20.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/30

1.1

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) on looduslikult esinevad ained, mis tekivad süsinikku sisaldavate ühendite põlemisel madalal temperatuuril kontrollimata tingimustes. See toimub metsatulekahjude ja vulkaanide korral; inimtegevuse puhul – suitsetamisel, eluasemete kütmisel, energia tootmisel ja fossiilkütuste sõidukites kasutamisel; toidu valmistamisel ja jäätmete põletamisel ning erinevate tööstuslike protsesside tagajärjel. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud esinevad looduslikul kujul toornaftas ja kivisöes ning olles lihtsalt formeeruvad ja stabiilsed ühendid, kuhjuvad need krakkimise ja destilleerimise varastes staadiumites.

1.2

Niisuguse osalise oksüdeerumisprotsessi tagajärjel tekib erinevate ühendite segunemine seotud küllastamata viie- ja kuueelemendiliste süsinikuühenditega, mis võivad edasi reageerida mis tahes suunas. On tehtud kindlaks ligikaudu 600 struktuuri, millest ainult mõnigaid on iseloomustatud või isoleeritud kasutamiseks vahesaadustena. Ühtegi neist ei ole tahtlikult olulises mahus toodetud. Täiendava oksüdatsiooni tagajärjel tekib tahm (s.t süsiniku ebapuhtad osakesed), millega polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke sageli seostatakse.

1.3

Kuna polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud esinevad alati eristamata rühmades, ei ole neile iseloomulike omaduste kindlaksmääramine kerge (mistõttu need on üldiselt väheolulised). Siiski, kuna neist osade puhul võib täheldada kantserogeenset toimet loomadele, on mõistlik liigitada need segud võimalike inimestele kantserogeensete segude hulka. Seetõttu on töökeskkonna ohutuse tagamiseks vajalik teostada õlide ja mõningate muude polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke sisaldavate valmististe ohu- ja turvamärgistamine ning tagada nende vastav käitlemine. Protsesse, mille käigus polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud tõenäoliselt keskkonda eralduvad, tuleks võimaluse korral kontrollida või vältida.

1.4

Üheks niisuguseks protsessiks on PAH-sisaldusega õlide kasutamine autorehvide, veoautode, motoorrataste, võidusõiduautode ja õhusõidukite puhul. Need õlid, mis moodustavad koguni 28 % protektorist, annavad rehvidele sellise esmatähtsa omaduse nagu haarduvus, mida karkassilt ei nõuta. Kui protektor ettenähtud viisil ei tööta või ei jää kasutamisel sidusaks, on ohustatud nii turvalisus kui töökindlus, millel võivad olla ilmsed tagajärjed sõidukijuhtide jaoks.

1.5

Tehniliselt peavad need õlid olema suutelised lahustama naturaalseid ja sünteetilisi kautšukeid ning teisi rehvides kasutatavaid materjale, olema vastupidavad ja stabiilsed ning jaotuma hästi, jäädes kummimustris seotuks, peavad toimima erinevate temperatuuride ja erineva niiskuse korral ning nende tootmine ja kasutamine peab olema ohutu. Kõnealused õlid peavad samuti olema kättesaadavad suurtes kogustes ning olema toodetud ülemaailmselt kokku lepitud näitajate kohaselt, mitmete konkureerivate tarnijate poolt, madalama hinnaga kui kautšuk, vähendamaks rehvide üldmaksumust.

1.6

Loetletud nõuetele vastavaid eriti aromaatseid õlisid on juhtivad õlitootjad tavapäraselt pakkunud destillaadi aromaatsete ekstraktide nimetuse all (DAE). Nõutud lahustav võime sõltub õlide aromaatsusest tervikuna, mis omakorda sõltub polütsükliliste aromaatsete süsivesinike olulisest sisaldusest. Kuna rehvi protektor maha kulub, tuleb eeldada, et need polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud eralduvad keskkonda. Asjaolu, kas niisugune emissioon on teiste emissioonivormidega võrreldes oluline, on vaieldav. Samas on Euroopas toimumas üleminek teiste õlide kasutamisele ning seega tuleb antud küsimuses rahuldava järelduseni alles jõuda.

1.7

Tegemist on eriti olulise küsimusega, kuna polütsükliliste aromaatsete süsivesinike ülemaailmne pakkumine on järjest kahanemas, nüüd, kus rafineerimistehaste uuendused keskenduvad kõrgema kontsentratsiooniga täielikult hüdrogeenitud (st vähearomaatsete ning vähendatud lahustuvusvõimega) toodete ja “puhaste” mootor- ja muude kütuste tootmisele.

1.8

Arvestades