiooniriski katmiseks

Artikkel 102

1.         Pädevad asutused nõuavad krediidiasutustelt omavahendeid operatsiooniriskide katmiseks vastavalt artiklites 103, 104 ja 105 sätestatud meetoditele.

2.         Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, võivad artiklis 104 sätestatud meetodit kasutavad krediidiasutused kasutada artiklis 103 sätestatud meetodit ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhul ja pädevate asutuste nõusolekul.

3.         Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, võivad artiklis 105 sätestatud meetodit kasutavad krediidiasutused kasutada artiklis 103 või 104 sätestatud meetodeid ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhul ja pädevate asutuste nõusolekul.

4.         Pädev asutus võib lubada krediidiasutustel eri meetodeid kombineerida vastavalt X lisa 4. osale.

Artikkel 103

Baasmeetodile vastav operatsiooniriski katmiseks määratav kapitalinõue on teatav protsent olulisest indikaatorist vastavalt X lisa 1. osas sätestatud parameetritele.

Artikkel 104

1.           Standardmeetodi kohaselt jagab krediidiasutus oma tegevuse vastavalt X lisa 2. osale ärivaldkondadeks.

2.           Iga ärivaldkonna puhul arvutavad krediidiasutused operatsiooniriski katva kapitalinõude teatava protsendina olulisest indikaatorist vastavalt X lisa 2. osas sätestatud parameetritele.

3.           Teatavate ärivaldkondade puhul võivad pädevad asutused konkreetsetel tingimustel lubada krediidiasutusel kasutada operatsiooniriski katmiseks kapitalinõude määramiseks mõnd alternatiivset indikaatorit.

4.           Standardmeetodi kohaselt on operatsiooniriski kattev kapitalinõue kõikide ärivaldkondade operatsiooniriski kapitalinõuete summa.

5.           Standardmeetodi parameetrid on esitatud X lisa 2. osas.

6.           Standardmeetodi kasutamiseks peavad krediidiasutused vastama X lisa 2. osas sätestatud kriteeriumidele.

Artikkel 105

1.         Krediidiasutused võivad kasutada oma sisestel riskimõõtmissüsteemidel põhinevat täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit, tingimusel et pädev asutus on asjaomaste mudelite kasutamise omavahendite nõude arvutamiseks selgesõnaliselt heaks kiitnud.

2.         Krediidiasutused peavad tõendama pädevatele asutustele, et nad vastavad X lisa 3. osas sätestatud aktsepteeritavuse kriteeriumidele.

3.         Kui täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit soovivad kasutada Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus ja selle tütarettevõtjad või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad, peavad nende erinevate juriidiliste üksuste pädevad asutused tegema artiklite 128–132 kohaselt tihedat koostööd. Asjaomane taotlus peab sisaldama X lisa 3. osas loetletud punkte.

4.         Kui Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus ja selle tütarettevõtjad või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantseerimisasutus ja selle tütarettevõtjad kasutavad täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit ühtsetel alustel nii emaettevõtja kui ka tema tütarettevõtjate puhul, võivad pädevad asutused lubada, et emaettevõtja ja tütarettevõtjad vastavad X lisa 3. osas sätestatud aktsepteeritavuse kriteeriumidele ühise arvestuse põhjal.

ê2000/12/EÜ

35. jagu

Suur riskide kontsentreerumine

ê2000/12/EÜ artikli 1 lõige 24 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 106

1.           Risk Ö Riskipositsioon tähendab käesolevas jaos 3. jao 1. alajaos Õ artiklite 48, 49 ja 50 kohaldamisel tähendab see artiklis 43 ning II ja IV lisas nimetatud vara ja bilansiväliseid kirjeid, kohaldamata neis sätestatud riskiga kaalumist ja riskiastmeid;.

IV lisas osutatud riskid Ö kirjetest tulenevad riskipositsioonid Õ tuleb välja arvutada ühe III lisas sätestatud meetodi kohaselt,.

ilma tehingu vastaspoole riski kaalumata; Ppädevate asutuste nõusolekul võib riski Ö riskipositsiooni Õ mõistest välja jätta kõik täielikult omavahenditega kaetud elemendid, tingimusel et niisuguseid omavahendeid ei ole arvesse võetud maksevõime suhtarvu ð artikli 75 kohaldamisel krediidiasutuse omavahendite ï või muude ühenduse õigusaktide kohaselt järelevalvega seotud suhtarvude arvutamisel;.

2.           Riskide Ö Riskipositsioonide Õ hulka ei kuulu:

(a)     valuutatehingute puhul Ö riskipositsioonid Õ riskid, mis tekkivad tavaliste arvelduste korral 48 tunni jooksul pärast makse sooritamist, ja Ö ; Õ

(b)     väärtpaberite ostu või müügi puhul Ö riskipositsioonid Õ riskid, mis tekkivad tavaliste arvelduste korral viie tööpäeva jooksul pärast makse sooritamist või väärtpaberite üleandmist, olenevalt sellest, kumb toiming leiab aset varem;.

ê2000/12/EÜ artikli 1 lõike 1 kolmas lõik (kohandatud)

Artikkel 107

Riskide kontsentratsiooni järelevalve ja kontrollimise kohaldamisel Ö Käesolevas jaos tähendab krediidiasutus: Õ käsitatakse krediidiasutustena

(a)          kõiki esimese lõigu sätetele vastavaid krediidiasutusi, kaasa arvatud Ö nende Õ krediidiasutuste kolmandates riikides paiknevad filiaalid, ning;

(b)          kõiki eraettevõtjaid või avalik-õiguslikke isikuid koos nende filiaalidega, kes vastavad esimeses lõigus sätestatud mõistele Ö krediidiasutuse määratlusele Õ ja on saanud tegevusloa kolmandas riigis;.

ê2000/12/EÜ artikli 48 lõige 1 (kohandatud)

ðuus

Artikkel 108

Suurest riskide kontsentreerumisest teatamine

1.         Ühe kliendi või omavahel seotud klientide grupi puhul Ö suhtes Õ võetud Ö riskipositsiooni Õ riski, mis võrdub 10%-ga või ületab 10% krediidiasutuse omavahenditest, loetakse suureks riskide kontsentreerumiseks.

ð Sellisel juhul võib 1. jagu tõlgendada ilma artikli 57 punktita q ja artikli 63 lõiketa 3 ning seda tuleb tõlgendada ilma artikli 66 lõiketa 2. ï

ê2000/12/EÜ artikli 48 lõike 4 esimene lõik (kohandatud)

Artikkel 109

Pädevad asutused nõuavad, et iga krediidiasutus rakendaks arukat juhtimis- ja raamatupidamiskorda ning piisavaid sisekontrollimehhanisme selleks, et selgitada välja ja pidada arvestust kõikide suurte riskide kontsentreerumiste ja nende hilisema muutumise üle vastavalt käesolevas direktiivis esitatud määratlustele ja nõuetele Ö käesolevale direktiivile Õ ning selleks, et jälgida nende vastavust iga krediidiasutuse enda laenupoliitikale.

ê2000/12/EÜ artikli 48 lõige 2 (kohandatud)

Artikkel 110

Suurest riskide kontsentreerumisest teatamine

21.       Krediidiasutus teatab pädevatele asutustele igast suurest riskide kontsentreerumisest, mis vastab lõikes 1 esitatud määratlusele.

Liikmesriigid sätestavad kõnealuse teatamiskorra oma äranägemisel vastavalt ühele järgmisest kahest meetodist:

(a)          kõigist suurtest riskide kontsentreerumistest teatatakse vähemalt üks kord aastas, kusjuures aasta jooksul teatatakse igast uuest suurest riskide kontsentreerumisest ning olemasolevate suurte riskide kontsentreerumiste vähemalt 20% suurenemisest võrreldes eelmise teatamisega,

(b)          kõigist suurtest riskide kontsentreerumistest teatatakse vähemalt neli korda aastas.

ê2000/12/EÜ artikli 48 punkt 3 (kohandatud)

ðuus

3.2 ð Välja arvatud krediidiasutuste puhul, kes rakendavad artikli 111 lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuste arvutamiseks tagatist aktsepteerides artiklit 114, ei ole ï aArtikli 49 Ö 111 Õ lõike ð 3 ï 7 punktide a, b, c, d, f, g ja h alusel vabastatud riskide Ö riskipositsioonide Õ kohta ei ole vaja lõike ð 1 ï 2 kohaselt teateid saata ja lõike ð 1 punktis b ï 2 teises taandes sätestatud teatamissagedust võib artikli 49 Ö 111 Õ lõike ð 3 ï 7 punktides e ja i ning lõigetes 8, 9 ja 10 ð artiklites 115 ja 116 ï nimetatud riskide Ö riskipositsioonide Õ puhul vähendada kahe korrani aastas.

ê2000/12/EÜ artikli 48 lõike 4 teine lõik (kohandatud)

Kui krediidiasutus tugineb lõike 3 Ö 2 Õ sätetele, on ta kohustatud säilitama andmed vabastuse aluseks olnud põhjuste kohta vähemalt ühe aasta jooksul pärast sündmust, mille alusel vabastus anti, selleks et pädevad asutused saaksid kontrollida selle põhjendatust.

òuus

3. Liikmesriigid võivad nõuda riskide kontsentreerumisest teatamist krediidiasutuse võetud tagatise andjale.

ê2000/12/EÜ artikli 49 lõiked 1–5 (kohandatud)

è1 2004/xx/EÜ artikli 3 lõige 7 (kohandatud)

ðuus

Artikkel 111

Suure riskide kontsentreerumise piirmäärad

1.           Krediidiasutuse risk Ö riskipositsioon Õ ei tohi ühe kliendi või omavahel seotud klientide grupi puhul Ö suhtes Õ ületada 25% krediidiasutuse omavahenditest ð . Sellisel juhul ja muude käesoleva artikli sätete kohaldamisel võib 1. jagu tõlgendada ilma artikli 57 punktita q ja artikli 63 lõiketa 3 ning seda tuleb tõlgendada ilma artikli 66 lõiketa 2.ï

2.           Kui kõnealune klient või omavahel seotud klientide grupp on krediidiasutuse ema- või tütarettevõtja ja/või moodustab kõnealuse emaettevõtja ühe või mitu tütarettevõtjat, vähendatakse lõikes 1 sätestatud määra 20%-ni. Liikmesriigid võivad selliste klientide Ö suhtes Õ puhul võetud riskid tekkinud Ö riskipositsioonid Õ vabastada 20% piirmäärast, kui nad näevad selliste riskide Ö riskipositsioonide Õ jälgimiseks ette erimeetmed või -menetlused. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja è1 Euroopa panganduskomiteele ç selliste meetmete või menetluste sisu.

3.           Krediidiasutuse suurte riskide kontsentreerumiste kogusumma ei tohi olla suurem kui 800% tema omavahenditest.

ê2000/12/EÜ artikli 49 punkt 4 (kohandatud)

4. Liikmesriigid võivad kehtestada rangemad piirmäärad, kui on ette nähtud lõigetega 1, 2 ja 3.

ê2000/12/EÜ artikli 49 lõiked 1–5 (kohandatud)

54.         Krediidiasutus peab võetud riskide Ö tekkinud riskipositsioonide Õ suhtes alati järgima lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud piirmäärasid. Kui erandjuhul ületavad võetud riskid Ö tekkinud riskipositsioonid Õ neid piirmäärasid, peab krediidiasutus sellest viivitamata teatama pädevatele asutustele, kes võivad juhul, kui asjaolud seda võimaldavad, anda krediidiasutusele kindla tähtaja võetud riskide Ö tekkinud riskipositsioonide Õ vastavusseviimiseks nimetatud ülempiiridega.

òuus

Artikkel 112

1.           Artiklite 113–117 kohaldamisel hõlmab “garantii” ka artiklite 90–93 kohaselt aktsepteeritud krediididerivatiive, välja arvatud krediidiriski ülekandetehingut sisaldavad võlakirjad.

2.           Kui lõikest 3 ei ole tulene teisiti, võib juhul, kui otsese või kaudse krediidiriski kaitse aktsepteerimine on artiklite 113–117 kohaselt lubatud, selle tingimuseks olla aktsepteeritavuse tingimuste ja muude miinimumnõuete täitmine, mis on ette nähtud artiklites 90–93 riskiga kaalutud varade arvutamiseks vastavalt artiklitele 78–83.

3.           Kui krediidiasutus rakendab artikli 114 lõiget 2, tuleb krediidiriski kaitse aktsepteerimiseks täita artiklites 84–89 sätestatud asjakohased tingimused.

ê2000/12/EÜ artikli 49 lõiked 4 ja 6 (kohandatud)

Artikkel 113

1.         Liikmesriigid võivad kehtestada rangemad piirmäärad, kui on ette nähtud Ö artikliga 111 Õ lõigetega 1, 2 ja 3.

62.       Liikmesriigid võivad täielikult või osaliselt loobuda Ö artikli 111 Õ lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisest riskide Ö riskipositsioonide Õ suhtes, mis krediidiasutusel on võtnud Ö tekkinud Õ seoses oma emaettevõtja, selle emaettevõtja teiste tütarettevõtjate või krediidiasutuse oma tütarettevõtjatega, tingimusel et need ettevõtjad kuuluvad koos krediidiasutusega konsolideeritud järelevalve alla vastavalt käesolevale direktiivile või vastavalt kolmandas riigis kehtivatele samaväärsetele reeglitele.

ê2000/12/EÜ artikli 49 lõige 7 (kohandatud)

ðuus

73.       Liikmesriigid võivad täielikult või osaliselt loobuda lõigete 1, 2 ja 3 Ö artikli 111 Õ kohaldamisest järgmiste riskide Ö riskipositsioonide Õ suhtes:

(a) varakirjed, milleks on nõuded A-tsooni keskvalitsustele ja keskpankadele; ð keskvalitsustele või keskpankadele, mis saaksid tagamata kujul artiklite 78–83 kohaselt 0% riskikaalu; ï

(b) varakirjed, milleks on nõuded Euroopa ühendustele; ð rahvusvahelistele organisatsioonidele või mitmepoolsetele arengupankadele, mis saaksid tagamata kujul artiklite 78–83 kohaselt 0% riskikaalu; ï

(c) varakirjed, milleks on nõuded A-tsooni keskvalitsuste või keskpankade või Euroopa ühenduste otseselt tagatud nõuded; ð, millel on keskvalitsuste, keskpankade, rahvusvaheliste organisatsioonide või mitmepoolsete arengupankade vahetu garantii, kui garantiid andvale üksusele esitatavad tagamata nõuded saaksid artiklite 78–83 kohaselt 0% riskikaalu; ï

(d) muud A-tsooni keskvalitsustele, keskpankadele või Euroopa ühendustele omistatavad või nende poolt tagatud riskid; ð keskvalitsuste, keskpankade, rahvusvaheliste organisatsioonide või mitmepoolsete arengupankadega seotud või nende poolt garanteeritud riskipositsioonid, kui vastavale üksusele esitatavad tagamata nõuded saaksid artiklite 78–83 kohaselt 0% riskikaalu; ï

(e) varakirjed, milleks on laenusaaja omavääringus vääringustatud ja võimaluse korral laenusaaja omavääringus väljastatud nõuded ja muud ð punktis a nimetamata ï B-tsooni punktis a nimetamata keskvalitsuste ja keskpankadega seotud Ö riskipositsioonid Õ riskid;

(f) varakirjed ja muud Ö riskipositsioonid Õ riskid, mis on pädevaid asutusi rahuldaval viisil tagatud A-tsooni keskvalitsuste või keskpankade, väärtpaberitega või Euroopa ühenduste või liikmesriikide piirkondlike või kohalike omavalitsuste väljalastud väärtpaberitega, millele on maksevõime osas artikliga 44 ette nähtud kaal 0%; ð rahvusvaheliste organisatsioonide, mitmepoolsete arengupankade või liikmesriikide piirkondlike omavalitsuste või kohalike asutuste väljastatud võlainstrumentidega, millest tuleneb väljalaskjale nõue, mis saaks artiklite 78–83 kohaselt 0% riskikaalu ï ;

(g) varakirjed ja muud Ö riskipositsioonid Õ riskid, mis on pädevaid asutusi rahuldaval viisil tagatud rahaliste hoiustega, mis on paigutatud laenu andvasse asutusse Ö krediidiasutusse Õ või krediidiasutusse, mis on laenu andva asutuse emaettevõtja või tütarettevõtja;

(h) varakirjed ja muud Ö riskipositsioonid Õ riskid, mis on pädevaid asutusi rahuldaval viisil tagatud hoiusesertifikaatidega, mille on välja andnud laenu andev asutus Ö krediidiasutus Õ või krediidiasutus, mis on laenu andva asutuse Ö krediidiasutuse Õ emaettevõtja või tütarettevõtja, ja mis on hoiustatud ühes nimetatud asutustest;

(i) varakirjed, milleks on sellised kuni aastase tähtajaga nõuded ja krediidiasutustega seotud Ö riskipositsioonid Õ riskid, mis ei kuulu selliste asutuste omavahendite koosseisu;

(j) varakirjed, milleks on artikli 45 lõike 2 ð VI lisa 1. osa lõike 82 ï kohaselt tagatud kuni aastase tähtajaga nõuded ja Ö muud riskipositsioonid asutuste vastu Õ riskiga laenud asutustele, mis ei ole krediidiasutused, kuid mis vastavad nimetatud lõikes sätestatud nõuetele;

(k) kuni aastase tähtajaga kaubavekslid ja muud samalaadsed vekslid, mis kannavad teise krediidiasutuse allkirja;

(l) direktiivi 85/611/EMÜ artikli 22 lõikes 4 määratletud võlainstrumendid; ð artiklites 78–83 määratletud tagatud võlakirjad; ï

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

(m) kuni edaspidise kooskõlastamiseni, artikli 51 lõikes 3 Ö 122 lõikes 1 Õ nimetatud krediidiasutuste osalus kindlustusseltsides, mis ei ületa 40% krediidiasutuse omavahenditest;

(n) varakirjed, milleks on nõuded piirkondlikele või üleriigilistele krediidiasutustele, millega kellega laenu andev asutus Ö krediidiasutus Õ vastavalt õigusaktidele või põhikirjale on ühisesse võrku ühendatud ja mis kes vastutavad nende sätete kohaselt võrgusiseste kliiringtehingute sooritamise eest;

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

(o) riskid Ö riskipositsioonid Õ, mis on pädevaid asutusi rahuldaval viisil tagatud punktis f nimetamata väärtpaberitega;, tingimusel et neid väärtpabereid ei ole välja andnud krediidiasutus ise, tema emaettevõtja, ükski nende tütarettevõtjatest, kõnealune klient ega omavahel seotud klientide grupp. Tagatisena kasutatavaid väärtpabereid tuleb hinnata turuhinna järgi, nende väärtus peab olema suurem kui tagatava riski summa, nendega peab saama börsil kaubelda või nad peavad olema turukõlblikud ning regulaarselt noteeritavad turul, millel tegutsevad tunnustatud väärtpaberituru kutselised osalised, ning mis võimaldavad krediidiasutuse päritoluliikmesriigi pädevate ametiasutuste nõudmisi rahuldaval viisil kindlaks teha objektiivse hinna, nii et väärtpaberite laenusummat ületavat väärtust võib igal ajal kontrollida. Laenusumma peab olema ületatud 100-protsendiliselt; aktsiate ja osade puhul on see protsent 150 ning krediidiasutuste, liikmesriikide piirkondlike või kohalike omavalitsuste, välja arvatud artiklis 44 nimetatud asutuste, väljaantud võlakirjade ja Euroopa Investeerimispanga ja rahvusvaheliste arengupankade väljaantud võlakirjade puhul on see protsent 50.

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

(p) laenud, mis on pädevaid asutusi rahuldaval moel täielikult tagatud hüpoteegiga eluasemena kasutatavale kinnisvarale või Soome 1991. aasta elamuühinguseaduse või hilisemate vastavate õigusaktide kohaselt tegutsevate Soome elamuühingute osadega ja liisingutehingutega, mille puhul liisinguandja on liisitud eluasemena kasutatava kinnisvara täieõiguslik omanik senikaua, kuni liisinguvõtja ei ole kasutanud oma väljaostuõigust, igal juhul kuni 50% ulatuses kõnealuse eluasemena kasutatava kinnisvara väärtusest; Kinnisvara väärtus arvutatakse välja pädevate ametiasutuste nõudmisi rahuldaval viisil õigus- ja haldusnormides kehtestatud hindamisreeglite põhjal. Hindamine toimub vähemalt kord aastas. Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab eluasemena kasutatav kinnisvara elukohta, milles laenusaaja elab või mille ta on üürile andnud;

òuus

(q) järgmised riskipositsioonid, kui need saaksid artiklite 78–83 kohaselt 50% riskikaalu ja üksnes 50% ulatuses asjaomase vara väärtusest:

(i)      kontorite või muude äripindadega seotud riskipositsioonid, mis on tagatud kontoritele või muudele äripindadele seatud hüpoteekidega või Soome 1991. aasta elamuühinguseaduse või hilisemate vastavate õigusaktide kohaselt tegutsevate Soome elamuühingute osadega;

(ii)     kinnisvaraliisingutega seotud riskipositsioonid, mille objektiks on kontorid või muud äripinnad.

Punkti ii kohaldamisel võivad liikmesriikide pädevad asutused lubada krediidiasutustel kuni 31. detsembrini 2011 aktsepteerida 100% asjaomase vara väärtusest. Kõnealuse ajavahemiku möödumisel vaadatakse selline kohtlemine läbi. Liikmesriigid teatavad komisjonile, kuidas nad kõnealust eeliskohtlemist kasutavad.

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

(qr)    50% II lisas nimetatud keskmise/madala riskiga bilansivälistest kirjetest;

(rs)     pädevate ametiasutuste nõusolekul õigusnormide põhjal välja antud muud tagatised peale laenutagatiste, mida annavad oma liikmetele krediidiasutuste staatust omavad vastastikuse garantii ühingud, kusjuures nende summa kuulub kaalumisele 20% ulatuses.

Tagamaks, et see ei kahjusta konkurentsi, teatavad liikmesriigid komisjonile, kuidas nad käesolevat võimalust kasutavad;

(st)     II lisas nimetatud madala riskiga bilansivälised kirjed, kuivõrd kliendi või omavahel seotud klientide grupiga on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt võib riski enda kanda võtta Ö riskipositsioon tekkida Õ ainult siis, kui on kindlaks tehtud, et see ei põhjusta lõigete 1, 2 ja 3 Ö artikli 111 lõigete 1–3 Õ alusel kohaldatavate piirmäärade ületamist.

òuus

Krediidiasutuse väljalastud krediidiriski ülekandetehingut sisaldava võlakirja alusel saadud sularaha ning vastaspoole laene krediidiasutusele ja hoiuseid krediidiasutuses, mille suhtes kohaldatakse artiklitele 90–93 vastavat bilansilise tasaarvelduse lepingut, loetakse punkti g alla kuuluvaks.

ê2000/12/EÜ artikli 49 punkti o teine ja kolmas lause (kohandatud)

ð uus

Ö Punkti o kohaldamisel tuleb Õ tTagatisena kasutatavaid väärtpabereid tuleb hinnata turuhinna järgi, nende väärtus peab olema suurem kui tagatava riskipositsiooni summa, nendega peab saama börsil kaubelda või need peavad olema turukõlblikud ja regulaarselt noteeritavad turul, millel tegutsevad tunnustatud väärtpaberituru kutselised osalised, ja võimaldama krediidiasutuse päritoluliikmesriigi pädevate ametiasutuste nõudmisi rahuldaval viisil kindlaks teha objektiivse hinna, nii et väärtpaberite laenusummat ületavat väärtust võib igal ajal kontrollida. Laenusumma peab olema ületatud 100protsendiliselt;. Aaktsiate ja osade puhul on see protsent 150 ning Ö asutuste Õ krediidiasutuste, liikmesriikide piirkondlike või kohalike omavalitsuste, välja arvatud artiklis 44 Ö alapunktis f Õ nimetatud asutuste, väljalastud võlainstrumentide ja Euroopa Investeerimispanga ja rahvusvaheliste Ö mitmepoolsete Õ arengupankade väljalastud võlainstrumentide puhul ð , välja arvatud need, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodi kohaselt 0% riskikaalu, ï on see protsent 50. ð Kui riskipositsiooni tähtaeg ja krediidiriski kaitse tähtaeg on erinevad, tagatist ei aktsepteerita. ï ÖTagatisena kasutatavad väärtpaberid ei tohi kuuluda krediidiasutuste omavahendite koosseisu. Õ

Ö Punkti p kohaldamisel arvutatakse Õ kKinnisvara väärtus arvutatakse välja pädevate ametiasutuste nõudmisi rahuldaval viisil õigus- ja haldusnormides kehtestatud hindamisreeglite põhjal. Hindamine toimub vähemalt kord aastas. Käesoleva Ppunkti kohaldamisel tähendab eluasemena kasutatav kinnisvara elukohta, milles laenusaaja elab või mille ta on üürile andnud;.

Tagamaks, et see ei kahjusta konkurentsi, teatavad liikmesriigid komisjonile , kuidas nad käesolevat võimalust kasutavad; Ö kõikidest punkti s alusel tehtud eranditest. Õ

òuus

Artikkel 114

1.         Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, võivad liikmesriigid artikli 111 lõigete 1–3 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks artikli 113 lõike 3 punktide f, g, h ja o kohaselt lubatud täielike või osaliste vabastuste kohaldamise asemel lubada krediidiasutustel, kes kasutavad artiklite 90–93 kohaselt finantstagatist (üldmeetod), kasutada riskipositsiooni väärtusest madalamat väärtust, mis ei ole madalam kui klientide või omavahel seotud klientide gruppidega seotud täielikult korrigeeritud riskipositsioonide koguväärtus.

Täielikult korrigeeritud riskipositsiooni väärtus tähendab siin riskipositsiooni väärtust, mida arvutatakse vastavalt artiklitele 90–93, võttes arvesse krediidiriski maandamist, volatiilsusega korrigeerimist ja tähtaegade erinevusi (E*).

Kui seda lõiget kohaldatakse krediidiasutuse suhtes, ei või kõnealuse krediidiasutuse suhtes kohaldada artikli 113 lõike 3 punkte f, g, h ja o.

2.         Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, võib krediidiasutus, kellel on lubatud kasutada artiklites 84–89 nimetatud riskipositsiooni klasside puhul LGD ja ümberhindamistegurite sisehinnanguid, võtta artikli 113 lõike 3 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks arvesse finantstagatise mõju asjaomastele riskipositsioonidele, kui pädev asutus leiab, et krediidiasutus suudab finantstagatise mõju asjaomastele riskipositsioonidele hinnata eraldi muudest LGD seisukohast olulistest aspektidest.

Pädevad asutused peavad olema veendunud, et krediidiasutuse hinnanguid on võimalik kasutada riskipositsioonide väärtuse vähendamiseks, et vastata artikli 111 tingimustele.

Kui krediidiasutusel on lubatud kasutada oma sisehinnanguid finantstagatise mõjule, peab ta neid kasutama järjekindlalt pädevat asutust rahuldaval viisil. Eelkõige tuleb kõnealust meetodit rakendada olulise suurusega riskipositsioonide suhtes.

Krediidiasutus, kellel on lubatud kasutada artiklites 84–89 nimetatud riskipositsiooni klasside puhul LGD ja ümberhindamistegurite sisehinnanguid ja kes ei kasuta riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks esimeses lõigus nimetatud meetodit, võib riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks kasutada lõike 9 alapunktis 1 või artikli 113 lõike 3 alapunktis o sätestatud meetodit. Krediidiasutus võib kasutada ainult üht nimetatud kahest meetodist.

3.         Krediidiasutus, kellel on lubatud kasutada artikli 111 lõigete 1–3 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud meetodeid, peavad korraldama krediidiriskide kontsentreerumise hindamiseks regulaarselt stressteste, sealhulgas seoses võetud tagatise realiseeritava väärtusega.

Testides hinnatakse riske, mis tulenevad turutingimuste võimalikust muutumisest, mis võib negatiivselt mõjutada krediidiasutuste omavahendite adekvaatsust, ja riske, mis tulenevad tagatise realiseerimisest rahanduslike raskuste korral.

Krediidiasutused peavad tõendama pädevatele asutustele, et läbiviidud stresstestid on selliste riskide hindamiseks piisavad ja asjakohased.

Kui kõnealune stresstest viitab tagatise madalamale realiseeritavale väärtusele kui lõigete 2 ja 3 kohaselt oleks lubatud arvesse võtta, vähendatakse vastavalt tagatise väärtust, mida on lubatud arvesse võtta artikli 111 lõigete 1–3 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks.

Kõnealuste krediidiasutuste kontsentratsiooniriski käsitlemise strateegiad peavad sisaldama järgmist:

(a)          eeskirjad ja menetlused selliste riskipositsioonide käsitlemiseks, mis tulenevad nõuete tähtaegade ja krediidikvaliteedi kaitse erinevusest;

(b)          krediidiriski maandamise tehnika kohaldamisest tulenevat kontsentratsiooniriski ja eelkõige suuri kaudseid krediidiriskile avatud positsioone käsitlevad eeskirjad ja menetlused (nt tagatiseks seatud väärtpaberite ühele väljalaskjale avanevad riskid).

4.         Kui tagatise mõju võetakse lõike 1 või 2 kohaselt arvesse, võivad liikmesriigid käsitleda riskipositsiooni tagatud osa nii, nagu see oleks tekkinud seoses tagatise andja, mitte kliendiga.

ê2000/12/EÜ artikli 49 lõiked 8 ja 9 (kohandatud)

ðuus

Artikkel 115

81.       Lõigete 1, 2 ja 3 Ö Artikli 111 lõigete 1–3 Õ kohaldamisel võivad liikmesriigid kohaldada 20% kaalu liikmesriikide piirkondlikele Ö omavalitsustele Õ ja kohalikele Ö asutustele Õ omavalitsustele esitatud nõuetest varakirjete ð suhtes, kui need nõuded saaksid artiklite 78–83 kohaselt 20% riskikaalu, ja muude selliste omavalitsuste või asutustega seotud või nende poolt garanteeritud riskipositsioonide suhtes, mis saavad artiklite 78–83 kohaselt 20% riskikaalu ï ning muude nende puhul võetud riskide või nende antud tagatiste puhul; arvestades artiklis 44 sätestatud tingimusi, võivad liikmesriigid alandada nimetatud määra 0%-ni.

ð Liikmesriigid võivad siiski seda määra vähendada nullini liikmesriikide piirkondlikele omavalitsustele ja kohalikele asutustele esitatud nõuetest varakirjete puhul, kui need nõuded saaksid artiklite 78–83 kohaselt 0% riskikaalu, ja muude selliste omavalitsuste või asutustega seotud või nende poolt garanteeritud riskipositsioonide puhul, mis saavad artiklite 78–83 kohaselt 20% riskikaalu ï.

9.2.      Lõigete 1, 2 ja 3 Ö Artikli 111 lõigete 1–3 Õ kohaldamisel võivad liikmesriigid kohaldada 20% kaalu varakirjete suhtes, milleks on sellised nõuded krediidiasutustele või muud krediidiasutustega seotud Ö riskipositsioonid Õ riskid, mille tähtaeg on vähemalt üks aasta ja mitte rohkem kui kolm aastat, ning 50% kaalu varakirjete suhtes, milleks on üle kolmeaastase tähtajaga nõuded krediidiasutustele tingimusel, et viimasena mainitud nõueteks on krediidiasutuse välja antud võlakirjad Ö väljalastud võlainstrumendid Õ ja et kõnealused võlakirjad Ö võlainstrumendid Õ on pädevate asutuste arvates turukõlblikud turul, millel tegutsevad väärtpaberituru kutselised osalised, ja et nende hindu noteeritakse nimetatud turul iga päev, või mille väljaandmiseks Ö väljalaskmiseks Õ on andnud loa võlakirja välja andnud Ö võlainstrumendid väljalasknud Õ krediidiasutuse päritoluriigi pädevad asutused. Ükski nimetatud kirjetest ei tohi mingil juhul kuuluda omavahendite koosseisu.

ê2000/12/EÜ artikli 49 lõige 10 (kohandatud)

Artikkel 116

10. Erandina lõike 7 punktist i ja lõikest 9 Ö artikli 113 lõike 3 punktist i ja artikli 115 lõikest 2 Õ võivad liikmesriigid kohaldada 20% kaalu varakirjete suhtes, milleks on nõuded krediidiasutustele ja muud krediidiasutustega seotud Ö riskipositsioonid Õ riskid, olenemata nende tähtajast.

ê2000/12/EÜ artikli 49 lõige 11 (kohandatud)

Artikkel 117

111.       Kui kliendi laenu Ö riskipositsiooni Õ tagab kolmas isik või kui tagatiseks on antud kolmanda isiku väljaantud Ö väljalastud Õ väärtpaberid vastavalt Ö artikli 113 Õ lõike 7 Ö 3 Õ punkti o tingimustele, võivad liikmesriigid:

(a)     käsitleda riski Ö riskipositsiooni Õ nii, nagu oleks see võetud Ö tekkinud Õ seoses Ö garantii andjaga Õ kolmanda isiku, mitte aga kliendiga, kui kõnealune kolmas isik tagab riski otseselt ja tingimusteta pädevate asutuste nõudmisi rahuldaval viisil,;

(b)     käsitleda riski Ö riskipositsiooni Õ nii, nagu oleks see võetud Ö tekkinud Õ seoses kolmanda isiku, mitte aga kliendiga, kui Ö artikli 113 Õ lõike 7 Ö 3 Õ punktis o määratletud riski Ö riskipositsioon Õ on tagatud selles punktis sätestatud tingimuste kohaselt antud tagatisega.

òuus

2.           Kui liikmesriigid kohaldavad lõike 1 punktis a ettenähtud käsitlust:

(a)     kui garantii on nomineeritud mõnes muus vääringus kui riskipositsioon, arvutatakse tagatava riskipositsiooni suurus vastavalt VIII lisa sätetele, mis reguleerivad vääringute erinevuse käsitlemist kaudse krediidiriski kaitse puhul;

(b)     riskipositsiooni ja kaitse tähtaja erinevust käsitletakse vastavalt VIII lisa sätetele, mis reguleerivad tähtaegade erinevuse käsitlemist;

(c)     osalist katet võib aktsepteerida vastavalt VIII lisas ettenähtud käsitlusele.

ê2000/12/EÜ artikli 49 lõige 2 (kohandatud)

12. Hiljemalt 1. jaanuaril 1999 kontrollib nõukogu komisjoni ettekande põhjal lõike 7 punktis i ning lõigetes 9 ja 10 sätestatud pankadevaheliste riskide käsitlemist. Nõukogu otsustab komisjoni ettepaneku põhjal muudatuste tegemise vajaduse.

ê2000/12/EÜ artikkel 50 (kohandatud)

ðuus

Artikkel 118

Suure riskide kontsentratsiooni konsolideeritud või konsolideerimata järelevalve

1. Kui krediidiasutus ei ole ei emaettevõtja ega tütarettevõtja, teostatakse artiklites 48 ja 49 või muudes selles valdkonnas kohaldatavates ühenduse õigusnormides kehtestatud kohustuste täitmise üle konsolideerimata järelevalvet.

2. Muudel juhtudel teostatakse artiklites 48 ja 49 või muudes selles valdkonnas kohaldatavates ühenduse õigusnormides kehtestatud kohustuste täitmise üle konsolideeritud järelevalvet vastavalt artiklitele 52-56.

3. Liikmesriigid võivad loobuda individuaalsest või osaliselt konsolideeritud järelevalvest artiklites 48 ja 49 või muudes kõnealuses valdkonnas kohaldatavates ühenduse õigusnormides kehtestatud kohustuste täitmise üle krediidiasutuse puhul, mis emaettevõtjana kuulub konsolideeritud järelevalve alla, ja sellise krediidiasutuse tütarettevõtjate puhul, millele tegevusloa andmine ja mille üle järelevalve korraldamine on nende pädevuses ning mis kuuluvad konsolideeritud järelevalve alla.

Liikmesriigid loobuvad sellisest järelevalvest juhul, kui krediidiasutuse emaettevõtja on finantsvaldusettevõtja, mis on asutatud krediidiasutusega samas liikmesriigis, tingimusel et kõnealune äriühing kuulub krediidiasutustega sama järelevalve alla.

Esimeses ja teises lõigus nimetatud juhtudel

ð Kui krediidiasutus ei pea artikli 69 lõike 1 kohaselt individuaalselt või osaliselt konsolideeritud alusel käesoleva jaoga kehtestatud kohustusi täitma või artiklit 70 kohaldatakse liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse suhtes, ï tuleb võtta meetmed tagamaks riski rahuldav jaotumine kontserni piires.

òuus

Artikkel 119

Komisjon esitab 31. detsembriks 2007 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva jao kohaldamise kohta koos asjakohaste ettepanekutega.

ê2000/12/EÜ

6. jagu

Oluline osalus väljaspool rahandussektorit

ê2000/12/EÜ artikli 51 lõiked 1 ja 2 (kohandatud)

Artikkel 120

Piirangud olulisele osalusele väljaspool rahandussektorit

1.         Ükski krediidiasutus ei tohi äriühingus, mis pole krediidiasutus, finantseerimisasutus ega direktiivi 86/635/EMÜ artikli 43 lõike 2 punkti f teises alapunktis nimetatud alal tegutsev ettevõtja, omada olulist osalust, mis ületab 15% tema omavahenditest.

2.         Krediidiasutuse oluliste osaluste kogusumma äriühingutes, mis pole krediidiasutused, finantseerimisasutused ega direktiivi 86/635/EMÜ artikli 43 lõike 2 punkti f teises alapunktis nimetatud alal tegutsevad äriühingud, ei tohi olla suurem kui 60% tema omavahenditest.

ê2002/87/EÜ artikli 29 lõige 5 (kohandatud)

5. Liikmesriigid ei pea lõigetes 1 ja 2 sätestatud piiranguid kohaldama osaluste suhtes direktiivis 73/239/EMÜ ja direktiivis79/267/EMÜ määratletud kindlustusseltsides või direktiivis98/78/EÜ määratletud edasikindlustusseltsides.

ê2000/12/EÜ artikli 51 lõige 4 (kohandatud)

4. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangute arvutamisel ei võeta olulise osalusena arvesse aktsiaid või osi, mis on krediidiasutuse valduses ajutiselt saneerimise, päästeoperatsiooni või väärtpaberite emissiooni tagamise tõttu, või on krediidiasutuse nimel, kuid teiste arvel. Arvesse ei võeta aktsiaid või osi, mis pole direktiivi 86/635/EMÜ artikli 35 lõikes 2 määratletud finantspõhivarad.

ê2000/12/EÜ artikli 51 lõige 5

53.       Lõigetes 1 ja 2 sätestatud piiranguid tohib ületada vaid erandjuhtudel. Niisugusel juhul nõuavad pädevad ametiasutused krediidiasutuselt siiski kas omavahendite suurendamist või muude samaväärsete meetmete võtmist.

ê2000/12/EÜ artikli 51 lõige 6 (kohandatud)

6. Liikmesriigid võivad sätestada, et pädevad ametiasutused ei kohalda lõigetes 1 ja 2 sätestatud piiranguid, tingimusel et summa, mille võrra krediidiasutuse oluline osalus ületab need piirangud, kaetakse täielikult omavahenditest ning et viimaseid ei võeta arvesse maksevõime suhtarvu arvutamisel. Kui mõlemad lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangutest on ületatud, tuleb omavahendite arvelt katta see summa, mis on suurem.

ê2000/12/EÜ artikli 51 lõige 4

Artikkel 121

4. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangute arvutamisel ei võeta olulise osalusena arvesse aktsiaid või osi, mis on krediidiasutuse valduses ajutiselt saneerimise, päästeoperatsiooni või väärtpaberite emissiooni tagamise tõttu, või on krediidiasutuse nimel, kuid teiste arvel. Arvesse ei võeta aktsiaid või osi, mis pole direktiivi 86/635/EMÜ artikli 35 lõikes 2 määratletud finantspõhivarad.

ê2002/87/EÜ artikli 29 lõige 5

Artikkel 122

31.         Liikmesriigid ei pea lõigetes 1 ja 2 sätestatud piiranguid kohaldama osaluste suhtes direktiivis 73/239/EMÜ ja direktiivis79/267/EMÜ määratletud kindlustusseltsides või direktiivis 98/78/EÜ määratletud edasikindlustusseltsides.

ê2000/12/EÜ artikli 51 lõige 6 (kohandatud)

62.         Liikmesriigid võivad sätestada, et pädevad ametiasutused ei kohalda Ö artikli 120 Õ lõigetes 1 ja 2 sätestatud piiranguid, tingimusel et summa, mille võrra krediidiasutuse oluline osalus ületab need piirangud, kaetakse täielikult omavahenditest ning et viimaseid ei võeta arvesse maksevõime suhtarvu arvutamisel. Kui mõlemad Ö artikli 120 Õ lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangutest on ületatud, tuleb omavahendite arvelt katta see summa, mis on suurem.

òuus

3. PEATÜKK

KREDIIDIASUTUSTE HINDAMISPROTSESS

Artikkel 123

Krediidiasutused peavad kehtestama põhjalikud, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad ja protsessid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisekapitali summat, liiki ja jaotust, mida nad peavad piisavaks, et katta neile avanevate või avaneda võivate riskide laadi ja taset.

Need strateegiad ja protsessid tuleb korrapäraselt asutusesiseselt läbi vaadata, et tagada nende kõikehõlmavus ja proportsionaalsus asjaomase krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse suhtes.

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

34. PEATÜKK

KONSOLIDEERITUD Ö PÄDEVATE ASUTUSTE POOLNE Õ JÄRELEVALVE Ö JA AVALIKUSTAMINE Õ

ê2000/12/EÜ (uus)

è1 2002/87/EÜ artikli 29 lõige 6

Artikkel 52

Krediidiasutuste konsolideeritud järelevalve

1. Iga krediidiasutus, mille tütarettevõtja on krediidi- või finantseerimisasutus või mis omab sellises asutuses osalust, kuulub artiklis 54 sätestatud ulatuses ja korras järelevalve alla oma konsolideeritud finantsseisundi põhjal. Sellist järelevalvet teostatakse vähemalt lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel.

2. 1 Iga krediidiasutus, mille emaettevõtja on finantsvaldusettevõtja, kuulub artiklis 54 sätestatud ulatuses ja korras järelevalve alla selle finantsvaldusettevõtja konsolideeritud finantsseisundi põhjal. Sellist järelevalvet teostatakse vähemalt lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel.è1 Finantsvaldusettevõtja finantsseisundi konsolideeritus ei tähenda mingil juhul, et pädevatelt asutustelt nõutakse järelevalve teostamist finantsvaldusettevõtja üle eraldi, ilma et see piiraks artikli 54a sätete kohaldamist. ç

ê2000/12/EÜ artikli 52 lõige 3

3. Liikmesriigid või artikli 53 kohaselt teostatava konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad asutused võivad otsustada, et krediidi- või finantseerimisasutust või krediidiasutuse abiettevõtjat, mis on tütarettevõtja või milles omatakse osalust, ei pea võtma konsolideeritud järelevalve alla järgmistel juhtudel:

– konsolideeritav äriühing asub kolmandas riigis, kus vajaliku teabe edastamisele on õiguslikud takistused,

– pädevate asutuste arvates ei ole konsolideeritaval äriühingul krediidiasutuste järelevalve eesmärkide seisukohalt märkimisväärset tähendust ja kõikidel juhtudel, kui konsolideeritava äriühingu bilansimaht on väiksem kui 10 miljonit eurot või 1 protsent emaettevõtja või osalust omava ettevõtja bilansi kogumahust. Kui eespool loetletud tingimustele vastab mitu ettevõtjat, tuleb nad siiski hõlmata konsolideerimisse, kui neil ühiselt on eespool mainitud eesmärkide seisukohalt märkimisväärne tähendus, või

– konsolideeritud järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste arvates konsolideeritava äriühingu finantsseisundi konsolideerimine ei vasta kõnealuste krediidiasutuste järelevalve eesmärkidele või on nende suhtes eksitav.

ê2000/12/EÜ artikli 52 lõiked 5 – 8

5. Järelevalve maksevõime ja selle üle, et omavahendid oleksid tururiskide katmiseks piisavad, ning suurte riskide kontsentreerumise kontrollimine toimub konsolideeritud alusel vastavalt käesolevale artiklile ja artiklitele 53-56. Vajaduse korral võtavad liikmesriigid tarvilikke meetmeid, et kooskõlas lõikega 2 võtta finantsvaldusettevõtjad konsolideeritud järelevalve alla.

Artikli 51 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangute järgimist jälgitakse ja kontrollitakse lähtudes krediidiasutuse konsolideeritud või osaliselt konsolideeritud finantsseisundist.

6. Pädevad asutused tagavad, et kõikides äriühingutes, mis kuuluvad vastavalt lõigetele 1 ja 2 krediidiasutuse üle teostatava konsolideeritud järelevalve alla, on piisavad sisekontrolli mehhanismid konsolideeritud järelevalve teostamiseks vajalike andmete ja teabe saamiseks.

7. Ilma et see piiraks teiste direktiivide vastavate sätete kohaldamist, võivad liikmesriigid loobuda lõikes 5 sätestatud põhimõtete konsolideerimata või osaliselt konsolideeritud alusel kohaldamisest krediidiasutuse suhtes, mis emaettevõtjana kuulub konsolideeritud järelevalve alla, ning iga sellise krediidiasutuse tütarettevõtja suhtes, mille kohta kehtib selles liikmesriigis tegevusloa nõue ja mis kuulub seal järelevalve alla ning on võetud emaettevõtjaks oleva krediidiasutuse üle teostatava konsolideeritud järelevalve alla. Sama erand on lubatud, kui emaettevõtja on finantsvaldusettevõtja, mille asukoht on krediidiasutusega samas liikmesriigis, tingimusel et see ettevõtja kuulub järelevalve alla krediidiasutusega samadel alustel ja vastab eriti lõikes 5 sätestatud normidele.

Mõlemal esimeses lõigus sätestatud juhul tuleb võtta meetmeid, et tagada kapitali adekvaatne jaotumine pangakontsernis.

Kui pädevad asutused kohaldavad nimetatud põhimõtteid selliste krediidiasutuste suhtes konsolideerimata alusel, võivad nad omavahendite arvutamisel lähtuda artikli 34 lõike 2 viimases lõigus sätestatust.

8. Kui krediidiasutus, mille emaettevõtja on krediidiasutus, asub ning omab tegevusluba mõnes teises liikmesriigis, kohaldavad nimetatud tegevusloa väljaandnud pädevad asutused kõnealuse krediidiasutuse suhtes lõikes 5 sätestatud põhimõtteid konsolideerimata või, kui see on asjakohane, siis osaliselt konsolideeritud alusel.

ê2000/12/EÜ artikli 52 lõige 9 (kohandatud)

è1 2004/xx/EÜ artikli 3 lõige 9

9. Olenemata lõike 8 nõuetest võivad krediidiasutusena tegutseva emaettevõtja tütarettevõtjale tegevusloa väljaandnud pädevad asutused anda vastastikuse kokkuleppe alusel vastutuse järelevalve eest üle nendele pädevatele asutustele, kes on emaettevõtjale tegevusloa välja andnud ja jälgivad tema tegevust. Komisjonile tuleb teatada niisuguste lepingute olemasolust ja sisust. è1 Asjaomane pädev asutus edastab sellise teabe teiste liikmesriikide pädevatele asutustele. ç

òuus

1. jagu – järelevalve

Artikkel 124

1.           Võttes arvesse XI lisas sätestatud tehnilisi kriteeriume, vaatavad pädevad asutused läbi süsteemid, strateegiad, menetlused ja mehhanismid, mida krediidiasutused käesoleva direktiivi täitmiseks on rakendanud, ja hindavad krediidiasutustele avanevaid või avaneda võivaid riske.

2.           Lõikes 1 nimetatud läbivaatamise ja hindamise ulatus peab vastama käesoleva direktiivi tingimustele.

3.           Lõikes 1 nimetatud läbivaatamise ja hindamise alusel otsustavad pädevad asutused, kas süsteemid, strateegiad, menetlused ja mehhanismid, mida krediidiasutused on rakendanud, ja nende omavahendid tagavad riskide usaldusväärse juhtimise ja piisava katmise.

4.           Pädevad asutused määravad kindlaks lõikes 1 nimetatud läbivaatamise ja hindamise sageduse ja intensiivsuse, võttes arvesse asjaomase krediidiasutuse tegevuse mõju rahandussüsteemile ning selle laadi, ulatust ja keerukust. Läbivaatamine ja hindamine peavad toimuma vähemalt igal aastal.

5.           Pädevate asutuste korraldatav läbivaatamine ja hindamine peab hõlmama krediidiasutuste avatust kauplemisega mitteseotud tegevusest tulenevatele intressimäära riskidele. Nende asutuste puhul, mille majanduslik väärtus langeb intressimäärade äkilise ja ootamatu muutuse tagajärjel üle 20% võrra nende omavahenditest; tuleb võtta meetmeid; intressimäärade suuruse näevad ette pädevad asutused ja need ei või krediidiasutuste lõikes erineda.

ê2000/12/EÜ artikli 53 lõige 1 ja lõike 2 esimene lõik (kohandatud)

ðuus

Artikkel 125

Konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad asutused

1.           Kui emaettevõtja on ð liikmesriigis või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev ï krediidiasutus, teostab konsolideeritud järelevalvet pädev asutus, kes sellele krediidiasutusele artikli 4 Ö 6 Õ alusel tegevusloa välja andis.

2.           Kui krediidiasutuse emaettevõtja on ð liikmesriigis või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev ï finantsvaldusettevõtja, teostab konsolideeritud järelevalvet pädev asutus, kes sellele krediidiasutusele artikli 4 Ö 6 Õ alusel tegevusloa välja andis.

ê2000/12/EÜ artikli 53 lõike 2 teine ja kolmas lõik ja lõige 3

ðuus

Artikkel 126

3.1.        Kui kahes või enamas liikmesriigis tegevusluba omavate krediidiasutuste emaettevõtja on üks ja sama ð liikmesriigis või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev ï finantsvaldusettevõtja, teostab konsolideeritud järelevalvet krediidiasutuse üle pädev asutus, kes on selleks volitatud liikmesriigis, kus see finantsvaldusettevõtja asutati.

Kui ühelgi tütarkrediidiasutusel ei ole tegevusluba liikmesriigis, kus see finantsvaldusettevõtja asutati, püüavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused (sealhulgas selle liikmesriigi pädev asutus, kus finantsvaldusettevõtja asutati) jõuda kokkuleppele, kes nendest konsolideeritud järelevalvet teostab. Sellise kokkuleppe puudumise korral teostab konsolideeritud järelevalvet pädev asutus, kes on välja andnud tegevusloa neist kõige suurema bilansimahuga krediidiasutusele; kui bilansimahud on võrdsed, teostab konsolideeritud järelevalvet pädev asutus, kes esimesena andis välja artiklis 4 nimetatud tegevusloa.

3. Asjaomased pädevad asutused võivad ühisel kokkuleppel lõike 2 esimeses ja teises lõigus sätestatud korrast loobuda.

òuus

Kui kahes või enamas liikmesriigis tegevusluba omavate krediidiasutuste emaettevõtjaks on mitu finantsvaldusettevõtjat, mille peakontorid asuvad erinevates liikmesriikides, kusjuures krediidiasutused asuvad igas kõnealuses riigis, teostab pädev asutus konsolideeritud järelevalvet krediidiasutuse üle, mille bilansimaht on suurim.

2.           Kui mitme ühenduses tegevusluba omava krediidiasutuse emaettevõtjaks on üks ja sama finantsvaldusettevõtja ja ükski nendest krediidiasutustest ei ole tegevusluba saanud liikmesriigis, kus kõnealune finantsvaldusettevõtja asutati, teostab konsolideeritud järelevalvet pädev asutus, kes andis tegevusloa suurima bilansimahuga krediidiasutusele, keda loetakse käesoleva direktiivi kohaldamisel Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja kontrolli all olevaks krediidiasutuseks.

ê2000/12/EÜ artikli 53 lõige 4

4. Lõike 2 kolmandas lõigus ja lõikes 3 nimetatud kokkulepetes tuleb ette näha selline koostöö- ja teabe edastamise kord, mis aitaks kaasa konsolideeritud järelevalve eesmärkide saavutamisele.

òuus

3.           Teatavatel juhtudel võivad pädevad asutused kokkuleppeliselt vabastada krediidiasutuse lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudmiste täitmisest, kui nende kohaldamine ei oleks asjakohane, võttes arvesse krediidiasutusi ja nende tegevuse suhtelist olulisust eri riikides, ja määrata konsolideeritud järelevalvet teostama mõne muu pädeva asutuse. Sellisel juhul peavad pädevad asutused enne otsuse tegemist andma Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevale finantsvaldusettevõtjale või suurima bilansimahuga krediidiasutusele võimaluse selle otsuse kohta oma seisukoht esitada.

4.           Pädevad asutused teatavad komisjonile kõikidest lõike 3 kohaldamisalasse kuuluvatest kokkulepetest.

ê2000/12/EÜ artikli 52 lõike 2 viimane lause

ðuus

Artikkel 127

1.           ð Vajaduse korral võtavad liikmesriigid tarvilikke meetmeid, et võtta finantsvaldusettevõtjad konsolideeritud järelevalve alla. ï Finantsvaldusettevõtja finantsseisundi konsolideeritus ei tähenda mingil juhul, et pädevatelt asutustelt nõutakse järelevalve teostamist finantsvaldusettevõtja üle eraldi ð , ilma et see piiraks artikli 135 sätete kohaldamist ï.

ê2000/12/EÜ artikli 52 lõige 4 (kohandatud)

42.         Kui lõike 3 teises ja kolmandas taandes Ö artikli 73 lõike 1 punktides b ja c Õ sätestatud juhtudel ei võta liikmesriigi pädevad asutused tütarkrediidiasutust konsolideeritud järelevalve alla, võivad nende liikmesriikide pädevad asutused, kus tütarkrediidiasutus asub, küsida emaettevõtjalt teavet, mis hõlbustaks nende järelevalvet selle krediidiasutuse üle.

ê2000/12/EÜ artikli 52 lõige 10 (kohandatud)

103.       Liikmesriigid näevad ette, et konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad asutused võivad tütarettevõtjatelt, mille krediidiasutuse või finantshooldeühinguna tegutsev emaettevõtja ei ole võetud konsolideeritud järelevalve alla, nõuda artiklis 55 Ö 137 Õ nimetatud teavet. Sellisel juhul kohaldatakse kõnealuses artiklis sätestatud teabe edastamise ja kontrolli korda.

ê2000/12/EÜ artikli 53 lõige 5

Artikkel 128

5.Kui liikmesriikides on krediidi- ja finantseerimisasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalveks rohkem kui üks pädev asutus, võtavad liikmesriigid nende asutuste töö koordineerimiseks vajalikud meetmed.

òuus

Artikkel 129

1.           Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate kontrolli all olevate krediidiasutuste konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad asutused peavad täitma järgmisi ülesandeid:

(a)     artiklis 71, artikli 72 lõigetes 1 ja 2 ja artikli 73 lõikes 3 sätestatud nõudmiste täitmise üldine järelevalve ja hindamine;

(b)     asjaomase või olulise teabe kogumise ja levitamise koordineerimine normaaltingimustes ja hädaolukordades;

(c)     üldise järelevalve kavandamine ja koordineerimine normaaltingimustes ja hädaolukordades koostöös asjaomaste pädevate asutustega, sealhulgas seoses artiklis 124 nimetatud tegevusega ning artiklitega 43 ja 141.

2.           Kui Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus ja tema tütarettevõtjad või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad ühiselt esitavad taotluse artikli 84 lõikes 1, artikli 87 lõikes 9 ja artiklis 105 nimetatud loa saamiseks, konsulteerivad pädevad asutused omavahel, et otsustada, kas taotletud luba anda ja millistel tingimustel seda tuleks teha.

Esimeses lõigus nimetatud taotlus esitatakse üksnes lõikes 1 nimetatud pädevale asutusele.

Pädevad asutused teevad hiljemalt kuue kuu jooksul oma ühise otsuse taotluse kohta ja vormistavad selle ühtse dokumendina. Dokument esitatakse taotlejale. Kui kuue kuu jooksul ei ole otsust tehtud, teeb lõikes 1 nimetatud pädev asutus taotluse kohta oma otsuse.

Artikkel 130

1.           Hädaolukorras, mis võib finantssüsteemi stabiilsust ja ühtsust ohustada, teatavad konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad asutused võimalikult kiiresti artikli 49 punktis a ja artiklis 50 nimetatud asustustele, kui V jaotise 1. peatüki 2. osast ei tulene teisiti. See kohustus kehtib teatava kontserni osas kõikide artiklites 125 ja 126 nimetatud pädevate asutuste puhul ja artikli 129 lõikes 1 nimetatud pädeva asutuse puhul.

2.           Kui konsolideeritud järelevalve eest vastutaval pädeval asutusel on vaja teavet, mis on juba antud mõnele teisele pädevale asutusele, peab ta selle asutusega võimalikult kiiresti ühendust võtma, et ära hoida topeltaruandlust eri järelevalveasutustele.

Artikkel 131

Tõhusa järelevalve hõlbustamiseks ja väljatöötamiseks peavad konsolideeritud järelevalve eest vastutav pädev asutus ja teised pädevad asutused ette nägema kirjaliku kooskõlastus- ja koostöökorra.

Sellise korra kohaselt võib konsolideeritud järelevalve eest vastutavale pädevale asutusele anda täiendavaid ülesandeid ning täpsustada otsustamist ja teiste pädevate asutustega tehtavat koostööd käsitlevaid menetlusi.

ê2000/12/EÜ artikli 52 lõige 9 (kohandatud)

Olenemata lõike 8 nõuetest võivad Kkrediidiasutusena tegutseva emaettevõtja tütarettevõtjale tegevusloa väljaandnud pädevad asutused Ö võivad Õ anda vastastikuse kokkuleppe alusel vastutuse järelevalve eest üle nendele pädevatele asutustele, kes on emaettevõtjale tegevusloa välja andnud ja jälgivad tema tegevust. Komisjonile tuleb teatada niisuguste lepingute olemasolust ja sisust. Komisjon edastab selle teabe teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja panganduse nõuandekomiteele.

òuus

Artikkel 132

1.           Pädevad asutused teevad omavahel tihedat kootööd. Nad annavad üksteisele igasugust teavet, mis on vajalik või asjakohane käesolevast direktiivist tuleneva järelevalvefunktsiooni täitmiseks. Sellega seoses edastavad pädevad asutused taotluse korral kogu asjakohase teabe ja omal algatusel kogu olulise teabe.

Eelkõige tagavad Euroopa Liidu äriühingute konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad asutused, et teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes teostavad järelevalvet kõnealuste emaettevõtjate tütarettevõtjate üle, edastatakse kogu asjaomane teave. Asjaomase teabe ulatuse määramiseks võetakse arvesse kõnealuste tütarettevõtjate olulisust nende liikmesriikide finantssüsteemis.

Esimeses lõigus nimetatud oluline teave peab eelkõige hõlmama järgmist:

(a)     kõikide kontserni kuuluvate suurte krediidiasutuste kontsernistruktuuri ja nende järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste kindlaksmääramine;

(b)     menetlused kontserni kuuluvatelt krediidiasutustelt teabe kogumiseks ja kõnealuse teabe kontrollimiseks;

(c)     sellised negatiivsed arengud krediidiasutustes või muudes kontserni kuuluvates üksustes, mis võiksid oluliselt krediidiasutust mõjutada;

(d)     olulised sanktsioonid ja erakorralised meetmed, mida pädevad asutused käesoleva direktiivi kohaselt võtavad, sealhulgas täiendava kapitalinõude kehtestamine vastavalt artiklile 136 ja piirangute kehtestamine täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kasutamisele omavahendite nõude arvutamisel vastavalt artiklile 105.

2.           Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse kontrolli all olevate krediidiasutuste järelevalve eest vastutavad pädevad asutused peavad võtma ühendust artikli 129 lõikes 1 nimetatud pädeva asutusega, kui nad soovivad sellist teavet käesolevas direktiivis sätestatud meetodite rakendamise kohta, mis võib juba kõnealuse asutuse käsutuses olla.

3.           Asjaomased pädevad asutused peavad enne otsuse tegemist omavahel konsulteerima järgmistes küsimustes, kui kõnealune otsus on teiste pädevate asutuste järelevalvefunktsiooni seisukohast oluline:

(a)     kontserni kuuluvate krediidiasutuste osanike koosseisus või organisatsioonilises või juhtimisstruktuuris tehtavad muudatused, mis nõuavad pädevate asutuste heakskiitu või luba;

(b)     olulised sanktsioonid ja erakorralised meetmed, mida pädevad asutused võtavad, sealhulgas täiendava kapitalinõude kehtestamine vastavalt artiklile 136 ja piirangute kehtestamine täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kasutamisele omavahendite nõude arvutamisel vastavalt artiklile 105.

Punkti b kohaldamisel tuleb konsolideeritud järelevalve eest vastutava pädeva asutusega alati konsulteerida.

Pädev asutus võib siiski otsustada mitte konsulteerida kiireloomulistel juhtudel või kui konsulteerimine võiks kahjustada otsuse tõhusust. Sellisel juhul peab pädev asutus sellest viivitamata teatama teistele pädevatele asutustele.

ê2000/12/EÜ artikli 54 lõige 1 (kohandatud)

Artikkel 133

Konsolideerimise viis ja ulatus

1.           Järelevalve teostamiseks peavad konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad asutused nõudma kõikide emaettevõtja tütarettevõtjateks olevate krediidi- ja finantseerimisasutuste täielikku konsolideerimist.

Kui pädevate asutuste arvates on emaettevõtja vastutus piiratud temale kuuluva osaga kapitalist teiste aktsionäride või piisava maksevõimega liikmete vastutuse tõttu, võivad nad lubada Ö nõuda ainult proportsionaalse Õ osaliselt konsolideeritud järelevalve alla võtmist. Teiste aktsionäride või osanike ja liikmete vastutus peab olema otseselt väljendatud, vajaduse korral formaalse, allkirjaga kinnitatud kohustusena.

ê2002/87/EÜ artikli 29 lõike 7 punkt a

Kui ettevõtjate vahel on direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõikes 1 osutatud seos, otsustavad pädevad asutused konsolideerimise teostamise viisi.

ê2000/12/EÜ artikli 54 lõiked 2 ja 3 (kohandatud)

2.           Konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad asutused peavad järelevalve teostamiseks nõudma konsolideerimist proportsionaalselt osalusele krediidi- ja finantseerimisasutuste puhul, mida juhib konsolideeritav ettevõtja koos ühe või mitme mittekonsolideeritava ettevõtjaga, kui kõnealuste ettevõtjate vastutus on piiratud neile kuuluva osaga kapitalist.

3.           Lõigetes 1 ja 2 nimetamata osaluse või kapitaliseoste korral määravad pädevad asutused, kas ja kuidas konsolideerimine toimub. Eriti võivad pädevad asutused lubada või nõuda kapitaliosaluse meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski kõnealuste äriühingute võtmist konsolideeritud järelevalve alla.

ê2000/12/EÜ artikli 54 lõike 4 esimene lõik (kohandatud)

Artikkel 134

41.       Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 Ö artikli 133 Õ kohaldamist, määravad pädevad asutused, kas ja kuidas toimub konsolideerimine järgmistel juhtudel:

(a)     pädevate asutuste arvates mõjutab krediidiasutus oluliselt üht või mitut krediidi- või finantseerimisasutust, omamata nendes asutustes osalust või muid kapitaliseoseid,;

(b)     kaht või enamat krediidi- või finantseerimisasutust juhitakse ühtselt, ilma et see tuleneks lepingust või nende asutamislepingust või põhikirjast.

ê2002/87/EÜ artikli 29 lõike 7 punkt b

---------

ê2000/12/EÜ artikli 54 lõike 4 teine lõik

Eriti võivad pädevad asutused lubada või nõuda direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 12 ettenähtud meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski kõnealuste äriühingute võtmist konsolideeritud järelevalve alla.

ê2000/12/EÜ artikli 54 lõige 5 (kohandatud)

ðuus

Kui konsolideeritud järelevalve nõue tuleneb Ö artiklitest 125 ja 126 Õ artikli 52 lõigetest 1 ja 2, võetakse krediidiasutuse abiettevõtja ð ja direktiivis 2002/87/EÜ määratletud varahaldusettevõtja ï konsolideeritud järelevalve alla Ö artiklis 133 ja käesoleva artikli lõikes 1 Õ käesoleva artikli lõigetes 1-4 sätestatud juhtudel ning meetoditele vastavalt.

ê2002/87/EÜ artikli 29 lõige 8 (kohandatud)

Artikkel 135

Finantsvaldusettevõtja juhtorgan

Liikmesriigid nõuavad, et tegelikult finantsvaldusettevõtja tegevust juhtivatel isikutel oleks piisavalt hea maine ja piisavad kogemused nende ülesannete täitmiseks.

òuus

Artikkel 136

1.         Pädevad asutused nõuavad, et krediidiasutused, kes ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, võtaksid varakult vajalikud meetmed olukorra parandamiseks.

Selleks võivad pädevad asutused võtta järgmisi meetmeid:

(a)          nõuda krediidiasutustelt omavahendeid, mille määr ületab artiklis 75 sätestatud miinimumtaseme;

(b)          tugevdada artiklite 22 ja 123 täitmiseks rakendatavaid menetlusi ja strateegiaid;

(c)          nõuda, et krediidiasutused kohaldaksid konkreetset provisjoneerimise korda või varade käsitlemist tulenevalt omavahenditele esitatavatest nõuetest;

(d)          piirata krediidiasutuste äritegevust, operatsioone või võrgustikku;

(e)          vähendada krediidiasutuste tegevuse, toodangu ja süsteemidega seonduvaid riske.

Neid meetmeid tuleb võtta vastavalt V jaotise 1. peatüki 2. jaole.

2.         Pädevad asutused kehtestavad artiklis 75 sätestatud miinimumtaset ületava omavahendite erinõude vähemalt nendele krediidiasutustele, kelle süsteemid, strateegiad, menetlused ja mehhanismid riskide juhtimiseks ja katmiseks on ebapiisavad, kui üksnes muude meetmete kohaldamine ei tugevda tõenäoliselt kõnealuseid süsteeme piisavalt kiiresti.

ê2000/12/EÜ artikli 55 lõige 1 (kohandatud)

Artikkel 137

Segavaldusettevõtjate ja nende tütarettevõtjate poolt esitatav teave

1.           Kuni konsolideerimismeetodite edasise kooskõlastamiseni näevad liikmesriigid ette, et kui ühe või mitme krediidiasutuse emaettevõtja on segavaldusettevõtja, siis kõnealustele krediidiasutustele tegevusloa väljaandmise ja nende järelevalve eest vastutavad pädevad asutused peavad neilt nõudma tütarkrediidiasutuste järelevalve teostamiseks vajaliku teabe esitamist, pöördudes selleks segavaldusettevõtja ja tema tütarettevõtjate poole kas otseselt või tütarkrediidiasutuste kaudu.

ê2000/12/EÜ artikli 55 lõige 2 (kohandatud)

2.           Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused võivad ise või asutuseväliste inspektorite kaudu kohapeal kontrollida segavaldusettevõtjatelt ja nende tütarettevõtjatelt saadud teabe vastavust. Kui segavaldusettevõtja või üks tema tütarettevõtjatest on kindlustusselts, võib kasutada ka artikli 56 lõikes 4 Ö 140 lõikes 1 Õ ettenähtud menetlust. Kui segavaldusettevõtja või üks tema tütarettevõtjatest asub mõnes teises liikmesriigis kui selles, kus asub tütarkrediidiasutus, tehakse kohapealset teabe vastavuse kontrolli artikli 56 lõikes 7 Ö 140 lõikes 1 Õ sätestatud korras.

ê2002/87/EÜ artikli 29 lõige 9 (kohandatud)

Artikkel 138

Kontsernisisesed tehingud segavaldusettevõtjatega

1.         Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi V jaotise 2. peatüki Ö 5 Õ 3. jao sätete kohaldamist, näevad liikmesriigid ette, et kui ühe või mitme krediidiasutuse emaettevõtja on segavaldusettevõtja, teostavad nende krediidiasutuste järelevalve eest vastutavad pädevad asutused üldist järelevalvet krediidiasutuse ja segavaldusettevõtja ja tema tütarettevõtjate vaheliste tehingute üle.

2.         Pädevad asutused nõuavad, et krediidiasutustel oleksid piisavad riskijuhtimistoimingud ja sisekontrollimeetmed, kaasa arvatud arukad aruannete esitamise ja raamatupidamise menetlused, et nõuetekohaselt teha kindlaks, mõõta, jälgida ja kontrollida tehinguid nende emaettevõtjast segavaldusettevõtjaga ja tema tütarettevõtjatega. Pädevad asutused nõuavad, et krediidiasutused esitaksid aruandeid kõigi nimetatud üksustega toimunud märkimisväärsete tehingute kohta, mida ei ole nimetatud artiklis Ö 110 Õ 48. Pädevad asutused kontrollivad neid menetlusi ja märkimisväärseid tehinguid.

Kui sellised kontsernisisesed tehingud ohustavad krediidiasutuse finantsolukorda, võtab asutuse järelevalve eest vastutav pädev asutus asjakohaseid meetmeid.

ê2000/12/EÜ artikli 56 lõiked 1 – 3 (kohandatud)

Artikkel 139

Meetmed konsolideeritud järelevalve hõlbustamiseks

1.         Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et ei ole mingeid õiguslikke takistusi konsolideeritud järelevalve alla võetud äriühingute, segavaldusettevõtjate ja nende tütarettevõtjate või artikli Ö 127 lõikes 3 Õ 52 lõikes 10 nimetatud tütarettevõtjate omavahelisele teabevahetusele artiklite Ö 124–138 Õ 52-55 ja käesoleva artikli kohase järelevalve huvides.

2.         Kui emaettevõtja ja ükskõik milline tema krediidiasutusena tegutsevatest tütarettevõtjatest asuvad eri liikmesriikides, edastavad iga liikmesriigi pädevad asutused üksteisele vajalikku teavet konsolideeritud järelevalve teostamiseks või selle hõlbustamiseks.

Kui emaettevõtja asukohaliikmesriigi pädevad asutused ise Ö artiklites 125 ja 126 Õ artiklis 53 sätestatud korras konsolideeritud järelevalvet ei teosta, võivad sellise järelevalve eest vastutavad pädevad asutused taotleda, et selle liikmesriigi pädevad asutused nõuaksid emaettevõtjalt konsolideeritud järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja edastaksid selle järelevalve eest vastutavatele pädevatele asutustele.

3.         Liikmesriigid lubavad lõikes 2 nimetatud teabe vahetamist oma pädevate asutuste vahel, tingimusel et finantsvaldusettevõtjate, finantseerimisasutuste või krediidiasutuse abiettevõtjate puhul ei tähenda teabe kogumine või omamine mingil juhul, et pädevatel asutustel oleks järelevalve teostamise õigus nende asutuste või ettevõtjate üle eraldi.

Samamoodi lubavad liikmesriigid artiklis 55 Ö 137 Õ nimetatud teabe vahetamist oma pädevate asutuste vahel, tingimusel et teabe kogumine või omamine ei tähenda mingil juhul, et pädevatel asutustel oleks järelevalve teostamise õigus segavaldusettevõtja ja tema selliste tütarettevõtjate üle, mis ei ole krediidiasutused, või selliste tütarettevõtjate üle, mis on hõlmatud artikli Ö 127 lõikega 3 Õ 52 lõikega 10.

ê2000/12/EÜ artikli 56 lõiked 4–6 (kohandatud)

Artikkel 140

41.       Kui krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja kontrollib üht või mitut tütarettevõtjat, mis on kindlustusseltsid, või teisi tegevusloa nõudega seotud investeerimisteenuseid osutavaid ettevõtjaid, teevad pädevad asutused ja asutused, keda riik on volitanud järelevalve teostamiseks kindlustusseltside või teiste investeerimisteenuseid osutavate ettevõtjate üle, tihedat koostööd. Ilma et see piiraks nende pädevust, annavad kõnealused asutused üksteisele teavet, mis tõenäoliselt nende ülesannete täitmist lihtsustab ja võimaldab jälgida nende järelevalve all olevate ettevõtjate tegevust ja üldist finantsseisundit.

52.       Konsolideeritud järelevalve raames saadud teabe ja eriti käesolevas direktiivis sätestatud pädevate asutuste vahelise teabevahetuse puhul kehtib Ö V jaotise 1. peatüki 2. osas Õ artiklis 30 määratletud ametisaladuse hoidmise kohustus.

63.       Konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad asutused koostavad nimekirja artikli 52 lõikes 2 Ö 71 lõikes 2 Õ nimetatud finantsvaldusettevõtjatest. Need nimekirjad edastatakse teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile.

ê2000/12/EÜ artikli 56 lõige 7 (kohandatud)

è1 2002/87/EÜ artikli 29 lõige 10

Artikkel 141

7. Kui käesoleva direktiivi kohaldamisel soovivad ühe liikmesriigi pädevad asutused erijuhtudel kontrollida mõnes teises liikmesriigis asuva krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja, finantseerimisasutuse, krediidiasutuse abiettevõtja, segavaldusettevõtja, artiklis 55 Ö 137 Õ nimetatud tütarettevõtja või artikli Ö 127 lõikes 3 Õ 52 lõikes 10 nimetatud tütarettevõtjaga seotud teabe vastavust, peavad nad taotlema selle kontrollimist asjakohase liikmesriigi pädevate asutuste poolt. Asutused, kes on sellise taotluse saanud, peavad oma pädevuse piires teabe vastavust ise kontrollima või lubama seda teha taotluse esitanud asutustel, audiitoril või eksperdil.è1 Kui taotluse esitanud pädev asutus ei teosta kontrollimist ise, võib ta soovi korral kontrollimises osaleda. ç

ê2000/12/EÜ artikli 56 lõige 8 (kohandatud)

Artikkel 142

8. Ilma et see piiraks kriminaalõiguse sätete kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et artiklite 52-55 Ö 124–141 Õ ja käesoleva artikli rakendamiseks kehtestatud õigus- või haldusnorme rikkuvate finants- ja segavaldusettevõtjate või nende tegevjuhtide suhtes võib rakendada sanktsioone või meetmeid, mille eesmärgiks on lõpetada tuvastatud rikkumine või kõrvaldada selle põhjused. Teatavatel juhtudel võivad sellised meetmed nõuda kohtu sekkumist.

Tagamaks, et eespool mainitud Ö need Õ sanktsioonid või meetmed annaksid soovitava tulemuse, teevad pädevad asutused tihedat koostööd, eriti kui finants- või segavaldusettevõtja juhatus või peaettevõtja ei asu selle ettevõtja peakontori asukohas.

ê2002/87/EÜ artikli 29 lõige 11 (kohandatud)

è1 2004/xx/EÜ artikli 3 lõige 10 (kohandatud)

Artikkel 143

Kolmandates riikides asuvad emaettevõtjad

1.         Kui krediidiasutuse suhtes, kelle emaettevõtja on väljaspool ühendust Ö kolmandas riigis Õ asuva peakontoriga krediidiasutus või finantsvaldusettevõtja, ei kohaldata konsolideeritud järelevalvet vastavalt Ö artiklitele 125 ja 126 Õ artiklile 52, kontrollivad pädevad asutused, kas kolmanda riigi pädevad asutused kohaldavad krediidiasutuse suhtes konsolideeritud järelevalvet, mis on samaväärne artiklis 52 Ö käesolevas direktiivis Õ sätestatud põhimõtetest lähtuva järelevalvega.

Kontrollimist teostab emaettevõtja või ühenduses loa saanud reguleeritud üksuse taotluse korral või omal initsiatiivil pädev asutus, kes vastutaks konsolideeritud järelevalve eest, kui rakendataks neljanda lõigu Ö lõike 3 Õ sätteid. Kõnealune pädev asutus konsulteerivb muude asjassepuutuvate pädevate asutustega.

2.         è1 Komisjon võib nõuda, et Euroopa panganduskomitee ç annaks üldisi juhtnööre selle kohta, kas on tõenäoline, et kolmandate riikide pädevate asutuste konsolideeritud järelevalve korraga on võimalik saavutada käesolevas peatükis määratletud täiendava järelevalve eesmärgid krediidiasutuste puhul, mille emaettevõtja peakontor asub Ö kolmandas riigis Õ väljaspool ühendust. Komitee vaatab kõik sellised juhised läbi ja võtab arvesse muudatusi selliste pädevate asutuste teostatava konsolideeritud järelevalve korras.

Teises Ö Lõike 1 esimeses Õ lõigus osutatud kontrolli teostav pädev asutus võtab kõiki selliseid juhiseid arvesse. Selleks konsulteerib pädev asutus enne otsuse tegemist komiteega.

3.         Sellise samaväärse järelevalve puudumise korral kohaldab liikmesriik Ö käesoleva direktiivi Õ artikli 52 sätteid krediidiasutuste suhtes analoogia põhjal Ö või lubab oma pädevatel asutustel rakendada muid asjakohaseid järelevalvemetoodikaid, millega on võimalik saavutada krediidiasutuste konsolideeritud järelevalve eesmärgid Õ.

Selle asemel võivad liikmesriigid lubada oma pädevatel asutustel rakendada muid asjakohaseid järelevalvemetoodikaid, millega on võimalik saavutada krediidiasutuste konsolideeritud järelevalve eesmärgid.

Konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad asutused peavad Ö pärast konsulteerimist muude asjassepuutuvate pädevate asutustega Õ neis Ö järelevalvemetoodikates Õ meetodites kokku leppima pärast konsulteerimist muude asjassepuutuvate pädevate asutustega.

Eelkõige võivad pädevad asutused nõuda ühenduses asuva peakontoriga finantsvaldusettevõtja loomist ning kohaldada konsolideeritud järelevalvet käsitlevaid sätteid kõnealuse finantsvaldusettevõtja konsolideeritud seisundi suhtes.

Meetoditega Ö Järelevalvemetoodikad peavad olema sellised, et nendega saaks Õ tuleb saavutada konsolideeritud järelevalve käesolevas peatükis määratletud eesmärgid ning neist tuleb teatada muudele asjassepuutuvatele pädevatele asutustele ja komisjonile.

òuus

2. jagu

Pädevate asutuste avalikustamiskohustus

Artikkel 144

1.         Pädevad asutused peavad avalikustama järgmise teabe:

(a)          nende liikmesriigis usaldatavusnõuete valdkonnas vastuvõetud õigus- ja haldusnormide tekstid ja üldised suunised;

(b)          ühenduse õigusaktides ettenähtud võimaluste ja kaalutlusõiguse rakendusviisid;

(c)          üldkriteeriumid ja metoodika, mida nad artiklis 124 nimetatud kontrollimisel ja hindamisel kasutavad;

(d)          ilma et see piiraks V jaotise 1. peatüki 2. jao sätteid, iga liikmesriigi usaldatavusnormatiivide raamistiku rakendamise peamisi aspekte käsitlevad statistilised koondandmed.

Esimeses lõigus ettenähtud teave peab olema piisav, et võimaldada eri liikmesriikide pädevate asutuste vastuvõetud meetodite asjakohast võrdlust.

5. PEATÜKK

KREDIIDIASUTUSTE AVALIKUSTAMISKOHUSTUS

Artikkel 145

1.         Käesoleva direktiivi kohaldamisel peavad krediidiasutused avalikustama XII lisa 2. osas sätestatud teabe, kui artiklis 146 ei ole sätestatud teisiti.

2.         Selleks et pädevad asutused saaksid XII lisa 3. osas nimetatud vahendid ja metoodikad 2. peatüki 3. jao 2. ja 3. alajao ning artikli 105 kohaselt heaks kiita, peavad krediidiasutused kõnealuses osas ettenähtud teabe avalikustama.

3.         Krediidiasutused peavad vastu võtma ametlikud eeskirjad lõigetes 1 ja 2 sätestatud avalikustamistingimuste järgimiseks ja põhimõtted avalikustatud andmete, sealhulgas nende kontrollimise ja esitamissageduse asjakohasuse hindamiseks.

Artikkel 146

1.         Olenemata artiklist 145, lubavad pädevad asutused krediidiasutustel jätta avalikustamata ühe või mitu XII lisa 2. osas loetletud teabeelemendi, kui asjaomane krediidiasutus leiab, et sellise avalikustamise käigus avaldatud teave ei ole XII lisa 1. osa lõikes 1 täpsustatud kriteeriume silmas pidades oluline.

2.         Olenemata artiklist 145, lubavad pädevad asutused krediidiasutustel jätta avalikustamata ühe või mitu XII lisa 2. ja 3. osas loetletud teabeelemendi, kui asjaomane krediidiasutus leiab, et need teabeelemendid ei sisalda XII lisa 1. osa lõigetes 2 ja 3 täpsustatud kriteeriume silmas pidades ärisaladuseks või konfidentsiaalseks peetavaid andmeid.

3.         Lõikes 2 nimetatud erandjuhtudel peab asjaomane krediidiasutus märkima oma avalikustatud teabes asjaolu, et teatavaid teabeelemente ei avalikustata, esitama selle põhjendused ja avaldama avalikustamiskohustuse alla kuuluva teema kohta üldisemat teavet.

Artikkel 147

1.         Krediidiasutused avaldavad artikli 145 kohaselt nõutavat teavet vähemalt kord aastas. Kõnealune teave tuleb avaldada võimalikult kiiresti.

2.         Samuti otsustavad krediidiasutused, kas XII lisa 1. osa lõikes 4 täpsustatud kriteeriume silmas pidades oleks vaja sagedamat avaldamist.

Artikkel 148

1.         Pädevad asutused lubavad krediidiasutustel määrata kontrollimise jaoks asjakohaseima vahendi, koha ja viisi, et vastata tulemuslikult artiklis 145 sätestatud avalikustamistingimustele. Võimaluse piires tuleks teave edastada ühe vahendi kaudu või ühes kohas.

2.         Samaväärset avalikustamist, mida krediidiasutused teevad raamatupidamis-, börsi- või muude standardite alusel, võib lugeda vastavaks artikli 145 tingimustele. Kui teave ei ole lisatud raamatupidamisaruannetele, peavad krediidiasutused märkima, kust asjaomast teavet saab.

Artikkel 149

Olenemata artiklitest 146–148, annavad liikmesriigid pädevatele asutustele volitused nõuda krediidiasutustelt:

(a)          ühe või mitme XII lisa 2. ja 3. osas nimetatud teabeelemendi avalikustamist;

(b)          ühe või mitme teabeelemendi avalikustamist sagedamini kui kord aastas ja avaldamisele tähtaegade kehtestamist;

(c)          muude teavitamisvahendite ja –kohtade kasutamist peale raamatupidamisaruannete;

(d)          korralise auditeerimisega hõlmamata teavitamise puhul erimehhanismide kasutamist kontrollimiseks.

ê2004/xx/EÜ artikli 3 lõige 11

-----

ê2000/12/EÜ

VI JAOTIS

TÄITEVVOLITUSED

ê2000/12/EÜ artikkel 60 (kohandatud)

ðuus

Artikkel 150

Tehnilised kohandused

1.           Ilma et see omavahendite osas piiraks ð ettepanekut, mille komisjon peab artikli 62 kohaselt esitama ï artikli 34 lõike 3 teises lõigus nimetatud ettekannet, võetakse tehnilised kohandused muudatused järgmistes küsimustes vastu lõikes 2 sätestatud Ö artiklis 151 nimetatud Õ korras:

(a)     määratluste selgitamine, et käesoleva direktiivi kohaldamisel võtta arvesse kapitaliturgude arengut;

(b)     määratluste selgitamine, et tagada käesoleva direktiivi ühtne kohaldamine ühenduses;

(c)     terminoloogia vastavusseviimine ja määratluste piiritlemine kooskõlas edasiste krediidiasutusi ja seotud küsimusi käsitlevate õigusaktidega;

artikli 1 punktis 14 määratletud «A-tsooni» mõiste,

artikli 1 punktis 19 määratletud «rahvusvaheliste arengupankade» mõiste,

(d)     muudatused artiklis 2 esitatud nimekirjas;

(e)     artiklis 5 Ö 9 Õ ettenähtud algkapitali suuruse muutmine vastavalt majanduse ja rahanduse arengule;

(f)      artiklites 18 ja 19 Ö 23 ja 24 Õ nimetatud ja I lisas esitatud loetelu sisu laiendamine või loetelus kasutatud terminite kohandamine vastavalt kapitaliturgude arengule;

(g)     artiklis Ö 42 Õ 28 loetletud küsimused, milles pädevad asutused peavad teavet vahetama;

(h)     ð muudatused artiklites 56–67, et võtta arvesse ühenduse õigusaktides ettenähtud raamatupidamisstandardite või -nõuete arengut; ï

(i)      artiklis 43 Ö muudatused artiklites 79–86 Õ nimetatud Ö riskipositsiooni klasside loetelus Õ varade mõistete kohandamine, võttes Ö et võtta Õ arvesse kapitaliturgude arengut;

(j)      ð artikli 79 lõike 2 punktis c ja artikli 86 lõike 4 punktis a täpsustatud summad, et võtta arvesse inflatsiooni mõju; ï

(k)     II ja IV lisas esitatud bilansiväliste kirjete loetelu ja klassifitseerimine ja nende käsitlemine artiklites 42, 43 ja 44 ning III lisas kirjeldatud suhtarvu arvutamisel, ð V jaotise 2. peatüki 3. jao kohaldamisel riskipositsioonide väärtuste arvutamiseks ï;

(l)      ð V–XII lisa sätete kohandamine, et võtta arvesse teatavate uute finantstoodete rahaturgude või ühenduse õigusaktides ettenähtud raamatupidamisstandardite või -nõuete arengut. ï

Ö 2.     Komisjon võib artiklis 151 sätestatud korras vastu võtta järgmised rakendusmeetmed: Õ

(a)     ð artikli 124 lõikes 5 täpsustatud äkilise ja ootamatu intressimäärade muutuse suuruse täpsustamine; ï

(b)     artikliga 47 Ö 75 Õ ettenähtud miinimumsuhtarvu Ö omavahendite miinimumtaseme Õ või Ö V jaotise 2. peatüki 3. jaoga ettenähtud riskikaalude Õ artikliga 43 ettenähtud kaalu ajutine vähendamine võtmaks arvesse konkreetset olukorda,

(c)     ð ilma et see mõjutaks artiklis 119 nimetatud aruannet, ï artikli 49 lõigetes 5-10 Ö artikli 111 lõikes 4 ja artiklites 113, 115 ja 116 Õ sätestatud vabastuste selgitamine;

(d)     ð nende peamiste aspektide täpsustamine, mille kohta tuleb artikli 144 lõike 1 punkti d kohaselt statistilisi koondandmeid esitada ï;

(e)     ð artikli 114 kohaselt esitatava teabe vormi, struktuuri, sisu ja iga-aastase avaldamiskuupäeva täpsustamine; ï

ê2004/xx/EÜ artikli 3 lõige 12 (kohandatud)

Artikkel 151

1.           Komisjoni abistab komisjoni otsusega 2004/10/EÜ loodav Euroopa panganduskomitee (edaspidi “komitee”), mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mille esimees on komisjoni esindaja.

2.           Kui viidatakse käesolevale Ö artiklile Õ lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5 sätestatud komiteemenetlust vastavalt selle artikli 7 lõikele 3 ja artiklile 8.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

ê2000/12/EÜ

VII JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

1. PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

ê2000/12/EÜ artikli 60 lõige 2 (kohandatud)

Artikkel 61

Artiklit 36 käsitlevad üleminekusätted

Taani võib lubada, et enne 1. jaanuari 1990 ühistute või fondidena tegutsenud hüpoteegikrediidiasutuste, mis on muudetud aktsiaseltsideks, omavahendid hõlmavad jätkuvalt liikmete solidaarkohustusi ja artikli 36 lõikes 1 nimetatud selliste laenusaajate solidaarkohustusi, kellele esitatavaid nõudeid käsitletakse analoogiliselt selliste solidaarkohustustega, järgmiste piirangutega:

(a)        laenusaajate solidaarkohustuste osa arvutamisel lähtutakse artikli 35 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud kirjete kogusummast, millest lahutatakse artikli 35 lõike 2 punktides 9, 10 ja 11 nimetatud kirjed;

b)         arvutamise maksimaalne lähtesumma on 1. jaanuaril 1991, või kui krediidiasutust muudetakse hiljem, siis muutmise kuupäeval arvutamiseks kasutatav lähtesumma. Arvutamise lähtesumma ei või mingil juhul ületada arvutamise maksimaalset lähtesummat;

c)         pärast 1. jaanuari 1997 vähendatakse arvutamise maksimaalset lähtesummat poole võrra pärast nimetatud kuupäeva uue, artikli 35 lõike 2 punkti 1 kohase kapitali emiteerimise tagajärjel saadud tuludest;

(d)       omavahendite koosseisu arvatavate laenusaajate solidaarkohustuste maksimaalne summa ei või mingil juhul olla suurem kui:

            1991. ja 1992. aastal 50%,

            1993. ja 1994. aastal 45%,

            1995. ja 1996. aastal 40%,

            1997. aastal 35%,

            1998. aastal 30%,

            1999. aastal 20%,

            2000. aastal 10% ja

            pärast 1. jaanuari 2001 0% arvutamise lähtesummast.

ê2000/12/EÜ

Artikkel 62

Artiklit 43 käsitlevad üleminekusätted

1. Kuni 31. detsembrini 2006 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda oma krediidiasutustele loa kohaldada 50% riskikaalu laenude suhtes, mis on asjaomaseid asutusi rahuldaval viisil täielikult tagatud 50% riskikaalu lubavate liikmesriikide territooriumidel asuvatele kontoriruumidele või mitmeotstarbelistele äriruumidele seatud hüpoteegiga, järgmistel tingimustel:

(i)         50% riskikaalu kohaldatakse selle laenu osa suhtes, mis ei ületa punkti a või b alusel arvutatud piirmäära:

(a)     50% kõnealuse omandi turuväärtusest.

         Omandi turuväärtuse peavad arvutama kaks sõltumatut hindajat, kes annavad laenu andmise ajal oma sõltumatu hinnangu. Laenu aluseks võetakse kahest hinnangust madalam.

         Vähemalt kord aastas annab üks hindaja omandile uue hinnangu. Laenude puhul, mis ei ole suuremad kui 1 miljon eurot või 5% krediidiasutuse omavahenditest, annab üks hindaja omandi väärtusele uue hinnangu vähemalt kord kolme aasta jooksul;

(b)     50% omandi turuväärtusest või 60% hüpoteegi väärtusest, olenevalt sellest, kumb on madalam, neis liikmesriikides, kus seaduste või rakendusaktidega on hüpoteegi väärtuse hindamiseks sätestatud ranged kriteeriumid.

         Hüpoteegi väärtus tähendab omandi väärtust, mille on kindlaks määranud hindaja, kes annab aruka hinnangu omandi tulevasele turustatavusele, võttes arvesse omandi pikaajalisi püsivaid omadusi, tavapäraseid ja kohalikke turutingimusi, omandi praegust kasutamist ja võimalikke alternatiivseid kasutusviise. Hüpoteegi väärtuse hindamisel ei võeta arvesse spekulatiivseid tegureid. Hüpoteegi väärtus vormistatakse arusaadavalt ja selgelt.

         Hüpoteegi väärtust ja eriti selle aluseks olevaid eeldusi asjaomase turu arengu kohta hinnatakse uuesti vähemalt iga kolme aasta tagant või siis, kui turul toimub rohkem kui 10% langus.

            Nii punktis a kui ka punktis b tähendab turuväärtus hinda, millega huvitatud müüja saaks maad ja ehitisi sõltumatule ostjale hindamiskuupäeval lepingu alusel müüa, kui eeldada, et see vara on avalikult turul, et turuolukord võimaldab korrapärast võõrandamist ning et müügiläbirääkimisteks on olemas omandi laadi arvestades normaalne aeg;

(ii)        100% riskikaalu kohaldatakse selle laenu osa suhtes, mis ületab alalõikes i sätestatud piirmäärad;

(iii)       Omanik peab kõnealust vara kasutama või seda välja üürima.

Esimene alalõige ei takista nende liikmesriikide, mille territooriumil kohaldatakse kõrgemat riskikaalu, pädevaid asutusi eespool kindlaksmääratud tingimustel kohaldamast 50% riskikaalu nimetatud liiki laenutehingute suhtes 50% riskikaalu lubavate liikmesriikide territooriumil.

Liikmesriikide pädevad asutused võivad anda oma krediidiasutustele loa kohaldada 50% riskikaalu 21. juuliks 2000 tagasimaksmata laenude suhtes, kui käesolevas lõikes sätestatud tingimused on täidetud. Sellisel juhul hinnatakse omandi väärtust vastavalt eespool sätestatud kriteeriumidele hiljemalt 21. juulil 2003.

Enne 31. detsembrit 2006 antud laenude puhul kehtib 50% riskikaal kuni nende tagasimaksmistähtajani, kui krediidiasutus on seotud lepinguliste kohustustega.

Kuni 31. detsembrini 2006 võivad liikmesriigi pädevad asutused anda oma krediidiasutustele loa kohaldada 50% riskikaalu ka laenude osade suhtes, mis on asjaomaseid asutusi rahuldaval viisil täielikult tagatud Soome 1991. aasta elamuühinguseaduse või hilisemate vastavate õigusaktide kohaselt tegutsevate Soome elamuühingute osadega, kui käesolevas lõikes sätestatud tingimused on täidetud.

Liikmesriigid teatavad komisjonile, kuidas nad käesoleva lõike sätteid kasutavad.

2. Liikmesriigid võivad kohaldada 50% riskikaalu kinnisvaraliisingute puhul, mis on sõlmitud enne 31. detsembrit 2006 peakontoriga samas riigis paikneva äriotstarbelise vara suhtes ja mida reguleerivate õigusaktide kohaselt on liisinguandja renditud vara täieõiguslik omanik senikaua, kuni rentnik ei ole kasutanud oma väljaostuõigust. Liikmesriigid teatavad komisjonile, kuidas nad käesoleva lõike sätteid kasutavad.

3. Artikli 43 lõige 3 ei mõjuta selliste kahepoolsete uuendamislepingute tunnustamist pädevate asutuste poolt, mis on sõlmitud:

– Belgia puhul enne 23. aprilli 1996,

– Taani puhul enne 1. juunit 1996,

– Saksamaa puhul enne 30. oktoobrit 1996,

– Kreeka puhul enne 27. märtsi 1997,

– Hispaania puhul enne 7. jaanuari 1997,

– Prantsusmaa puhul enne 30. maid 1996,

– Iirimaa puhul enne 27. juunit 1996,

– Itaalia puhul enne 30. juulit 1996,

– Luksemburgi puhul enne 29. maid 1996,

– Madalmaade puhul enne 1. jaanuari 1996,

– Austria puhul enne 30. detsembrit 1996,

– Portugali puhul enne 15. jaanuari 1997,

– Soome puhul enne 21. augustit 1996,

– Rootsi puhul enne 1. juunit 1996 ja

– Ühendkuningriigi puhul enne 30. aprilli 1996.

Artikkel 63

Artiklit 47 käsitlevad üleminekusätted

1. Krediidiasutus, kelle miinimumsuhtarv ei ole 1. jaanuariks 1991 saavutanud artikli 47 lõikega 1 ettenähtud 8% taset, peab järk-järgult sellele tasemele lähenema. Enne nimetatud eesmärgi saavutamist ei või lasta suhtarvul saavutatud tasemest madalamale langeda. Kõik kõikumised peaksid olema ajutised ja nende põhjustest tuleks teatada pädevatele asutustele.

ê2000/12/EÜ artikli 62 lõiked 2 ja 3 (kohandatud)

2. Alates 1. jaanuarist 1993 võivad liikmesriigid kuni viieks aastaks määrata direktiivi 85/611/EMÜ artikli 22 lõikes 4 määratletud võlakirjadele 10% kaalu ja kohaldada seda krediidiasutuste suhtes, kui nad peavad seda vajalikuks tõsiste häirete vältimiseks oma turgude toimimises. Sellistest eranditest teatakse komisjonile.

3. Artikli 47 lõiget 1 ei kohaldata Kreeka Põllumajanduspanga suhtes kuni seitsme aasta jooksul alates 1. jaanuarist 1993. Viimane peab siiski järk-järgult lähenema artikli 47 lõikega 1 ettenähtud tasemele lõikes 1 kirjeldatud viisil.

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

è1 2004/xx/EÜ artikli 3 lõige13

Artikkel 64

Artiklit 49 käsitlevad üleminekusätted

1. Kui 5. veebruariks 1993 on krediidiasutus võtnud enda kanda riski või riske, mis ületavad artiklis 49 sätestatud suure riskide kontsentreerumise piirmäära, nõuavad pädevad asutused, et asjaomane krediidiasutus astuks samme sellise riski või selliste riskide viimiseks artiklis 49 sätestatud piiridesse.

2. Sellise riski või riskide viimiseks lubatud piiridesse töötatakse välja kord, mis võetakse vastu ja rakendatakse tähtaja jooksul, mis on pädevate asutuste arvates kooskõlas hea juhtimistava ja ausa konkurentsi põhimõtetega. Pädevad asutused teatavad komisjonile ja è1Euroopa panganduskomiteele ç vastuvõetud üldise korra ajakava.

3. Krediidiasutus ei tohi võtta mingeid meetmeid, mille tagajärjel lõikes 1 osutatud riskid ületaksid taseme, mis neil oli 5. veebruaril 1993.

4. Lõike 2 alusel kohaldatav tähtaeg lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2001. aastal. Pikema tähtajaga riskid, mille puhul laenu andev asutus on seotud lepinguliste kohustustega, võivad jääda kehtima kuni nende tähtaja lõppemiseni.

ê2000/12/EÜ artikli 64 lõiked 5 – 7 (uus)

è1 2004/xx/EÜ artikli 3 lõige13

5. Kuni 31. detsembrini 1998 võivad liikmesriigid artikli 49 lõikes 1 nimetatud piirmäära tõsta 40%-ni ja artikli 49 lõikes 2 nimetatud ülempiiri 30%-ni. Sellisel juhul ja vastavalt lõigetele 1-4 lõpeb tähtaeg kõnealuse tähtaja lõpus kehtivate riskide artiklis 49 sätestatud piiridesse viimiseks 31. detsembril 2001.

6. Juhul kui krediidiasutuste omavahendid ei ole suuremad kui 7 miljonit eurot, võivad liikmesriigid ainult selliste krediidiasutuste puhul pikendada lõikes 5 sätestatud tähtaega viie aasta võrra. Liikmesriigid, kes kasutavad käesolevas lõikes sätestatud võimalust, astuvad samme konkurentsi kahjustamise vältimiseks ning teatavad sellest komisjonile ja è1 Euroopa panganduskomiteele ç.

7. Lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel võib riski pidada suureks riskide kontsentreerumiseks, kui riski väärtus võrdub 15%-ga omavahenditest või ületab selle.

ê2000/12/EÜ artikli 64 lõige 8 (kohandatud)

8. Kuni 31. detsembrini 2001 võivad liikmesriigid kasutada vähemalt kaks korda aastas määratud sageduse asemel artikli 48 lõike 2 teises taandes nimetatud suurtest riskide kontsentreerumistest teatamise sagedust.

ê2000/12/EÜ artikli 64 lõige 9

9. Liikmesriigid võivad täielikult või osaliselt loobuda artikli 49 lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisest krediidiasutuse riskide suhtes, milleks on artikli 62 lõikes 1 määratletud ja enne 1. jaanuari 2002 võetud hüpoteeklaenud või artikli 62 lõikes 2 määratletud kinnisvaraliisingud, mis on võetud enne 1. jaanuari 2002, mõlemal juhul kuni 50% ulatuses asjaomase vara väärtusest.

Samamoodi käsitletakse laene, mis on pädevaid asutusi rahuldaval moel täielikult tagatud esimeses lõigus nimetatud hüpoteeklaenudega samalaadsete Soome 1991. aasta elamuühinguseaduse või hilisemate vastavate õigusaktide kohaselt tegutsevate Soome elamuühingute osadega.

ê2000/12/EÜ artikkel 65 (kohandatud)

Artikkel 65

Artiklit 51 käsitlevad üleminekusätted

Krediidiasutustel, mis 1. jaanuaril 1993 ületasid artikli 51 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirmäärasid, on nimetatud piirmäärade saavutamiseks aega kuni 1. jaanuarini 2003.

òuus

Artikkel 152

1.         Nende krediidiasutuste omavahendite määr, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid vastavalt artiklitele 84–89 või kes kasutavad operatsiooniriski määramiseks kapitalinõuete arvutamisel artiklis 105 sätestatud täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit, peab artiklis 157 täpsustatud ajavahemikule järgneva esimese, teise ja kolmanda kaheteistkuulise ajavahemiku jooksul olema pidevalt vähemalt võrdne lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud summadega.

2.         Lõikes 1 nimetatud esimese kaheteistkuulise ajavahemiku jooksul peab omavahendite summa olema 95% sellest omavahendite miinimumsummast, mida krediidiasutuselt nõutakse kõnealuse ajavahemiku jooksul tulenevalt direktiivi 93/6/EÜ artiklist 4, nii nagu kõnealune direktiiv ja direktiiv 2000/12/EÜ kehtisid enne käesoleva direktiivi artiklis 157 nimetatud kuupäeva.

3.         Lõikes 1 nimetatud teise kaheteistkuulise ajavahemiku jooksul peab omavahendite summa olema 90% sellest omavahendite miinimumsummast, mida krediidiasutuselt nõutakse kõnealuse ajavahemiku jooksul tulenevalt direktiivi 93/6/EÜ artiklist 4, nii nagu kõnealune direktiiv ja direktiiv 2000/12/EÜ kehtisid enne käesoleva direktiivi artiklis 157 nimetatud kuupäeva.

4.         Lõikes 1 nimetatud kolmanda kaheteistkuulise ajavahemiku jooksul peab omavahendite summa olema 80% sellest omavahendite miinimumsummast, mida krediidiasutuselt nõutakse kõnealuse ajavahemiku jooksul tulenevalt direktiivi 93/6/EÜ artiklist 4, nii nagu kõnealune direktiiv ja direktiiv 2000/12/EÜ kehtisid enne käesoleva direktiivi artiklis 157 nimetatud kuupäeva.

5.         Lõigete 1–4 tingimuste täitmisel võetakse aluseks omavahendite summad, mida on korrigeeritud, et võtta arvesse direktiivile 2000/12/EÜ ja direktiivile 93/6/EÜ, nii nagu kõnealused direktiivid kehtisid enne käesoleva direktiivi artiklis 157 nimetatud kuupäeva, ja käesolevale direktiivile vastava omavahendite arvutamise erinevusi, mis tulenevad oodatava ja ettenägematu kahju erinevast käsitlusviisist vastavalt käesoleva direktiivi artiklitele 84–89.

6.         Käesoleva artikli lõigete 1–5 kohaldamisel kohaldatakse artikleid 68–73.

7.         Krediidiasutused võivad kuni 31. detsembrini 2007 asendada V jaotise 2. peatüki 3. jao 1. alajaos sätestatud standardmeetodit käsitlevad artiklid direktiivi 2000/12/EÜ artiklitega 42–46, nii nagu need artiklid kehtisid enne artiklis 157 nimetatud kuupäeva.

8.         Kui kasutatakse lõikes 7 sätestatud võimalust, kohaldatakse direktiivi 2000/12/EÜ sätete suhtes järgmisi tingimusi:

(a)     kõnealuse direktiivi artiklite 42–46 sätteid kohaldatakse nii, nagu need kehtisid enne artiklis 157 nimetatud kuupäeva;

(b)     kõnealuse direktiivi artikli 42 lõikes 1 nimetatud “riskiga korrigeeritud väärtus” tähendab “riskiga kaalutud riskipositsiooni väärtust”;

(c)     kõnealuse direktiivi artikli 42 lõikes 2 sätestatud arvutusmeetodi kasutamisel saadud arve loetakse riskiga kaalutud varadeks;

(d)     kõnealuse direktiivi II lisas esitatud täisriskiga kirjete nimekirja lisatakse ka krediididerivatiivid;

(e)     kõnealuse direktiivi artikli 43 lõikes 3 esitatud käsitlusviisi kohaldatakse kõnealuse direktiivi IV lisas loetletud tuletisinstrumentide suhtes, sõltumata sellest, kas tegemist on bilansiliste või bilansiväliste kirjetega, ja kõnealuses lisas sätestatud käsitlusviisi tulemusel saadud arve loetakse riskiga kaalutud varadeks.

9.         Kui kasutatakse lõikes 7 sätestatud võimalust, kohaldatakse selliste riskipositsioonide käsitlemise suhtes, mille puhul kasutatakse standardmeetodit, järgmisi tingimusi:

(a)     krediidiriski maandamise arvessevõtmist käsitlevaid V jaotise 2. peatüki 3. jao 3. alajao sätteid ei kohaldata;

(b)     pädevad asutused ei pea kohaldama väärtpaberistamise käsitlusviise käsitlevaid V jaotise 2. peatüki 3. jao 4. alajao sätteid;

(b)     järgmisi avalikustamiskohustust käsitlevaid XII lisa sätteid ei kohaldata:

(i)      2. osa lõike 4 punkt b,

(ii)     2. osa lõige 6,

(iii)    2. osa lõige 10.

10.       Kui kasutatakse lõikes 7 sätestatud võimalust, vähendatakse artikli 75 punktile e vastavat operatsiooniriski katvat kapitalinõuet protsendi võrra, mis vastab krediidiasutuse nende riskipositsioonide väärtuse, mille puhul riskiga kaalutud varasid arvutatakse vastavalt lõikes 7 nimetatud võimalusele, ja riskipositsioonide koguväärtuse vahelisele suhtele.

11.       Kui krediidiasutus arvutab riskiga kaalutud varasid kõikide oma riskipositsioonide puhul vastavalt lõikes 7 sätestatud võimalusele, võib kohaldada direktiivi 2000/12/EÜ suurt riskide kontsentreerumist käsitlevaid artikleid 48–50, nii nagu need kehtisid enne artiklis 157 nimetatud kuupäeva.

12.         Kui kasutatakse lõikes 7 sätestatud võimalust, käsitatakse viiteid käesoleva direktiivi artiklitele 46–52 viidetena direktiivi 2000/12/EÜ artiklitele 42–46, nii nagu need kehtisid enne artiklis 157 nimetatud kuupäeva.

Artikkel 153

Selliste riskipositsioonide riskiga kaalutud varade arvutamisel, mis on seotud kinnisvaraliisingutega, mille objektiks on pädevate asutuste territooriumil asuvad kontorid või muud äripinnad ja mis vastavad VI lisa 1. osa lõikes 51 sätestatud kriteeriumidele, võivad pädevad asutused kuni 31. detsembrini 2012 lubada 50% riskikaalu kohaldamist ilma VI lisa 1. osa lõigete 55 ja 56 kohaldamiseta.

Määratledes VI lisa kohaldamisel tähtajaks tasumata laenu tagatud osa, võivad pädevad asutused kuni 31. detsembrini 2010 aktsepteerida muid kui artiklite 90–93 kohaselt aktsepteeritud tagatisi.

Artikkel 154

1.           Artikli 84 lõigete 3 ja 4 tingimusi kohaldatakse alates 31. detsembrist 2009.

2.           Kuni 31. detsembrini 2010 ei või riskipositsiooni kaalutud keskmine LGD olla madalam kui 10% ühegi eluasemena kasutatava kinnisvaraga tagatud jaenõude puhul, millel puudub keskvalitsuse garantii.

3.           Liikmesriikide pädevad asutused võivad kuni 31. detsembrini 2017 vabastada teatavad 31. detsembril 2007 hoitavad omakapitaliinvesteeringud IRB meetodile vastavast kohtlemisest.

Positsiooniks, mille suhtes vabastust kohaldatakse, loetakse osade arvu kõnealusel kuupäeval, millele lisanduvad täiendavad osad, mille omandiõigus tuleneb otseselt nende osaluste omamisest, juhul kui need ei suurenda omandiõiguse protsenti investeerimisühingus.

Kui osaluse omandamine suurendab konkreetse osaluse omandiõiguse protsenti, kõnealust protsenti ületava osa suhtes vabastust ei kohaldata. Samuti ei kohaldata vabastust osaluste suhtes, mille suhtes algselt vabastust kohaldati, kuid mida on müüdud ja seejärel tagasi ostetud.

Kõnealuse üleminekusätte kohaldamisalasse kuuluvate omakapitali investeeringute suhtes kehtivad V jaotise 2. peatüki 3. osa 1. alaosa kohaselt arvutatud kapitalinõuded.

4.           Äriühingutele esitatavate nõuete puhul võivad liikmesriikide pädevad asutused kuni 31. detsembrini 2011 määrata tähtaja ületanud päevade arvu, millest kõik nende jurisdiktsiooni kuuluvad krediidiasutused peavad kõnealuses liikmesriigis asuvate vastaspooltega seotud riskipositsioonide puhul vastavalt VII lisa 4. osa lõikes 44 sätestatud maksejõuetuse definitsioonile kinni pidama. Kõnealune päevade arv on vähemalt 90 ja vastavalt kohalikele tingimustele võib seda suurendada kuni 180ni. Teiste liikmesriikide territooriumidel asuvate vastaspooltega seotud riskipositsioonide puhul ei või pädevate asutuste kehtestatud tähtaja ületanud päevade arv ületada arvu, mille on kehtestanud asjaomase liikmesriigi pädev asutus.

5.           VII lisa 4. osa lõikes 66 nimetatud vaatlusperioodi puhul võivad liikmesriigid lubada krediidiasutustel, kellel ei ole lubatud kasutada LGD või ümberhindamistegurite sisehinnanguid, kasutada IRB meetodi rakendamisel kaheaastast ajavahemikku hõlmavaid asjaomaseid andmeid, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2007. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra kuni 31. detsembrini 2010.

6.           VII lisa 4. osa lõigetes 71, 85 ja 94 nimetatud vaatlusperioodi puhul võivad liikmesriigid lubada krediidiasutustel kasutada IRB meetodi rakendamisel kaheaastast ajavahemikku hõlmavaid asjaomaseid andmeid, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2007. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra kuni 31. detsembrini 2010.

Artikkel 155

Liikmesriigid võivad kuni 31. detsembrini 2012 kohaldada 15% protsendimäära nende krediidiasutuste kaubanduse ja finantshalduse ärivaldkonna suhtes, mille kaubanduse ja finantshalduse ärivaldkonna oluline indikaator on vähemalt 50% kõikide selle ärivaldkondade oluliste indikaatorite kogusummast vastavalt X lisa 2. osa lõigetele 1–8.

ê2000/12/EÜ

2. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

òuus

Artikkel 156

Komisjon kontrollib Euroopa Keskpanga seisukohti arvesse võttes korrapäraselt, kas käesoleval direktiivil tervikuna ja direktiivil [93/6/EÜ] on märkimisväärne mõju majandustsüklile, ja otsustab kontrolli tulemuste põhjal, kas võimalikud korrigeerivad meetmed on põhjendatud.

Selle analüüsi põhjal ja võttes arvesse Euroopa Keskpanga seisukohti, koostab komisjon iga kahe aasta järel aruande ja esitab selle koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 157

1.         Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artiklite 4, 22, 57, 61, 62, 63, 64, 66, 68–106, 108, 110–115, 117–119, 123–127, 129–132, 133, 136, 144–149, 152–155 ja II, III, V–XII lisa järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2004. Seejärel edastavad nad komisjonile kõnealuste sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.

Olenemata lõikest 2, hakatakse kõnealuseid sätteid kohaldama alates 31. detsembrist 2006.

Liikmesriigid viitavad neid sätteid vastu võttes käesolevale direktiivile või lisavad niisuguse viite nende ametlikul avaldamisel. Samuti peavad liikmesriigid lisama märkuse, et kehtivates õigusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivi(de)le käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Liikmesriigid otsustavad selliste viidete tegemist ja kõnealuse märkuse sõnastust käsitlevad üksikasjad.

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud peamiste siseriiklike õigusaktide tekstid.

2.         Liikmesriigid hakkavad artikli 87 lõike 9 ja artikli 105 järgmiseks vajalikke õigusnorme kohaldama hiljemalt ja mitte varem kui 31. detsembril 2007.

ê2000/12/EÜ artikkel 66 (kohandatud)

Artikkel 66

Komisjoni teavitamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud peamiste õigus- ja haldusnormide Ö siseriiklike õigusaktide Õ tekstid.

ê2000/12/EÜ artikkel 67 (kohandatud)

Artikkel 158

1. Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks direktiivid 73/183/EMÜ, 77/780/EMÜ, 89/299/EMÜ, 89/646/EMÜ, 89/647/EMÜ, 92/30/EMÜ ja 92/121/EMÜ, Ö Direktiiv 2000/12/EÜ, mida on Õ viimati muudetud V Ö XV Õ lisa A osas nimetatud direktiividega, Ö tunnistatakse kehtetuks, Õ ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V Ö XV Õ lisa B osas loetletud kõnealuste direktiivide ülevõtmistähtaegadega.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt VI Ö XVI Õ lisa vastavustabelile.

ê2000/12/EÜ artikkel 68 (kohandatud)

Artikkel 159

Rakendamine

Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Ö Liidu Õ Teatajas.

ê2000/12/EÜ artikkel 69 (kohandatud)

Artikkel 160

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

                                                                       Euroopa Parlamendi nimel

                                                                       president

                                                                      

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

                                                                      

ê2000/12/EÜ

I LISA

VASTASTIKKU TUNNUSTATAVATE TEGEVUSTE LOETELU

1. Hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine

2. Laenutehingud, sealhulgas: tarbijakrediit, hüpoteeklaen, regressiõigusega või -õiguseta faktooring, äritehingute finantseerimine (sealhulgas maksekohustuste ost).[33]

3. Finantseerimisliising

4. Arveldustehingud

5. Maksevahendite (nt krediitkaardid, reisitšekid ja pangavekslid) väljaandmine ja haldamine

6. Tagatis- ja garantiitehingud

7. Tehingud nii enda arvel kui ka klientide nimel:

(a)        rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid jne);

(b)        välisvaluutaga;

(c)        finantsfutuuride ja -optsioonidega;

(d)       vahetuskursi- ja intressiinstrumentidega;

(e)        vabalt kaubeldavate väärtpaberitega.

8. Osalemine väärtpaberite emiteerimisel ja sellega seotud teenuste pakkumine

9. Ettevõtjate nõustamine kapitali struktuuri ja tööstusstrateegiat puudutavates ja muudes seonduvates küsimustes ning ettevõtjate ühinemise ja ostmisega seotud nõustamine ja teenused

10. Rahamaakleri tegevus

11. Vara valitsemine

12. Väärtpaberite hoidmine

13. Krediidiinfo teenuste osutamine

14. Depootehingud

ê2004/39/EÜ artikkel 68 (kohandatud)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta Ddirektiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta[34] I lisa A ja B jaos ettenähtud teenuste ja tegevuste suhtes kehtib kõnealuse direktiivi kohane vastastikune tunnustamine, kui viidatakse kõnealuse direktiivi I lisa C jaos ettenähtud finantsinstrumentidele.

ê2000/12/EÜ

II LISA

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

ðuus

BILANSIVÄLISTE KIRJETE LIIGITUS

Täisrisk

– Krediiti asendavad tagatised,

– ð krediididerivatiivid ï

– aktseptid,

– üleandepealdised teise krediidiasutuse nimeta vekslitel,

– regressiõigusega tehingud,

– krediiti asendavad tühistamatud valmisolekuakreditiivid,

– tähtpäevaostutehingute alusel ostetud varad,

– tuleviku hoiustamistehingud,

– osaliselt makstud aktsiate ja osade ning väärtpaberite maksmata osa,

– ð direktiivi 86/635/EMÜ artikli 12 lõigetes 3 ja 5 määratletud varade müügi- ja tagasiostutehingud, ï

– muud täisriskiga kirjed.

Keskmine risk

– Väljastatud ja kinnitatud dokumentaalmaksed (vt ka keskmine/madal risk),

– tagatised ja hüvitised (sealhulgas pakkumis-, täitmis-, tolli- ja maksutagatised) ning krediiti mitteasendavad tagatised,

– direktiivi 86/635/EMÜ artikli 12 lõigetes 3 ja 5 määratletud varade müügi- ja tagasiostulepingud,

– krediiti mitteasendavad tühistamatud valmisolekuakreditiivid,

– kasutamata laenuvõimalused (laenuandmist, väärtpaberite ostu, tagatiste andmist või aktseptimisvõimalusi käsitlevad lepingud) esialgse tähtajaga rohkem kui üks aasta,

– võlakirja emissiooniteenused (NIF) ja uueneva käenduse süsteemid (RUF),

– muud keskmise riskiga kirjed ð , millest on komisjonile teatatud. ï

Keskmine/madal risk

– Dokumentaalmaksed, kus saadetis on tagatiseks, ja muud automaatselt likvideeruvad tehingud,

– ð kasutamata laenuvõimalused (laenuandmist, väärtpaberite ostu, tagatiste andmist või aktseptimisvõimalusi käsitlevad lepingud) esialgse tähtajaga rohkem kui üks aasta, mida ei või tingimusteta ja etteteatamiseta tühistada või mida ei või laenuvõtja krediidikõlblikkuse halvenemise tõttu automaatselt tühistada, ï

– muud keskmise/madala riskiga kirjed ð , millest on komisjonile teatatud. ï

Madal risk:

– kasutamata laenuvõimalused (laenuandmist, väärtpaberite ostu, tagatiste andmist või aktseptimisvõimalusi käsitlevad lepingud) esialgse tähtajaga rohkem kui üks aasta või mille võib igal ajal tingimusteta ja etteteatamata tühistada, ð Kasutamata laenuvõimalused (laenuandmist, väärtpaberite ostu, tagatiste andmist või aktseptimisvõimalusi käsitlevad lepingud), mille võib igal ajal tingimusteta ja etteteatamata tühistada või mida võib laenuvõtja krediidikõlblikkuse halvenemise tõttu automaatselt tühistada. ï ð Jaekrediidiliine võib pidada tingimusteta tühistatavaks, kui tingimused võimaldavad krediidiasutusel neid tühistada sellises ulatuses, mis on lubatud tarbijakaitsealaste ja nendega seonduvate õigusaktidega; ï

– muud madala riskiga kirjed ð , millest on komisjonile teatatud. ï

Liikmesriigid kohustuvad teatama komisjonile niipea, kui nad on kokku leppinud uue bilansivälise kirje arvamises mis tahes riskiklassi viimasesse taandesse. Sellised kirjed liigitatakse ühenduse tasandil lõplikult, kui artiklis 59 sätestatud menetlus on lõppenud.

ê2000/12/EÜ

III LISA

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

ðuus

BILANSIVÄLISTE KIRJETE ð TULETISINSTRUMENTIDE ï KÄSITLEMINE

1. MEETODI VALIK

Pädevate asutuste nõusolekul võivad krediidiasutused IV lisa punktides 1 ja 2 loetletud lepingutega seotud riskide mõõtmiseks ð lepingute riskipositsioonide väärtuse määramiseks ï valida ühe allpool Ö käesolevas lisas Õ sätestatud meetoditest. Krediidiasutused, mis peavad vastama direktiivi 93/6/EMÜ[35] artikli 6 lõikele 1 Ö 33 lõigetele 1 ja 2 Õ , peavad kasutama allpool Ö käesolevas lisas Õ ettenähtud 1. meetodit 1. IV lisa punktis 3 loetletud lepingutega seotud riskide mõõtmiseks ð lepingute riskipositsioonide väärtuse määramiseks ï peavad kõik krediidiasutused kasutama allpool Ö käesolevas lisas Õ sätestatud ettenähtud 1. meetodit 1.

òuus

Tunnustatud börsidel kaubeldavad lepingud ja välisvääringute lepingud (välja arvatud kulda käsitlevad lepingud), mille esialgne lõpptähtaeg on 14 kalendripäeva või vähem, on vabastatud käesolevas lisas esitatud meetodite kohaldamisest ja neile määratakse riskipositsiooni väärtus null.

Pädevad asutused võivad vabastada käesolevas lisas sätestatud meetodite kohaldamisest sellised arvelduskojas tasaarveldatud börsivälised lepingud, mille puhul arvelduskoda on juriidiline lepingupartner ja kõik osalejad tagavad iga päev täies mahus riskipositsiooni, mille nad arvelduskojale tekitavad, pakkudes seega kaitset nii olemasoleva kui ka tulevikus tekkida võiva riskipositsiooni osas, ja määrata nende riskipositsiooni väärtuseks null.

Seatud tagatis peab:

(a)     saama 0% riskikaalu või

(b)     olema laenu andvasse asutusse paigutatud rahaline hoius või

(c)     olema hoiusesertifikaat või muu samalaadne vahend, mille kõnealune asutus on välja lasknud ja mis on talle hoiule antud.

Pädevad asutused peavad olema veendunud, et arvelduskoja riskipositsioonide kogunemise oht seatud tagatiste turuväärtusest suuremas mahus on välistatud.

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

2. MEETODID

1. meetod: turuväärtuse meetod

Etapp a:           lepingute kehtiva turuväärtuse kindlaksmääramisega saadakse kõikide positiivse turuväärtusega lepingute asendamise maksumus.

Etapp b:           võimaliku edaspidise Ö krediidiriskile avatud positsiooni Õ krediidiriski[36] määramiseks korrutatakse põhisummade nimiväärtused või alusvara väärtused järgmiste Ö tabelis 1 esitatud Õ protsendimääradega, Ö välja arvatud ühe vääringu ujuvate intressimäärade vahetuslepingud, mille puhul arvutatakse üksnes kehtiva lepingu asendushind Õ :

TABEL 1[37][38]

Järelejäänud tähtaeg[39] || Intressimäärade lepingud || Valuutakursside ja kullaga seotud lepingud || Väärtpaberitega seotud lepingud || Väärismetallidega (v.a kuld) seotud lepingud || Muude kaupadega (v.a väärismetallid) seotud lepingud

Kuni üks aasta || 0% || 1% || 6% || 7% || 10%

Üks aasta kuni viis aastat || 0,5% || 5% || 8% || 7% || 12%

Rohkem kui viis aastat || 1,5% || 7,5% || 10% || 8% || 15%

Tulevikus tekkida võiva riski Ö riskipositsiooni Õ arvutamiseks vastavalt etapile b võivad pädevad asutused lubada krediidiasutustel kuni 31. detsembrini 2006 kohaldada tabelis 1 ettenähtud protsendimäärade asemel järgmisi protsendimäärasid tingimusel, et krediidiasutused kasutavad IV lisa punktides 3.b ja 3.c määratletud lepingute puhul direktiivi 93/6/EMÜ artiklis 11a sätestatud võimalust:

TABEL 1a

Järelejäänud tähtaeg || Väärismetallid (v.a kuld) || Mitteväärismetallid || Põllumajandustooted (kulukaubad) || Muu, sh energiatooted

Kuni üks aasta || 2% || 2,5% || 3% || 4%

Üks aasta kuni viis aastat || 5% || 4% || 5% || 6%

Rohkem kui viis aastat || 7,5% || 8% || 9% || 10%

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

Etapp c:           kehtiva lepingu asendamise kulu ja võimaliku edaspidise krediidiriski Ö krediidiriskile avatud positsiooni Õ summa korrutatakse asjaomastele vastaspooltele artiklis 43 määratud riskikaaludega Ö moodustab riskipositsiooni väärtuse Õ .

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

2. meetod: riski Ö riskipositsiooni Õ arvestamise lihtsustatud meetod

Etapp a:           iga vahendi põhisumma nimiväärtus korrutatakse järgmiste Ö tabelis 2 esitatud Õ protsendimääradega:

TABEL 2

Esialgne tähtaeg[40] || Intressimäärade lepingud || Valuutakursside ja kullaga seotud lepingud

Kuni üks aasta || 0,5% || 2%

Rohkem kui üks aasta, kuid mitte üle kahe aasta || 1% || 5%

Lisa iga järgmise aasta eest || 1% || 3%

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

ðuus

Etapp b:           sel viisil saadud esialgne Ö riskipositsioon Õ risk korrutatakse asjaomastele vastaspooltele artiklis 43 määratud riskikaaludega ð moodustab riskipositsiooni väärtuse ï .

1. ja 2. meetodi puhul peavad pädevad asutused tagama, et arvessevõetav nominaalsumma on lepingust tuleneva riski adekvaatne kriteerium. Näiteks kui lepinguga nähakse ette rahavoogude mitmekordistumine, tuleb nominaalsummat korrigeerida, et võtta arvesse mitmekordistumise mõju kõnealuse lepingu riskistruktuurile.

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

3. LEPINGUJÄRGNE TASAARVELDUS (UUENDUSLEPINGUD JA MUUD TASAARVELDUSKOKKULEPPED)

a) Tasaarvelduse liigid, mida pädevad asutused võivad tunnustada

Käesoleva punkti Ö jao Õ kohaldamisel tähendab «vastaspool» kõiki isikuid (sealhulgas füüsilisi isikuid), kes on pädevad sõlmima lepingujärgset tasaarvelduskokkulepet.

Pädevad asutused võivad riski vähendavateks pidada järgmisi lepingujärgse tasaarvelduse liike:

(i)           krediidiasutuse ja tema vastaspoole vahel sõlmitud kahepoolsed uuenduslepingud, mille alusel vastastikused nõuded ja kohustused ühendatakse automaatselt nii, et uuendamise tagajärjel fikseeritakse iga uuendamisega üks ühtne netosumma ja luuakse seega üks uus juriidiliselt siduv leping, mis lõpetab varasemad lepingud;

(ii)          muud kahepoolsed kokkulepped krediidiasutuse ja tema vastaspoole vahel.

b) Tunnustamise tingimused

Pädevad asutused võivad lepingujärgset tasaarveldust pidada riski vähendavaks ainult järgmistel tingimustel:

(i)           krediidiasutusel peab vastaspoolega olema lepingujärgne tasaarvelduskokkulepe, mille tulemusel tekib üks ühtne juriidiline kohustus, mis katab kõik hõlmatud tehingud selliselt, et kui vastaspool ei tule oma kohustuste täitmisega toime maksmise katkestamise, pankroti, likvideerimise või muu sarnase asjaolu tõttu, oleks krediidiasutusel õigus saada või kohustus maksta ainult konkreetsete hõlmatud tehingute positiivse ja negatiivse turuväärtuse netosumma;

(ii)          krediidiasutus peab pädevatele asutustele edastama põhjendatud kirjalikud juriidilised seisukohad, mille põhjal asjaomased kohtud ja haldusasutused võivad vaidlustamise korral punktis i kirjeldatud juhtudel tõdeda, et krediidiasutuse nõuded ja kohustused piirduvad punktis i kirjeldatud netosummaga:

– selle õigusruumi seaduste alusel, kus vastaspool on asutatud, ja juhul, kui asjaga on seotud ettevõtja välisriigis paiknev filiaal, siis ka selle õigusruumi seaduste alusel, kus filiaal paikneb,

– nende seaduste alusel, mis reguleerivad konkreetseid hõlmatud tehinguid, ja

– nende seaduste alusel, mis reguleerivad lepingujärgseks tasaarvelduseks vajalikke mis tahes lepinguid või kokkuleppeid;

(iii)         krediidiasutusel peab olema kehtiv menetluskord tagamaks, et tema lepingujärgse tasaarvelduse õiguslikku kehtivust kontrollitakse pidevalt asjaomaste seaduste võimalikke muudatusi silmas pidades.

Pädevad asutused peavad olema veendunud, olles vajaduse korral selleks muude asjaomaste pädevate asutustega konsulteerinud, et lepingujärgne tasaarveldus on iga asjaomase õigusruumi seaduste kohaselt õiguslikult kehtiv. Kui mis tahes pädev asutus ei ole selles veendunud, ei käsitleta lepingujärgset tasaarvelduskokkulepet riski vähendavana kummagi lepingupartneri puhul.

Pädevad asutused võivad aktsepteerida lepingujärgse tasaarvelduse liikide kaupa koostatud põhjendatud juriidilisi seisukohti.

Riski vähendavana ei või käsitleda ühtegi lepingut, mille sätete kohaselt võib lepingust tulenevaid kohustusi täitev lepingupartner lepingulised kohustused täitmata jätnud vastaspoolele tasuda maksed osaliselt või neid üldse mitte tasuda, isegi juhul kui lepingulised kohustused täitmata jätnud pool on netovõlausaldaja («mittetäitmisklausel»).

Pädevad asutused võivad riski vähendavatena käsitada lepingujärgseid tasaarvelduskokkuleppeid, mis katavad valuutakursside lepinguid esialgse tähtajaga kuni 14 kalendripäeva, müüdud optsioone või muid samalaadseid bilansiväliseid kirjeid, mille suhtes käesolevat lisa ei kohaldata, sest nende krediidirisk on väheoluline või puudub hoopis. Kui sõltuvalt kõnealuste lepingute positiivsest või negatiivsest turuväärtusest võib nende hõlmamine teise tasaarvelduskokkuleppega põhjustada kapitalinõuete suurenemise või vähenemise, peavad pädevad asutused kohustama krediidiasutusi olema oma lähenemises järjepidevad.

c) Tunnustamise tagajärjed

i) Uuenduslepingud

Uuenduslepingutega fikseeritud ühtsed netosummad võidakse kaaluda asjaomaste brutosummade asemel. Seega võib 1. meetodit kasutades:

– Etapis a: kehtiva lepingu asendamise kulu ja

– Etapis b: põhisumma nimiväärtuse või alusvara väärtuse

saamiseks võtta arvesse uuenduslepingut. 2. meetodit kasutades võib etapis a põhisumma nimiväärtuse arvutamisel võtta arvesse uuenduslepingut; kohaldada tuleb tabelis 2 esitatud protsendimäärasid.

ii) Muud tasaarvelduskokkulepped

1. meetodit kasutades:

– etapis a tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud kehtivate lepingute asendamise kulu saamiseks võib võtta arvesse kokkuleppest tulenevat tegelikku oletatavat netoasenduskulu; kui tasaarvelduse tulemuseks on kehtiva lepingu asendamise netokulu arvutava krediidiasutuse netokohustus, arvestatakse kehtiva lepingu asendamise kuluks 0,

– etapis b võib kõigi tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud lepingute potentsiaalse tuleviku krediidiriski Ö krediidiriskile avatud positsiooni Õ tegurit vähendada järgmise võrrandi kohaselt: PCEred = 0.4 * PCEgross + 0.6 * NGR * PCEgross

kus:

— || PCEred || = || kõigi juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud teatava vastaspoolega sõlmitud lepingute potentsiaalse tuleviku krediidiriski Ö krediidiriskile avatud positsiooni Õ vähendatud tegur

— || PCEgross || = || kõigi juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud teatava vastaspoolega sõlmitud lepingute potentsiaalse tuleviku krediidiriski Ö krediidiriskile avatud positsiooni Õ tegurite summa, mille arvutamiseks korrutatakse kõnealuste lepingute põhisummade nimiväärtused tabelis 1 esitatud protsendimääradega

— || NGR || = || «neto-bruto suhtarv»: pädevate asutuste äranägemisel kas: (i)           eraldi arvutus: kõigi juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud teatava vastaspoolega sõlmitud lepingute asendamise netomaksumuse (lugeja) ja kõigi juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud kõnealuse vastaspoolega sõlmitud lepingute asendamise brutomaksumuse (nimetaja) jagatis või (ii)          kokkuarvutamine: juriidiliselt kehtivate tasaarvelduskokkulepetega hõlmatud lepinguid arvesse võttes kahepoolselt kõigi vastaspoolte osas arvutatud lepingu asendamise netokulude summa (lugeja) ja kõigi juriidiliselt kehtivate tasaarvelduskokkulepetega hõlmatud lepingute asendamise brutomaksumuse (nimetaja) jagatis.               Kui liikmesriigid lubavad krediidiasutusel meetodi valida, peavad nimetatud asutused valitud meetodit kasutama järjekindlalt.

Kui eespool esitatud valemi põhjal arvutatakse potentsiaalset tuleviku krediidiriski Ö krediidiriskile avatud positsiooni Õ, võib tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud täiesti sarnaseid lepinguid käsitleda ühe lepinguna, mille põhisumma nimiväärtus võrdub netotuludega. Täiesti sarnased lepingud on valuutakursside tähtpäevalepingud või samalaadsed lepingud, mille põhisumma nimiväärtus võrdub kassavooga, kui rahavoog saabub samal väärtuspäeval ja täielikult või osaliselt samas vääringus.

Kasutades 2. meetodit võib etapis a käsitleda:

– tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud täiesti sarnaseid lepinguid ühe lepinguna, mille põhisumma nimiväärtus võrdub netotuludega, põhisumma nimiväärtused korrutatakse tabelis 2 esitatud protsendimääradega,

– vähendada kõigi muude tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud lepingute puhul kohaldatavaid protsendimäärasid, nii nagu on osutatud tabelis 3:

TABEL 3

Esialgne tähtaeg[41] || Intressimäärade lepingud || Valuutakursside lepingud

Kuni üks aasta || 0,35% || 1,50%

Rohkem kui üks aasta, kuid mitte üle kahe aasta || 0,75% || 3,75%

Lisa iga järgmise aasta eest || 0,75% || 2,25%

ê2000/12/EÜ

IV LISA

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

ðuus

BILANSIVÄLISTE KIRJETE ð TULETISINSTRUMENTIDE ï LIIGID

ê2000/12/EÜ (kohandatud)

1. Intressimäärade lepingud:

(a)        ühe vääringu intressimäära vahetuslepingud;

(b)        baasvahetustehingud;

(c)        tähtpäevaintressiga lepingud;

(d)       intressimäärafutuurid;

(e)        ostetud intressimääraoptsioonid;

(f)        muud sarnased lepingud.

2. Valuutakursside lepingud ja kulda käsitlevad lepingud:

(a)        eri vääringute intressimäära vahetuslepingud;

(b)        valuutakursside tähtpäevalepingud;

(c)        valuutafutuurid;

(d)       ostetud valuutaoptsioonid;

(e)        muud sarnased lepingud;

(f)        punktides a-e nimetatud lepingute sarnased kulda käsitlevad lepingud.

3. Punktides 1.a-1.e ja 2.a-2.d nimetatud lepingute sarnased lepingud, mis on seotud muude baaskirjete ja indeksitega, mis käsitlevad:

(a)        aktsiaid;

(b)        väärismetalle (v.a kuld);

(c)        muid kaupu (v.a väärismetallid);

(d)       muud sarnased lepingud. Etapp b       võimaliku edaspidise krediidiriski[42] määramiseks korrutatakse põhisummade nimiväärtused või alusvara väärtused järgmiste protsendimääradega:

òuus

V–XII LISAD

[VÄLJAJÄTT]

XIII LISA

A OSA

KEHTETUKS TUNNISTATUD DIREKTIIVID JA NENDE HILISEMAD MUUDATUSED

(osutatud artiklis 158)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiv 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/28/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ,

ainult artikli 29 lõike 1 punktid a ja b, lõige 2, lõike 4 punktid a ja b, lõiked 5 ja 6, lõike 7 punktid a ja b, lõiked 8, 9 ja 10, artikli 29 lõige 11

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ,

ainult artikkel 68

Komisjoni 27. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/69/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ mitmepoolsete arengupankade määratluse osas (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ,

ainult artikkel 3

KEHTETUKS TUNNISTAMATA MUUDATUSED

2003. aasta ühinemisakt

B OSA

RAKENDUSTÄHTAJAD

(osutatud artiklis 158)

Direktiiv || || Rakendustähtaeg

Direktiiv 2000/12/EÜ || || -----

Direktiiv 2000/28/EÜ || || 27.4.2002

Direktiiv 2002/87/EÜ || || 11.8.2004

Direktiiv 2004/39/EÜ || || Ei ole veel teada

Direktiiv 2004/69/EÜ || || 30.6.2004

Direktiiv 2004/xx/EÜ || || Ei ole veel teada

ò uus

XIV LISA

VASTAVUSTABEL

Käesolev direktiiv || Direktiiv 2000/12/EÜ || Direktiiv 2000/28/EÜ || Direktiiv 2001/87/EÜ || Direktiiv 2004/69/EÜ || Direktiiv 2004/xx/EÜ

Artikkel 1 || Artikli 2 lõiked 1 ja 2 || || || ||

Artikli 2 lõige 1 || Artikli 2 lõige 3 Ühinemisakt || || || ||

Artikli 2 lõige 2 || Artikli 2 lõige 4 || || || ||

Artikkel 3 || Artikli 2 lõiked 5 ja 6 || || || ||

Artikli 3 lõike 1 viimane lause || || || || || Artikli 3 lõige 2

Artikli 4 lõike 1 punkt 1 || Artikli 1 lõige 1 || || || ||

Artikli 4 lõike 1 punktid 2-5 || || Artikli 1 lõiked 2-5 || || ||

Artikli 4 lõike 1 punktid 7–9 || || Artikli 1 lõiked 6-8 || || ||

Artikli 4 lõike 1 punkt 10 || || || Artikli 29 lõike 1 punkt a || ||

Artikli 4 lõike 1 punktid 11-14 || Artikli 1 lõiked 10, 12 ja 13 || || || ||

Artikli 4 lõike 1 punktid 21 ja 22 || || || Artikli 29 lõike 1 punkt b || ||

Artikli 4 lõike 1 punkt 23 || Artikli 1 lõige 23 || || || ||

Artikli 4 lõike 1 punktid 45–47 || Artikli 1 lõiked 25–27 || || || ||

Artikli 4 lõige 2 || Artikli 1 lõike 1 teine lõik || || || ||

Artikkel 5 || Artikkel 3 || || || ||

Artikkel 6 || Artikkel 4 || || || ||

Artikkel 7 || Artikkel 8 || || || ||

Artikkel 8 || Artikkel 9 || || || ||

Artikli 9 lõige 1 || Artikli 5 lõige 1 ja artikli 1 lõige 11 || || || ||

Artikli 9 lõige 2 || Artikli 5 lõige 2 || || || ||

Artikkel 10 || Artikli 5 lõiked 3 – 7 || || || ||

Artikkel 11 || Artikkel 6 || || || ||

Artikkel 12 || Artikkel 7 || || || ||

Artikkel 13 || Artikkel 10 || || || ||

Artikkel 14 || Artikkel 11 || || || ||

Artikli 15 lõige 1 || Artikkel 12 || || || ||

Artikli 15 lõiked 2 ja 3 || || || Artikkel 29 lõige 2 || ||

Artikkel 16 || Artikkel 13 || || || ||

Artikkel 17 || Artikkel 14 || || || ||

Artikkel 18 || Artikkel 15 || || || ||

Artikli 19 lõige 1 || Artikli 16 lõige 1 || || || ||

Artikli 19 lõige 2 || || || Artikkel 29 lõige 3 || ||

Artikkel 20 || Artikli 16 lõige 3 || || || ||

Artikkel 21 || Artikli 16 lõiked 4 – 6 || || || ||

Artikkel 22 || Artikkel 17 || || || ||

Artikkel 23 || Artikkel 18 || || || ||

Artikli 24 lõige 1 || Artikli 19 lõiked 1–3 || || || ||

Artikli 24 lõige 2 || Artikli 19 lõige 6 || || || ||

Artikli 24 lõige 3 || Artikli 19 lõige 4 || || || ||

Artikli 25 lõiked 1 – 3 || Artikli 20 lõige 1 – lõike 3 esimene ja teine lõik || || || ||

Artikli 25 lõige 3 || Artikli 19 lõige 5 || || || ||

Artikli 25 lõige 4 || Artikli 20 lõike 3 kolmas lõik || || || ||

Artikkel 26 || Artikli 20 lõiked 4 – 7 || || || ||

Artikkel 27 || Artikli 1 lõike 3 viimane lause || || || ||

Artikkel 28 || Artikkel 21 || || || ||

Artikkel 29 || Artikkel 22 || || || ||

Artikkel 30 || Artikli 22 lõiked 2 – 4 || || || ||

Artikkel 31 || Artikli 22 lõige 5 || || || ||

Artikkel 32 || Artikli 22 lõige 6 || || || ||

Artikkel 33 || Artikli 22 lõige 7 || || || ||

Artikkel 34 || Artikli 22 lõige 8 || || || ||

Artikkel 35 || Artikli 22 lõige 9 || || || ||

Artikkel 36 || Artikli 22 lõige 10 || || || ||

Artikkel 37 || Artikli 22 lõige 11 || || || ||

Artikkel 38 || Artikkel 24 || || || ||

Artikli 39 lõiked 1 ja 2 || Artikkel 25 || || || ||

Artikli 39 lõige 2 || || || || || Artikli 3 lõige 8

Artikkel 40 || Artikkel 26 || || || ||

Artikkel 41 || Artikkel 27 || || || ||

Artikkel 42 || Artikkel 28 || || || ||

Artikkel 43 || Artikkel 29 || || || ||

Artikkel 44 || Artikli 30 lõiked 1 – 3 || || || ||

Artikkel 45 || Artikli 30 lõige 4 || || || ||

Artikkel 46 || Artikli 30 lõige 3 || || || ||

Artikkel 47 || Artikli 30 lõige 5 || || || ||

Artikkel 48 || Artikli 30 lõiked 6 ja 7 || || || ||

Artikkel 49 || Artikli 30 lõige 8 || || || ||

Artikkel 50 || Artikli 30 lõike 9 esimene ja teine lõik || || || ||

Artikkel 51 || Artikli 30 lõike 9 kolmas lõik || || || ||

Artikkel 52 || Artikli 30 lõige 10 || || || ||

Artikkel 53 || Artikkel 31 || || || ||

Artikkel 54 || Artikkel 32 || || || ||

Artikkel 55 || Artikkel 33 || || || ||

Artikkel 56 || Artikli 34 lõige 1 || || || ||

Artikkel 57 || Artikli 34 lõike 2 esimene lõik Artikli 34 lõike 1 punkti 2 viimane lause || || Artikli 29 lõike 4 punkt a || ||

Artikkel 58 || || || Artikli 29 lõike 4 punkt a || ||

Artikkel 59 || || || Artikli 29 lõike 4 punkt b || ||

Artikkel 60 || || || Artikli 29 lõike 4 punkt b || ||

Artikkel 61 || Artikli 34 lõiked 3 ja 4 || || || ||

Artikkel 63 || Artikkel 35 || || || ||

Artikkel 64 || Artikkel 36 || || || ||

Artikkel 65 || Artikkel 37 || || || ||

Artikli 66 lõiked 1 ja 2 || Artikli 38 lõiked 1 ja 2 || || || ||

Artikkel 67 || Artikkel 39 || || || ||

Artikkel 73 || Artikli 52 lõige 3 || || || ||

Artikkel 106 || Artikli 1 lõige 24 || || || ||

Artikkel 107 || Artikli 1 lõike 1 kolmas lõik || || || ||

Artikkel 108 || Artikli 48 lõige 1 || || || ||

Artikkel 109 || Artikli 48 lõike 4 esimene lõik || || || ||

Artikkel 110 || Artikli 48 lõige 2 – lõike 4 teine lõik || || || ||

Artikkel 111 || Artikli 49 lõiked 1 - 5 || || || ||

Artikli 113 lõiked 1 – 3 || Artikli 49 lõiked 4, 6 ja 7 || || || ||

Artikli 115 lõiked 1 ja 2 || Artikli 49 lõiked 8 ja 9 || || || ||

Artikkel 116 || Artikli 49 lõige 10 || || || ||

Artikkel 117 || Artikli 49 lõige 11 || || || ||

Artikkel 118 || Artikkel 50 || || || ||

Artikkel 120 || Artikli 51 lõiked 1, 2 ja 5 || || || ||

Artikkel 121 || Artikli 51 lõige 4 || || || ||

Artikli 122 lõiked 1 ja 2 || Artikli 51 lõige 6 || || Artikli 29 lõige 5 || ||

Artikkel 125 || Artikli 53 lõiked 1 ja 2 || || || ||

Artikkel 126 || Artikli 53 lõige 3 || || || ||

Artikkel 128 || Artikli 53 lõige 5 || || || ||

Artikli 133 lõige 1 || Artikli 54 lõige 1 || || Artikli 29 lõike 7 punkt a || ||

Artikli 133 lõiked 2 ja 3 || Artikli 54 lõiked 2 ja 3 || || || ||

Artikli 134 lõige 1 || Artikli 54 lõike 4 esimene lõik || || || ||

Artikli 134 lõige 2 || Artikli 54 lõike 4 teine lõik || || || ||

Artikkel 135 || || || Artikli 29 lõige 8 || ||

Artikkel 137 || Artikli 55 lõiked 1 ja 2 || || || ||

Artikkel 138 || || || Artikli 29 lõige 9 || ||

Artikkel 139 || Artikli 56 lõiked 1 – 3 || || || ||

Artikkel 140 || Artikli 56 lõiked 4 – 6 || || || ||

Artikkel 141 || Artikli 56 lõige 7 || || Artikli 29 lõige 10 || ||

Artikkel 142 || Artikli 56 lõige 8 || || || ||

Artikkel 143 || || || Artikli 29 lõige 11 || || Artikli 3 lõige 10

Artikkel 150 || Artikli 60 lõige 1 || || || ||

Artikkel 151 || Artikli 60 lõige 2 || || || || Artikli 3 lõige 10

Artikkel 158 || Artikkel 67 || || || ||

Artikkel 159 || Artikkel 68 || || || ||

Artikkel 160 || Artikkel 69 || || || ||

I lisa || I lisa || || || ||

I lisa viimane lause || || || || Artikkel 68 ||

II lisa || II lisa || || || ||

III lisa || III lisa || || || ||

IV lisa || IV lisa || || || ||

[1]               Baseli pangajärelevalve komitee asutasid G-10 riikide keskpankade presidendid. Komiteesse kuuluvad pankade usaldatavusnormatiivide täitmise eest vastutavate asutuste esindajad järgmistest riikidest: Belgia, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Luksemburg, Madalmaad, Hispaania, Rootsi, Šveits, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid. Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank osalevad vaatlejana.

[2]               Kuigi 10 tööstusriigist koosnev G-10 sõlmis lepingu ametlikult rahvusvahelise tasemega pankade suhtes kohaldamiseks, on 1988. aasta lepingut kohaldatud kogu maailmas igasuguse suuruse ja tasemega pankade suhtes.

[3]               EÜT S167, 29.8.2002

[4]               Vt komisjoni veebilehte http://europa.eu.int/comm/internal_market/regcapital/index_en.htm

[5]               EÜT C 157, 25.5.1998, lk. 13 Ö […] Õ

[6]               Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2000. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata) Ö […] Õ ja nõukogu 13. märtsi 2000. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata) Ö […] Õ.

[7]               EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1, viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

[8]               EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1, viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

[9]               EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1, viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

[10]             EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1, viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

[11]             EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1, viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

[12]             EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1, viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

[13]             EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1, viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

[14]             EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1, viimati muudetud direktiiviga 2004/xx/EÜ (ELT L, […])

[15]             ELT L 3, 7.1.2004, lk 28.

[16]             EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1.

[17]             EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga Ö 2003/51/EÜ (ELT L 178, 17.7.2003, lk 16). Õ

[18]             EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

[19]             ÖEÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Õ

[20]             EÜT L 275, 27.10.2000, lk 39.

[21]             EÜT L 141, 11.6.1993, lk 1.

[22]             EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.

[23]             ELT L 35, 11.2.2003, lk 1.

[24]             Nõukogu 12. detsembri 1988. aasta direktiiv 88/627/EMÜ väärtpaberibörsil noteeritud äriühingus olulise osaluse omandamise või võõrandamise puhul avaldamisele kuuluva info kohta (EÜT L 348, 17.12.1988, lk 62).

[25]             EÜT L 184, 6.7.2001, lk 1.

[26]             EÜT L 126, 12.5.1984, lk 20.

[27]             EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 1999/60/EÜ (EÜT L 62, 26.6.1999, lk 65).

[28]             EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 95/26/EÜ (EÜT L 168, 18.7.1995, lk 7).

[29]             ÖEÜT L 228, 16.8.1973, lk 3. Õ

[30]             ÖEÜT L 63, 13.3.1979, lk 1. Õ

[31]             EÜT L 330, 5.12.1998, lk 1.

[32]             Nõukogu 10. mai 1993. aasta direktiiv 93/22/EMÜ väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta (EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 97/9/EÜ (EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22)

[33]             Sealhulgas ka: tarbijakrediit, hüpoteeklaen, regressiõigusega või -õiguseta faktooring, äritehingute finantseerimine (sealhulgas maksekohustuste ost).

[34]             ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

[35]             Nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiiv 93/6/EMÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (EÜT L 141, 11.6.1993, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 98/33/EÜ (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 29).

[36]             Välja arvatud ühe vääringu ujuvate intressimäärade vahetuslepingud, mille puhul arvutatakse üksnes kehtiva lepingu asendushind.

[37]             Lepingute puhul, mille põhiosa makstakse tagasi mitmes osas, tuleb protsendimäär korrutada lepinguga ettenähtud maksete arvuga, mis on seni teostamata.

[38]             Lepinguid, mis ei kuulu ühessegi käesolevas tabelis esitatud kategooriasse, käsitletakse muude kaupadega (v.a väärismetallid) seotud lepingutena.

[39]             Lepingute puhul, mille kohaselt riskiga laenud makstakse tagasi pärast kindlaksmääratud kuupäeva, ja juhul kui tähtaegu muudetakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on lepingu turuväärtus 0, arvestatakse järelejäänud tähtaega järgmise muutmise kuupäevani. Nimetatud tingimustele vastavate intressimäärade lepingute puhul, mille järelejäänud tähtaeg on pikem kui üks aasta, ei ole protsendimäär madalam kui 0,5%.

[40]             Intressimäärade lepingute puhul võivad krediidiasutused pädevate asutuste nõusolekul valida kas esialgse või järelejäänud tähtaja.

[41]             Intressimäärade lepingute puhul võivad krediidiasutused pädevate asutuste nõusolekul valida kas esialgse või järelejäänud tähtaja.

[42]             Välja arvatud ühe vääringu ujuvate intressimäärade vahetuslepingud, mille puhul arvutatakse üksnes kehtiva lepingu asendushind.

ET

|| EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON

Brüssel, 14.7.2004

KOM (2004) 486 lõplik

2004/0155 (COD) 2004/0159 (COD) II osa

 

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVID,

millega koostatakse uuesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiv 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta ja nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiiv investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta

(esitanud komisjon) {SEC(2004) 921}

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

2004/0159 (COD)

Ettepanek:

Ö EUROOPA PARLAMENDI JA Õ NÕUKOGU DIREKTIIV

investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta

(uuesti koostatud)

ÖEUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, Õ

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse Ö Ühenduse Õ asutamislepingut, eriti selle artikli Ö 47 lõiget 2 Õ 57 lõike 2 esimest ja kolmandat lauset,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

koostöös Euroopa Parlamendiga,[2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[3]

Övõttes arvesse regioonide komitee arvamust,[4] Õ

Ötegutsedes vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korrale[5]Õ

ning arvestades järgmist:

òuus

(1) Nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiivi investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta[6] on mitmeid kordi oluliselt muudetud. Et kavatsetakse teha täiendavaid muudetusi, tuleks kõnealune direktiiv selguse huvides uuesti koostada.

ê93/6/EMÜ põhjendus 1 (kohandatud)

(2) väärtpaberiturul pakutavaid investeerimisteenuseid käsitleva nõukogu 10. mai 1993. aasta direktiivi 2004/39/EÜ [7] põhieesmärk Ö Euroopa parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004 direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta [8] ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ[9] üks põhieesmärke Õ on lubada asukohaliikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt tegevusloa saanud ja samade asutuste järelevalve all olevatel investeerimisühingutel teistes liikmesriikides filiaale asutada ja vabalt teenuseid osutada;. Kkõnealuses direktiivis on vastavalt ette nähtud investeerimisühingutele tegevusloa andmine ja nende tegevust reguleerivate eeskirjade kooskõlastamine;.

ê93/6/EMÜ põhjendus 2 (kohandatud)

(3) Kkõnealuses direktiivis ei kehtestata ühiseid nõudeid investeerimisühingute omavahenditele ega Ö algkapitalile Õ miinimumkapitalile; Öka ei kehtestata Õ selles direktiivis ei kehtestata nende ühingute riskide jälgimise ühisnorme.; selle direktiivi mitmes sättes viidatakse teisele ühenduse algatusele, mille eesmärgiks oleks võtta kooskõlastatud meetmed nimetatud aladel;

ê93/6/EMÜ põhjendus 3 (kohandatud)

(4) Ö Asjakohane on Õ omaksvõetud lähenemisviisi kohaselt tuleb saavutada vaid oluline ühtlustamine, mis on vajalik ja piisav selleks, et tagada tegevuslubade väljaandmise ja usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvesüsteemide vastastikune tunnustamine. Ö Vastastikuse tunnustamise saavutamiseks finantssiseturul peaks kehtestama meetmed Õ investeerimisühingute omavahendite määratlemisekse, nende Ö algkapitali Õ miinimumkapitali suuruse kindlaksmääramiseeks ja investeerimisühingute riskide jälgimise ühiste aluste kehtestamiseeks Ö koordineerimiseks Õ . võetavad kooskõlastatud meetmed moodustavad olulise osa vastastikuse tunnustamise saavutamiseks vajalikust ühtlustamisest finantssiseturul;

òuus

(5) Et liikmesriigid üksi ei saa täiel määral täita kavandatava meetme eesmärke, mis meetmete ulatuse ja mõju tõttu on paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Käesolev direktiiv ei lähe kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

ê93/6/EMÜ põhjendus 4 (kohandatud)

(6) Iigale investeerimisühingule on kohane kehtestada erinev Ö algkapitali Õ miinimumkapitali suurus, mis sõltub talle tegevusloa alusel lubatud tegevusala ulatusest;.

ê93/6/EMÜ põhjendus 5 (kohandatud)

(7) Oolemasolevad investeerimisühingud võiksid teatud tingimustel jätkata tegevust ka siis, kui nad ei täida uutele ühingutele Ö investeerimisühingutele Õ kehtestatud Ö minimaalse algkapitali Õ miinimumkapitali nõuet;.

ê93/6/EMÜ põhjendus 6 (kohandatud)

(8) liikmesriigid võivad Ö Liikmesriikidel peaks olema võimalik Õ kehtestada ka rangemaid eeskirju, kui on käesolevas direktiivis sätestatud.;

ê93/6/EMÜ põhjendus 7 (kohandatud)

käesolev direktiiv moodustab osa laiemast rahvusvahelisest jõupingutusest investeerimisühingute ja krediidiasutuste (edaspidi ühiselt «asutused») järelevalve-eeskirjade ühtlustamiseks;

òuus

(9) Siseturu tõrgeteta toimimiseks on lisaks õigusnormidele vaja ka tihedat ja regulaarset koostööd ning reguleeriva ja järelevalve alase tegevuse oluliselt suuremat lähendamist liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahel.

ê93/6/EMÜ põhjendus 8 (kohandatud)

ühised põhinõuded asutuste omavahenditele on olulise tähtsusega siseturu investeerimisteenuste sektori jaoks, sest omavahendid tagavad asutuste tegevuse jätkumise ja investorite kaitse;

òuus

(10) Pidades silmas, et investeerimisühingud kannavad oma kauplemisportfelliga seotud tegevuste juures samasid riske, mis krediidiasutused, on asjakohane kohaldada direktiivi 2000/12/EÜ asjaomaseid sätteid ka investeerimisühingute suhtes.

ê93/6/EMÜ põhjendus 9 (kohandatud)

ðuus

(11) ðInvesteerimisühingute ja krediidiasutuste (edaspidi ühiselt "asutused") omavahendeid saab kasutada nende kahjude korvamiseks, mille katmiseks ei piisa kasumist, et tagada asutuste tegevuse jätkamine ja kaitsta investoreid. Lisaks sellele on omavahendid pädevate ametiasutuste jaoks oluline kriteerium eriti asutuse maksevõime hindamisel ja seoses muude usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega. ï Ö Peale selle Õ asutused, nii investeerimisühingud kui ka krediidiasutused, konkureerivad ühisel finantsturul Ö siseturul Õ otseselt üksteisega. ðSeepärast on ühenduse finantssüsteemi tugevdamise ja konkurentsi moonutamise vältimise eesmärgil asjakohane kehtestada omavahendite kohta ühised põhistandardid.ï

ê93/6/EMÜ põhjendus 10 (kohandatud)

seepärast on soovitav saavutada krediidiasutuste ja investeerimisühingute võrdne kohtlemine;

òuus

(12) Sel eesmärgil on asjakohane lähtuda direktiivis 2000/12/EÜ sätestatud omavahendite definitsioonist, ning kehtestada täiendavad täpsemad eeskirjad, milles võetakse arvesse tururiskiga seonduvate kapitalinõuete erinevat ulatust.

ê93/6/EMÜ põhjendus 11 (kohandatud)

(13) Kkrediidiasutuste laenu Ö puhul on erinevat tüüpi Õ riskide järelevalveks ja jälgimiseks on juba kehtestatud ühised nõuded krediidiasutuste maksevõime suhtarvu käsitleva nõukogu 18. detsembri 1989. aasta direktiiviga 89/647/EMÜ.; [10]direktiiviga 2000/12/EÜ.

òuus

(14) Seoses sellega tuleks miinimumkapitali nõudeid käsitlevaid sätteid vaadelda koos asutuste järelevalve põhimeetodite ühtlustamiseks mõeldud muude konkreetsete vahenditega.

ê93/6/EMÜ põhjendus 12

(15) Kkrediidiasutuste tururiskide jaoks on vaja kehtestada ühised nõuded ning sätestada täiendavad alused asutuste riskide, eriti nende tururiskide, veelgi täpsemalt nende positsiooniriskide, vastaspoole-/arveldusriskide ja valuutakursiriskide järelevalveks;.

ê93/6/EMÜ põhjendus 13 (kohandatud)

(16) Oon vaja kasutusele võtta Ö ette näha Õ kauplemisportfelli mõiste, Ö mille kohaselt Õ kauplemisportfell sisaldab väärtpaberite ja teiste kauplemiseks omandatud ning põhiliselt tururiskidele ja klientidele osutatavate teatud finantsteenustega seotud riskidele avatud finantsinstrumentide positsioone;.

ê93/6/EMÜ põhjendus 14 (kohandatud)

(17) asutused Ö Asutuste Õ , mille kauplemisportfellipõhise äritegevuse maht pole ei absoluut- ega suhtelises arvestuses märkimisväärne, Ö halduskoormuse vähendamiseks peaks sellistel asutustel olema võimalik Õ võiksid kohaldada käesoleva direktiivi I ja II lisas kehtestatud nõuete asemel direktiivi 89/647/EMÜ Ö [2000/12/EC]. Õ

ê93/6/EMÜ põhjendus 15

(18) Oon oluline, et arveldus-/loovutusriskide jälgimisel võetaks arvesse sellise riski vähendamiseks piisavat kaitset pakkuvad süsteemid.;

ê93/6/EMÜ põhjendus 16 (kohandatud)

(19) Iigal juhul peavad asutused järgima käesolevat direktiivi oma üldisest äritegevusest tulenevate valuutakursiriskide katmisel; Ö . Õ Kkehtestada tuleks madalamad kapitalinõuded positsioonidele, mis on lähedalt seotud valuutadega, kas statistilistel põhjustel või tulenevalt siduvatest valitsustevahelistest lepingutest, eriti neist, mille eesmärk on Euroopa rahaliidu loomine;.

ê93/6/EMÜ põhjendus 17 (kohandatud)

(20) Ö Asutuste Õ kogu tegevust hõlmavate intressimääraga seotud riskide sisemise jälgimise ja kontrollimise mehhanismid kõigis asutustes on eriti olulised niisuguste riskide minimeerimisel; Ö . Õ Sseetõttu peavad Ö pädevad ametiasutused selliseid mehhanisme kontrollima. Õ sellised mehhanismid alluma pädevate ametiasutuste kontrollile;

ê93/6/EMÜ põhjendus 18 (kohandatud)

(21) krediidiasutuste suure riskide kontsentreerumise jälgimist ja kontrollimist käsitleva nõukogu 21. detsembri 1992. aasta direktiivi 92/121/EMÜ[11] eesmärgiks ei ole Ö Pidades silmas, et direktiiviga [2000/12/EÜ] ei ole Õ kehtestatudda ühiseid eeskirju põhiliselt tururiskidele avatud suurte Ö riskipositsioonidega Õ riskide kontsentreerumisega seotud tegevuse jälgimiseks Ö ja kontrolliks, oleks asjakohane sellised eeskirjad ette näha. Õ ; kõnealuses direktiivis viidatakse ühele teisele ühenduse algatusele, mille eesmärk on ühtlustada sellel alal nõutavad meetodid;

ê93/6/EMÜ põhjendus 19 (kohandatud)

investeerimisühingute suure riskide kontsentreerumise jälgimiseks ja kontrollimiseks on vaja kehtestada ühised eeskirjad;

òuus

(22) Operatsioonirisk on asutuste jaoks märkimisväärne risk, mis tuleb katta omavahenditest. Oluline on võtta arvesse EL-i asutuste erinevusi, pakkudes välja alternatiivsed meetodid.

ê93/6/EMÜ põhjendused 20–22 (kohandatud)

krediidiasutuste omavahendid on juba määratletud krediidiasutuste omavahendeid käsitleva nõukogu 17. aprilli 1989. aasta direktiivis 89/299/EMÜ[12];

asutuste omavahendite määratlemisel tuleks võtta aluseks kõnealune määratlus;

olenemata sellest võib käesolevas direktiivis asutuste omavahendite määratlus erineda eespool mainitud direktiivi määratlusest, et võtta arvesse nende asutuste põhiliselt tururiskidega seotud tehingute erijooni;

ê93/6/EMÜ põhjendus 23 (kohandatud)

(23) krediidiasutuste konsolideeritud järelevalvet käsitlevas nõukogu 6. aprilli 1992. aasta direktiivis 92/30/EMÜ[13] Ö Direktiivis [2000/12/EÜ] Õ on sõnastatud konsolideerimise põhimõte Ö . Õ ; sSee direktiiv ei kehtesta ühiseid eeskirju põhiliselt tururiskidele avatud tehingutega tegelevate finantseerimisasutuste konsolideerimiseks.; kõnealuses direktiivis viidatakse teisele ühenduse algatusele, mille eesmärk on võtta kooskõlastatud meetmeid selles valdkonnas;

òuus

(24) Et tagada kontserni kuuluvate asutuste piisav maksevõime, on väga oluline, et miinimumkapitali nõudeid kohaldatakse vastavalt kontserni konsolideeritud finantsolukorrale. Tagamaks et omavahendid on kontsernis asjakohaselt jaotatud ja vajaduse korral on võimalik nendega investeeringuid kaitsta, tuleks miinimumkapitali nõudeid kohaldada kõikide kontserni kuuluvate asutuste suhtes, kui seda eesmärki ei ole võimalik muul viisil tõhusalt saavutada.

ê93/6/EMÜ põhjendus 24 (kohandatud)

(25) Ddirektiivi 92/30/EMÜ Ö [2000/12/EÜ] Õ ei kohaldata kontsernide suhtes, mille koosseisu kuulub üks või mitu investeerimisühingut, kuid mitte ühtegi krediidiasutust.; olenemata sellest leiti, et on soovitav Ö Seetõttu tuleks Õ luua investeerimisühingute konsolideeritud järelevalve kehtestamiseks ühised eeskirjad.;

òuus

(26) Asutused peaksid tagama, et nende sisekapital on nii koguseliselt, kvaliteedilt kui ka jaotumise seisukohast piisav, et katta nende suhtes avanevaid või avaneda võivaid riske. Sellest tulenevalt peaksid asutustel olema strateegiad ja protsessid oma sisekapitali piisavuse hindamiseks ja säilitamiseks.

(27) Pädevad ametiasutused peaksid hindama asutuste omavahendite piisavust, arvestades riske, mille suhtes viimased on avatud.

(28) Siseturu tõhusaks toimimiseks on oluline ühtlustatud ühenduse õigusaktide sätete rakendamist ja kohaldamist oluliselt suuremal määral lähendada.

(29) Samal põhjusel ja selleks et tagada, et mitmes liikmesriigis tegutsevad ühenduse asutused ei oleks üksikute liikmesriikide pädevate ametiasutuste loa andmise ja järelevalvega seotud jätkuvate kohustuste tulemusel ebaproportsionaalselt koormatud, on väga oluline suurendada märkimisväärselt pädevate ametiasutuste vahelist koostööd. Sellega seoses tuleks suurendada konsolideeritud järelevalve rolli.

(30) Et siseturg toimiks järjest tõhusamalt ja läbipaistvuse tase oleks ühenduse kodanike jaoks piisav, peavad pädevad ametiasutused avaldama üldsusele asjakohast võrdlust võimaldaval viisil, kuidas käesoleva direktiivi nõudeid rakendatakse.

(31) Selleks et tugevdada turudistsipliini ja ergutada asutusi täiustama oma turustrateegiat, riskijärelevalvet ja asutusesisest halduskorraldust, tuleks asutustele näha ette asjakohased avalikustamise kohustused.

ê93/6/EMÜ põhjendus 25 (kohandatud)

ðuus

(32) aeg-ajalt on käesolevas direktiivis sätestatud üksikasjalistes eeskirjades vaja teha tehnilisi kohandusi, et võtta arvesse uusi arengusuundi investeerimisteenuste alal; komisjon teeb vajalikud kohandusettepanekud; ð Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta määrusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[14]. ï

ê93/6/EMÜ põhjendus 26

edaspidi peaks komisjon vastu võtma sätted käesoleva direktiivi kohandamiseks tehnika arenguga vastavalt komisjonile antud täidesaatva võimu kasutamise eeskirju käsitlevale nõukogu 13. juuli 1987. aasta otsusele 87/373/EMÜ[15]; enne seda peaks nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ise sellised muudatused vastu võtma;

ê 93/6/EMÜ põhjendus 27

tuleks ette näha käesoleva direktiivi läbivaatamine kolme aasta möödumisel selle kohaldamisest, et arvesse võtta kogemusi, finantsturgude arengut ja järelevalveasutuste tegevust rahvusvahelistes ühendustes; sellega seoses tuleks kaaluda ka tehnilisi muudatusi vajavate valdkondade nimekirja võimalikku läbivaatamist;

ê 93/6/EMÜ põhjendus 27 (kohandatud)

tuleks ette näha käesoleva direktiivi läbivaatamine kolme aasta möödumisel selle kohaldamisest, et arvesse võtta kogemusi, finantsturgude arengut ja järelevalveasutuste tegevust rahvusvahelistes ühendustes; sellega seoses tuleks kaaluda ka tehnilisi muudatusi vajavate valdkondade nimekirja võimalikku läbivaatamist;

òuus

(33) Et ära hoida turuhäireid ja tagada omavahendite üldiste tasemete säilimine, on asjakohane näha ette konkreetne üleminekukord.

(34) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest kui ühenduse õiguse üldpõhimõtetest.

(35) Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise kohustust tuleks piirata nende sätetega, mille sisu on võrreldes varasemate direktiividega muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasematest direktiividest.

(36) Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VIII lisa B osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

ÖI PEATÜKK Õ

ÖSisu, reguleerimisala ja mõisted Õ

Ö1. jagu Õ

ÖReguleerimisala ja mõisted Õ

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 1

1.         ÖKäesoleva direktiiviga kehtestatakse investeerimisühingute ja krediidiasutuste suhtes kohaldatavad kapitali adekvaatsuse nõuded, nende arvutamise eeskirjad ja usaldatavusnormatiivide kohase täitmise järelevalve eeskirjad. ÕLiikmesriigid kohaldavad käesoleva direktiivi nõudeid artiklis 2 määratletud investeerimisühingute ja krediidiasutuste suhtes.

2.         Liikmesriik võib temalt tegevusloa saanud investeerimisühingutele ja krediidiasutustele kehtestada täiendavaid või rangemaid nõudeid.

òuus

Artikkel 2

1.         Kui käesoleva direktiivi artiklitest 18, 20, 28–32, 34 ja 39 ei tulene teisiti, kohaldatakse direktiivi [2000/12/EÜ] artikleid 68–73 mutatis mutandis investeerimisühingute suhtes.

Lisaks sellele kohaldatakse direktiivi [2000/12/EÜ] artikleid 71–73 järgmistes olukordades:

a)      investeerimisühingu emaettevõtjaks on liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus;

b)      krediidiasutuse emaettevõtjaks on liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing.

Kui finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjaks on nii investeerimisühing kui krediidiasutus, siis kohaldatakse krediidiasutuse suhtes finantsvaldusettevõtja konsolideeritud finantsolukorrale vastavaid nõudeid.

ê93/6/EMÜ artikli 7 lõiked 1 ja 2 (kohandatud)

Artikkel 7

Üldsätted

1.         Asutuste suhtes, mis pole ei emaettevõtjad ega nende emaettevõtjate tütarettevõtjad, kohaldatakse artiklites 4 ja 5 kehtestatud kapitalinõudeid konsolideerimata vormis.

2.         Artiklites 4 ja 5 kehtestatud nõudeid kohaldatakse asutuse suhtes, mille

– tütarettevõtjaks on direktiivi 92/30/EMÜ kohane krediidiasutus, investeerimisühing või mõni muu finantseerimisasutus või millel on osalus sellises asutuses,

– emaettevõtjaks on finantsvaldusettevõtja,

konsolideeritult vastavalt eespool mainitud direktiivis ja käesoleva artikli lõigetes 7–14 sätestatud meetoditele.

ê93/6/EMÜ artikli 7 lõige 3 (kohandatud)

è1 2004/xx/EÜ artikkel 1

ðuus

2.         Kui lõikes 2 Ö 1 Õ nimetatud kontserni ei kuulu krediidiasutust, kohaldatakse direktiivi 92/30/EMÜ, mida korrigeeritakse järgmiselt Ö [2000/12/EÜ] järgneva alusel Õ :

– "finantsvaldusettevõtja" tähendab finantseerimisasutust, mille tütarettevõtjad või enamus neist on investeerimisühingud või muud finantseerimisasutused, millest vähemalt üks on investeerimisühing,, ja mis ei ole segafinantsvaldusettevõtja vastavalt määratlusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivis 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet[16],

– "segavaldusettevõtja" tähendab emaettevõtjat, mis ei ole finantsvaldusettevõtja ega investeerimisühing ega segafinantsvaldusettevõtja direktiivi 2002/87/EÜ tähenduses, mille tütarettevõtjate hulka kuulub vähemalt üks investeerimisühing,

– -         «pädevad ametiasutused» on riigi ametiasutused, kellele seadusevõi määrusega on tehtud ülesandeks järelevalve investeerimisühingute üle,

– direktiivi 92/30/EMÜ artikli 3 lõike 5 teist punkti ei kohaldata,

ða)   kõiki viiteid krediidiasutustele käsitletakse ka viidetena investeerimisühingutele; ï

b)      direktiivi 92/30/EMÜ artikli 4 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 7 lõikes 5 Ö [2000/12/EÜ] artiklis 125 ja artikli 140 lõikes 2 Õ asendatakse Ö käsitletakse Õ kõiki viiteid direktiivile 77/780/EMÜ Ö [2000/12/EÜ] muudele artiklitele Õ viidetenga direktiivile 93/22/EMÜ Ö 2004/39/EÜ Õ;

c)      direktiivi 92/30/EMÜ artikli 3 lõikes 9 ja artikli 8 lõikes 3 Ö [2000/12/EÜ] artikli 39 lõikes 3 Õ asendatakse Ö käsitletakse Õ viiteid è1 Euroopa panganduskomiteele ç viidetenga nõukogule ja komisjonile,

d)      ÖKui kontserni ei kuulu krediidiasutust, siis erandina direktiivi [2000/12/EÜ] artikli 140 lõikest 1 Õ esimene lause asendatakse Ö selle Õ artikli 7 esimene lause järgmisega: "Kui investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja kontrollib üht või mitut tütarettevõtjat, mis on kindlustusseltsid, teevad pädevad ametiasutused ja asutused, keda riik on volitanud järelevalve teostamiseks kindlustusseltside üle, tihedat koostööd".

ê93/6/EMÜ artikli 7 lõige 4

4. Pädevad ametiasutused, kellele on tehtud ülesandeks või kohustuseks konsolideeritud järelevalve lõikes 3 hõlmatud kontsernide üle, võivad kuni selliste kontsernide konsolideeritud järelevalve edaspidise ühtlustamiseni ning õigustatud asjaoludel eespool mainitud kohustuse täitmisest loobuda, tingimusel et igasellisesse kontserni kuuluv investeerimisühing:

i)            määratleb omavahendeid V lisa lõike 9 kohaselt;

ii)           täidab artikli 4 ja 5 nõudeid konsolideerimata kujul;

iii)          töötab välja kõigi teiste kontserni kuuluvate finantseerimisasutuste kapitali ja vahendite allikate jälgimis- ja kontrollsüsteemid.

ê93/6/EMÜ artikli 7 lõiked 5 ja 6 (kohandatud)

5. Pädevad ametiasutused nõuavad, et kontserni kuuluvad investeerimisühingud, mille suhtes kohaldatakse lõigetes 4–5 nimetatud loobumist, teataksid neile riskidest, sealhulgas nende kapitali ja vahendite koosseisu ja allikatega seotud riskidest, mis võiksid nende finantspositsioone nõrgendada. Kui pädevad ametiasutused otsustavad siis, et nende investeerimisühingute finantspositsioonid ei ole piisavalt kaitstud, nõuavad nad neilt meetmete võtmist, mis vajaduse korral võivad muu hulgas hõlmata ka kapitali liikumise piiranguid sellistelt äriühingutelt kontserni liikmetele.

6. Kui pädevad ametiasutused loobuvad lõikes 4 sätestatud konsolideeritud järelevalve kohustusest, võtavad nad teisi kohaseid meetmeid kogu kontserni, sealhulgas väljaspool liikmesriiki asuvate ettevõtjate riskide, eriti suure riskide kontsentreerumise jälgimiseks.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

Ö2. jagu Õ

MÕISTED

ê93/6/EMÜ artikli 2 lõige 1 (kohandatud)

ðuus

Artikkel 3­

1.         Käesolevas direktiivis ð kasutatakse järgmisi mõisteid ï:­­­

"krediidiasutused" Ö – krediidiasutused vastavalt direktiivi [2000/12/EÜ] artikli 4 lõike 1 määratlusele Õ tähendavad kõiki asutusi, mis vastavad krediidiasutuste asutamise ja tegevusega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist käsitleva nõukogu esimese, 12. detsembri 1977. aasta direktiivi 77/780/EMÜ[17] artikli 1 esimese taande määratlusele ja mis peavad täitma direktiiviga 89/647/EMÜ kehtestatud nõudeid;

ê2004/39/EÜ artikli 67 lõige 2 (kohandatud)

ðuus

b)      investeerimisühingud –kõik asutused, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta artikli 4 lõike 1 määratlusele, mille suhtes kohaldatakse sama direktiiviga kehtestatud nõudeid, välja arvatud:

a)i)    krediidiasutused;

b)ii)   Ö käesoleva artikli lõike 1 punktis p Õ punktis 20 määratletud kohalikud äriühingud; ja

c)iii)  äriühingud, ð millel on luba osutada üksnes investeerimisnõustamise teenust ja/või ï mis ainult võtavad Ö võtta Õ investoritelt vastu ja edastavad Ö edastada Õ tellimusi, omamata Ö hoidmata sealjuures Õ enda käes klientidele kuuluvat raha või väärtpabereid, mistõttu nad ei saa kunagi olla oma klientidele võlgu;

ê93/6/EMÜ artikli 2 lõiked 3 ja 4 (kohandatud)

3. c)  "asutused" tähendavad– krediidiasutusied ja investeerimisühinguid;

4. d)  "kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingud" tähendavad– äriühinguid, Ö mis vastavad järgmistele tingimustele: Õ

Öi)  äriühingud, Õ mis sobiksid punkti 2 Ö kuuluksid investeerimisühingu Õ määratluse alla, juhul kui nad oleksid ühenduses asutatud;,

Öii) äriühingud, Õ ja mis on saanud kolmandas riigis tegevusloa;

Öiii)   äriühingud, mis Õ ning peavad täitma ning täidavad usaldatavusnormatiive, mida pädevad ametiasutused peavad vähemalt niisama rangeks, kui on käesolevas direktiivis sätestatud nõuded;

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

ðuus

5. e)  "finantsinstrumendid" tähendavad–direktiivi 93/22/EMÜ lisa B jaos loetletud instrumente ð igasugune leping, millest tulenevad ühe osapoole jaoks finantsvarad ja teise osapoole jaoks finantskohustused või kapitaliväärtpaberid ï ;

ê93/6/EMÜ artikli 2 lõiked 6 ja 7

6.           asutuse «kauplemisportfell» koosneb:

a)      omandipositsioonidest finantsvahendites, kaupades ja kauba tuletisinstrumentides, mida hoitakse edasimüügiks ja/või mida asutus on soetanud kavatsusega saada kiiret kasu ostu- ja müügihinna tegelike ja/või eeldatavate erinevuste või muude hinna- või intressimäära kõikumiste arvelt, ning kattuvate ostu- ja müügisoovide ühildamisest tulenevatest positsioonidest finantsvahendites, kaupades ja kauba tuletisinstrumentides või positsioonidest, mis võetakse kauplemisportfelli teiste osade katmiseks;

b)      riskidest, mis tulenevad II lisa punktides 1, 2, 3 ja 5 nimetatud lõpetamata tehingutest, enne tasumist loovutatud väärtpaberitest ja börsivälistest tuletisinstrumentidest, riskidest, mis tulenevad II lisa punktis 4 nimetatud repotehingutest ning väärtpaberi- ja kaubalaenude andmisest ja mis põhinevad punkti a kohastel kauplemisportfelli kantud väärtpaberitel või kaupadel, riskidest, mis tulenevad samas punktis nimetatud pöördrepotehingutest ja väärtpaberite ja kaupade laenutehingutest, tingimusel et pädevad asutused need heaks kiidavad, ja mis vastavad järgmistele alapunktides i-iii ja v, või iv ja v kirjeldatud tingimustele:

i)       riskid arvutatakse iga päev II lisas sätestatud korras turuhinna sisse;

ii)      tagatist kohandatakse asjakohase lepingu või tehingu väärtpaberite või kaupade väärtuse oluliste muutuste arvessevõtmiseks pädevate asutuste heakskiidetud eeskirja kohaselt;

iii)     tehing näeb ette asutuse nõuete automaatse ja kohese tasaarveldamise vastaspoole nõuete arvelt, kui viimane ei täida oma kohustusi;

iv)     kõnealune tehing on tehtud professionaalide vahel;

v)      kõnealused tehingud piirduvad nende puhul tunnustatud ja kohaste kasutusaladega, välistades kunstlikud tehingud, eriti need, mis ei ole lühiajalised;

c)      börsil kaubeldavate tuletisväärtpaberite teenustasu, komisjonitasu, intressi, dividendi ja marginaali kujul esinevad riskid, mis on otse seotud kauplemisportfelli kantud artiklitega ja nimetatud II lisa punktis 6;

              Konkreetsed artiklid kantakse kauplemisportfelli või arvatakse sealt välja vastavalt selleks kehtestatud korrale, kohaldades muu hulgas asjaomase asutuse raamatupidamisnorme, kusjuures vaadeldavat korda ja selle ühetaolist rakendamist kontrollivad pädevad ametiasutused;

ê93/6/EMÜ artikli 2 lõige 7 (kohandatud)

7.           «emaettevõtja», «tütarettevõtja» ja «finantseerimisasutus» määratletakse vastavalt direktiivi 92/30/EMÜ artiklile 1;

ê93/6/EMÜ artikli 2 lõige 8 (kohandatud)

8.           «finantsvaldusettevõtja» tähendab finantseerimisasutust, mille tütarettevõtjad on kas täielikult või põhilises osas krediidiasutused, investeerimisühingud või muud finantseerimisasutused, millest vähemalt üks on krediidiasutus või investeerimisühing;

òuus

f)       liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing – investeerimisühing, millel on asutusest või muust finantseerimisasutusest tütarettevõtja või millel on sellises asutuses osalus ja mis ise ei ole mõne teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud asutuse või samas liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtja ning milles ühelgi teisel samas liikmesriigis tegevusloa saanud asutusel ei ole osalust;

g)      Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing – emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing, mis ei ole mõne teise mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud asutuse või mis tahes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtja ning milles ühelgi teisel mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud asutusel ei ole osalust;

ê93/6/EMÜ artikli 2 lõige 9 (kohandatud)

9.           «riskikaalud» tähendavad vastavate vastaspoolte suhtes direktiivi 89/647/EMÜ alusel kohaldatavaid laenuriski astmeid. Olenemata sellest kaalutakse aktivaid, mis seisnevad nõuetes või riskides investeerimisühingutele või kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingutele ja riskides tunnustatud arvelduskodadele ja börsidele, samade riskidega, mida kohaldatakse siis, kui vastaspooleks on krediidiasutus;

ê98/33/EÜ artikli 3 lõige 1 (kohandatud)

10h)  börsivälised tuletisinstrumendid – bilansivälised kirjed, Ö mis kuuluvad direktiivi [2000/12/EÜ] IV lisas toodud loetelusse, välja arvatud kirjed, mille riskipositsiooni väärtuseks on nimetatud direktiivi III lisa lõike 2 kohaselt määratud null; Õ mille suhtes kohaldatakse direktiivi 89/647/EMÜ II lisas sätestatud meetodeid selle direktiivi artikli 6 lõike 3 esimese lõigu kohaselt;

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

11.i)  "reguleeritud turg" tähendab– turgu, mis vastab direktiivi 93/22/EMÜ artikli 1 lõikes 13esitatud Ö 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 14 Õ määratlusele;

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

12.         «kvalifitseerivad artiklid» tähendavad pikka ja lühikest positsiooni direktiivi 89/647/EMÜ artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud aktivates ja investeerimisühingute ja kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingute poolt emiteeritud võlakohustust tõendavates väärtpaberites. Samuti tähendab see pikka ja lühikest positsiooni võlakohustust tõendavates väärtpaberites, tingimusel et need vastavad järgmistele tingimustele: esiteks peab võlakohustust tõendavaid väärtpabereid noteeritama vähemalt ühel liikmesriigi reguleeritud turul või kolmanda riigi väärtpaberibörsil, mida tunnustavad vastava liikmesriigi pädevad ametiasutused; teiseks peab kõnealune asutus pidama neid piisavalt likviidseks ning arvestades emitendi maksevõimelisust, peab nende puhul kohustuste täitmata jätmise riski aste olema võrreldav direktiivi 89/647/EMÜ artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud aktivate riskitasemega või olema sellest madalam; pädevad ametiasutused kontrollivad võlakohustuste hindamise laadi ning võivad asutuse hinnangu ümber lükata, kui nende arvates on võlakohustuste puhul kohustuste täitmata jätmise riski aste liiga kõrge selleks, et neid võiks pidada kvalifitseerivateks artikliteks.

              Eespool öeldust olenemata ning kuni edaspidise ühtlustamiseni võivad pädevad ametiasutused oma äranägemise järgi tunnistada kvalifitseerivateks artikliteks piisava likviidsusega instrumendid, millega seotud kohustuste täitmata jätmise riski aste on emitendi maksevõimelisust arvestades võrreldav direktiivi 89/647/EMÜ artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud aktivate riskitasemega või on sellest madalam. Niisuguste instrumentidega seotud kohustuste täitmata jätmise riskiastme taset peab olema hinnanud vähemalt kaks pädevate ametiasutuste poolt tunnustatud krediidivõime hindamise asutust või ainult üks krediidivõime hindamise asutus, tingimusel et ükski pädevate ametiasutuste tunnustatud krediidivõime hindamise asutus pole riski hinnanud nimetatud astmest madalamaks.

              Pädevad ametiasutused võivad ka loobuda eelmise lausega kehtestatud tingimuse täitmisest, kui nad peavad seda sobimatuks näiteks turu, emitendi, emissiooni omaduste tõttu või mõne nimetatu omaduste koosmõju tõttu.

              Peale selle nõuavad pädevad ametiasutused, et asutused kohaldaksid I lisa lõike 14 tabelis 1 esitatud maksimaalset kaalumist emitendi ebapiisava maksevõime või likviidsuse tõttu eriti riskantsete instrumentide puhul.

              Iga liikmesriigi pädevad ametiasutused edastavad nõukogule ja komisjonile regulaarselt informatsiooni kvalifitseeritud artiklite hindamise metoodika, eriti aga emissioonilikviidsuse ja emitendi maksevõimelisuse astme määramise meetodite kohta;

13.         «keskvalitsuse artiklid» tähendavad pikka ja lühikest positsiooni direktiivi 89/647/EMÜ artikli 6 lõike 1 punktis a nimetatud aktivates ning sama direktiivi artikli 7 alusel nullmääraga kaalutud aktivates;

ê93/6/EMÜ artikli 2 lõige 14 (kohandatud)

14.j)  "vahetatav väärtpaber" tähendab– väärtpaberit, mille saab valdaja valikul vahetada teiseks väärtpaberiks, enamasti emitendi aktsiaks;

ê98/31/EÜ artikli 1 lõike 1 punkt b (kohandatud)

15.k) varrant Ö ostutäht Õ – väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta selle alusvara kindlaksmääratud hinnaga Ö ostutähe Õ varrandi kehtivusajal või Ö lõpptähtajal Õ lõpptähtpäeval. Seda võib teha Ö ja mille võib realiseerida kas Õ alusvara enda kättetoimetamise või rahalise arvelduse teel;

16. l) varude rahastamine – positsioonid, kus füüsilised varud on müüdud tähtpäevalepingu alusel ja rahastamiskulud püsivad Ö on fikseeritud Õ muutumatuna tähtpäevamüügi kuupäevani;

ê98/31/EÜ artikli 1 lõike 1 punkt c (kohandatud)

17.m)   repotehing ja pöördrepotehing – mis tahes leping, mille alusel asutus või tema vastaspool võõrandab väärtpaberid või kaubad või tagatud õigused, mis annavad omandiõiguse väärtpaberitele või kaupadele, kui tagatise on andnud tunnustatud börs, kellel on õigused nendele väärtpaberitele või kaupadele, ja lepinguga ei ole asutusel lubatud võõrandada ega pantida teatavat väärtpaberit või kaupa korraga rohkem kui ühele vastaspoolele, kohustudes need (või samalaadsed asendusväärtpaberid või -kaubad) võõrandaja määratud või määrataval kuupäeval kindlaksmääratud hinnaga tagasi ostma, kui; väärtpabereid müüvale asutusele on see repotehing ja väärtpabereid ostvale asutusele pöördrepotehing;

ê93/6/EMÜ artikli 2 lõike 17 teine lõik

              Ostu-tagasimüügileping loetakse sõlmituks professionaalide vahel, kui vastaspoole puhul kohaldatakse ühenduse tasemel ühtlustatud järelevalvet usaldatavusnormatiivide täitmise üle või kui vastaspooleks on direktiivis 89/647/EMÜ määratletud A-tsooni krediidiasutus või kolmanda riigi tunnustatud investeerimisühing või kui leping on sõlmitud tunnustatud arvelduskoja või börsiga;

ê98/31/EÜ artikli 1 lõike 1 punkt d (kohandatud)

18.n) väärtpaberite või kaupade laenuks andmine ja väärtpaberite või kaupade laenuks võtmine – mis tahes tehing, kus asutus või tema vastaspool annab kohase tagatise eest üle väärtpaberid või kaubad ning laenuvõtja kohustub tulevikus või laenuandja nõudmise korral tagastama samaväärsed väärtpaberid või kaubad, kui; Ö see tehing on Õ väärtpabereid või kaupu üleandvale asutusele on see väärtpaberite või kaupade laenuksandmine ja väärtpabereid või kaupu vastuvõtvale asutusele väärtpaberite või kaupade laenuksvõtmine.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõike 1 punkt d

              Väärtpaberite või kaupade laenuksvõtmist käsitletakse erialaasjatundjate vahelise tehinguna, kui vastaspoole suhtes kohaldatakse ühenduse tasemel ühtlustatud usaldusnormide täitmise järelevalvet või kui vastaspooleks on direktiivis 89/647/EMÜ määratletud A-piirkonna krediidiasutus või kolmanda riigi tunnustatud investeerimisühing või kui tehing on sõlmitud tunnustatud arvelduskoja või börsiga;

ê93/6/EMÜ artikli 2 lõige 19 (kohandatud)

19.o) "arveldav liige" tähendab– börsi või arvelduskoja liiget, kellel on otsene lepingusuhe keskse vastaspoolega (turu tagajaga); mittearveldavad liikmed peavad oma tehinguid sooritama arveldava liikme vahendusel;

ê93/6/EMÜ artikli 2 lõige 20 (kohandatud)

ðuus

20.p) "kohalik äriühing" tähendab– äriühingut, kes tegutseb ainult oma ð tuletisinstrumentide ï börsil ð turgudel ja sularahaturgudel ainsa eesmärgiga maandada tuletisinstrumentide turgude positsioonide riske või kes tegutsebï või sama börsi ð selle turu ï teiste liikmete nimel või arvel ning, ja keda tagabvad samade börsi ð turgude ï arveldavad liigeliikmed,. ð kui ï sSellise äriühingu poolt sõlmitud lepingute täitmise tagamise eest peab vastutama Ö vastutavad Õ samade börsi ð turgude ï arveldavad liigeliikmed ning arveldava liikme üldiste kapitalinõuete arvutamisel tuleb need lepingud arvesse võtta, tingimusel et kohaliku äriühingu positsioonid on arveldava liikme positsioonidest täiesti eraldatud;

ê93/6/EMÜ artikli 2 lõige 21 (kohandatud)

21.q) "turvasuhe" tähendab Ö delta Õ – eeldatavat muudatust optsiooni hinnas, väljendatuna proportsionaalselt väikese muudatusega optsiooni aluseks oleva instrumendi hinnas;

ê93/6/EMÜ artikli 2 lõige 22 (kohandatud)

22.         «pikk positsioon» tähendab I lisa lõike 4 kohaldamisel positsiooni, millisel asutus on fikseerinud intressimäära, mida ta saab teatud ajal tulevikus, «lühike positsioon» positsiooni, millisel ta on fikseerinud intressimäära, mida ta maksab teatud ajal tulevikus;

ê93/6/EMÜ artikli 2 lõige 23 (kohandatud)

"omavahendid" tähendavad– direktiivis Ö [2000/12/EÜ] Õ 89/299/EMÜ määratletud omavahendeid. Seda määratlust võib V lisas kirjeldatud asjaoludel muuta;

ê93/6/EMÜ artikli 2 lõiked 24 ja 25 (kohandatud)

24.       «miinimumkapital» tähendab direktiivi 89/299/EMÜ artikli 2 lõike 1 punkte 1 ja 2;

25        «algsed omavahendid» tähendavad direktiivi 89/299/EMÜ artikli 2 lõike 1 punktide 1, 2 ja 3 summat, millest on lahutatud punktide 9, 10 ja 11 summa;

ê93/6/EMÜ artikli 2 lõige 26 (kohandatud)

26.s)  "kapital" tähendab– omavahendeid;.

ê93/6/EMÜ artikli 2 lõige 27 (kohandatud)

27.     «teisendatud kestus» arvutatakse välja I lisa lõikes 26 esitatud valemi alusel.

òuus

Konsolideeritud alustel järelevalve teostamise kontekstis loetakse investeerimisühingu mõiste alla kuuluvaks ka kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingud.

Esimese lõigu punkti e kohaldamisel kuuluvad finantsinstrumentide hulka nii esmased finantsinstrumendid või sularahainstrumendid kui tuletisinstrumendid, mille väärtus tuleneb aluseks oleva finantsinstrumendi hinnast või määrast või indeksist või muu aluseks oleva objekti hinnast ning hõlmab vähemalt instrumente, mis on toodud direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos.

ê93/6/EMÜ artikli 2 lõiked 7 ja 8 (kohandatud)

2.         ÖMõisted Õ emaettevõtja, tütarettevõtja, Ö varahaldusettevõtja Õ ja finantseerimisasutus Ö tähendavad ettevõtjaid, mis on sellistena Õ määratletudakse vastavalt direktiivi 92/30/EMÜ Ö [2000/12/EÜ] artiklis 4 Õ artiklile 1.

ÖMõisted Õ finantsvaldusettevõtja, Ö liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja ja krediidiasutuse abiettevõtja Õ tähendavadb Ö direktiivi [2000/12/EÜ] artiklis 4 sellistena määratletud ettevõtjaid, välja arvatud juhul kui kõik viited krediidiasutustele tähendavad viiteid asutustele. Õ finantseerimisasutust, mille tütarettevõtjad on kas täielikult või põhilises osas krediidiasutused, investeerimisühingud või muud finantseerimisasutused, millest vähemalt üks on krediidiasutus või investeerimisühing

òuus

3.         Direktiivi [2000/12/EÜ] kohaldamisel artikli 2 lõikes 1 nimetatud kontsernide suhtes, kuhu ei kuulu krediidiasutusi, kehtivad järgmised määratused:

ê2002/87/EÜ artikkel 26 (kohandatud)

1.a)   finantsvaldusettevõtja – finantseerimisasutus, mille tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt investeerimisühingud või muud finantseerimisasutused, millest vähemalt üks on investeerimisühing, ja mis ei ole segafinantsvaldusettevõtja vastavalt määratlusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivis 2002/87/EÜ[18];

2. b)  segavaldusettevõtja – emaettevõtjat, mis ei ole finantsvaldusettevõtja ega investeerimisühing ega segafinantsvaldusettevõtja direktiivi 2002/87/EÜ tähenduses, mille tütarettevõtjate hulka kuulub vähemalt üks investeerimisühing;

3. c)  pädevad ametiasutused – riigi ametiasutused, kellele seaduse või määrusega on tehtud ülesandeks järelevalve investeerimisühingute üle.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

ÖII PEATÜKKÕ

MIINIMUMKAPITAL Ö ALGKAPITAL Õ

ê93/6/EMÜ artikli 2 lõige 24 (kohandatud)

Artikkel 4

1. "Miinimumkapital" tähendab Ö Algkapital – Õ direktiivi Ö [2000/12/EÜ] Õ 89/299/EMÜ artikli Ö 57 punktid a ja b Õ 2 lõike 1 punkte 1 ja 2.

ê93/6/EMÜ artikli 3 lõiked 1 ja 2 (kohandatud)

Artikkel 5

1.         Klientide raha ja/või väärtpabereid hoiustavate ja üht või enamat järgmistest teenustest pakkuvate Ö Selliste Õ investeerimisühingute miinimumkapital Ö algkapital, mis ei tee oma nimel tehinguid ühegi finantsinstrumendiga ega ole võtnud endale kohustust tingimusteta tagada finantsinstrumentide emissiooni, kuid mis hoiustavad klientide raha ja/või väärtpabereid ja pakuvad üht või enamat järgmistest teenustest, Õ peab olema 125 000 Ö eurot Õ eküüd:

a)      investorite finantsinstrumentide kohta antud korralduste vastuvõtmine ja edastamine;

b)      investorite finantsinstrumentide kohta antud korralduste täitmine;

c)      individuaalsete finantsinstrumentide investeerimisportfellide haldamine.

tingimusel et nad ei tee oma nimel tehinguid ühegi finantsinstrumendiga ega ole võtnud endale kohustust tingimusteta tagada finantsinstrumentide emissiooni.

Omavahendite investeerimiseks mõeldud kauplemisportfelli kandmata positsioonide hoidmist finantsinstrumentides ei loeta esimeses lõikes ega lõikes 2 nimetatud tehingute tegemiseks.

2.         Sellest olenemata võivad pPädevad ametiasutused Ö võivad Õ lubada investorite finantsinstrumentide kohta antud korraldusi täitval investeerimisühingul hoida selliseid instrumente oma arvel, kui Ö on täidetud järgmised tingimused Õ :

a)      sellised positsioonid tekivad ainult äriühingu võimetusest investorite korraldusi täpselt täita;

b)      kõigi selliste positsioonide turuväärtus kokku ei ületa 15% äriühingu Ö algkapitalist Õ miinimumkapitalist;

c)      äriühing vastab artiklites 18, 20 ja 28 Ö kehtestatud Õ esitatud nõuetele; ja

d)      sellised positsioonid on juhuslikud ja ajutise iseloomuga ning rangelt piiratud ajaga, mis kulub kõnealuse tehingu tegemiseks.

Omavahendite investeerimiseks mõeldud kauplemisportfelli kandmata positsioonide hoidmist finantsinstrumentides ei loeta lõikes 1 ega lõikes 3 nimetatud tehingute tegemiseks.

3.2       Liikmesriigid võivad lõikes 1 nimetatud summat vähendada 50 000 eküüni Ö euroni Õ nende äriühingute puhul, kellel ei ole luba hoida klientide raha või väärtpabereid, teha oma nimel tehinguid ega võtta endale kohustust tingimusteta tagada emissiooni.

ê93/6/EMÜ artikli 3 lõige 3 (kohandatud)

3. Kõigi teiste investeerimisühingute miinimumkapital peab olema 730 000 eküüd.

ê2004/39/EÜ artikli 67 lõige 2 (kohandatud)

Artikkel 6

4. Artikli 2 lõike 2 punktis b nimetatud ühingute miinimumkapital Ö Kohalike äriühingute algkapital Õ peab olema 50 000 eurot, kui nad saavad kasu Ö direktiivi 2004/39/EÜ artiklis 31 või 32 nimetatud Õ asutamisvabadusest või vabadusest osutada teenuseid direktiivi 2004/39/EÜ artikli 31 või 32 alusel.

ê2004/39/EÜ artikli 67 lõige 3 (kohandatud)

Artikkel 7

Kuni direktiivi 93/6/EMÜ läbivaatamiseniArtikli Ö 3 Õ 2 lõike 1 punkti b alapunktis iii osutatud äriühingute kate peab olema ühes järgmistest vormidest:

a)           algkapital 50 000 eurot;

b)           kutsekindlustus, mis hõlmab kogu ühenduse territooriumi, või mõni muu võrreldav tagatis kutsealasest hooletusest tuleneva vastutuse katteks, mille suuruseks on vähemalt 1 000 000 eurot iga nõude kohta ja kõigi nõuete peale kokku 1 500 000 eurot aastas;

c)           algkapitali ja kutsekindlustuse kombinatsioon sellisel kujul, mille tulemuseks on punktides a või b nimetatuga samaväärne kate.

Komisjon vaatab esimeses lõigus osutatud summad perioodiliselt läbi, et võtta arvesse Eurostati avaldatud Euroopa Liidu tarbijahinnaindeksi muutusi kooskõlas ja samaaegselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/92/EÜ artikli 4 lõike 7 alusel tehtud kohandustega[19] (*).

ÖArtikkel 8 Õ

Kui artikli 2 Ö 3 Õ lõike 1 punkti b alapunktis iii osutatud investeerimisühing on registreeritud ka direktiivi 2002/92/EÜ alusel, peab ta vastama kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikele 3 ja tal peab olema kate ühes järgmistest vormidest:

a)           algkapital 25 000 eurot;

b)           kutsekindlustus, mis hõlmab kogu ühenduse territooriumi, või mõni muu võrreldav tagatis kutsealasest hooletusest tuleneva vastutuse katteks, mille suuruseks on vähemalt 500 000 eurot iga nõude kohta ja kõigi nõuete peale kokku 750 000 eurot aastas;

c)           algkapitali ja kutsekindlustuse kombinatsioon sellisel kujul, mille tulemuseks on punktides a või b nimetatuga samaväärne kate.

ê93/6/EMÜ artikli 3 lõige 3 (kohandatud)

Artikkel 9

Kõigi teiste investeerimisühingute Ö algkapital Õ miinimumkapital peab olema 730 000 eküüd Ö eurot Õ .

ê93/6/EMÜ artikli 3 lõiked 5–8 (kohandatud)

Artikkel 10

1.         ÖErandina artikli 5 lõigetest 1 ja 3 ning artiklitest 6 ja 9 Õ Olenemata lõigetest 1–4 võivad liikmesriigid jätkata tegevuslubade andmist enne Ö 31. detsembrit 1995 Õ käesoleva direktiivi kohaldamist olemas olnud investeerimisühingute suhtes ja Ö artiklis 6 Õ lõikes 4 nimetatud äriühingute suhtes, mille omavahendid on väiksemad kui Ö artikli 5 lõigetes 1 ja 3 ning artiklites 6 ja 9 Õ lõigetes 1–4 nende jaoks sätestatud Ö algkapitali tasemest Õ miinimumkapital.

Nende äriühingute omavahendid ei või väheneda pärast käesoleva direktiivi Ö 1993/6/EMÜ Õ teatavakstegemist arvutatud kõrgeimast kontrolltasemest madalamale. Kontrolltase on omavahendite keskmine päevatase, arvutatuna arvutamisele eelnenud kuue kuu keskmisena. See arvutatakse iga kuue kuu järel vastava eelmise kuuekuulise ajavahemiku suhtes.

2.         Kui lõikes Ö 1 Õ 5 hõlmatud äriühingu üle omandab kontrolli teine füüsiline või juriidiline isik kui see, kelle käes varem oli kontroll, peavad selle äriühingu omavahendid saavutama vähemalt tema jaoksselleks Ö artikli 5 lõigetes 1 ja 3 ning artiklites 6 ja 9 Õ lõigetes 1–4 määratletud taseme, välja arvatud järgmistel juhtudel: i)            esmaülemineku korral pärimise teel pädevate ametiasutuste loal pärast Ö 31. detsembrit 1995 Õ käesoleva direktiivi kohaldamist, kuid mitte kauem kui 10 aasta jooksul pärast seda üleminekut;

ii)           täis- või usaldusühingu koosseisu muutumine, tingimusel et vähemalt üks käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäeval ühingusse kuulunud partner säilitab selles oma osaluse, kuid mitte kauem kui 10 aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäeva.

3.         Teatud erilistel asjaoludel ning pädevate ametiasutuste nõusolekul ei pea kahe või enama investeerimisühingu ja/või Ö artiklis 6 Õ lõikes 4 nimetatud äriühingu ühinemise tagajärjel tekkinud äriühingu omavahendid saavutama Ö artikli 5 lõigetes 1 ja 3 ning artiklites 6 ja 9 Õ lõigetes 1–4 määratletud taset. Sellest olenemata ei tohi ajal, mil Ö artikli 5 lõigetes 1 ja 3 ning artiklites 6 ja 9 Õ lõigetes 1–4 määratletud tasemed ei ole saavutatud, uue äriühingu omavahendid väheneda madalamale ühinenud äriühingute omavahendite koondtasemest, mis oli ühinemisajal.

4.         Investeerimisühingute ja Ö artiklis 6 Õ lõikes 4 nimetatud äriühingute omavahendite tase ei või väheneda lõigetes 1–5 ja 7 Ö artikli 5 lõigetes 1 ja 3, artiklites 6 ja 9 ning artikli 10 lõigetes 1 ja 3 Õ määratletud tasemest madalamale.

Kui see siiski peaks juhtuma, võivad pädevad ametiasutused õigustavatel asjaoludel lubada nendel äriühingutel selleks ettenähtud aja jooksul olukorda parandada või omanende tegevuse lõpetada.

òuus

III PEATÜKK

KAUPLEMISPORTFELL

Artikkel 11

1.         Asutuse kauplemisportfell koosneb kõigist positsioonidest sellistes finantsinstrumentides ja kaupades, mida hoitakse kas kauplemise eesmärgil või kauplemisportfelli teiste komponentidega seotud riskide maandamiseks ja mis peavad olema vabad igasugustest kitsendavatest tingimustest nende kaubeldavuse osas või mille suhtes on võimalik kohaldada riskimaandust.

2.         Kauplemise eesmärgil hoitavad positsioonid on positsioonid, mida hoitakse spetsiaalselt lühiajaliselt edasimüügiks ja/või eesmärgiga saada kasu ostu- ja müügihinna tegelikest või eeldatavatest lühiajalistest hinnaerinevustest või muudest hinna- või intressimäära kõikumistest. Mõiste "positsioonid" hõlmab omandipositsioone ning klientide teenindamisest ja turutegemisest tulenevaid positsioone.

3.         Kauplemise eesmärki tõendatakse strateegiate, poliitika ja menetluste alusel, mille asutus on kehtestanud positsiooni või portfelli haldamiseks VII lisa A osa kohaselt.

4.         Asutused seavad oma kauplemisportfelli haldamiseks sisse süsteeme ja kontrolle ja järgivad neid VII lisa B osa kohaselt.

5.         Kauplemisportfelli võib kaasata ka sisese riskimaanduse; sel juhul kohaldatakse VII lisa C osa.

òuus

IV PEATÜKK

OMAVAHENDID

ê93/6/EMÜ artikli 2 lõige 25 (kohandatud)

Artikkel 12

"Algsed omavahendid" tähendavad– direktiivi Ö [2000/12/EÜ] Õ 89/299/EMÜ artikli Ö 57 punktide a–c Õ 2 lõike 1 punktide 1, 2 ja summat, millest on lahutatud punktide Ö i–k Õ 9, 10 ja 11 summa.

òuus

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 1. jaanuariks 2009 asjakohase ettepaneku käesoleva peatüki muutmiseks.

ê93/6/EMÜ V lisa esimene ja teine lõik (kohandatud)

ðuus

Artikkel 13

1.         ðKui käesoleva artikli lõigetest 2–5 ja artiklitest 14–17 ei tulene teisiti, ï Ö määratakse Õ iInvesteerimisühingute ja krediidiasutuste omavahendid määratletakse vastavalt direktiivile Ö [2000/12/EÜ] Õ 89/299/EMÜ.

Peale selle kohaldatakse esimest lõiku investeerimisühingute suhtes, millel ei ole sellist õiguslikku vormi nagu on märgitud nõukogu neljanda direktiivi 78/660/EMÜ artikli 1 lõikes 1.

ê93/6/EMÜ V lisa lõike 1 teine lõik ja lõiked 2–5 (kohandatud)

è1 98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 4. lisa punktid a ja b

ðuus

2.         è1 Olenemata Ö Erandina Õ lõikest 1 võivad pädevad ametiasutused lubada nendel asutustel, kes on kohustatud täitma Ö artiklite 21 ja 28–32 Õ I–IV ja VI–VIII Ö ja III–VI Õ lisas sätestatud Ö kohaselt arvutatud Õ omavahendite nõudeid Ö kapitalinõudeid Õ , kasutada Ö omavahendite Õ alternatiivset määratlust ainult neid nõudeid täites. ç Ühtki osa niisugusel viisil Ö sel eesmärgil Õ kasutatud omavahenditest ei tohi samal ajal kasutada muude Ö kapitalinõuete Õ omavahendite nõuete täitmiseks.

Kõnealuseks alternatiivseks määratluseks on allpool punktides a–c toodud artiklite summa, millest on maha arvatud allpool punktis d toodud artikkel koosneb järgmisena esitatud punktidest a, b ja c, millest on välja arvatud punkt d, kusjuures selle viimase artikli mahaarvamine jäetakse pädevate ametiasutuste otsustada:

a)      omavahendid direktiivi Ö [2000/12/EÜ] Õ 89/299/EMÜ määratluse kohaselt; investeerimisühingud, kes peavad käesoleva lõike punktide a, b ja c summast maha arvama käesoleva lõike punkti d, jätavad omavahendite määratlusest välja nimetatud direktiivi artikli Ö 57 Õ 2 lõike 1 punktid Ö l–p Õ 12 ja 13;

b)      asutuse kauplemisportfelli puhaskasum, millest on välja jäetud kõik eeldatavad tasud või dividendid ning millest on maha arvatud asutuse muust tegevusest saadud puhaskahjum, tingimusel et ühtki neist summadest pole vastavalt direktiivi 89/299/EMÜ Ö [2000/12/EÜ] Õ artikli Ö 57 Õ 2 lõike 1 puntkile Ö b või k Õ 2 või 11 varem lülitatud käesoleva lõike punkti a;

c)      allutatud laenukapital ja/või lõikes 5 nimetatud artiklid, Ö kui Õ vastavalt lõigetes Ö 3 ja 4 ja artiklis 14 Õ 3–7 sätestatud tingimustestle Ö ei tulene teisiti Õ ;

d)      Ö artiklis 15 Õ lõikes 8 Ö nimetatud Õ määratletud mittelikviidsed varad.

3.         Lõike 2 Ö punktis c Õ nimetatud allutatud laenukapitali esialgne Ö tähtaeg Õ tagasimaksetähtaeg on vähemalt kaks aastat. See makstakse täielikult välja ning laenuleping ei sisalda klauslit, mille kohaselt muudel asjaoludel kui asutuse tegevuse lõpetamine kuuluks võlg tagasimaksmisele enne kokkulepitud tagasimaksepäeva, välja arvatud juhul kui pädevad ametiasutused tagasimaksmise heaks kiidavad. Allutatud laenukapitali põhisummat ega intressi ei tohi tagasi maksta, kui sellise tagasimaksmise tulemusena väheneksid kõnealuse asutuse omavahendid allapoole 100% Ö nimetatud Õ asutuse üldistest nõudmistest.

Peale selle teatab asutus pädevatele ametiasutustele kõikidest sellistest allutatud laenukapitali tagasimaksetest niipea, kui tema omavahendid langevad allapoole 120% üldistest nõudmistest Ö kapitalinõuetest Õ .

4.         Lõike 2 Ö punktis c Õ nimetatud allutatud laenukapital ei tohi ületada 150% esmastest omavahenditest, mida kasutatakse Ö artiklite 21 ja 28–32 ja Õ I, II, III, IV, VI, VII ja VIII Ö –VI Õ lisas sätestatud Ö kohaselt arvutatud Õ nõuete täitmiseks, ja tohib sellele maksimaaltasemele läheneda vaid erilistel asjaoludel, mis on vastuvõetavad pädevatele ametiasutustele.

5.         Pädevad ametiasutused võivad lubada asutustel asendada Ö lõike 2 punktis c Õ lõigetes 3 ja 4 nimetatud allutatud laenukapitali direktiivi Ö [2000/12/EÜ] Õ 89/299/EMÜ artikli Ö 57 Õ 2 lõike 1 punktides Ö d–h Õ 3 ja 5–8 nimetatud artiklitega.

ê98/31/EÜ 4. lisa punkt c (kohandatud)

Artikkel 14

1.         Pädevad ametiasutused võivad lubada investeerimisühingutel ületada Ö artikli 13 lõikes 4 Õ punktis 4 sätestatud allutatud laenukapitali ülemmäära, kui nad peavad seda põhjendatuks seoses usaldusnormide täitmisega, tingimusel et sellise allutatud laenukapitali ja Ö artikli 13 lõikes 5 Õ punktis 5 nimetatud kirjete Ö artiklite Õ kogusumma ei ületa 200% esmastest omavahenditest, mida kasutatakse Ö artiklite 21, 28–32 ja ÕI–IV ja VI–VIII Ö I ja III–VI Õ lisa kohaselt arvutatud nõuete täitmiseks, või 250% samast summast, kui investeerimisühingud arvavad omavahendite arvutamisel maha Ö artikli 13 lõike 2 Õ punktis 2 alapunktis d osutatud kirje Ö artikli Õ .

2. Pädevad ametiasutused võivad lubada krediidiasutustel ületada Ö artikli 13 lõikes 4 Õ punktis 4 sätestatud allutatud laenukapitali ülemmäära, kui nad peavad seda põhjendatuks seoses usaldusnormide täitmisega, tingimusel et sellise allutatud laenukapitali ja punktis 5 nimetatud direktiivi [2000/12/EÜ] artikli Ö 57 Õ 35 lõike 2 Ö punktide d–h Õ punktide 4–8 kirjete Ö artiklite Õ kogusumma ei ületa 250% esmastest omavahenditest, mida kasutatakse Ö I ja III–VI Õ I–VI lisa kohaselt arvutatud nõuete täitmiseks.

ê93/6/EMÜ V lisa lõige 8 (kohandatud)

Artikkel 15

Ö Artikli 12 lõike 2 punktis d osutatud Õ mittelikviidsed varad on Ö järgmised: Õ

a)      materiaalsed põhivarad, (välja arvatud hooned ja maa sellises ulatuses, mida lubatakse arvesse võtta laenude puhul, mille tagatiseks need on);

b)      osalused, sealhulgas allutatud nõuded, krediidiasutustes või finantseerimisasutustes, mida võidakse lülitada Ö kõnealuste Õ selliste asutuste omavahendite hulka, välja arvatud juhul, kui need on maha arvatud direktiivi Ö [2000/12/EÜ] Õ89/299/EMÜ artikli Ö 57 Õ 2 lõike 1 punkti 12 Ö punktide l–p Õ või käesoleva Ö direktiivi Õ lisa artikli 15 punkti d alusel;

c)      osalused ja muud investeeringud teistes ettevõtjates, mis ei ole krediidiasutused või muud finantseerimisasutused, mis pole turukõlblikud;

d)      puudujäägid tütarettevõtjates;

e)      hoiused, välja arvatud need, mida saab tagasi maksta 90 päeva jooksul, ja samuti välja arvatud maksed, mis on seotud marginaaliga futuur- ja optsioonlepingutega;

f)       laenud ja muud saadaolevad summad, välja arvatud need, mis kuuluvad tasumisele 90 päeva jooksul;

g)      reaalsed varud, välja arvatud need, mis Ö juba Õ kuuluvad artikli 4 lõikega 2 kehtestatud kapitalinõuete hulka ja tingimusel, et sellised nõuded on vähemalt sama ranged kui artikli 4 lõike 1 punktis iii kehtestatud nõuded Ö , mis on vähemalt sama ranged kui artiklites 18–20 sätestatud nõuded Õ .

ê93/6/EMÜ V lisa lõike 8 teise taande teine lõik (kohandatud)

ÖPunkti b kohaldamisel võivad Õ pPädevad ametiasutused võivad loobuda käesoleva sätte rakendamisest juhul, kui osalus krediidiasutuses või finantseerimisasutuses on ajutine, omandatud finantsabi andmiseks, selleks et kõnealust asutust ümber kujundada või päästa. Samuti võivad nad sellest loobuda nende osaluste puhul, mis on lülitatud investeerimisühingu kauplemisportfelli,.

ê93/6/EMÜ V lisa lõige 9 (kohandatud)

Artikkel 16

9. Need iInvesteerimisühingud, mis kuuluvad kontserni, mille Ö suhtes kohaldatakse Õ puhul võib kohaldada artiklis Ö 22 Õ 7 lõikes 4 sätestatud õigust Ö loobumisõigust Õ , arvutavad omavahendite summa vastavalt Ö artiklitele 13–15 Õ lõigetele 1–8, võttes arvesse järgmisted muudatused:

a)i)    maha arvatakse lõikes 2 Ö artikli 13 lõike 2 punktis d Õ nimetatud mittelikviidsed varad;

b)ii)   lõikes 2 Ö artikli 12 lõike 2 punktis a Õ nimetatud väljajätmine ei puuduta neid direktiivi 89/299/EMÜ Ö [2000/12/EÜ] Õ artikli 2 lõike 1 Ö 57 Õ punkti 12 Ö punktide l­–p Õ komponente, mis kuuluvad investeerimisühingule niisugustes ettevõtjates, mille puhul rakendatakse käesoleva direktiivi artikli Ö 2 lõikes 1 Õ määratletud konsolideerimist;

c)iii) direktiivi Ö [2000/12/EÜ] Õ 89/299/EMÜ artikli Ö 66 Õ 6 lõike 1 punktides a ja b nimetatud piirangud arvutatakse, lahutades esmastest omavahenditest punktis ii kirjeldatud need Ö punktis b nimetatud Õ direktiivi Ö [2000/12/EÜ] Õ 89/299/EMÜ artikli Ö 57 Õ 2 lõike 1 punktide Ö l–p Õ 12 ja 13 komponendid, mis kuuluvad kõnealuste ettevõtjate esmaste omavahendite hulka;

d)iv) punktis c nimetatud direktiivi Ö [2000/12/EÜ] Õ 89/299/EMÜ artikli Ö 57 Õ 2 lõike 1 punktide Ö l–p Õ 12 komponendid arvatakse pigem maha esmastest omavahenditest kui kõigi elementide kogusummast, nii nagu on sätestatud ette nähtud sama Ö kõnealuse Õ direktiivi artikli Ö 66 Õ 6 lõikes 1 punktis c eriti käeoleva Ö direktiivi artikli 13 lõigete 4 ja 5 ning artikli 14 Õ lisa lõigete 4-7 kohaldamiseks.

òuus

Artikkel 17

1.         Kui asutus arvutab II lisa kohaldamisel riskiga kaalutud varasid direktiivi [2000/12/EÜ] artiklite 84–89 sätete kohaselt, siis kohaldatakse direktiivi [2000/12/EÜ] VII lisa 1. osa 4. allosas sätestatud arvutuste suhtes järgmist:

a)      II lisas näidatud riskipositsioonide jaoks tehtud väärtuse korrigeerimiste ja provisjonide summa hulka võib arvata väärtuse korrigeerimised, mis on tehtud vastaspoole krediidikvaliteedi arvesse võtmiseks;

b)      kui kauplemisportfelli kuuluva positsiooni hindamisel on vastaspoole krediidiriski nõuetekohaselt arvesse võetud, on vastaspoole riskipositsioonist tuleneva oodatava kahju summa pädevate ametiasutuste nõusolekul null.

Punkti a kohaldamisel selliste asutuste suhtes ei arvata selliseid väärtuse korrigeerimisi omavahendite hulka muul viisil kui käesoleva punkti kohaselt.

2.         Käesoleva artikli kohaldamisel lähtutakse direktiivi [2000/12/EÜ] artiklitest 153 ja 154.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

ÖV PEATÜKK Õ

Ö1. jagu Õ

RISKIERALDISED

ê93/6/EMÜ artikli 4 lõike 1 esimene lõik (kohandatud)

ðuus

Artikkel 18

1.         Pädevad ametiasutused nõuavad Aasutustelt omavahendeid, mis on kogusummas alati vähemalt võrdsed Ö järgneva summaga Õ :

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 2 (kohandatud)

i) a)   kapitalinõuded, mis on arvutatud nende kauplemisportfelli jaoks Ö artiklites 28–32 ja Õ I, II ja VI ning vajaduse korral VIII lisas Ö sätestatud meetodite ja võimaluste Õ kohaselt;

ii) b)  kapitalinõuded, mis on arvutatud kogu nende äritegevuse jaoks III ja VII Ö IV Õ ning vajaduse korral VIII lisas Ö sätestatud meetodite ja võimaluste Õ kohaselt.

ê93/6/EMÜ artikli 4 lõike 1 alapunktid iii ja iv (kohandatud)

(iii)         direktiiviga 89/647/EMÜ kehtestatud kapitalinõuded kogu nende äritegevuse jaoks, välja arvatud nende kauplemisportfelliga seotud tegevus ning mittelikviidsed varad, sest need arvatakse omavahenditest välja vastavalt V lisa lõike 2 punktile d;

(iv)         lõikes 2 sätestatud kapitalinõuded.

ê93/6/EMÜ artikli 4 lõike 1 alapunkt iii – alapunkti iv teine lõik

Olenemata punktides i-iv nimetatud kapitalinõuetest ei või investeerimisühingute omavahendite nõue olla kunagi väiksem kui IV lisas ettenähtud summa.

ê93/6/EMÜ artikli 4 lõiked 2–5

2. Pädevad ametiasutused nõuavad, et asutused kataksid riskid, mis tulenevad äritegevusest, mis jääb väljapoole nii käesoleva direktiivi kui ka direktiivi 89/647/EMÜ reguleerimisala ja mida peetakse kõnealustes direktiivides piisavate omavahendite arvelt kaetavate riskide sarnaseks.

3. Kui asutuse omavahendid vähenevad allapoole lõikes 1 kehtestatud nõutavast omavahendite summast, tagavad pädevad ametiasutused, et kõnealune asutus võtaks nii kiiresti kui võimalik meetmed olukorra parandamiseks.

4. Pädevad ametiasutused nõuavad, et asutused kehtestaksid kõigi oma äritegevusega seotud intressiriskide jälgimis- ja kontrollsüsteemi, ning kontrollivad kõnealuseid süsteeme.

5. Asutused peavad näitama pädevatele ametivõimudele, et on välja töötanud süsteemid, mis võimaldavad arvutada nende finantspositsioone piisava täpsusega mis tahes ajal.

ê93/6/EMÜ artikli 4 lõige 6 (kohandatud)

2.         Olenemata Ö Erandina Õ lõikest 1 võivad pädevad ametiasutused lubada asutusi arvutada oma kauplemisportfelliga seotud äritegevuse kapitalinõudeid vastavalt direktiivile 89/647/EMÜ Ö direktiivi [2000/12/EÜ] artikli 75 punktile a ja käesoleva direktiivi II lisa lõigetele 6, 7, 8 ja 10 Õ , mitte aga vastavalt käesoleva direktiivi I ja II lisale, kui kauplemisportfelli suurus vastab allpool toodud Ö järgmistele Õ nõuetele:

i) a)   selliste asutuste kauplemisportfelliga seotud äritegevus ei ületa üldjuhul 5% nende kogu äritegevusest;

ii) b)  nende kauplemisportfelli positsioonid kokku ei ületa üldjuhul 15 miljonit eküüd Ö eurot Õ ;

iii)c)  selliste asutuste kauplemisportfelliga seotud äritegevus ei ületa kunagi 6% kogu nende äritegevusest ja nende kauplemisportfelli positsioonid kokku ei ületa kunagi 20 miljonit eküüd Ö eurot Õ.

ê93/6/EMÜ artikli 4 lõige 7 (kohandatud)

3.         Kauplemisportfelli äritegevuse ja kogu äritegevuse suhte arvestamiseks vastavalt lõike Ö 2 Õ 6 punktidele Ö a ja c Õ i ja iii võivad pädevad ametiasutused kasutada kas kõnealuste asutuste bilansilise ja bilansivälise äritegevuse liidetud mahtu, kasumiaruannet või omavahendeid, või nimetatud näitajate kombinatsiooni. Bilansilise ja bilansivälise äritegevuse mahu hindamisel võetakse Ö võlainstrumendid Õ võlakohustused arvesse turuhinna või põhiväärtusega, aktsiad turuhinnaga ja Ö tuletisinstrumendid Õ tuletisväärtpaberid nende aluseks olevate instrumentide nimi- või turuväärtusega. Pikad ja lühikesed positsioonid liidetakse olenemata nende märgist.

ê93/6/EMÜ artikli 4 lõige 8 (kohandatud)

4.         Kui asutus peaks kauem kui vaid lühikese aja jooksul ületama kas ühe või mõlemad lõike Ö 2 Õ 6 punktides Ö a ja b Õ i ja ii kehtestatud Ö piirmäärad Õ ülempiirid või ületama ühe või mõlemad lõike Ö 2 Õ 6 punktis Ö c Õ iii kehtestatud Ö piirmäärad Õ ülempiirid, nõutakse selliselt asutuselt kauplemisportfellist tuleneva äritegevuse suhtes pigem artikli 4 Ö lõike 1 Õ punkti Ö a Õ i kui direktiivi 89/647/EMÜ Ö [2000/12/EÜ] artikli 75 punkti a Õ nõuete täitmist ning teatamist pädevale ametiasutusele.

òuus

Artikkel 19

1.         I lisa lõike 14 kohaldamisel võib siseriiklikku kaalutlusõigust kasutades määrata samade üksuste emiteeritud ja omavääringus nomineeritud ja rahastatud võlainstrumentidele 0% kaalu.

ê93/6/EMÜ artikli 11 lõige 2 (kohandatud)

2.         Olenemata Ö Erandina Õ I lisa lõigetest Ö 13 ja Õ 14 võivad liikmesriigid võlakirjale, mille riskikaal on direktiivi 89/647/EMÜ artikli 11 lõike 2 kohaselt 10 %, Ö mille suhtes kohaldatakse direktiivi [2000/12/EÜ] VI lisa 1. osa lõikeid 65–67, Õ kehtestada eririski nõude, mis moodustab poole Ö on võrdne Õ samasuguse Ö järelejäänud Õ tähtajaga Ö aktsepteeritava instrumendi Õ kvalifitseeritud artikli eririski nõudegast Ö , mida on vähendatud direktiivi [2000/12/EÜ] VI lisa 1. osa lõikes 68 toodud protsentide kohaselt Õ .

òuus

3.         Kui pädev ametiasutus tunnistab kolmanda riigi investeerimisfondi aktsepteeritavaks vastavalt I lisa lõikele 52, võib teise liikmesriigi pädev ametiasutus kasutada sellist tunnustamist omapoolset hinnangut andmata.

Artikkel 20

1.         Kui käesoleva artikli lõigetest 2, 3 ja 4 ning käesoleva direktiivi artiklist 34 ei tulene teisiti, kohaldatakse investeerimisühingute suhtes direktiivi [2000/12/EÜ] artikli 75 nõudeid.

2.         Erandina lõikest 1 võivad pädevad ametiasutused lubada, et nende investeerimisühingute omavahendid, kellele ei ole antud luba direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A osa punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamiseks, on alati vähemalt võrdsed suuremaga kahest järgnevast näitajast:

a)      direktiivi [2000/12/EÜ] artikli 75 punktides a–c toodud kapitalinõuete summast;

b)      käesoleva direktiivi artiklis 21 sätestatud summast.

3.         Erandina lõikest 1 võivad pädevad ametiasutused lubada, et nende investeerimisühingute, omavahendid kelle algkapital vastab artiklis 9 sätestatule, kuid kes kuuluvad järgmistesse kategooriatesse, on alati vähemalt võrdsed direktiivi [2000/12/EÜ] artikli 75 punktides a–c toodud nõuete kohaselt arvutatud kapitalinõuete summaga ja käesoleva direktiivi artiklis 21 sätestatud summaga:

a)      investeerimisühingud, kes vahendaja õigustega tegutsedes või kliendi korraldust täites kauplevad oma arvel kliendi korralduse täitmiseks või teostamiseks või ligipääsu saamiseks kliiring- ja arveldussüsteemile või tunnustatud börsile;

b)      investeerimisühingud:

i)       kes ei hoia enda käes kliendi raha ega väärtpabereid;

ii)      kes tegelevad ainult oma arvel kauplemisega;

iii)     kellel ei ole väliskliente;

iv)     kelle tehingute teostamine ja arveldamine toimub arveldusasutuse vastutusel ja tagatisega.

4.         Lõigetes 2 ja 3 nimetatud investeerimisühingute suhtes kohaldatakse kõiki muid direktiivi [2000/12/EÜ] V lisas esitatud operatsiooniriski käsitlevaid sätteid.

ê93/6/EMÜ IV lisa

Artikkel 21

Investeerimisühingutel peab olema omavahendeid summas, mis võrdub ühe neljandikuga nende eelmise aasta püsivatest üldkuludest.

Pädevad ametiasutused võivad seda nõuet korrigeerida juhul, kui eelmise aastaga võrreldes on äriühingu äritegevuses toimunud olulisi muutusi.

Alla ühe aasta kestnud äritegevuse, samuti uue äriühingu puhul peavad omavahendid võrduma ühe neljandikuga tema äriplaanis planeeritud püsivatest üldkuludest, välja arvatud juhul, kui ametiisikud nõuavad nimetatud plaani korrigeerimist.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

Ö2. osa Nõuete konsolideeritud kohaldamine Õ

òuus

Artikkel 22

1.         Pädevad ametiasutused, kellele on antud ülesanne või volitused teha konsolideeritud järelevalvet artiklis 2 hõlmatud kontsernide üle, võivad igal üksikjuhul eraldi loobuda kapitalinõuete konsolideeritud alustel kohaldamisest, tingimusel et:

a)      iga sellisesse kontserni kuuluv investeerimisühing kasutab artiklis 16 toodud omavahendite määratlust;

b)      kõik sellisesse kontserni kuuluvad investeerimisühingud kuuluvad artikli 20 lõigetes 2 ja 3 toodud kategooriatesse;

c)      iga sellisesse kontserni kuuluv investeerimisühing täidab artiklites 18 ja 20 kehtestatud nõudeid individuaalselt ja samal ajal arvab oma omavahenditest maha kõik tingimuslikud kohustused investeerimisühingute, finantseerimisasutuste, varahaldusettevõtjate ja krediidiasutuste abiettevõtjate ees, mis kuuluksid muul juhul konsolideerimisele;

d)      igal finantsvaldusettevõtjal, mis on sellisesse kontserni kuuluva mis tahes investeerimisühingu emaettevõtja, peab olema vähemalt sama palju kapitali, mis on käesolevaga määratletud direktiivi [2000/12/EÜ] artikli 57 punktide a–h summana, kui kõigi direktiivi [2000/12/EÜ] artiklis 57 nimetatud osaluste, allutatud nõuete ja instrumentide täieliku raamatupidamisliku väärtuse summa investeerimisühingutes, finantseerimisasutustes, varahaldusettevõtjates ja krediidiasutuste abiettevõtjates, mis kuuluks muul juhul konsolideerimisele, ning kõigi tingimuslike kohustuste kogusumma investeerimisühingute, finantseerimisasutuste, varahaldusettevõtjate ja krediidiasutuste abiettevõtjate ees, mis kuuluks muul juhul konsolideerimisele;

Kui esimeses lõigus toodud kriteeriumid on täidetud, peavad igal investeerimisühingul olema kehtestatud kõigi kontserni kuuluvate finantsvaldusettevõtjate, investeerimisühingute, finantseerimisasutuste, varahaldusettevõtjate ja krediidiasutuste abiettevõtjate kapitali ja vahendite allikate jälgimis- ja kontrollsüsteemid.

2.         Erandina lõikest 1 võivad pädevad ametiasutused lubada finantsvaldusettevõtjatel, mis on sellisesse kontserni kuuluva investeerimisühingu emaettevõtja, kasutada lõike 1 punkti d kohaselt arvutatud väärtusest madalamat väärtust, mis ei tohi aga olla madalam artiklites 18 ja 20 investeerimisühingutele, finantseerimisasutustele, varahaldusettevõtjatele ja krediidiasutuste abiettevõtjatele individuaalsetel alustel kehtestatud nõuetest, mis kuuluksid muul juhul konsolideerimisele, ja kõigi tingimuslike kohustuste kogusummast investeerimisühingute, finantseerimisasutuste, varahaldusettevõtjate ja krediidiasutuste abiettevõtjate ees, mis kuuluks muul juhul konsolideerimisele. Käesoleva lõike kohaldamisel käsitletakse finantseerimisasutuste, varahaldusettevõtjate ja krediidiasutuste abiettevõtjate kapitalinõudeid nominaalsete kapitalinõuetena.

ê93/6/EMÜ artikli 7 lõiked 5 ja 6 (kohandatud)

Artikkel 23

Pädevad ametiasutused nõuavad, et kontserni kuuluvad investeerimisühingud, mille suhtes kohaldatakse lõikes 20 Ö 22 Õ nimetatud loobumist, teataksid neile riskidest, sealhulgas nende kapitali ja vahendite koosseisu ja allikatega seotud riskidest, mis võiksid nende finantspositsioone nõrgendada. Kui pädevad ametiasutused otsustavad siis, et nende investeerimisühingute finantspositsioonid ei ole piisavalt kaitstud, nõuavad nad neilt meetmete võtmist, mis vajaduse korral võivad muu hulgas hõlmata ka kapitali liikumise piiranguid sellistelt äriühingutelt kontserni liikmetele.

Kui pädevad ametiasutused loobuvad Ö artiklis 22 Õ lõikes 4 sätestatud konsolideeritud järelevalve kohustusest, võtavad nad teisi kohaseid meetmeid kogu kontserni, sealhulgas väljaspool liikmesriiki asuvate ettevõtjate riskide, eriti suure riskide kontsentreerumise jälgimiseks.

òuus

Kui pädevad ametiasutused loobuvad artiklis 22 sätestatud konsolideeritud järelevalve kohustusest, jäävad direktiivi [2000/12/EÜ] V jaotise 5. peatüki nõuded ja direktiivi [2000/12/EÜ] artikli 124 investeerimisühingute järelevalve nõuded kehtima individuaalsetel alustel.

ê93/6/EMÜ artikli 7 lõiked 7–9

7. Liikmesriigid võivad loobuda artiklites 4 ja 5 kehtestatud nõuete konsolideerimata või osaliselt konsolideeritud kohaldamisest sellise asutuse puhul, mille kui emaettevõtja üle kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet, ning selle emaettevõtja tütarettevõtja puhul, millele nad on andnud tegevusloa ja kohaldavad järelevalvet ning mille üle nad korraldavad konsolideeritud järelevalvet koos tema emaettevõtjaks oleva asutusega.

Seesama loobumisõigus antakse, kui emaettevõtjaks on finantsvaldusettevõtja, mille peakontor asub asutusega samas liikmesriigis, tingimusel et ta allub samasugusele järelevalvele nagu krediidiasutused ja investeerimisühingud, eriti artiklites 4 ja 5 kehtestatud nõuetele.

Mõlemal loobumisõiguse kasutamise juhul tuleb võtta meetmed selleks, et tagada omavahendite kohane kontsernisisene jaotumine.

8. Asutuse puhul, mille emaettevõtjaks on teises liikmesriigis tegevusloa saanud ja seal asuv asutus, kohaldavad tegevusloa andnud pädevad ametiasutused artiklites 4 ja 5 sätestatud eeskirju konsolideerimata või vastavalt vajadusele ka osaliselt konsolideeritud kujul.

9. Olenemata lõikest 8 võivad pädevad ametiasutused, kelle kohustuseks on anda asutusest emaettevõtja tütarettevõtjale tegevusluba, kahepoolse lepingu alusel delegeerida oma kohustuse valvata tütarettevõtja kapitali adekvaatsuse ja suure riskide kontsentratsiooni järele nendele pädevatele ametiasutustele, kelle ülesandeks on anda tegevusluba ja korraldada järelevalvet emaettevõtja üle. Komisjonile tuleb teatada niisuguste lepingute olemasolust ja sisust. Komisjon edastab selle informatsiooni teiste liikmesriikide pädevatele ametiasutustele ja panganduse konsultatiivkomiteele ning nõukogule, välja arvatud lõikes 3 nimetatud kontsernide puhul.

òuus

Artikkel 24

Erandina artikli 2 lõikest 2 võivad pädevad ametiasutused vabastada investeerimisühingud nimetatud lõikes kehtestatud konsolideeritud kapitalinõuetest tingimusel, et kõik kontserni kuuluvad investeerimisühingud klassifitseeruvad artikli 20 lõike 2 kohasteks investeerimisühinguteks ja kontserni ei kuulu krediidiasutusi.

Kui esimese lõigu nõuded on täidetud, nõutakse emaettevõtjana tegutsevalt investeerimisühingult omavahendeid, mis on alati vähemalt võrdsed suuremaga kahest järgnevast käesoleva peatüki 3. jao kohaselt arvutatud konsolideeritud nõudest:

(a) direktiivi [2000/12/EÜ] artikli 75 punktides a–c toodud kapitalinõuete summa;

(b) artiklis 21 sätestatud summa.

Artikkel 25

Erandina artikli 2 lõikest 2 võivad pädevad ametiasutused vabastada investeerimisühingud nimetatud lõikes kehtestatud konsolideeritud kapitalinõuetest tingimusel, et kõik kontserni kuuluvad investeerimisühingud klassifitseeruvad artikli 20 lõigete 2 ja 3 kohasteks investeerimisühinguteks ja kontserni ei kuulu krediidiasutusi.

Kui esimese lõigu nõuded on täidetud, nõutakse emaettevõtjana tegutsevalt investeerimisühingult omavahendeid, mis on alati vähemalt võrdsed käesoleva peatüki 3. jao kohaselt arvutatud konsolideeritud kapitalinõuete summa, direktiivi [2000/12/EÜ] artikli 75 punktides a–c toodud kapitalinõuete summa ja käesoleva direktiivi artiklis 21 sätestatud summaga.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

Ö3. jagu Õ

Konsolideeritud nõuete arvutamine

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 4 (kohandatud)

Artikkel 26

1.         Kui artiklis 20 Ö 22 Õ sätestatud loobumisõigust ei kasutata, võivad pädevad asutused I ja VIII lisas sätestatud kapitalinõuete ja Ö artiklites 28–32 ja Õ VI lisas sätestatud kliendiriskide Ö klientide riskipositsioonide Õ konsolideeritud arvutamiseks lubada ühe asutuse kauplemisportfelli positsioonide tasaarvestust teise asutuse kauplemisportfelli positsioonide suhtes Ö artiklites 28–32 ja Õ I, VI ja VIII lisas sätestatud eeskirjade kohaselt.

Lisaks võivad nad lubada ühe asutuse välisvaluuta positsioonide tasaarvestust teise asutuse välisvaluuta positsioonide suhtes III ja/või VIII lisas sätestatud eeskirjade kohaselt. Samuti võivad nad lubada ühe asutuse kaubapositsioonide tasaarvestust teise asutuse kaubapositsioonide suhtes VII Ö IV Õ ja/või VIII lisas sätestatud eeskirjade kohaselt.

ê93/6/EMÜ artikli 7 lõige 11 (kohandatud)

2.         Samuti võivad Ppädevad asutused Ö võivad Õ lubada kolmandates riikides asuvate ettevõtjate kauplemisportfelli- ning välisvaluuta- ja kaubapositsioonide tasaarvestust, kui ühel ajal on täidetud järgmised tingimused:

i) a)   nendel ettevõtjatel on kolmandas riigis tegevusluba ning nad vastavad kas direktiivi 77/780/EEC Ö [2000/12/EÜ] Õ artikli Ö 4 lõikes 1 Õ 1 esimese taandes esitatud krediidiasutuse määratlusele või on kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingud;

ii) b)  need ettevõtjad täidavad iseseisvalt kapitali adekvaatsuse nõudeid, mis on samaväärsed käesolevas direktiivis sätestatutega;

iii)c)  kõnealustes riikides puuduvad eeskirjad, mis võiksid märgatavalt mõjutada vahendite kontsernisisest liikumist.

ê93/6/EMÜ artikli 7 lõige 12 (kohandatud)

3.         Samuti võivad pädevad ametiasutused lubada lõikes 10 Ö 1 Õ sätestatud tasaarveldust liikmesriigis tegevusloa saanud kontserni moodustavate asutuste vahel, tingimusel et:

i) a)   kapitali kontsernisisene jaotumine on vastuvõetav;

ii) b)  asutuste tegevuse seadusandlik, juriidiline ja lepinguline raamistik tagab neile kontsernisisese vastastikuse finantstoetuse.

ê93/6/EMÜ artikli 7 lõige 13 (kohandatud)

4.         Peale selle võivad pädevad ametiasutused lubada lõikes 10 Ö 1 Õ sätestatud tasaarveldust lõike 12 Ö 3 Õ tingimusi täitvate kontserni moodustavate asutuste ja samasse kontserni kuuluva teises liikmesriigis tegevusluba omava asutuse vahel, tingimusel et viimane täidab iseseisvalt artiklites Ö 18, 20 ja 28 Õ 4 ja 5 kehtestatud kapitalinõudeid Ö individuaalsetel alustel Õ .

ê93/6/EMÜ artikli 7 lõiked 14 ja 15 (kohandatud)

Artikkel 27

1.         Omavahendite konsolideeritud arvutamisel kohaldatakse direktiivi 89/299/EMÜ Ö [2000/12/EÜ] Õ artiklit 5 Ö 65 Õ .

2.         Pädevad ametiasutused, kelle ülesandeks on teostada konsolideeritud järelevalvet, võivad asutuste omavahendite konsolideeritud arvutamisel tunnustada asjaomaste asutuste puhul IV lisas kohaldatavaid konkreetseid omavahendite määratlusi.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

Ö4. jagu Õ

ÖSUURTE RISKIKONTSENTRATSIOONIDE JÄLGIMINE JA KONTROLL Õ

ê93/6/EMÜ artikli 5 lõige 1 (kohandatud)

Artikkel 28

1.         Asutused jälgivad ja kontrollivad suurt riskide kontsentratsiooni vastavalt direktiivile 92/121/EMÜ Ö direktiivi [2000/12/EÜ] artiklitele 106–118 Õ.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 3 (kohandatud)

2.         ÖErandina lõikest 1 Õ Sellest olenemata Ö jälgivad ja kontrollivad Õ asutused, kes arvutavad oma kauplemisportfelli äritegevusega seotud kapitalinõudeid I ja II lisa ja vajaduse korral VIII lisa kohaselt, jälgivad ja kontrollivad suurt riskide kontsentratsiooni direktiivi 92/121/EMÜ Ö direktiivi [2000/12/EÜ] artiklite 106–108 Õ kohaselt, kui artiklites 27–30 Ö 29–32 Õ sätestatud muudatustest ei tulene teisiti.

òuus

3.         Komisjon esitab 31. detsembriks 2007 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva jao kohaldamise kohta koos asjakohaste ettepanekutega.

ê93/6/EMÜ VI lisa lõige 2 (kohandatud)

ðuus

Artikkel 29

1.         Üksikklientidega seotud kauplemisportfellist tulenevate Ö riskipositsioonide Õ riskide kontsentratsiooni arvutamiseks liidetakse järgmised punktid i, ii ja iii:

i) a)   asutuse positiivne pika positsiooni ülejääk lühikese positsiooni Ö suhtes Õ kõigis kõnealuse kliendi emiteeritud finantsinstrumentides Ö , kus Õ (iga konkreetse instrumendi netopositsioon arvutatakse vastavalt I lisas kehtestatud korrale);

ii) b)  Ö riskile avatud netopositsioon võlainstrumentide emissiooni Õ võlakirja või aktsiaemissiooni tagamise puhul; loetakse asutuse riskide kontsentratsiooniks tema neto riskikontsentratsiooni (see arvutatakse, lahutades väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on formaalsete kokkulepete põhjal märkinud või mille tagamises osalenud), mida vähendatakse I lisa lõikes 39 sätestatud tegurite ulatuses.

iii)c)  Ö riskipositsioonid Õ riskide kontsentratsioon, mis tulenenebvad kõnealuse kliendiga sõlmitud II lisas nimetatud tehingutest, kokkulepetest ja lepingutest; niisugusedne Ö riskipositsioonid Õ riskikontsentratsioon arvutatakse vastavalt kõnealuses lisas kehtestatud ð riskipositsioonide väärtuste arvutamise ï korrale ilma vastaspoole riske kaalumata.

ÖPunkti b kohaldamisel arvutatakse riskile avatud netopositsioon, lahutades väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on formaalsete kokkulepete põhjal märkinud või mille tagamises nad on osalenud ja mida vähendatakse I lisa lõikes 41 sätestatud tegurite kohaselt. Õ

Kuni edaspidise ühtlustamiseni nõuavad pädevad ametiasutused Ö punkti b kohaldamisel Õ , et asutused arendaksid välja jälgimis- ja kontrollsüsteemid väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud Ö riskipositsioonide jaoks Õ riskide kontsentratsiooniks esialgse kohustuse võtmise ja esimese pangapäeva vahelisel ajal, arvestades kõnealustel turgudel võetud riskide olemust;

ðPunkti c kohaldamisel arvatakse käesoleva direktiivi II lisa lõikes 5 toodud viitest välja direktiivi [2000/12/EÜ] artiklid 84–89. ï

ê93/6/EMÜ VI lisa lõige 3 (kohandatud)

2.         Seejärel arvutatakse Oomavahel seotud kauplemisportfelli klientide grupi Ö riskipositsioonid Õ riskikontsentratsioonid Ö arvutatakse Õ , liites kokku grupi üksikliikmetega seotud, vastavalt lõikele 12 arvutatud Ö riskipositsioonid Õ riskikontsentratsioonid.

ê93/6/EMÜ VI lisa lõige 4 (kohandatud)

Artikkel 30

1.         Üksikklientide või omavahel seotud klientide grupi üldinesed Ö riskipositsioonid Õ riskikontsentratsioon arvutatakse, liites kokku kauplemisportfellist tulenevad ja kauplemisportfellivälised Ö riskipositsioonid Õ riskikontsentratsioonid, võttes arvesse direktiivi 92/121/EMÜ Ö [2000/12/EÜ] Õ artikleidi 4 Ö 112–117 Õ lõiked 6-12.

Kauplemisportfellivälise Ö riskipositsiooni Õ riskikontsentratsiooni väljaarvutamiseks peavad asutused Ö artikli 13 lõike 2 punkti d Õ V lisa lõike 2 punkti d alusel omavahenditest mahaarvatavatest varadest tulenevat riski Ö riskipositsiooni Õ nulliks.

ê93/6/EMÜ VI lisa lõige 5 (kohandatud)

ðuus

2.         Vastavalt lõikele 4 arvutatud asutuse üksikklientide ja omavahel seotud klientide grupi üldinesed Ö riskipositsioonid Õ riskikontsentratsioon tehakse teatavaks vastavalt direktiivi 92/121/EMÜ Ö [2000/12/EÜ] Õ artiklis 3 Ö 110 Õ sätestatud korrale.

ðMuudel juhtudel kui seoses repotehingute ja väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingutega ei hõlma klientide ja omavahel seotud klientide grupi suure riskikontsentratsiooni arvutamine aruandluseks krediidiriski maandamise tunnustamist. ï

ê93/6/EMÜ VI lisa lõige 6 (kohandatud)

3.Seda Ö Lõikes 1 nimetatud Õ üksikklientide ja omavahel seotud klientide grupi Ö riskipositsioonide Õ riskikontsentratsiooni summat piiratakse vastavalt direktiivi 92/121/EMÜ Ö [2000/12/EÜ] Õ artiklile 4 Ö artiklitele 111–117 Õ , võttes arvesse sama direktiivi artikli 6 sätted.

ê93/6/EMÜ VI lisa lõige 7 (kohandatud)

4.         ÖErandina Õ Olenemata lõikest Ö 3 Õ 6 võivad pädevad ametiasutused lubada käsitleda varasid, mis moodustavad nõudeid ja muid Ö riskipositsioone Õ riske investeerimisühingutele, kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingutele ja tunnustatud finantsinstrumentide arvelduskodadele ja börsidele, sama korra kohaselt, mida kohaldatakse asutuste puhul vastavalt Ö ja mis on sätestatud Õ direktiivi 92/121/EMÜ Ö [2000/12/EÜ] Õ artikli 4 lõike 7 punktile i ja lõigetele 9-10 Ö artikli 113 lõike 2 punktis i, artikli 115 lõikes 2 ja artiklis 116 Õ.

ê93/6/EMÜ VI lisa lõige 8 (kohandatud)

Artikkel 31

Pädevad ametiasutused võivad lubada direktiivi 92/121/EMÜ Ö [2000/12/EÜ] Õ artiklis 4 Ö artiklites 111–117 Õ sätestatud Ö piirmäärade Õ piiride ületamist, kui samal ajal on täidetud järgmised tingimused:

1. a)       kauplemisportfelliväline Ö riskipositsioon Õ riskikontsentratsioon kliendi või omavahel seotud klientide grupi suhtes ei ületa direktiivis 92/121/EMÜ Ö [direktiivi 2000/12/EÜ] artiklites 111–117 Õ sätestatud Ö piirmäärasid Õ ülempiiri, arvutatuna direktiivis 89/299/EMÜ Ö [2000/12/EÜ] Õ määratletud Ö nimetatud Õ omavahendite suhtes, nõnda et Ö piirmäärade Õ piirangu ületamine tuleneb täielikult kauplemisportfelli arvelt;

2.b)        äriühing Ö asutus Õ täidab Ö piirmäärade ületamise korral Õ ülejäägi puhul täiendavaid kapitalinõudeid, mis on sätestatud direktiivi 92/121/EMÜ Ö [2000/12/EÜ] Õ artikli 4 Ö 111 Õ lõigetes 1 ja 2 ja Ö , mis arvutatakse käesoleva direktiivi VI lisa kohaselt Õ .

3.c)        kui piirangu Ö piirmäärade Õ ületamisest on möödunud 10 päeva või vähem, ei tohi kauplemisportfelliga seotud kliendi või omavahel seotud klientide grupi Ö riskipositsioon Õ riskikontsentratsioon ületada 500% asutuse omavahenditest;

4.d)        kõik Ö piirmäärade Õ piiranguületamised, mis on kestnud kauem kui 10 päeva, ei tohi kokku ületada 600% asutuse omavahenditest;

5 .e)       asutused peavad teatama pädevatele ametiasutustele iga kolme kuu järel kõikidest juhtumitest, kui Ö mil viimase kolme kuu jooksul Õ on ületatud direktiivi 92/121/EMÜ Ö [2000/12/EÜ] Õ artikli 4 Ö 111 Õ lõigetes 1 ja 2 sätestatud Ö piirmäärasid Õ ülempiire.

Seoses punktiga e tuleb igal Ö piirmäärade Õ piiranguületamise juhul aruandes esitada ülejäägi Ö piirmäära ületamise Õ summa ja kõnealuse kliendi nimi.

ê93/6/EMÜ VI lisa lõiked 9 ja 12 (kohandatud)

Artikkel 32

1.         Pädevad ametiasutused kehtestavad korra, teatades sellest nõukogule ja komisjonile, et mitte lubada asutustel teadlikult jätta täitmata täiendavad kapitalinõuded, mida neil tuleks täita riskikontsentratsioonide Ö riskipositsioonide Õ puhul, mis ületavad kauem kui 10 päeva jooksul direktiivi 92/121/EMÜ Ö [2000/12/EÜ] Õ artikli 4 Ö 111 Õ lõigeteskes 1 ja 2 sätestatud Ö piirmäärasid Õ ülempiire, kui asutused kannavad need riskikontsentratsioonid Ö riskipositsioonid Õ ajutiselt üle kontserni kuuluvasse või mittekuuluvasse teise äriühingusse ja/või sooritavad muid kunstlikke tehinguid riskikontsentratsiooni Ö riskipositsiooni Õ lõpetamiseks Ö sulgemiseks Õ 10 päeva jooksul ja uue riskikontsentratsiooni Ö riskipositsiooni Õ tekitamiseks. Asutused töötavad välja korra, mis tagab, et igast sellisest tehingust teatatakse kohe pädevatele ametiasutustele.

Pädevad ametiasutused teavitavad Ö nõukogu ja Õ komisjoni nimetatud korrast.

Asutused töötavad välja korra, mis tagab, et igast esimeses lõigus osutatud mõjuga tehingust teatatakse kohe pädevatele ametiasutustele.

2.         Pädevad ametiasutused võivad neil asutustel, kellel on Ö artikli 13 lõike 2 Õ V lisa lõike 2 alusel lubatud kasutada alternatiivset omavahendite määratlust, kasutada seda ka Ö artikli 30 lõigete 2 ja 3 ning artikli 31 Õ käesoleva lisa lõigete 5, 6 ja 8 puhul, tingimusel et kõnealused asutused peavad lisaks täitma kõik direktiivi Ö [2000/12/EÜ] Õ 92/121/EMÜ artiklites 3 ja 4 Ö 110–117 Õ sätestatud tingimused seoses Ö riskipositsioonidega Õ riskikontsentratsioonidega, mis ei tulene kauplemisportfellist, kasutades direktiivis Ö [2000/12/EÜ] Õ 89/299/EMÜ määratletud omavahendeid.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

Ö5. jagu Õ

POSITSIOONIDE HINDAMINE ARUANDLUSEKS

Artikkel 33

òuus

1.         Kõigi kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide suhtes kohaldatakse VII lisa B osas nimetatud usaldusväärseid hindamiseeskirju. Nende eeskirjade kohaselt peavad asutused tagama, et iga nende kauplemisportfelli positsiooni suhtes kohaldatav väärtus kajastaks nõuetekohaselt jooksvat turuväärtust. See väärtus sisaldab asjakohasel määral kindlust seoses kauplemisportfelli positsioonide dünaamilise iseloomu, usaldusväärsuse nõuete ning kauplemisportfelli positsioonidele esitatavate kapitalinõuete kasutusviiside ja eesmärkidega.

2.         Positsioonide ümberhindamine toimub vähemalt kord päevas.

ê93/6/EMÜ artikkel 6 (kohandatud)

ð uus

1. Asutused määravad oma kauplemisportfellis fikseeritud positsioonide väärtuse iga päev, välja arvatud juhul, kui nende puhul kehtib artikli 4 lõige 6.

23.Turuhindade puudumisel, näiteks uue emissiooni puhul esmaturul, võivad pädevad ametiasutused mitte nõuda lõikesgetes 1 Ö ja 2 Õ kehtestatud tingimuse täitmist ja nõuda, et asutused kasutaksid alternatiivseid hindamismeetodeid, mis on piisavalt usaldusväärsed ning pädevate ametiasutuste poolt heaks kiidetud.

ê93/6/EMÜ

KONSOLIDEERITUD JÄRELEVALVE

òuus

KOHALDAMISALA

ê96/3/EMÜ

Artikkel 7

Üldsätted

ê98/31/EÜ artikli 7 lõige 10

10. Kui pädevad ametiasutused ei kasuta lõigetes 7 ja 9 sätestatud loobumisõigust, võivad nad I ja VIII lisas sätestatud kapitalinõuete ja VI lisas sätestatud klientide riskikontsentratsiooni konsolideeritud arvutamiseks lubada ühe asutuse kauplemisportfelli positsioonide tasaarveldust teise asutuse kauplemisportfelli positsioonide suhtes vastavalt I, VI ja VIII lisas sätestatud eeskirjadele.

Lisaks võivad nad lubada ühe asutuse välisvaluuta positsioonide tasaarvestust teise asutuse välisvaluuta positsioonide suhtes III ja/või VIII lisas sätestatud eeskirjade kohaselt. Samuti võivad nad lubada ühe asutuse kaubapositsioonide tasaarvestust teise asutuse kaubapositsioonide suhtes VII ja/või VIII lisas sätestatud eeskirjade kohaselt.

òuus

6. jagu

Riskijuhtimine ja kapitali hindamine

Artikkel 34

Pädevad ametiasutused nõuavad kõigilt investeerimisühingutelt lisaks direktiivi 2004/39/EÜ artikli 13 nõuete täitmisele ka direktiivi [2000/12/EÜ] artiklite 22 ja 123 nõuete täitmist.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

Ö7. jagu Õ

ARUANDLUSNÕUDED

ê93/6/EMÜ artikkel 8 (kohandatud)

Artikkel 35

1.         Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud ja krediidiasutused esitaksid oma asukohaliikmesriigi pädevatele ametiasutustele kõik andmed, mis on vajalikud kontrollimaks, kas nad täidavad käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud eeskirju. Liikmesriigid tagavad ühtlasi, et asutuste sisekontrolli mehhanismid ning haldus- ja raamatupidamissüsteemid võimaldaksid alati kontrollida nende eeskirjade täitmise õigsust.

2.         Investeerimisühingud on kohustatud esitavadma pädevatele ametiasutustele viimaste poolt kehtestatud vormis aruandeid vähemalt üks kord kuus, kui on tegemist artiklis Ö 9 Õ 3 lõikes 3 nimetatud äriühingutega, vähemalt üks kord kolme kuu jooksul, kui on tegemist artikli Ö 5 Õ 3 lõikes 1 nimetatud äriühingutega, ja vähemalt üks kord kuue kuu jooksul, kui on tegemist artikli Ö 5 Õ 3 lõikes 2 nimetatud äriühingutega.

3.         Olenemata lõikest 2 nõutakse artikli 3 Ö 5 Õ lõikesgetes 1 ja 3 Ö artiklis 9 Õ nimetatud investeerimisühingutelt konsolideeritud või osaliselt konsolideeritud andmete esitamist ainult üks kord kuue kuu jooksul.

4.         Krediidiasutused on kohustatud esitama aruandeid vastavalt pädevate ametiasutuste kehtestatud korrale nii tihti, kui seda nõutakse vastavalt direktiivile 89/647/EMÜ Ö [2000/12/EÜ] Õ.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 5

5.         Pädevad ametiasutused kohustavad asutusi teatama neile viivitamata igast juhtumist, mil nende repotehingute ja pöördrepotehingute või väärtpaberite ja kaupade laenuks andmise ja võtmise tehingute vastaspooled ei täida oma kohustusi. Komisjon annab nõukogule aru sellistest juhtumitest ning nende mõjust selliste lepingute ja tehingute käsitlemisele käesolevas direktiivis hiljemalt kolme aasta jooksul pärast artiklis 12 nimetatud kuupäeva. Selles aruandes kirjeldatakse ka seda, kuidas asutused täidavad nende suhtes kohaldatavaid artikli 2 lõike 6 punkti b alapunktide i-v, eelkõige alapunkti v tingimusi. Lisaks sellele kirjeldatakse aruandes üksikasjalikult igasuguseid muutusi asutuste tavalise laenutegevuse ning pöördrepotehingute ja väärtpaberite või kaupade laenuks võtmise tehingute kaudu toimuva laenutegevuse suhtelistes mahtudes. Kui komisjon järeldab sellest aruandest ja muudest andmetest, et kuritarvituste vältimiseks on vaja rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid, teeb ta asjakohased ettepanekud.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

ÖVI peatükk Õ

Ö1. jagu Õ

PÄDEVAD AMETIASUTUSED

ê93/6/EMÜ artikkel 9 (kohandatud)

Artikkel 36

1.         Liikmesriigid määravad ametiasutused, kes hakkavad täitma Ö kelle pädevusse kuulub Õ käesolevas direktiivis sätestatud kohustustei Ö täitmine Õ . Nad teatavad sellest komisjonile, märkides eraldi ära kohustuste jagamise.

2.         Lõikes 1 nimetatud Ö Pädevad Õ ametiasutused Ö on Õ peavad olema valitsusasutused või asutused, mida Ö keda Õ seadusega või valitsusasutuste poolt tunnustatakse kõnealuses liikmesriigis toimiva järelevalvesüsteemi osana.

3.         Kõnealustele Ö pädevatele Õ ametiasutustele Ö antakse Õ tuleb anda kõik volitused, mida nad vajavad oma ülesannete täitmiseks, eriti seoses kauplemisportfelli koosseisu järelevalvega.

1. 4. Liikmesriikide pädevad ametiasutused teevad tihedat koostööd käesoleva direktiiviga ettenähtud kohustuste täitmisel, eriti juhul, kui investeerimisteenuseid osutatakse piiriüleselt või ühes või enamas liikmesriigis filiaalide avamise kaudu. Vastava taotluse alusel annavad nad üksteisele informatsiooni, mis võiks hõlbustada järelevalvet investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse üle, eriti aga kontrollida käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjade järgimist. Igasuguse pädevate ametiasutuste vahelise ja käesolevas direktiivis sätestatud informatsiooni vahetuse puhul kehtivad ametisaladuse pidamise nõuded, mis investeerimisühingute puhul on sätestatud direktiivi 93/22/EMÜ artiklis 25 ja krediidiasutuste puhul direktiivi 77/780/EMÜ artiklis 12, muudetud direktiiviga 89/646/EMÜ.

òuus

2. JAGU

JÄRELEVALVE

Artikkel 37

1.         Direktiivi [2000/12/EÜ] artikleid 124–132, 136 ja 144 kohaldatakse investeerimisühingute järelevalve suhtes mutatis mutandis järgnevalt:

a)      viiteid direktiivi [2000/12/EÜ] artiklile 6 käsitatakse viidetena direktiivi 2004/39/EÜ artiklile 5;

b)      viiteid direktiivi [2000/12/EÜ] artiklitele 22 ja 123 käsitatakse viidetena käesoleva direktiivi artiklile 34;

c)      viiteid direktiivi [2000/12/EÜ] artiklitele 44–52 käsitatakse viidetena direktiivi 2004/39/EÜ artiklitele 54 ja 58.

Kui Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjaks on nii krediidiasutus kui investeerimisühing, siis sama pädev ametiasutus, kes on vastutav krediidiasutuse järelevalve eest, loetakse vastutavaks ka selle emaettevõtja kontrolli all olevate üksuste konsolideeritud järelevalve eest.

2.         Direktiivi [2000/12/EÜ] artikli 129 lõikes 2 sätestatud nõudeid kohaldatakse ka käesoleva direktiivi V lisa kohase asutuste sisemudelite tunnustamise suhtes.

Esimeses lõigus osutatud tunnustamine tuleb saada kuue kuu jooksul.

ê93/6/EMÜ artikli 9 lõige 4 (kohandatud)

Artikkel 38

1.         Liikmesriikide pädevad ametiasutused teevad tihedat koostööd käesoleva direktiiviga ettenähtud kohustuste täitmisel, eriti juhul, kui investeerimisteenuseid osutatakse piiriüleselt või ühes või enamas liikmesriigis filiaalide avamise kaudu.

Vastava taotluse alusel annavad nad üksteisele informatsiooni, mis võiks hõlbustada järelevalvet investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse üle, eriti aga kontrollida käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjade järgimist.

2.         Igasuguse pädevate ametiasutuste vahelise ja käesolevas direktiivis sätestatud Ö investeerimisühinguid käsitleva Õ informatsiooni vahetuse puhul kehtivad Ö järgmised Õ ametisaladuse pidamise nõuded Ö : Õ

a)      , mis investeerimisühingute puhul on sätestatud direktiivi Ö 2004/39/EÜ Õ 93/22/EMÜ artiklites 25 Ö 54 ja 58 kehtestatud nõuded; Õ

b)      ja krediidiasutuste puhul direktiivi Ö [2000/12/EÜ] artiklites 44–52 kehtestatud nõuded Õ 77/780/EMÜ artiklis 12, muudetud direktiiviga 89/646/EMÜ.

òuus

VII peatükk

Avalikustamine

Artikkel 39

Direktiivi [2000/12/EÜ] 5. peatüki V jaotises sätestatud nõudmisi kohaldatakse investeerimisühingutes suhtes.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

Ö VIII peatükk Õ

Ö1. jagu Õ

òuus

Artikkel 40

Miinimumkapitali nõuete arvutamiseks vastaspoole riski määramiseks käesoleva direktiivi kohaselt ja krediidiriski määramiseks direktiivi [2000/12/EÜ] kohaselt, ilma et see piiraks direktiivi [2000/12/EÜ] III lisa lõigete 2–6 sätete kohaldamist, käsitletakse kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingute riskipositsioone ja tunnustatud arvelduskodadele ja börside riskipositsioone asutuste riskipositsioonidena.

Artikkel 41

31. detsembriks 2008 kontrollib komisjon II lisas sätestatud vastaspoole riski käsitlemist ja vajaduse korral vaatab selle läbi.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

Ö2. jagu Õ

ÖTäitevvolitused Õ

ê93/6/EMÜ artikkel 10 (kohandatud)

ðuus

Artikkel 42

1.         Kuni järgmise direktiivi vastuvõtmiseni, mis sätestab käesoleva direktiivi muutmise vastavalt tehnika arengule allpool piiritletud aladel, otsustab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega ja kooskõlas otsusega 87/373/EMÜ teha vastavalt vajadusele järgmised muudatused:Ö Komisjon otsustab kõigi muudatuste üle järgmistes valdkondades artikli 43 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt. Õ

a)      artikli 2 Ö 3 Õ määratluste selgitamine käesoleva direktiivi ühesuguse kohaldamise tagamiseks kõigis ühenduse osades;

b)      artikli 2 Ö 3 Õ määratluste selgitamine finantsturgude arengu arvesse võtmiseks;

c)      artiklites 3 Ö 5–9 Õ sätestatud Ö algkapitali Õ miinimumkapitali suuruste ja artikli Ö 18 lõikes 2 Õ 4 lõikes 6 nimetatud suuruste muutmine majanduse ja Ö rahanduse Õ finantsturu arengu arvesse võtmiseks;

ðd)  artikli 20 lõigetes 2 ja 3 nimetatud investeerimisühingute kategooriate muutmine finantsturgude arengu arvesse võtmiseks; ï

ð e)  artiklis 21 sätestatud nõude selgitamine käesoleva direktiivi ühesuguse kohaldamise tagamiseks kõigis ühenduse osades; ï

f)       terminite ühtlustamine ja määratluste vormistamine kooskõlas hilisemate asutusi ja nendega seotud küsimusi reguleerivate aktidega.;

ð g)  I–VII lisa tehniliste sätete muutmine finantsturgude arengu, riskide mõõtmise ja ühenduse õigusaktidega kehtestatud raamatupidamisstandardite ja -eeskirjade arvesse võtmiseks. ï

òuus

Artikkel 43

1.         Komisjoni abistab komitee.

2.         Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5 sätestatud menetlust vastavalt nimetatud otsuse artikli 7 lõikele 3 ja artiklile 8.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks on kolm kuud.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

Ö3. jagu Õ

ÜLEMINEKUSÄTTED

ê93/6/EMÜ artikkel 11

Artikkel 11

1. Liikmesriigid võivad anda tegevusloa direktiivi 93/22/EMÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud investeerimisühingutele, kelle omavahendid jäävad käesoleva direktiivi kohaldamise päeval madalamale selle artikli 3 lõigetes 1-3 piiritletud tasemetest. Seejärel peavad aga nende investeerimisühingute omavahendid vastama käesoleva direktiivi artikli 3 lõigete 5-8 nõuetele.

2. Olenemata I lisa lõikest 14 võivad liikmesriigid võlakirjale, mille riskikaal on direktiivi 89/647/EMÜ artikli 11 lõike 2 kohaselt 10 %, kehtestada eririski nõude, mis moodustab poole samasuguse tähtajaga kvalifitseeritud artikli eririski nõudest.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 6 (kohandatud)

Artikkel 1

Liikmesriigid võivad 31. detsembrini 2006 lubada oma asutustel kasutada VII lisa punktides 13, 14, 17 ja 18 osutatute asemel järgmises tabelis sätestatud vähimat hinnavahe määra, tehingute edasikandmise kulumäära ja ostu-müügi tehingumäära, tingimusel et asjaomaste pädevate asutuste arvates asutused:

i)            kauplevad suurel määral kaupadega,

ii)           omavad diversifitseeritud kaubaportfelli ja

iii)          ei saa veel kasutada sisemudeleid kaubariski kapitalinõude arvutamiseks VIII lisa kohaselt.

Tabel

|| Väärismetallid (v.a kuld) || Mitteväärismetallid || Põllumajandustooted (kulukaubad) || Muu, sh energiatooted

Hinnavahe määr (%) || 1,0 || 1,2 || 1,5 || 1,5

Tehingute ülekande kulumäär (%) || 0,3 || 0,5 || 0,6 || 0,6

Ostu-müügi tehingumäär (%) || 8 || 10 || 12 || 15

Liikmesriigid teatavad komisjonile, kuidas nad käesolevat artiklit kasutavad.

òuus

Artikkel 44

Käesoleva direktiivi artikli 2 ja V peatüki 2. ja 3. osa kohaselt kohaldatakse direktiivi [2000/12/EÜ] artikli 152 lõikeid 1–6 investeerimisühingute suhtes, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid käesoleva direktiivi II lisa kohaldamise eesmärgil direktiivi [2000/12/EÜ] artiklite 84–89 kohaselt või kasutavad operatsiooniriski katmiseks kapitalinõuete arvutamisel kõnealuse direktiivi artiklis 105 nimetatud täiustatud mõõtmismudelit.

Artikkel 45

Liikmesriigid võivad kuni 31. detsembrini 2012 kohaldada 15% protsendimäära nende investeerimisühingute kaubanduse ja finantshalduse ärivaldkonna suhtes, mille kaubanduse ja finantshalduse ärivaldkonna oluline indikaator on vähemalt 50% kõikide selle ärivaldkondade oluliste indikaatorite kogusummast, arvutatuna vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 20 ja direktiivi [2000/12/EÜ] X lisa 2. osa lõigetele 1–8.

ê93/6/EMÜ artikkel 12 (kohandatud)

ðuus

Ö4. jagu Õ

LÕPPSÄTTED

Artikkel 46

1.         Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid direktiivi 93/22/EMÜ artikli 31 teises lõikes määratud kuupäevaks. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

1.         Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artiklite 2, 3, 11, 13, 17–20, 22–25, 29, 30, 33–35, 37, 39, 40, 42, 44, 45 ja 47 ning I–III, V ja VII lisa täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2006. Seejärel edastavad nad komisjonile kõnealuste sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.

Liikmesriigid kohaldavad nimetatud sätteid alates 31. detsembrist 2006.

Liikmesriigid viitavad neid sätteid vastu võttes käesolevale direktiivile või lisavad niisuguse viite nende ametlikul avaldamisel. ÖSamuti peavad liikmesriigid lisama märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile. Õ Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.         Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

òuus

Artikkel 47

1.         Direktiivi [2000/12/EÜ] artikli 152 lõikeid 7–12 kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaldamisel mutatis mutandis, kui järgnevatest sätetest, mida kohaldatakse direktiivi [2000/12/EÜ] artikli 152 lõikes 7 nimetatud õiguse kasutamisel, ei tulene teisiti:

a)      Direktiivi [2000/12/EÜ] II lisa lõikes 6 toodud viiteid käsitletakse viidetena direktiivile 2000/12/EÜ, sest see direktiiv kehtis enne artiklis 46 nimetatud kuupäeva;

b)      II lisa lõike 4 punkti 1 kohaldatakse, sest see kehtis enne artiklis 46 nimetatud kuupäeva.

2.         Direktiivi [2000/12/EÜ] artikli 157 lõiget 2 kohaldatakse artiklite 18 ja 20 kohaldamisel mutatis mutandis.

ê93/6/EMÜ artikkel 13

Artikkel 13

Niipea kui võimalik esitab komisjon nõukogule kapitalinõuete ettepanekud seoses tehingutega kaubabörsil, kaupade tuletistehingutega ja ühisinvesteerimise ettevõtte ühikute kohta.

Nõukogu teeb otsuse komisjoni ettepanekute kohta hiljemalt kuus kuud enne käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäeva.

òuus

Artikkel 48

Direktiiv 93/6/EMÜ, mida on muudetud VIII lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis seonduvad VIII lisa B osas nimetatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt IX lisa vastavustabelile.

Artikkel 49

Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ê93/6/EMÜ artikkel 14

LÄBIVAATAMISKLAUSEL

Artikkel 14

Kolme aasta jooksul alates artiklis 12 nimetatud kuupäevast vaatab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal käesoleva direktiivi läbi, võttes arvesse selle kohaldamisel saadud kogemusi, turgude ning eriti järelevalveasutuste tegevuse arengut rahvusvahelisel areenil, vajaduse korral direktiivi muutes.

ê93/6/EMÜ artikkel 15

Artikkel 50

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[…]                                                                […]

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

ðuus

I LISA

ð KAPITALINÕUETE ARVUTAMINE ï POSITSIOONIRISKI Ö KATMISEKS Õ

SISSEJUHATUS Ö ÜLDSÄTTED Õ

Tasaarveldamine

1. Asutuse pika (lühikese) positsiooni ülejääki, võrreldes sama aktsia, Ö võlainstrumendi Õ võlakirja ja vahetatava väärtpaberi emissioonide ja identsete finantsfutuuride, optsioonide, aktsiate ostutähtede ja kaetud aktsiate ostutähtede pika (lühikese) positsiooniga, loetakse tema netopositsiooniks igas kõnealuses instrumendis. Vastavalt lõigetes 4-7 sätestatule lubavad pädevad ametiasutused netopositsioonide arvutamisel Ö tuletisinstrumentide Õ tuletisväärtpaberite positsioone lugeda nende aluseks oleva(te) (või mõtteliselt nende aluseks oleva(te)) väärtpaberi(te) positsiooniks. Asutuse käes olevaid tema enda Ö võlainstrumente Õ võlakirju ei võeta lõike 14 alusel eririski arvutamisel arvesse.

2. Tasaarveldamine ei ole lubatud vahetatava väärtpaberi ja selle aluseks olevat instrumenti tasakaalustava positsiooni vahel, välja arvatud juhul, kui pädevad ametiasutused võtavad seisukoha, mille kohaselt arvestatakse konkreetse vahetatava väärtpaberi vahetamise tõenäosust või kehtestatakse kapitalinõue väärtpaberite vahetamisega kaasneva võimaliku kahju katmiseks.

3. Olenemata märgist tuleb kõik netopositsioonid enne kokkuarvutamist iga päev konverteerida valitseva hetkekursiga asutuse aruandevaluutasse.

Konkreetsed instrumendid

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

è1 98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 1. lisa punkt a

4. Intressifutuuride, tähtpäevaintressiga lepingute ja Ö võlainstrumentide Õ võlakirjade tähtajalisite ostu- ja müügilubadusite lühikesi ja pikki positsioone käsitletakse Ö pikkade ja lühikeste positsioonide Õ kombinatsioonina. Intressifutuuri pikk positsioon on seega futuurlepingu tehingupäeval saabuva Ö tähtajaga Õ tähtpäevaga laenu ja kõnealuse futuurlepingu aluseks oleva instrumendi või mõttelise positsiooni tagasimaksepäevaga Ö lõpptähtajaga Õ sama tagasimaksepäevaga Ö lõpptähtajaga Õ omatava vara kombinatsioon. Niisamuti loetakse müüdud tähtpäevaintressiga lepingut pikaks positsiooniks, kui tagasimaksepäev Ö lõpptähtaeg Õ on sama mis arvelduspäev, millele lisandub lepingu kestus, ja lühikeseks positsiooniks, kui tagasimaksepäev Ö lõpptähtaeg Õ on sama mis arvelduspäev. Nii laen kui varaomand paigutatakse punkti 14 tabelis 1 Ö nimetatud esimese kategooria alla Õ keskvalitsuse lahtrisse, selleks et arvutada välja kapitalinõuded intressifutuuride ja tähtpäevaintressiga lepingute eririski vastu. Ö Võlainstrumendi Õ Võlakirja tähtajaline ostulubadus on seega tehingupäeval saabuva Ö tähtajaga Õ tähtpäevaga laenu ja Ö võlainstrumendi Õ võlakirja enese pika positsiooni (hetke positsiooni) kombinatsioon. Eririski seisukohast paigutatakse laen Ö lõike 14 Õ tabelis 1 Ö nimetatud esimese kategooria alla Õ keskvalitsuse lahtrisse ning Ö võlainstrument Õ võlakiri sama tabeli vastavasse lahtrisse.è1 --- ç

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 1. lisa punkt a (kohandatud)

Pädevad ametiasutused võivad lubada, et börsil kaubeldava futuuri kapitalinõue on võrdne börsi nõutava tagatisega, kui nad on täiesti veendunud, et see vastab täpselt futuuriga seotud riskile ja on vähemalt võrdne futuuri kapitalinõudega, mis tuleneks käesolevas lisas sätestatud meetodiga tehtud arvutusest või VIII lisas kirjeldatud sisemudelite meetodi kohaldamisest.

Samuti võivad pädevad asutused 31. detsembrini 2006 lubada, et nende tunnustatud arvelduskoja arveldatud ja käesolevas punktis nimetatud liiki börsivälise tuletisinstrumentide lepingu kapitalinõue võib olla võrdne arvelduskoja nõutava tagatisega, kui nad on täiesti veendunud, et see vastab täpselt tuletisinstrumentide lepinguga seotud riskile ja on vähemalt võrdne kõnealuse lepingu kapitalinõudega, mis tuleneks käesolevas lisas edaspidi sätestatud meetodiga tehtud arvutusest või VIII lisas kirjeldatud sisemudelite meetodi kohaldamisest.

ê93/6/EMÜ artikli 2 lõige 22

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab "pikk positsioon" positsiooni, millisel asutus on fikseerinud intressimäära, mida ta saab teatud ajal tulevikus, ja "lühike positsioon" positsiooni, millisel ta on fikseerinud intressimäära, mida ta maksab teatud ajal tulevikus;

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

5. Intressimäärade, Ö võlainstrumentide Õ võlakirjade, aktsiate, aktsiaindeksite, finantsfutuuride, vahetuslepingute ja välisvaluutade optsioone vaadeldakse kui positsioone, mille väärtus võrdub optsiooni aluseks oleva instrumendi summaga, mida käesolevas lisas kohaldades korrutatakse oma turvasuhtega. Viimatimainitud positsioone võib tasaarveldada nende aluseks olevate identsete väärtpaberite või Ö tuletisinstrumentide Õ tuletisväärtpaberite tasakaalustavate positsioonide vastu. Kasutatakse asjaomase börsi Ö deltat Õ turvasuhet Ö või deltat Õ , mille on välja arvutanud pädevad ametiasutused, või kui see pole võimalik või on tegemist börsiväliste optsioonidega, kasutatakse asutuse enda arvutatud Ö deltat Õ turvasuhet, tingimusel et pädevad ametiasutused on veendunud asutuse valitud mudeli sobivuses.

Kuid pädevad ametiasutused võivad ka nõuda, et asutused arvutaksid oma turvasuhted pädevate ametiasutuste kinnitatud metoodika kohaselt.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 1. lisa punkt b (kohandatud)

Pädevad asutused nõuavad Kkõikide optsioonidega seotud muude riskid, Ö välja arvatud Õ kui deltariski, Ö peavad olema kaetud Õ katmist. Pädevad asutused võivad lubada, et börsil kaubeldava väljaantud optsiooni kapitalinõue on võrdne börsi nõutava tagatisega, kui nad on täiesti veendunud, et see vastab täpselt optsiooniga seotud riskile ja on vähemalt võrdne optsiooni kapitalinõudega, mis tuleneks käesolevas lisas edaspidi sätestatud meetodiga tehtud arvutusest või VIII lisas kirjeldatud sisemudelite meetodi kohaldamisest. Samuti võivad pädevad asutused 31. detsembrini 2006 lubada, et nende tunnustatud arvelduskoja arveldatud börsivälise optsiooni kapitalinõue võib olla võrdne arvelduskoja nõutava tagatisega, kui nad on täiesti veendunud, et see vastab täpselt optsiooniga seotud riskile ja on vähemalt võrdne börsivälise optsiooni kapitalinõudega, mis tuleneks käesolevas lisas edaspidi sätestatud meetodiga tehtud arvutusest või VIII lisas kirjeldatud sisemudelite meetodi kohaldamisest. Lisaks võivad nad lubada, et börsil kaubeldava või börsivälise ostetud optsiooni kapitalinõue on sama, mis tema aluseks oleval instrumendil, tingimusel et tekkiv nõue ei ületa optsiooni turuväärtust. Väljaantud börsivälise optsiooni kapitalinõue seotakse selle aluseks oleva instrumendiga.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 1. lisa punkt c (kohandatud)

6. Ö Võlainstrumentide Õ Võlakirjade ja aktsiate Ö ostutähti Õ varrante käsitletakse sama moodi kui punkti 5 alusel optsioone.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

7. Vahetuslepingute intressiriski puhul toimitakse sama moodi kui bilansiliste instrumentidega. Nii peetakse intressivahetuslepingut, mille kohaselt asutus saab ujuintressi ja maksab püsiintressi, võrdväärseks pika positsiooniga ujuintressimääraga instrumendis, mille Ö lõpptähtaeg Õ tagasimakse tähtaeg võrdub ajavahemikuga enne järgmist intressimäärade fikseerimist, ja lühikese positsiooniga püsiintressimääraga instrumendis, mille Ö lõpptähtaeg Õ tagasimakse tähtaeg võrdub vahetuslepingu enese tagasimakse lõpptähtajaga.

òuus

8. Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb krediididerivatiivide puhul kasutada krediididerivatiivi lepingu nominaalväärtust. Selle osapoole tururiski kapitalinõuete arvutamisel, kes võtab krediidiriski enda kanda (edaspidi "kaitse müüja"), määratletakse positsioonid järgmiselt:

Kogutulu vahetustehingust tuleneb pikk positsioon aluseks oleva võlainstrumendi üldises tururiskis ja lühike positsioon riigi võlakirjade üldises tururiskis, millele direktiivi [2000/12/EÜ] VI lisa kohaselt määratud riskikaal on 0%. Sellest tuleneb ka pikk positsioon aluseks oleva võlainstrumendi eririskis.

Krediidiriski ülekandetehingust ei tulene positsiooni üldises tururiskis. Eririski osas peab asutus registreerima aluseks olevas võlainstrumendis sünteetilise pika positsiooni. Kui tootest tulenevad kindlustus- või intressimaksete kohustused, siis neid rahavoogusid tuleb kajastada nominaalsete positsioonidena riigi võlakirjades asjakohase püsi- või ujuintressimääraga.

Krediidiriski ülekandetehingut sisaldavast võlakirjast tuleneb intressitootena pikk positsioon võlakirja enda üldises tururiskis. Eririski jaoks luuakse aluseks oleva üksuse kohustuses sünteetiline pikk positsioon. Lisaks sellele luuakse pikk positsioon võlakirja emitendi eririskis.

Esimese maksejõuetusriski tagamise korvist tuleneb positsioon nominaalväärtuse jaoks kõigi aluseks olevate üksuste kohustustes. Kui maksimaalse suurusega makse krediidikvaliteeti mõjutava sündmuse korral on käesoleva lõigu esimeses lauses nimetatud meetodil saadud kapitalinõudest madalam, võib makse maksimaalse summa lugeda eririski kapitalinõudeks.

Teise maksejõuetusriski tagamise korvi tootest tuleneb positsioon nominaalväärtuse jaoks kõigi aluseks olevate üksuste kohustustes, välja arvatud üks (see, millel on madalaim eririski kapitalinõue). Kui maksimaalse suurusega makse krediidikvaliteeti mõjutava sündmuse korral on käesoleva lõigu esimeses lauses nimetatud meetodil saadud kapitalinõudest madalam, võib selle summa lugeda eririski kapitalinõudeks.

Kui krediidiriski ülekandetehingut sisaldava võlakirja korvi tootel on väline reiting ja see vastab aktsepteeritava võlainstrumendi tingimustele, võib kõigi aluseks olevate üksuste eririski positsioonide asemel registreerida üheainsa võlakirja emitendi eririskiga pika positsiooni.

Proportsionaalset kaitset pakkuvast korvi tootest tuleneb eririski osas positsioon igas aluseks olevas üksuses, kusjuures lepingu nominaalne kogumaksumus jaotatakse positsioonide vahel vastavalt sellele, millist proportsionaalset osa nominaalsest kogumaksumusest iga riskipositsioon aluseks oleva üksuse jaoks esindab. Kui valida saab rohkem kui ühe aluseks oleva üksuse kohustuse, siis määratakse eririsk kõige suurema riskikaaluga kohustuse põhjal. Kohustuse lõpptähtaja asemel kohaldatakse krediididerivatiivi lepingu lõpptähtaega.

Selle osapoole jaoks, kes krediidiriski üle annab (edaspidi "kaitse ostja"), määratakse positsioonid kaitse müüja suhtes peegelpildina, välja arvatud krediidiriski ülekandetehingut sisaldava võlakirja puhul (millega ei kaasne lühikest positsiooni väljaandjas). Kui mingil hetkel on ostuoptsioon kombinatsioonis kasvava väärtusega võlainstrumendiga, siis sellist hetke käsitletakse kaitse lõpptähtajana. n-arvu järjekohaga maksejõuetusriski tagamise krediidi tuletisinstrumentide korral on kaitse ostjatel lubatud eririsk alusvara n-1 (s.t kõige madalama eririski kuluga n-1 varade) korral tasaarveldada.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

89. Kuid Aasutused, kes Ö hindavad Õ määravad lõigetes 4–7 esitatud Ö tuletisinstrumentide Õ tuletisväärtpaberite positsioonide väärtust oma kauplemisportfellis Ö turuhinnas Õ ja juhivad nende intressiriski kassa diskontokäibe alusel, võivad kasutada tundlikkusmudeleid, et arvutada eespool mainitud positsioone, ning kasutada neid iga võlakirja puhul, mis tagastatakse amortisatsioonigraafiku alusel, mitte aga ühe lõpliku põhisumma maksmise teel. Nii mudeli kui selle kasutamise peavad kinnitama pädevad ametiasutused. Nende mudelitega tuleks määratleda positsioonid, mille tundlikkus intressimäära muutuste suhtes on sama, mis nende aluseks olevatel rahavoogudel. Tundlikkust tuleb hinnata näidismäärade iseseisva liikumise alusel intressikõveral ja igasse lõike 18 Ö 20 Õ tabeli 2 tagasimaksmis Ö tähtaja Õ vahemikku peab sattuma vähemalt üks tundlikkuspunkt. Positsioonid võetakse arvesse kapitalinõuete arvutamisel lõigete 15-30 Ö 17–32 Õ sätete kohaselt.

910. Asutused, kes ei kasuta lõikes 8 Ö 9 Õ nimetatud mudeleid, võivad selle asemel pädevate ametiasutuste loal lugeda täielikult tasakaalustatuks lõigetes 4–7 nimetatud Ö tuletisinstrumentides Õ tuletisväärtpaberites kõik positsioonid, mis vastavad vähemalt järgmistele tingimusetele:

ia)     positsioonide väärtus on sama ja neid Ö nomineeritakse Õ noteeritakse samas valuutas;

iib)    (ujuintressimäära positsioonide) viitemäär või (püsiintressimäära positsioonide) kupongintressimäär viiakse tihedasse vastavusse;

iiic)   järgmine intressi fikseerimispäev või fikseeritud kupongintressimääraga positsioonide Ö järelejäänud tähtaeg Õ tagasimakseaeg jääb järgmistesse piiridesse:

i)       vähem kui üks kuu: samal päeval,;

ii)      üks kuu kuni üks aasta: seitsme päeva jooksul,;

iii)     üle aasta: 30 päeva jooksul.

1011. Väärtpaberite või väärtpaberite omandiõigusega seotud tagatud õiguste võõrandaja tagasiostulepingu Ö repotehingu Õ puhul ning väärtpaberite väljalaenaja väärtpaberite laenutamise Ö laenuks andmise Õ puhul võtavad need väärtpaberid arvesse kapitalinõuete arvutamisel vastavalt käesolevale lisale, tingimusel et niisugused väärtpaberid vastavad artiklis Ö 11 Õ 2 lõike 6 punktis a sätestatud kriteeriumidele.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

11. Ühisinvesteerimise ettevõtja ühikute positsioonide puhul tuleb arvestada pigem direktiivi 89/647/EMÜ kapitalinõudeid kui käesoleva lisa positsiooniriski nõudeid.

Eri- ja üldriskid

12. Kaubeldava võlakirja Ö võlainstrumendi Õ või aktsia (või võlakirja Ö võlainstrumendi Õ või aktsia Ö tuletisinstrumendi Õ tuletisväärtpaberi) positsioonirisk jagatakse selle tagamiseks nõutava kapitali arvutamiseks kaheks komponendiks. Esimene komponent on selle eririsk – see on kõnealuse instrumendi hinna muutumise risk, mis tuleneb tema emitendi või Ö tuletisinstrumendi Õ tuletisväärtpaberi puhul selle aluseks oleva Ö instrumendi Õ väärtpaberi emitendiga seotud asjaoludest. Teine komponent katab selle üldriski – see on instrumendi hinna muutumise risk, mis tuleneb (kaubeldava võlakirja Ö võlainstrumendi Õ või sellega seotud Ö tuletisinstrumendi Õ tuletisväärtpaberi puhul) intressimäärade taseme muutusest või (aktsia või sellega seotud Ö tuletisinstrumendi Õ tuletisväärtpaberi puhul) laialdasest aktsiaturu liikumisest, mis pole seotud ühegi konkreetse väärtpaberi spetsiifiliste omadustega.

KAUBELDAVAD Ö VÕLAINSTRUMENDID Õ VÕLAKIRJAD

13.       Asutus klassifitseerib oma Nnetopositsioonid Ö klassifitseeritakse Õ vastavalt Ö vääringutele Õ valuutale, milles need on Ö nomineeritud Õ noteeritud, ning arvutab üld- ja eririski tagamiseks nõutava kapitali Ö arvutatakse Õ iga Ö vääringu Õ valuuta puhul eraldi.

Eririsk

ê 93/6/EMÜ (kohandatud)

14. Asutus jagab Ö oma Õ lõike 1 kohaselt arvutatud netopositsioonid nende järelejäänud tagasimakseaja järgi tabeli 1 vastavatesse kategooriatesse ja korrutab need seejärel läbi vastavate riskikaaludega. Kaalutud positsioonid (olenemata sellest, kas tegemist on pika või lühikese positsiooniga) liidetakse selleks et välja arvutada eririski tagamiseks nõutav kapital. kauplemisportfelli netopositsioonid, mis on arvutatud lõike 1 kohaselt, tabeli 1 vastavatesse kategooriatesse nende emitendi/võlgniku, välise või sisese krediidihinnangu ja järelejäänud tähtaja järgi ning korrutab need seejärel näidatud kaaludega. Asutus liidab oma kaalutud positsioonid (olenemata sellest, kas tegemist on pika või lühikese positsiooniga), et välja arvutada eririski katmiseks vajalik kapitalinõue.

ê93/6/EMÜ

Tabel 1

Keskvalitsuse artiklid || Kvalifitseeritud artiklid || Muud artiklid

|| kuni 6 kuud || 6-24 kuud || üle 24 kuu ||

0,00 % || 0,25 % || 1,00 % || 1,60 % || 8,00 %

òuus

Tabel 1

Instrumendid || Kapitalinõue eririski katmiseks

Võlainstrumendid, mille on emiteerinud või mida tagavad keskvalitsused või mille on emiteerinud keskpangad, rahvusvahelised organisatsioonid, mitmepoolsed arengupangad või liikmesriikide piirkondlikud omavalitsused või kohalikud ametiasutused, mille riskikaal RSA või IRB meetodi kohaselt oleks 0%. || 0%

Võlainstrumendid, mille on emiteerinud või mida tagavad keskvalitsused või mille on emiteerinud keskpangad, rahvusvahelised organisatsioonid, mitmepoolsed arengupangad või liikmesriikide piirkondlikud omavalitsused või kohalikud ametiasutused, mille riskikaal RSA meetodi kohaselt oleks 20% või 50%. Muud aktsepteeritavad instrumendid vastavalt lõikes 15 esitatud määratlusele. || 0,25% (lõpptähtajani jäänud aeg kuni 6 kuud) 1,00% (lõpptähtajani jäänud aeg 6–24 kuud) 1,60% (lõpptähtajani jäänud aeg üle 24 kuu)

Kõik muud || 8,00%

15.       Lõike 14 kohaldamisel kuuluvad aktsepteeritavate instrumentide hulka:

a)      pikad ja lühikesed positsioonid varades, mille suhtes on võimalik kohaldada krediidikvaliteedi astet, mis vastab vähemalt investeerimisklassile direktiivi [2000/12/EÜ] V jaotise 2. peatüki 3. osa 1. allosas kirjeldatud kaardistamisprotsessis.

b)      pikad ja lühikesed positsioonid varades, mille korral maksejõuetuse tõenäosus (PD) ei ole direktiivi [2000/12/EÜ] V jaotise 2. peatüki 3. osa 2. allosas kirjeldatud meetodi kohaselt emitendi maksevõime tõttu kõrgem punktis a nimetatud varade omast.

c)      pikad ja lühikesed positsioonid varades, mille kohta selleks määratud reitinguagentuuri krediidihinnang ei ole kättesaadav ja mis vastavad järgmistele tingimustele:

i)       asjaomased asutused peavad neid piisavalt likviidseteks;

ii)      nende investeerimiskvaliteet on asutuse oma hinnangu kohaselt vähemalt võrdne punktis a nimetatud varade omaga;

iii)     need on noteeritud vähemalt ühel liikmesriigi reguleeritud turul või kolmanda riigi väärtpaberibörsil, mida tunnustavad vastava liikmesriigi pädevad ametiasutused;

d)      pädevate ametiasutuste hinnangul on need pikkadeks ja lühikesteks positsioonideks varades, mille asutused on emiteerinud direktiivis [2000/12/EÜ] sätestatud kapitali adekvaatsuse nõuete kohaselt.

Pädevad ametiasutused kontrollivad võlainstrumentide hindamise viisi ning võivad asutuse hinnangu ümber lükata, kui nende arvates on eririski aste kõnealuste instrumentide puhul liiga kõrge selleks, et neid võiks pidada aktsepteeritavateks instrumentideks.

16. Pädevad ametiasutused nõuavad, et asutused kohaldaksid tabelis 1 esitatud maksimaalset kaalu instrumentide puhul, mis emitendi ebapiisava maksevõime või ebapiisava likviidsuse tõttu on eriti riskantsed.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

Üldrisk

a) Ö Tähtajapõhine Õ Tagasimaksepõhine

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

1517. See üldriski tagamiseks nõutava kapitali arvestus koosneb kahest etapist. Esiteks kaalutakse kõiki positsioone vastavalt nende Ö lõpptähtajale Õ tagasimaksmisajale (lõike 16 Ö 18 Õ selgituse kohaselt), et välja arvutada nende tagamiseks vajaliku kapitali summa. Teiseks ollakse valmis nõutavat summat vähendama, kui kaalutud positsioonile vastandub samas Ö lõpptähtajavööndis Õ tagasimaksmisvahemikus kaalutud vastandpositsioon. Nõuet vähendatakse ka siis, kui kaalutud vastandpositsioonid langevad eri Ö lõpptähtajavöönditesse Õ tagasimaksmisvahemikesse;, vähenduse suurus sõltub sellest, kas nimetatud kaks positsiooni langevad ühte tsooni või mitte, samuti sellest, milliste konkreetsete tsoonidega on tegemist. Kokku on olemas kolm tsooni ( Ö lõpptähtajavööndite Õ tagasimaksmisvahemike gruppi).

1618. Asutus jaotab oma netopositsioonid vastavatesse Ö lõpptähtajavöönditesse Õ tagasimaksmisvahemikesse lõikes 18 Ö 20 Õ esitatud tabeli 2 lahtris 2 või 3. Püsiintressimääraga instrumentide puhul võetakse aluseks tagasimaksmiseks järelejäänud Ö tähtaeg Õ aeg ning enne Ö lõpptähtaega Õ lõplikku tagasimaksepäeva muutuva intressimääraga instrumentide puhul ajavahemik kuni järgmise intressimäära fikseerimiseni. Samuti tehakse vahet 3% või seda ületavat intressi kandva kupongiga ja alla 3% intressi kandva kupongiga Ö võlainstrumendi Õ võlakirja vahel, jagades need tabeli 2 lahtritesse 2 või 3. Seejärel korrutatakse igaüks neist läbi tabeli 2 lahtris 4 esitatud kõnealuse Ö lõpptähtajavööndi Õ tagasimaksmisvahemiku kaaluga.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

1719. Seejärel määrab asutus iga Ö lõpptähtajavööndi Õ tagasimaksmisvahemiku kaalutud pikkade positsioonide ja kaalutud lühikeste positsioonide summa. Vastava Ö lõpptähtajavööndi Õ tagasimaksmisvahemiku kaalutud pikad positsioonid, mis tasakaalustatakse kaalutud lühikeste positsioonidega, moodustavad vastava vahemiku tasakaalustatud kaalutud positsiooni, kuna aga Ö järelejäänud Õ ülejäänud pikad või lühikesed positsioonid moodustavadb sama vahemiku tasakaalustamata kaalutud positsiooni. Seejärel arvutatakse kõigi vahemike tasakaalustatud kaalutud positsioonide kogusumma.

1820. Selleks et selgitada välja iga tsooni tasakaalustamata kaalutud pikk positsioon, liidab asutus kokku kõigi tabelis 2 esitatud tsoonidesse kuuluvate vahemike tasakaalustamata kaalutud pikad positsioonid. Analoogiliselt liidab asutus kokku kõigi tabelis 2 esitatud tsoonidesse kuuluvate vahemike tasakaalustamata kaalutud lühikesed positsioonid, et selgitada välja iga tsooni tasakaalustamata kaalutud lühike positsioon. See osa vastava tsooni tasakaalustamata kaalutud pikast positsioonist, mida tasakaalustatakse sama tsooni tasakaalustamata kaalutud lühikese positsiooniga, moodustab vaadeldava tsooni tasakaalustatud kaalutud positsiooni. See osa tsooni tasakaalustamata kaalutud pikast positsioonist või tasakaalustamata kaalutud lühikesest positsioonist, mida ei saa niiviisi tasakaalustada, moodustab selle tsooni tasakaalustamata kaalutud positsiooni.

Tabel 2

Tsoon || Ö Lõpptähtajavöönd Õ Tagasimaksmisvahemik || Kaal (%) || Eeldatav intressimäära muutus (%)

3% või suurema protsendiga kupong || Alla 3% kupong

Esimene || 0 ≤ 1 kuu || 0 ≤ 1 kuu || 0,00 || —

> 1 ≤ 3 kuud || > 1 ≤ 3 kuud || 0,20 || 1,00

> 3 ≤ 6 kuud || > 3 ≤ 6 kuud || 0,40 || 1,00

> 6 ≤ 12 kuud || > 6 ≤ 12 kuud || 0,70 || 1,00

Teine || > 1 ≤ 2 aastat || > 1,0 ≤ 1,9 aastat || 1,25 || 0,90

> 2 ≤ 3 aastat || > 1,9 ≤ 2,8 aastat || 1,75 || 0,80

> 3 ≤ 4 aastat || > 2,8 ≤ 3,6 aastat || 2,25 || 0,75

Kolmas || > 4 ≤ 5 aastat || > 3,6 ≤ 4,3 aastat || 2,75 || 0,75

> 5 ≤ 7 aastat || > 4,3 ≤ 5,7 aastat || 3,25 || 0,70

> 7 ≤ 10 aastat || > 5,7 ≤ 7,3 aastat || 3,75 || 0,65

> 10 ≤ 15 aastat || > 7,3 ≤ 9,3 aastat || 4,50 || 0,60

> 15 ≤ 20 aastat || > 9,3 ≤ 10,6 aastat || 5,25 || 0,60

> 20 aastat || > 10,6 ≤ 12,0 aastat || 6,00 || 0,60

|| > 12,0 ≤ 20,0 aastat || 8,00 || 0,60

|| > 20 aastat || 12,50 || 0,60

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

1921. Seejärel arvutatakse esimese tsooni tasakaalustamata kaalutud pikk positsioon (lühike positsioon), mis tasakaalustatakse teise tsooni tasakaalustamata kaalutud lühikese positsiooniga (pika positsiooniga). Saadud summa on lõikes 23 Ö 25 Õ nimetatud esimese ja teise tsooni vaheline tasakaalustatud kaalutud positsioon. Seejärel tehakse sama arvutus ülejäänud osaga teise tsooni tasakaalustamata kaalutud positsioonist ja kolmanda tsooni tasakaalustamata kaalutud positsiooniga, et arvutada välja teise ja kolmanda tsooni vaheline tasakaalustatud kaalutud positsioon.

2022. Asutus võib soovi korral lõikes 19 Ö 21 Õ esitatud arvestused sooritada ümberpööratud järjekorras, määrates teise ja kolmanda tsooni vahelise tasakaalustatud kaalutud positsiooni enne kui esimese ja teise tsooni vahelist.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

2123. Selleks et välja arvutada esimese ja kolmanda tsooni tasakaalustatud kaalutud positsioon, tasakaalustatakse esimese tsooni tasakaalustamata kaalutud positsiooni ülejäänud osa kolmanda tsooni tasakaalustamata kaalutud positsiooni selle osaga, mis jäi üle pärast kolmanda tsooni tasakaalustamist teise tsooniga.

2224. Positsioonid, mis jäid alles pärast kolme, lõigetes 19, 20 ja 21 Ö 21, 22 ja 23 Õ esitatud eraldi tasakaalustamise arvutust, liidetakse kokku.

2325. Asutuse kapitalinõue arvutatakse Ö järgneva Õ summana:

a)           10% kõikide Ö lõpptähtajavööndite Õ tagasimaksmisvahemike tasakaalustatud kaalutud positsioonide summast;

b)           40% tasakaalustatud kaalutud positsioonist esimeses tsoonis;

c)           30% tasakaalustatud kaalutud positsioonist teises tsoonis;

d)           30% tasakaalustatud kaalutud positsioonist kolmandas tsoonis;

e)           40% tasakaalustatud kaalutud positsioonist esimese ja teise tsooni vahel ning teise ja kolmanda tsooni vahel (vt lõige 19 Ö 21 Õ );

f)            150% tasakaalustatud kaalutud positsioonist esimese ja kolmanda tsooni vahel;

g)           100% Ö järelejäänud Õ ülejäänud tasakaalustamata kaalutud positsioonidest.

b) Kestuspõhine

2426. Liikmesriigi pädevad ametiasutused võivad lubada asutustel üldistel alustel või individuaalselt kasutada kaubeldavate Ö võlainstrumentide Õ võlakirjade üldriski tagamiseks nõutava kapitali arvutamisel süsteemi, mis peegeldab lõigetes 15-23 Ö 17–25 Õ kirjeldatud süsteemi asemel kestust, tingimusel et asutus kasutab niisugust süsteemi pidevalt.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

2527. Sellise Ö Lõikes 26 osutatud Õ süsteemi kasutamisel võtab asutus iga püsiintressimääraga Ö võlainstrumendi Õ võlakirja turuväärtuse ja arvestab selle alusel välja tema Ö tulu tähtajani Õ tootlikkuse tagasimaksepäevani, mis on selle instrumendi eeldatav diskontomäär. Ujuintressimääraga instrumentide puhul võtab asutus iga instrumendi turuväärtuse ja arvutab selle alusel välja tema intressi Ö tähtajani Õ tähtpäevani, võttes eelduseks, et põhisumma tuleb tasuda siis, kui intressimäära järgmine kord muuta saab.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

2628. Seejärel arvutab asutus järgmise valemi abil iga Ö võlainstrumendi Õ võlakirja teisendatud kestuse: teisendatud kestus = ((kestus (D))/(1 + r)), kus:

D || = || ((∑t = 1m((t Ct)/((1 + r)t)))/(∑t = 1m((Ct)/((1 + r)t))))

kus:

R || = || Ö tulu tähtajani Õ tootlikkus tagasimaksepäevani (vt lõige 25),,

Ct || = || rahavoog Ö ajahetkel Õ t aastal,,

M || = || Ö lõpptähtaeg Õ tagasimaksetähtaeg (vt lõige 25).

2729. Seejärel paigutab asutus iga Ö võlainstrumendi Õ võlakirja tabeli 3 vastavasse tsooni. Seda tehakse iga instrumendi teisendatud kestuse põhjal.

Tabel 3

Tsoon || Teisendatud kestus (aastates) || Eeldatav intress (protsendi muut)

Esimene || > 0 ≤ 1,0 || 1,0

Teine || > 1,0 ≤ 3,6 || 0,85

Kolmas || > 3,6 || 0,7

2830. Seejärel arvutab asutus iga instrumendi kestusega kaalutud positsiooni, korrutades selle turuhinna teisendatud kestuse ja selle konkreetse teisendatud kestusega instrumendi eeldatava intressimäära muutusega (vt tabeli 3 lahter 3).

2931. Asutus määrab kindlaks igas tsoonis kestusega kaalutud pikad positsioonid ja lühikesed positsioonid. Vastava tsooni lühikese positsiooni summaga tasakaalustatud pikka positsiooni summa on selle tsooni tasakaalustatud kestusega kaalutud positsioon.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

Seejärel arvutab asutus iga tsooni jaoks välja tasakaalustamata kestusega kaalutud positsioonid. Seejärel järgitakse lõigetes 19-22 Ö 21–24 Õ sätestatud tasakaalustamata kaalutud positsioonide arvutamise korda.

ê 93/6/EMÜ (kohandatud)

3032. Asutuse kapitalinõue arvutatakse Ö järgneva Õ summana:

a)           2% tasakaalustatud kestusega kaalutud positsioonist igas tsoonis;

b)           40% tasakaalustatud kestusega kaalutud positsioonist esimese ja teise tsooni vahel ning teise ja kolmanda tsooni vahel;

c)           150% tasakaalustatud kestusega kaalutud positsioonist esimese ja kolmanda tsooni vahel;

d)           100% Ö järelejäänud Õ ülejäänud tasakaalustamata kestusega kaalutud positsioonidest.

AKTSIAD

3133. Vastavalt lõikele 1 liidab asutus kokku kõik oma pikad ja lühikesed netopositsioonid. Nende kahe arvu summa on asutuse üldine kogupositsioon. Nende vahe on asutuse üldine netopositsioon.

Eririsk

ê93/6/EMÜ

ðuus

32.34ðAsutus liidab kõik oma pikad ja lühikesed netopositsioonid lõike 1 kohaselt kokku.ï Asutus korrutab oma üldise kogupositsiooni 4%-ga, et arvutada välja eririski vastu nõutava kapitali summa.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

3335. Olenemata lõikest 35 Ö Erandina lõikest 34 Õ võivad pädevad ametiasutused lubada 4% eririski vastase kapitalinõude asemel kasutada 2% selliste asutusele kuuluvate aktsiaportfellide puhul, mis vastavad järgmistele tingimustele:

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 1. lisa punkt d (kohandatud)

ia)          kõne all ei ole nende Ö emitentide Õ väljalaskjate aktsiad, kes on Ö emiteerinud Õ välja lasknud üksnes kaubeldavaid Ö võlainstrumente Õ võlakirju, mida käsitleb punktis 14 esitatud tabeli 1 kohane 8% nõue või mida käsitleb madalam nõue üksnes seetõttu, et need on tagatud või kindlustatud;

ê93/6/EMÜ

iib)         pädevad ametiasutused peavad objektiivsete kriteeriumide alusel hindama neid aktsiaid väga likviidseks;

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

iiic)        ükski üksikpositsioon ei moodusta üle 5% asutuse kogu aktsiaportfelli väärtusest.

Ö Punkti c kohaldamisel võivad Õ pPädevad ametiasutused võivad siiski lubada kuni 10% üksikpositsioone, tingimusel et niisuguste positsioonide kogusumma ei ületa 50% portfellist.

ê93/6/EMÜ

Üldrisk

3436. Asutus korrutab oma üldise netopositsiooni 8%-ga, et arvutada välja üldriski vastase nõutava kapitali summa.

Aktsiaindeksifutuurid

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

3537. Aktsiaindeksifutuurid, turvasuhtega kaalutud optsioonide ekvivalendid aktsiaindeksifutuurides ja aktsiaindeksid, (edaspidi ühiselt "aktsiaindeksifutuurid"), võib jagada positsioonideks nende Ö koosseisu kuuluvate Õ koostises olevate aktsiate kaupa. Neid positsioone võib Ö käsitleda Õ pidada aluspositsioonidenaks kõnealustes aktsiates; seetõttu võib neid Ö ja neid võib Õ pädevate ametiasutuste nõusolekul tasaarveldada nende aluseks olevate aktsiate endi vastandpositsioonidega.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

3638. Pädevad ametiasutused tagavad, et asutusel, kes on tasaarveldanud oma positsioone ühes või enamas aktsiaindeksifutuuri koosseisus olevas aktsias ühe või enama aktsiaindeksifutuuri enese positsiooni vastu, on piisavalt kapitali, et tagada kahjumiriski, mis võib tuleneda sellest, et futuuri väärtused ei muutu täielikus kooskõlas selle koosseisus olevate aktsiate väärtusega; nad teevad seda ka juhul, kui asutusel on aktsiaindeksifutuurides vastandpositsioone, mille Ö lõpptähtaeg Õ tagasimakseaeg või koosseis või mõlema kombinatsioon pole identsed.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

3739. Olenemata Ö Erandina Õ lõigetest Ö 37 ja 38 Õ 35 ja 36 kohaldatakse börsil kaubeldavate ja pädevate ametiasutuste arvamuse kohaselt Ö hästi diversifitseeritud indekseid esindavate Õ mitmekesise koosseisuga aktsiaindeksifutuuride puhul üldriski tagamiseks 8% kapitalinõuet ilma eririski tagamise nõudeta. Niisugused aktsiaindeksifutuurid lülitatakse lõike 31 Ö 33 Õ alusel arvutatava üldise netopositsiooni koosseisu, kuid neid ei võeta arvesse sama lõike kohaselt leitava kogupositsiooni arvutamisel.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

3840. Kui aktsiaindeksifutuuri ei jaotata tema Ö aluspositsioonideks Õ alust moodustavateks positsioonideks, Ö käsitletakse Õ loetakse seda Ö kui Õ üksikaktsiatks. Kuid sellise üksikaktsia eririski ei ole vaja arvesse võtta, kui kõnealune aktsiaindeksifutuur on börsil kaubeldav ning pädevate ametiasutuste arvamuse kohaselt esindab Ö hästi diversifitseeritud Õ mitmekesise koosseisuga indeksit.

VÄÄRTPABERITE EMISSIOONI TAGAMINE

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

3941. Võlakirjade Ö Võlainstrumentide Õ ja aktsiate emissiooni tagamise puhul võivad pädevad ametiasutused lubada asutusel kasutada kapitalinõuete arvutamiseks järgmist korda. Esiteks arvutatakse netopositsioonid, lahutades väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on formaalsete kokkulepete põhjal märkinud või mille tagamises nad on osalenud.; teiseks Teiseks vähendatakse netopositsioone järgmiste Ö tabelis 4 esitatud Õ vähendusteguritega:

Tabel 4

– pangapäev 0: || 100%

– pangapäev 1: || 90%

– pangapäevad 2–3: || 75%

– pangapäev 4: || 50%

– pangapäev 5: || 25%

– pärast 5. pangapäeva: || 0%

ê93/6/EMÜ

Nullpangapäev tähendab pangapäeva, mil asutus kohustub tingimusteta vastu võtma kindlaksmääratud hulga kokkulepitud hinnaga väärtpabereid.

Kolmandaks arvutatakse kapitalinõuded, kasutades vähendatud väärtpaberite investeeringu tagamisega seotud positsioone.

Pädevad ametiasutused tagavad, et asutusel on piisavalt kapitali kahjumiriski tagamiseks esialgse kohustuse võtmise ja esimese pangapäeva vahelisel ajal.

òuus

KAPITALINÕUDED KREDIIDIDERIVATIIVIDEGA MAANDATUD KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONIDE ERIRISKI KATMISEKS

42. Krediididerivatiivide pakutavat kaitset võimaldatakse lõigetes 43–46 sätestatud põhimõtete kohaselt.

43. Seda võimaldatakse täies ulatuses, kui kahe poole (pika ja lühikese) väärtus liigub alati vastassuunas ja üldjoontes samas ulatuses. See on nii mõlema järgmise olukorra puhul:

a)      kaks poolt koosnevad täiesti ühesugustest instrumentidest;

b)      pikk sularahapositsioon on maandatud kogutulu vahetustehinguga (või vastupidi) ning aluseks olev võlainstrument ja aluseks olevad riskipositsioonid (s.t sularahapositsioonid) on täpses vastavuses. Vahetuslepingu enda lõpptähtaeg võib erineda alusvaraks oleva riskipositsiooni omast.

Sellistel juhtudel ei tule eririski kapitalinõuet kohaldada positsiooni kummagi poole suhtes.

44. 80% tasaarveldamist kasutatakse, kui kahe poole väärtus liigub alati vastassuunas ja kui aluseks olev võlainstrument, selle lõpptähtaeg, krediididerivatiivi lõpptähtaeg ja aluseks oleva riskipositsiooni vääring on täpses vastavuses. Lisaks sellele ei tohi krediididerivatiivi lepingu põhijooned põhjustada krediididerivatiivi hinnaliikumise olulist kõrvalekaldumist sularahapositsiooni hinnaliikumistest. Kui risk kandub tehinguga üle, kohaldatakse 80% eririski tasaarveldamist kõrgema kapitalinõudega tehingu poole suhtes, samal ajal kui teise poole eririski nõudeks on null.

45. Kaitset võimaldatakse osaliselt, kui operatsioonide kahe poole väärtus liigub tavaliselt vastassuunas. See on nii järgmiste olukordade puhul:

a)      positsioon kuulub lõike 43 punkti b kohaldamisalasse, kuid aluseks oleva võlainstrumendi ja aluseks oleva riskipositsiooni vahel esineb varade mittevastavus. Sellegipoolest vastavad positsioonid järgmistele nõuetele:

i)       krediididerivatiivi tingimuste aluseks olev võlainstrument kuulub krediididerivatiivi alusvaraks oleva võlainstrumendiga samasse või madalamasse järku;

ii)      krediididerivatiivi alusvaraks olev võlainstrument ja krediididerivatiivi tingimuste aluseks olev võlainstrument on seotud sama võlgnikuga ja neis on toodud õiguslikult täitmisele pööratavad samaaegse maksejõuetuse või samaaegse tagasimakse tingimused;

b)      positsioon kuulub lõike 43 punkti a või lõike 44 kohaldamisalasse, kuid krediidiriski kaitse ja alusvara vahel esineb vääringute või lõpptähtaegade mittevastavus (vääringute mittevastavused tuleb kajastada tavapärases III lisa kohases välisvaluutariski aruandluses);

c)      positsioon kuulub lõike 44 kohaldamisalasse, kuid sularahapositsiooni ja krediididerivatiivi vahel esineb varade mittevastavus. Sellegipoolest kuulub alusvara krediididerivatiivi dokumentatsioonis toodud (üleantavate) võlainstrumentide hulka.

Kõigil nimetatud juhtudel ei lisata eririski kapitalinõudeid tehingu mõlemale poolele, vaid kohaldatakse kahest kapitalinõudest ainult kõrgemat.

46. Kõigil juhtudel, mille suhtes ei kohaldata lõiget 45, hinnatakse eririski kapitalinõue positsiooni mõlema poole suhtes.

Kauplemisportfelli kuuluvate investeerimisfondi osakute kapitalinõuded

47. Kapitalinõuded positsioonidele investeerimisfondi osakutes, mis vastavad artiklis 11 kehtestatud kauplemisportfelli kapitali käsitlemise tingimustele, arvutatakse lõigetes 48–56 sätestatud meetodite kohaselt.

48. Ilma et see piiraks käesoleva jao muude sätete kohaldamist, kohaldatakse positsioonide suhtes investeerimisfondi osakutes 32% positsiooniriski (eri- või üldriski) kapitalinõuet. Ilma et see piiraks III lisa lõike 3 punkti i ja V lisa lõike 13 punkti v sätete kohaldamist, kohaldatakse neis lõigetes sätestatud kulla modifitseeritud käsitlemise kasutamisel positsioonide suhtes investeerimisfondi osakutes maksimaalselt 40% positsiooniriski (eri- või üldriski) ja välisvaluutariski kapitalinõuet.

49. Asutused võivad määrata kapitalinõuded lõikes 51 sätestatud kriteeriumidele vastavatele positsioonidele investeerimisfondi osakutes lõigetes 53–56 sätestatud meetodite kohaselt.

50. Kui ei ole sätestatud teisiti, ei ole tasaarveldamine investeerimisfondi alusvaraks olevate investeeringute ja asutuse hoitavate muude positsioonide vahel lubatud.

ÜLDKRITEERIUMID

51. Üldised aktsepteeritavuse kriteeriumid lõigetes 53–56 esitatud meetodite kasutamiseks investeerimisfondi osakute suhtes, mille on emiteerinud äriühingud, mille suhtes teostatakse ühenduses järelevalvet või mis on ühenduses asutatud, on järgmised:

a)      investeerimisfondi prospekt või samaväärne dokument sisaldab järgmist:

i)       varade kategooriad, millesse investeerimisfondil on õigus investeerida;

ii)      investeerimise piirmäärade kohaldamise korral suhtelised piirmäärad ja nende arvutamise metoodika;

iii)     kui lubatud on võimendus, siis võimenduse maksimaalne tase;

iv)     kui lubatud on investeerimine investeerimisfondi finantstuletisinstrumentidesse või repotehingute laadsetesse tehingutesse, siis poliitika neist tehingutest tuleneva vastaspoole riski piiramiseks;

b)      investeerimisfondi majandustegevuse kohta antakse aru poolaasta- ja aastaaruannetes, et oleks võimalik hinnata aruandlusperioodi varasid ja kohustusi ning tulusid ja tehinguid;

c)      investeerimisfondi osakud on osaku omaniku nõudmisel igapäevaselt äriühingu varadest sularaha eest lunastatavad;

d)      investeeringud investeerimisfondi osakutesse on eraldatud investeerimisfondi halduri varadest;

e)      investeeriv asutus teeb investeerimisfondi kohta piisava riski hindamise.

52. Kolmandate riikide investeerimisfondid võivad olla asutuse üle järelevalvet tegeva pädeva ametiasutuse nõusolekul aktsepteeritavad, kui täidetud on lõike 51 punktides a–e nimetatud nõuded.

ERIMEETODID

53. Kui asutus on investeerimisfondi alusvaraks olevatest investeeringutest igapäevaselt teadlik, võib ta neid alusvaraks olevaid investeeringuid arvesse võttes arvutada positsiooniriski (üld- või eririski) kapitalinõuded nende positsioonide jaoks käesolevas lisas esitatud meetodite kohaselt või kui selleks on antud luba, siis V lisas esitatud meetodite kohaselt. Nende meetodite korral käsitletakse positsioone investeerimisfondis positsioonidena investeerimisfondi osaku alusvaraks olevates investeeringutes. Tasaarveldamine investeerimisfondi alusvaraks olevate investeeringute positsioonide ja asutuse muude positsioonide vahel on lubatud, kui asutusel on piisavas koguses osakuid võimaldamaks osakute lunastamist/vahetamist alusvaraks olevate investeeringute vastu.

54. Asutused võivad arvutada positsiooniriski (üld- või eririski) kapitalinõuded positsioonide jaoks investeerimisfondi osakutes käesolevas lisas esitatud meetodite kohaselt või kui selleks on antud luba, siis V lisas esitatud meetodite kohaselt, ja võetud positsiooni jaoks, mis esindavad positsioone, mis on vajalikud punktis a osutatud välise indeksi või kindlaksmääratud aktsiate või võlainstrumentide korvi koosseisu ja tulususe kajastamiseks, järgmiste tingimuste alusel:

a)      investeerimisfondi volituste eesmärgiks on kajastada välise indeksi või kindlaksmääratud aktsiate või võlainstrumentide korvi koosseisu ja tulusust;

b)      selgelt saab määrata, et minimaalne korrelatsioon investeerimisfondi osakute päevaste hinnaliikumiste ja nende poolt järgitava indeksi või aktsiate või võlainstrumentide korvi vahel on vähemalt 6-kuulise perioodi jooksul 0,9. Selles kontekstis on korrelatsiooni all mõeldud börsil kaubeldavate fondide päevase tulu ja nende poolt järgitava indeksi või aktsiate või võlainstrumentide korvi vahelist korrelatsioonikordajat.

55. Kui asutus ei ole investeerimisfondi alusvaraks olevatest investeeringutest igapäevaselt teadlik, võib ta arvutada positsiooniriski (üld- või eririski) kapitalinõuded käesolevas lisas esitatud meetodite kohaselt järgmiste tingimuste alusel:

a)      eeldatakse, et investeerimisfond investeerib kõigepealt maksimaalses ulatuses, milles tema volitused seda lubavad, sellist liiki varadesse, millega kaasneb kõrgeim positsiooniriski (üld- või eririski) kapitalinõue, ja seejärel jätkab investeerimist kahanevas järjekorras kuni koguinvesteeringute piirmäära saavutamiseni. Positsiooni investeerimisfondi osakutes käsitletakse otsese osalusena võetud positsioonis;

b)      positsiooniriski kapitalinõuete arvutamisel arvestavad asutused maksimaalse kaudse riskipositsiooniga, mis võiks nende suhtes investeerimisfondi osakute võimendusega positsioonide kaudu avaneda, suurendades positsiooni investeerimisfondi osakutes proportsionaalselt kuni investeerimisvolitustest tuleneva alusvaraks olevatele investeeringutele avaneva maksimaalse riskipositsioonini;

c)      kui kõnealuse meetodi kohaselt määratud positsiooniriski (üld- või eririski) kapitalinõue ületab lõikes 48 sätestatut, on see tase kapitalinõude piirmääraks.

56. Asutused võivad volitada kolmandaid osapooli arvutama käesolevas lisas sätestatud meetodite kohaselt lõigetes 53 ja 55 käsitletud investeerimisfondi osakutega seotud positsiooniriski (üld- või eririski) kapitalinõudeid ja koostama vastavat aruandlust, tingimusel et arvutuste ja aruandluse täpsus on nõuetekohaselt tagatud.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

II LISA

ÖKAPITALINÕUETE ARVUTAMINE Õ ARVELDUS- JA VASTASPOOLE RISKI Ö KATMISEKS Õ

ARVELDUS-/LOOVUTUSRISK

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 2. lisa punkt a (kohandatud)

1. Tehingute puhul, milles arveldused Ö võlainstrumentide Õ võlakirjade, aktsiatega ja kaupadega (välja arvatud repotehingud ja pöördrepotehingud ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmine ja võtmine) ei ole nende ettenähtud tehingupäevaks veel lõpetatud, peab asutus arvutama hinnavahe, millega ta riskib. See on asjakohase Ö võlainstrumendi Õ võlakirja, aktsia või kauba kokkulepitud arveldushinna ja tema jooksva turuväärtuse vahe, mis võib põhjustada asutusele kahjumi. Kapitalinõude arvutamiseks peab asutus korrutama selle vahe lõike 2 tabeli A veerus esitatud asjakohase teguriga.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

2. Olenemata lõikest Ö Erandina lõikest Õ 1 võib asutus Ö tema üle järelevalvet tegevate Õ pädevate ametiasutuste loal arvutada oma kapitalinõuded, korrutades iga 5. ja 45. pangapäeva vahel lõpetamata tehingu kokkulepitud arveldushinna allpool oleva tabeli 1 B veerus esitatud vastava teguriga. Alates Ö lõpptähtajast Õ kinnitatud tagasimaksepäevast möödunud 46. pangapäevast loetakse vastavalt Ö tabeli 1 Õ A veerule nõutavaks kapitaliks 100% hinnavahest, millega asutus riskib.

ÖTabel 1 Õ

Ö Arveldustähtajale Õ Arveldustähtpäevale järgnevate pangapäevade arv || A veerg (%) || B veerg (%)

5–15 || 8 || 0.5

16–30 || 50 || 4.0

31–45 || 75 || 9.0

46 või enam || 100 || vt lõige 2

VASTASPOOLE RISK

òuus

3. Asutusel peab olema kapital, et katta vastaspoole riski, mis kaasneb järgnevast tulenevate riskipositsioonidega:

a)      reguleerimata ülekanded;

b)      börsivälised tuletisinstrumendid ja krediididerivatiivid;

c)      repotehingud, pöördrepotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, mis põhinevad kauplemisportfelli kuuluvatel väärtpaberitel või kaupadel;

d)      börsil kaubeldavate krediididerivatiivi lepingute teenustasu, komisjonitasu, intressi, dividendi ja marginaali kujul esinevad riskipositsioonid, mille suhtes ei kohaldata käesolevat lisa ega I lisa ja mida ei arvata artikli 13 lõike 2 punkti d kohaselt omavahenditest maha ning mis on otseselt seotud kauplemisportfelli instrumentidega.

4. Sel eesmärgil loetakse väärtpaberite reguleerimata ülekanne toimunuks, kui asutus on väärtpaberite või kaupade eest tasunud enne nende kättesaamist või on väärtpaberid või kaubad loovutanud enne nende eest tasu saamist, ning piiriüleste tehingute korral, kui asutuse maksmisest või loovutamisest on möödunud vähemalt üks päev.

5. Kui lõigetest 6–9 ei tulene teisiti, arvutatakse riskipositsioonide väärtused ja selliste riskipositsioonide riskiga kaalutud varad direktiivi [2000/12/EÜ] V jaotise 2. peatüki 3. osa sätete kohaselt, kusjuures viiteid krediidiasutustele tõlgendatakse selles osas viidetena asutustele, viiteid emaettevõtjast krediidiasutustele viidetena emaettevõtjatele ja seonduvaid termineid tõlgendatakse asjakohaselt.

6. Lõike 5 kohaldamisel:

Direktiivi [2000/12/EÜ] IV lisa loetakse muudetuks selliselt, et lõike 3 punkti d järele lisatakse sõnad "ja krediididerivatiivid";

Direktiivi [2000/12/EÜ] III lisa loetakse muudetuks selliselt, et tabeli 1a järele lisatakse:

Võimaliku edaspidise krediidiriskile avatud positsiooni määramiseks kogutulu vahetustehingu krediididerivatiivide ja krediidiriski ülekandetehingu krediididerivatiivide puhul korrutatakse instrumendi nimiväärtus järgmiste protsentidega:

Kui aluseks olev võlainstrument on selline, et kui sellest tuleneks asutusele otsene riskipositsioon, siis käsitletaks seda I lisa kohaselt aktsepteeritava instrumendina – 5%;

Kui aluseks olev võlainstrument on selline, et kui sellest tuleneks asutusele otsene riskipositsioon, siis ei käsitletaks seda I lisa kohaselt aktsepteeritava instrumendina – 10%.

Siiski lubatakse krediidiriski ülekandetehingu puhul asutusel, kelle krediidiriski ülekandetehingust tulenev riskipositsioon on pikaks positsiooniks alusvaras, kasutada võimaliku edaspidise krediidiriskile avatud positsiooni määramisel 0% kordajat, kui krediidiriski ülekandetehing ei ole seotud lõpetamisega sellise üksuse maksejõuetuse tõttu, kelle krediidiriski ülekandetehingust tulenev riskipositsioon on lühikeseks positsiooniks alusvaras, seda isegi juhul, kui alusvaraga seotud kohustusi ei ole jäetud täitmata."

Kui krediididerivatiiv pakub kaitset "n-arvu järjekohaga maksejõuetuse" vastu mitme krediididerivatiivi alusvaraks oleva võlainstrumendi hulgast, siis see, millist eespool ettenähtud protsendimääradest kohaldatakse, määratakse n-arvu kõige madalama krediidikvaliteediga krediididerivatiivi alusvaraks oleva võlainstrumendi alusel selle järgi, kas juhul, kui asutusel see esineks, siis kas seda käsitletaks I lisa kohaselt aktsepteeritava instrumendina või mitte."

7. Lõike 5 kohaldamisel ei ole asutustel riskiga kaalutud varade arvutamisel lubatud finantstagatise mõju tunnustamiseks kasutada direktiivi [2000/12/EÜ] VIII lisa 3. osa lõigetes 25–30 sätestatud finantstagatise hindamise lihtsustatud meetodit.

8. Lõike 5 kohaldamisel repotehingute ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute puhul võib kõiki finantsinstrumente ja kaupu, mille kauplemisportfelli kuulumine on aktsepteeritav, pidada aktsepteeritavaks tagatiseks. Riskipositsioonide korral, mis tulenevad kauplemisportfellis hoitavatest börsivälistest tuletisinstrumentidest, võib aktsepteeritavaks tagatiseks pidada ka kaupu, mille kauplemisportfelli kuulumine on aktsepteeritav. Volatiilsusega korrigeerimiste arvutamiseks selliste instrumentide või kaupade laenuks andmise, müügi või andmise või laenuks võtmise, ostu või saamise korral tagatisega või muul viisil käsitletakse kõnealuseid instrumente ja kaupu nimetatud tehingus samamoodi nagu tunnustatud börsil noteeritud peamistest indeksitest väljajäävaid aktsiaid.

9. Lõike 5 kohaldamisel seoses tasaarvelduse raamlepingute tunnustamisega, mis reguleerivad repotehinguid ja/või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid ja/või muid kapitaliturutehinguid, tunnustatakse tasaarveldamist kauplemisportfelli kuuluvate ja selle väliste positsioonide vahel ainult juhul, kui tasaarveldatud tehingud vastavad järgmistele tingimustele:

a)      kõiki tehinguid hinnatakse iga päev turuhinnas;

b)      tehingutega laenuks antud, müüdud või antud või laenuks võetud, ostetud või saadud instrumente võib pidada direktiivi [2000/12/EÜ] V jaotise 2. peatüki 3. osa 3. allosa kohaseks aktsepteeritavaks finantstagatiseks käesoleva lisa lõiget 8 kohaldamata.

10. Kui kauplemisportfelli kuuluv krediididerivatiiv on osaks sisesest riskimaandusest ja krediidiriski kaitset tunnustatakse direktiivi [2000/12/EÜ] kohaselt, siis loetakse positsioonist krediididerivatiivis tulenev vastaspoole risk puuduvaks.

11. Kapitalinõudeks on 8% riskiga kaalutud varade kogusummast.

ê93/6/EMÜ

Enne tasumist loovutatud väärtpaberid

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 2. lisa punkt b

3.1. Asutusel peab olema kapital vastaspoole riski katmiseks, kui:

i)            ta on maksnud väärtpaberite või kaupade eest enne nende kättesaamist või on loovutanud väärtpaberid või kaubad enne, kui on nende eest tasu saanud;

              ja

ii)           piiriüleste tehingute puhul on maksmisest või loovutamisest möödunud üks päev või rohkem.

3.2. Kapitalinõudeks on 8 % väärtpaberite või kaupade väärtusest või asutusele võlgnetavast rahast korrutatuna asjakohase vastaspoole suhtes kohaldatava riskikaaluga.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 2. lisa punkt c

Repotehingud ja pöördrepotehingud ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmine ja võtmine

4.1. Kauplemisportfelli kantud väärtpaberitel või kaupadel põhinevate repotehingute ja väärtpaberite või kaupade laenuks andmise puhul arvutab asutus väärtpaberite või kaupade turuväärtuse ja enda laenuks võetud summa või tagatise turuväärtuse vahe, kui see vahe on positiivne. Pöördrepotehingute ja väärtpaberite või kaupade laenuks võtmise puhul arvutab asutus enda laenuks antud summa või tagatise turuväärtuse ja saadud väärtpaberite või kaupade turuväärtuse vahe, kui see vahe on positiivne.

ê93/6/EMÜ

Pädevad ametiasutused võtavad meetmeid, et tagada lisatagatise vastuvõetavus.

Lisaks võivad pädevad ametiasutused lubada asutustel jätta käesoleva lõike esimeses kahes lauses kirjeldatud arvutustes lisatagatise arvesse võtmata, kui lisatagatis on garanteeritud nii, et üleandja võib olla alati kindel, et ta saab lisatagatise tagasi, kui vastaspool jätab kohustused täitmata.

Tekkepõhine intress võetakse arvesse väljalaenatud või laenuksvõetud summade ning tagatise turuväärtuse hindamisel.

4.2. Kapitalinõue on 8 % vastavalt lõikele 4.1 arvutatud summast korrutatud vastava vastaspoole suhtes kohaldatava riskikaaluga.

Börsiväliselt kaubeldavad tuletisväärtpaberid

ê98/33/EÜ artikli 3 lõige 2

5. Oma börsiväliste tuletisinstrumentide kapitalinõude arvutamiseks kohaldavad asutused direktiivi 89/647/EMÜ II lisa. Asjaomaste vastaspoolte suhtes kohaldatavad riskikaalud määratakse käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 9 kohaselt.

Liikmesriikide pädevad asutused võivad 31. detsembrini 2006 vabastada II lisas sätestatud meetodite kohaldamisest sellised arvelduskojas tasaarvestatud börsivälised lepingud, kus arvelduskoda on seaduslik vastaspool ja iga päev tagavad kõik osalejad täielikult arvelduskojale tekkiva riski, kattes nii olemasoleva kui ka tulevikus tekkida võiva riski. Pädevad asutused peavad olema veendunud, et makstud tagatisest tulenev kaitse on sama suur kui direktiivi 89/647/EMÜ artikli 6 lõike 1 punkti a alapunkti 7 kohane tagatis ja arvelduskoja riskide kogunemise oht makstud tagatise turuväärtusest suuremas mahus on välistatud. Liikmesriigid teatavad komisjonile, kuidas nad seda võimalust kasutavad.

ê93/6/EMÜ

MUUD

6. Direktiivi 89/647/EMÜ kapitalinõudeid kohaldatakse börsil kaubeldavate futuuri- ja optsioonilepingutega seotud teenustasude, komisjonitasude, intresside, dividendide ja marginaaliriskide suhtes, mida ei käsitleta käesolevas lisas ega I lisas, mida ei arvata omavahenditest maha V lisa lõike 2 punkti d alusel ning mis on otseselt seotud kauplemisportfelli lülitatud artiklitega.

Vastavate vastaspoolte suhtes kohaldatavad riskikaalud arvestatakse välja käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 9 kohaselt.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

III LISA

ÖKAPITALINÕUETE ARVUTAMINE Õ VÄLISVALUUTAKURSIRISKI Ö KATMISEKS Õ

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 3. lisa punkt a (kohandatud)

1. Kui asutuse kogu netovälisvaluuta positsiooni ja netokullapositsiooni summa, mis on arvutatud Ö lõikes 2 Õ allpool sätestatud korras, ületab 2% tema kogu omavahenditest, korrutab ta oma välisvaluutapositsiooni ja netokullapositsiooni summa 8%-ga, et arvutada omavahendite nõue valuutakursiriski katmiseks.

Pädevad asutused võivad 31. detsembrini 2004 lubada asutustel arvutada omavahendite nõuet nii, et korrutatakse 8%ga summat, mille võrra kogu netovälisvaluutapositsiooni ja netokullapositsiooni summa ületab 2% kogu omavahenditest.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

2. Ö Välisvaluutariski kapitalinõuete määramiseks Õ kKasutatakse kaheetapilist arvutust.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 3. lisa punkt b (kohandatud)

32.1. Esiteks arvutatakse asutuse avatud netopositsioon igas vääringus (sealhulgas aruandlusvääring) ja kullas.

See Ö avatud netopositsioon Õ positsioon koosneb järgmiste (positiivsete või negatiivsete) Ö komponentide Õ osade summast:

-a)     netohetkepositsioon (s.t kõik asjakohases vääringus olevad varad, millest on maha arvatud kõik kohustused, sealhulgas kogunenud intress, või kulla puhul netohetkepositsioon kullas),

-b)     netotähtpäevapositsioon (s.t kõik välisvaluuta ja kulla tähtpäevatehingutega saadavad summad, millest on maha arvatud kõik nende tehingutega makstavad summad, sealhulgas valuuta- ja kullafutuurid ja hetkepositsioonis mittesisalduv valuutavahetuslepingute põhisumma),

-c)     tühistamatud tagatised (ja sarnased instrumendid), mida kindlasti kasutatakse ja mis on tõenäoliselt tagastamatud,

-d)     tulevane tekkimata, kuid täielikult Ö maandatud Õ kaetud netotulu/netokulu (aruandva asutuse vabal valikul ja pädevate Ö ametiasutuste Õ asutuste eelneval loal võib siia arvata ka tulevase tekkimata netotulu/netokulu, mis on raamatupidamisse kandmata, kuid täielikult välisvaluuta tähtpäevatehingutega Ö maandatud Õ kaetud). Sellised valikud peavad olema järjepidevad,

-e)     välisvaluuta- ja kullaoptsioonide kogusumma delta (või deltal põhinev) netoekvivalent,

-f)     muude optsioonide (s.t muude kui välisvaluuta- ja kullaoptsioonide) turuväärtus,.

Aavatud netovälisvaluutapositsioonide arvutamisel võib välja jätta positsioonid, Ö mille Õ mis asutus on tahtlikult võtnud, et Ö maandada Õ vähendada vahetuskursi kahjulikku mõju oma maksevõime suhtarvule. Sellised positsioonid peaksid olema mittekaubeldavad või struktuurilised ning nende väljajätmiseks või nende väljajätmise tingimuste muutmiseks on vaja pädevate Ö ametiasutuste Õ asutuste nõusolekut. Nimetatud tingimuste kohaselt võib samamoodi käsitleda ka asutuse neid positsioone, mis käsitlevad omavahendite arvutamisel juba mahaarvatud kirjeid.

òuus

Esimeses lõigus osutatud arvutuste tegemisel võetakse investeerimisfondide korral arvesse investeerimisfondi tegelikke välisvaluutapositsioone. Asustused võivad usaldada aruandluse koostamise välisvaluutapositsioonide kohta investeerimisfondis kolmandale osapoolele, kui nimetatud aruande täpsus on nõuetekohaselt tagatud. Kui asutus ei ole teadlik välisvaluutapositsioonidest investeerimisfondis, siis eeldatakse, et investeerimisfond koosneb maksimaalses investeerimisfondi volituste kohaselt lubatud ulatuses investeeringutest välisvaluutasse, ja kauplemisportfelli positsioonidega seotud välisvaluutariski kapitalinõude arvutamisel arvestavad asutused maksimaalse kaudse riskipositsiooniga, mis võiks nende suhtes investeerimisfondi võimendusega positsioonide korral avaneda. Selleks suurendatakse positsiooni investeerimisfondis proportsionaalselt kuni investeerimisvolitustest tuleneva alusvaraks olevate investeeringute maksimaalse riskipositsioonini. Investeerimisfondi võetud positsiooni välisvaluutas käsitletakse kullas tehtavate investeeringute käsitlemise kohaselt eraldi vääringuna, võttes arvesse muudatust, mille kohaselt juhul, kui võimalik on investeerimisfondi investeeringu suunamine, võib pika positsiooni kogusumma lisada avatud välisvaluuta positsiooni kogusummale ja lühikese positsiooni kogusumma lühikese avatud välisvaluuta positsiooni kogusummale. Enne arvutamist ei ole tasaarveldamine selliste positsioonide vahel lubatud.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 3. lisa punkt b

3.2 Pädevad asutused võivad oma äranägemisel lubada asutustel kasutada iga vääringu ja kulla avatud netopositsiooni arvutamiseks ajakohast netoväärtust.

ê93/6/EMÜ

è1 98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 3. lisa punkt c

è1 42.2. Teiseks, kõikide muude vääringute kui aruandlusvääringu ning kulla lühikesed ja pikad netopositsioonid arvestatakse hetkekursiga ümber aruandlusvääringuks. çSeejärel liidetakse need eraldi, saades tulemuseks vastavalt lühikesed ja pikad netopositsioonid. Suurim neist kahest kogusummast on asutuse üldine neto-välisvaluutapositsioon.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

53. Olenemata Ö Erandina Õ lõigetest 1-4 Ö ja 2 Õ kuni edaspidise ühtlustamiseni võivad pädevad ametiasutused kehtestada või lubada asutustel kasutada käesoleva lisa Ö kohaldamisel järgnevaid menetlusi Õ eesmärkide täitmiseks alternatiivmenetlusi.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

63.1. 6. Esiteks võivad Ppädevad ametiasutused Ö võivad Õ lähedalt seotud Ö vääringute Õ valuutade puhul lubada asutustel kohaldada lõigetes 1-4 Ö ja 2 Õ sätestatutest madalamaid kapitalinõudeid. Pädevad ametiasutused võivad lugeda Ö vääringute Õ valuutade paari lähedalt seotuks ainult siis, kui igapäevaste valuutakursside viimase kolme või viie aasta andmete alusel on kahjumi tõenäosus – esinedes järgneva 10 pangapäeva jooksul sellistes valuutades võrdsetel või vastandpositsioonidel, mis moodustab 4% või vähem kõnealuse tasakaalustava positsiooni väärtusest (arvestatuna aruandevaluutas) – on vähemalt 99% kolmeaastase vaatlusperioodi ning 95% viieaastase vaatlusperioodi puhul. Omavahendite nõudeks kahe lähedalt seotud valuuta tasakaalustatud positsiooni puhul on 4%, korrutatunad tasakaalustatud positsiooni väärtusega. Lähedalt seotud Ö vääringute Õ valuutade tasakaalustamata positsioonide ning kõigi teiste valuutade positsioonide puhul on kapitalinõudeks 8%, mis korrutatakse suurema summaga lühikestest või pikkadest netopositsioonidest neis Ö vääringutes Õ valuutades pärast seda, kui on välja jäetud tasakaalustatud positsioonid lähedalt seotud Ö vääringutes Õ valuutades.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 3. lisa punkt d (kohandatud)

7. Teiseks võivad pädevad asutused 31. detsembrini 2004 lubada asutustel kasutada käesoleva lisa kohaldamiseks punktides 1-6 kirjeldatud meetodi asemel mõnda asendusmeetodit. Selle meetodiga leitav kapitalinõue peab olema piisav, et ületada 2 % punktis 4 osutatud viisil mõõdetud avatud netopositsioonidest ja ületada kolme eelnenud aasta jooksul kõikide 10tööpäevaste libisevate ajavahemike jooksul toimunud kursimuutuste analüüsi põhjal arvutatud tõenäoline kahjum vähemalt 99 % ajast.

Esimeses lõigus kirjeldatud asendusmeetodit võib kasutada üksnes järgmistel tingimustel:

i)            arvutusvalemi ja korrelatsioonikordajad kinnitavad pädevad asutused oma kursimuutuste analüüsi põhjal;

ii)           pädevad asutused vaatavad korrelatsioonikordajad korrapäraselt läbi, pidades silmas vääringuturgude arenguid.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

83.2. Kolmandaks võivad Ppädevad ametiasutused Ö võivad Õ lubada asutustel välja jätta positsioone valuutas, mille puhul kehtivad täitmiseks kohustuslikud valitsustevahelised lepingud ja mille eesmärgiks on piirata selle muutusi samas lepingus sätestatud teiste valuutade suhtes, sõltumata sellest, millist lõigetes 1-7 Ö , 2 ja lõike 3 punktis 1 Õ sätestatud meetodit nad kasutavad. Asutused arvutavad oma tasakaalustatud positsioonid nendes valuutades ja allutavad need kapitalinõudele, mis ei ole väiksem kui pool kõnealuses valitsustevahelises lepingus sätestatud maksimaalselt lubatud muutusest vastavates valuutades. Tasakaalustamata positsioone neis valuutades võetakse arvesse samamoodi kui teistes valuutades.

Olenemata Ö Erandina Õ esimesest Ö lõigust Õ lõikest võivad pädevad ametiasutused Euroopa Rahaliidu teises etapis osalevate liikmesriikide valuuta tasakaalustatud positsioonide puhul lubada kapitalinõuet 1,6%, korrutatunad selliste tasakaalustatud positsioonide väärtusega.

ê93/6/EMÜ (kohandatud)

9. Pädevad ametiasutused teatavad nõukogule ja komisjonile meetodeist, mida nad ette kirjutavad või lubavad kasutada vastavalt lõigetele 6-8.

10. Komisjon annab nõukogule aru lõikes 9 nimetatud meetodite kohta ning vajaduse korral ja rahvusvahelist arengut arvestades teeb ettepanekud valuutakursiriski vastu võetavate meetmete suuremaks ühtlustamiseks.

ê93/6/EMÜ

114. Liitvaluutade netopositsioonid võib jaotada nende koostisosadeks olevateks valuutadeks vastavalt kehtivatele kvootidele.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa (kohandatud)

VIII Ö IV Õ LISA

ÖKAPITALINÕUETE ARVUTAMINE Õ KAUBARISKI Ö KATMISEKS Õ

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa

1. Iga kaubapositsiooni või kauba tuletisinstrumentide positsiooni väljendatakse normühikus. Iga kauba hetkehinda väljendatakse aruandlusvääringus.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa (kohandatud)

2. Kulla positsioone või kulla tuletisinstrumentide positsioone käsitatakse Ö välisvaluutariski Õ valuutakursiriski tekitavatena ja käsitletakse tururiski arvutamiseks vastavalt vajadusele III või VIII lisa kohaselt.

3. Käesoleva lisa kohaldamisel võib puhtalt varude rahastamisega seotud positsioonid välja jätta üksnes kaubariski arvutamisel.

4. Käesoleva lisa muude sätetega hõlmamata intressimäära- ja Ö välisvaluutariske Õ valuutakursiriske võetakse arvesse kaubeldavate Ö võlainstrumentide Õ võlakirjade üldriski ja Ö välisvaluutariski Õ valuutakursiriski arvutamisel.

5. Kui lühike positsioon saabub enne pikka positsiooni, katavad asutused ka likviidsusvaegusriski, mis võib mõnel turul ilmneda.

6. Punkti 19 kohaldamisel on asutuse iga kauba netopositsioon selliste pikkade ja lühikeste positsioonide vahe, mis käsitlevad sama kaupa ning ühesuguseid kaubafutuure, -optsioone ja - Ö ostutähti Õ varrante.

Pädevad ametiasutused lubavad tuletisinstrumentide positsioone käsitleda punktides 8–10 sätestatud viisil alusvaraks oleva kauba positsioonidena.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa (kohandatud)

7. Pädevad ametiasutused võivad sama kauba positsioonidena käsitelda järgmisi positsioone:

-a)          kaupade erinevate alaliikide positsioonid, kui Ö alaliigid Õ alarühmad on vastastikku vahetatavad,;

              ja

-b)          sarnaste kaupade positsioonid, kui need on lähedased asenduskaubad ja hinnamuutuste selgelt osutatud korrelatsioon on vähemalt 0,9 vähemalt ühe aasta jooksul.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa

Eriinstrumendid

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa (kohandatud)

8. Kaubafutuure ja tähtajalisi kohustusi osta või müüa üksikuid kaupu võetakse mõõtmissüsteemis arvesse normühikutes väljendatud nimisummadena ja neile määratakse kehtivusaja põhjal lõpptähtaeg.

Pädevad ametiasutused võivad lubada, et börsil kaubeldava futuuri kapitalinõue on võrdne börsi nõutava tagatisega, kui nad on täiesti veendunud, et see vastab täpselt futuuriga seotud riskile ja on vähemalt võrdne futuuri kapitalinõudega, mis tuleneks käesolevas lisas edaspidi sätestatud meetodiga tehtud arvutusest või VIII lisas kirjeldatud sisemudelite meetodi kohaldamisest.

Samuti võivad pädevad ametiasutused 31. detsembrini 2006 lubada, et nende tunnustatud arvelduskoja arveldatud ja käesolevas punktis nimetatud liiki börsivälise kauba tuletisinstrumentide lepingu kapitalinõue võib olla võrdne arvelduskoja nõutava tagatisega, kui nad on täiesti veendunud, et see vastab täpselt tuletisinstrumentide lepinguga seotud riskile ja on vähemalt võrdne kõnealuse lepingu kapitalinõudega, mis tuleneks käesolevas lisas edaspidi sätestatud meetodiga tehtud arvutusest või VIII lisas kirjeldatud sisemudelite meetodi kohaldamisest.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa (kohandatud)

9. Kaubavahetuslepinguid, kus tehingu üks pool on fikseeritud hinnaga ja teine jooksva turuhinnaga, võetakse Ö lõigetes 13–18 sätestatu kohaselt Õ lõpptähtajal põhinevas meetodis arvesse lepingu nimisummaga võrdsete positsioonide jadana, kusjuures üks positsioon vastab igale vahetuslepingu maksele ja paigutub punktis 13 esitatud tabelis Ö 1 Õ sätestatud tähtaegade jaotusse. Positsioonid on pikad, kui asutus maksab fikseeritud hinna ja saab ujuva hinna, Ö ja Õ või lühikesed, kui asutus saab Ö fikseeritud Õ kindla hinna ja maksab ujuva hinna.

Kaubavahetuslepingud, kus tehingu poolteks on erinevad kaubad, esitatakse lõpptähtajal põhineva meetodi asjakohases aruandetabelis.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa (kohandatud)

10. Käesoleva lisa kohaldamisel käsitletakse kaubaoptsioone või kauba tuletisinstrumentide optsioone positsioonidena, mille väärtus võrdub optsiooni alusvara väärtusega, mis on korrutatud selle deltaga. Need positsioonid võib Ö tasaarveldada Õ nettida nende aluseks olevate ühesuguste kaupade või kauba tuletisinstrumentide tasakaalustavate positsioonide suhtes. Kasutatakse asjaomase börsi või pädevate ametiasutuste arvutatud deltat või kui kumbki ei ole kättesaadav või on tegemist börsiväliste optsioonidega, kasutatakse asutuse enda arvutatud deltat, tingimusel et pädevad ametiasutused on veendunud asutuse valitud mudeli sobivuses.

Pädevad ametiasutused võivad siiski nõuda, et asutused arvutaksid oma deltad pädevate ametiasutuste ettenähtud Ö metoodika kohaselt Õ meetoditega.

Pädevad asutused nõuavad Kkõikide kaubaoptsioonidega seotud muude riskide Ö peale Õ kui deltariski katmist Ö peavad olema kaetud Õ .

Pädevad ametiasutused võivad lubada, et börsil kaubeldava väljaantud kaubaoptsiooni kapitalinõue on võrdne börsi nõutava tagatisega, kui nad on täiesti veendunud, et see vastab täpselt optsiooniga seotud riskile ja on vähemalt võrdne optsiooni kapitalinõudega, mis tuleneks käesolevas lisas edaspidi sätestatud meetodiga tehtud arvutusest või VIII lisas kirjeldatud sisemudelite meetodi kohaldamisest.

Samuti võivad pädevad ametiasutused 31. detsembrini 2006 lubada, et nende tunnustatud arvelduskoja arveldatud börsivälise optsiooni kapitalinõue võib olla võrdne arvelduskoja nõutava tagatisega, kui nad on täiesti veendunud, et see vastab täpselt optsiooniga seotud riskile ja on vähemalt võrdne börsivälise optsiooni kapitalinõudega, mis tuleneks käesolevas lisas edaspidi sätestatud meetodiga tehtud arvutusest või VIII lisas kirjeldatud sisemudelite meetodi kohaldamisest.

Lisaks võivad nad lubada, et börsil kaubeldava või börsivälise ostetud kaubaoptsiooni kapitalinõue on sama, mis tema aluseks oleval kaubal, tingimusel et tekkiv nõue ei ületa optsiooni turuväärtust. Väljaantud börsivälise optsiooni kapitalinõue seotakse selle aluseks oleva kaubaga.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa (kohandatud)

11. Kaupadega seotud Ö ostutähti Õ varrante käsitletakse samamoodi kui Ö lõikes Õ punkti 10 Ö nimetatud Õ alusel kaubaoptsioone.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa

12. Repotehingute kohane kaupade või kaupade omandiõigusega seotud tagatud õiguste võõrandaja ja kaupade laenuksandmise lepingu kohane laenuandja võtavad selliseid kaupu käesoleva lisa kohaselt arvesse oma kapitalinõude arvutamisel.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa (kohandatud)

a) Lõpptähtajal põhinev meetod

13. Asutus kasutab iga kauba puhul eraldi lõpptähtaegade jaotust kooskõlas järgmise tabeliga 1. Selle kauba kõik positsioonid ja kõik positsioonid, mida käsitletakse punkti 7 kohaselt sama kauba positsioonidena, paigutatakse asjakohastesse lõpptähtajavöönditesse. Füüsilised varud paigutatakse esimesse lõpptähtajavööndisse.

ÖTabel 1 Õ

Lõpptähtajavöönd (1) || Hinnavahe määr (%) (2)

0 ≤ 1 kuu || 1,50

> 1 ≤ 3 kuud || 1,50

> 3 ≤ 6 kuud || 1,50

> 6 ≤ 12 kuud || 1,50

> 1 ≤ 2 aastat || 1,50

> 2 ≤ 3 aastat || 1,50

> 3 aastat || 1,50

14. Pädevad ametiasutused võivad lubada, et positsioonid, mis on sama kauba positsioonid või mida käsitletakse sellistena Ö lõike Õ punkti 7 kohaselt, võib tasaarveldstada ja paigutada netopositsioonidena asjakohastesse lõpptähtajavöönditesse Ö järgneva puhul Õ :

- a)       sama Ö lõpptähtajaga Õ tähtpäevaga lepinguid käsitlevadte positsioonide puhul,;

ja

- b)         üksteisest kõige rohkem 10 päeva kaugusel oleva Ö lõpptähtajaga Õ tähtpäevaga lepinguid käsitlevadte positsioonide puhul, kui nende lepingutega kaubeldakse turgudel, kus tehingupäevad on igapäevased.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa (kohandatud)

15. Seejärel arvutab asutus igas lõpptähtajavööndis pikkade positsioonide summa ja lühikeste positsioonide summa. Teatavas lõpptähtajavööndis esimestena (viimastena) nimetatud positsioonidega kattuvate viimastena (esimestena) nimetatud positsioonide summa on selle vööndi Ö tasakaalustatud Õ netitud positsioon, kusjuures ülejääv pikk või lühike positsioon on sama vööndi Ö tasakaalustamata Õ nettimata positsioon.

16. Teatava lõpptähtajavööndi Ö tasakaalustamata Õ nettimata pika (lühikese) positsiooni see osa, mis on Ö tasakaalustatud Õ kattub pikemat tähtaega esindava lõpptähtajavööndi Ö tasakaalustamata Õ nettimata lühikese (pika) positsiooniga, on kahe lõpptähtajavööndi Ö tasakaalustatud Õ netitud positsioon. Ö Tasakaalustamata Õ Nettimata pika või lühikese positsiooni see osa, mis sel viisil ei kattu, on Ö tasakaalustamata Õ nettimata positsioon.

17. Asutuse iga kauba kapitalinõue arvutatakse asjakohase lõpptähtaegade jaotuse põhjal järgnevamiste summana:

ia)          Ö tasakaalustatud Õ netitud pikkade ja lühikeste positsioonide summa, korrutatuna Ö lõikes Õ punktis 13 esitatud tabeli teises tulbas igale lõpptähtajavööndile määratud asjakohase hinnavahe määra ja kauba hetkehinnaga;

iib)         kahe lõpptähtajavööndi Ö tasakaalustatud Õ netitud positsioon iga lõpptähtajavööndi puhul, kuhu Ö tasakaalustamata Õ nettimata positsioon on edasi kantud, korrutatuna 0,6% (tehingute ülekande kulumäär) ja kauba hetkehinnaga;

iiic)        ülejäänud Ö tasakaalustamata Õ nettimata positsioonid, korrutatuna 15% (ostu-müügi tehingumäär) ja kauba hetkehinnaga.

18. Asutuse üldine kaubariski kapitalinõue arvutatakse Ö lõike Õ punkti 17 kohaselt igale kaubale arvutatud kapitalinõuete summana.

b) Lihtsustatud meetod

19. Asutuse iga kauba kapitalinõue arvutatakse järgnevamiste summana:

ia)          15% pikast või lühikesest netopositsioonist, korrutatuna kauba hetkehinnaga;

iib)         3% pika ja lühikese Ö kogupositsiooni Õ brutopositsiooni summast, korrutatuna kauba hetkehinnaga.

20. Asutuse üldine kaubariski kapitalinõue arvutatakse lõike punkti 19 kohaselt igale kaubale arvutatud kapitalinõuete summana.

ê93/6/EMÜ artikkel 11a (kohandatud)

Öc) Laiendatud lõpptähtajal põhinev meetod Õ

Liikmesriigid võivad 31. detsembrini 2006 Ö Pädevad ametiasutused Õ võivad lubada oma asutustel kasutada VII lisa punktides Ö lõigetes Õ 13, 14, 17 ja 18 osutatute asemel järgmises tabelis sätestatud vähimat hinnavahe määra, tehingute ülekande kulumäära ja ostu-müügi tehingumäära, tingimusel et Ö asutuste üle järelevalvet tegevate Õ asjaomaste pädevate ametiasutuste arvates asutused:

a)      kauplevad suurel määral kaupadega;

b)      omavad diversifitseeritud kaubaportfelli; ja

c)      ei saa veel kasutada sisemudeleid kaubariski kapitalinõude arvutamiseks Ö V Õ VIII lisa kohaselt.

Tabel 2

|| Väärismetallid (v.a kuld) || Mitteväärismetallid || Põllumajandustooted (kulukaubad) || Muu, sh energiatooted

Hinnavahe määr (%) || 1,0 || 1,2 || 1,5 || 1,5

Tehingute ülekande kulumäär (%) || 0,3 || 0,5 || 0,6 || 0,6

Ostu-müügi tehingumäär (%) || 8 || 10 || 12 || 15

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa (kohandatud)

è1 98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa, parandus EÜT L 248, 8.9.1998, lk 20

VIII LISA

SISEMUDELIDTE Ö KASUTAMINE KAPITALINÕUETE ARVUTAMISEKS Õ

1. Pädevad ametiasutused võivad käesolevas lisas sätestatud tingimustel lubada asutustel kasutada oma positsiooniriski, välisvaluutakursiriski ja/või kaubariski kapitalinõuete arvutamiseks oma siseseidmisi riskijuhtimismudeleid I, III ja VII Ö IV Õ lisas kirjeldatud meetodite asemel või nendega Ö kombineerituna Õ ühendatuna. Iga kord on vaja pädevate ametiasutuste selgesõnalist heakskiitu, et kasutada mudeleid kapitalijärelevalveks.

2. Heakskiit antakse üksnes siis, kui pädev ametiasutus on veendunud, et asutuse riskijuhtimissüsteem on sisuliselt veatu, süsteemi rakendatakse terviklikult ja eelkõige täidetakse järgmisi kvaliteedinõudeid:

ia)     sisemine riskimõõtmismudel on tihedalt seotud asutuse igapäevase riskijuhtimisega ja selle alusel Ö antakse riskipositsioonidest aru Õ teatatakse riskidest asutuse nõukogule;

iib)    asutusel on kauplemisosakondadest sõltumatu Ö riskikontrolli Õ riskijärelevalve osakond, kes annab aru otse nõukogule. Osakond peab vastutama asutuse riskijuhtimissüsteemi kavandamise ja rakendamise eest. Ta koostab ja analüüsib iga päev aruandeid riskimõõtmismudeliga saadud tulemuste ja kauplemise piirmääradega seotud asjakohaste meetmete kohta;

iiic)   asutuse juhatus ja nõukogu osalevad aktiivselt riskijärelevalves ning Ö riskikontrolli Õ riskijärelevalve osakonna koostatud päevaaruanded vaatab läbi selline juhtimistasand, kellel on piisavad volitused vähendada nii üksikute kauplejate võetud positsioone kui ka asutuse koguriski;

ivd)   asutustel on piisav hulk töötajaid, kes oskavad kasutada keerulisi mudeleid kauplemisel, riskijärelevalves, kontrollimisel ja tehingute arveldamisel;

ve)    asutus on kehtestanud riskimõõtmissüsteemi üldist toimimist käsitlevate kirjalike asutusesiseste tegevus- ja kontrollipõhimõtete täitmise järelevalve ja tagamise korra;

vif)    on olemas kinnitatud andmed, et asutuse mudelitega on riske piisavalt täpselt mõõdetud;

viig)  asutus rakendab tihti ranget Ö stresstestimise programmi Õ kriisitestimiskava, mille tulemused vaatab nõukogu läbi ja võtab neid oma kinnitatavates tegevuspõhimõtetes ja piirmäärades arvesse;

viiih) asutus peab oma korrapärase sisekontrolli raames korraldama oma Ö riskimõõtmissüsteemi Õ riskijuhtimissüsteemi sõltumatu kontrollimise.

Ö Esimese lõigu punktis h nimetatud Õ kKontrollimine peab hõlmabma nii kauplemisosakondade kui ka sõltumatu Ö riskikontrolli Õ riskijärelevalve osakonna tegevust. Asutus peab vähemalt kord aastas kontrollima oma üldist riskijuhtimist.

See kontrollimine peab käsitlema Ö Kontrollimisel käsitletakse Õ :

- a)    riskijuhtimissüsteemi ja selle toimimist käsitlevate dokumentide ning Ö riskikontrolli Õ riskijärelevalve osakonna korralduse asjakohasust,;

- b)    tururiski mõõtmistulemuste ühildamist igapäevase riskijuhtimisega ja juhtimisteabesüsteemi terviklikkust,;

- c)    menetlust, mida asutus rakendab tehingute sõlmimis- ja arveldusosakondade töötajate kasutatavate riskihindamismudelite ja hindamissüsteemide kinnitamiseks,;

- d)    riskimõõtmismudeliga hõlmatud tururiskide ulatust ja riskimõõtmises tehtavate oluliste muudatuste kinnitamist,;

- e)    positsioone käsitlevate andmete täpsust ja täielikkust, volatiilsus- ja Ö korrelatsiooniprognooside Õ korrelatsiooniennustuste täpsust ja asjakohasust ning hindamise ja riskitundlikkusarvutuste täpsust,;

- f)    kontrollimenetlust, mida asutus rakendab sisemudelites kasutatavate teabeallikate järjepidevuse, õigeaegsuse ja usaldusväärsuse ning sõltumatuse hindamiseks,;

         ja

- g)    kontrollimenetlust, mida asutus rakendab mudeli täpsuse mõõtmiseks tehtava järelvõrdluse Ö järeltestimise Õ hindamiseks.

3. Asutus kontrollib oma mudeli täpsust ja toimimist järelvõrdluskava Ö järeltestimise programmi Õ abil. Järelvõrdluse Ö Järeltestimise Õ abil tuleb iga pangapäeva Ö kohta Õ suhtes võrrelda è1 asutuse mudeli alusel portfelli päevalõpupositsioonide arvutamiseks Ö mudeli alusel Õ ç saadud päevast riskiväärtust è1 portfelli väärtuse päevase muutumisega ç järgmise pangapäeva lõpuks.

Pädevad ametiasutused uurivad asutuse suutlikkust Ö järeltestida Õ tagantjärele võrrelda nii tegelikke kui ka oletatavaid muutusi portfelli väärtuses. Portfelli väärtuse oletatavate muutuste Ö järeltestimine Õ järelvõrdlus põhineb portfelli päevalõpuväärtuse ja selle järgmise päeva lõppväärtuse võrdlemisel, eeldusel et positsioonid ei muutu. Pädevad ametiasutused nõuavad, et asutused võtaksid oma järelvõrdluskava Ö järeltestimise programmi Õ parandamiseks asjakohaseid meetmeid, kui see osutub puudulikuks.

4. Kaubeldavate Ö võlainstrumentide Õ võlakirjade ja aktsiate positsioonidega seotud eririski kapitalinõuete arvutamiseks võivad pädevad ametiasutused heaks kiita asutuste sisemudeli kasutamise, kui mudel lisaks käesoleva lisa ülejäänud tingimuste täitmisele Ö vastab järgmistele tingimustele Õ :

- a)    selgitab portfellis toimunud hinnamuutusi;,

- b)    näitab kontsentratsiooni portfelli mahu ja Ö koosseisu Õ koostise muutuste osas;,

- c)    töötab korralikult ka ebasoodsas keskkonnas;,

- d)    on kontrollitud Ö järeltestimise Õ järelvõrdluse abil, mille eesmärk on hinnata eririski täpset mõõtmist. Kui pädevad ametiasutused lubavad sellist Ö järeltestimist Õ järelvõrdlust teha asjakohaste Ö alamportfellide Õ portfelliosade põhjal, tuleb need valida järjepidevalt.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa (kohandatud)

5. Ö Lõike Õ Punkti 4 alusel heakskiitmata sisemudeleid kasutavad asutused kohustuvad täitma eraldi eririski kapitalinõuet, mis arvutatakse I lisa kohaselt.

6. Ö Lõike Õ Punkti 10 alapunkti ii kohaldamisel korrutatakse asutuse oma arvutustulemus korrutusteguriga, mille suurus on vähemalt 3.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa (kohandatud)

7. Korrutustegurit suurendatakse järgmise tabeli Ö 1 Õ kohaselt lisateguriga Ö vahemikus Õ 0–1, olenevalt ületamiste arvust viimase 250 pangapäeva jooksul, mis nähtub asutuse Ö järeltestimisest Õjärelvõrdlusest. Pädevad ametiasutused nõuavad, et asutused arvutaksid ületamisi järjepidevalt kas portfelli väärtuse tegelike või oletatavate muutuste Ö järeltestimise Õ järelvõrdluse põhjal. Ületamine on portfelli väärtuse päevane muutus, mis ületab asutuse mudeli põhjal leitud vastava päevase riskiväärtuse. Lisateguri määramiseks kontrollitakse ületamiste arvu vähemalt kord kvartalis.

ÖTabel 1 Õ

Ületamiste arv || Lisategur

Vähem kui 5 || 0,00

5 || 0,40

6 || 0,50

7 || 0,65

8 || 0,75

9 || 0,85

10 või enam || 1,00

Pädevad ametiasutused võivad üksikjuhtudel ja erandlikes olukordades loobuda nõudest suurendada korrutustegurit eespool esitatud tabeli Ö 1 Õ kohase lisateguriga, kui asutus on pädevaid ametiasutusi rahuvaldaval viisil tõendanud, et selline suurendus on põhjendamatu ja mudel on sisuliselt veatu.

Kui arvukad ületamised osutavad, et mudel ei ole piisavalt täpne, tühistavad pädevad ametiasutused mudeli heakskiidu või rakendavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et mudelit parandatakse viivitamata.

Võimaldamaks pädevatel ametiasutustel pidevalt veenduda lisateguri asjakohasuses, teatavad asutused pädevatele ametiasutustele viivitamata ja igal juhul hiljemalt viie tööpäeva jooksul ületamistest, mis nähtuvad nende Ö järeltestimise programmist Õ järelvõrdluskavast ja tähendavad eespool esitatud tabeli kohaselt lisateguri suurendamist.

8. Kui pädevad ametiasutused kiidavad asutuse mudeli Ö lõike Õ punkti 4 kohaselt heaks eririski kapitalinõuete arvutamiseks, suurendab asutus oma Ö lõigete Õ punktide 6, 7 ja 10 kohaselt arvutatud kapitalinõuet summa võrra, mis vastab Ö ühele järgmistest Õ kas:

ia)          riskiväärtuse eririski osale, mis tuleks järelevalvesuuniste kohaselt eraldada, või asutuse valikul

iib)         eririski sisaldavate Ö võlainstrumendi- Õ võlakirja- ja aktsiapositsioonide Ö alamportfellide Õ portfelliosade riskiväärtusele.

Valikut Ö b Õ ii kasutavad asutused peavad eelnevalt määratlema oma Ö alamportfelli struktuuri Õ portfelliosa ülesehituse ja ei tohiks seda pädevate ametiasutuste nõusolekuta muuta.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa (kohandatud)

9. Pädevad ametiasutused võivad loobuda Ö lõike Õ punkti 8 kohasest suurendamise nõudest, kui asutus tõendab, et kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud normidega mõõdab tema mudel täpselt ka tema kaubeldavate Ö võlainstrumentide Õ võlakirjade ja aktsiate positsioonide Ö mõjutavat turusündmuste riski Õ toimumis- ja Ö maksejõuetusriski Õ täitmatajätmisriski.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa (kohandatud)

10. Iga asutus peab täitma kapitalinõude, mis on suurem kui:

ia)          tema eelmise päeva riskiväärtus, mis on mõõdetud käesolevas lisas piiritletud Ö parameetrite Õ suuruste kohaselt;

iib)         eelnenud 60 pangapäeva päevaste riskiväärtuste keskmine, korrutatuna Ö lõikes Õ punktis 6 nimetatud teguriga, mida on kohandatud Ö lõikes Õ punktis 7 nimetatud teguriga.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa (kohandatud)

11. Riskiväärtuse arvutamisel täidetakse vähemalt järgmisi Ö miinimumnõudeid Õ nõudeid:

ia)          riskiväärtus arvutatakse vähemalt iga päev;

iib)         99% ühesuunaline usaldusvahemik;

iiic)        10-päevane hoiuaeg;

ivd)        vähemalt aastane tagasivaateline vaatlusjälgimisperiood, välja arvatud juhul, kui lühem vaatlusjälgimisperiood on põhjendatud hinna volatiilsuse märkimisväärse äkktõusu tõttu;

ve)         andmeid ajakohastatakse iga kolme kuu tagant.

12. Pädevad ametiasutused nõuavad, et mudel mõõdaks täpselt kõiki olulisi optsioonide või optsioonisarnaste positsioonide hinnariske ja kõik muud mudeliga hõlmamata riskid oleksid omavahenditega asjakohaselt kaetud.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa (kohandatud)

13. Pädevad asutused nõuavad, et Rriskimõõtmismudel hõlmabks piisava hulga riskitegureid, olenevalt asutuse tegevuse ulatusest asjakohastel turgudel Ö ja eelkõige järgnevat Õ .

Täidetakse vähemalt järgmisi eeskirju:

ÖIntressimäära risk Õ

i)          intressimäära riski puhul sisaldab Rriskimõõtmissüsteem Ö sisaldab Õ hulka riskitegureid, mis vastavad kõikide nende vääringute intressimääradele, milles asutusel on intressimääratundlikke bilansisiseseid või -väliseid positsioone. Asutus koostab intressikõverate mudelid, kasutades mõnd üldtunnustatud meetodit. Põhiliste vääringute ja turgude oluliste intressimäärariskide puhul jagatakse intressikõver vähemalt kuude lõpptähtajavööndisse, et mõõta määrade volatiilsuse muutusi intressikõveral. Riskimõõtmissüsteem peab samuti hõlmama riski, mis tuleneb erinevate intressikõverate liikumiste Ö ebaperfektsest korrelatsioonist Õ kehvast vastastikusest seostamisest;.

ÖVälisvaluutarisk Õ

ii)         valuutakursiriski puhul sisaldab Rriskimõõtmissüsteem Ö sisaldab Õ riskitegureid, mis vastavad kullale ja üksikutele Ö välisvaluutadele Õ välisvääringutele, milles asutuse positsioonid on Ö nomineeritud Õ vääringustatud;

òuus

Investeerimisfondide korral võetakse arvesse tegelikke välisvaluutapositsioone investeerimisfondis. Asustused võivad usaldada aruandluse koostamise välisvaluutapositsiooni kohta investeerimisfondis kolmandale osapoolele, kui nimetatud aruande täpsus on nõuetekohaselt tagatud. Kui asutus ei ole teadlik välisvaluutapositsioonidest investeerimisfondis, siis eeldatakse, et investeerimisfond koosneb maksimaalses investeerimisfondi volituste kohaselt lubatud ulatuses investeeringutest välisvaluutasse, ja kauplemisportfelli positsioonidega seotud välisvaluutariski kapitalinõude arvutamisel arvestavad asutused maksimaalse kaudse riskipositsiooniga, mis võiks nende suhtes investeerimisfondi võimendusega positsioonide korral avaneda. Selleks suurendatakse positsiooni investeerimisfondis proportsionaalselt kuni investeerimisvolitustest tuleneva alusvaraks olevate investeeringute maksimaalse riskipositsioonini. Investeerimisfondi võetud positsiooni välisvaluutas käsitletakse kullas tehtavate investeeringute käsitlemise kohaselt eraldi vääringuna. Kui aga on võimalik investeerimisfondi investeeringu suunamine, võib pika positsiooni kogusumma lisada avatud välisvaluuta positsiooni kogusummale ja lühikese positsiooni kogusumma lühikese avatud välisvaluuta positsiooni kogusummale. Enne arvutamist ei ole tasaarveldamine selliste positsioonide vahel lubatud.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa (kohandatud)

ÖAktsiakursirisk Õ

iii)        aktsiakursiriski puhul sisaldab Rriskimõõtmissüsteem Ö sisaldab Õ eraldi riskitegurit vähemalt iga aktsiaturu suhtes, kus asutusel on olulisi positsioone;

ÖKaubarisk Õ

iv)        kaubariski puhul sisaldab Rriskimõõtmissüsteem Ö sisaldab Õ eraldi riskitegurit vähemalt iga kauba suhtes, milles asutusel on olulisi positsioone. Riskimõõtmissüsteem peab hõlmama ka riski, mis tuleneb sarnaste, kuid mitte ühesuguste kaupade hinnaliikumiste Ö ebaperfektsest korrelatsioonist Õ kehvast vastastikusest seostamisest, ja tähtpäevahindade muutumise riski, mis tuleneb Ö lõpptähtaegade mittevastavusest Õ tähtaegade erinevusest. Samuti võetakse süsteemis arvesse turgude tunnusjooni, eelkõige tehingupäevi ja kauplejate võimalust positsioone sulgeda.

ê98/31/EÜ artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa (kohandatud)

14. Pädevad ametiasutused võivad lubada krediidiasutustel kasutada Ö riskikategooriates Õ riskiklassides ja Ö riskikategooriate Õ riskiklasside vahel Ö empiirilisi Õ üldisi korrelatsioone, kui nad on veendunud, et asutuse Ö korrelatsioonide mõõtmise Õ süsteem vastastikuste seoste mõõtmiseks on veatu ja seda rakendatakse terviklikult.

ê93/6/EMÜ VI lisa lõige 8 ja lõike 2 teine lause (kohandatud)

VI LISA

ÖKAPITALINÕUETE ARVUTAMINE SUURTE RISKIKONTSENTRATSIOONIDE PUHUL Õ SUUR RISKIDE KONTSENTREERUMINE

1. Artikli Ö 31 Õ 29 lõikes b osutatud ülejäägi Ö piirmäärade ületamise Õ arvutamiseks valitakse kõnealuse kliendi või klientide grupiga seotud tehingute kogu Ö riskipositsiooni Õ riskikontsentratsiooni hulgast välja need komponendid, mille eririski nõuded on vastavalt I lisale ja/või II lisale kõrgeimad ning mille summa võrdub artikli 29 Ö 31 Õ lõikes a nimetatud piirangu Ö piirmäärade Õ ületamisega;

2. kui piirangu Ö piirmäärade Õ ületamine on kestnud Ö kuni Õ alla 10 päeva, on täiendav kapitalinõue nende komponentide puhul 200% lõikes 1 nimetatud nõudetest.

3. Ö Pärast 10 päeva möödumist piirmäärade Õ Alates 10. päevast pärast piirangu ületamisest paigutatakse Ö piirmäära Õ piirangu ületanud komponendid, mis on välja valitud lõike 1 kohaselt, tabeli 1 vastavatele ridadele esimeses veerus I lisa ja/või II lisa eririski nõuete tõusvas järjekorras. Täiendav kapitalinõue võrdub I lisas Ö esitatud eririski nõuete Õ ja/või II lisas neile Ö komponentidele Õ esitatud eririski nõuetega Ö summaga, Õ korrutatunad teise veeru vastava teguriga.

Ö Tabel 1 Õ

Ö Piirmäärade Õ Piirangu ületamine (protsendina omavahenditest) || Tegurid

kuni 40% || 200%

40%–60% || 300%

60%–80% || 400%

80%–100% || 500%

100%–250% || 600%

üle 250% || 900%

é

òuus

VII LISA

KAUPLEMINE

A osa - kauplemise eesmärk

1. Kauplemise eesmärgil hoitavad positsioonid/portfellid peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)      positsiooni/instrumendi või portfellide kohta peab olema selgelt dokumenteeritud, nõukogu poolt kinnitatud kauplemisstrateegia, mis sisaldab oodatavat hoidmise ajavahemikku;

b)      positsiooni aktiivseks haldamiseks peavad olema selgelt määratletud poliitika ja menetlused, mis sisaldavad järgmist:

i)       positsioonid on registreeritud börsi kauplemisletis;

ii)      positsiooni piirmäärad on kindlaks määratud ja nende asjakohasust jälgitakse;

iii)     maakleritel on vabadus positsiooni registreerida/hallata kokkulepitud piirides ja vastavalt kokkulepitud strateegiale;

iv)     positsioonide kohta antakse nõukogule aru asutuse riskijuhtimisprotsessi lahutamatu osana;

v)      positsioone jälgitakse aktiivselt turuinfo allikate ja positsiooni või selles sisalduvate riskide likviidsuse või maandatavuse kohta antud hinnangu alusel, mis sisaldab eelkõige hinnangut turusisendite kvaliteedile ja nende kättesaadavusele hindamisprotsessis, turukäibe tasemele ja turul kaubeldavate positsioonide suurustele;

c)      positsiooni jälgimiseks asutuse kauplemisstrateegia seisukohalt, kaasa arvatud asutuse kauplemisportfelli käibe- ja läbimüügipositsioonide kontrollimine, peavad olema selgelt määratletud poliitika ja menetlused.

B osa – Süsteemid ja kontroll

1. Asutused seavad sisse süsteemid ja kontrollid, mis on piisavad usaldusväärsete hinnangute andmiseks, ja järgivad neid.

2. Süsteemid ja kontrollid sisaldavad vähemalt järgmisi komponente:

a)      hindamisprotsessi dokumenteeritud poliitika ja menetlused. See hõlmab selgelt määratletud kohustusi erinevates valdkondades, mis seonduvad hindamise, turuinformatsiooni allikate ja nende asjakohasuse läbivaatamise, sõltumatute hindamiste sageduse, sulgemishindade ajastamise, hinnangu korrigeerimise menetluste ning kuulõpu ja sihtotstarbelise kinnitamise protseduuride kindlaksmääramisega;

b)      selged ja sõltumatud (s.t tehinguid sõlmivast osakonnast sõltumatud) aruandlusahelad, mis viivad hindamisprotsessi eest vastutava osakonnani.

Aruandlusahel viib lõpuks välja juhatuse esimeheni.

Usaldusväärsed hindamismeetodid

3. Turuhinnas hindamine on vähemalt kord päevas toimuv positsioonide hindamine hõlpsasti kättesaadavate sulgemishindade juures, mille allikad on sõltumatud. Näitena võib tuua börsihinnad, börsisaali ekraanihinnad või mitme sõltumatu hea reputatsiooniga maakleri noteeringud.

4. Turuhinnas hindamisel kasutatakse ostu-/müügihinna usaldusväärsemat poolt, välja arvatud juhul, kui asutus on kõnealust tüüpi finantsinstrumendi või kauba osas oluline turutegija ja saab sulgeda oma positsiooni turu keskmise hinnaga.

5. Kui turuhinnas hindamine ei ole võimalik, peavad asutused enne kauplemisportfelli kapitali käsitlemise kohaldamist hindama oma positsioone/portfelle mudelipõhiselt. Mudelipõhist hindamist defineeritakse kui mistahes hindamist, mille korral tuleb kasutada võrdlusalust, ekstrapoleerimist või muud turuväärtusel põhinevat arvutust.

6. Mudelipõhise hindamise korral tuleb täita järgmisi nõudeid:

a)           nõukogu peab olema teadlik kauplemisportfelli mudelipõhiselt hinnatavatest komponentidest ja mõistma, kui oluline on määramatus, mida see põhjustab äriühingu riski/tegevusnäitajate aruandluses;

b)           võimalusel viiakse turuteabe allikad vastavusse turuhindadega ning asjaomase hinnatava positsiooni turuteabe asjakohasust ja mudeli parameetreid tuleb hinnata iga päev;

c)           kui võimalik, kasutatakse hindamismetoodikaid, mis asjaomaste finantsinstrumentide või kaupade puhul on tunnustatud turutava;

d)           kui mudel töötatakse välja asutuse enda poolt, peab see tuginema asjakohastele eeldustele, mida on hinnanud ja vaidlustanud vastavalt kvalifitseeritud osapooled, kes on väljatöötamisprotsessist sõltumatud;

e)           olemas peavad olema ametlikud muutuste kontrollimise menetlused ja mudeli kaitstud koopiat tuleb säilitada ja perioodiliselt hinnangute kontrollimiseks kasutada;

f)            riskijuhtimisega tegelev osakond peab olema teadlik kasutatud mudelite nõrkustest ja sellest, kuidas neid kõige paremini hinnangutulemustes arvesse võtta;

g)           mudel vaadatakse perioodiliselt üle, et määrata kindlaks selle toimimise täpsus (nt eelduste jätkuva sobivuse hindamine, kasumiaruande analüüs võrrelduna riskifaktoritega, tegelike sulgemisväärtuste võrdlemine mudeli väljunditega).

Punkti d kohaldamisel tuleb mudel välja töötada või kinnitada tehinguid sõlmivast osakonnast sõltumatult. Seda testitakse sõltumatult. See hõlmab matemaatiliste arvutuste, eelduste ja tarkvararakenduste valideerimist.

7. Lisaks igapäevasele turuhinnas või mudelipõhisele hindamisele tuleks teostada sõltumatu hinnakontroll. See on protsess, mille abil kontrollitakse regulaarselt turuhindade või mudeli sisendite täpsust ja sõltumatust. Kui igapäevast turuhinnas hindamist võivad teha maaklerid, siis turuhindade ja mudeli sisendite kontrollimist peab teostama tehinguid sõlmivast osakonnast sõltumatu üksus vähemalt kord kuus (või sõltuvalt turu/kauplemistegevuse laadist sagedamini). Kui sõltumatud hindamise allikad ei ole kättesaadavad või kui need on subjektiivsemad, võivad asjakohased olla usaldusväärsed meetmed, näiteks hinnangute korrigeerimised.

Hinnangute korrigeerimised või reservid

8. Asutused seavad sisse meetodid hinnangute korrigeerimiseks / reservide ettenägemiseks ja järgivad neid.

Üldnormid

9. Pädevad ametiasutused nõuavad hinnangute korrigeerimiste / reservide ametlikku ettenägemist järgneva jaoks: tuleviku krediidiriski marginaal, sulgemiskulud, tegevusriskid, ennetähtaegne lõpetamine, investeerimis- ja finantseerimiskulud, tulevased halduskulud ja kui see on asjakohane, siis mudelirisk.

Normid vähemlikviidsetele nimetustele

10. Vähemlikviidsed positsioonid võivad tuleneda nii turusündmustest kui asutusega seotud olukordadest, nt kontsentreeritud ja/või aegunud positsioonidest.

11. Asutused kaaluvad vähemlikviidsete nimetuste hindamise reservi vajalikkuse määramisel mitmeid tegureid. Nende tegurite hulka kuulub ajahulk, mis kulub positsiooni / positsioonis sisalduva riski maandamiseks, ostu-/müügihinna vahede volatiilsus ja keskmine, turunoteeringute kättesaadavus (turutegijate arv ja andmed) ning kauplemismahtude volatiilsus ja keskmine.

12. Kolmanda osapoole hinnangute või mudelipõhise hindamise kasutamisel kaaluvad asutused, kas rakendada hinnangute korrigeerimist. Lisaks sellele kaaluvad asutused, kas on vaja luua reservid vähemlikviidse positsiooni jaoks ja vaadata nende jätkuvat sobivust jooksvalt üle.

13. Kui hinnangute korrigeerimistest/reservidest tulenevad jooksval majandusaastal olulised kahjud, arvatakse need maha asutuse esmastest omavahenditest vastavalt direktiivi [2000/12/EÜ] artikli 57 punktile k.

14. Muud hinnangute korrigeerimistest/reservidest tulenevad kasumid/kahjumid kaasatakse artikli 13 lõike 2 punktis b nimetatud "kauplemisportfelli puhaskasumi" arvutamisse ja lisatakse täiendavatele omavahenditele, mis on vastavalt neile sätetele aktsepteeritavad tururiski nõuete katmiseks, või arvatakse neist maha.

C osa – Sisesed riskimaandused

1. Sisene riskimaandus on positsioon, mis olulisel määral või täielikult tasakaalustab kauplemisportfellivälise positsiooni või positsioonide komplektiga seonduva riskielemendi. Sisestest riskimaandustest tulenevad positsioonid on aktsepteeritavad kauplemisportfelli kapitalikäsitluse jaoks juhul, kui neid hoitakse kauplemise eesmärgil ja täidetud on A ja B osades määratud üldised kauplemise eesmärgi ja usaldusväärse hindamise kriteeriumid. Eelkõige on need järgmised:

a)      siseste riskimaanduste esmaseks eesmärgiks ei ole kapitalinõuete vältimine või vähendamine;

b)      sisesed riskimaandused on nõuetekohaselt dokumenteeritud ja nende suhtes kohaldatakse teatavaid siseseid heakskiidu- ja auditeerimisprotseduure;

c)      sisetehinguid tehakse turutingimustel;

d)      sisestest riskimaandusest tekkinud tururiski põhiosa juhitakse kauplemisportfellis dünaamiliselt lubatud piirides;

e)      sisetehingute üle toimub hoolikas järelevalve.

Järelevalve tagatakse piisavate menetlustega.

2. Lõikes 1 nimetatud käsitlust kohaldatakse, ilma et see piiraks sisese riskimaanduse kauplemisportfellivälise positsiooni poole suhtes rakendatavate kapitalinõuete kohaldamist.

VIII LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD DIREKTIIVID

A OSA

KEHTETUKS TUNNISTATUD DIREKTIIVID JA NENDE HILISEMAD MUUDATUSED

(osutatud artiklis 48)

Nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiiv 93/6/EMÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/31/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/6/EMÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/33/EÜ, millega muudetakse krediidiasutuste asutamist ja tegevust käsitleva nõukogu direktiivi 77/780/EMÜ artiklit 12, krediidiasutuste maksevõime suhtarvu käsitleva nõukogu direktiivi 89/647/EMÜ artikleid 2 ja 5–8 ning II ja III lisa ja investeerimisühingute ja krediidiasutuse kapitali adekvaatsust käsitleva nõukogu direktiivi 93/6/EMÜ artiklit 2 ja II lisa

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ,

ainult artikkel 26

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ,

ainult artikkel 67

B OSA

RAKENDUSTÄHTAJAD

(osutatud artiklis 48)

Direktiiv || || Rakendustähtaeg

Nõukogu direktiiv 93/6/EMÜ || || 1.7.1995

Direktiiv 98/31/EÜ || || 21.7.2000

Direktiiv 98/33/EÜ || || 21.7.2000

Direktiiv 2002/87/EÜ || || 11.8.2004

Direktiiv 2004/39/EÜ || || Ei ole veel teada

Direktiiv 2004/xx/EÜ || || Ei ole veel teada

òuus

IX LISA

VASTAVUSTABEL

Käesolev direktiiv || Direktiiv 93/6/EMÜ || Direktiiv 98/31/EÜ || Direktiiv 98/33/EÜ || Direktiiv 2002/87/EÜ || Direktiiv 2004/39/EÜ

Artikli 1 lõike 1 esimene lause || || || || ||

Artikli 1 lõike 1 teine lause ja lõige 2 || Artikkel 1 || || || ||

Artikli 2 lõige 1 || || || || ||

Artikli 2 lõige 2 || Artikli 7 lõige 3 || || || ||

Artikli 3 lõike 1 punkt a || Artikli 2 lõige 1 || || || ||

Artikli 3 lõike 1 punkt b || Artikli 2 lõige 2 || || || || Artikli 67 lõige 1

Artikli 3 lõike 1 punktid c – e || Artikli 2 lõiked 3 – 5 || || || ||

Artikli 3 lõike 1 punktid f ja g || || || || ||

Artikli 3 lõike 1 punkt h || Artikli 2 lõige 10 || || || ||

Artikli 3 lõike 1 alapunkt i || Artikli 2 lõige 11 || || Artikli 3 lõige 1 || ||

Artikli 3 lõike 1 alapunkt j || Artikli 2 lõige 14 || || || ||

Artikli 3 lõike 1 punktid k ja l || Artikli 2 lõiked 15 ja 16 || Artikli 1 lõike 1 punkt b || || ||

Artikli 3 lõike 1 punkt m || Artikli 2 lõige 17 || Artikli 1 lõike 1 punkt c || || ||

Artikli 3 lõike 1 punkt n || Artikli 2 lõige 18 || Artikli 1 lõike 1 punkt d || || ||

Artikli 3 lõike 1 punktid o – q || Artikli 2 lõiked 19 – 21 || || || ||

|| || || || ||

Artikli 3 lõike 1 punkt r || Artikli 2 lõige 23 || || || ||

Artikli 3 lõike 1 punkt s || Artikli 2 lõige 26 || || || ||

Artikli 3 lõige 2 || Artikli 2 lõiked 7 ja 8 || || || ||

Artikli 3 lõike 3 punktid a ja b || Artikli 7 lõige 3 || || || Artikkel 26 ||

Artikli 3 lõike 3 punkt c || Artikli 7 lõige 3 || || || ||

Artikkel 4 || Artikli 2 lõige 24 || || || ||

Artikkel 5 || Artikli 3 lõiked 1 ja 2 || || || ||

Artikkel 6 || Artikli 3 lõige 4 || || || || Artikli 67 lõige 2

Artikkel 7 || Artikli 3 lõige 4a || || || || Artikli 67 lõige 3

Artikkel 8 || Artikli 3 lõige 4b || || || || Artikli 67 lõige 3

Artikkel 9 || Artikli 3 lõige 3 || || || ||

Artikkel 10 || Artikli 3 lõiked 5 – 8 || || || ||

Artikkel 11 || Artikli 2 lõige 6 || || || ||

Artikli 12 esimene lõik || Artikli 2 lõige 25 || || || ||

Artikli 12 teine lõik || || || || ||

Artikli 13 lõike 1 esimene lõik || V lisa lõike 1 esimene lõik || || || ||

Artikli 13 lõike 1 teine lõik ja lõiked 2 – 5 || V lisa lõike 1 teine lõik ja lõiked 2 – 5 || Artikli 1 lõige 7 ja 4. lisa punktid a ja b || || ||

Artikkel 14 || V lisa lõiked 6 ja 7 || 4. lisa punkt c || || ||

Artikkel 15 || V lisa lõige 8 || || || ||

Artikkel 16 || V lisa lõige 9 || || || ||

Artikkel 17 || || || || ||

Artikli 18 lõike 1 esimene lõik || Artikli 4 lõike 1 esimene lõik || || || ||

Artikli 18 lõike 1 punktid a ja b || Artikli 4 lõike 1 alapunktid i ja ii || Artikli 1 lõige 2 || || ||

Artikli 18 lõiked 2 – 4 || Artikli 4 lõiked 6 – 8 || || || ||

Artikli 19 lõige 1 || || || || ||

Artikli 19 lõige 2 || Artikli 11 lõige 2 || || || ||

Artikli 19 lõige 3 || || || || ||

Artikkel 20 || || || || ||

Artikkel 21 || IV lisa || || || ||

Artikkel 22 || || || || ||

Artikli 23 esimene ja teine lõik || Artikli 7 lõiked 5 ja 6 || || || ||

Artikli 23 kolmas lõik || || || || ||

Artikkel 24 || || || || ||

Artikkel 25 || || || || ||

Artikli 26 lõige 1 || Artikli 7 lõige 10 || Artikli 1 lõige 4 || || ||

Artikli 26 lõiked 2 – 4 || Artikli 7 lõiked 11 – 13 || || || ||

Artikkel 27 || Artikli 7 lõiked 14 ja 15 || || || ||

Artikli 28 lõige 1 || Artikli 5 lõige 1 || || || ||

Artikli 28 lõige 2 || Artikli 5 lõige 2 || Artikli 1 lõige 3 || || ||

Artikli 28 lõige 3 || || || || ||

Artikli 29 lõike 1 punktid a – c ja kaks järgmist lõiku || VI lisa lõige 2 || || || ||

Artikli 29 lõike 1 viimane lõik || || || || ||

Artikli 29 lõige 2 || VI lisa lõige 3 || || || ||

Artikli 30 lõige 1 ja lõike 2 esimene lõik || VI lisa lõiked 4 ja 5 || || || ||

Artikli 30 lõike 2 teine lõik || || || || ||

Artikli 30 lõiked 3 ja 4 || VI lisa lõiked 6 ja 7 || || || ||

Artikkel 31 || VI lisa lõike 8 alapunkt 1, alapunkti 2 esimene lause, alapunktid 3 – 5 || || || ||

Artikkel 32 || VI lisa lõiked 9 ja 10 || || || ||

Artikli 33 lõiked 1 ja 2 || || || || ||

Artikli 33 lõige 3 || Artikli 6 lõige 2 || || || ||

Artikkel 34 || || || || ||

Artikli 35 lõiked 1 – 4 || Artikli 8 lõiked 1 – 4 || || || ||

Artikli 35 lõige 5 || Artikli 8 lõike 5 esimene lause || Artikli 1 lõige 5 || || ||

Artikkel 36 || Artikli 9 lõiked 1 – 3 || || || ||

Artikkel 37 || || || || ||

Artikkel 38 || Artikli 9 lõige 4 || || || ||

Artikkel 39 || || || || ||

Artikkel 40 || Artikli 2 lõige 9 || || || ||

Artikkel 41 || || || || ||

Artikli 42 lõike 1 punktid a – c || Artikli 10 esimene, teine ja kolmas taane || || || ||

Artikli 42 lõike 1 punktid d ja e || || || || ||

Artikli 42 lõike 1 punkt f || Artikli 10 neljas taane || || || ||

Artikli 42 lõike 1 punkt g || || || || ||

Artikkel 43 || || || || ||

Artikkel 44 || || || || ||

Artikkel 45 || || || || ||

Artikkel 46 || Artikkel 12 || || || ||

Artikkel 47 || || || || ||

Artikkel 48 || || || || ||

Artikkel 49 || || || || ||

Artikkel 50 || Artikkel 15 || || || ||

|| || || || ||

I lisa lõiked 1 – 4 || I lisa lõiked 1 – 4 || || || ||

I lisa lõike 4 viimane lõik || Artikli 2 lõige 22 || || || ||

I lisa lõiked 5 – 7 || I lisa lõiked 5 – 7 || || || ||

I lisa lõige 8 || || || || ||

I lisa lõiked 9 – 11 || I lisa lõiked 8 – 10 || || || ||

I lisa lõiked 12 – 14 || I lisa lõiked 12 – 14 || || || ||

I lisa lõiked 15 ja 16 || Artikli 2 lõige 12 || || || ||

I lisa lõiked 17 – 41 || I lisa lõiked 15 – 39 || || || ||

I lisa lõiked 42 – 56 || || || || ||

II lisa lõiked 1 ja 2 || II lisa lõiked 1 ja 2 || || || ||

II lisa lõiked 3 – 11 || || || || ||

III lisa lõige 1 || III lisa lõike 1 esimene lõik || Artikli 1 lõige 7 ja 3. lisa punkt a || || ||

III lisa lõige 2 || III lisa lõige 2 || || || ||

III lisa lõike 2 alapunkti 1 esimene kuni komas lõik || III lisa lõike 3 alapunkt 1 || Artikli 1 lõige 7 ja 3. lisa punkt b || || ||

III lisa lõike 2 alapunkti 1 neljas lõik || || || || ||

III lisa lõike 2 alapunkti 1 viies lõik || III lisa lõike 3 alapunkt 2 || Artikli 1 lõige 7 ja 3. lisa punkt b || || ||

III lisa lõike 2 alapunkt 2, lõige 3, lõike 3 alapunkt 1 || III lisa lõiked 4 – 6 || Artikli 1 lõige 7 ja 3. lisa punkt c || || ||

III lisa lõike 3 alapunkt 2 || III lisa lõige 8 || || || ||

III lisa lõige 4 || III lisa lõige 11 || || || ||

IV lisa lõiked 1 – 20 || VII lisa lõiked 1 – 20 || Artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa || || ||

IV lisa lõige 21 || Artikkel 11a || Artikli 1 lõige 6 || || ||

V lisa lõiked 1 – 13 kolmas lõik || VIII lisa lõiked 1 – 13 alapunkt ii || Artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa || || ||

V lisa lõike 13 neljas lõik || || || || ||

V lisa lõike 13 viies lõik kuni lõige 14 || VIII lisa lõike 13 alapunkt iii kuni lõige 14 || Artikli 1 lõige 7 ja 5. lisa || || ||

VI lisa || VI lisa lõike 8 alapunkt 2 alates teisest lausest || || || ||

VII lisa || || || || ||

VIII lisa || || || || ||

IX lisa || || || || ||

[1]               ELT C […], […], lk […]

[2]               ELT C

[3]               ELT C […], […], lk […]

[4]               ELT C […], […], lk […]

[5]               ELT C […], […], lk […]

[6]               EÜT L 141, 11.6.1993, lk 1, viimati muudetud direktiiviga 2004/xx/EÜ (ELT […]

[7]               EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27, viimati muudetud direktiiviga [2004/…/EÜ (ELT ………..)]

[8]               EÜT 126, 26.5.2000, lk 1

[9]               ELT L 145, 30.4.2004, lk 1

[10]             EÜT L 386, 30.12.1989, lk 14. Direktiivi on muudetud direktiiviga 92/30/EMÜ (EÜT L 110, 28.4.1992, lk 52).

[11]             EÜT L 29, 5.2.1993, lk 1.

[12]             EÜT L 124, 5.5.1989, lk 16. Direktiivi on muudetud direktiiviga 92/30/EMÜ (EÜT L 110, 24.9.1992, lk 52).

[13]             EÜT L 110, 28.4.1992, lk 52.

[14]             EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[15]             EÜT L 197, 18.7.1987, lk 33.

[16]             ELT L 35, 11.2.2003, lk 1

[17]             EÜT L 322, 17.12.1977, lk 30. Direktiivi on muudetud direktiiviga 89/646/EMÜ (EÜT L 386, 30. 12. 1989, lk 1).

[18]             ELT L 35, 11.2.2003, lk 1

[19]             EÜT L 9, 15.1.2003, lk 3.

ET

|| EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON

Brüssel 14.7.2004

KOM(2004) 486 lõplik

2004/0155 (COD) 2004/0159 (COD) Tehnilised lisad

 

Ettepanek:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,

millega koostatakse uuesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiv 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta ja nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiiv 93/6/EMÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta

(esitanud komisjon) {SEC(2004)921}

SELETUSKIRI

-

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV,

[kuupäev],

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit […],

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[1],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[2],

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust[3],

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [4],

ning arvestades järgmist:

(1) [suur algustäht]

(2) [suur algustäht]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

[…]

Artikkel […]

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt […] . Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel […]

Käesolev direktiiv jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel […]

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

                                                                       […]

LISA

ò new

V lisa – Riskide liigitamise ja käsitlemise tehnilised kriteeriumid

1. Juhtimispõhimõte

1. Artiklis 11 osutatud juhtorgan määratleb organisatsioonisiseste ülesannete lahusust ja huvide konflikti ärahoidmist käsitleva korra.

2. Riskide käsitlemine

2. Artiklis 11 osutatud juhtorgan kinnitab ja vaatab korrapäraselt läbi krediidiasutusele avanevate või avaneda võivate riskide, sealhulgas asutuse makromajanduslikust tegevuskeskkonnast tulenevate konjunktuuritsükli faasiga seotud riskide võtmise, juhtimise, järelevalve ja maandamise strateegiad ja põhimõtted.

3. Krediidirisk ja vastaspoole risk

3. Laenu antakse kindlate ja täpselt määratletud kriteeriumide alusel. Laenu kinnitamise, laenutingimuste muutmise, uuendamise ja refinantseerimise kord määratakse selgelt kindlaks.

4. Krediidiasutuse erinevate krediidiriskidega portfellide ja riskile avatud positsioonide pidev haldamine ja järelevalve muu hulgas probleemsete laenude välja selgitamiseks ja juhtimiseks ning väärtuste asjakohaseks korrigeerimiseks ja provisjonide tegemiseks toimub tõhusate süsteemide kaudu.

5. Laenuportfellid peavad olema piisavalt diversifitseeritud, arvestades krediidiasutuse sihtturge ja üldist laenustrateegiat.

4. Jääkrisk

6. Riski, et krediidiasutuse kasutatavad tunnustatud krediidiriski maandamise tehnikad osutuvad oodatust vähem tõhusaks, käsitletakse ja ohjatakse kirjalike eeskirjade ja menetlustega.

5. Kontsentratsioonirisk

7. Kontsentratsiooniriski, mis tekib riskipositsioonidest, mis on seotud vastaspooltega, omavahel seotud vastaspoolte gruppidega ning samas majandusharus või geograafilises piirkonnas tegutsevate vastaspooltega või samast tegevusest või kaubast, sealhulgas suurtest kaudsetest krediidiriskile avatud positsioonidest tulenevaid riske (näiteks seoses ühe tagatise andjaga), käsitletakse ja kontrollitakse lähtudes kirjalikest eeskirjadest ja menetlustest.

6. Väärtpaberistamise riskid

8. Riske, mis tulenevad väärtpaberistamise tehingutest, mille puhul krediidiasutus on laenude algne väljastaja või tehingu korraldaja, hinnatakse ja käsitletakse asjakohaste eeskirjade ja menetlustega eelkõige selle tagamiseks, et tehingu majanduslik sisu oleks täielikult kajastatud riski hindamise ja juhtimise otsustes.

9. Krediidiasutustes, kes on uuenevate ja varajase amortiseerimise tingimustega väärtpaberistamise tehingute aluseks olevate varade algsed väljastajad, peavad olema koostatud likviidsusplaanid kavandatud ja varajase amortiseerimise tagajärgede käsitlemiseks.

7. Kauplemisega mitteseotud tegevusest tulenev intressirisk

10. Krediidiasutus peab rakendama süsteeme selliste riskide hindamiseks ja juhtimiseks, mis tulenevad intressimäärade võimalikest muutustest, mis võivad mõjutada krediidiasutuse kauplemisega mitteseotud tegevust.

8. Operatsioonirisk

11. Operatsiooniriskile avatuse, sealhulgas harvaesinevate väga tõsiste juhtumite hindamiseks ja juhtimiseks rakendatakse eeskirju ja menetlusi. Ilma et see piiraks artikli 4 lõikes 22 sätestatud definitsioonide kasutamist, kirjeldavad krediidiasutused operatsiooniriski asjaomaste eeskirjade ja menetluste tähenduses.

12. Selleks et tagada krediidiasutuste võime tegutseda järjepidevalt ja piirata kahju majandustegevuse tõsiste häirete korral, peavad olemas olema situatsioon- ja talitluspidevuse plaanid.

9. Likviidsusrisk

13. Krediidiasutuses peavad olema netofinantseerimise positsiooni ja netotingimuste mõõtmise ja juhtimise eeskirjad ja menetlused, mis on järjepidevad ja tulevikku suunatud. Krediidiasutus kaalub alternatiivseid stsenaariume ja vaatab netofinantseerimise positsiooni käsitlevate otsuste aluseks olevad eeldused korrapäraselt läbi.

14. Likviidsuskriiside lahendamiseks peavad olema koostatud situatsioonplaanid.

VI lisa Standardmeetod 1. osa – Riskikaalud

1. Nõuded keskvalitsustele või keskpankadele 1.1. Käsitlemine

1. Ilma et see piiraks lõigete 2–8 kohaldamist, määratakse keskvalitsustele ja keskpankadele esitatavatele nõuetele 100% riskikaal.

2. Keskvalitsustele ja keskpankadele esitatavatele nõuetele, mille kohta on olemas määratud reitinguagentuuri (External Credit Assessment Institution) antud hinnang, määratakse riskikaal kooskõlas tabeliga 1 vastavalt krediidikvaliteedi hindamisskaala kuuele astmele, mille pädevad asutused on aktsepteeritud reitinguagentuuride antud krediidihinnangutele määranud.

Tabel 1

Krediidikvaliteedi aste || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6

Riskikaal || 0% || 20% || 50% || 100% || 100% || 150%

3. Euroopa Keskpangale esitatavatele nõuetele määratakse 0% riskikaal.

1.2. Nõuded laenuvõtja omavääringus

4. Vastavalt pädevate asutuste kaalutlusõigusele võib keskvalitsusele ja keskpangale esitatavatele omavääringus nomineeritud ja väljastatud nõuetele määrata riskikaalu, mis on madalam lõikes 2 osutatust.

5. Kui ühe liikmesriigi pädevad asutused kasutavad lõikele 4 vastavat kaalutlusõigust, võivad teise liikmesriigi pädevad asutused samuti lubada oma krediidiasutustel kohaldada sama riskikaalu asjaomasele keskvalitsusele või keskpangale esitatavate nõuete suhtes, mis on nomineeritud ja väljastatud kõnealuses vääringus.

6. Kui kolmanda riigi pädevad asutused, kes kohaldavad ühenduses kohaldatava korraga vähemalt samaväärset järelevalve- ja regulatiivset korda, määravad lõigetes 1–2 osutatust madalama riskikaalu oma keskvalitsusele või keskpangale esitatavatele nõuetele, mis on nomineeritud ja väljastatud omavääringus, võivad liikmesriigid lubada oma krediidiasutustel kaaluda sellised nõuded riskiga samal viisil.

1.3. Ekspordikrediidi agentuuride antud krediidihinnangute kasutamine

7. Ekspordikrediidi agentuuri antud krediidihinnangut võib tunnustada ainult siis, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)      krediidihinnang on konsensusel põhinev riskihinnang, mille on andnud OECD riiklikult toetatava ekspordikrediidi suuniste kokkuleppes osalev ekspordikrediidi agentuur;

b)      ekspordikrediidi agentuur avaldab krediidihinnangu ja järgib OECD kokkulepitud metoodikat ning krediidihinnang on seotud ühega minimaalsetest ekspordikindlustuse preemiatest vastavalt OECD metoodikale (minimum export insurance premium – MEIP).

8. Riskipositsioonidele, mille puhul tunnustatakse riskiga kaalumisel ekspordikrediidi agentuuri krediidihinnangut, määratakse riskikaal vastavalt tabelile 2.

Tabel 2

Ekspordikindlustuse miinimumpreemia || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7

Riskikaal || 0% || 20% || 50% || 100% || 100% || 100% || 150%

2. Nõuded piirkondlikele omavalitsustele või kohalikele ametiasutustele

9. Ilma et see piiraks lõigete 10–12 kohaldamist, kaalutakse piirkondlikele omavalitsustele ja kohalikele ametiasutustele esitatavaid nõudeid riskiga nagu nõudeid asutustele. Kõnealuse kaalutlusõiguse kasutamine pädevate asutuste poolt on sõltumatu artiklis 80 sätestatud pädevate asutuste kaalutlusõiguse kasutamisest. Lõigetes 30, 31 ja 36 sätestatud lühiajaliste nõuete eeliskäsitlemist ei kohaldata.

10. Vastavalt pädevate asutuste kaalutlusõigusele võib piirkondlikele omavalitsustele ja kohalikele ametiasutustele esitatavaid nõudeid käsitleda nõuetena selle keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis nad asuvad, kui kõnealuste nõuete riskide vahel puudub erinevus tulenevalt piirkondlike omavalitsuste ja kohalike ametiasutuste iseseisvast maksukogumisõigusest ja konkreetsetest institutsioonilisest korraldusest, millega vähendatakse maksejõuetuse riski.

11. Kui ühe liikmesriigi pädevad asutused kasutavad lõikele 10 vastavat kaalutlusõigust, võivad teise liikmesriigi pädevad asutused lubada oma krediidiasutustel samuti kohaldada sama riskikaalu piirkondlikele omavalitsustele või kohalikele ametiasutustele esitatavate nõuete suhtes.

12. Kui kolmanda riigi pädevad asutused, kes kohaldavad ühenduses kohaldatava korraga vähemalt samaväärset järelevalve- ja regulatiivset korda, käsitlevad piirkondlikele omavalitsustele või kohalikele ametiasutustele esitatavaid nõudeid keskvalitsusele esitatavate nõuetena, võivad liikmesriigid lubada oma krediidiasutustel kaaluda sellised piirkondlikele omavalitsustele või kohalikele ametiasutustele esitatavad nõuded riskiga samal viisil.

3. Nõuded haldusasutustele ja mittetulundusühingutele 3.1. Käsitlemine

13. Ilma et see piiraks lõigete 14–18 kohaldamist, määratakse haldusasutustele ja mittetulundusühingutele esitatavatele nõuetele 100% riskikaal.

3.2. Avaliku sektori asutused

14. Ilma et see piiraks lõigete 15–17 kohaldamist, määratakse avaliku sektori asutustele esitatavatele nõuetele 100% riskikaal.

15. Vastavalt pädevate asutuste kaalutlusõigusele võib nõudeid avaliku sektori asutustele käsitleda nõuetena asutustele. Kõnealuse kaalutlusõiguse kasutamine pädevate asutuste poolt on sõltumatu artiklis 80 sätestatud pädevate asutuste kaalutlusõiguse kasutamisest. Lõigetes 30, 31 ja 36 sätestatud lühiajaliste nõuete eeliskäsitlemist ei kohaldata.

16. Kui ühe liikmesriigi pädevad asutused kasutavad kaalutlusõigust käsitleda nõudeid avaliku sektori asutustele nõuetena asutustele, võivad teise liikmesriigi pädevad asutused lubada oma krediidiasutustel kaaluda sellistele avaliku sektori asutustele esitatavad nõuded riskiga samal viisil.

17. Kui kolmanda riigi pädevad asutused, kes kohaldavad ühenduses kohaldatava korraga samaväärset järelevalve- ja regulatiivset korda, käsitlevad nõudeid avaliku sektori asutustele nõuetena asutustele, võivad liikmesriigid lubada oma krediidiasutustel kaaluda sellistele avaliku sektori asutustele esitatavad nõuded riskiga samal viisil.

3.3. Kirikud ja usukogukonnad

18. Nõudeid kirikutele ja usukogukondadele, kes on avalik-õiguslikud juriidilised isikud, käsitletakse nõuetena avaliku sektori asutustele, kui nad koguvad õigusaktidega neile antud volituste kohaselt makse.

4. Nõuded mitmepoolsetele arengupankadele 4.1. Reguleerimisala

19. Artiklites 78–83 käsitatakse Üleameerikalist Investeerimiskorporatsiooni mitmepoolse arengupangana.

4.2. Käsitlemine

20. Ilma et see piiraks artiklite 21–22 kohaldamist, käsitletakse nõudeid mitmepoolsetele arengupankadele samal viisil kui nõudeid krediidiasutustele kooskõlas lõigetega 28–31. Lõigetes 30, 31 ja 36 sätestatud lühiajaliste nõuete eeliskäsitlemist ei kohaldata.

21. Järgmistele mitmepoolsetele arengupankadele esitatavatele nõuetele määratakse 0% riskikaal:

a) Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank;

b) Rahvusvaheline Finantskorporatsioon;

c) Ameerika Arengupank;

d) Aasia Arengupank;

e) Aafrika Arengupank;

f) Euroopa Nõukogu Arengupank;

g) Põhjamaade Investeerimispank;

h) Kariibi Arengupank;

i) Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank;

j) Euroopa Investeerimispank;

k) Euroopa Investeerimisfond;

l) Mitmepoolne Investeeringute Tagamise Agentuur.

22. Euroopa Investeerimisfondi märgitud maksmata kapitali osa suhtes kohaldatakse 20% riskikaalu.

5. Nõuded rahvusvahelistele organisatsioonidele

23. Järgmistele rahvusvahelistele organisatsioonidele esitatavatele nõuetele määratakse 0% riskikaal.

a) Euroopa Ühendus;

b) Rahvusvaheline Valuutafond;

c) Rahvusvaheliste Arvelduste Pank.

6. Nõuded asutustele 6.1. Käsitlemine

24. Riskikaalude määramisel asutustele esitatavatele nõuetele kohaldatakse ühte lõigetes 26–27 ja 28–31 kirjeldatud kahest meetodist.

6.2. Riskikaalu alammäär reitinguta asutustele esitatavatele nõuetele

25. Reitinguta asutustele esitatavatele nõuetele ei anta riskikaalu, mis on madalam keskvalitsusele esitatavate nõuete suhtes kohaldatavast riskikaalust.

6.3. Keskvalitsuse riskikaalul põhinev meetod

26. Asutustele esitatavatele nõuetele määratakse tabeli 3 alusel riskikaal vastavalt krediidikvaliteedi astmele, mis on määratud sellele keskvalitsusele esitatavatele nõuetele, kelle jurisdiktsioonis nad asuvad.

Tabel 3

Keskvalitsuse krediidikvaliteedi aste || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6

Nõude riskikaal || 20% || 50% || 100% || 100% || 100% || 150%

27. Reitinguta keskvalitsusega riigis asuvatele asutustele esitatavate nõuete riskikaal ei ole suurem kui 100%.

6.4. Krediidihinnangul põhinev meetod

28. Krediidiasutustele esitatavatele nõuetele, mille esialgne kehtiv lõpptähtaeg on üle kolme kuu ja mille kohta on olemas määratud reitinguagentuuri antud hinnang, määratakse riskikaal kooskõlas tabeliga 4 vastavalt krediidikvaliteedi hindamisskaala kuuele astmele, mille pädevad asutused on aktsepteeritud reitinguagentuuri antud krediidihinnangutele määranud.

Tabel 4

Krediidikvaliteedi aste || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6

Riskikaal || 20% || 50% || 50% || 100% || 100% || 150%

29. Reitinguta asutustele esitatavatele nõuetele määratakse 50% riskikaal.

30. Asutustele esitatavatele nõuetele, mille esialgne kehtiv lõpptähtaeg on kuni kolm kuud ja mille kohta on olemas määratud reitinguagentuuri antud hinnang, määratakse riskikaal kooskõlas tabeliga 4 vastavalt krediidikvaliteedi hindamisskaala kuuele astmele, mille pädevad asutused on aktsepteeritud reitinguagentuuri antud krediidihinnangutele määranud.

Tabel 5

Krediidikvaliteedi aste || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6

Riskikaal || 20% || 20% || 20% || 50% || 50% || 150%

31. Reitinguta asutustele esitatavatele nõuetele, mille esialgne kehtiv lõpptähtaeg on kuni kolm kuud, määratakse 20% riskikaal.

6.5. Koostoime lühiajaliste krediidihinnangutega

32. Kui lõigetes 28–31 osutatud meetodit kohaldatakse asutustele esitatavate nõuete suhtes, on koostoime lühiajaliste hinnangutega järgmine.

33. Kui puudub lühiajaline hinnang nõude kohta, kohaldatakse lõikes 30 määratletud lühiajaliste nõuete üldist eeliskäsitlemist kõikidele asutustele esitatavate nõuete suhtes, mille esialgne lõpptähtaeg on kuni kolm kuud.

34. Kui lühiajaline hinnang on olemas ja sellega nähakse ette lõikes 30 määratletud lühiajaliste nõuete üldisest eeliskäsitlemisest soodsama või samaväärse riskikaalu kohaldamine, kasutatakse lühiajalist hinnangut vaid konkreetse nõude suhtes. Muude lühiajaliste nõuete puhul järgitakse lõikes 30 määratletud lühiajaliste nõuete üldist eeliskäsitlust.

35. Kui lühiajaline hinnang on olemas ja sellega nähakse ette lõikes 30 määratletud lühiajaliste nõuete üldisest eeliskäsitlemisest vähem soodsa riskikaalu kohaldamine, lühiajaliste nõuete üldist eeliskäsitlemist ei kohaldata ja kõikidele reitinguta lühiajalistele nõuetele antakse sama riskikaal, mida kohaldatakse lühiajalise hinnangu puhul.

6.6. Lühiajalised nõuded laenuvõtja omavääringus

36. Kui pädevad asutused on vastavalt kaalutlusõigusele otsustanud kohaldada keskvalitsustele ja keskpankadele esitatavate nõuete suhtes lõigetes 4–6 kirjeldatud meetodit, võib asutustele esitatavatele nõuetele, mille esialgne kehtiv lõpptähtaeg on kuni kolm kuud ja mis on nomineeritud ja väljastatud omavääringus mõlema lõigetes 26–27 ja 28–31 kirjeldatud meetodi alusel, määrata riskikaalu, mis on lõigetes 4–6 kirjeldatud keskvalitsusele esitatavate nõuete soodusriskikaalust ühe kategooria võrra vähem soodne.

37. Nõuetele, mille esialgne kehtiv lõpptähtaeg on kuni kolm kuud ja mis on nomineeritud ja väljastatud laenuvõtja omavääringus, määratakse vähemalt 20% riskikaal.

6.7     Investeeringud regulatiivse kapitali instrumentidesse

38. Investeeringud omakapitali või asutuste emiteeritud regulatiivse kapitali instrumentidesse kaalutakse 100% riskiga, kui need ei ole omavahenditest maha arvatud.

7. Nõuded äriühingutele 7.1. Käsitlemine

39. Nõuetele, mille kohta on olemas määratud reitinguagentuuri antud hinnang, määratakse riskikaal kooskõlas tabeliga 5 vastavalt krediidikvaliteedi hindamisskaala kuuele astmele, mille pädevad asutused on aktsepteeritud reitinguagentuuride antud krediidihinnangutele määranud.

Tabel 5

Krediidikvaliteedi aste || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6

Riskikaal || 20% || 50% || 100% || 100% || 150% || 150%

40. Nõuded, mille kohta ei ole kõnealust krediidihinnangut, saavad 100% riskikaalu või keskvalitsuse riskikaalu olenevalt sellest, kumb on kõrgem.

8. Jaenõuded

41. Artikli 79 lõikes 2 loetletud kriteeriumidele vastavatele nõuetele võib pädevate asutuste äranägemisel määrata 75% riskikaalu.

9. Kinnisvaraga tagatud riskipositsioonid

42. Ilma et see piiraks lõigete 43–57 kohaldamist, määratakse täies ulatuses kinnisvaraga tagatud riskipositsioonidele 100% riskikaal.

9.1. Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

43. Riskipositsioonidele, mis on pädevaid asutusi rahuldaval viisil täielikult tagatud eluruumile, milles laenuvõtja elab või kavatseb elama asuda või mille ta on üürile andnud, seatud hüpoteegiga, määratakse 35% riskikaal.

44. Riskipositsioonidele, mis on pädevaid asutusi rahuldaval viisil täielikult tagatud Soome 1991. aasta elamuühinguseaduse või hilisemate vastavate õigusaktide kohaselt tegutsevate Soome elamuühingute osadega sellise elamukinnisvara puhul, milles laenusaaja elab või kavatseb elama asuda või mille ta on üürile andnud, määratakse 35% riskikaal.

45. Otsuse tegemisel annavad pädevad asutused nõusoleku vaid siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)      vara väärtus ei või sõltuda oluliselt võlgniku krediidikvaliteedist. See tingimus ei välista olukordi, kus puhtalt makromajanduslikud tegurid mõjutavad nii vara väärtust kui ka laenuvõtja suutlikkust;

b)      laenuvõtja risk ei või sõltuda oluliselt alusvara või projekti väärtuse arengust, vaid pigem laenuvõtja võimest maksta võlg tagasi teistest allikatest. Sellisel juhul ei või laenu tagasimaksmine sõltuda oluliselt mis tahes rahakäibest, mis on saadud seoses tagatiseks antud alusvaraga;

c)      VIII lisa 2. osa lõikes 8 sätestatud miinimumtingimused ja VIII lisa 3. osa lõigetes 63–66 sätestatud hindamiseeskirjad peavad olema täidetud;

d)      vara väärtus peab ületama oluliselt riskipositsioonide väärtust.

46. Pädevad asutused võivad loobuda lõike 45 punktis b esitatud tingimusest riskipositsioonide puhul, mis on täielikult tagatud nende territooriumil asuvale elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga, kui nad suudavad tõendada, et nende territooriumil on hästiarenenud ja pikaajaline elamukinnisvaraturg, mille kahjumimäär on piisavalt madal sellise käsitlemise õigustamiseks.

47. Kui ühe liikmesriigi pädevad asutused kasutavad lõikele 46 vastavat kaalutlusõigust, võivad teise liikmesriigi pädevad asutused lubada oma krediidiasutustel kohaldada 35% riskikaalu riskipositsioonide suhtes, mis on täielikult tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga.

9.2. Kommertskinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

48. Vastavalt pädevate asutuste kaalutlusõigusele võib riskipositsioonidele, mis on pädevaid asutusi rahuldaval viisil täielikult tagatud nende territooriumil asuvatele kontoritele või muudele äripindadele seatud hüpoteekidega, määrata 50% riskikaalu.

49. Vastavalt pädevate asutuste kaalutlusõigusele võib riskipositsioonidele, mis on pädevaid asutusi rahuldaval viisil täielikult tagatud Soome 1991. aasta elamuühinguseaduse või hilisemate vastavate õigusaktide kohaselt tegutsevate Soome elamuühingute osadega, kontorite või muude äripindadega seoses määrata 50% riskikaalu.

50. Vastavalt pädevate asutuste kaalutlusõigusele võib vara liisingtehingutele, mille objektiks on nende territooriumil asuvad kontorid või muud äripinnad ja mille suhtes kohaldatakse õigusakte, mille puhul liisinguandjale jääb täielik omandiõigus liisitavate varade üle kuni rentnik kasutab oma ostueesõigust, määrata 50% riskikaalu.

51. Lõikeid 48–50 kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a)      vara väärtus ei või sõltuda oluliselt võlgniku krediidikvaliteedist. See tingimus ei välista olukordi, kus puhtalt makromajanduslikud tegurid mõjutavad nii vara väärtust kui ka laenuvõtja tagasimakse suutlikkust;

b)      laenuvõtja risk ei või sõltuda oluliselt alusvara või projekti väärtuse arengust, vaid pigem laenuvõtja võimest maksta võlg tagasi teistest allikatest. Sellisel juhul ei või laenu tagasimaksmine sõltuda oluliselt mis tahes rahakäibest, mis on saadud seoses tagatiseks antud alusvaraga;

c)      VIII lisa 2. osa lõikes 8 sätestatud miinimumtingimused ja VIII lisa 3. osa lõigetes 63–66 sätestatud hindamiseeskirjad on täidetud.

52. 50% riskikaalu kohaldatakse selle laenu osa suhtes, mis ei ületa järgmiste tingimuste alusel arvutatud piirmäära:

a)      50% kõnealuse vara turuväärtusest.

b)      50% vara turuväärtusest või 60% hüpoteekimisväärtusest, olenevalt sellest, kumb on madalam, neis liikmesriikides, kus seaduste või rakendusaktidega on hüpoteekimisväärtuse hindamiseks sätestatud ranged kriteeriumid.

53. 100% riskikaalu kohaldatakse selle laenu osa suhtes, mis ületab lõikes 52 sätestatud piirmäärad.

54. Kui ühe liikmesriigi pädevad asutused kasutavad lõigetele 48–50 vastavat kaalutlusõigust, võivad teise liikmesriigi pädevad asutused lubada oma krediidiasutustel kohaldada 50% riskikaalu riskipositsiooni suhtes, mis on täielikult tagatud kommertskinnisvarale seatud hüpoteegiga.

55. Pädevad asutused võivad loobuda lõike 51 punktis b esitatud tingimusest nõuete puhul, mis on täielikult tagatud nende territooriumil asuvale kommertskinnisvarale seatud hüpoteegiga, kui nad suudavad tõendada, et nende territooriumil on hästiarenenud ja pikaajaline kommertskinnisvaraturg, mille kahjumimäär ei ületa järgmisi piirmäärasid:

a)      kuni 50% turuväärtusest (või vajaduse korral vähem kui 60% hüpoteekimisväärtusest) ei või mis tahes aastal ületada 0,3% tagasimaksmata laenust;

b)      kommertslaenust tulenev kogukahjum ei või ületada mis tahes aastal 0,5% tagasimaksmata laenust.

56. Kui kumbagi lõikes 55 osutatud piirmäära ei ole konkreetsel aastal järgitud, siis kõnealuse käsitluse kohaldamise õigus lõpeb ja lõike 51 punktis b esitatud teine tingimus tuleb uuesti täita, enne kui käsitlust saab jälle kohaldada.

57. Kui ühe liikmesriigi pädevad asutused kasutavad lõikele 55 vastavat kaalutlusõigust, võivad teise liikmesriigi pädevad asutused lubada oma krediidiasutustel kohaldada 50% riskikaalu riskipositsiooni suhtes, mis on täielikult tagatud kommertskinnisvarale seatud hüpoteegiga.

10. TÄHTAJAKS TASUMATA NÕUDED

58. Ilma et see piiraks lõigetes 59–62 sisalduvaid sätteid, määratakse mis tahes nõude tagamata osale, mis on üle 90 päeva tasumata, järgmine riskikaal:

a)      150%, kui väärtuse korrigeerimised on vähemalt 20% nõude tagamata osast enne väärtuse korrigeerimist;

b)      100%, kui väärtuse korrigeerimised on vähemalt 20% nõude tagamata osast enne väärtuse korrigeerimist;

c)      50% vastavalt pädevate asutuste kaalutlusõigusele, kui väärtuse korrigeerimised on vähemalt 50% nõude tagamata osast enne väärtuse korrigeerimist.

59. Tähtajaks tasumata nõude tagatud osa määratlemisel loetakse aktsepteeritud tagatisteks ja garantiideks neid, mis on aktsepteeritavad krediidiriski maandamisel.

60. Kui tähtajaks tasumata nõue on siiski täielikult tagatud selliste tagatistega, mis ei ole krediidiriski maandamisel aktsepteeritavad, võib vastavalt pädevate asutuste kaalutlusõigusele määrata rangete tegevuskriteeriumide alusel 100% riskikaalu, et tagada tagatise hea kvaliteet, kui väärtuse korrigeerimised ulatuvad 15%ni nõudest enne väärtuse korrigeerimist.

61. Lõigetes 43–47 osutatud nõuetele määratakse 100% riskikaal pärast väärtuse korrigeerimist, kui need on tasumata üle 90 päeva. Kui väärtuse korrigeerimised on vähemalt 20% nõudest enne väärtuse korrigeerimist, võib ülejäänud nõude suhtes kohaldatavat riskikaalu vähendada vastavalt pädevate asutuste kaalutlusõigusele 50% tasemeni.

62. Lõigetes 48–57 osutatud nõuetele määratakse 100% riskikaal, kui need on tasumata üle 90 päeva.

11. REGULATIIVSELT SUURE RISKIGA KATEGOORIATESSE KUULUVAD VARAD

63. Vastavalt pädevate asutuste kaalutlusõigusele võib sellistele eriti suurte riskidega seotud riskipositsioonidele nagu investeeringud riskikapitaliettevõtetesse ja mittebörsiettevõtete omakapitali määrata 150% riskikaalu.

64. Pädevad asutused võivad lubada, et eelnevate lõigete sätete alusel 150% riskikaalu saanud varad, mis ei ole tähtajaks tasumata ja mille suhtes on kehtestatud väärtuse korrigeerimised, määratakse riskikaal:

a)      100%, kui väärtuse korrigeerimised on vähemalt 20% riskipositsiooni väärtusest enne väärtuse korrigeerimist;

b)      50%, kui väärtuse korrigeerimised on vähemalt 50% riskipositsiooni väärtusest enne väärtuse korrigeerimist.

12. TAGATUD VÕLAKIRJAD

65. Tagatud võlakirjad on direktiivi 85/611/EMÜ artikli 22 lõikes 4 määratletud võlakirjad, mis on tagatud ühega järgmistest aktsepteeritud varadest:

a)      keskvalitsustele, keskpankadele, mitmepoolsetele arengupankadele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele esitatavad või nende garanteeritud nõuded, mis vastavad käesolevas lisas esitatud krediidikvaliteedi hindamise astmele 1;

b)      avaliku sektori asutustele, piirkondlikele omavalitsustele ja kohalikele ametiasutustele esitatavad või nende garanteeritud nõuded, mis on riskiga kaalutud kui nõuded krediidiasutustele või keskvalitsustele ja keskpankadele vastavalt lõigetele 15, 9 või 10 ja mis vastavad käesolevas lisas esitatud krediidikvaliteedi hindamise astmele 1;

c)      nõuded asutustele, mis vastavad käesolevas lisas esitatud krediidikvaliteedi hindamise astmele 1. Kogu kõnealune riskipositsioon ei või ületada 10% emiteeriva asutuse tagasimaksmata tagatud võlakirjade nominaalväärtusest. Riskipositsioonid, mis tulenevad maksete ülekandest kinnisvaraga tagatud laenude võlgnikelt tagatud võlakirjade omanikele, ei sisalda 10% piirmäära;

d)      elamukinnisvaraga või lõikes 44 viidatud Soome elamuühistute osadega tagatud laenud, mille puhul vaid kinnipidamisõigused, mis on seotud mis tahes eelnevate kinnipidamisõigustega panditud vara väärtuse 80% ulatuses;

e)      kommertskinnisvaraga või lõikes 49 viidatud Soome elamuühistute osadega tagatud laenud, mille puhul vaid kinnipidamisõigused, mis on seotud mis tahes eelnevate kinnipidamisõigustega 60% ulatuses panditud vara väärtusest. Pädevad asutused võivad aktsepteerida kommertskinnisvaraga tagatud laene, kui laenu ja väärtuse 60% suhe on ületatud, kuid jääb alla 70% piirmäära, kui tagatud võlakirjade tagatisena panditud varade koguväärtus ületab tagatud võlakirjadelt tasumata nominaalväärtust vähemalt 10% võrra ja võlakirja omaniku nõue vastab IX lisas sätestatud õiguskindluse põhimõtetele. Võlakirja omaniku nõue peab olema prioriteetne kõikide teiste tagatisele seatud nõuete suhtes.

66. Kinnisvaraga tagatud võlakirjade puhul peavad krediidiasutused vastama VIII lisa 2. osa lõikes 8 sätestatud miinimumtingimustele ja VIII lisa 3. osa lõigetes 63–66 sätestatud hindamiseeskirjadele.

67. Vaatamata lõigetele 65 ja 66, on direktiivi 85/611/EMÜ artikli 22 lõikes 4 sätestatud määratlusele vastavad võlakirjad, mis on väljastatud enne 31. detsembrit 2007, samuti aktsepteeritavad eeliskäsitlemiseks kuni tähtaja saabumiseni.

68. Tagatud võlakirjadele määratakse riskikaal vastavalt need väljastanud krediidiasutusele esitatud kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele määratud riskikaalule. Riskikaalude vahel kohaldatakse järgmist vastavust:

a)      kui krediidiasutusele esitatavad nõuded saavad 20% riskikaalu, siis tagatud võlakiri saab 10% riskikaalu;

b)      kui krediidiasutusele esitatavad nõuded saavad 50% riskikaalu, siis tagatud võlakiri saab 20% riskikaalu;

c)      kui krediidiasutusele esitatavad nõuded saavad 100% riskikaalu, siis tagatud võlakiri saab 50% riskikaalu;

d)      kui krediidiasutusele esitatavad nõuded saavad 150% riskikaalu, siis tagatud võlakiri saab 100% riskikaalu.

13. VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID

69. Väärtpaberistamise positsioonide riskiga kaalutud varad määratakse vastavalt artiklitele 94–101.

14. LÜHIAJALISED NÕUDED KREDIIDIASUTUSTELE JA ÄRIÜHINGUTELE

70. Asutustele või äriühingutele esitatavatele lühiajalistele nõuetele, mille kohta on olemas määratud reitinguagentuuri antud krediidihinnang, määratakse riskikaal kooskõlas tabeliga 5 vastavalt krediidikvaliteedi hindamisskaala kuuele astmele, mille pädevad asutused on aktsepteeritud reitinguagentuuride antud krediidihinnangutele määranud.

Tabel 6

Krediidikvaliteedi aste || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6

Riskikaal || 20% || 50% || 100% || 150% || 150% || 150%

15. INVESTEERIMISFONDIDE OSAKUD

71. Ilma et see piiraks lõigete 72–78 kohaldamist, määratakse investeerimisfondide osakutele 100% riskikaal.

72. Investeerimisfondide osakutele, mille kohta on olemas määratud reitinguagentuuri antud hinnang, määratakse riskikaal kooskõlas tabeliga 1 vastavalt krediidikvaliteedi hindamisskaala kuuele astmele, mille pädevad asutused on aktsepteeritud reitinguagentuuride antud krediidihinnangutele määranud.

Tabel 7

Krediidikvaliteedi aste || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6

Riskikaal || 20% || 50 || 100% || 100% || 150% || 150%

73. Kui pädevad asutused leiavad, et positsioon investeerimisfondi osakus on seotud eriti suurte riskidega, taotlevad nad positsioonile 150% riskikaalu määramist.

74. Krediidiasutused võivad määrata investeerimisfondide osakutele riskikaalu vastavalt lõigetes 76–78 osutatule, kui on täidetud järgmised aktsepteeritavuse kriteeriumid:

a)      investeerimisfondi juhib äriühing, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigis järelevalvet või mis peab saama krediidiasutuse üle järelevalvet teostava pädeva asutuse heakskiidu, kui:

i)       fondi juhib äriühing, mille suhtes kohaldatakse ühenduse õiguses sätestatuga samaväärset järelevalvet; ja

ii)      koostöö pädevate asutuste vahel on piisavalt tagatud;

b)      investeerimisfondi prospekt või samaväärne dokument sisaldab:

– nende varade kategooriaid, millesse investeerimisfondil on õigus investeerida,

– investeerimise piirmäärade kohaldamise korral suhtelisi piirmäärasid ja nende arvutamise metoodikat;

c)      investeerimisfondi majandustegevuse kohta esitatakse vähemalt kord aastas aruandeid, mis võimaldavad hinnata aruandlusperioodi varasid ja kohustusi ning tulusid ja tehinguid.

75. Kui pädev asutus kinnitab kolmanda riigi investeerimisfondi aktsepteeritavaks vastavalt lõike 74 punktile a, võib teise liikmesriigi pädev asutus kasutada sellist tunnustamist omapoolset hinnangut andmata.

76. Kui krediidiasutus on teadlik investeerimisfondi aluspositsioonidest, võib ta nende põhjal arvutada investeerimisfondi keskmise riskikaalu vastavalt artiklites 78–83 esitatud meetoditele.

77. Kui krediidiasutus ei ole teadlik investeerimisfondi aluspositsioonidest, võib ta arvutada investeerimisfondi keskmise riskikaalu vastavalt artiklites 78–83 esitatud meetoditele järgmiste põhimõtete alusel: eeldatakse, et investeerimisfond investeerib kõigepealt volitustele vastava piirmäära ulatuses riskipositsiooni klassidesse, mille puhul kehtib kõrgeim kapitalinõue, ja seejärel jätkab investeerimist kahanevas järjekorras kuni koguinvesteeringute ülemmäära saavutamiseni.

78. Krediidiasutused võivad investeerimisfondi riskikaalu arvutamise ja sellest aru andmise teha ülesandeks kolmandale poolele vastavalt lõigetes 76 ja 77 esitatud meetoditele, tingimusel et arvutamise ja aruandmise täpsus on piisavalt tagatud.

16. MUUD VARAD 16.1. Käsitlemine

79. Materiaalsele põhivarale direktiivi 86/635/EMÜ artikli 4 lõikes 10 määratletud tähenduses määratakse 100% riskikaal.

80. Ettemaksed ja viitlaekumised, mille suhtes asutus ei suuda teha kindlaks vastaspoolt vastavalt direktiivile 86/635/EMÜ, määratakse 100% riskikaal.

81. Sissenõudmisel olevatele sularahakirjetele antakse 20% riskikaal. Sularahale ja selle ekvivalentidele antakse 0% riskikaal.

82. Liikmesriigid võivad lubada 10% riskikaalu kohaldamist nõuete suhtes sellistele krediidiasutustele, kelle tegevus keskendub pankadevahelistele turgudele ja valitsemissektori võlaturgudele päritoluliikmesriikides ja kes on pädevate asutuste range järelevalve all, kui kõnealused vara kirjed on päritoluliikmesriikide pädevaid asutusi rahuldaval viisil täielikult tagatud varad, millele on määratud 0% või 20% riskikaal ja mida kõnealused asutused tunnustavad piisava tagatisena.

83. Osalustele osakapitalis ja muudele osalustele, välja arvatud juhul, kui need on omavahenditest maha arvatud, määratakse vähemalt 100% riskikaal.

84. Kullakangidele või nõuetele kullakangidega tagatud ulatuses määratakse 0% riskikaal.

85. Varade müügi- ja repotehinguid ja tähtpäeva ostutehinguid kaalutakse kõnealustele varadele, mitte tehingute vastaspooltele määratud riskikaaludega.

86. Kui krediidiasutus määrab krediidiriski kaitse mitmele riskipositsioonile, tingimusel et n arv kordi maksejõuetust riskipositsioonide puhul käivitab maksekohustuse ja kõnealune krediidikvaliteeti mõjutav juhtum lõpetab lepingu, ja kui tootel on aktsepteeritud reitinguagentuuri antud väline hinnang krediidikvaliteedile, kohaldatakse artiklites 78–83 ettenähtud riskikaalusid. Kui toode ei ole saanud aktsepteeritud reitinguagentuuri reitingut, liidetakse korvi riskipositsioonide (välja arvatud n-1 riskipositsioonid) riskikaalud kokku nii, et kogusumma on maksimaalselt 1250%, mis omakorda korrutatakse krediididerivatiiviga antava kaitse nominaalväärtusega, mille tulemusel saadakse riskiga kaalutud varade väärtus. Kogusummast mahaarvatavad n-1 riskipositsioonid määratakse kindlaks selliselt, et need sisaldavad riskipositsioone, mis annavad eraldi madalama riskiga kaalutud varade summa kui summas sisalduvad mis tahes riskiga kaalutud varad.

2. osa – Reitinguagentuuride tunnustamine ja nende antud krediidihinnangute kaardistamine

1. MEETODID 1.1. Objektiivsus

1. Pädevad asutused kontrollivad, et krediidihinnangu andmise meetodid oleksid ranged, süsteemsed, järjepidavad ja rajaneksid ajaloolisel kogemusel põhineval valideerimisprotseduuril.

1.2. Sõltumatus

2. Pädevad asutused kontrollivad, et meetodid oleksid sõltumatud välistest poliitilistest mõjutustest või piirangutest ning majanduslikest surveavaldustest, mis võivad krediidihinnangut mõjutada.

3. Pädevad asutused hindavad reitinguagentuuri meetodite sõltumatust järgmiste tegurite alusel:

a)      reitinguagentuuri omandisuhted ja organisatsiooni struktuur;

b)      reitinguagentuuri rahalised vahendid;

c)      reitinguagentuuri personal ja pädevus;

d)      reitinguagentuuri üldjuhtimine.

1.3. Pidev läbivaatamine

4. Pädevad asutused kontrollivad, kas reitinguagentuuri antud krediidihinnanguid vaadatakse pidevalt läbi, võttes arvesse finantstingimustes toimunud muutusi. Selline läbivaatamine peab toimuma pärast kõiki olulisi sündmusi ja vähemalt kord aastas.

5. Enne tunnustamist kontrollivad pädevad asutused, et iga turusegmendi hindamismeetodid oleksid kehtestatud järgmiste standardite alusel:

a)      järeltestimine toimub vähemalt ühe aasta jooksul;

b)      pädevad asutused peavad kontrollima reitinguagentuuri poolse läbivaatamisprotsessi regulaarsust;

c)      pädevad asutused peavad saama reitinguagentuurilt teavet kontaktidest tema poolt hinnatavate asutuste nõukogudega.

6. Pädevad asutused võtavad vajalikke meetmeid selleks, et reitinguagentuurid teavitaksid neid viivitamata olulistest muudatustest krediidihinnangu andmisel kasutatavates meetodites.

1.4. Läbipaistvus ja avalikustamine

7. Pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed selleks, et tagada reitinguagentuuri poolt krediidihinnangute andmisel kasutatavate meetodite põhimõtete kättesaadavus üldsusele, et võimaldada potentsiaalsetel kasutajatel otsustada nende asjakohasuse üle.

2. INDIVIDUAALSED KREDIIDIHINNANGUD 2.1. Usaldusväärsus ja tunnustamine turul

8. Pädevad asutused kontrollivad, et krediidihinnangute kasutajad peaksid reitinguagentuuri individuaalseid krediidihinnanguid turul usutavateks ja usaldusväärseteks.

9. Pädevad asutused hindavad usutavust järgmiste tegurite alusel:

a)      reitinguagentuuri turuosa;

b)      reitinguagentuuri tulu ja reitinguagentuuri üldised rahalised vahendid;

c)      kas reitingut kasutatakse hinnakujundamiseks.

2.2. Läbipaistvus ja avalikustamine

10. Pädevad asutused kontrollivad, et individuaalsed krediidihinnangud oleksid samaväärsetel tingimustel kättesaadavad vähemalt kõikidele nendele isikutele, kel on individuaalsete krediidihinnangute suhtes õigustatud huvi.

11. Pädevad asutused kontrollivad eriti seda, et individuaalsed krediidihinnangud oleksid välismaal asuvatele isikutele samaväärsetel tingimustel kättesaadavad kui asukohajärgses riigis asuvatele isikutele, kel on individuaalsete krediidihinnangute suhtes õigustatud huvi.

3. KAARDISTAMINE

12. Igas krediidihinnangus väljendatud suhteliste riskiastmete eristamiseks vaatlevad pädevad asutused selliseid kvantitatiivseid tegureid nagu pikaajaline kahjumäär, mis on seotud kõikide riskipositsioonidega, millele on antud sama krediidihinnang. Hiljuti asutatud reitinguagentuuride ja vaid lühikest aega kahjuandmeid kogunud reitinguagentuuride puhul küsivad pädevad asutused reitinguagentuurilt arvamust pikaajalise kahjumäära kohta, mis on seotud kõikide riskipositsioonidega, millele on antud sama krediidihinnang.

13. Igas krediidihinnangus väljendatud suhteliste riskiastmete eristamiseks võtavad pädevad asutused arvesse selliseid kvalitatiivseid tegureid nagu reitinguagentuuri hinnatavate emitentide ring, reitinguagentuuri antavate krediidihinnangute ulatus, iga krediidihinnangu tähtsus ja reitinguagentuuri antud maksejõuetuse määratlus.

14. Pädevad asutused võrdlevad konkreetse reitinguagentuuri antud krediidihinnangute puhul erinevaid kahjumäärasid võrdlusalustega, mis tuginevad kahjumääradel, mida teised reitinguagentuurid on registreerinud emitentide puhul, kes pädevate asutuste arvates kuuluvad samaväärsele krediidiriski tasemele.

15. Kui pädevad asutused leiavad, et konkreetse reitinguagentuuri antud krediidihinnangu puhul esinevad võrdlusalusest oluliselt ja süstemaatiliselt kõrgemad kahjumäärad, siis määravad pädevad asutused reitinguagentuuri antud krediidihinnangule krediidikvaliteedi hindamisskaalal kõrgema riskiastme.

16. Kui pädevad asutused on suurendanud konkreetse reitinguagentuuri ühe krediidihinnanguga seotud riskikaalu ja reitinguagentuur tõendab, et tema krediidihinnanguga seotud kahjumäärad ei ole enam oluliselt ega süstemaatiliselt võrdlusalusest kõrgemad, siis võivad pädevad asutused otsustada taastada reitinguagentuuri antud krediidihinnangu esialgse astme krediidikvaliteedi hindamisskaalal.

3. osa – Reitinguagentuuri antud krediidihinnangu kasutamine riskikaalude määramiseks

1. käsitlemine:

1. Asutus võib nimetada ühe või mitu aktsepteeritud reitinguagentuuri, keda varakirjete ja bilansiväliste positsioonide suhtes kohaldatavate riskikaalude määramiseks kasutada.

2. Krediidiasutus, kes otsustab kasutada aktsepteeritud reitinguagentuuri antud krediidihinnanguid teatud riskipositsiooni klassi suhtes, peab kasutama neid hinnanguid järjepidevalt kõikide sellesse klassi kuuluvate riskipositsioonide suhtes.

3. Asutus, kes otsustab kasutada aktsepteeritud reitinguagentuuri antud krediidihinnanguid, peab neid kasutama järjepidevalt ja järjekindlalt.

4. Krediidiasutus võib kasutada vaid neid reitinguagentuuri antud krediidihinnanguid, milles on arvestatud kõiki põhivõlgnevusi ja intresse.

5. Kui reitingu saanud riskipositsiooni kohta on olemas ainult üks määratud reitinguagentuuri antud krediidihinnang, siis kasutatakse seda krediidihinnangut kõnealuse riskipositsiooni riskikaalu määramiseks.

6. Kui on olemas kaks määratud reitinguagentuuri antud krediidihinnangut ja need vastavad reitingu saanud krediidiinstrumendi erinevatele riskikaaludele, siis kohaldatakse kõrgemat riskikaalu.

7. Kui reitingu saanud riskipositsiooni kohta on olemas rohkem kui kaks määratud reitinguagentuuri antud krediidihinnangut, siis kasutatakse kahte madalaimat riskikaalu andvat hinnangut. Kui kaks madalaimat riskikaalu on erinevad, kohaldatakse kõrgemat riskikaalu. Kui kaks madalaimat riskikaalu on samad, kohaldatakse seda riskikaalu.

8. Krediidiasutused kasutavad taotletud krediidihinnanguid. Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutustel kasutada taotlemata krediidihinnanguid.

2. Emitendi ja emissiooni krediidihinnang

9. Kui riskipositsiooni aluseks olevad varad kuuluvad konkreetsesse emissiooniprogrammi või tehingusse, mille kohta on olemas krediidihinnang, kasutatakse seda kõnealuse riskipositsiooni riskikaalu määramiseks.

10. Kui teatavate varade kohta puudub otseselt kohaldatav krediidihinnang, kuid krediidihinnang on olemas konkreetse emissiooniprogrammi või tehingu kohta, kuhu riskipositsiooni aluseks olevad varad ei kuulu või üldine krediidihinnang on olemas emitendi kohta, kasutatakse kõnealust krediidihinnangut, kui see annab tavalisest kõrgema riskikaalu või kui see annab madalama riskikaalu ja kõnealune riskipositsioon on vastavalt olukorrale igas mõttes samaväärne või olulisem kas võrreldes konkreetse emissiooniprogrammi või tehinguga või kõnealuse emiteerija kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata riskipositsioonidega.

11. Lõiked 9 ja 10 ei takista käesoleva lisa 1. osa lõigete 65–68 kohaldamist.

12. Krediidihinnanguid emiteerijatele ettevõtjate kontsernis ei saa kasutada samasse ettevõtjate kontserni kuuluva teise emitendi krediidihinnangutena.

3. Pikaajalised ja lühiajalised krediidihinnangud

13. Lühiajalisi krediidihinnanguid võib kasutada ainult lühiajaliste varakirjete ja bilansiväliste positsioonide suhtes, mis on krediidiasutuste ja äriühingutega seotud riskipositsioonid.

14. Mis tahes lühiajalist krediidihinnangut kohaldatakse ainult krediidiinstrumendi suhtes, millele lühiajaline krediidihinnang on antud, ja seda ei kasutata mis tahes muu krediidiinstrumendi riskikaalude määramiseks.

15. Olenemata lõikest 14, juhul kui lühiajalisele reitingu saanud krediidiinstrumendile antakse 150% riskikaal, antakse kõikidele asjaomase võlgnikuga seotud reitinguta ja tagamata lühi- ja pikaajalistele riskipositsioonidele samuti 150% riskikaal.

16. Olenemata lõikest 14, kui lühiajalise reitingu saanud vahendile antakse 50% riskikaal, antakse kõikidele reitinguta lühiajalistele riskipositsioonidele vähemalt 100% riskikaal.

4. Krediidiinstrumendid oma- ja välisvääringus

17. Võlgniku omavääringus nomineeritud krediidiinstrumendile antud krediidihinnangut ei või kasutada riskikaalu määramiseks sama võlgnikuga seotud muule välisvääringus nomineeritud riskipositsioonile.

18. Olenemata lõikest 17, kui riskipositsioon tuleneb panga osalemisest laenus, mille on andnud mitmepoolne arengupank, kelle eelistatud kreeditori staatus on turul tunnustatud, võivad pädevad asutused lubada võlgniku omavääringus krediidiinstrumendile antud krediidihinnangu kasutamist riski kaalumise eesmärgil.

VII lisa Sisereitingutel põhinev meetod 1. osa – Riskiga kaalutud varad ja oodatav kahju

1. Riskiga kaalutud varade arvutamine krediidiriski määramiseks

1. Kui ei ole teisiti ette nähtud, määratakse parameetrid maksejõuetuse tõenäosus (PD), maksejõuetusest tingitud kahju (LGD) ja lõpptähtaja väärtus (M) vastavalt 2. osas sätestatule ja riskipositsiooni väärtus vastavalt 3. osas sätestatule.

2. Iga riskipositsiooni riskiga kaalutud varad arvutatakse vastavalt järgmistele valemitele:

1.1. Äriühingutele, asutustele ning keskvalitsustele ja keskpankadele esitatavate nõuete riskiga kaalutud varad

3. Kooskõlas lõigetega 4–8 arvutatakse äriühingutele, krediidiasutustele ning keskvalitsustele ja keskpankadele esitatavate nõuete riskiga kaalutud varad vastavalt järgmistele valemitele:

Korrelatsioon (R) =  

Lõpptähtaja tegur (b) =

Riskikaal (RW) =

N() tähistab standardse normaalse juhusliku muutuja kumulatiivset jaotusfunktsiooni (s.t tõenäosus, et normaalne juhuslik muutuja keskmisega null ja hälbega üks on väiksem kui x või sellega võrdne).  tähistab standardse normaalse juhusliku muutuja pöördväärtusega kumulatiivset jaotusfunktsiooni (s.t väärtus x selliselt, et = z).

Riskiga kaalutud varad =      RW* riskipositsiooni väärtus

4. Nõuete puhul äriühingutele, mille aasta kogukäive konsolideeritud kontserni kohta, kuhu ettevõte kuulub, on väiksem kui 50 miljonit eurot, võivad krediidiasutused kasutada järgmist korrelatsioonivalemit äriühingutele esitatavate nõuete riskikaalude arvutamiseks. Nimetatud valemis väljendab S aasta kogukäivet miljonites eurodes, mille puhul 5 miljonit eurot <= S <= 50 miljonit eurot. Registreeritud alla 5 miljoni euro suurust käivet käsitletakse 5 miljoni euro suuruse käibena. Ostetud nõuete puhul on aasta kogukäibeks nõuetekogumi üksikute nõuete kaalutud keskmine.

Korrelatsioon (R) =

Krediidiasutused asendavad konsolideeritud kontserni aasta kogukäibe koguvaradega, kui aasta kogukäive ei ole ettevõtte suuruse otstarbekas näitaja ja koguvara on otstarbekam näitaja kui aasta kogukäive.

5. Eriotstarbeliste laenunõuete jaoks, mille puhul krediidiasutus ei suuda tõendada, et tema maksejõuetuse hinnangu tõenäosus vastab 4. osas esitatud miinimumtingimustele, määrab krediidiasutus riskikaalud vastavalt tabelile 1.

Tabel 1.

Lõpptähtajani jäänud aeg || 1. kategooria || 2. kategooria || 3. kategooria || 4. kategooria || 5. kategooria

Alla 2,5 aasta || 50% || 70% || 115% || 250% || 0%

Vähemalt 2,5 aastat või rohkem || 70% || 90% || 115% || 250% || 0%

Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutustel määrata üldiselt 50% eelisriskikaalud 1. kategooria riskipositsioonidele ja 70% riskikaalu 2. kategooria riskipositsioonidele, tingimusel et krediidiasutuste emissiooni korraldamise tunnused ja muud riskitunnused on asjaomase kategooria jaoks piisavalt tugevad.

Riskikaalude määramisel eriotstarbelistele laenunõuetele arvestavad krediidiasutused järgmisi tegureid: majanduslik tugevus, poliitiline ja õiguskeskkond, tehingu ja/või varade tunnused, tehingu korraldaja ja arendaja tugevus, sealhulgas avaliku ja erasektori koostööst tulenevad rahavood, tagatiste pakett.

6. Äriühingutele ettenähtud käsitlemise kohaldamiseks peavad ostetud äriühingutele esitatavad nõuded vastama 4. osa lõigetes 104–108 esitatud miinimumtingimustele. Ostetud äriühingutele esitatavate nõuete puhul, mis vastavad lisaks ka lõikes 12 esitatud tingimustele ja millega seoses krediidiasutusel oleks põhjendamatult koormav kasutada 4. osas sätestatud äriühingutele esitatavate nõuete riski kvantifitseerimise standardeid, võib kasutada 4. osas sätestatud jaenõuete riski kvantifitseerimise standardeid.

7. Ostetud äriühingutele esitatavate nõuete puhul võib rahas tagastatavaid ostuallahindlusi, tagatisi või osalisi garantiisid, mis tagavad esimese järjekoha kahju kaitse maksejõuetuse kahju, või mõlemaid, käsitleda esimese järjekoha kahju positsioonidena vastavalt sisereitingul põhineva väärtpaberistamise raamistikule.

8. Kui asutus määrab krediidiriski kaitse mitmele riskipositsioonile, tingimusel et n arv kordi maksejõuetust riskipositsioonide puhul käivitab maksekohustuse ja kõnealune krediidikvaliteeti mõjutav juhtum lõpetab lepingu, kui tootel on aktsepteeritud reitinguagentuuri antud väline hinnang krediidikvaliteedile, kohaldatakse artiklites 94–101 ettenähtud riskikaalusid. Kui toode ei ole saanud aktsepteeritud reitinguagentuuri reitingut, liidetakse korvi riskipositsioonide (välja arvatud n-1 riskipositsioonid) riskikaalud kokku nii, et 12,5ga korrutatud oodatava kahju ja riskiga kaalutud varade kokkuliidetud summa ei ületa krediididerivatiiviga antava kaitse nominaalväärtust, mida on korrutatud 12,5ga. Kogusummast mahaarvatavad n-1 riskipositsioonid määratakse kindlaks selliselt, et need sisaldaksid riskipositsioone, mis annavad eraldi madalama riskiga kaalutud varad kui kokkuliidetud summas sisalduvate riskipositsioonide riskiga kaalutud varad.

1.2. Riskiga kaalutud varad jaenõuete puhul

9. Kooskõlas lõigetega 10 ja 11 arvutatakse riskiga kaalutud varad jaenõuete puhul järgmiste valemite alusel:

Korrelatsioon (R) =

Riskikaal:

N() tähistab standardse normaalse juhusliku muutuja kumulatiivset jaotusfunktsiooni (s.t tõenäosus, et normaalne juhuslik muutuja keskmisega null ja hälbega üks on väiksem kui x või sellega võrdne).  tähistab standardse normaalse juhusliku muutuja pöördväärtusega kumulatiivset jaotusfunktsiooni (s.t väärtus x selliselt, et = z).

Riskiga kaalutud varad =      RW* riskipositsiooni väärtus

10. Kinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul asendatakse lõikes 9 esitatud korrelatsioonivalemiga saadud arv korrelatsiooniga (R) 0,15.

11. Punktides a–e sätestatud aktsepteeritud uuenevate jaenõuete puhul asendab korrelatsioon (R) 0,04 lõikes 9 esitatud korrelatsioonivalemiga saadud arvu.

Nõuded kuuluvad aktsepteeritud uuenevate jaenõuete hulka, kui need vastavad järgmistele tingimustele:

a)      Nõuded on üksikisikutele.

b)      Nõuded on uuenevad, tagamata ja kui neid ei kasutata koheselt, ei ole need krediidiasutuste poolt tingimusteta tühistatavad (selles kontekstis määratletakse uuenevad nõuded selliste nõuetena, mille puhul klientide tagasimaksmata saldodel lubatakse kõikuda vastavalt nende laenamise ja tagasimaksmise otsustele krediidiasutuse kehtestatud piirmäära ulatuses). Kasutamata krediidilimiite võib pidada tingimusteta tühistatavateks, kui tingimused võimaldavad krediidiasutustel neid tühistada sellises ulatuses, mis on lubatud tarbijakaitsealaste ja nendega seonduvate õigusaktidega.

c)      Maksimaalne nõue ühele üksikisikule alamportfellis on 100 000 eurot või vähem.

d)      Krediidiasutus suudab tõendada, et käesolevas lõikes esitatud korrelatsioonivalemi kasutamine piirdub portfellidega, mille puhul on esinenud kahjumäärade madal volatiilsus võrreldes nende keskmise kahjumimääraga, eriti madalate maksejõuetuse tõenäosustega vahemike puhul. Järelevalve teostajad vaatavad läbi kahjumimäärade suhtelise volatiilsuse aktsepteeritud uuenevate jaeportfellide osade ja aktsepteeritud uuenevate jaenõuete koguportfelli lõikes ning on valmis jagama teavet aktsepteeritud uuenevate jaekahjumimäärade tüüpiliste tunnuste kohta erinevates jurisdiktsioonides.

e)      Pädev asutus on veendunud, et käsitlemine aktsepteeritud uueneva jaenõudena on kooskõlas alamportfelli riskitunnustega.

12. Jaekäsitlemise kohaldamiseks peavad ostetud nõuded vastama 4. osa lõigetes 104–108 esitatud miinimumtingimustele ja järgmistele tingimustele:

a)      Krediidiasutus on ostnud nõuded sõltumatult kolmanda poole müüjalt ja selle nõue saadaoleva nõude võlgnikule ei sisalda nõudeid, mis pärinevad kas otse või kaudselt krediidiasutusest endast.

b)      Nõuete ostu-müügitehing toimub mitteseotud osapoolte vahel. Seepärast ei ole ühte kontserni kuuluvate omavahel ostu-müügitehinguid sooritavate ettevõtjate nõuded ja kontraarved aktsepteeritud.

c)      Ostval krediidiasutusel on õigus kõikidele ostetud nõuetest tekkivatele tuludele või tulude proportsionaalsele osale.

d)      Ostetud nõuete portfellid on piisavalt diversifitseeritud.

13. Ostetud nõuete, rahas tagastatavate ostuallahindluste, tagatiste või osaliste garantiide puhul, mis tagavad esimese järjekoha kahju kaitse maksejõuetuse kahjumi, lahjendusriskist tuleneva kahju või mõlema vastu, võib sisereitingul põhineva väärtpaberistamise raames käsitleda esimese järjekoha kahju positsioonidena.

14. Ostetud jaenõuete hübriidkogumite korral, mille puhul ostev krediidiasutus ei suuda muudest jaenõuetest eraldada kinnisvaraga tagatud nõudeid ja aktsepteeritud uuenevaid jaenõudeid, kohaldatakse nende nõuete suhtes jaeriskikaalu funktsiooni, mis määrab kõrgeimad kapitalinõuded.

1.3. Riskiga kaalutud varad omakapitali investeeringute puhul

15. Pädevate asutuste heakskiidul võib krediidiasutus kasutada erinevaid meetodeid erinevate portfellide suhtes, kui krediidiasutuse siseselt kasutatakse erinevaid meetodeid. Kui krediidiasutusel lubatakse kasutada erinevaid meetodeid, peab krediidiasutus tõendama pädevatele asutustele, et valikuprintsiibid on järjepidevad ega põhine regulatiivse arbitraaži kaalutlustel.

16. Olenemata lõikest 15, võivad pädevad asutused lubada riskiga kaalutud varade kohaldamist krediidiasutuse abiettevõtjale esitatavate omakapitali investeeringute suhtes vastavalt käsitlusele, mida kohaldatakse muude varade suhtes.

1.3.1. Lihtsustatud riskikaalu meetod

17. Riskiga kaalutavad varad arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:

Riskikaal (RW) = 190% investeeringute puhul mittebörsiettevõtete omakapitali piisavalt diversifitseeritud portfellides.

Riskikaal (RW) = 290% börsil kaubeldavate omakapitali investeeringute puhul.

Riskikaal (RW) = 370% kõikide muude omakapitali investeeringute puhul.

Riskiga kaalutud varad =      RW* riskipositsiooni väärtus

18. Lühiajalisi sularahapositsioone ja pangaportfelli tuletisinstrumente lubatakse kasutada samade osade pikaajaliste positsioonide tasaarvelduseks, tingimusel et need instrumendid on selgelt määratletud konkreetse omakapitali investeeringute riski maandamiseks ja need maandavad riski veel vähemalt ühe aasta jooksul. Muid lühiajalisi positsioone käsitletakse pikaajaliste positsioonidena ning asjaomaseid riskikaale kohaldatakse iga positsiooni absoluutväärtuse suhtes. Erinevate lõpptähtaegadega positsioonide korral kasutatakse äriühingutele esitatavate nõuete meetodit.

19. Krediidiasutused võivad aktsepteerida kaudset krediidiriski kaitset, mis on antud omakapitali investeeringule vastavalt artiklites 90–93 sätestatud meetoditele.

1.3.2. Maksejõuetuse tõenäosusel (PD)/maksejõuetusest tingitud kahjul (LGD) põhinev meetod

20. Riskiga kaalutud varad arvutatakse vastavalt lõikes 3 esitatud valemitele. Kui asutusel ei ole piisavat teavet 4. osa lõigetes 44–48 sätestatud maksejõuetuse definitsiooni kasutamiseks, kohaldatakse riskikaalude suhtes korrigeerimistegurit 1,5.

21. Üksikute riskipositsioonide tasandil ei või 12,5ga korrutatud oodatava kahju summa ja riskiga kaalutud varad ületada 12,5ga korrutatud riskipositsiooni väärtust.

22. Krediidiasutused võivad aktsepteerida kaudset krediidiriski kaitset, mis on antud omakapitali investeeringule vastavalt artiklites 90–93 sätestatud meetoditele. Riskide maandajaga seotud riskipositsioonide suhtes kohaldatakse 90% maksejõuetusest tingitud kahju määra. Investeeringute puhul mittebörsiettevõtete omakapitali piisavalt diversifitseeritud portfellides võib kasutada 65% maksejõuetusest tingitud kahju määra. Sellisel juhul on lõpptähtaeg M 5 aastat.

1.3.3. Sisemudelite meetod

23. Riskiga kaalutud varad on krediidiasutuse omakapitali investeeringust tulenev potentsiaalne kahju, mis on saadud kasutades sisest riskiväärtuse mudelit 99 protsentiili juures, kvartaalsete tulumäärade vahe ühesuunalist usaldusvahemikku ning pikka valimiperioodi katvat asjakohast riskivaba tulumäära, mis on korrutatud 12,5ga. Riskiga kaalutud varad üksikute riskipositsioonide tasandil ei või olla väiksemad minimaalsete riskiga kaalutud varade, mida nõutakse PD/LGD meetodiga, ja vastava oodatava kahju summast, mis on korrutatud 12,5ga.

24. Krediidiasutused võivad aktsepteerida kaudset krediidiriski kaitset, mis on antud omakapitali positsioonile.

1.4. Riskiga kaalutud varad muude varade puhul

25. Riskiga kaalutud varad arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:

Riskiga kaalutud varad = 100% * riskipositsiooni väärtus

2. Riskiga kaalutud varade arvutamine ostetud nõuete lahjendusriski puhul

26. Riskikaalud ostetud äriühingutele esitatavate nõuete ja jaenõuete lahjendusriski puhul:

Riskikaalud arvutatakse vastavalt lõikes 3 esitatud valemile. Parameetrid PD ja LGD määratakse vastavalt 2. osas sätestatule, riskipositsiooni väärtus arvutatakse vastavalt 3. osas sätestatule ja lõpptähtaeg M on 1 aasta. Kui krediidiasutused suudavad tõendada pädevatele asutustele, et lahjendusrisk on ebaoluline, ei ole vaja seda arvesse võtta.

3. Oodatava kahju arvutamine

27. Kui ei ole teisiti ette nähtud, määratakse sisendparameetrid PD ja LGD vastavalt 2. osas sätestatule ja riskipositsiooni väärtus vastavalt 3. osas sätestatule.

28. Äriühingutele, asutustele, keskvalitsustele ja keskpankadele esitatavate nõuete ning jaenõuetega seotud oodatav kahju arvutatakse vastavalt järgmistele valemitele:

Oodatav kahju (EL) =          PD × LGD

Oodatava kahju summa =     EL × riskipositsiooni väärtus

Preemiat ostetud nõuete eest käsitletakse kui EL.

29. EL väärtused eriotstarbeliste laenunõuete puhul, mille suhtes krediidiasutused kasutavad lõikes 5 sätestatud riskikaalude määramise meetodeid, määratakse vastavalt tabelile 2.

Tabel 2

Lõpptähtajani jäänud aeg || 1. kategooria || 2. kategooria || 3. kategooria || 4. kategooria || 5. kategooria

Alla 2,5 aasta || 0% || 5% || 35% || 100% || 625%

Vähemalt 2,5 aastat || 5% || 10% || 35% || 100% || 625%

Kui pädevad asutused on lubanud krediidiasutustel määrata üldiselt 50% eelisriskikaalu 1. kategooria riskipositsioonidele ja 70% eelisriskikaalu 2. kategooria riskipositsioonidele, on EL väärtus 1. kategooria riskipositsioonide puhul 0% ja 2. kategooria riskipositsioonide puhul 5%.

30. Omakapitali investeeringute oodatava kahju summa, mille puhul riskiga kaalutud varad arvutatakse kooskõlas lõigetes 17–19 sätestatud meetoditega, arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:

Oodatava kahju summa =     EL × riskipositsiooni väärtus

Kohaldatakse järgmisi EL väärtusi:

Oodatav kahju (EL) =          10% investeeringute puhul mittebörsiettevõtete omakapitali piisavalt diversifitseeritud portfellides.

Oodatav kahju (EL) =          10% börsil kaubeldavate omakapitali investeeringute puhul

Oodatav kahju (EL) =          30% muude omakapitali investeeringute puhul

31. Omakapitali investeeringute oodatava kahju summa, mille puhul riskiga kaalutud varad arvutatakse kooskõlas lõigetes 20–22 sätestatud meetoditega, arvutatakse vastavalt järgmistele valemitele:

Oodatav kahju (EL) =          PD × LGD

Oodatava kahju summa =     EL × riskipositsiooni väärtus

32. Omakapitali investeeringute oodatava kahju summa, mille puhul riskiga kaalutud varad arvutatakse kooskõlas lõigetes 23–24 sätestatud meetoditega, arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:

33. Ostetud nõuete lahjendusriskiga seotud oodatava kahju summa arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:

Oodatav kahju (EL) =          PD × LGD

Oodatava kahju summa =     EL × riskipositsiooni väärtus

4. Oodatava kahju summa käsitlemine

34. Vastavalt lõigetele 28, 29 ja 33 arvutatud oodatava kahju summad lahutatakse nimetatud nõuetega seotud korrigeeritud väärtuse summast ja provisjonidest. 3. osa lõikele 1 vastavaid ostetud nõuete allahindlusi käsitletakse samal viisil kui väärtuste korrigeerimisi ja 3. osa lõikele 1 vastavad ostetud nõuete eest saadud preemiad lisatakse oodatava kahju summadele. Oodatav kahju väärtpaberistatud riskipositsioonide ja väärtuste korrigeerimiste ning selliste riskipositsioonide provisjonide puhul jäetakse sellest arvutusest välja.

2. osa – PD, LGD ja lõpptähtaeg

1. 1. osas kirjeldatud riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju summade arvutamise parameetrid maksejõuetuse tõenäosus (probability of default, PD), maksejõuetusest tingitud kahju (loss given default, LGD) ja lõpptähtaja väärtus (maturity, M) on need, mida krediidiasutus on hinnanud vastavalt 4. osale kooskõlas järgmiste sätetega.

1. Nõuded äriühingutele, asutustele ning keskvalitsustele ja keskpankadele 1.1. Maksejõuetuse tõenäosus (PD)

2. Äriühingule või asutusele esitatava nõude maksejõuetuse tõenäosus on vähemalt 0,03%.

3. Ostetud äriühingutele esitatavate nõuete puhul, mille suhtes krediidiasutus ei suuda tõendada, et nende PD hinnang vastab 4. osas esitatud miinimumtingimustele, määratakse PD vastavalt järgmistele meetoditele: kõrgema nõudeõiguse järguga ostetud äriühingutele esitatavate nõuete puhul on PD krediidiasutuse oodatava kahju hinnang jagatuna asjaomaste nõuete LGDga. Ostetud äriühingutele esitatavate allutatud nõuete puhul on PD krediidiasutuse oodatava kahju hinnang. Kui krediidiasutusel lubatakse kasutada äriühingutele esitatavate nõuete puhul LGD sisehinnangut ja krediidiasutus suudab usaldusväärselt jagada ostetud äriühingutele esitatavate nõuete oodatava kahju hinnangud PDdeks ja LGDdeks, võib kasutada PD hinnangut.

4. Maksejõuetute võlgnike PD on 100%.

5. Krediidiasutused võivad PD arvutamiseks aktsepteerida kaudset krediidiriski kaitset vastavalt artiklites 90–93 sätestatule.

6. LGD sisehinnanguid kasutavad krediidiasutused võivad tunnustada kaudset krediidiriski kaitset, korrigeerides PDd vastavalt lõikele 11.

7. Ostetud äriühingutele esitatavate nõuete lahjendusriski puhul määratakse selline PD, mis on võrdne lahjendusriski EL hinnanguga. Kui krediidiasutusel on lubatud kasutada LGD sisehinnangut äriühingutele esitatavatele nõuetele ja krediidiasutus suudab jagada ostetud äriühingutele esitatavate nõuete lahjendusriski EL hinnangu usaldusväärsel viisil PDdeks ja LGDdeks, on lubatud kasutada PD hinnangut.

1.2. Maksejõuetusest tingitud kahju (LGD)

8. Krediidiasutused kasutavad järgmisi LGD väärtusi:

a)      Esimese nõudeõiguse järguga nõuded ilma aktsepteeritud tagatiseta: 45%

b)      Allutatud nõuded ilma aktsepteeritud tagatiseta: 75%

c)      Krediidiasutused võivad LGD arvutamiseks aktsepteerida otsest ja kaudset krediidiriski kaitset vastavalt artiklites 90–93 sätestatule.

d)      VI lisa 1. osas lõigetes 65–67 määratletud tagatud võlakirjadele võib määrata 12,5% LGD.

e)      Esimese nõudeõiguse järguga ostetud äriühingutele esitatavate nõuete puhul, kui krediidiasutus ei suuda tõendada PD hinnangute vastavust 4. osas sätestatud miinimumtingimustele: 45%.

f)       Ostetud äriühingutele esitatavate allutatud nõuete puhul, kui krediidiasutus ei suuda tõendada PD hinnangute vastavust 4. osas sätestatud miinimumtingimustele: 100%.

g)      Ostetud äriühingutele esitatavate nõuete lahjendusriski puhul: 75%

9. Olenemata lõikest 8, võib lahjendus- ja maksejõuetusriski puhul, kui krediidiasutusel on lubatud kasutada äriühingutele esitatavate nõuete puhul LGD sisehinnangut ja krediidiasutus suudab usaldusväärselt jagada ostetud äriühingutele esitatavate nõuete EL hinnangud PDdeks ja LGDdeks, võib kasutada ostetud äriühingutele esitatavate nõuete puhul LGD hinnangut.

10. Olenemata lõikest 8, kui krediidiasutusel on lubatud kasutada äriühingutele, asutustele, keskvalitsustele ja keskpankadele esitatavate nõuete kohta LGD sisehinnangut, võib tunnustada kaudset krediidiriski kaitset, korrigeerides PD või LGD hinnanguid kooskõlas 4. osas sätestatud miinimumtingimustega pädevate asutuste heakskiidul. Krediidiasutus ei või määrata garanteeritud riskipositsioonidele korrigeeritud PDd või LGDd selliselt, et korrigeeritud riskikaal oleks madalam garantii andjaga seotud võrreldava otsese riskipositsiooni riskikaalust.

1.3. Lõpptähtaeg

11. Kooskõlas lõikega 12 määravad krediidiasutused repotehingutest või väärtpaberite ja kaupade laenuks andmise või võtmise tehingutest tulenevatele nõuetele lõpptähtaja (M) 0,5 aastat ja kõikidele muudele nõuetele lõpptähtaja 2,5 aastat. Pädev asutus võib nõuda, et kõik tema jurisdiktsioonis asuvad krediidiasutused kasutaksid lõpptähtaega M iga nõude puhul vastavalt lõikes 12 sätestatule.

12. Krediidiasutused, kellel on lubatud kasutada LGD või ümberhindamistegurite sisehinnanguid äriühingutele, asutustele või keskvalitsustele ja keskpankadele esitatavate nõuete suhtes, arvutavad lõpptähtaja M iga asjaomase nõude puhul kooskõlas punktidega a–e ja lõigetega 13–15. Ühelgi juhul ei või lõpptähtaeg M olla pikem kui 5 aastat.

a)      Rahavoo graafiku kohase instrumendi puhul arvutatakse M vastavalt järgmisele valemile:

M = MAX{1; MIN{ ; 5}}

kus CFt tähistab rahavoogusid (põhimaksed, intressid ja teenustasud), mille võlgnik peab lepingujärgselt tasuma ajavahemikus t.

b)      Tasaarvelduse raamlepingu järgsete tuletisinstrumentide puhul on M riskipositsiooni kaalutud keskmine järelejäänud lõpptähtaeg, kus M on vähemalt 1 aasta. Lõpptähtaja kaalumiseks kasutatakse iga riskipositsiooni nominaalväärtust.

c)      Repotehingutest või väärtpaberite ja kaupade laenuks andmise või võtmise tehingutest tulenevate riskipositsioonide puhul, mis kuuluvad tasaarvelduse raamlepingu kohaldamisalasse, on M tehingute kaalutud keskmine järelejäänud lõpptähtaeg, kus M on vähemalt 5 aastat. Lõpptähtaja kaalumiseks kasutatakse iga tehingu nominaalväärtust.

d)      Kui krediidiasutusel on lubatud kasutada ostetud äriühingutele esitatavate nõuete puhul PD sisehinnanguid, on M kasutatud summade korral võrdne ostetud nõuete kaalutud keskmise lõpptähtajaga, kus M on vähemalt 1 aasta. Sama lõpptähtaja M väärtust kasutatakse ka mittetühistatava ostukrediidi kasutamata limiidi puhul, eeldusel et asjaomane leping sisaldab kehtivaid klausleid, varajast amortiseerimist käivitavaid tegureid või muid tingmusi, mis kaitsevad nõude ostnud krediidiasutust nende nõuete kvaliteedi olulise halvenemise eest, mida ta lepingu kehtivusajal on kohustatud ostma. Sellise tõhusa kaitse puudumisel arvutatakse M kasutamata krediidilimiidi puhul järgmiste tegurite summana: kõige pikema tähtajaga potentsiaalsed nõuded vastavalt ostulepingule ja ostukrediidi allesjäänud osa, mille puhul M on vähemalt 1 aasta.

e)      Mis tahes muude instrumentide puhul, mida ei ole käesolevas lõikes nimetatud, või kui krediidiasutus ei saa arvutada M vastavalt punktis a määratule, siis M on maksimaalne järelejäänud aeg (aastates), mille jooksul on võlgnikul lubatud täielikult täita lepingulisi kohustusi ning mille pikkus on vähemalt 1 aasta.

13. Olenemata lõike 12 punktidest a, b, d ja e, on pädevate asutuste määratletud lühiajaliste alla ühe aastase järelejäänud lõpptähtajaga riskipositsioonide korral, mis ei kuulu võlgniku pideva krediidiasutuse poolse finantseerimise alla, M vähemalt 1 päev.

14. Pädevad asutused võivad lubada sellistele ühenduses asuvatele äriühingutele esitatavate nõuete puhul, mille konsolideeritud käive ja konsolideeritud varad on alla 500 miljoni euro, kasutada lõikes 11 esitatud lõpptähtaega.

15. Lõpptähtaegade erinevusi käsitletakse vastavalt artiklites 90–93 sätestatule.

2. Jaenõuded 2.1. Maksejõuetuse tõenäosus (PD)

16. Nõude PD on vähemalt 0,03%.

17. Maksejõuetute võlgnike või tehingupõhise meetodi puhul on neile vastavate riskipositsioonide PD 100%.

18. Ostetud äriühingutele esitatavate nõuete lahjendusriski puhul määratakse selline PD, mis on võrdne lahjendusriski EL hinnanguga. Kui krediidiasutus suudab usaldusväärselt jagada ostetud äriühingutele esitatavate nõuete lahjendusriski EL hinnangud PDdeks ja LGDdeks, on lubatud kasutada PD hinnangut.

19. Kaudset krediidiriski kaitset võib tunnustada, korrigeerides PDsid vastavalt lõikele 21.

2.2. Maksejõuetusest tingitud kahju (LGD)

20. Krediidiasutused esitavad LGD sisehinnangud vastavalt 4. osas sätestatud miinimumtingimustele pädevate asutuste heakskiidul. Ostetud nõuete lahjendusriski puhul kasutatakse 75% LGD väärtust. Kui krediidiasutus suudab usaldusväärselt jagada ostetud äriühingutele esitatavate nõuete lahjendusriski EL hinnangud PDdeks ja LGDdeks, on lubatud kasutada PD hinnangut.

21. Kaudset krediidiriski kaitset võib tunnustada, korrigeerides PD või LGD hinnanguid kooskõlas 4. osa artiklites 95–103 sätestatud miinimumtingimustega pädevate asutuste heakskiidul kas üksiku riskipositsiooni või riskipositsioonide kogumi suhtes. Krediidiasutus ei või määrata garanteeritud riskipositsioonidele korrigeeritud PDd või LGDd selliselt, et korrigeeritud riskikaal oleks madalam garantii andjaga seotud võrreldava otsese riskipositsiooni riskikaalust.

3. Omakapitali investeeringud vastavalt PD/LGD meetodile 3.1. Maksejõuetuse tõenäosus (PD)

22. PDd määratakse vastavalt äriühingutele esitatavate nõuete meetoditele.

Kohaldatakse järgmisi minimaalseid PDsid:

a)      0,09% börsil kaubeldavate omakapitali investeeringute puhul, kui investeering on osa pikaajalisest kliendisuhtest;

b)      0,09% börsil mittekaubeldavate omakapitali investeeringute puhul, kui tulu investeeringust põhineb regulaarsetel ja perioodilistel rahavoogudel, mis ei ole saadud kapitali kasvutulust;

c)      0,40% börsil kaubeldavate omakapitali investeeringute puhul, mis sisaldavad muid 1. osa lõikes 17 esitatud lühikesi positsioone;

d)      1,25% muude omakapitali investeeringute puhul, mis sisaldavad muid 1. osa lõikes 17 esitatud lühikesi positsioone.

3.2. Maksejõuetusest tingitud kahju (LGD)

23. Investeeringute puhul mittebörsiettevõtete omakapitali piisavalt diversifitseeritud portfellides võib kasutada 65% maksejõuetusest tingitud kahju määra.

24. Kõikidele muudele riskipositsioonidele määratakse LGD 90%.

3.3. Lõpptähtaeg

25. Kõikidele riskipositsioonidele määratakse M 5 aastat.

3. osa – Riskipositsiooni väärtus

1. Nõuded äriühingutele, asutustele, keskvalitsustele ja keskpankadele ning jaenõuded

1. Kui ei ole teisiti ette nähtud, mõõdetakse bilansiliste riskipositsioonide väärtust enne väärtuse korrigeerimist. Sellist põhimõtet kohaldatakse ka nende varade suhtes, mis on ostetud võlgnetavast summast erineva hinnaga. Ostetud varade puhul on võlgnetava summa ja krediidiasutuse bilansis kajastuva netoväärtuse erinevus märgitud allahindluseks, kui võlgnetav summa on suurem, ja preemiaks, kui võlgnetav summa on väiksem.

2. Kui krediidiasutused kasutavad tasaarvelduse raamlepingut repotehingute või väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehingute suhtes, arvutatakse riskipositsiooni väärtus vastavalt artiklitele 90–93.

3. Laenude ja hoiuste bilansilise tasaarvelduse korral kohaldavad krediidiasutused riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks artiklites 90–93 sätestatud meetodeid.

4. Liisingu puhul on riskipositsiooni väärtus diskonteeritud liisingmakse voog.

5. IV lisas loetletud krediidiinstrumentide puhul määratakse riskipositsiooni väärtus III lisas sätestatud kahest meetodist ühe abil.

6. Riskipositsiooni väärtus ostetud nõuete riskiga kaalutud varade arvutamiseks on tasumata summa, millest on maha arvatud lahjendusriski kapitalinõuded enne krediidiriski maandamist.

7. Olenemata lõikest 5, on tunnustatud börsidel kaubeldavad lepingud ja välisvääringute lepingud (välja arvatud kulda käsitlevad lepingud), mille esialgne lõpptähtaeg on 14 kalendripäeva või vähem, vabastatud III lisas esitatud meetodite kohaldamisest ja neile määratakse riskipositsiooni väärtus null.

8. Olenemata lõikest 5, võivad pädevad asutused vabastada III lisas sätestatud meetodite kohaldamisest ja määrata riskipositsiooni väärtuseks nulli sellistele arvelduskojas tasaarveldatud börsivälistele lepingutele, mille puhul on arvelduskoda juriidiline lepingupartner ja kõik osalejad tagavad iga päev täies mahus arvelduskojale tekkiva riski, kattes nii jooksva asendushinna kui ka tulevikus tekkida võiva riski.

Tasutud tagatis kas:

a)      vastab 0% riskikaalule

b)      on laenu andvas krediidiasutuses hoiustatud sularahahoius

c)      on krediidiasutuse väljalastud või talle hoiule antud hoiusesertifikaadid või sarnased vahendid

Pädev asutus peab olema veendunud, et arvelduskoja riskide kogunemise oht seatud tagatiste turuväärtusest suuremas mahus on välistatud.

9. Ostetud uuenevatest äriühingutele esitatavatest nõuetest tulenevate riskipositsioonide väärtused arvutatakse mittetühistatavate, kuid kasutamata krediidilimiitidena, mis on korrutatud 75%ga.

10. Kui riskipositsioon on müüdud, makstud või laenatud väärtpaberite kujul repotehingu või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingu alusel, siis riskipositsiooni väärtus on väärtpaberite või kaupade väärtus, mis on määratud vastavalt artiklile 74. Kui kasutatakse VIII lisa 3. osas esitatud finantstagatiste hindamise üldmeetodit, suurendatakse riskipositsiooni väärtust kõnealuses lisas sätestatud väärtpaberitele või kaupadele sobiva volatiilsuse korrigeerimisega.

11. Järgmiste krediidiinstrumentide riskipositsiooni väärtus arvutatakse siduva, kuid kasutamata summana, mis on korrutatud ümberhindamisteguriga.

Krediidiasutused kasutavad järgmisi ümberhindamistegureid:

a)      Krediidiliinide puhul, mis on mittesiduvad, tingimusteta tühistatavad või mis võimaldavad automaatset tühistamist krediidiasutuse poolt mis tahes ajal, kohaldatakse 0% ümberhindamistegurit. Krediidiasutused peavad aktiivselt jälgima võlgniku majanduslikku olukorda, et kohaldada 0%, ümberhindamistegurit ja nende sisekontrollisüsteemid peavad võimaldama avastada viivitamatult võlgniku krediidikvaliteedi halvenemist. Kasutamata jaekrediidiliine võib pidada tingimusteta tühistatavateks, kui tingimused võimaldavad krediidiasutustel neid tühistada sellises ulatuses, mis on lubatud tarbijakaitsealaste ja nendega seonduvate õigusaktidega.

b)      Kaupade liikumisest tulenevate lühiajaliste akreditiivide puhul kohaldatakse 20% ümberhindamistegurit nii väljaandva kui kinnitava asutuse suhtes.

c)      Muude krediidiliinide, võlakirja emissiooniteenuste (NIF) ja uueneva käenduse süsteemide (RUF) suhtes kohaldatakse 75% ümberhindamistegurit.

d)      Krediidiasutused, mis vastavad 4. osas määratletud ümberhindamisteguri sisehinnangute kasutamise miinimumtingimustele, võivad kasutada sisehinnanguid ümberhindamistegurite kohta erinevate tooteliikide puhul pädevate asutuste heakskiidul.

12. Kui kohustus on seotud teise kohustuse pikendamisega, kasutatakse selle kohustusega seotud kahest ümberhindamistegurist madalamat.

13. Kõikide bilansiväliste positsioonide puhul, mis ei ole nimetatud lõigetes 1–11, määratakse riskipositsiooni väärtus vastavalt II lisale.

2. Omakapitali investeeringud

14. Riskipositsiooni väärtus on raamatupidamisaruannetes kasutatav väärtus. Lubatud omakapitali investeeringud on järgmised:

a)      Investeeringute puhul, mida kirjendatakse õiglases väärtuses, kusjuures väärtuse muutused mõjutavad otse tulusid ja omavahendeid, on riskipositsiooni väärtus bilansis esitatud õiglane väärtus.

b)      Investeeringute puhul, mida kirjendatakse õiglases väärtuses, kusjuures väärtuse muutused ei mõjuta tulusid, vaid maksuga korrigeeritud omakapitali eraldi osa, on riskipositsiooni väärtus bilansis esitatud õiglane väärtus.

c)      Investeeringute puhul, mida kirjendatakse kuluna või madalama kuluna või turuväärtuses, on riskipositsiooni väärtus bilansis esitatud kulu või turuväärtus.

3. Muud varad

15. Muude varade riskipositsiooni väärtus on raamatupidamisaruannetes kasutatav väärtus.

4. osa – Sisereitingul põhineva meetodi miinimumtingimused

1. Reitingusüsteemid

1. Reitingusüsteem koosneb kõikidest meetoditest, protsessidest, kontrollidest, andmete kogumistest ja IT-süsteemidest, mis toetavad krediidiriski hindamist, riskipositsiooni klassidesse või kogumitesse jagamist (reiting) ning maksejõuetuse ja kahju hinnangute kvantifitseerimist teatavat liiki nõuete puhul.

2. Kui krediidiasutus kasutab mitmeid reitingusüsteeme, tuleb võlgniku või tehingu liigitamine reitingusüsteemis dokumenteerida ja kohaldada seda viisil, mis kajastab riskitaset asjakohaselt.

3. Liigitamise kriteeriumid ja protsessid vaadatakse korrapäraselt läbi, et teha kindlaks, kas need on käesoleva portfelli ja välistingimuste seisukohalt jätkuvalt asjakohased.

1.1. Reitingusüsteemide struktuur

4. Kui krediidiasutus kasutab riskiparameetrite otseseid hinnanguid, võib neid käsitleda pideva reitinguskaala klasside vastetena.

1.1.1. Nõuded äriühingutele, asutustele ning keskvalitsustele ja keskpankadele

5. Reitingusüsteemis võetakse arvesse võlgniku ja tehingu riskitunnuseid.

6. Reitingusüsteemi kuulub võlgniku reitinguskaala, mis kajastab ainult võlgniku maksejõuetuse riski kvantifitseerimist. Võlgniku reitinguskaalal on vähemalt 7 klassi maksejõuliste võlgnike ja 1 maksejõuetute võlgnike jaoks.

7. Võlgniku reitinguklass tähendab riskikategooriat reitingusüsteemi võlgniku reitinguskaalal, mis määratakse võlgnikele konkreetsete ja selgete reitingukriteeriumide kogumi alusel, millest saadakse PD hinnangud. Krediidiasutus dokumenteerib suhte, mis on võlgniku reitinguklasside maksejõuetuse igale klassile vastava riski taseme ja nende kriteeriumide vahel, mida kasutatakse maksejõuetuse riski vastava taseme määramiseks.

8. Krediidiasutustel, kelle portfellid on kontsentreerunud teatud turulõiku ja maksejõuetuse riski vahemikku, peab olema sellises vahemikus piisavalt võlgniku reitinguklasse, et vältida võlgnike liigset kontsentreerumist ühte klassi. Märkimisväärseid kontsentreerumisi ühte reitinguklassi tuleb põhjendada veenvate empiiriliste tõenditega selle kohta, et võlgniku reitinguklass katab piisavalt kitsa PD vahemiku ja et kõikide sellesse klassi kuuluvate võlgnike maksejõuetuse risk jääb nimetatud vahemikku.

9. Selleks et saada pädevate asutuste heakskiit LGD sisehinnangute kasutamiseks kapitalinõude arvutamisel, peab reitingusüsteem sisaldama selget tehingupõhist reitinguskaalat, mis kajastab ainult tehingu LGDga seotud tunnuseid.

10. Selleks et saada pädevate asutuste heakskiit ümberhindamistegurite sisehinnangute kasutamiseks kapitalinõude arvutamisel, peab reitingusüsteem sisaldama selget tehingupõhist reitinguskaalat, mis kajastab ainult tehingu ümberhindamisteguriga seotud tunnuseid.

11. Tehingupõhine reitinguklass tähendab riskikategooriat reitingusüsteemi tehingupõhisel reitinguskaalal, mis määratakse riskipositsioonidele konkreetsete ja selgete reitingukriteeriumide alusel, millest saadakse LGD või ümberhindamistegurite sisehinnangud. Klassi definitsioon sisaldab kirjeldust selle kohta, kuidas riskipositsioone klassidesse jagatakse ja milliseid kriteeriume kasutatakse riskitaseme eristamiseks klasside lõikes.

12. Märkimisväärseid kontsentreerumisi ühte tehingupõhisesse reitinguklassi tuleb põhjendada veenvate empiiriliste tõenditega selle kohta, et tehingupõhine reitinguklass katab vastavalt kas piisavalt kitsa LGD vahemiku või ümberhindamisteguri vahemiku ja et kõikide sellesse klassi kuuluvate nõuete maksejõuetuse risk jääb nimetatud vahemikku.

13. Krediidiasutused, kes kasutavad 1. osa lõikes 5 esitatud meetodeid riskikaalude määramiseks eriotstarbelistele laenunõuetele, vabastatakse nõudmisest luua võlgniku reitinguskaala, mille alusel klassifitseeritakse ainult võlgniku maksejõuetuse risk asjaomase riskipositsiooni suhtes. Olenemata lõikest 6, peab nimetatud asutustel olema asjaomaste riskipositsioonide jaoks vähemalt 4 reitinguklassi maksejõuliste võlgnike ja vähemalt 1 reitinguklass maksejõuetute võlgnike jaoks.

1.1.2. Jaenõuded

14. Reitingusüsteemid peavad kajastama nii võlgniku kui tehingu riski ning sisaldama kõiki võlgnike ja tehingute asjakohaseid tunnuseid.

15. Riski eristamise tase peab tagama, et riskipositsioonide arv konkreetses klassis või kogumis on piisav kahju tunnuste otstarbekaks kvantifitseerimiseks ja valideerimiseks klassi või kogumi tasandil. Riskipositsioonide või võlgnike jagamisel klassidesse või kogumitesse tuleb vältida liigset kontsentreerumist.

16. Krediidiasutused peavad tõendama, et riskipositsioonide jagamisel klassidesse või kogumitesse on tagatud riski otstarbekas eristamine, piisavalt homogeensete riskipositsioonide rühmitamine ja on võimalik kahju tunnuseid täpselt ja järjekindlalt klassi või kogumi tasandil hinnata. Ostetud nõuete puhul peab rühmitamine kajastama müüja emissiooni korraldamise tavasid ja klientide heterogeensust.

17. Krediidiasutused peavad riskipositsioone klassidesse või kogumitesse jagamisel kaaluma järgmisi riskitegureid:

Võlgniku riskitunnused

a)      Tehingu riski tunnused, sealhulgas toote või tagatise liik või mõlemad. Krediidiasutused peavad selgesõnaliselt välja tooma juhtumid, kus mitmele riskipositsioonile on seatud sama tagatis.

b)      Viivises olemine, kui krediidiasutus ei suuda pädevale asutusele tõendada, et viivises olemine ei ole riskipositsiooni puhul oluline riski tegur.

c)      Jagamine klassidesse või kogumitesse.

18. Krediidiasutusel peavad olema konkreetsed definitsioonid, protsessid ja kriteeriumid riskipositsioonide jagamiseks klassidesse või kogumitesse reitingusüsteemi siseselt.

a)      Klasside või kogumite definitsioonid peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada reitingute määramise eest vastutavatel isikutel jagada sarnase riskiprofiiliga võlgnikke või tehinguid järjekindlalt samasse klassi või kogumisse. Järjekindluse tagamiseks tuleb arvesse võtta tegevusvaldkonda, osakonda ja geograafilist asukohta.

b)      Reitinguprotsessi dokumendid peavad võimaldama kolmandatel isikutel mõista riskipositsioonide jagamist klassidesse või kogumitesse, imiteerida klassidesse ja kogumitesse jagamist ning hinnata klassidesse ja kogumitesse jagamise asjakohasust.

c)      Kriteeriumid peavad samuti olema kooskõlas krediidiasutuse siseste laenustandarditega ja raskustes olevate võlgnike ja tehingute käsitlemise eeskirjadega.

19. Krediidiasutus peab võtma võlgnike ja tehingute klassidesse või kogumitesse jagamisel arvesse kogu asjaomase teabe. Teave peab olema ajakohastatud ja võimaldama krediidiasutusel prognoosida riskipositsiooni edaspidist arengut. Mida vähem teavet krediidiasutusel on, seda konservatiivsemalt peab ta riskipositsioone võlgnike ja tehingute klassidesse ja kogumitesse jagama. Kui krediidiasutus kasutab sisereitingu määramisel esmase tegurina välist reitingut, peab krediidiasutus tagama muu asjaomase teabe arvesse võtmise.

1.2. Nõuete liigitamine 1.2.1. Nõuded äriühingutele, asutustele ning keskvalitsustele ja keskpankadele

20. Iga võlgnik määratakse krediidi kinnitamise protsessi raames võlgniku reitinguklassi.

21. Krediidiasutused, kellel on lubatud kasutada LGD või ümberhindamistegurite sisehinnanguid, määravad krediidi kinnitamise protsessi raames iga riskipositsiooni ka tehingupõhisesse reitinguklassi.

22. Krediidiasutused, kes kasutavad 1. osa lõikes 5 sätestatud meetodeid riskikaalude määramiseks eriotstarbelistele laenudele, määravad kõik asjaomased riskipositsioonid klassidesse vastavalt lõikele 13.

23. Iga eraldiseisvat juriidilist isikut, kelle puhul avaneb krediidiasutusele risk, hinnatakse eraldi. Krediidiasutus peab tõendama asjaomasele pädevale asutusele, et tal on asjakohased eeskirjad nii üksikute võlgnikest klientide kui ka seotud klientide rühmade käsitlemiseks.

24. Sama võlgnikuga seotud eraldiseisvad riskipositsioonid määratakse samasse võlgniku reitinguklassi, sõltumata erinevustest konkreetse tehingu laadis. Erandid, mis võivad kaasa tuua sama võlgnikuga seotud eraldiseisvate riskipositsioonide mitmesse võlgniku reitinguklassi määramise, on järgmised:

a)      maarisk, mis sõltub sellest, kas riskipositsioonid on nomineeritud kohalikus või välisvääringus;

b)      riskipositsiooniga seotud garantiide käsitlemine võib kajastuda võlgniku reitinguklassi korrigeerimises.

1.2.2. Jaenõuded

25. Iga riskipositsioon määratakse krediidi kinnitamise protsessi raames klassi või kogumisse.

1.2.3. Muudatused

26. Klassidesse ja kogumitesse jagamisel dokumenteerib krediidiasutus olukorrad, milles eksperthinnangul võidakse muuta liigitamise protsessi sisendeid ja väljundeid, ning personali, kes vastutab selliste muudatuste kinnitamise eest. Krediidiasutused dokumenteerivad sellised muudatused ja vastutava personali liikmete nimed. Krediidiasutused analüüsivad selliste riskipositsioonide arengut, mille liigitust on muudetud. See analüüs hõlmab nende riskipositsioonide arengu hindamist, mille reitingu on muutnud isik, kes esindab kogu vastutavat personali.

1.3. Liigitamisprotsessi asjakohasus 1.3.1. Nõuded äriühingutele, asutustele ning keskvalitsustele ja keskpankadele

27. Liigitamise ja liigituste korrapäraseid läbivaatusi teostab või kinnitab sõltumatu pool, kes ei saa otseselt kasu krediidi andmise otsustest.

28. Krediidiasutused ajakohastavad liigitusi vähemalt kord aastas. Suure riskiga võlgnikud ja probleemsed riskipositsioonid tuleb sagedamini läbi vaadata. Krediidiasutused korraldavad uue liigitamise, kui võlgniku või riskipositsiooni kohta saadakse olulist teavet.

29. Krediidiasutus kasutab tõhusat protsessi, et saada ja ajakohastada asjaomast teavet võlgniku PDsid mõjutavate tunnuste ning tehingu LGDsid ja ümberhindamistegureid mõjutavate tunnuste kohta.

1.3.2. Jaenõuded

30. Krediidiasutus ajakohastab vähemalt kord aastas võlgnike ja tehingute liigitust ning vaatab (vastavalt vajadusele) läbi iga tuvastatud riskikogumi kahju tunnused ja viivisseisundi. Krediidiasutus vaatab samuti vähemalt kord aastas representatiivse valimi põhjal läbi üksikute riskipositsioonide staatuse igas kogumis selle tagamiseks, et riskipositsioone määratakse jätkuvalt õigesse kogumisse.

1.4. Mudelite kasutamine

31. Kui krediidiasutus kasutab statistilisi mudeleid ja muid mehaanilisi meetodeid riskipositsioonide jagamiseks võlgnike või tehingute klassidesse või kogumitesse, siis:

a)      Krediidiasutus peab tõendama asjaomasele pädevale asutusele, et mudelil on usaldusväärne prognoosivõime ja kapitalinõudeid ei ole selle kasutamise tulemusel moonutatud. Sisendmuutujad moodustavad mõistliku ja tõhusa aluse saadavate prognooside jaoks. Mudel ei või tekitada olulisi moonutusi.

b)      Krediidiasutusel peab mudelisse sisestavate andmete kontrollimiseks olema protsess, mis sisaldab andmete täpsuse, täielikkuse ja asjakohasuse hindamist.

c)      Krediidiasutus peab tõendama, et mudeli loomiseks kasutatavad andmed on krediidiasutuse tegelike võlgnike või riskipositsioonide suhtes representatiivsed.

d)      Krediidiasutusel peab olema korrapärane mudeli valideerimise tsükkel, mis hõlmab mudeli tõhususe ja stabiilsuse kontrolli, mudeli tehniliste näitajate läbivaatamist ja mudeli väljundite testimist tegelike tulemuste suhtes.

e)      Krediidiasutus peab statistilist mudelit täiendama eksperthinnangu ja -kontrolliga, et vaadata läbi mudelipõhised liigitused ja tagada mudelite asjakohane kasutamine. Läbivaatamise eesmärgiks on tuvastada ja piirata vigu, mis on seotud mudeli nõrkade külgedega. Eksperthinnangutes võetakse arvesse kogu mudelist välja jäänud asjakohast teavet. Krediidiasutus dokumenteerib selle, kuidas eksperthinnangu ja mudeli tulemusi ühendatakse.

1.5. Reitingusüsteemide dokumenteerimine

32. Krediidiasutused dokumenteerivad reitingusüsteemi ülesehituse ja toimimise üksikasjad. Dokumendid tõendavad vastavust käesolevas osas sätestatud miinimumtingimustele ja nendes käsitletakse selliseid teemasid nagu portfelli diferentseerimine, reitingukriteeriumid, võlgnikke ja riskipositsioone hindavate poolte ülesanded, liigitamise läbivaatamise sagedus ja reitinguprotsessi juhatusepoolne järelevalve.

33. Krediidiasutus dokumenteerib reitingukriteeriumide valiku põhimõtted ja seda toetava analüüsi. Krediidiasutus dokumenteerib kõik suuremad muutused riskidele reitingu andmise protsessis ja sellised dokumendid aitavad tuvastada riskidele reitingu andmise protsessis tehtud muudatusi pärast pädevate asutuste poolset viimast läbivaatust. Reitingu andmise korraldus, sealhulgas reitingu andmise protsess ja sisekontrolli struktuur tuleb samuti dokumenteerida.

34. Krediidiasutused dokumenteerivad konkreetsed sisekasutuses olevad maksejõuetuse ja kahju definitsioonid ja tõendavad nende vastavust käesolevas direktiivis sätestatud definitsioonidele.

35. Kui krediidiasutus kasutab reitinguprotsessis statistilisi mudeleid, peab ta dokumenteerima nende meetodid. See materjal:

a)      peab andma üksikasjaliku ülevaate hinnangute klassidesse määramisel kohaldatavatest teooriatest, eeldustest ja/või matemaatilistest ja empiirilistest alustest ning üksikutest võlgnikest, riskipositsioonidest või nende kogumitest ja mudeli hindamisel kasutatava(te)st andmeallika(te)st;

b)      peab kehtestama range statistilise protsessi (sealhulgas viitajaga ja valimiväliste andmete põhjal tehtud testid) mudeli valideerimiseks; ja

c)      peab viitama mis tahes asjaoludele, mille korral mudel ei toimi tõhusalt.

36. Kolmandalt poolelt ostetud sellise mudeli kasutamine, mis sisaldab intellektuaalomandiga kaitstavat tehnoloogiat, ei vabasta dokumenteerimisest või muudest reitingusüsteemiga seoses esitatavatest kohustustest. Krediidiasutus vastutab oma ülesannete täitmisel pädevate asutuste ees.

1.6. Andmehaldus

37. Krediidiasutused koguvad ja säilitavad andmeid sisereitingute kohta vastavalt artiklites 145–149 sätestatule.

1.6.1. Nõuded äriühingutele, asutustele ning keskvalitsustele ja keskpankadele

38. Krediidiasutused koguvad ja säilitavad:

a)      võlgnike ja tunnustatud garantii andjate täielikku reitinguajalugu,

b)      reitingute andmise kuupäevi,

c)      reitingu andmise põhiandmeid ja meetodeid,

d)      reitingute andmise eest vastutava isiku nime,

e)      andmeid maksejõuetute võlgnike ja riskipositsioonide kohta, millega seoses maksejõuetus tekkis,

f)       selliste maksejõuetuse juhtumite kuupäevi ja asjaolusid,

g)      andmeid PDde ja realiseerunud kahjumäärade kohta, mis on seotud reitinguklasside ja reitingute liikumisega,

h)      krediidiasutused, kes ei kasuta LGD ja/või ümberhindamistegurite sisehinnanguid, koguvad ja säilitavad võrdlusandmeid tegelike LGDde ja 2. osa lõikes 8 sätestatud väärtuste kohta ning tegelike ümberhindamistegurite ja 3. osa lõikes 11 sätestatud väärtuste kohta.

39. Krediidiasutused, kes kasutavad LGD ja/või ümberhindamistegurite sisehinnanguid, koguvad ja säilitavad:

a)      täielikke ülevaateid andmetest tehingupõhiste reitingute ning LGDde ja ümberhindamistegurite hinnangute kohta, mis on seotud iga reitinguskaalaga,

b)      reitingute ja hinnangute andmise kuupäevi,

c)      põhiandmeid ja meetodeid, mida kasutatakse tehingupõhiste reitingute ning LGD ja ümberhindamistegurite hinnangute saamiseks,

d)      tehingupõhise reitingu andnud isiku nime ja LGD ja ümberhindamistegurite hinnangud andnud isiku nime,

e)      andmeid maksejõuetute võlgnikega seotud riskipositsioonide prognoositud ja tegelike LGDde ja ümberhindamistegurite kohta,

f)       andmeid riskipositsiooni LGD kohta enne ja pärast garantii või krediididerivatiivi mõjude hindamist nende krediidiasutuste puhul, kes kajastavad garantiide või krediididerivatiivide krediidiriski maandavat toimet LGD kaudu,

g)      andmeid maksejõuetute võlgnikega seotud riskipositsioonide kahju koostisosade kohta.

1.6.2. Jaenõuded

40. Krediidiasutused koguvad ja säilitavad:

a)      andmeid, mida kasutatakse riskipositsioonide klassidesse või kogumitesse jagamise protsessis,

b)      andmeid hinnanguliste ja tegelike PDde, LGDde ja ümberhindamistegurite kohta, mis on seotud riskipositsiooni klasside või kogumitega,

c)      andmeid maksejõuetute võlgnike ja riskipositsioonide kohta, millega seoses maksejõuetus tekkis,

d)      maksejõuetute võlgnike riskipositsioonide puhul andmeid klasside või kogumite kohta, kuhu riskipositsioon määrati maksejõuetusele eelnenud aastal, ning tegelikke LGD ja ümberhindamisteguri väärtusi,

e)      andmeid kahjumäärade ja marginaaltulu kohta aktsepteeritud uuenevate jaenõuete puhul.

1.7. Kapitali adekvaatsuse hindamisel kasutatavad stresstestid

41. Krediidiasutusel peavad olema usaldusväärsed stressi testimise protsessid kapitali adekvaatsuse hindamiseks. Stressi testimine hõlmab selliste võimalike sündmuste ja majandustingimuste edaspidiste muutuste kindlakstegemist, mis võiksid avaldada negatiivset mõju krediidiasutuse krediidiriskile avatud positsioonidele, ja krediidiasutuse selliste muutustega toimetuleku suutlikkuse hindamist.

42. Krediidiasutus viib regulaarselt läbi krediidiriski stresstesti, et hinnata teatavate konkreetsete asjaolude mõju oma krediidiriski kogukapitali nõuetele. Kasutatava testi valib krediidiasutus pädevate asutuste järelevalve all. Kasutatav test peab olema otstarbekas ja piisavalt konservatiivne ning selles tuleb arvestada vähemalt kerge tagasilanguse stsenaariumide mõju. Krediidiasutus hindab oma reitingute liikumist vastavalt stresstesti stsenaariumidele. Testitavad portfellid peavad sisaldama valdavat osa krediidiasutuse kogu riskipositsioonist.

2. Riski kvantifitseerimine

43. Reitinguklasside või kogumitega seotud riskiparameetrite määramisel peavad krediidiasutused kohaldama järgmisi nõudeid.

2.1. Maksejõuetuse definitsioon

44. Võlgnik loetakse maksejõuetuks, kui on esinenud üks või mõlemad järgmistest juhtumitest:

a)      Krediidiasutus leiab, et võlgnik tõenäoliselt ei maksa tema vastu olevaid nõudeid krediidiasutusele, emaettevõtjale või selle tütarettevõtjale täielikult, kui krediidiasutus ei kasutaks võimalust realiseerida tagatis (selle olemasolul).

b)      Võlgnik on üle 90 päeva jätnud tasumata mis tahes olulised tema vastu olevad nõuded krediidiasutusele, emaettevõtjale või selle tütarettevõtjale.

Viivispäevade loendamine algab siis, kui võlgnik on ületanud kokkulepitud krediidilimiiti, talle on teatatud krediidilimiidi vähendamisest allapoole nõude jääki või ta on kasutanud krediiti ilma loata.

Kokkulepitud limiit tähendab limiiti, millest võlgnikku on teavitatud.

Jaenõuete ja avaliku sektori asutustele esitatavate nõuete korral määravad pädevad asutused tähtaja ületanud päevade arvu vastavalt lõikes 48 sätestatule.

Äriühingutele esitatavate nõuete korral võivad pädevad asutused määrata tähtaja ületanud päevade arvu vastavalt artikli 154 lõikes 4 sätestatule.

Jaenõuete korral võivad krediidiasutused kohaldada seda definitsiooni tehingu tasandil.

45. Elemendid, mida tuleks pidada maksmata jätmise tõenäosuse näitajateks, sisaldavad järgmist:

a)      Krediidiasutus liigitab võlgniku vastu oleva nõude tähtajaks mittelaekunuks.

b)      Krediidiasutus hindab võlgniku vastu oleva nõude alla tulenevalt võlgniku krediidikvaliteedi olulisest langusest pärast riskipositsiooni võtmist.

c)      Krediidiasutus müüb võlgniku vastu oleva nõude olulise rahalise kahjuga.

d)      Krediidiasutus on nõus võlgniku vastu oleva nõude erakorralise ümberstruktureerimisega, mis tõenäoliselt vähendab finantskohustust tulenevalt põhimaksete, intressi või (vajaduse korral) teenustasude kustutamisest või nende maksmise edasilükkamisest. See hõlmab PD/LGD meetodi raames hinnatud omakapitali investeeringute korral omakapitali erakorralist ümberstruktureerimist.

e)      Krediidiasutus on esitanud taotluse võlgniku pankroti või sarnase menetluse kohta võlgniku vastu oleva nõude suhtes krediidiasutuse, emaettevõtja või selle tütarettevõtja ees.

f)       Võlgnik on taotlenud pankrotti või talle on kehtestatud pankrot või sarnane kaitse, mis väldiks või lükkaks edasi tema vastu oleva nõude tagasimaksmist krediidiasutusele, emaettevõtjale või selle tütarettevõtjale.

46. Krediidiasutused, kes kasutavad väliseid andmeid, mis iseenesest ei vasta maksejõuetuse definitsioonile, peavad pädevatele asutustele tõendama, et nad on teinud asjakohased korrigeerimised maksejõuetuse definitsioonile üldise vastavuse saavutamiseks.

47. Kui krediidiasutus leiab, et eelnev riskipositsioon, mille puhul jäeti kohustused täitmata, on selline, et ühtki maksejõuetuse käivitajat ei saa enam kohaldada, annab krediidiasutus võlgnikule või tehingule sellise reitingu, mis antakse maksejõulise võlgnikuga seotud riskipositsioonile. Kui seejärel tekib vastavus maksejõuetuse definitsioonile, loetakse toimunuks järgmine maksejõuetuse juhtum.

48. Jaenõuete ja avaliku sektori asutustele esitatavate nõuete puhul kehtestavad iga liikmesriigi pädevad asutused täpse tähtaja ületanud päevade arvu, mida kõik tema jurisdiktsioonis asuvad krediidiasutused järgivad vastavalt lõikes 44 sätestatud maksejõuetuse definitsioonile kõnealuses liikmesriigis asuvatele vastaspooltele esitatavate nõuete korral. Päevade konkreetne arv jääb 90–180 päeva piiresse ja võib erineda tootegruppide lõikes. Teiste liikmesriikide territooriumidel asuvatele vastaspooltele esitatavate nõuete puhul määravad pädevad asutused tähtaja ületanud päevade arvu, mis ei ole kõrgem vastava liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud arvust.

2.2. Hindamise üldised tingimused

49. Krediidiasutuse sisehinnangud riskiparameetrite PD, LGD, ümberhindamisteguri ja EL kohta peavad sisaldama kõiki vajalikke andmeid ja meetodeid. Hinnangud saadakse ajaloolise kogemuse ja empiiriliste tõendite alusel ja need ei põhine vaid subjektiivsetel kaalutlustel. Hinnangud peavad olema usutavad ja arusaadavad ja põhinema vastavate riskiparameetrite olulistel käivitajatel. Mida vähem andmeid krediidiasutusel on, seda konservatiivsemaid hinnanguid peab ta andma.

50. Krediidiasutus peab suutma esitada kahjumi ajaloo, mis on jagatud maksejõuetuse sageduse, LGD, ümberhindamisteguri või EL hinnangu kasutamisel kahjutegurite kaupa, selliste tegurite lõikes, mida ta peab vastavate riskiparameetrite käivitajateks. Krediidiasutus peab tõendama, et tema antud hinnangutes on võetud arvesse pikaajalisi kogemusi.

51. Krediidiasutus peab võtma arvesse kõiki muutusi laenuandmise praktikas või tagasinõudmise protsessis lõigetes 66, 71, 81, 85, 92 ja 94 viidatud vaatlusperioodil. Krediidiasutus peab hinnangutes kajastama tehnika arengut ning uute andmete ja muu teabe tulemusi vastavalt nende ilmnemisele. Krediidiasutused vaatavad antud hinnangud läbi uue teabe ilmnemisel ja vähemalt kord aastas.

52. Hinnangu andmisel kasutatud andmetesse kaasatud riskipositsioonid, andmete loomisel kasutatud laenuandmise standardid ja muud asjaomased näitajad peavad olema võrreldavad krediidiasutuste nõuete ja standarditega. Krediidiasutus peab samuti tõendama, et andmete aluseks olevad majanduslikud ja turutingimused on olemasolevate ja prognoositavate tingimuste seisukohalt asjakohased. Valimi moodustavate riskipositsioonide arv ja kvantifitseerimiseks kasutatavate andmete ajavahemik peavad olema piisavad, et krediidiasutus oleks veendunud oma hinnangute täpsuses ja stabiilsuses.

53. Ostetud nõuete puhul kajastavad hinnangud kogu ostva krediidiasutuse käsutuses olevat teavet alusnõuete kvaliteedi kohta, sealhulgas andmeid sarnaste kogumite kohta, mille on andnud müüja, ostev krediidiasutus või välised allikad. Ostev krediidiasutus peab hindama kõiki müüjalt saadud andmeid.

54. Krediidiasutus peab krediidiriski parameetrite hindamisel rakendama hinnangute ebatäpsuse astmest sõltuvat konservatiivsusmarginaali. Kui meetodid ja andmed on vähem veenvad ja eeldatav vigade ulatus on suurem, peab ka konservatiivsusmarginaal suurem olema.

55. Kui krediidiasutus kasutab riskikaalude arvutamiseks ja asutusesisestel eesmärkidel erinevaid hinnanguid, siis tuleb see dokumenteerida ja hinnangute põhjendatust pädevale asutusele tõendada.

56. Kui krediidiasutused suudavad tõendada pädevatele asutustele, et enne käesoleva direktiivi rakendama hakkamise kuupäeva kogutud andmeid on asjakohaselt korrigeeritud, et saavutada üldine vastavus maksejõuetuse või kahju definitsioonile, võivad pädevad asutused võimaldada krediidiasutustele teatavat paindlikkust andmete suhtes nõutavate standardite kohaldamisel.

57. Kui krediidiasutus kasutab mitmest krediidiasutusest koosneva kogumi lõikes koondatud andmeid, peab ta tõendama järgmist:

a)      teiste kogumis olevate krediidiasutuste reitingusüsteemid ja kriteeriumid on sarnased tema omadele;

b)      kogum on representatiivne portfelli suhtes, mille jaoks kogutud andmeid kasutatakse;

c)      krediidiasutus kasutab koondatud andmeid aja jooksul järjekindlalt püsivate hinnangute jaoks.

58. Kui krediidiasutus kasutab mitmest krediidiasutusest koosneva kogumi lõikes koondatud andmeid, peab ta tagama oma reitingusüsteemide ühtsuse. Krediidiasutus peab pädevale asutusele tõendama, et asutusesiseselt tuntakse reitingusüsteeme põhjalikult, sealhulgas suudetakse reitinguprotsessi tõhusalt jälgida ja auditeerida.

2.2.1. PD hindamise tingimused

Nõuded äriühingutele, asutustele ning keskvalitsustele ja keskpankadele

59. Krediidiasutused hindavad PDsid võlgniku reitinguklassi lõikes üheaastase kahjumäära pikaajalise keskmise alusel.

60. Ostetud äriühingutele esitatavate nõuete puhul võivad krediidiasutused hinnata ELsid võlgniku reitinguklassi lõikes üheaastase kahjumäära pikaajalise keskmise alusel.

61. Kui krediidiasutus saab ostetud äriühingutele esitatavate nõuete PDde ja LGDde pikaajalise keskmise hinnangu EL hinnangu ja asjakohase PD ja LGD hinnangu põhjal, vastab kogukahju hindamise protsess üldistele PD ja LGD hindamise standarditele, mis on esitatud käesolevas osas, ja tulemus vastab lõikes 73 sätestatud LGD kontseptsioonile.

62. Krediidiasutused kasutavad PD hindamise tehnikaid ainult koos tõendava analüüsiga. Krediidiasutused peavad võtma arvesse subjektiivsete kaalutluste tähtsust ja ühendama eri meetodite tulemused ning korrigeerima meetoditest ja teabest tulenevaid piiranguid.

63. Kui krediidiasutus kasutab PD hindamisel andmeid sisemise maksejõuetuse esinemiste kohta, tuleb tal analüüsides tõendada, et hinnangud kajastavad emissioonide korraldamise standardeid ning erinevusi andmete saamiseks kasutatud ja hetkel kasutatava reitingusüsteemi vahel. Kui emissioonide korraldamise standardid või reitingusüsteemid on muutunud, lisab krediidiasutus PD hinnangule suurema konservatiivsusmarginaali.

64. Kui krediidiasutus seob oma sisemised reitinguklassid reitinguagentuuri või sarnaste organisatsioonide kasutatava skaalaga või kaardistab need kõnealusel skaalal ja seejärel määrab krediidiasutuse klassidele välise organisatsiooni klasside puhul esinenud kahjumäära, tuginetakse kaardistamisel sisereitingukriteeriumide ja välise organisatsiooni kasutatavate kriteeriumide võrdlusele ning mis tahes ühiste võlgnike sise- ja välisreitingu võrdlusele. Kaardistamise meetodis ja alusandmetes tuleb vältida moonutusi ja vastuolusid. Kvantifitseerimiseks kasutatavate andmete aluseks olevad välisorganisatsioonide kriteeriumid keskenduvad vaid maksejõuetuse riskile ega kajasta tehingu tunnuseid. Krediidiasutuse analüüs sisaldab kasutatud maksejõuetuse definitsioonide võrdlust kooskõlas lõigetes 44–48 esitatud tingimustega. Krediidiasutus peab dokumenteerima kaardistamise alused.

65. Kui krediidiasutus kasutab maksejõuetuse statistilisi prognoosimudeleid, on tal õigus hinnata PDsid kui kõnealuses reitinguklassis olevate üksikute võlgnike maksejõuetuse tõenäosuse hinnangute lihtsat keskmist. Maksejõuetuse tõenäosuse mudelite kasutamine krediidiasutuse poolt sellisel eesmärgil peab vastama lõikes 31 sätestatud standarditele.

66. Olenemata sellest, kas krediidiasutus kasutab PD sisehinnanguks väliseid, siseseid või koondatud andmeallikaid või nende kolme kombinatsiooni, peab kasutatava vaatlusperioodi pikkus vähemalt ühe allika puhul olema vähemalt viis aastat. Kui kasutatav vaatlusperiood kestab mis tahes allika puhul kauem ja need andmed on asjakohased, kasutatakse pikemat perioodi. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka PG/LGD omakapitali meetodi suhtes.

Jaenõuded

67. Krediidiasutused hindavad PDsid võlgniku reitinguklassi või kogumi lõikes üheaastase kahjumäära pikaajalise keskmise alusel.

68. Olenemata lõikest 67, võib PD hinnangute andmisel lähtuda ka tegelikust kahjust ja asjakohastest LGD hinnangutest.

69. Krediidiasutused käsitlevad riskipositsioonide klassidesse või kogumitesse jagamiseks kasutatavaid siseandmeid kahju tunnuste hindamisel esmase teabeallikana. Krediidiasutustel on õigus kasutada väliseid andmeid (sealhulgas koondatud andmeid) või statistilisi kvantifitseerimise mudeleid, tingimusel et on võimalik tõendada selget seost:

a)      krediidiasutuse poolt riskipositsioonide klassidesse või kogumitesse jagamisel kohaldatava protsessi ja väliste andmeallikate kasutatava protsessi vahel;

b)      krediidiasutuste siseriskiprofiili ja väliste andmete koosseisu vahel.

Ostetud jaenõuete puhul võivad krediidiasutused kasutada väliseid ja siseseid võrdlusandmeid. Krediidiasutused kasutavad võrdlusalustena kõiki asjaomaseid andmeallikaid.

70. Kui krediidiasutus saab jaenõuete PD ja LGD pikaajalise keskmise hinnangu kogukahju hinnangu ja asjakohase PD ja LGD hinnangu põhjal, vastab kogukahju hindamise protsess üldistele PD ja LGD hindamise standarditele, mis on esitatud käesolevas osas, ja tulemus vastab lõikes 73 sätestatud LGD kontseptsioonile.

71. Olenemata sellest, kas krediidiasutus kasutab kahjutunnuste hinnanguks väliseid, siseseid või koondatud andmeallikaid või nende kolme kombinatsiooni, peab kasutatava vaatlusperioodi pikkus vähemalt ühe allika puhul olema vähemalt viis aastat. Kui kasutatav vaatlusperiood kestab mis tahes allika puhul kauem ja need andmed on asjakohased, kasutatakse pikemat perioodi. Krediidiasutus ei pea omistama samasugust tähtsust ajaloolistele andmetele, kui ta suudab veenda asjaomast pädevat asutust selles, et hilisemad andmed on kahjumäärade prognoosimiseks sobilikumad.

72. Krediidiasutused peavad tegema kindlaks riskiparameetrite prognoositud muutused krediidiriskile avatud positsioonide kehtivusaja jooksul (ajaline mõju) ja neid analüüsima.

2.2.2. LGD sisehinnangute tingimused

73. Krediidiasutused hindavad LGDsid tehingupõhise reitinguklassi või kogumi lõikes keskmise tegeliku LGD alusel tehingu klassi või kogumi lõikes, kasutades selleks kõiki andmeallikates täheldatud maksejõuetuse juhtumeid (maksejõuetusega kaalutud keskmine).

74. Krediidiasutused kasutavad võimaliku majandusliku languse puhuks sobivaid LGD hinnanguid, kui need on konservatiivsemad pikaajalistest keskmistest hinnangutest. Kui reitingusüsteemilt eeldatakse aja jooksul püsivaid tegelikke LGDsid klasside või kogumite lõikes, peavad krediidiasutused korrigeerima riskiparameetrite hinnanguid klasside või kogumite kaupa, et vähendada majanduslikust langusest tulenevat mõju omakapitalile.

75. Krediidiasutus kaalub mis tahes sõltuvuse määra võlgniku ja tagatise või tagatise andja riskide vahel. Juhtumeid, kus on tegemist olulise sõltuvuse astmega, käsitlevad krediidiasutused konservatiivselt.

76. Alusvaraks oleva võlainstrumendi ja tagatise vääringute erinevusi käsitlevad krediidiasutused LGD hinnangus konservatiivselt.

77. Kui LGD hinnangutes arvestatakse tagatise olemasoluga, ei põhine need hinnangud ainult tagatise hinnangulisel turuväärtusel. LGD hinnangutes tuleb arvestada mõjuga, mis tuleneb krediidiasutuse potentsiaalsest suutmatusest saavutada kiiresti kontroll tagatise üle ja realiseerida see.

78. Kui krediidiasutus ei vasta VIII lisas sätestatud tagatisele esitatavatele miinimumtingimustele, ei võta ta LGD hinnangutes arvesse summasid, mida loodetakse hüvitada asjaomase tagatise arvel.

79. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete puhul kasutab krediidiasutus täpseimat oodatava kahju hinnangut iga nõude kohta, võttes arvesse tegelikku majanduslikku olukorda ja nõude staatust.

80. Kui viivises olevad maksmata teenustasud on kapitaliseeritud krediidiasutuse kasumiaruandes, lisatakse need krediidiasutuse riskipositsiooni ja kahju arvestusele.

Nõuded äriühingutele, asutustele ning keskvalitsustele ja keskpankadele

81. LGD hinnangud peavad põhinema vähemalt ühe andmeallika puhul vähemalt seitsme aasta andmetel. Kui kasutatav vaatlusperiood kestab mis tahes allika puhul kauem ja need andmed on asjakohased, kasutatakse pikemat perioodi.

Jaenõuded

82. Olenemata lõikest 73, võib LGD hinnangute andmisel lähtuda ka tegelikust kahjust ja asjakohastest PD hinnangutest.

83. Olenemata lõikest 88, võivad krediidiasutused kajastada kas ümberhindamistegurites või LGD hinnangutes tuleviku krediidikasutust.

84. Ostetud jaenõuete puhul võivad krediidiasutused LGD hinnangute jaoks kasutada väliseid ja siseseid võrdlusandmeid.

85. LGD hinnangud põhinevad vähemalt viie aasta andmetel. Olenemata lõikest 73, ei pea krediidiasutus omistama samasugust tähtsust ajaloolistele andmetele, kui ta suudab veenda asjaomast pädevat asutust selles, et hilisemad andmed on kahjumäärade prognoosimiseks sobilikumad.

2.2.3. Ümberhindamistegurite sisehinnangute tingimused

86. Krediidiasutused hindavad ümberhindamistegureid tehingupõhise reitinguklassi või kogumi lõikes vastavalt keskmisele tegelikule ümberhindamistegurile tehingupõhise reitinguklassi või kogumi lõikes, kasutades selleks kõiki andmeallikates täheldatud maksejõuetuse juhtumeid (maksejõuetusega kaalutud keskmine).

87. Krediidiasutused kasutavad võimaliku majandusliku languse puhuks sobivaid ümberhindamistegurite hinnanguid, kui need on konservatiivsemad pikaajalistest keskmistest hinnangutest. Kui reitingusüsteemilt eeldatakse aja jooksul püsivaid ümberhindamistegureid klasside või kogumite lõikes, peavad krediidiasutused korrigeerima riskiparameetrite hinnanguid klasside või kogumite kaupa, et vähendada majanduslikust langusest tulenevat mõju omakapitalile.

88. Krediidiasutuse ümberhindamisteguri hinnangud kajastavad võlgnikupoolse täiendava krediidi kasutamise võimalikkust enne ja pärast maksejõuetuse juhtumi käivitumist.

Ümberhindamisteguri hinnang peab sisaldama suuremat konservatiivsusmarginaali, kui võib mõistlikult eeldada tugevamat positiivset korrelatsiooni maksejõuetuse sageduse ja ümberhindamisteguri suuruse vahel.

89. Ümberhindamisteguri hinnangute andmisel võtavad krediidiasutused arvesse konkreetseid eeskirju ja strateegiaid, mis on võetud vastu raamatupidamiskontode kontrollimiseks ja maksete töötlemiseks. Krediidiasutused peavad samuti arvestama suutlikkust ja tahet hoida ära edaspidist krediidi kasutamist olukordades, mis sarnanevad maksejõuetusele, näiteks lepingute rikkumised ja muud tehnilised maksejõuetuse juhtumid.

90. Krediidiasutustel peavad olema piisavad süsteemid ja menetlused selleks, et jälgida tehingusummasid, krediidiliinide kasutamata osa ning tasumata summade muutusi võlgniku ja klassi kaupa. Krediidiasutus peab suutma jälgida päeviti jooksvaid võlgnevusi.

91. Kui krediidiasutus kasutab riskiga kaalutud varade arvutamiseks ja asutusesisestel eesmärkidel erinevaid ümberhindamisteguri hinnanguid, siis tuleb see dokumenteerida ja nende hinnangute põhjendatust pädevale asutusele tõendada.

Nõuded äriühingutele, asutustele ning keskvalitsustele ja keskpankadele

92. Ümberhindamisteguri hinnangud põhinevad vähemalt seitsme aasta andmetel vähemalt ühe andmeallika kohta. Kui olemasolev vaatlusperiood kestab mis tahes allika puhul kauem ja need andmed on asjakohased, kasutatakse pikemat perioodi.

Jaenõuded

93. Olenemata lõikest 88, võivad krediidiasutused kajastada kas ümberhindamistegurites või LGD hinnangutes tuleviku krediidikasutust.

94. Ümberhindamisteguri hinnangud peavad põhinema vähemalt viie aasta andmetel. Olenemata lõikest 86, ei pea krediidiasutus omistama samasugust tähtsust ajaloolistele andmetele, kui ta suudab veenda asjaomast pädevat asutust selles, et hilisemad andmed on tuleviku krediidikasutuse prognoosimiseks sobivamad.

2.2.4. Miinimumtingimused garantiide ja krediididerivatiivide mõju hindamiseks

Nõuded äriühingutele, asutustele, keskvalitsustele ja keskpankadele LGD sisehinnangute kasutamise korral ning jaenõuded

95. Lõigetes 96–103 esitatud tingimusi ei kohaldata asutuste ning keskvalitsuste ja keskpankade antud garantiide suhtes, kui krediidiasutus on saanud kinnituse artiklites 78–83 sätestatud eeskirjade kohaldamiseks sellistele üksustele esitatavate nõuete suhtes. Sel juhul kohaldatakse artiklites 90–93 sätestatud tingimusi.

96. Jaenõuete puhul kohaldatakse nimetatud tingimusi ka riskipositsioonide klassidesse või kogumitesse jagamise ja PD hindamise korral.

Aktsepteeritud garantii andjad ja garantiid

97. Krediidiasutused peavad selgelt määratlema kriteeriumid selliste garantii andjate suhtes, keda nad tunnustavad riskiga kaalutud varade arvutamisel.

98. Tunnustatud garantii andja suhtes kohaldatakse samu eeskirju, mis on sätestatud võlgnike suhtes lõigetes 18–30.

99. Garantii olemasolu tuleb kirjalikult tõendada, see ei ole garantii andja poolt tühistatav, kehtib kuni kohustuse täieliku täitmiseni (garantii summa ja tähtaja ulatuses) ja on garantii andja suhtes õiguslikult täitmisele pööratav selles jurisdiktsioonis, kus garantii andjal on varasid arestimiseks ja otsuse täitmiseks. Garantiisid, millega kaasnevad tingimused, mille kohaselt garantii andjat võib kohustuse täitmisest vabastada (tingimuslikud garantiid), võib tunnustada vastavalt pädevate asutuste heakskiidule. Krediidiasutus peab tõendama, et liigitamiskriteeriumide puhul võetakse piisavalt arvesse mis tahes potentsiaalset riski maandava mõju vähenemist.

Korrigeerimiskriteeriumid

100. Krediidiasutusel peavad olema selgelt määratletud kriteeriumid klasside, kogumite või LGD hinnangute korrigeerimiseks ning jaenõuete ja aktsepteeritud ostetud nõuete puhul riskipositsioonide klassidesse või kogumitesse jagamise kord, et kajastada garantiide mõju riskiga kaalutud varade arvutamisele. Need kriteeriumid peavad vastama lõigetes 18–30 sätestatud miinimumtingimustele.

101. Kriteeriumid peavad olema usutavad ja arusaadavad. Nendega hinnatakse garantii andja suutlikkust ja tahet täita garantiiga seotud kohustusi, garantii andja tehtavate maksete tõenäolist ajastust, mil määral on garantii andja suutlikkus täita garantiiga seotud kohustusi seotud võlgniku tagasimakse suutlikkusega ja mis ulatuses jääb võlgniku suhtes alles jääkrisk.

Krediididerivatiivid

102. Käesolevas osas esitatud garantiide miinimumtingimusi kohaldatakse ka ühe alusvaraga krediididerivatiivide suhtes. Krediididerivatiivi alusvaraks oleva võlainstrumendi ja krediididerivatiivi tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi või krediididerivatiivi alusvaraks oleva instrumendi ja krediidikvaliteeti mõjutava sündmuse toimumise kindlakstegemiseks kasutavata instrumendi erinevuse korral kohaldatakse VIII lisa 2. osa lõikes 20 sätestatud tingimusi. Jaenõuete ja aktsepteeritud ostetud nõuete puhul kohaldatakse riskipositsioonide klassidesse või kogumitesse jagamisel käesolevat lõiget.

103. Kriteeriumidega käsitletakse krediididerivatiivi väljamaksete tegemise struktuuri ja hinnatakse konservatiivselt selle mõju tagasinõudmiste tasemele ja ajastusele. Krediidiasutus võtab arvesse, mis ulatuses muud jääkriski vormid alles jäävad.

2.2.5. Ostetud nõuete miinimumtingimused

Õiguskindlus

104. Tehingu struktuuriga peab olema tagatud see, et kõikide prognoositavate asjaolude korral on krediidiasutusel tegelik omandiõigus ja kontroll kõigi nõuetest saadavate rahaülekannete üle. Kui võlgnik teostab makseid otse müüjale või laenuteenindajale, peab krediidiasutus korrapäraselt kontrollima, et maksed tehakse täies ulatuses ja lepinguliste tingimuste alusel. Laenuteenindaja tähendab üksust, kes haldab igapäevaselt ostetud nõuete või aluseks olevate krediidiriskile avatud positsioonide kogumit. Krediidiasutusel peab olema kord selle tagamiseks, et omandiõigus nõuete ja sularahalaekumiste suhtes on kaitstud pankrotist tulenevate viivituste või õigusliku vaidlustamise eest, mis võiksid oluliselt takistada laenuandja võimalusi realiseerida või üle anda nõudeid või säilitada kontrolli sularahalaekumiste üle.

Järelevalvesüsteemide tõhusus

105. Krediidiasutus jälgib nii ostetud nõuete kvaliteeti kui müüja ja laenuteenindaja finantsseisundit. Eelkõige rakendab krediidiasutus järgmisi meetmeid:

a)      Krediidiasutus peab hindama ostetud nõuete kvaliteedi ja nii müüja kui laenuteenindaja finantsseisundi vahelist korrelatsiooni, kehtestama sise-eeskirjad ja korra, mis tagavad piisava kaitse selliste ettenägematute olukordade vastu, sealhulgas sisemise riskireitingu määramine igale müüjale ja laenuteenindajale.

b)      Krediidiasutusel peavad olema selged ja tõhusad eeskirjad ja kord müüjate ja laenuteenindajate aktsepteeritavuse kindlakstegemiseks. Krediidiasutus või tema esindaja peavad kontrollima korrapäraselt müüjate ja laenuteenindajate tegevust, eesmärgiga teha kindlaks müüjate ja laenuteenindajate esitatud aruannete õigsus, avastada pettusi või tegevuse nõrkusi ning kontrollida müüja krediidieeskirjade kvaliteeti ja laenuteenindaja sissenõudmiseeskirju ja korda. Selliste läbivaatuste tulemused tuleb dokumenteerida.

c)      Krediidiasutus peab hindama ostetud nõuete kogumite tunnuseid, sealhulgas ettemaksete ülelaekumisi, müüja võlgnevuste ajalugu, halbu laene ja halbade laenude allahindlusi, maksetingimusi ja potentsiaalseid kontra-aktiva kontosid.

d)      Krediidiasutusel peavad olema tõhusad eeskirjad ja kord konkreetse võlgniku riskide kontsentreerumise jälgimiseks koondalusel nii ostetud nõuete kogumi siseselt kui nende lõikes.

e)      Krediidiasutus peab tagama, et ta saab laenuteenindajalt õigeaegselt ja piisavalt üksikasjalikke aruandeid nõuete aegumise ja lahjenduste kohta, et tagada vastavus krediidiasutuse aktsepteeritavuse kriteeriumidega ja ostetud nõudeid käsitleva ettemaksete korraga ning tagada tõhusad meetmed müüja müügi- ja lahjendustingimuste jälgimiseks ja kinnitamiseks.

Probleemide avastamise süsteemi tõhusus

106. Krediidiasutusel peavad olema süsteemid ja kord müüja finantsseisundi ja ostetud nõuete kvaliteedi halvenemise kindlakstegemiseks varases staadiumis ning tekkivate probleemide ennetavaks käsitlemiseks. Eelkõige peavad krediidiasutusel olema selged ja tõhusad eeskirjad, kord ja teabesüsteemid lepingu rikkumiste jälgimiseks ning selged ja tõhusad eeskirjad ja kord õiguslike meetmete võtmiseks ja probleemsete ostetud nõuetega tegelemiseks.

Tagatise, krediidi olemasolu ja sularaha kontrollimise süsteemide tõhusus

107. Krediidiasutusel peavad olema selged ja tõhusad eeskirjad ja kord, mis reguleerivad ostetud nõuete, krediidi ja sularaha kontrollimist. Eelkõige nähakse kirjalike sise-eeskirjadega ette kõik nõuete ostmise programmi olulised elemendid, sealhulgas ettemaksete määrad, aktsepteeritud tagatis, vajalikud dokumendid, riskide kontsentreerumise piirmäärad ja sularahalaekumiste käsitlemise viis. Nendes elementides võetakse asjakohaselt arvesse kõiki asjaomaseid olulisi tegureid, sealhulgas müüja ja teenusepakkuja finantsseisundit, riski kontsentratsiooni ja ostetud nõuete kvaliteedi ja müüja kliendibaasi suundumusi, ning sisesüsteemidega tagatakse, et raha makstakse ette ainult konkreetse toetava tagatise ja dokumentide vastu.

Vastavus krediidiasutuse sise-eeskirjadele ja menetlustele

108. Krediidiasutusel peab olema tõhus sisekord kõikidele sise-eeskirjadele ja menetlustele vastavuse hindamiseks. Nimetatud kord hõlmab korrapäraseid auditeid krediidiasutuse nõuete ostmise programmi kriitiliste faaside jaoks, ülesannete lahususe kontrollimist esiteks müüjate ja teenusepakkujate hindamise ning võlgniku hindamise vahel ja teiseks müüja ja laenuteenindaja hindamise ning müüja ja laenuteenindaja välisauditi vahel, ning tehingute tugiteenuste hindamist, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse erialasele ettevalmistusele, kogemustele, personali olemasolule ja toetavatele automaatsüsteemidele.

3. Sisemiste hinnangute valideerimine

109. Krediidiasutustel peavad olema stabiilsed süsteemid reitingusüsteemide, protsesside täpsuse ja järjepidevuse valideerimiseks ning kõikide asjaomaste riskiparameetrite hindamiseks. Krediidiasutus peab pädevale asutusele tõendama, et sisemine valideerimiskord võimaldab krediidiasutusel hinnata sisereitingu ja riskide hindamissüsteemide toimimist järjekindlalt ja otstarbekalt.

110. Krediidiasutused võrdlevad korrapäraselt tegelikke kahjumäärasid igas reitinguklassis PD hinnangutega ja kui tegelikud kahjumäärad jäävad konkreetse klassi puhul väljapoole eeldatavat vahemikku, analüüsivad krediidiasutused üksikasjalikult sellise kõrvalekalde põhjuseid. LGD või ümberhindamistegurite sisehinnanguid kasutavad krediidiasutused teostavad nimetatud hinnangute kohta sarnaseid analüüse. Sellistes võrdlustes kasutatakse ajaloolisi andmeid, mis katavad võimalikult pika ajavahemiku. Krediidiasutus dokumenteerib sellistes võrdlustes kasutatud meetodid ja andmed. Kõnealuseid analüüse ja dokumente ajakohastatakse vähemalt kord aastas.

111. Krediidiasutused kasutavad ka muid kvantitatiivseid valideerimismeetodeid ja võrdlusi asjaomaste väliste andmeallikatega. Analüüsi aluseks peavad olema andmed, mis on portfelli suhtes asjakohased, mida ajakohastatakse korrapäraselt ja mis katavad asjaomase vaatlusperioodi. Krediidiasutuste sisemised hinnangud kasutatavate reitingusüsteemide tulemuslikkuse kohta peavad põhinema võimalikult pikal perioodil.

112. Kvantitatiivseks valideerimiseks kasutatavad meetodid ja andmed peavad olema ajaliselt järjepidevad. Hindamise ja valideerimise meetodite ja andmete muutused (nii andmeallikates kui kaetud ajavahemikes) dokumenteeritakse.

113. Krediidiasutustel peavad olema piisavad sisestandardid olukordade jaoks, kus tegelike PDde, LGDde, ümberhindamistegurite ja ELde kasutamisel põhineva kogukahju kõrvalekalded prognoosidest osutuvad piisavalt märkimisväärseks, et muuta hinnangute usaldusväärsus kaheldavaks. Nendes standardites arvestatakse konjunktuuritsükleid ja sarnaseid süsteemseid erinevusi ebatõenäolise laekumise juhtumites. Kui tegelikud väärtused ületavad järjepidevalt oodatavaid väärtusi, korrigeerivad krediidiasutused hinnanguid kõrgemaks, et võtta arvesse maksejõuetuse ja kahju määrasid.

4. Riskiga kaalutud varade arvutamine omakapitali investeeringute puhul vastavalt sisemudelitel põhinevale meetodile 4.1. Kapitalinõue ja riski kvantifitseerimine

114. Kapitalinõuete arvutamisel järgivad krediidiasutused järgmisi standardeid:

a)      Potentsiaalse kahju hinnang on realistlik negatiivsete turuliikumiste suhtes, mis on olulised krediidiasutuse erinevate osaluste pikaajalise riskiprofiili seisukohalt. Tulude jaotuse kirjeldamiseks kasutatud andmed peavad kajastama pikimat valimiperioodi, mille kohta on andmed olemas ja mis kirjeldavad otstarbekalt krediidiasutuse omakapitali investeeringute riskiprofiili. Andmed peavad olema piisavad sellise konservatiivse, statistiliselt usaldusväärse ja realistliku kahju hinnangu tagamiseks, mis ei põhine vaid subjektiivsetel või hinnangulistel kaalutlustel. Krediidiasutused peavad pädevatele asutustele tõendama, et kasutatud šokistsenaarium annab konservatiivse potentsiaalse kahju hinnangu asjaomase pikaajalise turu- või konjunktuuritsükli jooksul. Krediidiasutus ühendab olemasolevate andmete empiirilise analüüsi korrigeerimistega, mis põhinevad mitmetel teguritel, et saada piisavalt realistlikud ja konservatiivsed mudeli väljundid. Riskiväärtuse (Value-at-risk) mudelite koostamisel, millega hinnatakse potentsiaalseid kvartaalseid kahjusid, võivad krediidiasutused kasutada kvartaalseid andmeid või arvutada lühema ajahorisondi andmed ümber kvartaalseteks ekvivalentideks, kasutades analüütiliselt sobilikke meetodeid, mida toetavad empiirilised tõendid ning põhjalikud ja dokumenteeritud kaalutlused ja analüüs. Sellist meetodit kohaldatakse aja jooksul konservatiivselt ja järjekindlalt. Kui asjaomast teavet on vähe, lisab krediidiasutus asjakohased konservatiivsusmarginaalid.

b)      Kasutatavad mudelid peavad hõlmama piisavalt kõiki omakapitalist saadava tuluga seonduvaid olulisi riske, sealhulgas nii üldist tururiski kui konkreetse riski avanemist krediidiasutuse omakapitali investeeringute portfellile. Sisemudelites peab piisavalt selgitama ajaloolist hinnakõikumist, mudelid peavad hõlmama potentsiaalsete riskide kontsentreerumiste koosseisu ulatust ja muutusi ning olema negatiivse turukeskkonna suhtes realistlikud. Hinnanguteks kasutatavatesse andmetesse kaasatud riskipositsioonid peavad olema lähedased või vähemalt võrreldavad krediidiasutuse omakapitali investeeringute riskipositsioonidega.

c)      Sisemudel peab sobima krediidiasutuse omakapitali investeeringute portfelli riskiprofiili ja komplekssusega. Kui krediidiasutusel on olulisi osalusi, mille väärtuse muutumine on eriti mittelineaarse loomuga, luuakse sisemudelid selliselt, et need hõlmavad asjakohaselt selliste instrumentidega seonduvaid riske.

d)      Üksikute positsioonide kaardistamine volitusteks, turuindeksiteks ja riskiteguriteks peab olema usaldusväärne, arusaadav ja sisuliselt asjakohane.

e)      Krediidiasutused peavad tõendama empiiriliste analüüsidega riskitegurite asjakohasust, sealhulgas nende võimet katta nii üldisi kui eririske.

f)       Omakapitali investeeringute tulude volatiilsuse hinnangud sisaldavad asjaomaseid ja olemasolevaid andmeid, teavet ja meetodeid. Kasutatakse sõltumatu poole läbivaadatud siseandmeid või andmeid välistest allikatest (sealhulgas koondatud andmeid).

g)      Kohaldada tuleb ranget ja põhjalikku stresstestimise programmi.

4.2. Riski juhtimise protsess ja kontroll

115. Seoses kapitalinõude jaoks koostatavate ja kasutatavate sisemudelitega kehtestavad krediidiasutused eeskirjad, menetlused ja kontrollid, et tagada mudeli ja modelleerimisprotsessi terviklikkus. Selliste eeskirjade, menetluste ja kontrollide hulka kuuluvad järgmised:

a)      Sisemudeli täielik integreerimine krediidiasutuse üldisesse juhtimisteabesüsteemi ja pangaportfelli omakapitali investeeringute portfelli juhtimisse. Sisemudelid integreeritakse täielikult krediidiasutuse riskijuhtimise infrastruktuuri, kui neid kasutatakse eelkõige: omakapitali investeeringute portfelli tulude mõõtmiseks ja hindamiseks (sealhulgas riskiga korrigeeritud tulud); majanduskapitali jagamiseks omakapitali investeeringuteks ja üldise kapitaliadekvaatsuse ja investeeringute juhtimise protsessi hindamiseks.

b)      Kehtestatud juhtimissüsteemid, menetlused ja kontrollisüsteemid sisese modelleerimisprotsessi kõikide elementide korrapäraste ja sõltumatute läbivaatuste tagamiseks, sealhulgas mudelite läbivaatuste kinnitamiseks, mudeli sisendite kontrollimiseks ja mudeli tulemuste läbivaatamiseks, näiteks riski arvutamise vahetuks kontrollimiseks. Sellistes läbivaatustes hinnatakse mudeli sisendite ja tulemuste täpsust, täielikkust ja asjakohasust ning tähelepanu pööramist teadaolevate nõrkade külgedega seostatavate potentsiaalsete vigade tuvastamisele ja vähendamisele ning mudeli uute nõrkade külgede tuvastamisele. Selliseid läbivaatamisi võib teostada asutusesisene sõltumatu üksus või sõltumatu asutuseväline kolmas isik.

c)      Asjakohased süsteemid ja menetlused investeeringute piirmäärade ja omakapitali investeeringute riskipositsioonide jälgimiseks.

d)      Mudeli koostamise ja rakendamise eest vastutavad üksused peavad olema oma tegevuses sõltumatud sellistest üksustest, kes vastutavad konkreetsete investeeringute haldamise eest.

e)      Modelleerimisprotsessi mis tahes osa eest vastutavad isikud peavad olema piisava erialase ettevalmistusega. Juhtkond määrab modelleerimisosakonda piisavate oskustega ja pädevusega personali.

4.3. Valideerimine ja dokumenteerimine

116. Krediidiasutustel peab olema stabiilne süsteem siseste mudelite ja modelleerimisprotsesside täpsuse ja järjekindluse valideerimiseks. Sisemudelite ja modelleerimisprotsessi ja valideerimise kõik olulised elemendid dokumenteeritakse.

117. Krediidiasutused kasutavad sisemisi valideerimisprotsesse sisemudelite ja protsesside tulemuslikkuse järjekindlaks ja otstarbekaks hindamiseks.

118. Kvantitatiivseks valideerimiseks kasutatavad meetodid ja andmed peavad olema ajaliselt järjepidevad. Hindamise ja valideerimise meetodite ja andmete muutused (nii andmeallikates kui kaetud ajavahemikes) dokumenteeritakse.

119. Krediidiasutused võrdlevad korrapäraselt tegelikku tulu omakapitalist (arvutatakse realiseerunud ja realiseerumata kasumi ja kahjumi põhjal) modelleeritud hinnangutega. Sellistes võrdlustes kasutatakse ajaloolisi andmeid, mis katavad võimalikult pika ajavahemiku. Krediidiasutus dokumenteerib sellistes võrdlustes kasutatud meetodid ja andmed. Kõnealuseid analüüse ja dokumente ajakohastatakse vähemalt kord aastas.

120. Krediidiasutused kasutavad ka muid kvantitatiivseid valideerimismeetodeid ja võrdlusi asjaomaste väliste andmeallikatega. Analüüsi aluseks peavad olema andmed, mis on portfelli suhtes asjakohased, mida ajakohastatakse korrapäraselt ja mis katavad asjaomase vaatlusperioodi. Krediidiasutuste sisemised hinnangud kasutatavate mudelite tulemuslikkuse kohta põhinevad võimalikult pikal perioodil.

121. Krediidiasutustel peavad olema piisavad sisestandardid olukordadeks, kus omakapitali tegeliku tulu võrdlus mudelijärgsete hinnangutega seab kahtluse alla hinnangute või selliste mudelite usaldusväärsuse. Nendes standardites arvestatakse konjunktuuritsükleid ja sarnaseid süsteemseid erinevusi omakapitali tulus. Kõik mudeli läbivaatamise järel sisemudelitesse tehtud korrigeerimised dokumenteeritakse ja need peavad vastama krediidiasutuse mudelite läbivaatamise standarditele.

122. Sisemudel ja modelleerimisprotsess dokumenteeritakse, sealhulgas modelleerimises osalevate isikute ülesanded ning mudeli kinnitamise ja läbivaatamise protsess.

5. Äriühingute üldjuhtimine ja järelevalve 5.1. Äriühingute üldjuhtimine

123. Reitingute ja hinnangute andmise protsessi kõik olulised aspektid kinnitavad krediidiasutuse juhatus või selle määratud komisjon ja nõukogu. Nimetatud pooltel peavad olema üldised teadmised krediidiasutuse reitingusüsteemidest ja üksikasjalikud teadmised sellega seotud tegevusaruannetest.

124. Nõukogu teavitab juhatust või selle määratud komisjoni kehtestatud eeskirjades tehtud olulistest muudatustest või nende suhtes ettenähtud eranditest, mis mõjutavad oluliselt krediidiasutuse reitingusüsteemide operatsioone.

125. Nõukogul peavad olema korralikud teadmised reitingusüsteemide ülesehitusest ja toimimisest. Nõukogu tagab jooksvalt reitingusüsteemide nõuetekohase toimimise. Krediidiriski kontrolli osakonnad teavitavad nõukogu korrapäraselt reitingu andmise protsessi tulemustest, täiustamist vajavatest valdkondadest ja tuvastatud puudujääkide kõrvaldamiseks võetud meetmetest.

126. Krediidiasutuse krediidiriski profiili sisereitingutel põhinev analüüs moodustab olulise osa nimetatud pooltele esitatavast tegevusaruandlusest. Aruandlus hõlmab vähemalt riskiprofiili klasside kaupa, liikumist klasside lõikes, asjaomaste parameetrite hinnangut klasside lõikes ja tegelike kahjumäärade, LGD ja ümberhindamistegurite sisehinnangute võrdlust ootuste ja stresstesti tulemustega. Aruandluse sagedus sõltub teabe olulisusest ja liigist ning aruandluse vastuvõtja kohast organisatsiooni hierarhias.

5.2. Krediidiriski kontroll

127. Krediidiriski kontrolli osakond on sõltumatu personali ja juhtimisfunktsioonidest, mille hulka kuulub riskipositsioonide võtmise ja uuendamise eest vastutamine, ja annab aru vahetult nõukogule. Osakond vastutab reitingusüsteemide loomise või valiku, rakendamise, järelevalve ja toimimise eest. Ta esitab ja analüüsib korrapäraselt reitingusüsteemide väljundite aruandeid.

128. Krediidiriski kontrolli osakonna/osakondade vastutusalad hõlmavad järgmist:

a)      klasside ja kogumite testimine ja jälgimine;

b)      koondaruannete koostamine ja analüüsimine krediidiasutuse reitingusüsteemide alusel;

c)      rakendusmenetlused selle kontrollimiseks, et klassi ja kogumi definitsioone kohaldatakse osakondade ja geograafiliste piirkondade lõikes järjekindlalt;

d)      reitingu andmise protsessi muutuste, sealhulgas muutuste põhjuste läbivaatamine ja dokumenteerimine;

e)      reitingukriteeriumide läbivaatamine riski prognoosivõime hindamiseks. Reitingu andmise protsessi, kriteeriumide või üksikute reitinguparameetrite muudatused dokumenteeritakse ja säilitatakse;

f)       aktiivne osalemine reitingute andmise protsessis kasutatavate mudelite koostamisel või valikul, rakendamisel või valideerimisel;

g)      reitingu andmise protsessis kasutatavate mudelite pidev järelevalve ja kontrollimine;

h)      reitingu andmise protsessis kasutatavate mudelite pidev läbivaatamine ja muutmine.

129. Olenemata lõikest 128, võivad koondatud andmeid kasutavad krediidiasutused vastavalt lõigetele 57 ja 58 osta sisse järgmisi ülesandeid:

a)      klasside ja kogumite testimiseks ja jälgimiseks asjakohase teabe ettevalmistamine;

b)      koondaruannete koostamine krediidiasutuse reitingusüsteemide kohta;

c)      vajaliku teabe ettevalmistamine reitingukriteeriumide läbivaatamisel riski prognoosivõime hindamiseks.

d)      reitingute andmise protsessi, kriteeriumide või üksikute reitinguparameetrite muutuste dokumenteerimine;

e)      vajaliku teabe ettevalmistamine pidevaks läbivaatamiseks ja muudatuste tegemiseks reitingu andmise protsessis kasutatavates mudelites.

Käesolevat lõiget kasutavad krediidiasutused peavad tagama, et pädevatel asutustel oleks juurdepääs kolmandatelt pooltelt kogutud teabele, mis on vajalik miinimumtingimustele vastavuse kontrollimiseks, ja et pädevad asutused võivad teostada kohapealseid kontrolle samas ulatuses kui krediidiasutuses.

5.3. Siseaudit

130. Siseauditiga kontrollitakse vähemalt kord aastas krediidiasutuse reitingusüsteeme ja selle operatsioone, sealhulgas krediidifunktsiooni operatsioone ning PD, LGD, EL ja ümberhindamistegurite hinnanguid. Läbivaatamisel hinnatakse muu hulgas vastavust kõikidele kohaldatavatele miinimumtingimustele.

VIII lisa – Krediidiriski maandamine 1. osa – Aktsepteeritavus

1. Käesolevas osas sätestatakse artikli 92 kohaldamisel aktsepteeritud krediidiriski maandamise vormid.

2. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

Tagatud laenuandmistehing – mis tahes tehing, millest tuleneb tagatisega kaetud riskipositsioon, mis ei sisalda sätet, millega antakse krediidiasutusele õigus saada perioodiliselt marginaali.

Kapitaliturupõhine tehing – on mis tahes tehing, millest tuleneb tagatisega kaetud riskipositsioon ja mis sisaldab sätet, millega antakse krediidiasutusele õigus saada perioodiliselt marginaali.

1. Otsene krediidiriski kaitse 1.1. Bilansiline tasaarveldus

3. Krediidiasutuse ja tema vastaspoole vastastikuste nõuete bilansilist tasaarveldust võib aktsepteerida.

4. Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, piirdub aktsepteeritavus krediidiasutuse ja tema vastaspoole vaheliste vastastikuste sularahavarudega. Ainult laenu andva krediidiasutuse laenude ja hoiuste puhul võib riskiga kaalutud varasid ja vajadusel oodatava kahju summasid tulenevalt bilansilisest tasaarvelduslepingust muuta.

1.2. Tasaarvelduse raamlepingud, mis hõlmavad repotehinguid ja/või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid ja/või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid

5. Krediidiasutuste puhul, kes on võtnud käesoleva lisa 3. osa alusel kasutusele finantstagatise hindamise üldmeetodi, võib tunnustada mõju, mis tuleneb kahepoolsetest bilansilistest tasaarvelduslepingutest, mis hõlmavad repotehinguid ja/või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid ja/või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid vastaspoolega. Ilma et see piiraks direktiivi [93/6/EMÜ] II lisa kohaldamist, peavad sellistes lepingutes seatud tagatised ja laenuks võetud väärtpaberid või kaubad vastama lõigetes 7–11 tagatise aktsepteeritavusele sätestatud tingimustele.

1.3. Tagatis

6. Kui kasutatava krediidiriski maandamise tehnika aluseks on krediidiasutuse õigus realiseerida või säilitada varasid, sõltub aktsepteeritavus sellest, kas riskiga kaalutud varasid ja vastavalt vajadusele oodatava kahju summasid arvutatakse kooskõlas artiklitega 78–83 või 84–89. Aktsepteeritavus sõltub ka sellest, kas kasutatakse 3. osas sätestatud finantstagatise hindamise lihtsustatud meetodit või finantstagatise hindamise üldmeetodit. Repotehingute ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute puhul sõltub aktsepteeritavus ka sellest, kas tehingut hoitakse kauplemisportfellis või pangaportfellis.

1.3.1. Aktsepteeritavus kõikide meetodite alusel

7. Järgimisi finantsinstrumente võib pidada aktsepteeritud tagatiseks kõikide meetodite alusel:

a)      Laenu andvasse krediidiasutusse hoiule antud raha või selles hoitavad rahaekvivalendid.

b)      Keskvalitsuste või keskpankade väljalastud võlainstrumendid, millel on artiklite 78–83 tähenduses aktsepteeritavaks peetava reitinguagentuuri või ekspordikrediidi agentuuri antud krediidihinnang, mida pädev asutus peab vastavaks krediidikvaliteedi astmele 4 või sellest kõrgemale astmele kooskõlas artiklites 78–83 ettenähtud keskvalitsustele ja keskpankadele esitatavate nõuete riskiga kaalumise eeskirjadega.

c)      Asutuste väljalastud võlainstrumendid, millel on artiklite 78–83 tähenduses aktsepteeritavaks peetava reitinguagentuuri või ekspordikrediidi agentuuri antud krediidihinnang, mida pädev asutus peab vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale astmele kooskõlas artiklites 78–83 ettenähtud asutustele esitatavate nõuete riskiga kaalumise eeskirjadega.

d)      Muude asutuste väljalastud võlainstrumendid, millel on artiklite 78–83 tähenduses aktsepteeritavaks peetava reitinguagentuuri antud krediidihinnang, mida pädev asutus peab vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale astmele kooskõlas artiklites 78–83 ettenähtud äriühingutele esitatavate nõuete riskiga kaalumise eeskirjadega.

e)      Võlainstrumendid, millel on artiklite 78–83 tähenduses aktsepteeritavaks peetava reitinguagentuuri antud krediidihinnang, mida pädev asutus peab vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale astmele kooskõlas artiklites 78–83 ettenähtud lühiajaliste nõuete riskiga kaalumise eeskirjadega.

f)       Aktsiad või vahetusvõlakirjad, mis on loetletud peamistes indeksites.

g)      Kuld.

Punkti b kohaldamisel hõlmavad keskvalitsuste või keskpankade väljalastud võlainstrumendid järgmist:

i)       võlainstrumendid, mille on välja lasknud piirkondlikud omavalitsused või kohalikud ametiasutused, kellele esitatavaid nõudeid käsitletakse nõuetena keskvalitsusele, kelle jurisdiktsioonis nad VI lisa kohaselt asuvad;

ii)      võlainstrumendid, mille on välja lasknud mitmepoolsed arengupangad, kelle suhtes kohaldatakse artiklite 78–83 alusel 0% riskikaalu;

iii)     võlainstrumendid, mille on välja lasknud rahvusvahelised organisatsioonid, kelle suhtes kohaldatakse artiklite 78–83 alusel 0% riskikaalu.

Punkti c kohaldamisel hõlmavad asutuste väljalastud võlainstrumendid järgmist:

i)       võlainstrumendid, mille on välja lasknud piirkondlikud omavalitsused või kohalikud ametiasutused, välja arvatud need, kellele esitatavaid nõudeid käsitletakse nõuetena keskvalitsusele, kelle jurisdiktsioonis nad artiklite 78–83 kohaselt asuvad;

ii)      võlainstrumendid, mille on välja lasknud avaliku sektori asutused, kellele esitatavaid nõudeid käsitletakse artiklite 78–83 alusel nõuetena krediidiasutustele;

iii)     võlainstrumendid, mille on välja lasknud mitmepoolsed arengupangad, välja arvatud need, kelle suhtes kohaldatakse artiklite 78–83 alusel 0% riskikaalu.

8. Võlainstrumente, mille on välja lasknud asutused, kelle väärtpaberitel ei ole aktsepteeritud reitinguagentuuri antud krediidihinnangut, võib pidada aktsepteeritud tagatiseks, kui need vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a)      need on noteeritud tunnustatud börsil;

b)      need on esimese nõudeõiguse järguga võlad;

c)      kõik muud emiteeriva asutuse sama nõudeõiguse järguga ja reitingu saanud väärtpaberid, millel on aktsepteeritud reitinguagentuuri antud krediidihinnang, mida pädev asutus peab vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale astmele kooskõlas artiklites 78–83 ettenähtud asutustele esitatavate või lühiajaliste nõuete riskiga kaalumise eeskirjadega.

d)      laenu andval krediidiasutusel ei ole andmeid, mis näitaksid, et emissioon õigustaks krediidihinnangut, mis on madalam punktis c osutatust;

e)      krediidiasutus suudab pädevale asutusele tõendada, et instrumendi turulikviidsus on selleks piisav.

9. Investeerimisfondi osakuid võib pidada aktsepteeritud tagatiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)      neil on igapäevane noteeritud hind;

b)      investeerimisfond piirdub investeerimisega instrumentidesse, mida peetakse aktsepteeritavaks lõigete 7 ja 8 alusel.

Tuletisinstrumentide kasutamine (või potentsiaalne kasutamine) lubatud investeeringute maandamiseks investeerimisfondi poolt ei tähenda sellise fondi osakute muutumist mitteaktsepteeritavaks.

10. Kui lõike 7 punktidele b–e vastaval tagatisel on olemas aktsepteeritud reitinguagentuuride antud kaks krediidihinnangut, kohaldatakse vähem soodsat hinnangut. Kui väärtpaberi kohta on rohkem kui kaks aktsepteeritud reitinguagentuuri antud krediidihinnangut, kohaldatakse kahte kõige soodsamat hinnangut. Kui kaks kõige soodsamat krediidihinnangut on erinevad, kohaldatakse vähem soodsat hinnangut.

1.3.2. Täiendav aktsepteeritavus finantstagatise hindamise üldmeetodi alusel

11. Kui krediidiasutus kasutab 3. osale vastavat finantstagatise hindamise üldmeetodit, võib lisaks lõigetes 7–10 ettenähtud tagatisele pidada aktsepteeritud tagatiseks järgmisi finantsinstrumente:

a)      aktsiad või vahetusvõlakirjad, mis ei ole loetletud peamistes indeksites, kuid millega kaubeldakse tunnustatud börsidel;

b)      investeerimisfondide osakud, kui on täidetud järgmised tingimused:

i)       neil on igapäevane noteeritud hind;

ii)      investeerimisfond piirdub investeerimisega instrumentidesse, mida peetakse aktsepteeritavaks lõigete 7 ja 8 alusel, ning instrumentidesse, mis on loetletud käesoleva lõike punktis a.

Tuletisinstrumentide kasutamine (või potentsiaalne kasutamine) lubatud investeeringute maandamiseks investeerimisfondi poolt ei tähenda sellise fondi osakute muutumist mitteaktsepteeritavaks.

1.3.3. Täiendav aktsepteeritavus artiklitele 84–89 vastavateks arvutusteks

12. Lisaks eespool sätestatud tagatistele kohaldatakse lõikeid 13–22, kui krediidiasutus arvutab artiklites 84–89 sätestatud meetodite alusel riskiga kaalutud varasid ja oodatava kahju summasid:

a)       Kinnisvarast tagatis

13. Elamukinnisvara, milles omanik elab või millesse ta kavatseb elama asuda või mille ta on üürile andnud, ning kommertskinnisvara, s.t bürood ja muud äripinnad, võib pidada aktsepteeritud tagatiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)      vara väärtus ei sõltu oluliselt võlgniku krediidikvaliteedist. See tingimus ei välista olukordi, kus puhtalt makromajanduslikud tegurid mõjutavad nii vara väärtust kui ka laenuvõtja tagasimakse suutlikkust;

b)      laenuvõtja risk ei sõltu oluliselt alusvara või projekti väärtuse arengust, vaid pigem laenuvõtja võimest maksta võlg tagasi teistest allikatest. Sellisel juhul ei või laenu tagasimaksmine sõltuda oluliselt mis tahes rahakäibest, mis on saadud seoses tagatiseks antud alusvaraga.

14. Krediidiasutused võivad pidada elamukinnisvarast tagatisena aktsepteeritud tagatiseks Soome 1991. aasta elamuühinguseaduse või hilisemate vastavate õigusaktide kohaselt tegutsevate Soome elamuühingute osasid sellise eluasemena kasutatava kinnisvara puhul, milles omanik elab või millesse ta kavatseb elama asuda või mille ta on üürile andnud, kui need tingimused on täidetud.

15. Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutustel pidada kommertskinnisvarast tagatisena aktsepteeritud tagatiseks Soome 1991. aasta elamuühinguseaduse või hilisemate vastavate õigusaktide kohaselt tegutsevate Soome elamuühingute osasid, kui need tingimused on täidetud.

16. Pädevad asutused võivad vabastada krediidiasutused nõudmisest, mille kohaselt need peavad täitma lõike 13 punktis b esitatud tingimust riskipositsioonide puhul, mis on tagatud asjaomase liikmesriigi territooriumil asuva elamukinnisvaraga, kui pädevad asutused suudavad tõendada, et asjaomane turg on hästi arenenud ja traditsioonidega ning selle kahjumäärad on piisavalt madalad sellise meetme õigustamiseks. See ei takista liikmesriigi pädevatel asutustel, kes ei kasuta sellist vabastusõigust, pidada aktsepteeritud elamukinnisvaraks seda, mis on muus liikmesriigis vabastusõigusega aktsepteeritavaks tunnistatud. Liikmesriigid avalikustavad, kuidas nad seda vabastusõigust kasutavad.

17. Liikmesriigi pädevad asutused võivad vabastada asutused nõudmisest, mille kohaselt need peavad täitma lõike 13 punktis b esitatud tingimust asjaomase liikmesriigi territooriumil asuva kommertskinnisvara puhul, kui pädevad asutused suudavad tõendada, et asjaomane turg on hästi arenenud ja traditsioonidega ning selle kahjumäärad, mis tulenevad kommertskinnisvaraga tagatud antud laenudest, vastavad järgmistele tingimustele:

a)      kuni 50% turuväärtusest (või vajaduse korral vähem kui 60% hüpoteekimisväärtusest) ei või mis tahes aastal ületada 0,3% kommertskinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenust;

b)      kommertskinnisvaraga tagatud laenust tulenev kogukahjum ei või mis tahes aastal ületada 0,5% tagasimaksmata laenust.

18. Kui üks nendest tingimustest ei ole mis tahes aastal täidetud, peatatakse sellise käsitluse kohaldamise aktsepteeritavus, kuni need tingimused mõnel järgneval aastal täidetakse.

19. Liikmesriigi pädevad asutused, kes ei kasuta lõikes 17 sätestatud vabastusõigust, võivad pidada aktsepteeritud kommertskinnisvaraks seda, mis on muus liikmesriigis vabastusõigusega aktsepteeritavaks tunnistatud.

b)       Saadaolevad nõuded

20. Pädevad asutused võivad pidada aktsepteeritud tagatiseks saadaolevaid summasid, mis tulenevad kommertstehingust või tehingust, mille esialgne lõpptähtaeg on vähem kui üks aasta või sellega võrdne. Aktsepteeritud saadaolevad nõuded ei või sisaldada neid, mida seostatakse väärtpaberistamise, allosaluste või krediididerivatiividega või seotud osapoolte võlgnevustega.

c)       Muu füüsiline tagatis

21. Pädevad asutused võivad pidada aktsepteeritud tagatiseks füüsilisi esemeid, välja arvatud lõigetes 13–19 sätestatud esemed, kui järgmised tingimused on täidetud:

a)      likviidsete turgude olemasolu tagatise kiireloomuliseks ja majanduslikult otstarbekaks realiseerimiseks;

b)      tagatise kindlate ja üldsusele kättesaadavate turuhindade olemasolu. Asutus peab suutma näidata, et puuduvad tõendid, mis viitaksid sellele, et tagatise realiseerimisest saadav puhashind erineks oluliselt sellistest turuhindadest;

d)      liisimine.

22. Kui 3. osa lõike 73 sätetest ei tulene teisiti ja kui on täidetud 2. osa lõikes 11 ettenähtud tingimused, käsitletakse tehingutest, millega krediidiasutus liisib vara kolmandale poolele, tulenevaid nõudeid samaväärselt laenudega, mis on tagatud sama liiki varaga kui liisitud vara.

1.4. Muu otsene krediidiriski kaitse 1.4.1. Kolmandasse asutusse hoiule antud raha või selles hoitavad rahaekvivalendid

23. Kolmandasse krediidiasutusse hoiule antud raha või väljaspool hoolduslepingut selles hoitavaid ja laenu andvale krediidiasutusele panditud rahaekvivalente võib pidada aktsepteeritud krediidiriski kaitseks.

1.4.2. Laenu andvale krediidiasutusele panditud elukindlustuspoliisid

24. Laenu andvale krediidiasutusele panditud elukindlustuspoliise võib pidada aktsepteeritud krediidiriski kaitseks.

1.4.3. Nõudmise korral tagasiostetavad asutuste instrumendid

25. Kolmanda asutuse väljalastud instrumente, mille see asutus nõudmisel tagasi ostab, võib pidada aktsepteeritud krediidiriski kaitseks.

2. Kaudne krediidiriski kaitse 2.1. Kaitse andjate aktsepteeritavus kõikide meetodite alusel

26. Järgmisi pooli võib pidada aktsepteeritud krediidiriski kaudse kaitse andjateks:

a)      keskvalitsused ja keskpangad;

b)      piirkondlikud omavalitsused või kohalikud ametiasutused;

c)      mitmepoolsed arengupangad;

d)      rahvusvahelised organisatsioonid, kellele esitatavatele nõuetele antakse artiklite 78–83 alusel 0% riskikaal;

e)      avaliku sektori asutused, kellele esitatavaid nõudeid käsitlevad pädevad asutused artiklite 78–83 alusel nõuetena asutustele;

f)       asutused;

g)      muud äriühingud, sealhulgas emaettevõtjad, tütarettevõtjad ja krediidiasutusega seotud osapooled:

i)       kellel on tunnustatud reitinguagentuuri antud krediidihinnang, mida pädev asutus peab vastavaks krediidikvaliteedi astmele 2 või sellest kõrgemale astmele kooskõlas artiklites 78–83 ettenähtud äriühingutele esitatavate nõuete riskiga kaalumise eeskirjadega.

ii)      kellel juhul, kui krediidiasutus arvutab riskiga kaalutud varasid ja oodatava kahju summasid vastavalt artiklitele 84–89, ei ole tunnustatud reitinguagentuuri antud krediidihinnangut, kuid kelle maksejõuetuse tõenäosus on sisehinnangute kohaselt võrdne tõenäosusega, mis vastab reitinguagentuuride antud krediidihinnangutele, mida pädev asutus peab vastavaks krediidikvaliteedi astmele 2 või sellest kõrgemale astmele kooskõlas artiklites 78–83 ettenähtud äriühingutele esitatavate nõuete riskiga kaalumise eeskirjadega.

27. Kui riskiga kaalutud varasid ja oodatava kahju summasid arvutatakse vastavalt artiklitele 84–89, peab garantii andja olema aktsepteeritavuse saavutamiseks saanud krediidiasutuse sisereitingu kooskõlas VII lisa 4. osas sätestatuga.

28. Erandina lõikest 26 võivad liikmesriigid pidada aktsepteeritud krediidiriski kaudse kaitse andjaks ka muid finantseerimisasutusi, kellele krediidiasutustele tegevusloa andmise ja nende üle järelevalve teostamise eest vastutav pädev asutus on andnud tegevusloa ja kes kuulub pädeva asutuse järelevalve alla, kooskõlas usaldatavusnormatiividega, mis on samaväärsed krediidiasutuse suhtes kohaldatavate usaldatavusnormatiividega.

3. Krediididerivatiivide liigid

29. Aktsepteeritavaks võib pidada järgmisi krediididerivatiivi liike ja instrumente, mis võivad koosneda sellistest krediididerivatiividest või mis on oma majanduslikust mõjust lähtuvalt sarnased:

a)      krediidiriski ülekandetehingud

b)      kogutulu vahetustehingud

c)      krediidiriski ülekandetehingut sisaldavad võlakirjad rahaliselt kaetud ulatuses

30. Kui krediidiasutus ostab krediidiriski kaitset kogutulu vahetustehinguga ja kirjendab vahetustehingust saadud netomaksed netotuluna, kuid ei kirjenda kaitstava vara väärtuse vähenemise tasaarveldust (kas õiglase väärtuse vähenemise või reservidesse lisamisega), krediidiriski kaitset ei tunnustata.

3.1. Sisesed riskimaandused

31. Kui krediidiasutus korraldab sisest riskimaandamist krediididerivatiivi kasutamisega, s.t maandab pangaportfelli riskipositsiooni krediidiriski krediididerivatiiviga, mida hoitakse kauplemisportfellis, tuleb kauplemisportfelli üleviidud krediidirisk kanda üle kolmandale poolele või pooltele, et muuta kaitse käesoleva lisa kohaselt tunnustatuks. Sellistel asjaoludel, kui kõnealune edasikandmine vastab käesolevas lisas esitatud krediidiriski maandamise aktsepteerimise nõuetele, kohaldatakse kaudse krediidiriski kaitse korral 3.–6. osas sätestatud eeskirju riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju arvutamiseks.

2. osa – Miinimumtingimused

1. Krediidiasutus peab tõendama pädevatele asutustele, et tal on piisavad riskijuhtimisprotsessid selliste riskide kontrollimiseks, mis võivad krediidiasutusele avaneda krediidiriski maandamise menetluste rakendamise tulemusel.

2. Olenemata riskimaandusest, mida on arvestatud riskiga kaalutud varade ja vajadusel oodatava kahju summade arvutamisel, jätkab krediidiasutus aluspositsiooni täieulatuslikku riskihindamist ja peab suutma tõendada pädevale asutusele kõnealuse tingimuse täitmist. Repotehingute ja/või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute puhul peetakse aluspositsiooni ainult käesoleva lõike kohaldamisel riskipositsiooni netosuuruseks.

1. Otsene krediidiriski kaitse 1.1. Bilansiline tasaarveldus (välja arvatud tasaarvelduse raamlepingud, mis hõlmavad repotehinguid ja/või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid ja/või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid)

3. Selleks et bilansilised tasaarvelduslepingud – välja arvatud tasaarvelduse raamlepingud, mis hõlmavad repotehinguid ja/või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid ja/või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid – oleksid tunnustatud artiklite 90–93 tähenduses, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a)      neil peab olema hästi põhjendatud õiguslik alus ja need peavad olema kohaldatava õiguse alusel juriidiliselt jõustatavad, sealhulgas vastaspoole maksejõuetuse või pankroti korral;

b)      krediidiasutus peab suutma teha mis tahes ajal kindlaks tasaarvelduslepingule vastavaid varasid ja kohustusi;

c)      krediidiasutus peab jälgima ja kontrollima krediidiriski kaitse lõpetamisega seonduvaid riske;

d)      krediidiasutus peab jälgima ja kontrollima asjaomaseid riskipositsioone netopõhiselt.

1.2. Tasaarvelduse raamlepingud, mis hõlmavad repotehinguid ja/või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid ja/või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid

4. Selleks et tasaarvelduse raamlepingud, mis hõlmavad repotehinguid ja/või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid ja/või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid, oleksid tunnustatud artiklite 90–93 tähenduses:

a)      peab neil olema hästi põhjendatud õiguslik alus ja need peavad olema kohaldatava õiguse alusel juriidiliselt jõustatavad, sealhulgas vastaspoole pankroti või maksejõuetuse korral;

b)      peavad need andma maksejõulisele poolele õiguse lõpetada ja arveldada õigeaegselt kõik lepingulised tehingud kohustuste mittetäitmise korral, sealhulgas vastaspoole pankroti või maksejõuetuse korral;

c)      peavad need võimaldama tasaarvelduse raamlepingu kohaselt arveldatud tehingute kasumi ja kahjumi tasaarvelduse nii, et üks pool võlgneks teisele ühe netosumma.

5. Lisaks tuleb täita lõikes 6 sätestatud finantstagatise hindamise üldmeetodile vastavad finantstagatise aktsepteerimise miinimumtingimused.

1.3. Finantstagatis 1.3.1. Miinimumtingimused finantstagatise aktsepteerimiseks kõikide meetodite alusel

6. Finantstagatise ja kulla aktsepteerimiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a)      Madal korrelatsioon

Võlgniku krediidikvaliteedi ja tagatise väärtuse vahel ei või olla olulist positiivset korrelatsiooni.

Võlgniku või samasse kontserni kuuluva muu seotud äriühingu väljalastud väärtpabereid ei aktsepteerita.

b)      Õiguskindlus

Krediidiasutused peavad täitma kõiki lepingulisi ja seadusjärgseid tingimusi tagatist käsitlevate kokkulepete jõustamiseks vastavalt nende tagatisega seotud huvide suhtes kohaldatavale õigusele ja võtma kõik vajalikud meetmed kõnelause jõustamise tagamiseks.

Krediidiasutused peavad viima läbi piisavaid juriidilisi kontrolle, mis kinnitaksid tagatist käsitlevate kokkulepete jõustatavuse võimalikkust kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides. Nad teostavad selliseid kontrolle siis, kui see on vajalik jõustamise jätkumise tagamiseks.

c)      Operatsioonilised tingimused

Tagatist käsitlevad kokkulepped peavad olema nõuetekohaselt vormistatud ning sisaldama selget ja kindlat menetlust tagatise õigeaegseks realiseerimiseks.

Krediidiasutused peavad võtma kasutusele usaldusväärsed menetlused ja korra tagatise kasutamisest tulenevate riskide kontrollimiseks – sealhulgas puuduliku või vähenenud krediidiriski kaitse risk, väärtuse hindamise risk, krediidiriski kaitse lõpetamisega seotud riskid, tagatise kasutamisest tulenevad kontsentratsiooniriskid ja koostoime krediidiasutuse üldise riskiprofiiliga.

Krediidiasutus peab dokumenteerima eeskirjad ja menetlused aktsepteeritud tagatise liikide ja summade kohta.

Krediidiasutused peavad arvutama tagatise turuväärtuse ja seda vastavalt ümber hindama vähemalt kord kuue kuu jooksul ja mis tahes ajal, mil krediidiasutusel on põhjust arvata, et selle turuväärtus on märkimisväärselt vähenenud.

Kui kolmas pool valdab tagatist, peavad krediidiasutused võtma vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et kolmas pool eraldab tagatise oma varadest.

1.3.2. Täiendavad miinimumtingimused finantstagatise aktsepteerimiseks finantstagatise hindamise lihtsustatud meetodi alusel

7. Lisaks lõikes 6 sätestatud tingimustele peab kaitse järelejäänud lõpptähtaeg vastama finantstagatise hindamise lihtsustatud meetodi alusel aktsepteerimiseks vähemalt riskipositsiooni järelejäänud lõpptähtajale.

1.4. Miinimumtingimused kinnisvarast tagatise aktsepteerimiseks

8. Kinnisvarast tagatise aktsepteerimiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a)      Õiguskindlus

Hüpoteegi kanne või kinnisvarapant peab olema kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides juriidiliselt täitmisele pööratav ning hüpoteek või kinnisvarapant tuleb õigeaegselt ja nõuetekohaselt registreerida. Kokkulepetes peab sisalduma täitmisele pööratav kinnipidamisõigus (s.t kõik juriidilised tingimused pandi seadmiseks peavad olema täidetud). Krediidiriski kaitse leping ja selle aluseks olev juriidiline menetlus peavad võimaldama krediidiasutusel realiseerida kaitse väärtus mõistliku ajavahemiku jooksul.

b)      Vara väärtuse kontroll

Vara väärtust peab kontrollima pidevalt ja vähemalt kord aastas. Kontroll peab olema sagedasem, kui turutingimused muutuvad märkimisväärselt. Vara väärtuse kontrollimisel ja ümberhindamist vajava vara kindlakstegemisel võib kasutada statistilisi meetodeid. Vara hindab sõltumatu hindaja, kui andmed viitavad vara väärtuse võimalikule olulisele langusele üldiste turuhindade suhtes. Laenude puhul, mis ületavad 3 miljonit eurot või 5% krediidiasutuse omavahenditest, hindab sõltumatu hindaja vara väärtust vähemalt iga kolme aasta tagant.

Sõltumatu hindaja on isik, kellel on hindamise läbiviimiseks vajalik erialane ettevalmistus, oskused ja kogemus ning kes on krediidi andmise otsuse tegemisest sõltumatu.

c)      Dokumentatsioon

Krediidiasutuse poolt aktsepteeritud elamu- ja kommertskinnisvara liigid ning seonduvad laenuandmise eeskirjad tuleb selgelt dokumenteerida.

d)      Kindlustus

Krediidiasutusel peavad olema menetlused selle jälgimiseks, et tagatiseks antud vara on kahju vastu piisavalt kindlustatud.

1.5. Miinimumtingimused saadaolevate nõuete aktsepteerimiseks tagatisena

9. Saadaolevate nõuete aktsepteerimiseks tagatisena peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a)      Õiguskindlus

i)       Õigusmehhanism, millega tagatis antakse, peab olema usaldusväärne ja tõhus ning tagama, et laenuandjal on selge õigus tuludele.

ii)      Krediidiasutused peavad rakendama kõiki meetmeid, mis on vajalikud tagatisega seotud huvide täitmisele pööramist käsitlevate tingimuste täitmiseks. Kasutusel peab olema raamistik, mis võimaldab laenuandja nõude rahuldamist tagatise suhtes eelisjärjekorras, võttes arvesse siseriiklikust kaalutlusõigusest tulenevat võimalust allutada sellised nõuded seadusandlikes või rakendusaktides sätestatud eelisõigusega laenuandja nõuetele.

iii)     Krediidiasutused peavad viima läbi piisavaid juriidilisi kontrolle, mis kinnitaksid tagatist käsitlevate kokkulepete jõustatavuse võimalikkust kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides.

iv)     Tagatiskokkulepped peavad olema nõuetekohaselt vormistatud ning sisaldama selget ja usaldusväärset menetlust tagatise õigeaegseks realiseerimiseks. Krediidiasutused tagavad oma menetlustes, et järgitakse mis tahes õiguslikke tingimusi, mis on vajalikud kliendi maksejõuetuks kuulutamiseks ja tagatise õigeaegseks sissenõudmiseks. Laenuvõtja rahaliste raskuste või maksejõuetuse korral on krediidiasutusel seaduslik õigus müüa või loovutada saadaolevad nõuded teistele pooltele ilma nõuete võlgnike nõusolekuta.

b)      Riskijuhtimine

i)       Krediidiasutusel peab olema kindel kord saadaolevate nõuetega seotud krediidiriskide kindlakstegemiseks. Selline kord peab hõlmama muu hulgas laenuvõtja äritegevuse ja majandusharu analüüsi ning laenuvõtja klientide liikide analüüsi. Kui krediidiasutus toetub klientide krediidiriski kindlakstegemisel laenuvõtjale, peab krediidiasutus vaatama läbi laenuvõtja krediiditegevuse, et teha kindlaks selle kindlus ja usaldusväärsus.

ii)      Riskipositsiooni ja saadaolevate nõuete väärtuse vahe peab kajastama kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas sissenõudmise kulu, üksiku laenuvõtja panditud nõuete kogumi sisest kontsentreerumist ja potentsiaalset kontsentratsiooniriski krediidiasutuste kõikide riskipositsioonide ulatuses lisaks krediidiasutuse üldmetoodikaga kontrollitavale. Krediidiasutusel peab olema saadaolevate nõuete jaoks asjakohane pidev jälgimiskord. Jälgitakse krediidiasutuse üldistest kontsentreerumise piirmääradest kinnipidamist. Täiendavalt tuleb vaadata korrapäraselt läbi vastavus laenulepingutele, keskkonnaalastele piirangutele ja teistele juriidilistele tingimustele.

iii)     Laenuandja panditud saadaolevad nõuded peavad olema diversifitseeritud ning nende ja laenuvõtja vahel ei või olla ülemäärast korrelatsiooni. Olulise positiivse korrelatsiooni puhul arvestatakse sellega kaasnevaid riske marginaalide määramisel tagatise kogumi kui terviku kohta.

iv)     Laenuvõtjaga seotud osapooltelt (sealhulgas tütarettevõtjad ja töötajad) saadud nõudeid ei loeta riski maandavateks teguriteks.

v)      Krediidiasutusel peab olema dokumenteeritud kord saadaolevate maksete sissenõudmiseks majanduslike raskuste korral. Sissenõudmiseks vajalikud vahendid peavad olema paigas, isegi kui tavaliselt vastutab sissenõudmise eest laenuvõtja.

1.6. Miinimumtingimused füüsilise tagatise aktsepteerimiseks

10. Muu füüsilise tagatise aktsepteerimiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a)      Tagatiskokkulepe peab olema õiguslikult täitmisele pööratav kõikide kohaldatavate õiguste alusel ja võimaldama krediidiasutusel realiseerida kaitse väärtus mõistliku ajavahemiku jooksul.

b)      Ainsa erandina lõike 9 punkti a alapunktis ii viidatud lubatavatest eelisnõuetest on lubatav ainult tagatisele seatud esmane kinnipidamisõigus või pant. Krediidiasutusel on eesõigus tagatise realiseerunud tulu suhtes kõikide teiste laenuandjate ees.

c)      Vara väärtust peab kontrollima pidevalt ja vähemalt kord aastas. Kontroll peab olema sagedasem, kui turu tingimused muutuvad märkimisväärselt.

d)      Laenuleping peab sisaldama tagatise üksikasjalikku kirjeldust ja ümberhindluse viisi ja sageduse üksikasjalikku kirjeldust.

e)      Krediidiasutuse poolt aktsepteeritud füüsilise tagatise liigid ning eeskirjad ja menetlused, millega reguleeritakse iga tagatise liigi asjakohast väärtust varade suhtes, tuleb selgelt dokumenteerida sisestes krediidieeskirjades ja menetlustes, mida peab olema võimalik kontrollida.

f)       Krediidiasutuse krediidieeskirjad seoses tehingu struktuuriga peavad käsitlema asjakohaseid tagatise tingimusi varade suhtes, tagatise kiire realiseerimise võimalikkust, hinna või turuväärtuse kiire ja objektiivse väärtuse kindlaksmääramist, väärtust käsitlevate andmete kättesaadavuse sagedust (sealhulgas eksperthinnang) ja tagatise väärtuse volatiilsust.

g)      Nii esialgsel hindamisel kui ümberhindlusel tuleb täielikult arvestada tagatise väärtuse langemist või selle vananemist. Hindamisel ja ümberhindlusel tuleb erilist tähelepanu pöörata aja möödumise mõjule moe- või ajatundliku tagatise suhtes.

h)      Krediidiasutusel peab olema õigus vara füüsiliselt kontrollida. Krediidiasutusel peavad olema eeskirjad ja menetlused, mis käsitlevad füüsilise kontrolli õiguse rakendamist.

i)       Krediidiasutusel peavad olema menetlused selle jälgimiseks, et kaitseks antud vara on kahju vastu piisavalt kindlustatud.

1.7. Miinimumtingimused liisingnõuetest tulenevate riskipositsioonide tagatuks lugemiseks

11. Selleks et pidada liisingnõuetest tulenevaid riskipositsioone liisitud vara liigiga tagatuks, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a)      lõikes 8 või 10 sätestatud tingimused, mis on vajalikud liisitud vara liigi tagatisena aktsepteerimiseks;

b)      liisinguandja peab kohaldama usaldusväärset riskijuhtimist vara asukoha, selle kasutuse, vanuse ja kavandatud vananemise suhtes;

c)      peab olema usaldusväärne õiguslik raamistik, millega kehtestatakse liisinguandja seaduslik õigus varale ja tema võime teostada omanikuõigusi õigeaegselt;

d)      erinevus materiaalse vara kulumise määra ja liisingmaksete amortiseerumise määra vahel ei või olla nii suur, et see ületaks liisitavate varade krediidiriski maandava mõju.

1.8. Miinimumtingimused muu otsese krediidiriski kaitse aktsepteerimiseks 1.8.1. Kolmandasse asutusse hoiule antud raha või selles hoitavad rahaekvivalendid

12. 3. osa lõikes 80 sätestatud käsitlemise kohaldamiseks peab 1. osa lõikes 23 osutatud kaitse vastama järgmistele tingimustele:

a)      laenuvõtja nõue kolmandale asutusele on otseselt panditud või loovutatud laenu andvale krediidiasutusele;

b)      kolmandat asutust teavitatakse pandist või loovutamisest;

c)      teavitamise tulemusel saab kolmas asutus teha makseid ainult laenu andvale krediidiasutusele või laenu andva krediidiasutuse nõusolekul muudele pooltele;

d)      pantimine või loovutamine on tingimusteta ja tühistamatu.

1.8.2. Laenu andvale krediidiasutusele panditud elukindlustuspoliisid

13. Laenu andvale krediidiasutusele panditud elukindlustuspoliiside aktsepteerimiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a)      elukindlustust andvat äriühingut võib pidada aktsepteeritud kaudse kaitse andjaks 1. osa lõike 26 alusel;

b)      elukindlustuspoliis on otseselt panditud või loovutatud laenu andvale krediidiasutusele;

c)      elukindlustust andvat äriühingut on teavitatud pantimisest või loovutamisest ja selle tulemusel ei või ta lepingut tühistada ega maksta lepingujärgseid summasid ilma laenu andva krediidiasutuse nõusolekuta;

d)      poliisis peab olema määratletud tagasiostuväärtus, mida ei või vähendada;

e)      laenu andval krediidiasutusel peab olema õigus poliis tühistada ja nõuda tagasiostuväärtus laenuvõtja maksejõuetuse ilmnemisel õigeaegselt sisse;

f)       laenu andvat krediidiasutust teavitatakse sellest, kui kindlustusvõtja jätab tegemata poliisi alusel tasumisele kuuluva makse;

g)      krediidiriski kaitse peab olema antud laenu tähtajaks;

h)      pant peab olema juriidiliselt täitmisele pööratav kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides.

2. Kaudne krediidiriski kaitse ja krediidiriski ülekandetehingut sisaldavad võlakirjad 2.1. Ühised tingimused garantiidele ja krediididerivatiividele

14. Kooskõlas lõikega 16 peab garantiist või krediididerivatiivist tuleneva krediidiriski kaitse tunnustamiseks olema täidetud järgmised tingimused:

a)      krediidiriski kaitse peab olema otsene;

b)      krediidiriski kaitse ulatus peab olema selgelt määratletud ega kuulu muutmisele;

c)      krediidiriski kaitse leping ei või sisaldada ühtegi punkti, mille täitmine ei allu laenuandja otsesele kontrollile, ja mis:

i)       võimaldaks kaitse andjal kaitse ühepoolselt tühistada;

ii)      suurendaks kaitse saanud riskipositsiooni krediidikvaliteedi langemise tagajärjel tegelikke kulusid kaitsele;

iii)     võimaldaks kaitse andjal pääseda kohustusest tasuda esialgse võlgniku võlgnetavaid makseid; või

iv)     võimaldaks kaitse andjal lühendada krediidiriski kaitse lõpptähteaega;

d)      krediidiriski kaitse peab olema juriidiliselt täitmisele pööratav kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides.

2.1.1. Operatsioonilised tingimused

15. Krediidiasutus peab tõendama järelevalve teostajale, et tal on olemas süsteemid krediidiasutuse poolsest garantiide või krediididerivatiivide kasutamisest tulenevate riskide potentsiaalse kontsentreerumise juhtimiseks. Krediidiasutus peab suutma tõendada, kuidas tema krediididerivatiivide ja garantiide kasutamise strateegia sobib üldise riskiprofiili juhtimisega.

2.2. Riigi ja muu avaliku sektori edasigarantiid

16. Kui riskipositsioon on kaitstud garantiiga, mille on edasi garanteerinud keskvalitsus või keskpank, piirkondlik omavalitsus või kohalikud ametiasutused, kellele esitatavaid nõudeid käsitletakse nõuetena riigile, kelle jurisdiktsioonis need asuvad vastavalt artiklitele 78–83, mitmepoolne arengupank, kelle suhtes kohaldatakse 0% riskikaalu vastavalt artiklitele 78–83, või avaliku sektori asutus, kellele esitatavaid nõudeid käsitletakse nõuetena krediidiasutustele vastavalt artiklitele 78–83, võib riskipositsiooni käsitleda kõnesoleva üksuse antud garantiiga kaitstud riskipositsioonina, eeldusel et on täidetud järgmised tingimused:

a)      edasigarantii katab nõude kõik krediidiriski elemendid;

b)      nii esialgne garantii kui edasigarantii vastavad lõigetes 14, 15 ja 17 garantiidele esitatavatele tingimustele, välja arvatud see, et edasigarantii ei pea olema otsene;

c)      pädev asutus peab olema veendunud, et tagatis on usaldusväärne ja et ajaloolised tõendid ei viita sellele, et edasigarantii antav tagatis ei ole vähemalt samaväärne kõnesoleva isiku antud otsese garantiiga.

2.3. Täiendavad tingimused garantiidele

17. Garantiide tunnustamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a)      vastaspoole garantii kasutamist põhjustava maksejõuetuse/mittemaksmise korral on laenu andval krediidiasutusel õigus nõuda garantii andjalt õigeaegselt nõude alusel võlgnetavat mis tahes rahasummat, mille suhtes kaitse on antud. Makse tegemine garantii andja poolt ei eelda seda, et laenu andev krediidiasutus peaks kõigepealt võlgnikule nõude esitama.

b)      Garantii peab olema garantii andja võetava kohustusena selgesõnaliselt dokumenteeritud.

c)      Kui järgmisest lausest ei tulene teisiti, peab garantii katma kõiki makseid, mille tegemist võlgnikult nõudega seoses eeldatakse. Kui teatavad maksed on garantiist välja arvatud, korrigeeritakse garantii tunnustatud väärtust piiratud katte arvessevõtmiseks.

18. Vastastikuste garantiide raames antud garantiide puhul, mida pädevad asutused sellisel eesmärgil tunnustavad või mille on andud lõikes 16 osutatud üksus või millele selline üksus on andnud edasigarantii, võib punktis a sätestatud tingimusi lugeda täidetuks, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)      pädevad asutused on veendunud, et laenu andval krediidiasutusel on õigus saada garantii andjalt õigeaegselt garantii antud kattega proportsionaalne esialgne makse, mis arvestuste kohaselt vastab majandusliku kahju umbkaudsele suurusele, sealhulgas viivise tasumata jätmisest ja muude võlgnikult nõutavate maksete tegemata jätmisest tulenev kahju, mis võib laenu andval krediidiasutusel tekkida;

b)      pädevad asutused on muul viisil veendunud, et garantii pakub piisavat kaitset kahju eest, sealhulgas viivise tasumata jätmisest ja muude võlgnikult nõutavate maksete tegemata jätmisest tuleneva kahju eest.

2.4. Täiendavad tingimused krediididerivatiividele

19. Krediididerivatiivide tunnustamiseks peavad samuti olema täidetud järgmised tingimused:

a)      Kui punktist b ei tulene teisiti, peavad krediididerivatiivis määratletud krediidikvaliteeti mõjutavad sündmused hõlmama vähemalt järgmist:

i)       maksmata jätmise hetkel kehtivate krediididerivatiivi alusvaraks oleva võlainstrumendi tingimuste kohaselt maksmisele kuuluvate summade maksmata jätmine (arvestatakse ka ajapikendust, mis on üldjoontes võrdne alusvaraks olevale võlainstrumendile määratud ajapikendusega või sellest lühem);

ii)      võlgniku pankrot, maksejõuetus või suutmatus võlga tasuda või suutmatus või kirjalik tunnistus üldise suutmatuse kohta maksta võlgnevusi tähtaegselt tagasi või sarnased juhtumid;

iii)     krediididerivatiivi alusvaraks oleva võlainstrumendi ümberstruktureerimine, sealhulgas põhimaksete, intressi või teenustasude kustutamine või nende tasumise edasilükkamine, mille tulemuseks on krediidikahju sündmus (s.t väärtuse korrigeerimine või muu sarnane kanne kasumiaruandes);

b)      kui krediididerivatiiviga määratletud krediidikvaliteeti mõjutavad sündmused ei hõlma krediididerivatiivi alusvaraks oleva võlainstrumendi ümberstruktureerimist nagu kirjeldatud punkti a kolmandas alapunktis, võib krediidiriski kaitset siiski tunnustada, kui vähendatakse 3. osa lõikes 84 sätestatud tunnustatud väärtust;

c)      sularahaarveldust võimaldavate krediididerivatiivide puhul peab olema kindel hindamiskord kahju usaldusväärsuse hindamiseks. Peab olema selgelt täpsustatud ajavahemik krediidikvaliteeti mõjutava sündmuse toimumise järgseteks krediididerivatiivi alusvaraks oleva võlainstrumendi hindamisteks;

d)      kui arveldamiseks on nõutav kaitse ostja õigus ja võime kanda krediididerivatiivi alusvaraks olev võlainstrument kaitse andjale üle, siis krediididerivatiivi alusvaraks oleva võlainstrumendi tingimused peavad tagama, et selliseks ülekandmiseks vajatava nõusoleku andmisest ei või põhjendamatult keelduda;

e)      krediidikvaliteeti mõjutava sündmuse toimumise kindlakstegemise eest vastutavad pooled tuleb selgelt kindlaks määrata. See määramine ei ole kaitse müüja ainukohustus. Kaitse ostjal on õigus/võimalik teavitada kaitse müüjat krediidikvaliteeti mõjutava sündmuse toimumisest.

20. Erinevus krediididerivatiivi alusvaraks oleva võlainstrumendi ja krediididerivatiivi tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi (s.t võlainstrument, mida kasutatakse sularahaarvelduse väärtuse või ülekantava kohustuse määramiseks) vahel või krediididerivatiivi alusvaraks oleva võlainstrumendi ja krediidikvaliteeti mõjutava sündmuse toimumise kindlakstegemiseks kasutatava võlainstrumendi vahel on lubatud ainult juhul, kui järgmised tingimused on täidetud:

a)      krediididerivatiivi tingimuste aluseks olev võlainstrument või krediidikvaliteeti mõjutava sündmuse toimumise kindlakstegemiseks kasutatav võlainstrument (olenevalt asjaoludest) kuulub krediididerivatiivi alusvaraks oleva võlainstrumendiga samasse või sellest madalamasse järku;

b)      krediididerivatiivi alusvaraks olev võlainstrument ja krediididerivatiivi tingimuste aluseks olev võlainstrument või krediidikvaliteeti mõjutava sündmuse toimumise kindlakstegemiseks kasutatav võlainstrument (olenevalt asjaoludest) on seotud sama võlgnikuga (s.t sama juriidilise isikuga) ja on olemas õiguslikult täitmisele pööratavad samaaegse maksejõuetuse või samaaegse tagasimakse tingimused.

3. osa – Krediidiriski maandamise mõju arvutamine

1. Kui 4.–6. osast ei tulene teisiti ja eeldusel, et 1. ja 2. osa tingimused on täidetud, võib riskiga kaalutud varade arvutamist 1. alajao artiklite 78–83 alusel ja riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju arvutamist artiklite 84–89 alusel muuta vastavalt käesoleva osa sätetele.

2. Sularaha, väärtpabereid või kaupu, mis on ostetud, laenuks võetud või saadud repotehingu alusel või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute alusel, käsitletakse tagatisena.

1. Otsene krediidiriski kaitse 1.1. Krediidiriski ülekandetehingut sisaldavad võlakirjad

3. Investeeringuid krediidiriski ülekandetehingut sisaldavatesse võlakirjadesse, mille on välja lasknud laenu andev krediidiasutus, võib käsitleda sularahatagatisena.

1.2. Bilansiline tasaarveldus

4. Laenu andva krediidiasutuse kinnitatud laenusid ja vastuvõetud hoiuseid, mille suhtes kohaldatakse bilansilist tasaarveldust, käsitletakse sularahatagatisena.

1.3. Tasaarvelduse raamlepingud, mis hõlmavad repotehinguid ja/või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid ja/või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid 1.3.1. Täielikult korrigeeritud riskipositsiooni väärtuse arvutamine

a)           Regulatiivsetel volatiilsuse korrigeerimisteguritel või sisehinnangute kohastel volatiilsuse korrigeerimisteguritel põhinevate meetodite kasutamine

5. Kui lõigetest 12–22 ei tulene teisiti ja kui arvutatakse täielikult korrigeeritud riskipositsiooni väärtust (E*) riskipositsioonide kohta, mille suhtes kohaldatakse aktsepteeritud tasaarvelduse raamlepingut, mis hõlmab repotehinguid ja/või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid ja/või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid, arvutatakse kohaldatavaid volatiilsusega korrigeerimisi, kasutades selleks kas regulatiivsetel volatiilsuse korrigeerimisteguritel põhinevat või sisehinnangute kohastel volatiilsuse korrigeerimisteguritel põhinevat meetodit vastavalt lõigetes 35–60 finantstagatise hindamise üldmeetodi suhtes sätestatule. Sisehinnangutel põhineva meetodi kasutamiseks kohaldatakse samu tingimusi, mida kohaldatakse finantstagatise hindamise üldmeetodi raames.

6. Iga väärtpaberiliigi netopositsiooni arvutamiseks lahutatakse tasaarvelduse raamlepingu alusel laenuks antud, müüdud või antud seda liiki väärtpaberi koguväärtusest lepingu alusel laenuks saadud, ostetud või saadud seda liiki väärtpaberi koguväärtus.

7. Lõike 6 kohaldamisel tähendab väärtpaberiliik väärtpabereid, mille on välja lasknud sama üksus, millel on sama väljalaskekuupäev, sama lõpptähtaeg ja mille suhtes kohaldatakse samu tingimusi ning samu realiseerimistähtaegu vastavalt lõigetes 35–60 sätestatule.

8. Tasaarvelduse raamlepingu arveldusvääringust erinevate vääringute netopositsioonide arvutamiseks lahutatakse asjaomases vääringus nomineeritud ja tasaarvelduse raamlepingu alusel laenuks antud, müüdud või antud väärtpaberite koguväärtusest, millele on liidetud lepingu alusel asjaomases vääringus laenuks antud või üle kantud sularaha, asjaomases vääringus nomineeritud ja lepingu alusel laenuks võetud, ostetud või saadud väärtpaberite koguväärtus, millele on liidetud lepingu alusel laenuks võetud või saadud asjaomases vääringus sularaha.

9. Konkreetsele väärtpaberiliigile või sularahapositsioonile vastavat volatiilsusega korrigeerimist kohaldatakse seda liiki väärtpaberi positiivse või negatiivse netopositsiooni suhtes.

10. Välisvaluutariski (fx) volatiilsusega korrigeerimist kohaldatakse iga vääringu, välja arvatud tasaarvelduse raamlepingu arveldusvääringu positiivsete või negatiivsete netopositsioonide suhtes.

11. E* arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:

E* = max {0, [(∑(E) - ∑(C)) + ∑(|iga väärtpaberi netopositsioon| x Hsec) + + (∑|Efx| x Hfx)]}

Kui riskiga kaalutud varasid arvutatakse vastavalt artiklitele 78–83, on E riskipositsiooni väärtus iga lepingujärgse riskipositsiooni puhul, mida kohaldataks krediidiriski kaitse puudumisel.

Kui riskiga kaalutud varasid ja oodatava kahju summasid arvutatakse vastavalt artiklitele 84–89, on E riskipositsiooni väärtus iga lepingujärgse riskipositsiooni puhul, mida kohaldataks krediidiriski kaitse puudumisel.

C on seoses iga sellise riskipositsiooniga laenuks võetud, ostetud või saadud väärtpaberite või kaupade või laenuks võetud või saadud sularaha väärtus.

∑(E) on kõikide lepingujärgsete Ede summa.

∑(C) on kõikide lepingujärgsete Cde summa.

Efx on netopositsioon (positiivne või negatiivne) asjaomases vääringus, mis ei ole lõike 8 kohaselt arvutatud lepingujärgne arveldusvääring.

Hsec on konkreetsele väärtpaberiliigile vastav volatiilsusega korrigeerimine.

Hfx on välisvääringu volatiilsusega korrigeerimine.

E* on täielikult korrigeeritud riskipositsiooni väärtus.

b)           Sisemudelitel põhineva meetodi kasutamine

12. Kui arvutatakse täielikult korrigeeritud riskipositsiooni väärtust (E*), mis tuleneb aktsepteeritud repotehinguid ja/või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid ja/või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid (välja arvatud derivatiivide tehingud) hõlmava tasaarvelduse raamlepingu kohaldamisest, võib anda krediidiasutusele alternatiivina regulatiivsetel volatiilsuse korrigeerimisteguritel põhineva meetodi või sisehinnangute kohastel volatiilsuse korrigeerimisteguritel põhineva meetodi kasutamisele õiguse kasutada sisemudelitel põhinevat meetodit, milles arvestatakse korrelatsioonimõjusid tasaarvelduse raamlepingu kohaldamisalasse kuuluvate väärtpaberipositsioonide vahel ja asjaomaste instrumentide likviidsust. Sellise meetodi raames kasutatavate sisemudelitega saadakse hinnangud tagamata varade väärtuse potentsiaalsete muutumiste kohta (∑E - ∑C).

13. Krediidiasutus võib otsustada kasutada sisemudelite meetodit olenemata sellest, kas ta on eelnevalt valinud krediidiriski määramiseks standardmeetodi või sisereitingutel põhineva meetodi. Kui krediidiasutus soovib siiski kasutada sisemudelitel põhinevat meetodit, peab ta seda kasutama kõikide vastaspoolte ja väärtpaberite puhul, välja arvatud vähese tähtsusega portfellid, mille puhul võib kasutada regulatiivsetel volatiilsuse korrigeerimisteguritel põhinevat meetodit või sisehinnangute kohastel volatiilsuse korrigeerimisteguritel põhinevat meetodit vastavalt lõigetes 5–11 sätestatule.

14. Sisemudelitel põhinevat meetodit võivad kasutada krediidiasutused, kelle sisest riskijuhtimismudelit on tunnustatud vastavalt direktiivi [93/6/EMÜ] V lisale.

15. Krediidiasutused, kelle puhul ei ole pädevad asutused sellise mudeli kasutamist vastavalt direktiivile 93/6/EMÜ tunnustanud, võivad taotleda pädevatelt asutustelt sisese riskimõõtmismudeli tunnustamist kõnealuste lõigete kohaldamisel.

16. Tunnustus antakse üksnes siis, kui pädev asutus on veendunud, et krediidiasutuse riskijuhtimissüsteem tasaarvelduse raamlepinguga hõlmatud tehingutest tulenevate riskide juhtimiseks on sisuliselt veatu, süsteemi rakendatakse terviklikult ja eelkõige täidetakse järgmisi kvalitatiivseid tingimusi:

a)      sisene riskimõõtmismudel tehingute potentsiaalse hinnavolatiilsuse arvutamiseks on tihedalt seotud krediidiasutuse igapäevase riskijuhtimisega ja selle alusel teatatakse riskidest krediidiasutuse nõukogule;

b)      krediidiasutusel on kauplemisosakondadest sõltumatu riskikontrolli osakond, kes annab aru otse nõukogule. Osakond peab vastutama krediidiasutuse riskijuhtimissüsteemi kavandamise ja rakendamise eest. Ta koostab ja analüüsib iga päev aruandeid riskimõõtmismudeliga saadud tulemuste ja positsioonide piirmääradega seotud asjakohaste meetmete kohta;

c)      riskikontrolli osakonna igapäevased aruanded vaatab läbi selline juhtimishierarhia tasand, kellel on piisav pädevus vähendada võetavaid positsioone ja üldist riskile avatust;

d)      krediidiasutustel peab riskikontrolli osakonnas olema piisav hulk töötajaid, kes oskavad kasutada keerulisi mudeleid;

e)      krediidiasutus on kehtestanud riskimõõtmissüsteemi üldist toimimist käsitlevate kirjalike asutusesiseste tegevus- ja kontrollipõhimõtete täitmise järelevalve ja tagamise korra;

f)       krediidiasutuse mudelite kohta on kinnitatud andmed, et nende täpsus riskide mõõtmisel on piisav, mida on võimalik tõendada tulemuste järeltestimisega vähemalt ühe aasta andmete alusel;

g)      krediidiasutus rakendab tihti ranget stresstestimiskava, mille tulemused vaatab nõukogu läbi ja võtab neid oma määratavates tegevuspõhimõtetes ja piirmäärades arvesse;

h)      krediidiasutus peab korrapärase sisekontrolli raames korraldama oma riskimõõtmissüsteemi sõltumatu kontrollimise. Kontrollimine peab hõlmama nii kauplemisosakondade kui ka sõltumatu riskikontrolli osakonna tegevust;

i)       krediidiasutus peab vähemalt kord aastas kontrollima riskijuhtimissüsteemi.

17. Väärtuse potentsiaalse muutumise arvutamisel tuleb täita järgmisi miinimumtingimusi:

a)      väärtuse potentsiaalset muutumist arvutatakse vähemalt kord päevas;

b)      99% ühesuunaline usaldusvahemik;

c)      5päevane realiseerimisperiood muude tehingute kui repotehingud või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute korral, mille puhul kasutatakse 10päevast realiseerimisperioodi;

d)      vähemalt aastane tagasivaateline vaatlusperiood, välja arvatud juhul, kui lühem vaatlusperiood on põhjendatud hinna volatiilsuse märkimisväärse äkktõusu tõttu;

e)      andmeid ajakohastatakse iga kolme kuu tagant.

18. Pädevad asutused nõuavad, et sisene riskimõõtmismudel sisaldaks piisaval arvul riskitegureid, et katta kõik olulised hinnariskid.

19. Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutustel kasutada riskikategooriates ja riskikategooriate vahel üldisi korrelatsioone, kui nad on veendunud, et asutuse süsteem vastastikuste seoste mõõtmiseks on veatu ja seda rakendatakse terviklikult.

20. Krediidiasutus, kes kasutab sisemudelitel põhinevat meetodit, on kohustatud järeltestima mudeli tulemusi, kasutades selleks 20 vastaspoolest koosnevat valimit, mis määratakse kindlaks iga-aastasel alusel. Kõnealuse valimi hulka kuuluvad 10 suurimat vastaspoolt, kelle krediidiasutus on kindlaks määranud vastavalt sisesele riskipositsiooni mõõtmise meetodile, ja 10 ülejäänut valitakse juhuslikkuse alusel. Iga päeva ja iga vastaspoole puhul võrdleb krediidiasutus vastaspoolega seotud riskipositsiooni väärtuse muutumist ühe päeva jooksul riskipositsiooni väärtuse hinnangulise muutumisega, kasutades sisemudelitel põhinevat meetodit, mis on arvutatud kauplemispäeva sulgemishinna seisuga. Erandiks on juhud, mille puhul riskipositsiooni tegelik muutus ületab sisemudeli kohaselt saadud hinnangu. Sõltuvalt erandite arvust 20 vastaspoole kohta viimase 250 tööpäeva jooksul (hõlmab 5000 vaatlust) suurendatakse sisemudeli hinnangulist väljundit tabelis 1 esitatud kordistiga.

Tabel 1

Tsoon || Erandite arv || Kordisti

Roheline tsoon ||             0-99 ||             1

||             100-119 ||             1.13

||             120-139 ||             1.17

Kollane tsoon ||             140-159 ||             1.22

||             160-179 ||             1.25

||             180-199 ||             1.28

Punane tsoon/ala ||             200 või rohkem ||             1.33

Järeltestimise osana peab krediidiasutus kinnitama, et erandid ei ole kontsentreerunud ühe või mitme vastaspoolega seotud riskipositsiooni.

21. Sisemudelitel põhinevat meetodit kasutavad krediidiasutused arvutavad täielikult korrigeeritud riskipositsiooni väärtuse (E*) vastavalt järgmisele valemile:

E* = max {0, [(∑E - ∑C) + (sisemudelite hinnanguline väljund x kordisti)]}

Kui riskiga kaalutud varasid arvutatakse vastavalt 1. alajao artiklitele 78–83, on E iga lepingujärgse riskipositsiooni väärtus, mida kohaldataks krediidiriski kaitse puudumisel.

Kui riskiga kaalutud varasid ja oodatava kahju summasid arvutatakse vastavalt artiklitele 84–89, on E iga lepingujärgse riskipositsiooni väärtus, mida kohaldataks krediidiriski kaitse puudumisel.

C on seoses iga sellise riskipositsiooniga laenuks võetud, ostetud või saadud väärtpaberite või laenuks võetud või saadud sularaha väärtus.

∑(E) on kõikide lepingujärgsete Ede summa.

∑(C) on kõikide lepingujärgsete Cde summa.

22. Kapitalinõuete arvutamisel sisemudelite abil kasutavad krediidiasutused mudeli eelnenud tööpäeva väljundeid.

1.3.2. Riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju summade arvutamine repotehinguid ja/või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid ja/või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid hõlmava tasaarvelduse raamlepingu alusel

Standardmeetod

23. Lõigete 5–22 alusel arvutatud E*d käsitletakse artikli 80 kohaldamisel vastaspoolega seotud riskipositsiooni väärtusena, mis tuleneb tasaarvelduse raamlepingu järgsetest tehingutest.

Sisereitingutel põhinev meetod

24. Lõigete 5–22 alusel arvutatud E*d käsitletakse VII lisa kohaldamisel vastaspoolega seotud sellise riskipositsiooni väärtusena, mis tuleneb tasaarvelduse raamlepingu järgsetest tehingutest.

1.4. Finantstagatis 1.4.1. Finantstagatise hindamise lihtsustatud meetod

25. Finantstagatise hindamise lihtsustatud meetodit kasutatakse ainult siis, kui riskiga kaalutud varasid arvutatakse vastavalt artiklitele 78–83. Krediidiasutus ei kasuta korraga finantstagatise hindamise üld- ja lihtsustatud meetodit.

Hindamine

26. Käesoleva meetodi kohaselt määratakse tunnustatud finantstagatisele väärtus, mis vastab 2. osa lõike 6 alusel arvutatud turuväärtusele.

Riskiga kaalutud varade arvutamine

27. Riskikaalu, mis kuuluks kohaldamisele vastavalt artiklitele 78–83, kui laenuandjal oleks tagatisinstrumendiga seoses otsene riskile avatud positsioon, kohaldatakse nõude selliste osade suhtes, mis on tagatud tunnustatud tagatisega turuväärtuses. Tagatud osa riskikaal peab olema vähemalt 20%, välja arvatud lõigetes 28–30 sätestatud juhtumid. Riskipositsiooni ülejäänud osale määratakse riskikaal, mis kuuluks kohaldamisele vastaspoolega seotud tagamata riskipositsiooni suhtes vastavalt artiklitele 78–83.

Repotehingud ja väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehingud

28. 0% riskikaalu kohaldatakse sellise riskipositsiooni tagatud osa suhtes, mis tuleneb lõigetes 59–60 loetletud kriteeriumidele vastavatest tehingutest. Kui tehingu vastaspool ei ole kutseline turuosaline, kohaldatakse 10% riskikaalu.

Tehingud börsiväliste tuletisinstrumentidega, mida hinnatakse igapäevaselt turuhinnas

29. 0% riskikaalu kohaldatakse tagatise ulatuses selliste riskipositsioonide väärtuste suhtes, mis on määratud III lisa kohaselt IV lisas loetletud tuletisinstrumentidele ja mida hinnatakse turuhinnas iga päev ja mis on tagatud sularaha või rahaekvivalentidega, kui puudub vääringute erinevus. 10% riskikaalu kohaldatakse tagatise ulatuses selliste riskipositsiooni väärtuste suhtes, mis tulenevad vastavalt artiklitele 78–83 0% riskikaalu saanud keskvalitsuste või keskpankade väljalastud võlainstrumentidega tagatud tehingutest.

Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmavad keskvalitsuste või keskpankade väljalastud võlainstrumendid järgmist:

a)      võlainstrumendid, mille on välja lasknud piirkondlikud omavalitsused või kohalikud ametiasutused ja mida käsitletakse nõuetena keskvalitsusele, kelle jurisdiktsioonis nad artiklite 78–83 kohaselt asuvad;

b)      võlainstrumendid, mille on välja lasknud mitmepoolsed arengupangad, kelle suhtes kohaldatakse artiklite 78–83 alusel 0% riskikaalu;

c)      võlainstrumendid, mille on välja lasknud rahvusvahelised organisatsioonid, kelle suhtes kohaldatakse artiklite 78–83 alusel 0% riskikaalu.

Muud tehingud

30. 0% riskikaalu võib kohaldada siis, kui riskipositsioon ja tagatis on nomineeritud samas vääringus ja kui:

a)      tagatis on hoiule antud raha või rahaekvivalent; või

b)      tagatis on vastavalt artiklitele 78–83 0% riskikaalu saavate keskvalitsuste või keskpankade väljalastud võlainstrumentide kujul ja selle turuväärtust on diskonteeritud 20% võrra.

Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmavad keskvalitsuste või keskpankade väljalastud võlainstrumendid eelmise pealkirja all loetletud instrumente.

1.4.2. Finantstagatise hindamise üldmeetod

31. Finantstagatise hindamisel finantstagatise hindamise üldmeetodi raames kohaldatakse volatiilsusega korrigeerimisi tagatise turuväärtuse suhtes vastavalt lõigetes 35–60 sätestatule, et võtta arvesse hinna volatiilsust.

32. Kui lõikes 33 sätestatud börsiväliste tuletisinstrumentide tehingutega seotud vääringute erinevuse käsitlusest ei tulene teisiti ja kui tagatis on nomineeritud vääringus, mis erineb aluspositsiooni nomineeritud vääringust, lisatakse lõigete 35–60 kohaselt tagatise suhtes kohaldatavale volatiilsusega korrigeerimisele vääringu volatiilsust kajastav korrigeerimine.

33. Pädevate asutuste poolt III lisa alusel tunnustatud tasaarvelduslepingutega kaetud börsiväliste tuletisinstrumentide tehingute puhul kohaldatakse vääringu volatiilsust kajastavat volatiilsusega korrigeerimist, kui tagatise vääring ja arveldusvääring on erinevad. Olukorras, kus tasaarvelduslepinguga kaetud tehingutega on seotud mitmed vääringud, kohaldatakse ikkagi ühte volatiilsusega korrigeerimist.

a)           Korrigeeritud väärtuste arvutamine

34. Välja arvatud tunnustatud tasaarvelduse raamlepingu järgsete tehingute puhul arvutatakse arvessevõetava tagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtus järgmiselt kõikide tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse lõikeid 5–24:

CVA = C x (1-HC-HFX)

Arvessevõetava riskipositsiooni volatiilsusega korrigeeritud väärtus arvutatakse järgmiselt:

EVA = E x (1+HE), ja börsiväliste tuletisinstrumentide tehingute puhul EVA = E.

Riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtus, mille puhul võetakse arvesse nii volatiilsust kui tagatise riski maandavat mõju, arvutatakse järgmiselt:

E* = max {0, [EVA - CVAM]}

Kus

E on riskipositsiooni väärtus, mis juhul, kui riskipositsioon ei oleks tagatud, määrataks kas artiklite 78–83 või artiklite 84–89 alusel.

EVA on volatiilsusega korrigeeritud varad.

CVA on volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtus.

CVAM vastab CVAle, mida on täiendavalt korrigeeritud võimaliku lõpptähtaegade erinevuse korral kooskõlas 4. osa sätetega.

HE on riskipositsiooni (E) suhtes kohaldatav volatiilsusega korrigeerimine, mis on arvutatud vastavalt lõigetele 35–60.

HC on tagatise suhtes kohaldatav volatiilsusega korrigeerimine, mis on arvutatud vastavalt lõigetele 35–60.

HFX on vääringute erinevuse suhtes kohaldatav volatiilsusega korrigeerimine, mis on arvutatud vastavalt lõigetele 35–60.

E* on täielikult korrigeeritud riskipositsiooni väärtus, mille puhul võetakse arvesse nii volatiilsust kui tagatise riski maandavat mõju.

b)           Kohaldatava volatiilsusega korrigeerimise arvutamine

35. Volatiilsusega korrigeerimist saab arvutada kahel viisil: regulatiivsetel volatiilsuse korrigeerimisteguritel põhineva meetodi ja sisehinnangute kohastel volatiilsuse korrigeerimisteguritel põhineva meetodi alusel (sisehinnangutel põhinev meetod).

36. Krediidiasutus võib valida regulatiivsetel volatiilsuse korrigeerimisteguritel põhineva meetodi või sisehinnangutel põhineva meetodi sõltumata sellest, kas ta on valinud riskiga kaalutud varade arvutamiseks artiklid 78–83 või artiklid 84–89. Kui krediidiasutused soovivad siiski kasutada sisehinnangutel põhinevat meetodit, peavad nad seda kasutama kõikide instrumentide liikide puhul, välja arvatud vähese tähtsusega portfellid, mille puhul nad võivad kasutada regulatiivsetel volatiilsuse korrigeerimisteguritel põhinevat meetodit.

Kui tagatis koosneb mitmest tunnustatud instrumendist, on volatiilsuse korrigeerimine, kus ai on instrumendi osa tagatise kui terviku suhtes ja Hi on selle instrumendi suhtes kohaldatav volatiilsusega korrigeerimine.

i)            Regulatiivsed volatiilsuse korrigeerimistegurid

37. Regulatiivsete volatiilsuse korrigeerimistegurite raames kohaldatavad volatiilsusega korrigeerimised (eeldatakse igapäevast ümberhindlust) on esitatud tabelites 2–5.

VOLATIILSUSEGA KORRIGEERIMISED

Tabel 2

Krediidikvaliteedi aste, millega võlainstrumendi krediidihinnangut seostatakse || Järelejäänud lõpptähtaeg || 1. osa lõike 7 punktis b kirjeldatud üksuste väljalastud võlainstrumentide volatiilsusega korrigeerimised || 1. osa lõike 7 punktides c ja d kirjeldatud üksuste väljalastud võlainstrumentide volatiilsusega korrigeerimised

|| || 20päevane realiseerimisperiood (%) || 10päevane realiseerimisperiood (%) || 5päevane realiseerimisperiood (%) || 20päevane realiseerimisperiood (%) || 10päevane realiseerimisperiood (%) || 5päevane realiseerimisperiood (%)

1 || ≤ 1 aasta || 0.707 || 0.5 || 0.354 || 1.414 || 1 || 0.707

|| > 1 ≤ 5 aastat || 2.828 || 2 || 1.414 || 5.657 || 4 || 2.828

|| > 5 aastat || 5.657 || 4 || 2.828 || 11.314 || 8 || 5.657

2-3 || ≤ 1 aasta || 1.414 || 1 || 0.707 || 2.828 || 2 || 1.414

|| > 1 ≤ 5 aastat || 4.243 || 3 || 2.121 || 8.485 || 6 || 4.243

|| > 5 aastat || 8.485 || 6 || 4.243 || 16.971 || 12 || 8.485

4 || ≤ 1 aasta || 21.213 || 15 || 10.607 || ei kohaldata || ei kohaldata || ei kohaldata

|| > 1 ≤ 5 aastat || 21.213 || 15 || 10.607 || ei kohaldata || ei kohaldata || ei kohaldata

|| > 5 aastat || 21.213 || 15 || 10.607 || ei kohaldata || ei kohaldata || ei kohaldata

Tabel 3

Krediidikvaliteedi aste, millega lühiajalise võlainstrumendi krediidihinnangut seostatakse || 1. osa lõike 7 punktis b kirjeldatud üksuste väljalastud lühiajaliste krediidihinnangutega võlainstrumentide volatiilsusega korrigeerimised || 1. osa lõike 7 punktis b kirjeldatud üksuste väljalastud lühiajaliste krediidihinnangutega võlainstrumentide volatiilsusega korrigeerimised

|| 20päevane realiseerimisperiood (%) || 10päevane realiseerimisperiood (%) || 5päevane realiseerimisperiood (%) || 20päevane realiseerimisperiood (%) || 10päevane realiseerimisperiood (%) || 5päevane realiseerimisperiood (%)

1 || 0.707 || 0.5 || 0.354 || 1.414 || 1 || 0.707

2-3 || 1.414 || 1 || 0.707 || 2.828 || 2 || 1.414

Tabel 4

Muud tagatise või nõude liigid

|| 20päevane realiseerimisperiood (%) || 10päevane realiseerimisperiood (%) || 5päevane realiseerimisperiood (%)

Peamiste indeksite aktsiad, peamiste indeksite vahetusvõlakirjad || 21.213 || 15 || 10.607

Muud aktsiad või vahetusvõlakirjad, mis on noteeritud tunnustatud börsil || 35.355 || 25 || 17.678

Sularaha || 0 || 0 || 0

Kuld || 21.213 || 15 || 10.607

Tabel 5

Volatiilsusega korrigeerimine vääringute erinevuse puhul

20päevane realiseerimisperiood (%) || 20päevane realiseerimisperiood (%) || 5päevane realiseerimisperiood (%)

11.314 || 8 || 5.657

38. Tagatud laenuandmistehingute puhul on realiseerimisperiood 20 tööpäeva. Repotehingute (välja arvatud juhul, kui sellised tehingud sisaldavad kaupade või kaupade omandiõigusega seotud garanteeritud õigusi) ja väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehingute puhul on realiseerimisperiood 5 tööpäeva. Muude kapitaliturupõhiste tehingute puhul on realiseerimisperiood 10 tööpäeva.

39. Tabelites 2–5 ja lõigetes 40–42 on krediidikvaliteedi aste, millega võlainstrumendi krediidihinnangut seostatakse, selline krediidikvaliteedi aste, mida pädev asutus peab artiklite 78–83 alusel välisele krediidihinnangule vastavaks. Sel eesmärgil kohaldatakse ka 1. osa lõiget 10.

40. Repotehingute või väärtpaberite laenuks andmise ja võtmise tehingute raames laenuks antud või müüdud mitteaktsepteeritud väärtpaberite puhul on volatiilsusega korrigeerimine sama, mis peamistest indeksitest väljajäävate tunnustatud börsil noteeritud aktsiate puhul.

41. Investeerimisfondi aktsepteeritud osakute puhul on volatiilsusega korrigeerimine kõrgeim volatiilsusega korrigeerimine, mis kuuluks lõikes 38 täpsustatud tehingu realiseerimisperioodi arvestades kohaldamisele mis tahes varade suhtes, millesse fondil on õigus investeerida.

42. Asutuste väljalastud reitinguta võlainstrumentide puhul, mis vastavad 1. osa lõikes 8 sätestatud aktsepteeritavuse kriteeriumidele, on volatiilsusega korrigeerimine sama, mis asutuste või äriühingute väljalastud väärtpaberite puhul, mis on saanud välise krediidihinnangu, mis vastab krediidikvaliteedi astmetele 2 või 3.

ii)           Sisehinnangute kohased volatiilsuse korrigeerimistegurid

43. Pädevad asutused võivad lubada lõigetes 48–57 esitatud tingimustele vastavatel asutustel kasutada volatiilsuse sisehinnanguid tagatiste ja riskipositsioonide suhtes kohaldatavate volatiilsusega korrigeerimiste arvutamiseks.

44. Kui võlainstrumentidel on tunnustatud reitinguagentuuri antud krediidihinnang, mis vastab investeerimisjärgu krediidireitingule või on sellest kõrgem, võivad pädevad asutused lubada krediidiasutustel arvutada volatiilsuse hinnangu iga väärtpaberi kategooria kohta.

45. Asjaomaste kategooriate määramisel arvestavad krediidiasutused väärtpaberi väljalaskjat, väärtpaberite välist krediidihinnangut, nende järelejäänud lõpptähtaega ja nende muudetud kestust. Volatiilsushinnangud peavad olema representatiivsed krediidiasutuse poolt kategooriasse määratud väärtpaberite suhtes.

46. Võlainstrumentide puhul, millel on tunnustatud reitinguagentuuri antud krediidihinnang, mis jääb allapoole investeerimisjärgu krediidireitingut, ja muu aktsepteeritud tagatise puhul tuleb volatiilsusega korrigeerimised arvutada iga üksiku instrumendi kohta eraldi.

47. Sisehinnangutel põhinevat meetodit kasutavad krediidiasutused peavad hindama tagatise volatiilsust või välisvääringute erinevusi, ilma et nad võtaksid arvesse mis tahes korrelatsiooni tagamata riskipositsiooni, tagatise ja/või vahetuskursside vahel.

Kvantitatiivsed kriteeriumid

48. Volatiilsusega korrigeerimisi arvutades kasutatakse 99% ühesuunalist usaldusvahemikku.

49. Realiseerimisperiood on tagatud laenuandmistehingute puhul 20 tööpäeva, repotehingute puhul 5 tööpäeva, välja arvatud juhul, kui sellised tehingud sisaldavad kaupade või kaupade omandiõigusega seotud garanteeritud õiguste üleandmist ning väärtpaberite laenuks andmist või võtmist, ja muude kapitaliturupõhiste tehingute puhul 10 tööpäeva.

50. Krediidiasutused võivad kasutada volatiilsusega korrigeerimise arvandmeid, mis on saadud lühemate või pikemate realiseerimisperioodide alusel ja mida on lõikes 49 sätestatud kõnealuse tehingu realiseerimisperioodi suhtes ülespoole või allapoole korrigeeritud, kasutades selleks ajavalemi ruutjuurt:

kus TM on asjaomane realiseerimisperiood;

HM on volatiilsusega korrigeerimine asjaomase realiseerimisperioodi jooksul;

HN on volatiilsusega korrigeerimine vastavalt realiseerimisperioodile TN.

51. Krediidiasutused peavad võtma arvesse madalama kvaliteediga varade vähest likviidsust. Realiseerimisperioodi pikendatakse, kui tekivad kahtlused tagatise likviidsuse suhtes. Krediidiasutused peavad tegema kindlaks juhud, kus ajaloolistes andmetes võidakse alahinnata potentsiaalset volatiilsust, näiteks seotud vääringud. Selliseid juhtumeid käsitletakse stressistsenaariumi abil.

52. Ajalooline vaatlusperiood (valimiperiood) volatiilsusega korrigeerimiste arvutamiseks on vähemalt üks aasta. Krediidiasutuste puhul, kes kasutavad ajaloolise vaatlusperioodi jaoks kaalumissüsteemi või muid meetodeid, on kohaldatav vaatlusperiood vähemalt üks aasta (s.t üksikute vaatluste kaalutud keskmine ajavahe ei ole vähem kui 6 kuud). Pädevad asutused võivad nõuda krediidiasutuselt volatiilsusega korrigeerimiste arvutamisel lühema vaatlusperioodi kasutamist, kui pädevate asutuste hinnangul on see õigustatud hinna volatiilsuse märkimisväärse äkktõusu tõttu.

53. Krediidiasutused ajakohastavad andmekogusid vähemalt kord iga kolme kuu tagant ja hindavad neid ümber alati, kui turuhinnad muutuvad oluliselt. See tähendab, et volatiilsusega korrigeerimisi arvutatakse vähemalt iga kolme kuu tagant.

Kvalitatiivsed kriteeriumid

54. Krediidiasutus kasutab volatiilsuse hinnanguid igapäevases riskijuhtimisprotsessis, sealhulgas riskipositsioonidele kehtestatud siseste limiitide suhtes.

55. Kui krediidiasutus kasutab igapäevases riskijuhtimisprotsessis realiseerimisperioodi, mis on pikem käesolevas lisas kõnealuse tehingu liigi suhtes sätestatust, korrigeerib krediidiasutus volatiilsusega korrigeerimisi ülespoole, kasutades lõikes 50 sätestatud ajavalemi ruutjuurt.

56. Krediidiasutusel peab olema kehtestatud menetlus, millega kontrollitakse vastavust kirjalikele eeskirjadele ja kontrollidele, mis käsitlevad volatiilsusega korrigeerimise hindamise ning selliste hinnangute riskijuhtimisprotsessi integreerimise süsteemi toimimist.

57. Krediidiasutuse enda siseauditi protsess peab hõlmama korrapärast sõltumatut kontrolli krediidiasutuse volatiilsusega korrigeerimise hindamise süsteemi üle. Volatiilsusega korrigeerimise hindamise ja selliste korrigeerimiste krediidiasutuse riskijuhtimisprotsessi integreerimise üldise süsteemi kontrollimine toimub vähemalt kord aastas ja selles käsitletakse vähemalt järgmist:

a)      volatiilsusega korrigeerimise hinnangute integreerimine igapäevasesse riskijuhtimisse;

b)      volatiilsusega korrigeerimise hindamisprotsessi mis tahes märkimisväärse muudatuse valideerimine;

c)      volatiilsusega korrigeerimise hindamissüsteemis kasutatavate teabeallikate järjepidevuse, õigeaegsuse ja usaldusväärsuse, sealhulgas sõltumatuse hindamine;

d)      volatiilsushinnangute täpsus ja asjakohasus.

iii)          Volatiilsusega korrigeerimiste ülespoole korrigeerimine

58. Lõigetes 37–42 sätestatud volatiilsusega korrigeerimised on need, mida tuleb kohaldada igapäevase ümberhindluse puhul. Samuti tuleb siis, kui krediidiasutus kasutab vastavalt lõigetele 43–57 volatiilsusega korrigeerimise sisehinnanguid, arvutada need kõigepealt päevase ümberhindluse alusel. Kui ümberhindlus toimub harvemini kui kord päevas, kohaldatakse suuremaid volatiilsusega korrigeerimisi. Neid arvutatakse päevaseid volatiilsusega korrigeerimiste ümberhindlusi ülespoole korrigeerides ja selleks kasutatakse järgmist „aja ruutjuure“ valemit:

kus:

H on kohaldatav volatiilsusega korrigeerimine

HM     on volatiilsusega korrigeerimine igapäevase ümberhindluse puhul

NR on tegelik tööpäevade arv, mis jääb ümberhindluste vahele

TM on kõnealuse tehinguliigi realiseerimisperiood.

iv)          0% volatiilsusega korrigeerimise kohaldamise tingimused

59. Repotehingute ja väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehingute puhul, kui krediidiasutus kasutab regulatiivsetel volatiilsuse korrigeerimisteguritel põhinevat meetodit või sisehinnangutel põhinevat meetodit ja punktides a–h sätestatud tingimused on täidetud, võivad pädevad asutused anda krediidiasutusele õiguse jätta kohaldamata lõigete 35–58 alusel arvutatud volatiilsusega korrigeerimised ja kohaldada selle asemel 0% volatiilsusega korrigeerimist. See võimalus ei kehti krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad lõigetes 12–22 sätestatud sisemudelitel põhinevat meetodit.

a)      Nii riskipositsioon kui tagatis on sularaha või väärtpaberid, mis kuuluvad 1. osa lõike 7 punkti b kohaldamisalasse.

b)      Nii riskipositsioon kui tagatis on nomineeritud samas vääringus.

c)      Tehingu lõpptähtaeg ei ületa ühte päeva või riskipositsiooni ja tagatise suhtes kohaldatakse igapäevast turuhinnas hindamist või igapäevast ümberhindlust.

d)      Ajavahemik, mis jääb enne vastaspoole ümberhindluse tegemata jätmist toimunud viimase turuhinnas hindamise ja tagatise realiseerimise vahele, ei või olla rohkem kui neli tööpäeva.

e)      Tehing arveldatakse sellise tehingu jaoks asjakohaseks osutunud arveldussüsteemis.

f)       Lepingut hõlmav dokumentatsioon on asjaomaste väärtpaberite puhul repotehinguid või väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehinguid käsitlev tavapärane turudokumentatsioon.

g)      Tehingut reguleerivas dokumentatsioonis sätestatakse tehingu viivitamatu lõpetamine juhul, kui vastaspool ei suuda täita kohustust anda üle raha või väärtpaber või muutub maksejõuetuks või rikub kohustusi muud moodi.

h)      Pädevad asutused peavad vastaspoolt „kutseliseks turul osalejaks“. Kutseline turul osaleja võib tähistada järgmisi üksusi:

– 1. osa lõike 7 punktis b loetletud üksused, kellele esitatavatele nõuetele antakse 0% riskikaal vastavalt artiklitele 78–83;

– asutused;

– muud finantsettevõtjad (sealhulgas kindlustusettevõtjad), kellele esitatavatele nõuetele antakse 20% riskikaal vastavalt artiklitele 78–83 või kellel juhul, kui krediidiasutused arvutavad riskiga kaalutud varasid ja oodatava kahju summasid vastavalt artiklitele 83–89, ei ole tunnustatud reitinguagentuuri antud krediidihinnangut ja kellel on sisehinnangute kohaselt maksejõuetuse tõenäosus, mis on samaväärne reitinguagentuuride antud krediidihinnangutega, mida pädev asutus peab vastavaks krediidikvaliteedi astmele 2 või sellest kõrgemale astmele kooskõlas artiklitega 78–83 ettenähtud äriühingutele esitatavate nõuete riskiga kaalumise eeskirjadega;

– õigusaktides reguleeritud investeerimisühingud, kelle suhtes kehtivad kapitali- või võimendusnõuded;

– õigusaktides reguleeritud pensionifondid;

– tunnustatud arvelduskojad.

60. Kui pädev asutus annab õiguse lõikes 59 sätestatud käsitluse kohaldamiseks repotehingute suhtes või oma riigi valitsuse väljalastud väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehingute suhtes, võivad teised pädevad asutused anda nende jurisdiktsioonis asutatud krediidiasutustele õiguse kasutada sama meetodit samasuguste tehingute suhtes.

c)           Riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju arvutamine

Standardmeetod

61. E*d, mis on arvutatud vastavalt lõikele 34, käsitletakse artiklis 80 sätestatud riskipositsiooni väärtusena.

Sisereitingutel põhinev lähenemine

62. LGD*d (tegelik maksejõuetustest tingitud kahju määr), mis on arvutatud vastavalt käesolevas lõikes sätestatule, käsitletakse VII lisas sätestatud LGDna.

LGD* = Max {0, LGD x [(E*/E]}

kus:

LGD on maksejõuetusest tingitud kahju määr, mis kuuluks kohaldamisele vastavalt artiklitele 84–89, kui riskipositsioonil puuduks tagatis;

E on riskipositsiooni väärtus vastavalt artiklitele 84–89;

E* arvutatakse vastavalt lõikele 34.

1.5. Muu aktsepteeritud tagatis artiklite 84–89 kohaldamisel 1.5.1. Hindamine

a)           Kinnisvaratagatis

63. Vara peab hindama sõltumatu hindaja turuväärtuses või sellest madalamas väärtuses. Liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega sätestatud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, võib vara hinnata sõltumatu hindaja hüpoteekimisväärtusega või sellest madalama väärtusega.

64. Turuväärtus tähendab eeldatavat summat, millega saaks vara hindamiskuupäeval huvitatud ostja ja huvitatud müüja vahel üle anda sõltumatu tehingu alusel pärast nõuetekohast turustamist, milles pooled osalesid teadlikult, kaalutletult ja ilma sunnita. Turuväärtus vormistatakse arusaadavalt ja selgelt.

65. Hüpoteekimisväärtus tähendab vara väärtust, mille on kindlaks määranud hindaja, kes hindab mõistlikult vara turustatavust tulevikus, võttes arvesse vara pikaajalisi püsiomadusi, tavapäraseid ja kohalikke turutingimusi, vara praegust kasutust ja muid võimalikke kasutusviise. Hüpoteekimisväärtuse hindamisel ei võeta arvesse spekulatiivseid tegureid. Hüpoteekimisväärtus vormistatakse arusaadavalt ja selgelt.

66. Tagatise väärtus on turuväärtus või hüpoteekimisväärtus, mida on vähendatud vastavalt vajadusele, et võtta arvesse 2. osa lõike 8 alusel nõutava kontrolli tulemusi ja eelnevaid nõudeid varale.

b)           Saadaolevad nõuded

67. Saadaolevate nõuete väärtus on saadaolev summa.

c)           Muu füüsiline tagatis

68. Vara hinnatakse selle turuväärtuses – see on eeldatav summa, millega saaks vara hindamiskuupäeval huvitatud ostja ja huvitatud müüja vahel üle anda sõltumatu tehingu alusel.

1.5.2. Riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju summade arvutamine

a)           Üldkäsitlus

69. LGD*d (tegelik maksejõuetusest tingitud kahju määr), mis on arvutatud vastavalt lõigetes 70–73 sätestatule, käsitletakse VII lisas sätestatud LGDna.

70. Kui tagatise väärtuse (C) suhe riskipositsiooni väärtusesse (E) jääb allapoole tabelis 6 sätestatud C* piirmäära (nõutav minimaalne tagatise tase riskipositsiooni puhul), võrdub LGD* VII lisas vastaspoolele esitatava tagamata riskipositsiooni LGDga.

71. Kui tagatise väärtuse suhe riskipositsiooni väärtusesse ületab tabelis 6 sätestatud C** teist kõrgemat piirmäära (s.t nõutav tagatise tase LGD täielikuks aktsepteerimiseks), võrdub LGD* järgmises tabelis sätestatuga.

72. Kui tagatise nõutav tase C** ei ole saavutatud riskipositsiooni kui terviku suhtes, käsitletakse riskipositsiooni kahe riskipositsioonina – esiteks riskipositsiooni osa, mille puhul tagatise nõutav tase C** on saavutatud, ja teiseks ülejäänud osa.

73. Tabelis 6 sätestatakse kohaldatav LGD* ja nõutavad tagamise tasemed riskipositsioonide tagatud osade puhul:

Tabel 6

LGD miinimumväärtus riskipositsioonide tagatud osade puhul

|| LGD* esimese nõudeõiguse järguga või tingimuslike nõuete puhul || LGD* allutatud nõuete või tingimuslike nõuete puhul || Nõude puhul nõutav minimaalne tagamise tase (C*) || Nõude puhul nõutav minimaalne tagamise tase (C**)

Saadaolevad nõuded || 35% || 65% || 0% || 125%

Elamukinnisvara/ kommertskinnisvara || 35% || 65% || 30% || 140%

Muu tagatis || 40% || 70% || 30% || 140%

Erandina võivad pädevad asutused kuni 31. detsembrini 2012 osutatud tagamise tasemete alusel:

a)      lubada krediidiasutustel määrata 30% LGD esimese nõudeõiguse järguga riskipositsioonidele, mis on seotud kommertskinnisvara liisimisega;

b)      lubada krediidiasutustel määrata 35% LGD esimese nõudeõiguse järguga riskipositsioonidele, mis on seotud seadmete liisimisega.

Kõnealuse perioodi lõpus tuleb see erand läbi vaadata.

b)           Kinnisvaratagatise alternatiivne käsitlemine

74. Kui käesolevas lõikes ja lõikes 75 esitatud tingimustest ei tulene teisiti ning alternatiivina lõigetes 69–73 esitatud käsitlusele, võivad liikmesriigi pädevad asutused lubada krediidiasutustel kohaldada 50% riskikaalu riskipositsiooni osa suhtes, mis on täielikult tagatud elamukinnisvaraga või kommertskinnisvaraga, mis asub selle liikmesriigi territooriumil, kui nad suudavad tõendada, et asjaomased turud on hästiarenenud ja pikaajalised ning nende kahjumäärad, mis tulenevad vastavalt elamukinnisvaraga või kommertskinnisvaraga tagatud laenu andmisest, ei ületa järgmisi piirmäärasid:

a)      kuni 50% turuväärtusest (või vajaduse korral vähem kui 60% hüpoteekimisväärtusest) ei või mis tahes aastal ületada 0,3% elamukinnisvaraga ja/või kommertskinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenust.

b)      vastavalt elamukinnisvaraga või kommertskinnisvaraga tagatud laenu andmisest tulenevad üldkahjud ei või mis tahes aastal ületada 0,5% seda liiki elamukinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenust.

75. Kui üks lõikes 74 esitatud tingimustest ei ole mis tahes aastal täidetud, peatatakse sellise käsitluse kohaldamise aktsepteeritavus, kuni need tingimused mõnel järgneval aastal täidetakse.

76. Pädevad asutused, kes ei luba lõikes 73 sätestatud käsitlust, võivad lubada krediidiasutustel kohaldada riskikaalusid, mis on lubatud käesoleva käsitlusega nende riskipositsioonide suhtes, mis on tagatud vastavalt elamukinnisvaraga või kommertskinnisvaraga, mis asub selle liikmesriigi territooriumil, mille pädevad asutused lubavad seda käsitlust kohaldada samadel tingimustel kui need, mida kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis.

1.6. Riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju arvutamine erinevat liiki tagatistest koosneva kogumi puhul

77. Kui riskiga kaalutud varasid ja oodatava kahju summasid arvutatakse vastavalt artiklitele 84–89 ja riskipositsioon on tagatud nii finantstagatisega kui ka muude aktsepteeritud tagatistega, käsitletakse LGD*d (tegelik maksejõuetusest tingitud kahju määr) VII lisas sätestatud LGDna ja see arvutatakse järgmiselt.

78. Krediidiasutus peab volatiilsusega korrigeeritud riskipositsiooni väärtuse (s.t väärtus pärast lõikes 34 sätestatud volatiilsusega korrigeerimist) jagama osadeks, mis on kõik kaetud ainult ühe tagatise liigiga. See tähendab, et krediidiasutus peab jagama riskipositsiooni vastavalt vajadusele aktsepteeritud finantstagatisega kaetud osaks, saadaolevate nõuetega kaetud osaks, kommertskinnisvarast tagatisega ja/või elamukinnisvarast tagatisega kaetud osadeks, muu aktsepteeritud tagatisega kaetud osaks ja tagamata osaks.

79. Riskipositsiooni iga osa LGD* arvutatakse eraldi kooskõlas käesoleva lisa asjakohaste sätetega.

1.7. Muu otsene krediidiriski kaitse 1.7.1. Hoiused kolmandas krediidiasutuses

80. Kui on täidetud 2. osa lõikes 12 sätestatud tingimused, võib 1. osa lõike 23 kohaldamisalasse jäävat krediidiriski kaitset käsitleda kolmanda krediidiasutuse antud garantiina.

1.7.2. Laenu andvale krediidiasutusele panditud elukindlustuspoliisid

81. Kui on täidetud 2. osa lõikes 13 sätestatud tingimused, võib 1. osa lõike 24 kohaldamisalasse jäävat krediidiriski kaitset käsitleda elukindlustust andva äriühingu antud garantiina. Tunnustatud krediidiriski kaitse väärtus on elukindlustuspoliisi tagasiostuväärtus.

1.7.3. Nõudmise korral tagasiostetavad asutuste instrumendid

82. 1. osa lõike 25 alusel aktsepteeritud instrumente võib käsitleda emiteeriva asutuse antud garantiina.

83. Eespool nimetatud juhtudel on tunnustatud krediidiriski kaitse väärtus järgmine:

a)      kui instrument ostetakse tagasi nominaalväärtusega, on see kaitse kõnealune väärtus;

b)      kui instrument ostetakse tagasi turuhinnaga, on kaitse väärtuseks instrumendi väärtus, mis on saadud samal viisil kui 1. osa lõikes 8 nimetatud võlainstrumentide väärtus.

2. Kaudne krediidiriski kaitse 2.1. Hindamine

84. Kaudse krediidiriski kaitse väärtus (G) on summa, mida kaitse andja on kohustunud maksma laenuvõtja maksejõuetuse või makse tegemata jätmise korral või muude kindlaks määratud krediidikvaliteeti mõjutavate sündmuste toimumise korral. Krediididerivatiivide puhul, mis ei sisalda krediidikvaliteeti mõjutava sündmusena krediididerivatiivi alusvaraks oleva võlainstrumendi ümberstruktureerimist, mis hõlmab põhimaksete, intressi või teenustasude kustutamist või tasumise edasilükkamist, mille tulemuseks on krediidikahju sündmus (väärtuse korrigeerimine või muu sarnane kanne kasumiaruandes), vähendatakse käesoleva lõike esimese lause alusel arvutatud krediidiriski kaitset 40% võrra.

85. Kui kaudne krediidiriski kaitse on nomineeritud vääringus, mis erineb vääringust, milles nõue on nomineeritud (vääringute erinevus), vähendatakse krediidiriski kaitset volatiilsuse korrigeerimise HFX kohaldamisega järgmiselt:

G* = G x (1-HFX)

kus:

G on krediidiriski kaitse nominaalväärtus;

G* on G, mida on korrigeeritud mis tahes välisvaluutariski suhtes;

Hfx on volatiilsusega korrigeerimine krediidiriski kaitse ja krediididerivatiivi alusvaraks oleva võlainstrumendi mis tahes vääringute erinevuse puhul.

Kui vääringute erinevus puudub

G* = G

86. Mis tahes vääringute erinevuse korral kohaldatavaid volatiilsusega korrigeerimisi võib arvutada regulatiivsetel volatiilsuse korrigeerimisteguritel põhineva meetodi või sisehinnangutel põhineva meetodi alusel vastavalt lõigetes 35–58 sätestatule.

2.2. Riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju summade arvutamine 2.2.1. Osaline kaitse – väärtpaberistamise seeriatesse jagamine

87. Kui krediidisasutus kannab osa laenuga seotud riskist üle ühe või enama väärtpaberistamise seeriaga, kohaldatakse artiklites 94–101 sätestatud eeskirju. Maksete olulisuse piirmäärasid, millest väiksemas summas makset kahjujuhtumi korral ei tehta, loetakse võrdseks allesjäänud esimese järjekoha kahju positsioonidega ning need viivad riski väärtpaberistamise seeriatesse jaotatud ülekandmiseni.

2.2.2. Standardmeetod

a)           Täielik kaitse

88. Artikli 80 kohaldamisel on g riskikaal, mis määratakse riskipositsioonile, mis on täielikult tagatud kaudse krediidiriski kaitsega (GA);

kus:

g on kaitse andjaga seotud riskipositsiooni riskikaal, mis on määratletud artiklites 78–83;

GA on G* väärtus, mis on arvutatud vastavalt lõikele 85 ja korrigeeritud lõpptähtaegade erinevuse suhtes vastavalt 4. osas sätestatule.

b)           Osaline kaitse – võrdne kahjukandmise järk

89. Kui kaitsega summa on väiksem riskipositsiooni väärtusest ning kaitsega ja kaitseta osad on võrdse kahjukandmise järguga – s.t krediidiasutus ja kaitse andja jagavad kahjusid proportsionaalselt, on lubatud regulatiivse kapitali proportsionaalne vähendamine. Artikli 80 kohaldamisel arvutatakse riskiga kaalutud varad vastavalt järgmisele valemile:

(E-GA) x r + GA x g

kus:

E on riskipositsiooni väärtus,

GA on G* väärtus, mis on arvutatud vastavalt lõikele 85 ja korrigeeritud lõpptähtaegade erinevuse suhtes vastavalt 4. osas sätestatule;

r on võlgnikuga seotud riskipositsiooni riskikaal, mis on kindlaks määratud artiklites 78–83;

g on kaitse andjaga seotud riskipositsiooni riskikaal, mis on kindlaks määratud artiklites 78–83.

c)           Riigigarantiid

90. Pädevad asutused võivad laiendada VI lisa lõigetes 4–6 ettenähtud käsitlemist riskipositsioonidele või riskipositsioonide osadele, millele on andnud garantii keskvalitsus või keskpank, kui garantii on nomineeritud laenuvõtja päritoluriigi vääringus ja nõuet rahastatakse nimetatud vääringus.

2.2.3. Sisereitingutel põhinev lähenemine

Täielik kaitse/osaline kaitse – võrdne kahjukandmise järk

91. Riskipositsiooni kaetud osa puhul (krediidiriski kaitse korrigeeritud väärtuse GA alusel) võib PD VII lisa 2. osa kohaldamisel olla kaitse andja PD või laenuvõtja ja garantii andja vaheline PD, kui täielik asendamine ei ole lubatud. Allutatud riskipositsioonide ja allutamata kaudse krediidiriski kaitse puhul võib LGD VII lisa 2. osa kohaldamisel olla esimese nõudeõigusega järguga nõuetele vastav LGD.

92. Riskipositsiooni tagamata osa puhul on PD laenuvõtja PD ja LGD on aluspositsiooni LGD.

93. GA on G* väärtus, mis on arvutatud vastavalt lõikele 85 ja korrigeeritud lõpptähtaegade erinevuse suhtes vastavalt 4. osas sätestatule.

4. osa – Lõpptähtaegade erinevus

1. Riskiga kaalutud varade arvutamisel esineb lõpptähtaegade erinevus siis, kui järelejäänud lõpptähtaeg on lühem kaitsega riskipositsiooni omast. Ei tunnustata vähem kui kolmekuulise järelejäänud lõpptähtajaga kaitset, mille lõpptähtaeg on väiksem aluspositsiooni lõpptähtajast.

2. Lõpptähtaegade erinevuse puhul ei tunnustata krediidiriski kaitset siis, kui

a)      kaitse esialgne lõpptähtaeg on vähem kui 1 aasta; või

b)      tegemist on lühiajalise riskipositsiooniga, mille puhul pädevad asutused on määranud üheaastase alampiiri kohaldamise asemel ühepäevase alampiiri lõpptähtaja väärtuse (M) suhtes vastavalt VII lisa 2. osa lõikele 13.

1. Lõpptähtaja definitsioon

3. Aluskohustuse kehtiv lõpptähtaeg, mille suhtes kohaldatakse 5aastast ülempiiri, on pikim järelejäänud aeg enne seda, kui võlgnik peab plaanijärgselt täitma oma kohustuse. Kui lõikest 4 ei tulene teisiti, on krediidiriski kaitse lõpptähtaeg aeg, mis on kõige lähemal kuupäevale, millal kaitse võib lõppeda või millal selle võib lõpetada.

4. Kui kaitse müüjal on kaalutlusõiguse alusel võimalus kaitse lõpetada, on kaitse lõpptähtaeg aeg, mis on kõige lähemal kuupäevale, mil seda võimalust võib kasutada. Kui kaitse ostjal on kaalutlusõiguse alusel võimalus kaitse lõpetada ja kaitse andmise kokkuleppe tingimused sisaldavad krediidiasutustele positiivset stiimulit sooritada tehing enne lepingujärgset lõpptähtaega, on kaitse lõpptähtaeg aeg, mis on kõige lähemal kuupäevale, mil seda võimalust võib kasutada; vastasel korral võib pidada sellist võimalust kaitse lõpptähtaega mitte mõjutavaks.

5. Kui krediididerivatiivi kehtivusaja lõppemist ei takistata enne mis tahes tähtajapikenduse lõppu, mis on vajalik selleks, et makse tegemata jätmisest tuleneks krediididerivatiivi alusvaraks olevast võlainstrumendist tulenevate kohustuste täitmata jätmine, vähendatakse kaitse lõpptähtaega tähtajapikenduse võrra.

2. Kaitse hindamine 2.1. Otsese krediidiriski kaitsega kaetud tehingud – Finantstagatise hindamise lihtsustatud meetod

6. Tagatist ei tunnustata, kui riskipositsiooni lõpptähtaja ja kaitse lõpptähtaja vahel on erinevus.

2.2. Otsese krediidiriski kaitsega kaetud tehingud – Finantstagatise hindamise üldmeetod

7. Krediidiriski kaitse lõpptähtaega ja riskipositsiooni lõpptähtaega tuleb arvesse võtta tagatise korrigeeritud väärtuses vastavalt järgmisele valemile:

CVAM = CVA x (t-t*)/(T-t*)

kus:

CVA on tagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtus vastavalt 3. osa lõikes 34 sätestatule või riskipositsiooni suurus, olenevalt sellest, kumb on madalam;

t on krediidiriski kaitse lõpptähtajani jäänud aastate arv, mis on arvutatud vastavalt lõigetele 3–5, või T väärtus, olenevalt sellest, kumb on madalam;

T on krediidiriski kaitse lõpptähtajani jäänud aastate arv, mis on arvutatud vastavalt lõigetele 3–5, või 5 aastat, olenevalt sellest, kumb on madalam;

t* on 0,25.

CVAM on CVA, mida on täiendavalt korrigeeritud lõpptähtaja erinevuse suhtes, mis tuleb lisada valemisse, millega arvutatakse riskipositsiooni (E*) täielikult korrigeeritud väärtust vastavalt 3. osa lõikes 34 sätestatule.

2.3. Kaudse krediidiriski kaitsega tagatud tehingud

8. Krediidiriski kaitse lõpptähtaega ja riskipositsiooni lõpptähtaega tuleb arvesse võtta krediidiriski kaitse korrigeeritud väärtuses vastavalt järgmisele valemile:

GA = G* x (t-t*)/(T-t*)

kus:

G* on kaitse väärtus, mida on korrigeeritud vääringute erinevuse suhtes

GA on G*, mida on korrigeeritud lõpptähtaegade erinevuse suhtes

t on krediidiriski kaitse lõpptähtajani jäänud aastate arv, mis on arvutatud vastavalt lõigetele 3–5, või T väärtus, olenevalt sellest, kumb on madalam;

T on krediidiriski kaitse lõpptähtajani jäänud aastate arv, mis on arvutatud vastavalt lõigetele 3–5, või 5 aastat, olenevalt sellest, kumb on madalam;

t* on 0,25.

GA on 3. osa lõigete 84–93 kohaldamisel kaitse väärtus.

5. osa – Krediidiriski maandamise kombineerimine standardmeetodi alusel

9. Kui krediidiasutusel, kes arvutab riskiga kaalutud varasid vastavalt artiklitele 78–83, on rohkem kui üks ühte riskipositsiooni kattev krediidiriski maandamise vorm (näiteks on krediidiasutusel nii tagatis kui garantii, mis katavad riskipositsiooni osaliselt), on krediidiasutus kohustatud jagama riskipositsiooni osadeks, mis on kaetud iga erinevat liiki krediidiriski maandamise vahenditega (näiteks tagatisega kaetud osaks ja garantiiga kaetud osaks), ning iga osa riskiga kaalutud varad tuleb arvutada vastavalt artiklite 78–83 ja käesoleva lisa sätetele.

10. Kui ühe kaitse andja krediidiriski kaitsel on erinevad lõpptähtajad, kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud meetodile sarnast meetodit.

6. osa – Nõudekorvi krediidiriski maandamise tehnikad

1. Esimese maksejõuetusriski tagamise krediididerivatiivid

1. Kui krediidiasutus saab krediidiriski kaitse mitmele riskipositsioonile, tingimustel et nende riskipositsioonidega seotud esmane maksejõuetus käivitab maksekohustuse ja selline krediidikvaliteeti mõjutav sündmus lõpetab lepingu, võib krediidiasutus muuta riskiga kaalutud varade arvutamist ja vastavalt vajadusele riskipositsiooni oodatava kahju suurust, mis krediidiriski kaitse puudumisel annaks madalaimad riskiga kaalutud varad artiklite 78–83 või artiklite 84–89 alusel kooskõlas käesoleva lisaga, kuid ainult siis, kui riskipositsiooni väärtus on krediidiriski kaitse väärtusest väiksem või sellega võrdne.

2. n-arvu maksejõuetusriski tagamise krediididerivatiivid

2. Kui n arv kordi maksejõuetust riskipositsioonide hulgas käivitab krediidiriski kaitse raames maksekohustuse, võib kaitset ostev krediidiasutus aktsepteerida kaitset riskiga kaalutud varade arvutamiseks ja vastavalt vajadusele oodatava kahju summa arvutamiseks ainult siis, kui kaitse on antud ka maksejõuetuse 1 kuni n-1 arvu kohta või kui on juba esinenud n-1 arv maksejõuetust. Sellisel juhul järgitakse lõikes 1 esimese maksejõuetuse riski tagamise krediidi tuletisväärtpaberitele sätestatud meetodit, mida on n arv maksejõuetuse toodete puhul asjakohaselt muudetud.

IX lisa – Väärtpaberistamine 1. osa – X lisas kasutatavad mõisted

1. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

– Intressivahe – finantstasude sissenõudmised ja muudest teenustasudest tulenev sissetulek, mis on saadud seoses väärtpaberistatud riskipositsioonidega, mis ei sisalda kulusid ega muid väljaminekuid.

– Clean-up ostuoptsioon – laenude algse väljastaja lepinguline õigus osta tagasi või kustutada väärtpaberistamise positsioonid enne kõikide aluspositsioonide tagasimaksmist, kui tagasimaksmata nõuete summa langeb alla määratud taset.

– Likviidsuse tagamise tehing – väärtpaberistamise positsioon, mis tuleneb lepingulisest rahastamise kokkuleppest, millega tagatakse rahavoogude õigeaegne jõudmine investoriteni.

– Kirb – 8% riskiga kaalutud varadest, mis arvutataks lõigete 84–89 alusel seoses väärtpaberistatud riskipositsioonidega, kui neid ei oleks väärtpaberistatud, millele liidetakse oodatava kahju summa, mida seostatakse kõnesolevate riskipositsioonidega ja mis on arvutatud kõnesolevate artiklite alusel.

– Reitingupõhine meetod – väärtpaberistamise positsioonide riskiga kaalutud varade arvutamise meetod vastavalt 4. osa lõigetele 45–49.

– Regulatiivsest valemist lähtuv meetod – väärtpaberistamise positsioonide riskiga kaalutud varade arvutamise meetod vastavalt 4. osa lõigetele 50–52.

– Reitinguta positsioon – väärtpaberistamise positsioon, millel puudub artiklis 97 määratletud aktsepteeritud reitinguagentuuri antud aktsepteeritud krediidihinnang.

– Reitingu saanud positsioon – väärtpaberistamise positsioon, millel puudub artiklis 97 määratletud aktsepteeritud reitinguagentuuri antud aktsepteeritud krediidihinnang.

– Varadega kaetud kommertspaberite programm – väärtpaberistamise programm, mille raames väljalastud väärtpaberid on valdavalt kommertspaberid esialgse lõpptähtajaga üks aasta või vähem.

2. osa – Miinimumtingimused märkimisväärse krediidiriski ülekandmise aktsepteerimiseks ja riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju summade arvutamiseks väärtpaberistatud riskipositsioonide puhul

1. Miinimumtingimused märkimisväärse krediidiriski ülekandmise aktsepteerimiseks traditsioonilise väärtpaberistamise puhul

1. Traditsioonilise väärtpaberistamise tehingu aluseks olevad varad algselt väljastanud krediidiasutus võib jätta väärtpaberistatud riskipositsioonid välja riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju summade arvutamisest, kui väärtpaberistatud riskipositsioonidega seotud märkimisväärne krediidirisk on üle kantud kolmandatele pooltele ja ülekandmine vastab järgmistele tingimustele:

a)      Väärtpaberistamise dokumendid peavad kajastama tehingu majanduslikku sisu;

b)      Väärtpaberistatud riskipositsioonid ei või olla laenud algselt väljastanud krediidiasutuse ja tema kreeditoride poolt tagasivõetavad, sealhulgas ka pankroti ja pankrotivara haldamise korral. Seda peab tagama kvalifitseeritud õigusnõustaja kinnitusega.

c)      Väljalastud väärtpaberid ei või olla laenud algselt väljastanud krediidiasutuse maksekohustused.

d)      Väärtpaberistamise positsioonide saajaks peab olema sihtotstarbeline väärtpaberistamisasutus.

e)      Laenud algselt väljastanud krediidiasutus ei või teostada otsest ega kaudset kontrolli ülekantavate positsioonide suhtes. Laenude algselt väljastanud krediidiasutus on teostanud otsest kontrolli ülekantud positsioonide suhtes siis, kui tal on õigus osta positsioonide saajalt tagasi eelnevalt ülekantud positsioonid, et realiseerida nende kasum, või kui tal on kohustus võtta tagasi ülekantud risk. Kui laenud algselt väljastanud krediidiasutus jätab positsioonidega seoses endale teenindamise õigused või kohustused, ei tähenda see veel kaudset kontrolli positsioonide üle.

f)       Clean-up ostuoptsioonide puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:

i)       Clean-up ostuoptsiooni võib laenud algselt väljastanud krediidiasutus kasutada vastavalt oma äranägemisele;

ii)      Clean-up ostuoptsiooni võib kasutada ainult siis, kui amortiseerimata on 10% või vähem väärtpaberistatud riskipositsioonide esialgsest väärtusest;

iii)     Clean-up ostuoptsioon ei või olla struktureeritud selleks, et vältida kahjumi jagamist krediidikvaliteedi parandamise positsioonidesse või muudesse investorite käes olevatesse positsioonidesse, ega või olla krediidikvaliteedi parandamiseks muul viisil struktureeritud.

g)      Väärtpaberistamise dokumendid ei või sisaldada punkte, millega

i)       nõutakse, et laenud algselt väljastanud krediidiasutus parandaks väärtpaberistamise positsioone, sealhulgas, kuid mitte ainult, muudaks aluseks olevat krediidiriskile avatud positsiooni või tõstaks investorile makstavat intressi väärtpaberistatud riskipositsioonide krediidikvaliteedi halvenemisel, välja arvatud varajase amortiseerimise tingimuste puhul;

ii)      tõstetakse väärtpaberistamise positsioonide omanikele makstavat intressi väärtpaberistamise aluseks olevate riskipositsioonide kogumi krediidikvaliteedi halvenemisel.

2. Miinimumtingimused märkimisväärse krediidiriski ülekandmise aktsepteerimiseks sünteetilise väärtpaberistamise puhul

2. Sünteetilise väärtpaberistamise tehingu aluseks olevad varad algselt väljastanud krediidiasutus võib arvutada väärtpaberistatud riskipositsioonide riskiga kaalutud varasid ja vajadusel oodatava kahju summasid vastavalt lõigetele 3 ja 4, kui kolmandale poolele on üle kantud oluline krediidirisk kas otsese või kaudse krediidiriski kaitse kaudu ja ülekandmine vastab järgmistele tingimustele.

a)      Väärtpaberistamise dokumendid peavad kajastama tehingu majanduslikku sisu.

b)      Krediidiriski kaitse, millega krediidirisk üle kantakse, peab vastama artiklites 90–93 asjaomasele krediidiriski kaitsele sätestatud aktsepteeritavuse ja muudele tingimustele. Sellisel juhul ei peeta sihtotstarbelisi ettevõtjaid aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjateks.

c)      Krediidiriski ülekandmiseks kasutatavad instrumendid ei või sisaldada tingimusi, millega

i)       kehtestatakse olulisuse piirmäärad, alla mille ei loeta krediidiriski kaitset krediidikvaliteeti mõjutava sündmuse toimumisel käivitunuks;

ii)      võimaldatakse kaitse lõpetamist aluspositsioonide krediidikvaliteedi halvenemise tõttu;

iii)     nõutakse, et laenud algselt väljastanud krediidiasutus parandaks väärtpaberistamise positsioone, välja arvatud varajase amortiseerimise tingimuste puhul;

iv)     suurendatakse krediidiasutuse krediidiriski kaitse kulusid või väärtpaberistamise positsioonide omanikele makstavat intressi väärtpaberistamise aluseks olevate riskipositsioonide kogumi krediidikvaliteedi halvenemisel.

d)      Kvalifitseeritud õigusnõustajalt tuleb saada arvamus, mis kinnitab krediidiriski kaitse jõustatavust kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides.

3. Sünteetilise väärtpaberistamise raames väärtpaberistatud riskipositsioonide riskiga kaalutud varade arvutamine laenud algselt väljastanud krediidiasutuses

3. Kui on täidetud lõikes 2 sätestatud tingimused, kasutab sünteetilise väärtpaberistamise tehingu aluseks olevad varad algselt väljastanud krediidiasutus väärtpaberistatud riskipositsioonide riskiga kaalutud varade arvutamisel vastavalt lõigetele 5–8 asjakohaseid arvutamismeetodeid, mis on sätestatud 4. osas, ja mitte neid, mis on sätestatud artiklites 78–89. Krediidiasutuste puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid ja oodatava kahju summat artiklite 84–89 alusel, on oodatava kahju summa selliste riskipositsioonide suhtes null.

4. Selguse huvides viitab lõige 3 väärtpaberistamistehingusse kaasatud tervele riskipositsioonide kogumile. Kui lõigetest 5–8 ei tulene teisiti, peab laenud algselt väljastanud krediidiasutus arvutama riskiga kaalutud varad seoses väärtpaberistamise kõikide seeriatega kooskõlas IV osa sätetega, sealhulgas krediidiriski maandamise aktsepteerimise sätetega. Näiteks kui väärtpaberistamise seeria kantakse üle kaudse krediidiriski kaitse raames kolmandale poolele, kohaldatakse väärtpaberistamise seeria suhtes laenud algselt väljastanud krediidiasutuse riskiga kaalutud varade arvutamisel sellise kolmanda poole riskikaalu.

3.1. Lõpptähtaegade erinevuse käsitlemine sünteetilise väärtpaberistamise puhul

5. Riskiga kaalutud varade arvutamisel vastavalt lõikele 3 võetakse mis tahes lõpptähtaegade erinevust krediidiriski kaitse, mille kaudu väärtpaberistamise seeriatesse jaotamine toimub, ja väärtpaberistatud riskipositsioonide vahel arvesse vastavalt lõigetele 6–8. Väärtpaberistatud riskipositsioonide lõpptähtaeg on aluseks olevate riskipositsioonide pikim lõpptähtaeg ülempiiriga viis aastat.

6. Väärtpaberistatud riskipositsioonide lõpptähtaeg on asjaomaste riskipositsioonide pikim lõpptähtaeg, ülempiiriga viis aastat. Krediidiriski kaitse lõpptähtaeg määratakse kindlaks kooskõlas VIII lisaga.

7. Kui laenud algselt väljastanud krediidiasutus kasutab riskiga kaalutud varade arvutamisel 4. osa lõikeid 6–35, jätab ta reitinguta või investeerimisjärgu krediidireitingust madalama reitingu saanud väärtpaberistamise seeria riskiga kaalutud varade arvutamisel tähelepanuta mis tahes lõpptähtaegade erinevused. Kõikide muude väärtpaberistamise seeriate puhul kohaldatakse VIII lisas sätestatud lõpptähtaegade erinevuse käsitlust vastavalt järgmisele valemile:

RW* on [RW(SP) x (t-t*)/(T-t*)] + [RW(Ass) x (T-t)/(T-t*)]

Kus

RW* on riskiga kaalutud varad artikli 75 punkti a tähenduses;

RW(Ass) on proportsionaalsete arvutuste alusel leitud riskiga kaalutud varad riskipositsioonide puhul siis, kui neid ei oleks väärtpaberistatud;

RW (SP) on riskiga kaalutud varad, mis on arvutatud lõike 3 alusel, kui lõpptähtaegade erinevus puuduks;

T on aluspositsioonide lõpptähtaeg aastates;

t on krediidiriski kaitse lõpptähtaeg aastates;

t* on 0,25.

8. Kui laenud algselt väljastanud krediidiasutus kasutab riskiga kaalutud varade arvutamisel 4. osa lõikeid 36–74, jätab ta nende lõigete alusel 1250% riskikaalu saanud väärtpaberistamise seeriate või seeriate osade riskiga kaalutud varade arvutamisel tähelepanuta mis tahes lõpptähtaegade erinevused. Kõikide muude väärtpaberistamise seeriate või seeriate osade puhul kohaldatakse VIII lisas sätestatud lõpptähtaegade erinevuse käsitlust vastavalt lõikes 7 esitatud valemile.

3. osa – Välised krediidihinnangud

1. Tingimused, millele reitinguagentuuride antud krediidihinnangud peavad vastama

1. Käesoleva lisa 4. osa alusel riskiga kaalutud varade arvutamiseks peab aktsepteeritud reitinguagentuuri antud krediidihinnang vastama järgmistele tingimustele.

a)      Krediidihinnangus kajastuvate maksete vahel ja maksete vahel, millele krediidiasutusel on õigus lepingu alusel, millest tuleneb kõnealune väärtpaberistamise positsioon, ei või olla erinevusi.

b)      Krediidihinnang on turul avalikult kättesaadav. Krediidihinnanguid peetakse avalikult kättesaadavaks ainult siis, kui need on avalikustatud ja kaasatud reitinguagentuuri krediidihinnangute muutmise maatriksisse Krediidihinnanguid, mis on kättesaadavad vaid piiratud arvule üksustele, ei peeta avalikuks.

2. Krediidihinnangute kasutamine

2. Krediidiasutus võib määrata ühe või mitu aktsepteeritud reitinguagentuuri, kelle antud krediidihinnanguid kasutatakse riskiga kaalutud varade arvutamisel artiklite 94–101 alusel („määratud reitinguagentuur“).

3. Kui lõigetest 5–7 ei tulene teisiti, peab krediidiasutus kasutama määratud reitinguagentuuri antud krediidihinnanguid väärtpaberistamise positsioonide suhtes järjekindlalt.

4. Kui lõigetest 5 ja 6 ei tulene teisiti, ei või krediidiasutus kasutada ühe reitinguagentuuri antud krediidihinnanguid positsioonide ühtede väärtpaberistamise seeriate puhul ja teise reitinguagentuuri antud krediidihinnanguid teiste väärtpaberistamise seeriate puhul sama struktuuri raames, millel võib olla esimese reitinguagentuuri antud reiting.

5. Kui positsioonil on määratud reitinguagentuuride antud kaks krediidihinnangut, kasutab krediidiasutus vähem soodsat krediidihinnangut.

6. Kui positsioonil on rohkem kui kaks määratud reitinguagentuuri antud krediidihinnangut, kohaldatakse kahte kõige soodsamat hinnangut. Kui kaks kõige soodsamat hinnangut on erinevad, kohaldatakse vähem soodsat hinnangut.

7. Kui artiklite 90–93 alusel aktsepteeritud krediidiriski kaitse antakse otse sihtotstarbelisele väärtpaberistamisasutusele ja sellist kaitset kajastatakse positsiooni krediidihinnangus, mille on andnud määratud reitinguagentuur, võib kasutada sellele krediidihinnangule vastavat riskikaalu. Krediidihinnangut ei peeta aktsepteeritavaks, kui kaitse ei ole artiklite 90–93 alusel tunnustatud. Krediidihinnangut ei peeta aktsepteeritavaks, kui krediidiriski kaitse ei anta sihtotstarbelisele väärtpaberistamisasutusele, vaid vahetult väärtpaberistamise positsioonile.

3. Kaardistamine

8. Pädevad asutused otsustavad, millisele 4. osas esitatud tabelites olevale krediidikvaliteedi astmele aktsepteeritud reitinguagentuuri iga krediidihinnang vastab. Selleks eristavad pädevad asutused igas hinnangus esitatud suhtelisi riski määrasid. Nad võtavad arvesse kvantitatiivseid tegureid nagu maksejõuetuse ja/või kahju määrad ning kvalitatiivseid tegureid nagu reitinguagentuuri hinnatud tehingute ulatus ja krediidihinnangu tähendus.

9. Pädevad asutused peavad tagama, et väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes kohaldatakse aktsepteeritud reitinguagentuuride antud krediidihinnangute alusel sama riskikaalu, vastaksid samaväärsetele krediidiriski tasemetele. See hõlmab ka sellise krediidikvaliteedi astme muutmist, millele teatav krediidihinnang vastab.

4. osa – Arvutamine

1. Riskiga kaalutud varade arvutamine

1. Artikli 96 kohaldamisel arvutatakse väärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud varad selliselt, et riskipositsiooni väärtuse suhtes kohaldatakse asjakohast riskikaalu vastavalt käesolevas osas sätestatule.

2. Kui lõikest 3 ei tulene teisiti,

a)      kui krediidiasutus arvutab riskiga kaalutud varasid lõigete 6–35 alusel, on bilansilise väärtpaberistamise positsiooni väärtuseks selle bilansiline väärtus;

b)      kui krediidiasutus arvutab riskiga kaalutud varasid lõigete 36–74 alusel, arvutatakse bilansilise väärtpaberistamise positsiooni väärtus enne väärtuse korrigeerimist;

c)      bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni väärtus on selle nominaalväärtus, mis on korrutatud ümberhindamisteguriga vastavalt käesolevas lisas ettenähtule. Ümberhindamistegur on 100%, kui ei ole sätestatud teisiti.

3. Väärtpaberistamise positsiooni väärtus, mis tuleneb IV lisas loetletud tuletisinstrumendist, määratakse vastavalt III lisale.

4. Kui väärtpaberistamise positsiooni suhtes kohaldatakse otsest krediidiriski kaitset, võib sellist riskipositsiooni väärtust muuta vastavalt VIII lisas esitatud tingimustele, mida on täpsustatud käesolevas lisas.

5. Kui krediidiasutusel on kaks või enam kattuvat väärtpaberistamise positsiooni, peab krediidiasutus nende kattumise ulatuses kasutama riskiga kaalutud varade arvutamisel vaid seda positsiooni või positsiooni osa, mis annab riskiga kaalutud varade suurema väärtuse. Kattuvus tähendab, et positsioonid sisaldavad tervikuna või osaliselt samale riskile avatust selliselt, et kattumise ulatuses on tegemist ühe riskipositsiooniga.

2. Riskiga kaalutud varade arvutamine standardmeetodi alusel

6. Kui lõigetest 8 ja 9 ei tulene teisiti, arvutatakse reitingu saanud väärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud varasid selliselt, et riskipositsiooni väärtuse suhtes kohaldatakse riskikaalu, mis vastab krediidikvaliteedi astmele, millesse pädevad asutused on artikli 98 alusel krediidihinnangu liigitanud, vastavalt tabelitele 1 ja 2.

Tabel 1

Positsioonid, välja arvatud lühiajaliste krediidihinnangutega positsioonid

Krediidikvaliteedi aste || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 ja alla selle

Riskikaal || 20% || 50% || 100% || 350% || 1250%

Tabel 2

Lühiajaliste krediidihinnangutega positsioonid

Krediidikvaliteedi aste || 1 || 2 || 3 || Kõik muud krediidihinnangud

Riskikaal || 20% || 50% || 100% || 1250%

7. Kui lõigetest 10–16 ei tulene teisiti, kohaldatakse reitinguta väärtpaberistamise positsioonide puhul riskiga kaalutud varade arvutamisel 1250% riskikaalu.

2.1. Laenud algselt väljastanud krediidiasutused ja tehingut korraldavad krediidiasutused

8. Laenud algselt väljastanud krediidiasutused ja tehingut korraldavad krediidiasutused kohaldavad 1250% riskikaalu kõikide hallatavate ja tagasiostetud väärtpaberistamise positsioonide suhtes, millel on määratud reitinguagentuuri antud krediidihinnang, mida pädevad asutused peavad vastavaks krediidikvaliteedi astmele, mis on madalam krediidikvaliteedi astmest 3. Sellise krediidihinnangu olemasolu kindlaks tegemiseks kohaldatakse 3. osa lõikeid 2–7.

9. Laenud algselt väljastanud krediidiasutuse ja tehingut korraldava krediidiasutuse puhul võib väärtpaberistamise positsioonide riskiga kaalutud varade arvutamist piirata riskiga kaalutud varadega, mida arvutataks väärtpaberistatud riskipositsioonide puhul, kui neid ei oleks väärtpaberistatud; eeldatakse, et 150% riskikaalu kohaldatakse kõikide tähtajaks tasumata varade ja nende varade suhtes, mis kuuluvad regulatiivselt suure riskiga kategooriatesse väärtpaberistatud riskipositsioonide hulgas.

2.2. Reitinguta positsioonide käsitlemine

10. Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutusel, kellel on reitinguta väärtpaberistamise positsioon, kohaldada lõikes 11 sätestatud käsitlust sellise positsiooni riskiga kaalutud varade arvutamiseks, eeldusel et väärtpaberistatud riskipositsioonide kogumi koosseis on igal ajahetkel teada.

11. Krediidiasutus võib kohaldada riskipositsiooni kaalutud keskmist riskikaalu, mida kohaldataks riskipositsioone hoidva krediidiasutuse väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes artiklite 78–83 alusel ja mis on korrutatud kontsentratsiooni määraga. Selline kontsentratsiooni määr on võrdväärne kõikide väärtpaberistamise seeriate nominaalväärtuste summaga, mis on jagatud selliste väärtpaberistamise seeriate nominaalväärtuste summaga, mis on vähem tähtis või samaväärne väärtpaberistamise seeriaga, milles positsiooni hoitakse, sealhulgas väärtpaberistamise seeria ise. Saadav riskikaal ei või olla suurem kui 1250% ega väiksem kui mis tahes riskikaal, mida kohaldatakse reitingu saanud ja kõrgema järgu väärtpaberistamise seeria suhtes. Kui krediidiasutus ei suuda määrata riskikaalusid, mida kohaldataks väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes artiklite 78–83 alusel, peab ta positsiooni suhtes kohaldama 1250% riskikaalu.

2.3. Väärtpaberistamise positsioonide käsitlemine teisese või eelistatuma kahjukandmise järguga väärtpaberistamise seerias varadega kaetud kommertspaberite programmis

12. Välja arvatud juhul, kui lõigete 14–16 likviidsuse tagamise tehinguid käsitlevate sätete alusel on võimalik kohaldada soodsamat käsitlust, võib krediidiasutus kohaldada lõikes 13 esitatud tingimustele vastavate väärtpaberistamise positsioonide suhtes kas i) 100% riskikaalu või ii) suurimat riskikaalu, mida positsioone hoidev krediidiasutus kohaldaks mis tahes väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes artiklite 78–83 alusel, olenevalt sellest, kumb on suurem.

13. Lõikes 12 sätestatud käsitluse kohaldamiseks peavad väärtpaberistamise positsioonid:

a)      olema väärtpaberistamise seerias, mis on väärtpaberistamise tehingus majanduslikult teiseses või eelistatumas kahjukandmise positsioonis ja mille puhul esimese kahjukandmise järguga väärtpaberistamise seeria parandab oluliselt teisese kahjukandmise järguga väärtpaberistamise seeria krediidikvaliteeti;

b)      olema kvaliteediga, mis on võrdväärne investeerimisjärgu krediidireitinguga või sellest kõrgem;

c)      kuuluma krediidiasutusele, kellel ei ole positsiooni esimese kahjukandmise järguga väärtpaberistamise seerias.

2.4. Reitinguta likviidsuse tagamise tehingute käsitlemine 2.4.1. Aktsepteeritud likviidsuse tagamise tehingud

14. Kui järgmised tingimused on täidetud, võib riskipositsiooni väärtuse määramiseks kohaldada 20% ümberhindamistegurit sellise likviidsuskrediidi nominaalväärtuse suhtes, mille esialgne lõpptähtaeg on üks aasta või vähem, ja 50% ümberhindamistegurit sellise likviidsuse tagamise tehingu nominaalväärtuse suhtes, mille esialgne lõpptähtaeg on rohkem kui üks aasta.

a)      Likviidsuse tagamise tehingu dokumentides tuleb selgelt täpsustada ja piiritleda asjaolud, mille korral võib likviidsuskrediiti kasutada.

b)      Likviidsuskrediiti ei või olla võimalik kasutada juba tekkinud kahjude katmiseks – näiteks likviidsuse tagamiseks nõuetele juba maksejõuetute võlgnike vastu või varade soetamiseks nende õiglasest väärtusest kõrgema hinnaga.

c)      Likviidsuskrediiti ei või kasutada väärtpaberistamise pidevaks või korrapäraseks rahastamiseks.

d)      Tehingu alusel väljamakstu tagasimaksmine ei või olla allutatud investorite nõuetele, mille puhul ei ole tegemist nõuetega, mis tulenevad intressimäära või valuutatuletislepingutest, teenustasudest või muudest sellistest maksetest, ning nende suhtes ei või kohaldada vabastamisõigust ega tähtaja pikendamist.

e)      Likviidsuskrediiti ei või olla võimalik kasutada enne, kui on ammendatud kõik kohaldatavad krediidikvaliteedi parandamised, millest võib likviidsuse tagamise tehingu puhul kasu olla.

f)       Tehing peab sisaldama sätet, mille tulemusel väheneb kasutatava summa suurus automaatselt maksejõuetute võlgnike nõuete summa võrra, kui esineb artiklites 84–89 sätestatud maksejõuetus või kui väärtpaberistatud riskipositsioonide kogum koosneb reitingu saanud instrumentidest, mille tulemusel tehing lõpetatakse, kui kogumi keskmine kvaliteet langeb allapoole investeerimisjärgu krediidireitingut.

Kohaldatav riskikaal on kõrgeim riskikaal, mida positsioone hoidev krediidiasutus kohaldaks mis tahes väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes artiklite 78–83 alusel.

2.4.2. Likviidsuskrediidid, mida võib kasutada ainult üldise turuhäire puhul

15. Riskipositsiooni väärtuse kindlaks määramiseks võib kohaldada 0% ümberhindamistegurit sellise likviidsuskrediidi nominaalväärtuse suhtes, mida võib kasutada ainult üldise turuhäire puhul (s.t kui rohkem kui üks sihtotstarbeline ettevõtja erinevate tehingute lõikes ei suuda pikendada kommertspaberit, mille tähtaeg läheneb, ja selline suutmatus ei tulene sihtotstarbelise ettevõtja krediidikvaliteedi halvenemisest seoses väärtpaberistatud riskipositsioonidega), eeldusel et lõikes 14 sätestatud tingimused on täidetud.

2.4.3. Rahalise ettemaksega tehingud

16. Riskipositsiooni väärtuse kindlaks määramiseks võib tingimusteta tühistatava likviidsuse tagamise tehingu nominaalväärtuse suhtes kohaldada 0% ümberhindamistegurit, eeldusel et lõikes 14 sätestatud tingimused on täidetud ja likviidsuskrediidi kasutatud summade tagasimaksmine on kõrgema järguga, võrreldes muude nõuetega väärtpaberistatud riskipositsioonidest tulenevate rahavoogude suhtes.

2.5. Täiendavad kapitalinõuded varajase amortiseerimise tingimusi sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamise puhul

17. Lisaks väärtpaberistamise positsioonide suhtes arvutatavatele riskiga kaalutud varadele peab laenud algselt väljastanud krediidiasutus arvutama riskiga kaalutud varad vastavalt artiklites 18–32 sätestatud metoodikale, kui ta müüb uuenevaid nõudeid väärtpaberistamiseks, mis sisaldab varajase amortiseerimise tingimusi.

18. Krediidiasutus arvutab riskiga kaalutud varad laenude algsele väljastajale kuuluva osa ja investorile kuuluva osa suhtes.

19. Väärtpaberistamise struktuuride puhul, kus väärtpaberistatud riskipositsioonid hõlmavad uuenevaid ja mitteuuenevaid nõudeid, peab laenud algselt väljastanud krediidiasutus kohaldama alljärgnevat käsitlust väärtpaberistamise aluseks olevate riskipositsioonide kogumi selle osa suhtes, mis sisaldab uuenevaid nõudeid.

20. Sel eesmärgil tähistab laenude algsele väljastajale kuuluv osa väärtpaberistamiseks müüdud kasutatud summade kogumi mõttelise osa nominaalväärtust, mille osa struktuuri raames müüdud kogumi suhtes määrab rahavoogude osa, mis on saadud põhimaksete ja intresside ning muude seotud summade sissenõudmisest, kui need ei ole kasutatavad maksete tegemiseks neile, kes omavad väärtpaberistamise tehingus väärtpaberistamise positsioone.

Sellistele tingimustele vastamiseks ei või laenude algsele väljastajale kuuluv osa olla madalama järguga kui investorile kuuluv osa.

Investorile kuuluv osa tähistab kasutatud summade kogumi allesjäänud mõttelise osa nominaalväärtust.

21. Laenud algselt väljastanud krediidiasutuse riskipositsiooni, mida seostatakse tema õigustega laenude algsele väljastajale kuuluva osa suhtes, ei käsitleta väärtpaberistamise positsioonina, vaid väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes proportsionaalse positsioonina, mis kehtiks, kui riskipositsioone ei oleks väärtpaberistatud.

2.5.1. Erandid varajase amortiseerimise käsitlusest

22. Järgmiste väärtpaberistamise tehinguliikide aluseks olevate varade algsed väljastajad on vabastatud lõikele 17 vastavast kapitalinõudest:

a)      Uuenevate nõuete väärtpaberistamised, mille korral on investorid täielikult avatud riskile laenuvõtjate täiendava krediidi kasutamise suhtes, nii et alustehingu risk ei kandu üle laenu algselt väljastanud krediidiasutusele isegi pärast varajase amortiseerumise sündmuse toimumist, on vabastatud varajase amortiseerimise käsitlusest;

b)      väärtpaberistamised, mille puhul mis tahes varajase amortiseerimise tingimusi käivitavad vaid sündmused, mis ei ole seotud väärtpaberistatud varade arenguga ega laenud algselt väljastanud krediidiasutusega, näiteks olulised muudatused maksualastes õigusaktides.

2.5.2. Maksimaalne kapitalinõue

23. Laenud algselt väljastanud krediidiasutuse puhul, kelle suhtes kohaldatakse lõiget 17, ei või investorile kuuluva osa positsioonide riskiga kaalutud koguvarad ja lõike 17 alusel arvutatud riskiga kaalutud varad olla suuremad kui suurem järgmistest:

a)      investorile kuuluva osa positsioonide suhtes arvutatud riskiga kaalutud varad;

b)      riskiga kaalutud varad, mida positsioone hoidev krediidiasutus arvutaks väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes, kui neid ei oleks väärtpaberistatud, investorile kuuluva osaga samaväärses summas.

24. Artiklis 57 nõutavat edaspidiste tulude kapitaliseerimisest tulenevate netotulude mahaarvamist käsitletakse eraldi lõikes 23 osutatud maksimumsummast.

2.5.3. Riskiga kaalutud varade arvutamine

25. Lõike 17 alusel arvutatavate riskiga kaalutud varade kindlaksmääramiseks korrutatakse investorile kuuluv osa lõigetes 27–32 osutatud asjakohase ümberhindamisteguri tootega ja kaalutud keskmise riskikaaluga, mida kohaldataks väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes, kui neid ei oleks väärtpaberistatud.

26. Varajase amortiseerimise tingimus loetakse „kontrollituks“, kui on täidetud järgmised tingimused.

a)      Laenud algselt väljastanud krediidiasutusel on asjakohane kapitali/likviidsuse plaan, et tagada piisav kapital ja likviidsus varajase amortiseerimise puhul.

b)      Tehingu kestuse jooksul jagatakse laenude algsele väljastajale ja investorile kuuluva osa vahel proportsionaalselt makstavad intressid, põhimaksed, kulud, kahjum ja tagasilaekumised vastavalt saadaolevate võlgnevuste saldodele kuu alguse seisuga.

c)      Amortiseerimise perioodi peetakse piisavaks juhul, kui varajase amortiseerimise perioodi alguseks on 90% koguvõla saldost (laenude algsele väljastajale ja investorile kuuluv osa) tagasi makstud või tunnistatud ebatõenäoliselt laekuvaks;

d)      Tagasimakseid ei sooritata kiiremini, kui vastavalt lineaarsele amortiseerimisele tingimuses c sätestatud perioodi jooksul.

27. Väärtpaberistamiste puhul, mille suhtes kohaldatakse mittesiduvate ja etteteatamisnõudeta tingimusteta tühistatavate jaenõuete varajase amortiseerimise tingimust, mille puhul käivitab varajase amortiseerimise täiendava intressivahe taseme langemine kindlaks määratud tasemele, võrdlevad krediidiasutused kolmekuulist keskmist intressivahe taset täiendavate intressivahe tasemetega, millele intressivahe peab olema lukustatud.

28. Kui väärtpaberistamise raames ei nõuta täiendava intressivahe lukustamist, on lukustuspunkt 4,5 protsenti suurem kui intressivahe tase, mis käivitab varajase amortiseerimise.

29. Kohaldatav ümberhindamistegur määratakse kindlaks tegeliku kolmekuulise keskmise intressivahe tasemega tabeli 3 alusel.

Tabel 3

|| Väärtpaberistamised, mille suhtes kohaldatakse kontrollitud varajast amortiseerimist || Väärtpaberistamised, mille suhtes kohaldatakse mittekontrollitud varajast amortiseerimist

3 kuu keskmine intressivahe || Ümberhindamistegur || Ümberhindamistegur

Kõrgem tasemest A || 0% || 0%

Tase A || 1% || 5%

Tase B || 2% || 15%

Tase C || 20% || 50%

Tase D || 20% || 100%

Tase E || 40% || 100%

30. Tabelis 3 tähistab tase A intressivahe tasemeid, mis jäävad allapoole 133,33% intressivahe lukustustasemest, kuid on vähemalt 100% asjaomasest lukustustasemest; tase B tähistab intressivahe tasemeid, mis jäävad allapoole 100% intressivahe lukustustasemest, kuid on vähemalt 75% asjaomasest lukustustasemest; tase C tähistab intressivahe tasemeid, mis jäävad allapoole 75% intressivahe lukustustasemest, kuid on vähemalt 50% asjaomasest lukustustasemest; tase D tähistab intressivahe tasemeid, mis jäävad allapoole 50% intressivahe lukustustasemest, kuid on vähemalt 25% asjaomasest lukustustasemest; tase E tähistab intressivahe tasemeid, mis jäävad allapoole 25% intressivahe lukustustasemest.

31. Kõikide muude väärtpaberistamiste puhul, mille suhtes kohaldatakse uuenevate nõuete kontrollitud varajast amortiseerimist, kuulub kohaldamisele 90% krediidi ümberhindamistegur.

32. Kõikide muude väärtpaberistamiste puhul, mille suhtes kohaldatakse uuenevate nõuete mittekontrollitud varajast amortiseerimist, kuulub kohaldamisele 100% krediidi ümberhindamistegur.

2.6. Väärtpaberistamise positsioonide krediidiriski maandamise aktsepteerimine

33. Kui väärtpaberistamise positsioonile on antud krediidiriski kaitse, võib riskiga kaalutud varade arvutamist muuta kooskõlas VIII lisaga.

2.7. Riskiga kaalutud varade vähendamine

34. Vastavalt artikli 66 lõikes 2 sätestatule võivad krediidiasutused seoses väärtpaberistamise positsiooniga, mille suhtes kohaldatakse 1250% riskikaalu, riskiga kaalutud varade arvutamisel alternatiivina positsiooni arvesse võtmisele lahutada omavahenditest riskipositsiooni väärtuse. Sellel eesmärgil võib riskipositsiooni väärtuse arvutamisel arvesse võtta aktsepteeritud otsest kaitset kooskõlas lõikega 33.

35. Kui krediidiasutus kasutab lõikes 34 sätestatud alternatiivi, lahutatakse lõike 9 kohaldamisel vastavalt kõnesolevale lõikele maha arvatud summa, mis on korrutatud 12,5ga, sellisest summast, mis on täpsustatud kõnealuses lõikes kui riskiga kaalutud varade piirmäär, mida kõnesolevas lõikes nimetatud krediidiasutused peavad arvutama.

3. Riskiga kaalutud varade arvutamine sisereitingutel põhineva meetodi alusel 3.1. Meetodite hierarhia

36. Artikli 96 kohaldamisel arvutatakse väärtpaberistamise positsioonide riskiga kaalutud varad vastavalt lõigetele 36–74.

37. Reitingu saanud positsiooni või sellise positsiooni puhul, mille suhtes võib kasutada kaudset reitingut, kasutatakse riskiga kaalutud varade arvutamisel lõigetes 45–49 sätestatud reitingupõhist meetodit.

38. Reitinguta positsiooni puhul kasutatakse lõigetes 50–52 sätestatud regulatiivsest valemist lähtuvat meetodit, välja arvatud juhul, kui on lubatud kasutada sisemisel hinnangul põhinevat meetodit vastavalt lõigetes 42–43 sätestatule.

39. Krediidiasutus, kes ei ole laenude algne väljastaja ega tehingu korraldaja, võib kasutada regulatiivsest valemist lähtuvat meetodit ainult pädeva asutuse heakskiidul.

40. Sellise laenud algselt väljastanud krediidiasutuse või tehingut korraldava krediidiasutuse puhul, kes ei suuda arvutada Kirbi ja kes ei ole saanud heakskiitu sisemisel hinnangul põhineva meetodi kasutamiseks varadega kaetud kommertspaberite programmi positsioonide suhtes, ja muude krediidiasutuste puhul, kes ei ole saanud heakskiitu regulatiivsest valemist lähtuva meetodi kasutamiseks või varadega kaetud kommertspaberite programmi positsioonide puhul sisemisel hinnangul põhineva meetodi kasutamiseks, kohaldatakse 1250% riskikaalu väärtpaberistamise positsioonide suhtes, mis on reitinguta ja mille suhtes ei või kasutada kaudset reitingut.

3.1.1. Kaudsete reitingute kasutamine

41. Kui järgmised minimaalsed operatsioonilised tingimused on täidetud, määrab asutus reitinguta positsioonile kaudse krediidihinnangu, mis on samaväärne nende reitingu saanud positsioonide omaga („aluseks olev positsioon“), mis on kõige kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonid, mis on madalama järguga kui kõnealune reitinguta väärtpaberistamise positsioon.

a)      Aluseks olevad positsioonid peavad olema mis tahes juhul madalama järguga kui reitinguta väärtpaberistamise seeria.

b)      Aluseks olevate positsioonide lõpptähtaeg peab olema samaväärne või pikem kõnealuse reitinguta positsiooni omast.

c)      Kaudset reitingut peab pidevalt ajakohastama, et võtta arvesse muudatusi aluseks oleva väärtpaberistamise positsiooni krediidihinnangus.

3.1.2. Sisemisel hinnangul põhinev meetod varadega kaetud kommertspaberite programmi positsioonide puhul

42. Kui pädevad asutused on andnud heakskiidu ja kui järgmised tingimused on täidetud, võib krediidiasutus määrata varadega kaetud kommertspaberite programmi kuuluvale reitinguta positsioonile tuletatud reitingu vastavalt lõikes 43 sätestatule.

a)      Programmi raames väljalastud kommertspaberite positsioonid peavad olema reitingu saanud positsioonid.

b)      Krediidiasutus peab pädevatele asutustele tõendama, et positsiooni krediidikvaliteedi sisemine hinnang kajastab ühe või enama aktsepteeritud reitinguagentuuri üldsusele kättesaadavat hindamismetoodikat, mida kohaldatakse sellistele väärtpaberitele reitingu andmisel, mis on tagatud positsioonidega, mis on väärtpaberistatud riskipositsioonidega sama liiki.

c)      Nende reitinguagentuuride hulka, kelle metoodikat vastavalt punktis b nõutule kajastatakse, kuuluvad reitinguagentuurid, kes on andnud programmi raames väljalastud kommertspaberile välise reitingu. Kvantitatiivsed elemendid, näiteks stressifaktorid, mida kasutatakse positsioonile konkreetse krediidikvaliteedi määramisel, peavad olema sama konservatiivsed kui kõnealuse reitinguagentuuri poolt kasutatava asjaomase hindamismetoodika omad.

d)      Sisemistel hinnangutel põhineva metoodika väljatöötamisel peab krediidiasutus arvestama kõiki aktsepteeritud reitinguagentuuride kasutatavaid avaldatud reitingu andmise metoodikaid, selleks et anda reiting väärtpaberitele, mis on tagatud sama liiki riskipositsioonidega kui väärtpaberistatud riskipositsioonide liik. Krediidiasutus peab sellist analüüsi dokumenteerima ja ajakohastama vähemalt kord aastas.

e)      Krediidiasutuse sisemistel hinnangutel põhinev metoodika peab sisaldama reitingupõhiseid klasse. Sellised reitingupõhised klassid ja aktsepteeritud reitinguagentuuride antud krediidihinnangud peavad olema vastavuses. Vastavus tuleb selgelt dokumenteerida.

f)       Krediidiasutus peab sisemistes riskijuhtimisprotsessides, sealhulgas otsuste tegemises, juhtkonna teavitamises ja kapitali paigutamise protsessides kasutama sisemistel hinnangutel põhinevat metoodikat.

g)      Sise- või välisaudiitorid, reitinguagentuur või krediidiasutuse sisene krediidiriski kontrollimise või riskikontrolli osakond peab korrapäraselt kontrollima sisemiste hinnangute andmise protsessi ja selliste sisemiste hinnangute krediidikvaliteeti, mis antakse krediidiasutuse varadega kaetud kommertspaberite programmi kuuluvatele positsioonidele. Kui kontrolli viivad läbi krediidiasutuse siseauditi, krediidikontrolli või riskikontrolli osakonnad, peavad need olema sõltumatud varadega kaetud kommertspaberite programmi ärivaldkonnast ja kliendisuhetest.

h)      Krediidiasutus peab jälgima sisereitingute toimivust aja jooksul, et hinnata sisemistel hinnangutel põhineva metoodika toimivust, ja tegema vajalikud korrektsioonid metoodikas, kui positsioonide areng erineb pidevalt sisereitingutes näidatust.

i)       Varadega kaetud kommertspaberite programm peab sisaldama emissiooni korraldamise standardeid, mis on esitatud krediidi andmise ja investeerimisjuhistena. Vara ostmise üle otsustamisel peab programmi haldaja arvesse võtma ostetava vara liiki, likviidsuse tagamise tehingutest ja krediidikvaliteedi parandamisest tulenevate positsioonide liiki ja väärtust rahas, kahju jagunemist ning ülekantud varade juriidilist ja rahalist eristamist varasid müüvast üksusest. Tuleb läbi viia varade müüja riskiprofiili krediidianalüüs, mis peab sisaldama eelnevate ja edaspidiste oodatavate majandustulemuste, jooksvate turupositsioonide, eeldatava edaspidise konkurentsivõime, võimenduse, rahavoogude ning intressimaksete kattevara ja võlareitingu analüüsi. Lisaks tuleb kontrollida müüja emissiooni korraldamise standardeid, võlateenindusvõimet ja sissenõudmisprotsesse.

j)       Varadega kaetud kommertspaberite programmi emissiooni korraldamise standarditega kehtestatakse varade aktsepteeritavuse miinimumkriteeriumid, mis eelkõige:

i)       välistavad selliste varade ostmise, mis on pikalt tähtajaks tasumata või ebatõenäoliselt laekuvad;

ii)      piiravad liigset kontsentreerumist üksikute võlgnike või geograafiliste piirkondade lõikes;

iii)     piiravad ostetavate varade kehtivusaega.

k)      Varadega kaetud kommertspaberite programm peab sisaldama sissenõudmiseeskirju ja protsesse, milles arvestatakse laenuteenindaja operatsioonilist suutlikkust ja krediidikvaliteeti. Programm peab maandama müüja/laenuteenindaja riski erinevate meetoditega, näiteks käivitavad sündmused, mis põhinevad hetke krediidikvaliteedil ja mis välistaksid rahaliste vahendite mitteeristatavuse.

l)       Varadega kaetud kommertspaberite programmi raames osta plaanitava varade kogumi kahjumi koguhinnangus tuleb arvesse võtta kõiki potentsiaalse riski allikaid, nagu krediidirisk ja lahjendusrisk. Kui müüjapoolset krediidikvaliteedi parandamist mõõdetakse ainult krediidiga seotud kahjude alusel, tuleb lahjendusriski jaoks luua eraldi reserv, kui lahjendusrisk on konkreetse riskipositsioonide kogumi puhul oluline. Lisaks tuleb nõutava parandamise ulatuse mõõtmiseks vaadata programmi raames läbi mitme aasta ajaloolised andmed, sealhulgas kahjum, viivisseisundid, lahjendused ja saadaolevate nõuete käibekordaja.

m)     Varadega kaetud kommertspaberite programm peab sisaldama struktuurseid tunnuseid – näiteks wind down triggers – seoses riskipositsioonide ostmisega, et kaitsta alusportfelli krediidikvaliteedi potentsiaalset halvenemise eest.

Pädevad asutused võivad loobuda tingimusest, mille kohaselt peab reitinguagentuuri hindamismetoodika olema avalikult kättesaadav, kui nad on veendunud, et väärtpaberistamise konkreetsete asjaolude tõttu – näiteks selle ainulaadne struktuur – ei ole veel olemas reitinguagentuuri avalikult kättesaadavat hindamismetoodikat.

43. Krediidiasutus määrab reitinguta positsiooni ühte lõikes 42 kirjeldatud reitingupõhisesse klassi. Positsioonile antakse tuletatud reiting, mis on samaväärne krediidihinnangutega, mis vastavad asjaomasele reitingupõhisele klassile lõike 42 alusel. Kui kõnealune tuletatud reiting on väärtpaberistamise alguses investeerimisjärgu krediidireitingu tasemel või sellest kõrgemal, käsitletakse seda riskiga kaalutud varade arvutamisel samaväärsena aktsepteeritud reitinguagentuuri antud aktsepteeritud krediidihinnanguga.

3.2. Riskiga kaalutud varade maksimaalne väärtus

44. Laenud algselt väljastanud krediidiasutuse, tehingut korraldava krediidiasutuse ja muude selliste krediidiasutuste väärtpaberistamise positsioonide suhtes arvutatud riskiga kaalutud varasid, kes võivad arvutada KIRBi, võib piirata määrani, millest tuleneks artikli 75 punkti a alusel kapitalinõue, mis vastab 8%le riskiga kaalutud varadest, mis tekiks juhul, kui väärtpaberistatud varasid ei oleks väärtpaberistatud ja kui need oleksid krediidiasutuse bilansis, ja millele lisanduvad asjaomaste riskipositsioonide oodatava kahju summad.

3.3. Reitingupõhine meetod

45. Vastavalt reitingupõhisele meetodile arvutatakse reitingu saanud väärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud varasid selliselt, et riskipositsiooni väärtuse suhtes kohaldatakse riskikaalu, mis vastab krediidikvaliteedi astmele, millesse pädevad asutused on artikli 98 kohaselt krediidihinnangu liigitanud, vastavalt tabelitele 4 ja 5.

Tabel 4

Positsioonid, välja arvatud lühiajaliste krediidihinnangutega positsioonid

Krediidikvaliteedi aste (KKA) || Riskikaal

|| A || B || C

KKA 1 || 7% || 12% || 20%

KKA 2 || 8% || 15% || 25%

KKA 3 || 10% || 18% || 35%3

KKA 4 || 12% || 20% || 35%

KKA 5 || 20% || 35% || 35%

KKA 6 || 35% || 50% || 50%

KKA 7 || 60% || 75% || 75%

KKA 8 || 100% || 100% || 100%

KKA 9 || 250% || 250% || 250%

KKA 10 || 425% || 425% || 425%

KKA 11 || 650% || 650% || 650%

Alla KKA 11 || 1250% || 1250% || 1250%

Tabel 5

Lühiajaliste krediidihinnangutega positsioonid

Krediidikvaliteedi aste (KKA) || Riskikaal

|| A || B || C

KKA 1 || 7% || 12% || 20%

KKA 2 || 12% || 20% || 35%

KKA 3 || 60% || 75% || 75%

Kõik muud krediidihinnangud || 1250% || 1250% || 1250%

46. Kui lõikest 47 ei tulene teisiti, kohaldatakse kummagi tabeli A veeru riskikaalusid, kui positsioon on kõrgeima järguga väärtpaberistamise seerias. Kui sel eesmärgil otsustatakse väärtpaberistamise kõrgeima järguga seeria üle, ei ole vaja võtta arvesse intressimääradest või valuutatuletislepingutest tulenevaid maksmisele kuuluvaid summasid, võlgnetavaid teenustasusid või muid sarnaseid makseid.

47. Iga tabeli C veerus olevaid riskikaalusid kohaldatakse, kui positsioon kuulub väärtpaberistamise tehingusse, kus väärtpaberistatud riskipositsioonide efektiivne arv jääb alla kuue. Väärtpaberistatud riskipositsioonide efektiivse arvu leidmiseks käsitletakse erinevaid nõudeid ühele võlgnikule ühe riskipositsioonina. Riskipositsioonide efektiivne arv leitakse järgmiselt:

kus EADi on i arv võlgnikuga seotud riskipositsioonide väärtuste summa. Kordusväärtpaberistamise puhul (väärtpaberistamise riskipositsioonide väärtpaberistamine) peab krediidiasutus arvesse võtma väärtpaberistamise riskipositsioonide arvu kogumis ja mitte aluspositsioonide arvu esialgses kogumis, millest väärtpaberistamise aluseks olevad riskipositsioonid tulenevad. Kui on olemas suurima krediidiriskile avatud positsiooniga C1 seostatav portfelli osa, võib krediidiasutus lugeda N võrdseks 1/C1-ga .

48. B veeru riskikaalusid kohaldatakse kõikide muude positsioonide suhtes.

49. Väärtpaberistamise positsioonide krediidiriski maandamist võib tunnustada vastavalt lõigetele 58–60.

3.4. Regulatiivsest valemist lähtuv meetod

50. Kui lõigetest 56 ja 57 ei tulene teisiti, on regulatiivsest valemist lähtuva meetodi korral väärtpaberistamise positsiooni riskikaal 7% või vastavalt lõikele 51 määratud riskikaal, olenevalt sellest, kumb on suurem.

51. Kui lõigetest 56 ja 57 ei tulene teisiti, on riskipositsiooni varadele määratav riskikaal järgmine:

12.5 x (S[L+T] – S[L]) / T

kus:

kus:

t = 1000

ja w = 20.

Siin viitab Beeta [x; a, b] beeta kumulatiivsele jaotusele parameetritega a ja b, mille väärtuseks on hinnatud x.

T (selle väärtpaberistamise seeria tihedus, milles positsiooni hoitakse) mõõdetakse a) väärtpaberistamise seeria nominaalväärtuse ja b) väärtpaberistatud riskipositsioonide summa suhtena. Sellisel juhul on IV lisas loetletud tuletisinstrumendi riskipositsiooni väärtus potentsiaalne edaspidine krediidiriskile avatud positsioon, mis on arvutatud vastavalt III lisale, kui jooksev asendushind ei ole positiivne väärtus;

Kirbr on a) Kirb’i ja b) väärtpaberistatud riskipositsioonide väärtuse summa suhe. Kirbr esitatakse kümnendarvuna (näiteks 15% kogumist moodustav Kirb esitatakse kujul Kirbr 0,15).

L (krediidikvaliteedi parandamise tase) mõõdetakse kõikide nende väärtpaberistamise seeriate nominaalväärtuse, mis on madalama järguga kui väärtpaberistamise seeria, milles positsiooni hoitakse, ja väärtpaberistatud riskipositsioonide väärtuse suhtena. Mõõdetud L ei või sisaldada kapitaliseeritud edaspidiseid tulusid. Kui arvutatakse parandamise taset, võib mõõta IV lisas loetletud tuletisinstrumentide vastaspoolte võlgnetavaid summasid, mis esindavad kõnesolevast väärtpaberistamise seeriast madalama järguga väärtpaberistamise seeriaid nende jooksva asendushinna alusel (ilma potentsiaalsete edaspidiste krediidiriskile avatud positsioonideta).

N on riskipositsioonide efektiivne arv, mis on leitud vastavalt lõikele 47.

ELGD, riskipositsiooni kaalutud keskmine maksejõuetusest tingitud kahju määr, arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:

kus LGDi tähistab keskmist LGDd, mida seostatakse kõikide nõuetega i arv võlgnikule, ning LGD määratakse vastavalt artiklitele 84–89. Kordusväärtpaberistamisel kohaldatakse väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes 100% LGDd. Kui ostetud nõuete maksejõuetuse ja lahjendusriski käsitletakse väärtpaberistamises agregeeritult (näiteks kummastki allikast lähtuvad kahjud võib katta ühest reservist või ületagatusega), käsitatakse LGDd krediidiriski puhul kaalutud keskmise LGDna ja lahjendusriski puhul 75% LGDna. Riskikaalud on vastavalt krediidiriski ja lahjendusriski eraldiseisvad kapitalinõuded.

Lihtsustatud sisendid

Kui suurima väärtpaberistatud riskipositsiooni C1 väärtus ei ole suurem kui 3% väärtpaberistatud riskipositsioonide väärtuste summast, võib krediidiasutus regulatiivsest valemist lähtuva meetodi raames määrata LGD väärtuseks 50% ja N väärtuseks kas:

 .

või

N=1/ C1.

Cm on suurimate „m“ riskipositsioonide väärtuste summa ja väärtpaberistatud riskipositsioonide väärtuste summa suhe. “m“ taseme võib määrata krediidiasutus.

Uuenevaid jaenõudeid sisaldava väärtpaberistamise puhul võivad pädevad asutused lubada regulatiivsest valemist lähtuva mudeli kasutamisel järgmisi lihtsustusi: h = 0 ja v = 0.

52. Väärtpaberistamise positsioonide krediidiriski maandamist võib tunnustada vastavalt lõigetele 58, 59 ja 61–65.

3.5. Likviidsuse tagamise tehingud

53. Lõigete 54 ja 55 sätteid kohaldatakse selliste reitinguta väärtpaberistamise riskipositsioonide väärtuse määramiseks, mis esinevad teatud tüüpi likviidsuse tagamise tehingute kujul.

3.5.1. Likviidsuskrediit, mida võib kasutada üksnes üldise turuhäire puhul

54. 20% ümberhindamistegurit võib kohaldada sellise likviidsuskrediidi nominaalväärtuse suhtes, mida võib kasutada üksnes üldise turuhäire korral ja mis vastab lõikes 14 sätestatud aktsepteeritud likviidsuse tagamise tehingu tingimustele.

3.5.2. Rahalise ettemaksega tehingud

55. 0% ümberhindamistegurit võib kohaldada likviidsuskrediidi nominaalväärtuse suhtes, mis vastab lõikes 16 sätestatud tingimustele.

Erandkäsitlus juhuks, kui Kirb’i ei saa arvutada

56. Kui krediidiasutusel ei ole otstarbekas arvutada väärtpaberistatud riskipositsioonide riskiga kaalutud varasid selliselt, nagu neid ei oleks väärtpaberistatud, võib ajutiselt lubada krediidiasutusel erandkorras ja pädevate asutuste nõusolekul järgmise meetodi kohaldamist likviidsuse tagamise tehingu kujul oleva reitinguta väärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud varade arvutamiseks.

57. Kõrgeimat riskikaalu, mis kuuluks artiklite 78–83 alusel kohaldamisele mis tahes väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes, kui neid ei oleks väärtpaberistatud, võib kohaldada väärtpaberistamise positsioonide suhtes, mis kuuluvad likviidsuse tagamise tehingusse. Riskipositsiooni väärtuse kindlaks tegemiseks võib likviidsuskrediidi nominaalväärtuse suhtes kohaldada 50% ümberhindamistegurit, kui tehingu esialgne lõpptähtaeg on maksimaalselt üks aasta või alla selle. Kui likviidsuse tagamise tehing vastab lõikes 54 sätestatud tingimustele, võib kohaldada 20% ümberhindamistegurit.

3.6. Väärtpaberistamise positsioonide krediidiriski maandamise aktsepteerimine 3.6.1. Otsene kaitse

58. Aktsepteeritud otsene kaitse on piiratud kaitsega, mis on aktsepteeritud riskiga kaalutud varade arvutamisel vastavalt artiklites 78–83 täpsustatud artiklitele 90–93 ja aktsepteerimine sõltub vastavusest kõnealustes artiklites sätestatud asjakohastele miinimumtingimustele.

3.6.2. Kaudne kaitse

59. Aktsepteeritud kaudne kaitse ja selle andjad on piiratud artiklite 90–93 alusel aktsepteeritutega ning aktsepteerimine sõltub vastavusest kõnealustes artiklites sätestatud asjakohastele miinimumtingimustele.

3.6.3. Krediidiriski maandusega väärtpaberistamise positsioonide kapitalinõuete arvutamine

Reitingupõhine meetod

60. Kui riskiga kaalutud varasid arvutatakse reitingupõhise meetodi alusel, võib muuta väärtpaberistamise positsiooni väärtust ja/või riskiga kaalutud varasid, millele on antud krediidiriski kaitse, vastavalt VIII lisa sätetele, mida kohaldatakse riskiga kaalutud varade arvutamiseks vastavalt artiklitele 78–83.

Regulatiivsest valemist lähtuv meetod – täielik kaitse

61. Kui riskiga kaalutud varasid arvutatakse regulatiivsest valemist lähtuva meetodi alusel, määrab krediidiasutus positsiooni tegeliku riskikaalu. Krediidiasutus peab selleks jagama positsiooni riskiga kaalutud varad riskipositsiooni väärtusega ja korrutama tulemuse 100ga.

62. Otsese krediidiriski kaitse puhul arvutatakse väärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud varad nii, et korrutatakse otsese kaitse kohaselt korrigeeritud riskipositsiooni väärtus (E*, mis arvutatakse vastavalt artiklitele 90–93, selleks et arvutada riskiga kaalutud varasid vastavalt artiklitele 78–83, kui väärtpaberistamise positsiooni väärtus on E) tegeliku riskikaaluga.

63. Kaudse krediidiriski kaitse puhul arvutatakse väärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud varad nii, et korrutatakse GA (kaitse summa, mida on vastavalt VIII lisa sätetele korrigeeritud mis tahes vääringute ja lõpptähtaegade erinevuse suhtes) kaitse andja riskikaaluga ja liidetakse see summale, mis on saadud väärtpaberistamise positsiooni summa korrutamisel tegeliku riskikaaluga ja millest on lahutatud GA.

Regulatiivsest valemist lähtuv meetod – osaline kaitse

64. Kui krediidiriski maandamine katab esimese järjekoha kahju või kahjud proportsionaalselt väärtpaberistamise positsiooniga, võib krediidiasutus kohaldada lõikeid 61–63.

65. Muudel juhtudel käsitleb krediidiasutus väärtpaberistamise positsiooni kahe või enama positsioonina, mille katmata osa loetakse madalama krediidikvaliteediga positsiooniks. Kõnealuse positsiooni riskiga kaalutud varade arvutamiseks kohaldatakse lõikeid 50–52 sõltuvalt muudatustest, kus „T“ korrigeeritakse otsese kaitse puhul e*-ks ja kaudse kaitse puhul T-g-ks, kus e* tähistab E* ja kogu väärtpaberistamise aluseks olevate riskipositsioonide kogumi nominaalväärtuse suhet ning E* on väärtpaberistamise positsiooni korrigeeritud väärtus, mis on arvutatud vastavalt VIII lisa sätetele, mida kohaldatakse riskiga kaalutud varade arvutamiseks artiklite 78–83 alusel, kus väärtpaberistamise positsioon on E ja g on krediidiriski kaitse nominaalväärtuse (korrigeeritud vääringute või lõpptähtaegade erinevuse suhtes vastavalt VIII lisa sätetele) ja väärtpaberistatud riskipositsioonide suuruse summa suhe. Kaudse krediidiriski kaitse puhul kohaldatakse kaitse andja riskikaalu positsiooni sellise osa suhtes, mis ei kuulu „T“ korrigeeritud väärtuse alla.

3.7. Täiendavad kapitalinõuded varajase amortiseerimise tingimusi sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamise puhul

66. Lisaks väärtpaberistamise positsioonide suhtes arvutatavatele riskiga kaalutud varadele peab laenud algselt väljastanud krediidiasutus arvutama riskiga kaalutud varad vastavalt artiklites 17–32 sätestatud metoodikale, kui asutus müüb uuenevaid nõuded väärtpaberistamise jaoks, mis sisaldab varajase amortiseerimise tingimusi.

67. Lõike 66 kohaldamisel asendatakse lõiked 20 ja 21 lõigetega 68 ja 69.

68. Kõnealuste sätete kohaldamisel on laenude algsele väljastajale kuuluv osa järgmiste summa:

a)      väärtpaberistamiseks müüdud kasutatud summade kogumi nominaalne väärtus, mille osakaal struktuuri müüdud kogumi suhtes määrab rahavoogude osakaalu, mis on saadud sissenõutud põhimaksetest ja intressidest ning muudest seotud summadest, mis ei ole kättesaadavad maksete tegemiseks neile, kes omavad väärtpaberistamise tehingus väärtpaberistamise positsioone;

b)      krediidiliini kasutamata summade kogumi selle osa nominaalväärtus, mille kasutatud summad on müüdud väärtpaberistamiseks ja mille osakaal kasutamata summade kogusumma suhtes on sama kui punktis a kirjeldatud nominaalväärtuse osakaal väärtpaberistamiseks müüdud väljavõetud summade kogumi nominaalväärtuse suhtes.

Sellistele tingimustele vastamiseks ei või laenude algsele väljastajale kuuluv osa olla madalama järguga investorile kuuluva osa suhtes.

Investorile kuuluv osa tähistab kasutatud summade kogumi mõttelise osa nominaalväärtust, mis ei ole nimetatud punktis a ja millele on liidetud väljavõtmata summade kogumi selle osa nominaalväärtus, mille kasutatud summad on müüdud väärtpaberistamiseks ja mis ei ole nimetatud punktis b.

69. Laenud algselt väljastanud krediidiasutuse riskipositsioon, mis on seotud õigustega, mille annab lõike 68 punktis a kirjeldatud laenude algsele väljastajale kuuluv osa, ei käsitleta väärtpaberistamise positsioonina, vaid proportsionaalse riskipositsioonina väärtpaberistamises kasutatud summade riskipositsioonide suhtes, kui neid ei oleks väärtpaberistatud summas, mis on võrdne lõike 68 punktis a kirjeldatuga. Loetakse, et laenud algselt väljastanud krediidiasutusel on ka pro rata riskipositsioon krediidiliinide kasutamata summade suhtes, kui kasutamata summad on müüdud väärtpaberistamiseks summas, mis on võrdne lõike 68 punktis b kirjeldatuga.

3.8. Riskiga kaalutud varade vähendamine

70. Sellise väärtpaberistamise positsiooni puhul, mille suhtes kohaldatakse 1250% riskikaalu, võib riskiga kaalutud varasid vähendada krediidiasutuse poolt väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes tehtud väärtuste korrigeerimise 12,5kordse summa võrra. Kui sel eesmärgil arvestatakse väärtuste korrigeerimisi, ei võeta neid enam arvesse VII lisa 1. osa lõikes 34 sätestatud arvutuste puhul.

71. Väärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud varasid võib vähendada krediidiasutuse poolt positsiooni suhtes tehtud väärtuste korrigeerimise 12,5kordse summa võrra.

72. Vastavalt artikli 66 lõikes 2 sätestatule võivad krediidiasutused seoses väärtpaberistamise positsiooniga, mille suhtes kohaldatakse 1250% riskikaalu, riskiga kaalutud varade arvutamisel alternatiivina positsiooni arvesse võtmisele lahutada omavahenditest riskipositsiooni väärtuse.

73. Lõike 73 kohaldamisel:

a)      võib riskipositsiooni väärtuse tuletada riskiga kaalutud varadest, võttes arvesse mis tahes mahaarvamisi, mis on tehtud lõigete 70 ja 71 alusel;

b)      võib riskipositsiooni väärtuse arvutamisel võtta arvesse aktsepteeritud otsest kaitset viisil, mis on kooskõlas lõigetes 58–65 sätestatud metoodikaga;

c)      kui riskiga kaalutud varade arvutamiseks kasutatakse regulatiivsest valemist lähtuvat meetodit ja L < KIRBR ja [L+T] > KIRBR, võib positsiooni käsitleda kahe positsioonina, kus L on võrdne KIRBR-ga kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonide puhul.

74. Kui krediidiasutus kasutab lõikes 72 sätestatud alternatiivi, lahutatakse lõike 44 kohaldamisel vastavalt kõnesolevale lõikele maha arvatud summa, mis on korrutatud 12,5ga, sellisest summast, mis on täpsustatud kõnealuses lõikes kui riskiga kaalutud varade piirmäär, mida kõnesolevas lõikes nimetatud krediidiasutused peavad arvutama.

X lisa Operatsioonirisk 1. osa – Baasmeetod

1. kapitalinõue

1. Baasmeetodi alusel on operatsiooniriski kattev kapitalinõue 15% järgnevalt defineeritud olulisest indikaatorist.

2. Oluline indikaator

2. Oluline indikaator on neto intressitulu ja neto finants- ja muu tegevustulu summa kolme aasta keskmine.

3. Kolme aasta keskmine arvutatakse viimase kuue kaheteistkümnekuulise perioodi finantsaasta keskpaiga ja lõpu andmete põhjal. Kui auditeeritud andmed ei ole kättesaadavad, võib kasutada äritegevuse prognoose.

4. Kui mis tahes vaatluse puhul on neto intressitulu ja neto finants- ja muu tegevustulu summa negatiivne või võrdub nulliga, ei võeta seda kolme aasta keskmise arvutamisel arvesse. Oluline indikaator arvutatakse positiivsete arvandmete summa jagamisel positiivsete arvandmete arvuga.

2.1. Krediidiasutused, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 86/636/EMÜ

5. Vastavalt direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 27 sätestatud krediidiasutuste kasumi- ja kahjumiaruande raamatupidamiskategooriatele väljendatakse olulist indikaatorit tabelis 1 loetletud elementide summana. Iga element arvestatakse summasse koos selle pluss- või miinusmärgiga.

6. Neid elemente võib korrigeerida, et võtta arvesse lõigetes 7 ja 8 esitatud tingimusi.

Tabel 1.

1          Saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud 2          Makstaolevad intressid ja samalaadsed kulud.

3          Tulud väärtpaberitelt: a) tulud aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt b) tulu teistes äriühingutes osalusest c) tulud seotud osapoolte osadelt või aktsiatelt.

4          Saadaolevad teenustasud 5          Makstaolevad teenustasud

6          Puhaskasum või puhaskahjum finantstehingutest

7          Muu põhitegevustulu

2.1.1. Tingimused

7. Indikaator arvutatakse enne provisjonide või tegevuskulude mahaarvamist.

8. Järgmisi elemente ei või indikaatori arvutamisel kasutada:

a)      realiseerunud kasum/kahjum pangaportfellis hoitavate varade müügist

b)      erakorraline tulu

c)      kindlustusest saadav tulu.

Kui kaubeldavate varade ümberhindlus on osa kasumi- ja kahjumiaruandest, võib ümberhindlust arvesse võtta. Direktiivi 86/635/EMÜ artikli 36 lõike 2 kohaldamisel tuleb arvesse võtta kasumi- ja kahjumiaruandes kirjendatud ümberhindlus.

2.2. Krediidiasutused, kelle suhtes kohaldatakse muid raamatupidamiseeskirju

9. Kui krediidiasutuse suhtes kohaldatakse direktiivis 86/635/EMÜ kehtestatud raamatupidamiseeskirjadest erinevaid eeskirju, võib krediidiasutus arvutada olulise indikaatori selliste andmete alusel, mis kajastavad kõige paremini eespool toodud definitsiooni.

2. osa – Standardmeetod

1. Kapitalinõue

1. Standardmeetodi alusel on operatsiooniriski kattev kapitalinõue iga tabelis 2 esitatud ärivaldkonna kohta arvutatud kapitalinõuete lihtne summa.

2. Iga ärivaldkonna kapitalinõue on võrdne teatava protsendiga olulisest indikaatorist.

3. Indikaator arvutatakse iga ärivaldkonna kohta eraldi.

4. Iga ärivaldkonna puhul on oluline indikaator neto intressitulu ja neto finants- ja muu tegevustulu summa kolme aasta keskmine vastavalt 1. osa lõigetes 5–9 defineeritule.

5. Kolme aasta keskmine arvutatakse viimase kuue kaheteistkümnekuulise perioodi finantsaasta keskpaiga ja lõpu andmete põhjal. Kui auditeeritud andmed ei ole kättesaadavad, võib kasutada äritegevuse prognoose.

6. Kui mis tahes vaatluse puhul on neto intressitulu ja neto finants- ja muu tegevustulu summa negatiivne, määratakse selle summa väärtuseks null.

Tabel 2.

Ärivaldkond || Tegevuste loetelu || Protsendimäär

Ettevõtterahandus || Finantsinstrumentide emiteerimine ja/ või kohustus tagada emissioon tingimusteta Emissiooni korraldamisega seotud teenused Investeerimisalane nõustamine Ettevõtjate nõustamine kapitali struktuuri, tööstusstrateegia ja muudes sellealastes küsimustes ning ettevõtjate ühinemise ja ostuga seotud nõustamine ja teenused Investeeringute analüüs ja finantsanalüüs ning muud liiki üldised soovitused finantsinstrumentidega seotud tehingute kohta || 18%

Kaubandus ja finantshaldus || Kauplemine oma arvel Rahamaakleri tegevus Ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud tellimuste vastuvõtmine ja edastamine Tellimuste täitmine klientide nimel Emissioon, millega ei kaasne kohustus seda tingimusteta tagada Mitmepoolsete kauplemislepingute haldamine || 18%

Erakliendimaaklerlus (toimingud üksikute füüsiliste isikutega või väikeste ja keskmise suurusega üksustega, mis vastavad artiklis 55 jaenõuete klassile sätestatud kriteeriumidele) || Ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud tellimuste vastuvõtmine ja edastamine Tellimuste täitmine klientide nimel Emissioon, millega ei kaasne kohustus seda tingimusteta tagada || 12%

Äripangandus || Hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine Laenutehingud Kapitalirent Garantiid ja kohustused || 15%

Jaepangandus (toimingud üksikute füüsiliste isikutega või väikeste ja keskmise suurusega üksustega, mis vastavad artiklis 55 sätestatud jaenõuete krediidireitingu kriteeriumidele) || Hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine Laenutehingud Kapitalirent Garantiid ja kohustused || 12%

Maksed ja arveldus || Maksevahendus Maksevahendite väljalaskmine ja haldamine || 18%

Administreerimisteenused || Kliendi kontol olevate finantsinstrumentide hoidmine ja haldamine, sealhulgas deponeerimine ja sellega seotud teenused nagu raha/tagatiste haldamine || 15%

Kapitalihaldus || Portfelli haldamine Avatud investeerimisfondide juhtimine Muud kapitalihalduse vormid || 12%

7. Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutusel arvutada operatsiooniriski katvat kapitalinõuet alternatiivse standardmeetodi alusel vastavalt lõigetes 9–16 sätestatule.

2. Ärivaldkondade kaardistamise põhimõtted

8. Krediidiasutused peavad koostama ja dokumenteerima konkreetsed eeskirjad ja kriteeriumid olemasolevate ärivaldkondade ja tegevuste indikaatorite kaardistamiseks standardraamistikku. Kriteeriume tuleb läbi vaadata ja uute või muutuvate äritegevuste ja riskide suhtes vastavalt vajadusele korrigeerida. Ärivaldkondade kaardistamise põhimõtted on järgmised:

a)      Kõik tegevused tuleb jagada ärivaldkondadesse nii, et need omavahel ei kattuks ja et kokkuvõttes oleksid kõik tegevused kaetud.

b)      Iga tegevus, mida ei saa hõlpsalt ärivaldkondade raamistikku paigutada, kuid mis on raamistikku kuuluva tegevuse kõrvaltegevus, tuleb paigutada sellesse valdkonda, mida ta toetab. Kui kõrvaltegevus toetab rohkem kui ühte ärivaldkonda, tuleb kasutada objektiivseid kaardistamiskriteeriume.

c)      Kui tegevust ei saa paigutada konkreetsesse ärivaldkonda, tuleb kasutada kõige kõrgema protsendimääraga ärivaldkonda. Sama ärivaldkond kehtib samaväärselt ka seonduva kõrvaltegevuse kohta.

d)      Krediidiasutused võivad indikaatori järgsete tulude/kulude jagamiseks ärivaldkondade vahel kasutada siseseid hinnakujundusmeetodeid. Ühes ärivaldkonnas tekkinud kulud, mis kuuluvad teisele ärivaldkonnale, võib üle kanda ärivaldkonnale, mille suhtes need on asjakohased, näiteks kasutades kahe ärivaldkonna vahel kulude ülekandmisel põhinevat käsitlust.

e)      Kui tegevusi kaardistatakse ärivaldkondadesse operatsiooniriski katva kapitalinõude arvutamiseks, tuleb olla järjekindel krediidi- ja tururiski suhtes kasutatavate kategooriatega.

f)       Nõukogu vastutab krediidiasutuse juhtorganite järelevalve all kaardistamise põhimõtete eest.

g)      Ärivaldkondade kaardistamisprotsessi suhtes peab kohaldama sõltumatut läbivaatamist.

3. Alternatiivsed indikaatorid teatavate ärivaldkondade puhul 3.1. Üksikasjalikud eeskirjad

9. Pädevad asutused võivad krediidiasutustel lubada kasutada alternatiivseid indikaatoreid jaepanganduse ja äripanganduse ärivaldkondade puhul.

10. Nende ärivaldkondade puhul on oluline indikaator tasendatud tuluindikaator, mis on võrdne laenude ja ettemaksete kogu nominaalväärtuse kolme aasta keskmisega, mis on korrutatud 0,035ga.

11. Jaepanganduse ärivaldkonna puhul koosnevad laenud ja maksed kõikidest väljavõetud summadest järgmistes krediidiportfellides: jaekliendid, jaeklientidena käsitletavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ja ostetud jaenõuded.

12. Äripanganduse ärivaldkonna puhul koosnevad laenud ja maksed väljavõetud summadest järgmistes krediidiportfellides: ärikliendid, riigid, asutused, eriotstarbelised laenud, äriklientidena käsitletavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning ostetud äriühingutele esitatavad nõuded. Sisse arvatakse ka pangaportfellis hoitavad väärtpaberid.

3.2. Tingimused

13. Õigus kasutada alternatiivseid indikaatoreid sõltub lõigetes 14–16 sätestatud tingimustest.

3.2.1. Üldtingimus

14. Krediidiasutus peab vastama lõikes 17 sätestatud aktsepteeritavuse tingimustele.

3.2.2. Tingimused, mis on spetsiifilised jae- ja äripangandusele

15. Krediidiasutus tegeleb peamiselt jae- ja äripangandusega, mis moodustab vähemalt 90% tema tuludest.

16. Krediidiasutus suudab pädevatele asutustele tõendada, et oluline osa tema jae- ja äripangandusalastest tegevustest koosneb laenudest, mida seostatakse suure maksejõuetuse tõenäosusega, ja et alternatiivne standardmeetod annab parema aluse operatsiooniriski hindamiseks.

4. Aktsepteeritavuse tingimused

17. Krediidiasutused peavad vastama järgmistele aktsepteeritavuse tingimustele lisaks artiklis 22 ja V lisas sätestatud üldistele riskijuhtimise standarditele.

a)      Krediidiasutustel peab olema korralikult dokumenteeritud operatsiooniriski hindamise ja juhtimise süsteem, mille vastutusalad on selgelt määratud. Nad peavad tegema kindlaks operatsiooniriskile avatud positsioonid ja jälgima asjakohaseid operatsiooniriski andmeid, sealhulgas oluliste kahjude andmeid. Seda süsteemi tuleb korrapäraselt ja sõltumatult läbi vaadata.

b)      Operatsiooniriski hindamissüsteem peab olema põhjalikult integreeritud krediidiasutuse riskijuhtimisprotsessidesse. Selle tulemused peavad moodustama lahutamatu osa krediidiasutuse operatsiooniriski profiili jälgimise ja kontrollimise protsessist.

c)      Krediidiasutused peavad rakendama tegevusaruandluse süsteemi, mis tagab operatsiooniriski käsitlevate aruannete esitamise krediidiasutuse asjakohastele osakondadele. Krediidiasutusel peavad olema menetlused asjakohaste meetmete võtmiseks vastavalt tegevusaruannetes sisalduvale teabele.

3. osa – Täiustatud mõõtmismudelil põhinevad meetodid

1. Aktsepteeritavuse tingimused

1. Täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaldamiseks peavad krediidiasutused tõendama pädevatele asutustele, et nad vastavad järgmistele aktsepteeritavuse tingimustele lisaks artiklis 22 ja V lisas sätestatud üldistele riskijuhtimise standarditele.

1.1. Kvalitatiivsed standardid

2. Krediidiasutuse sisene operatsiooniriskide mõõtmissüsteem peab olema põhjalikult integreeritud igapäevase riskijuhtimise protsessidesse.

3. Krediidiasutusel peab olema operatsiooniriski jaoks sõltumatu riskijuhtimisfunktsioon.

4. Peab toimuma korrapärane aruandlus operatsiooniriskile avatud positsioonide ja kahjujuhtumite kohta. Krediidiasutusel peavad olema menetlused asjakohaste parandusmeetmete võtmiseks.

5. Krediidiasutuse riskijuhtumissüsteem peab olema põhjalikult dokumenteeritud. Krediidiasutusel peavad olema tavad vastavuse tagamiseks ja eeskirjad mittevastavuse käsitlemiseks.

6. Operatsiooniriski juhtimise menetluste ja mõõtmissüsteemide suhtes tuleb korraldada siseaudiitorite ja/või välisaudiitorite läbiviidavaid korrapäraseid kontrolle.

7. Operatsiooniriski mõõtmissüsteemi valideerimine pädevate asutuste poolt peab sisaldama järgmisi elemente:

a)      selle kontrollimine, et sisesed valideerimisprotsessid toimiksid rahuldavalt;

b)      riskimõõtmissüsteemiga seotud andmevoogude ja protsesside läbipaistvuse ja kättesaadavuse kontrollimine.

1.2. Kvantitatiivsed standardid 1.2.1. Protsess

8. Krediidiasutused arvutavad kapitalinõuet nii, et see hõlmaks oodatavat ja mitteoodatavat kahju, kui nad ei suuda tõendada, et oodatav kahju on asutusesisestes äritavades piisavalt arvesse võetud. Operatsiooniriski mõõdik peab hõlmama potentsiaalselt tõsiseid tõenäosusjaotuse ääreala sündmuseid, saavutades usaldusväärsuse taseme, mis vastab 99,9% usaldusnivoole üheaastase perioodi jooksul.

9. Krediidiasutuse operatsiooniriski mõõtmissüsteem peab sisaldama teatavaid võtmeelemente, et see vastaks eespool toodud usaldusväärsuse tasemele. Need elemendid peavad sisaldama siseandmete, välisandmete, stsenaariumianalüüsi ja selliste tegurite kasutamist, mis kajastavad ärikeskkonda ja lõigetes 13–24 sätestatud sisekontrollisüsteemide kasutamist. Krediidiasutusel peab olema põhjalikult dokumenteeritud meetod nimetatud nelja elemendi kasutamise kaalumiseks üldises operatsiooniriski mõõtmissüsteemis.

10. Riskimõõtmissüsteem peab hõlmama peamisi riskikäivitajaid, mis mõjutavad kahjude tõenäosusjaotuse ääreala kuju.

11. Operatsiooniriskidest tuleneva kahju korrelatsioone üksikute operatsiooniriski hinnangute vahel võib tunnustada ainult siis, kui krediidiasutus suudab pädevatele asutustele tõendada, et korrelatsiooni mõõtmissüsteemid on usaldusväärsed, neid rakendatakse terviklikult ja neis on võetud arvesse mis tahes korrelatsioonihinnangutega seotud ebakindlust, eelkõige majanduslike raskuste ajal. Krediidiasutus peab valideerima tehtud korrelatsioonihinnangud, kasutades selleks asjakohaseid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid tehnikaid.

12. Riskimõõtmissüsteem peab olema asutusesiseselt järjekindel ja selles tuleb vältida kapitali adekvaatsuse raamistiku muudes valdkondades tunnustatud kvalitatiivsete hinnangute või riskimaandamistehnikate korduvat arvestamist.

1.2.2. Siseandmed

13. Asutusesisene operatsiooniriski mõõtmine peab põhinema vähemalt viieaastasel vaatlusperioodil. Kui krediidiasutus hakkab esmakordselt kasutama täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit, on sobilik kolmeaastane vaatlusperiood.

14. Krediidiasutused peavad suutma kaardistada ajaloolised sisesed kahjuandmed 2. osas määratletud ärivaldkondade ja 5. osas määratletud juhtumiliikide lõikes ning esitama sellised andmed pädevate asutuste taotlusel. Peavad olema dokumenteeritud ja objektiivsed kriteeriumid kahjude jagamiseks konkreetsete ärivaldkondade ja juhtumiliikide vahel. Operatsiooniriskist tulenev kahju, mis on seotud krediidiriskiga ja mis on ajalooliselt kuulunud sisestesse krediidiriski andmebaasidesse, tuleb kanda operatsiooniriski andmebaasidesse ja eraldi kindlaks määrata. Selliste kahjude puhul ei kohaldata operatsiooniriski katvat kapitalinõuet seni, kuni neid käsitletakse krediidiriskina miinimumkapitali nõuete arvutamisel. Operatsiooniriskist tulenevat kahju, mis on seotud tururiskidega, arvatakse operatsiooniriski katva kapitalinõude hulka.

15. Krediidiasutuse sisesed kahjuandmed peavad olema täielikud ja hõlmama kõiki olulisi tegevusi ja riske kõikidest asjakohastest allsüsteemidest ja geograafilistest piirkondadest. Krediidiasutused peavad suutma põhjendada, et mis tahes välja jäetud tegevused või riskid ei mõjuta oluliselt üldisi riskihinnanguid ei eraldi võttes ega koos. Tuleb määratleda asjakohane miinimumkahju piirmäär siseste kahjuandmete kogumiseks.

16. Lisaks kahju kogusumma andmetele peavad krediidiasutused koguma andmeid juhtumi toimumise kuupäevade ja kahju kogusumma tagasilaekumiste kohta ning kirjeldavaid andmeid kahjujuhtumi käivitajate või põhjuste kohta.

17. Peavad olema konkreetsed kriteeriumid tsentraliseeritud funktsioonis toimunud juhtumist või rohkem kui ühte ärivaldkonda hõlmavast tegevusest ning aja jooksul nendega seonduvatest juhtumitest tulenevate kahjuandmete liigitamiseks.

18. Krediidiasutustel peavad olema dokumenteeritud menetlused ajalooliste kahjuandmete ajakohasuse hindamiseks, sealhulgas selliste olukordade puhul, kus võidakse kasutada eksperthinnangutel põhinevaid muudatusi, taseme muutmist või muid korrigeerimisi, samuti selleks, et hinnata sellise kasutamise ulatust ja seda, kellel on volitus teha sellealaseid otsuseid.

1.2.3. Välisandmed

19. Krediidiasutuse operatsiooniriski mõõtmissüsteemis peab kasutama asjakohaseid välisandmeid, eriti kui on põhjust arvata, et krediidiasutus on avatud harvaesinevale, kuid potentsiaalselt suurele kahjule. Krediidiasutusel peab olema süsteemne protsess, et teha kindlaks sellised olukorrad, kus tuleb kasutada välisandmeid, ja milliseid metoodikaid on kasutatud selliste andmete mõõtmissüsteemi lisamiseks. Välisandmete kasutamise tingimused ja tavad tuleb korrapäraselt läbi vaadata, dokumenteerida ning kohaldada nende suhtes korrapärast sõltumatut läbivaatust.

1.2.4. Stsenaariumianalüüs

20. Krediidiasutus kasutab eksperdi stsenaariumianalüüsi koos välisandmetega, et hinnata avatust tõsise loomuga juhtumitest tulenevatele riskidele. Aja jooksul tuleb sellised hinnangud valideerida ja tegelike kahjude suhtes uuesti hinnata, et tagada nende põhjendatus.

1.2.5. Ärikeskkonna ja sisekontrolliga seonduvad tegurid

21. Krediidiasutuse üleorganisatsioonilised riskihindamise meetodid peavad hõlmama peamisi ärikeskkonna ja sisekontrolliga seonduvaid tegureid, mis võivad mõjutada operatsiooniriski profiili.

22. Iga valitud teguri olulisust riskikäivitajana tuleb kogemustele toetudes põhjendada, võttes arvesse eksperthinnangut mõjutatud ärivaldkondade kohta.

23. Riskihinnangute tundlikkus tegurite muutumise suhtes ja erinevate tegurite suhteline kaalumine peab olema hästi põhjendatud. Lisaks riskikontrolli täiustamisest tulenevate muudatuste arvessevõtmisele peab raamistik sisaldama ka tegevuste keerukamaks muutumisest või tegevusmahu kasvust tulenevat potentsiaalset riski suurenemist.

24. Selline raamistik peab olema dokumenteeritud ja selle suhtes peab kohaldama sõltumatut läbivaatust krediidiasutuse siseselt ja pädevate asutuste poolt. Aja jooksul tuleb protsessi ja tulemeid valideerida ning tegelike kahjude ja asjakohaste välisandmete suhtes uuesti hinnata.

2. Kindlustuse mõju

25. Krediidiasutused peavad suutma määrata kindlustuse mõju vastavalt lõigetes 26–29 sätestatud tingimustele.

26. Kindlustusandjal peab olema õigus pakkuda kindlustust või edasikindlustust.

27. Kindlustusandjal peab olema vähemalt nõuete tagasimakse suutlikkuse reiting A (või samaväärne).

a)      Kindlustuspoliisi esialgne kehtivusperiood peab olema vähemalt üks aasta. Poliiside puhul, mille allesjäänud kehtivusaeg on alla aasta, peab krediidiasutus tegema asjakohaseid väärtusekärpeid, millega võetakse arvesse poliisi vähenevat allesjäänud kehtivusaega; poliiside puhul, mille allesjäänud kehtivusaeg on 90 päeva või vähem, tehakse kuni 100% väärtusekärbe;

b)      Lepingu tühistamiseks peab kindlustuspoliisi minimaalne etteteatamistähtaeg olema 90 päeva;

c)      Kindlustuspoliis ei või sisaldada välistusi või piiranguid, mis on seotud järelevalveorgani sekkumisega või mis maksejõuetu krediidiasutuse puhul välistaksid krediidiasutusel, pankrotihalduril või likvideerijal võimaluse saada tagasi krediidiasutuse kantud kahju või kulud, välja arvatud sündmuste korral, mis toimuvad pärast pankroti- või likvideerimismenetluse algatamist krediidiasutuse suhtes, eeldusel et kindlustuspoliis võib välistada kõik trahvid, karistused või kahju hüvitamised, mis tulenevad pädevate asutuste võetud meetmetest;

d)      Riskimaandamise arvutused peavad arvesse võtma kindlustuskatet viisil, mis on läbipaistev ja järjekindel seoses operatsiooniriski katva kapitalinõude üldisel määratlemisel kasutatud kahju tõenäosuse ja mõjuga;

e)      Kindlustuse peab andma kolmas pool. Kindlustamisel seotud osapoolte kaudu tuleb riskipositsioon üle kanda kolmandale poolele, näiteks edasikindlustamisega, mis vastab aktsepteeritavuse kriteeriumidele;

f)       Kindlustuse aktsepteerimise raamistik peab olema hästi põhjendatud ja dokumenteeritud.

28. Kindlustuse aktsepteerimise meetodid peavad hõlmama väärtuse allahindamise või väärtuse kärbete teel järgmisi elemente:

a)      Poliisi järelejäänud kehtivusaeg, kui see on vastavalt eespool toodule alla ühe aasta;

b)      Poliisi tühistamise tingimused, kui poliisi kehtivusaeg on alla ühe aasta;

c)      Maksete ebakindlus ja kindlustuspoliiside katete erinevus.

29. Kindlustuse aktsepteerimisest tulenev kapitalileevendus ei või ületada 20% operatsiooniriski katvast kapitalinõudest enne riskimaandamise tehnikate aktsepteerimist.

3. Taotlus täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kasutamiseks kogu kontsernis

30. Kui ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus ja selle tütarettevõtjad või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad kavatsevad kasutada täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit, peab taotlus sisaldama operatsiooniriski katva kapitali kontserni erinevate üksuste vahel jagamise metoodika kirjeldust.

31. Taotluses näidatakse ära, kas ja kuidas kavatsetakse riskimõõtmissüsteemis võtta arvesse diversifitseerimise mõjusid.

4. osa – Erinevate metoodikate kombineerimine

1. Täiustatud mõõtmismudelitel põhineva meetodi kombineerimine teiste meetoditega

1. Krediidiasutus võib kasutada täiustatud mõõtmismudelitel põhinevat meetodit kombineeritult kas baasmeetodiga või standardmeetodiga kooskõlas järgmiste tingimustega:

a)      Kõik krediidiasutuse operatsiooniriskid peavad olema kaetud. Pädev asutus peab olema rahul metoodikaga, mida on kasutatud erinevate tegevuste, geograafiliste piirkondade, õiguslike struktuuride ja muude asjakohaste jaotuste katmiseks, mis on määratud kindlaks sisestel alustel.

b)      2. ja 3. osas esitatud aktsepteeritavuse tingimused peavad olema täidetud tegevuste puhul, mis on kaetud vastavalt standardmeetodiga ja täiustatud mõõtmismudelitel põhineva meetodiga.

2. Konkreetsetel juhtumitel võib pädev asutus kehtestada järgmised täiendavad tingimused:

a)      Täiustatud mõõtmismudelitel põhineva meetodi rakendamise kuupäeval peab märkimisväärne osa krediidiasutuse operatsiooniriskidest olema kaetud täiustatud mõõtmismudelitel põhineva meetodiga.

b)      Krediidiasutus kohustub juurutama täiustatud mõõtmismudelitel põhinevat meetodit operatsioonide olulise osa puhul pädevate asutustega kokkulepitud ajavahemiku jooksul.

2. Baasmeetodi ja standardmeetodi kombineeritud kasutamine

3. Krediidiasutus võib kasutada baasmeetodit ja standardmeetodit kombineeritult ainult erandolukorras, näiteks hiljutise uue äriühingu omandamise korral, mis võib nõuda üleminekuperioodi standardmeetodi juurutamiseks.

4. Baasmeetodi ja standardmeetodi kombineeritud kasutamine sõltub krediidiasutuse kohustusest juurutada standardmeetod pädevate asutustega kokkulepitud ajavahemiku jooksul.

5. osa – Kahjujuhtumi liikide klassifitseerimine

Tabel 3

Juhtumiliigi kategooria || Määratlus ||

Sisene pettus || Kahju, mis tuleneb tegudest, mille eesmärgiks on pettus, vara seadusevastane omandamine või õigusaktidest ja äriühingu tegevuspõhimõtetest möödahiilimine, välja arvatud vahetegemise/diskrimineerimise juhtumid, milles osaleb vähemalt üks sisepool. ||

Väline pettus || Kahju, mis tuleneb kolmanda poole toimepandud tegudest, mille eesmärgiks on pettus, vara seadusevastane omandamine või õigusaktidest möödahiilimine. ||

Tööhõivetavad ja töökeskkonna turvalisus || Kahju, mis tuleneb tööhõive-, tervisekaitse- või ohutusalaste õigusaktide või kokkulepetega vastuolus olevatest tegudest, isikukahjunõuete väljamaksmisest või vahetegemise/diskrimineerimise juhtumitest. ||

Kliendid, tooted ja äritavad || Kahju, mis tuleneb ametialaste kohustuste (sealhulgas usaldus- ja sobivustingimused) tahtmatust või hooletuse tõttu täitmatajätmisest konkreetsete klientide ees või toote laadist või konstruktsioonist. ||

Varaline kahju || Kahju, mis tuleneb materiaalse vara kaotusest või kahjustamisest loodusõnnetuse või muude sündmuste tõttu. ||

Äritegevuse katkemine ja süsteemirikked || Kahju, mis tuleneb äritegevuse katkemisest või süsteemiriketest. ||

Tehingu täitmine, tarned ja protsessijuhtimine || Kahju, mis tuleneb tehingu ebaõnnestunud käsitlemisest või protsessijuhtimisest, suhetest kaubanduspartnerite ja tarnijatega. ||

XI lisa Pädevate asutuste läbiviidava kontrolli ja hindamise tehnilised kriteeriumid

1. Lisaks krediidi-, turu- ja operatsiooniriskile peab pädevate asutuste poolt artikli 124 alusel läbiviidav kontroll ja hindamine hõlmama järgmist:

a)      sisereitingutel põhinevat meetodit kasutavate krediidiasutuste läbiviidud stresstesti tulemused;

b)      avatus likviidsusriskile ja kontsentratsiooniriskile ning nende riskide juhtimine krediidiasutuses, sealhulgas artiklites 108–118 sätestatud tingimuste täitmine;

c)      selliste põhimõtete ja menetluste kindlus, sobivus ja rakendamise laad, mida krediidiasutus kasutab tunnustatud krediidiriski maandamise tehnikatega seotud jääkriski juhtimiseks;

d)      krediidiasutuse poolt väärtpaberistamise varadega seoses hoitavate omavahendite piisavuse ulatus tehingu majandusliku sisu taustal, sealhulgas realiseerunud riski ülekandmise määr.

2. Pädevad asutused kontrollivad, kas krediidiasutus pakub väärtpaberistamise tehingule tingimusteta tuge. Juhul kui selgub, et krediidiasutus on pakkunud ühel või enamal korral tingimusteta tuge, võtab pädev asutus vajalikud meetmed vastavalt ootusele, et krediidiasutus jätkab toe pakkumist väärtpaberistamise tehingutele ka tulevikus ega saavuta seega märkimisväärset riski ülekandmist.

XII lisa Avalikustamise tehnilised kriteeriumid 1. osa – Üldkriteeriumid

1. Teavet loetakse avalikustamise seisukohalt oluliseks, kui selle väljajätmine või väär esitamine võib muuta või mõjutada sellist teavet majanduslike otsuste tegemiseks kasutava isiku hinnangut või otsust.

2. Teavet käsitletakse krediidiasutuse ärisaladusena, kui sellise teabe üldsusele jagamine kahjustaks asutuse konkurentsivõimet. See võib hõlmata teavet toodete või süsteemide kohta, mis konkurentidega jagamisel vähendaks krediidiasutuse poolt neisse tehtud investeeringute väärtust.

3. Teavet käsitletakse konfidentsiaalsena, kui krediidiasutusel on klientide ees või suhetest teiste vastaspooltega kohustused, mis nõuavad konfidentsiaalsust.

4. Pädevad asutused nõuavad, et krediidiasutused hindaksid vajadust avaldada osa või kogu avalikustatavat teavet rohkem kui kord aastas krediidiasutuse äritegevusest tulenevate oluliste näitajate tõttu, milleks on tegevuse maht, tegevuste ulatus, tegutsemine erinevates riikides, kaasatus erinevatesse finantssektoritesse ja osalus rahvusvahelistel finantsturgudel ning makse-, arveldus- ja kliiringsüsteemid. Kõnealuses hinnangus tuleb pöörata erilist tähelepanu 2. osa lõike 3 punktides b ja e, lõike 4 punktides b–f sätestatud teabeelementide sagedasema avalikustamise vajadusele ning teabele riskipositsioonide ja muude varade kohta, mis võivad kiiresti muutuda.

5. 2. osa lõike 4 punktis f sätestatud avalikustamise nõuet kohaldatakse vastavalt artikli 72 lõigetele 1 ja 2.

2. osa – Üldnõuded

1. Krediidiasutus peab avalikustama riskijuhtimise eesmärgid ja üldpõhimõtted eraldi iga riskikategooria kohta, sealhulgas lõigetes 1–13 osutatud riskide kohta. Avalikustamine peab hõlmama järgmist:

a)      selliste riskide juhtimise strateegiad ja protsessid;

b)      asjakohaste riskijuhtimisfunktsioonide struktuur ja korraldus või muud asjakohased meetmed;

c)      riskiaruandluse ja mõõtmissüsteemide ulatus ja laad;

d)      riski vähendamise ja maandamise põhimõtted ja jätkuva tõhususe kontrollimise strateegiad ja protsessid.

2. Käesoleva direktiivi nõuete reguleerimisalaga seoses tuleb avalikustada järgmine teave:

a)      krediidiasutuse nimi, kelle suhtes käesoleva direktiivi nõudeid kohaldatakse;

b)      ülevaade erinevustest raamatupidamise ja usaldatavusnormatiivide jaoks kasutatavates konsolideerimise alustes koos lühikirjeldusega üksuste kohta, mis:

i)       on konsolideeritud täies ulatuses;

ii)      on konsolideeritud proportsionaalses ulatuses;

iii)     on omavahenditest maha arvatud;

iv)     ei ole konsolideeritud ega maha arvatud;

c)      mis tahes jooksvad või prognoositavad sisulised või juriidilised takistused omavahendite viivitamatuks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks emaettevõtja ja selle tütarettevõtjate vahel;

d)      koondsumma, mille võrra on tegelikud omavahendid nõutavast miinimumist väiksemad kõikides konsolideerimata tütarettevõtjates, ja selliste tütarettevõtjate nimi või nimed;

e)      vajadusel artiklites 69–70 kehtestatud sätete rakendamise asjaolud.

3. Krediidiasutused peavad avalikustama järgneva teabe krediidiasutuse omavahendite kohta:

a)      koondteave omavahendite kõikide varade ja nende komponentide peamiste tunnuste kohta;

b)      esmaste omavahendite summa koos kõikide positiivse väärtusega kirjete ja mahaarvamiste eraldi äranäitamisega;

c)      täiendavate omavahendite ja [direktiivi 93/6/EMÜ V lisas] määratletud omavahendite kogusumma;

d)      mahaarvamised esmastest ja täiendavatest omavahenditest vastavalt artikli 66 lõike 1 punktile c koos artikli 57 punktis q osutatud varade eraldi avalikustamisega;

e)      kõik aktsepteeritud omavahendid pärast mahaarvamisi ja artiklis 66 sätestatud piirmäärade arvessevõtmist.

4. Avalikustada tuleb järgmine teave krediidiasutuse vastavuse kohta artiklites 75 ja 123 sätestatud tingimustele:

a)      krediidiasutuses jooksvate ja edaspidiste tegevuste toetamiseks kasutatava sisekapitali adekvaatsuse hindamismeetodi kokkuvõte;

b)      krediidiasutuste puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid artiklite 78–83 alusel, 8% artiklis 79 sätestatud iga riskipositsiooni klassi riskiga kaalutud varadest;

c)      krediidiasutuste puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid artiklite 84–89 alusel, 8% artiklis 86 sätestatud iga riskipositsiooni klassi riskiga kaalutud varadest. Jaenõuete klassi puhul kohaldatakse seda tingimust iga sellise riskipositsiooni kategooria suhtes, millele vastavad erinevad VII lisa 1. osa lõigetes 9–11 sätestatud korrelatsioonid. Omakapitali investeeringute puhul kohaldatakse seda tingimust:

i)       VII lisa 1. osa lõigetes 15–25 sätestatud meetodite suhtes;

ii)      börsil kaubeldavate riskipositsioonide, piisavalt diversifitseeritud portfellides hoitavate mittebörsiettevõtete omakapitali investeeringute ja muude riskipositsioonide suhtes;

iii)     riskipositsioonide suhtes, mille kapitalinõuete suhtes kohaldatakse järelevalvest tulenevat üleminekuaega;

iv)     riskipositsioonide suhtes, mille kapitalinõuete suhtes kohaldatakse järelevalvest tulenevalt ajutiselt varem kehtinud eeskirju;

d)      artikli 75 punktide b ja c alusel arvutatud miinimumkapitali nõuded;

e)      artiklite 103–105 alusel arvutatud miinimumkapitali nõuded eraldi avalikustatuna;

f)       maksejõuetuse määrad, mis on arvutatud vastavalt kõikidele omavahenditele ja esmastele omavahenditele.

5. Krediidiasutus peab avalikustama järgmise teabe krediidiriskile ja lahjendusriskile avatuse kohta:

a)      raamatupidamises kasutatavate mõistete „viivises“ ja „vähenenud väärtusega“ määratlused;

b)      väärtuste korrigeerimiste ja provisjonikirjete kindlaksmääramise meetodite kirjeldus;

c)      riskipositsioonide kogusumma pärast raamatupidamislikke tasaarveldusi, kus ei ole arvesse võetud krediidiriski maandamise mõju, ja riskipositsioonide keskmine suurus perioodi vältel, esitatuna erinevate riskipositsiooni klasside lõikes;

d)      riskipositsioonide geograafiline jaotumine, jaotatuna märkimisväärseteks piirkondadeks oluliste riskipositsiooni klasside lõikes, ja muud üksikasjad vastavalt vajadusele;

e)      riskipositsioonide liigitamine majandusharudesse või vastaspoolte liikidesse, esitatuna riskipositsiooni klasside lõikes, ja muud üksikasjad vastavalt vajadusele;

f)       riskipositsioonide järelejäänud lõpptähtaegade jaotumine, esitatuna riskipositsiooni klasside lõikes, ja muud üksikasjad vastavalt vajadusele;

g)      oluliste majandusharude või vastaspoole kategooriate lõikes ja järgmise äranäitamisega:

i)       vähenenud väärtusega riskipositsioonid ja tähtajaks tasumata riskipositsioonid, eraldi välja tooduna,

ii)      väärtuse korrigeerimised ja provisjonid,

iii)     väärtuse korrigeerimiste kulud perioodi jooksul;

h)      eraldi välja toodud vähenenud väärtusega ja tähtajaks tasumata riskipositsioonide arv, esitatuna oluliste geograafiliste piirkondade lõikes, sealhulgas iga geograafilise piirkonnaga seotud väärtuste korrigeerimiste summad ja provisjonid, kui see on otstarbekas;

i)       eraldi välja toodud vähenenud väärtusega riskipositsioonide väärtuste korrigeerimiste ja provisjonide muudatuste vastavusseviimine. Selline teave peab sisaldama:

i)       väärtuste korrigeerimise ja provisjonide liigi kirjeldust;

ii)      algsaldosid,

iii)     provisjonide vastu võetud summade suurust perioodi jooksul,

iv)     perioodi jooksul riskipositsioonidest tuleneva prognoositud tõenäolise kahju tarbeks tehtud eraldised või tühistatud summad või mis tahes korrigeerimised, sealhulgas need, mis tulenevad vahetuskursi erinevustest, äritegevuste ühendamisest, tütarettevõtete omandamisest või võõrandamisest ja provisjonikirjete vahelistest ülekannetest;

v)      lõppsaldod.

Otse kasumiaruandes kirjendatavad väärtuste korrigeerimised ja tagasinõutud summad tuleb eraldi avalikustada.

6. Krediidiasutused, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid kooskõlas artiklitega 78–83, peavad avalikustama järgmise teabe iga artiklis 79 sätestatud riskipositsiooni klassi kohta:

a)      määratud reitinguagentuuride ja ekspordikrediidi agentuuride nimed ja mis tahes muudatuste põhjendused;

b)      riskipositsiooni klassid, mille puhul igat reitinguagentuuri või ekspordikrediidi agentuuri kasutatakse;

c)      emissioonide ja emissiooni krediidihinnangute kauplemisportfelli mittekuuluvatele instrumentidele ülekandmiseks kasutatava protsessi kirjeldus;

d)      iga määratud reitinguagentuuri või ekspordikrediidi agentuuri välise reitingu seos VI lisas sätestatud krediidikvaliteedi astmetega, võttes arvesse, et sellist teavet ei pea avalikustama, kui krediidiasutus vastab pädeva asutuse avaldatud standardseose tingimustele;

e)      VI lisas sätestatud krediidikvaliteedi astmega seostatavad riskipositsioonide väärtused ja krediidiriski maandusega riskipositsioonide väärtused, sealhulgas need, mis on omavahenditest maha arvatud.

7. Krediidiasutused, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid vastavalt VII lisa 1. osa lõigetele 5 või 17–19, peavad avalikustama igasse lõikes 5 esitatud tabelis sisalduvasse kategooriasse liigitatud riskipositsioonid või riskipositsioonid, millele on määratud lõigetes 17–19 sätestatud riskikaal.

8. Krediidiasutused, kes arvutavad kapitalinõudeid vastavalt artikli 75 punktidele b ja c, peavad avalikustama kõnealused nõuded eraldi iga riski kohta, millele on asjaomastes sätetes viidatud.

9. Krediidiasutus, kes arvutab kapitalinõudeid vastavalt [direktiivi 93/6/EMÜ VIII lisale], peab avalikustama järgmise teabe:

a)      iga hõlmatud alamportfelli kohta:

i)       kasutatavate mudelite tunnused,

ii)      alamportfelli suhtes kohaldatava stresstestimise kirjeldus,

iii)     sisemudelite ja modelleerimisprotsessi täpsuse ja järjekindluse järeltestimiseks ning valideerimiseks kasutava meetodi kirjeldus;

b)      pädeva asutuse antud tunnustuse ulatus;

c)      mudelisse kuuluvate alamportfellide kohta:

i)       kõrge, keskmise ja madala riskiväärtuse suurus aruandlusperioodi jooksul ja selle lõpus;

ii)      riskiväärtuse suuruste võrdlus krediidiasutuse tegeliku kasumi ja kahjumiga ning järeltestimisel tuvastatud oluliste erinevuste analüüs.

10. Krediidiasutused peavad avalikustama operatsiooniriski kohta järgmise teabe:

a)      krediidiasutuse puhul aktsepteeritud operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamise meetodid;

b)      artiklis 105 sätestatud metoodika kirjeldus (kui krediidiasutus seda kasutab), sealhulgas krediidiasutuse mõõtmismeetodis arvessevõetavate asjakohaste sise- ja välistegurite analüüs. Osalise kasutamise puhul erinevate kasutatavate metoodikate kohaldamisala ja katvus.

11. Kauplemisportfelli mittekuuluvate omakapitali instrumentidega seotud riskipositsioonide kohta tuleb avalikustada järgmine teave:

a)      riskipositsioonide eristamine vastavalt nende eesmärkidele, sealhulgas vastavalt kapitali kasvutulu seostele ja strateegiliste põhjendustele, ning ülevaade kasutatavatest raamatupidamis- ja hindamismetoodikatest, sealhulgas hindamist mõjutavad peamised oletused ja mis tahes märkimisväärsed muutused kõnealustes menetlustes;

b)      bilansiline ja õiglane väärtus ja börsil kauplemise puhul võrdlus turuhindadega, kui see erineb oluliselt õiglasest väärtusest;

c)      börsil kaubeldavate riskipositsioonide, piisavalt diversifitseeritud portfellides hoitavate mittebörsiettevõtete omakapitali investeeringute ja muude riskipositsioonide liigid, laad ja summa;

d)      kumulatiivne realiseerunud kasum või kahjum, mis tuleneb perioodi jooksul toimunud müükidest ja realiseerimistest;

e)      kogu realiseerumata kasum või kahjum, kogu latentsest ümberhindlusest tulenev kasum või kahjum ja kõik eespool nimetud summad, mis sisalduvad esmastes või täiendavates omavahendites.

12. Krediidiasutused peavad avalikustama järgmise teabe kauplemisportfelli mittekuuluvatest positsioonidest tuleneva intressiriskile avatuse kohta:

a)      intressimäärast tuleneva riski laad ja peamised oletused (sealhulgas oletused laenu ettemaksete ja tähtajata hoiuste arengu kohta) ning intressiriski esinemissageduse mõõtmine;

b)      kõikumised tuludes, majanduslikus väärtuses või muus asjakohases näitajas, mida juhtkond kasutab intressimäära järskude tõusude või languste puhul vastavalt juhtkonnapoolsele meetodile intressiriski mõõtmiseks, esitatuna vääringute kaupa.

13. Krediidiasutused, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid vastavalt artiklitele 94–101, avalikustavad järgmise teabe:

a)      krediidiasutuse eesmärkide analüüs seoses väärtpaberistamisega;

b)      krediidiasutuse roll väärtpaberistamise protsessis;

c)      krediidiasutuse osaluse ära näitamine kõikides väärtpaberistamistehingutes;

d)      krediidiasutuse poolt väärtpaberistamise protsessis järgitavade riskiga kaalutud varade arvutamise meetodid;

e)      kokkuvõte raamatupidamiseeskirjadest, mida krediidiasutus väärtpaberistamises kasutab, sealhulgas:

i)       see, kas tehinguid käsitletakse müügi või rahastamisena,

ii)      müügitulu kirjendamine,

iii)     peamised eeldused, millest lähtutakse akumuleerunud intresside väärtuse hindamisel,

iv)     sünteetiliste väärtpaberistamiste käsitlus, kui see ei ole hõlmatud muude raamatupidamiseeskirjadega;

f)       väärtpaberistamises kasutatud reitinguagentuuride nimed ja riskipositsioonide liigid, mille puhul igat agentuuri on kasutatud;

g)      kogu tagasimaksmata summa krediidiasutuse väärtpaberistamise positsioonide puhul, mis kuuluvad väärtpaberistamise raamistikku (jagatuna traditsiooniliseks ja sünteetiliseks), esitatuna riskipositsioonide liikide kaupa;

h)      krediidiasutuse poolt väärtpaberistatud ja väärtpaberistamise raamistikku kuuluvate riskipositsioonide puhul allahinnatud ja tähtajaks tasumata väärtpaberistamise positsioonide summa riskipositsioonide liikide kaupa ja krediidiasutuse jaoks perioodi jooksul realiseerunud kahjum;

i)       hallatavate või ostetud väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, esitatuna riskipositsioonide liikide kaupa;

j)       hallatavate või ostetud väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, esitatuna riskikaalu põhjendatud vahemike kaupa. Positsioonid, millele on antud 1250% riskikaal või mis on omavahenditest maha arvatud, tuleb eraldi avalikustada;

k)      väärtpaberistamise uuenevate nõuete tagasimaksmata kogusumma, mis on liigitatud laenude algsele väljastajale ja investoritetele kuuluvate osade kaupa;

l)       perioodi väärtpaberistamistegevuse kokkuvõte, sealhulgas väärtpaberistamise riskipositsioonide väärtus (riskipositsioonide liikide kaupa) ja kirjendatud kasum või kahjum müügist riskipositsioonide liikide kaupa.

3. 3. osa – Teatavate instrumentide või metoodikate kasutamise aktsepteeritavuse tingimused

14. Krediidiasutused, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid vastavalt artiklitele 84–89, peavad avalikustama järgmise teabe:

a)      meetodi aktsepteerimine pädeva asutuse poolt või määratud üleminekuaeg;

b)      järgneva selgitus ja kontroll:

i)       sisereitingusüsteemide struktuur ning sise- ja välisreitingute suhe;

ii)      sisemiste hinnangute kasutamine muudel juhtudel kui riskiga kaalutud varade arvutamine vastavalt artiklitele 84–89,

iii)     krediidiriski maandamise juhtimise ja aktsepteerimise protsess;

iv)     reitingusüsteemide kontrollimehhanismid, sealhulgas sõltumatuse ja aruandekohustuse kirjeldus ja reitingusüsteemi ülevaade;

c)      sisese reitingu andmise protsessi kirjeldus, mis on toodud eraldi järgmiste riskipositsiooni klasside kohta:

i)       keskvalitsused ja keskpangad,

ii)      asutused,

iii)     äriühingud, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, eriotstarbelised laenud ja ostetud äriühingutele esitatavad nõuded,

iv)     jaenõuded iga sellise riskipositsiooni kategooria kohta, millele vastavad erinevad VII lisa 1. osa lõigetes 9–11 sätestatud korrelatsioonid,

v)      aktsiad;

d)      riskipositsiooni väärtused iga artiklis 86 sätestatud riskipositsiooni klassi kohta. Nõuded keskvalitsustele ja keskpankadele, krediidiasutustele ja äriühingutele, kui krediidiasutused kasutavad riskiga kaalutud varade arvutamiseks LGD või ümberhindamisteguri sisehinnanguid, avalikustatakse eraldi riskipositsioonidest, mille puhul krediidiasutused selliseid hinnanguid ei kasuta;

e)      krediidiasutus peab krediidiriski usaldusväärseks eristamiseks avalikustama iga riskipositsiooni klassi (keskvalitsuste ja keskpankade, asutuste, äriühingute ja omakapitali) ja piisava hulga võlgniku reitinguklasside (sealhulgas maksejõuetute) kohta:

i)       kõik riskipositsioonid selliste klasside nagu keskvalitsused ja keskpangad, asutused ja äriühingud puhul tagasimaksmata laenude ja kasutamata krediidiliinide riskipositsioonide väärtuse summa; omakapitali puhul tagasimaksmata summa),

ii)      riskiga kaalutud varade arvutamisel LGD sisehinnanguid kasutavate krediidiasutuste puhul riskiga kaalutud keskmine LGD protsentides,

iii)     riskipositsiooni kaalutud keskmine riskikaal,

iv)     riskiga kaalutud varade arvutamisel ümberhindamistegurite sisehinnanguid kasutavate krediidiasutuste puhul kasutamata krediidiliinid ja riskipositsiooni kaalutud keskmised riskipositsiooni väärtused iga riskipositsiooni klassi kohta;

f)       jaenõuete klassi ja iga punktis c määratletud kategooria puhul kas punktis e sätestatud avalikustamised (vajadusel kogumi alusel) või riskipositsioonide analüüs (tagasimaksmata laenud ja kasutamata krediidiliinide riskipositsiooni väärtused) piisava arvu EL klasside põhjal krediidiriski usaldusväärseks eristamiseks (vajadusel kogumi alusel);

g)      eelneval perioodil tehtud tegelikud väärtuste korrigeerimised iga riskipositsiooni klassi kohta (jaenõuete puhul iga punktis c määratletud kategooria kohta) ja nende erinevus varasematest tulemustest;

h)      selliste tegurite kirjeldus, mis mõjutasid kahjumit eelneval perioodil (näiteks kas krediidiasutusel on esinenud keskmisest kõrgemaid kahjumäärasid või keskmisest kõrgemaid LGDsid või ümberhindamistegureid);

i)       krediidiasutuse hinnangud pikaaegsete tegelike tulemustega võrreldes. Kõnesolev teave peab sisaldama vähemalt andmeid kahjuhinnangute võrdluse kohta tegelike kahjudega igas riskipositsiooni klassis (jaenõuete puhul igas punktis c määratletud kategoorias) piisavalt pika perioodi jooksul, et saaks anda usaldusväärse hinnangu iga riskipositsiooni klassi siseste reitingu andmise protsesside toimivuse kohta (jaenõuete puhul iga punktis c määratletud kategooria kohta). Vajadusel peab krediidiasutus seda teavet laiendama ja esitama PD analüüsi ning krediidiasutuste puhul, kes kasutavad LGD ja/või ümberhindamistegurite sisehinnanguid, LGD ja ümberhindamistegurite tulemused võrreldes kvantitatiivse riskihindamise kohta avalikustatud teabes antud hinnangutega.

Punkti c kohaldamisel sisaldab kirjeldus riskipositsiooni klassis olevate riskipositsioonide liike, definitsioone, PD ning vajadusel LGD ja ümberhindamistegurite hindamise ja valideerimise meetodeid ja andmeid, sealhulgas oletusi, mida on kasutatud nimetatud muutujate saamiseks, ning kirjeldusi oluliste kõrvalekallete kohta maksejõuetuse definitsioonist vastavalt VII lisa 4. osa lõigetes 44–48 sätestatule, sealhulgas ulatuslikke segmente, mida kõnealused kõrvalekalded mõjutavad.

15. Krediidiriski maandamise tehnikaid kohaldavad krediidiasutused peavad avalikustama järgmise teabe:

a)      üksuse poolt kasutatavate bilansilise ja bilansivälise tasaarvelduse kasutamise põhimõtted ja protsessid ning nende kasutamise ulatuse äranäitamine;

b)      tagatise hindamise ja haldamise põhimõtted ja protsessid;

c)      krediidiasutuse võetud tagatise põhiliikide kirjeldus;

d)      garantii andjate ja krediididerivatiivi vastaspoolte peamised liigid ja nende krediidivõime;

e)      teave turu- või krediidiriski kontsentreerumiste kohta võetud krediidiriski maandamise raames;

f)       krediidiasutuste puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid vastavalt artiklitele 78–83 või 84–89, kuid ei anna LGD või ümberhindamisteguri sisehinnanguid riskipositsiooni klassi kohta iga klassi kohta eraldi, kogu riskipositsioon (vajadusel pärast bilansilist või bilansivälist tasaarveldust), mis on kaetud (pärast volatiilsusega korrigeerimisi) aktsepteeritud finantstagatisega ja muu aktsepteeritud tagatisega;

g)      krediidiasutuste puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid vastavalt artiklitele 78–83 või 84–89, iga klassi kohta eraldi, kogu riskipositsioon (vajadusel pärast bilansilist või bilansivälist tasaarveldust), mis on kaetud garantiide või krediididerivatiividega. Omakapitali investeerimisjärgu krediidireitingu puhul kehtib kõnealune tingimus VII lisa 1. osa lõigetes 15–25 sätestatud meetodite suhtes.

16. Krediidiasutused, kes kasutavad artiklis 105 sätestatud meetodit operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamiseks, avalikustavad asjaomase riski maandamiseks kasutatava kindlustuse kirjelduse.

[1]               ELT C […], […], lk […].

[2]               ELT C […], […], lk […].

[3]               ELT C […], […], lk […].

[4]               ELT C […], […], lk […].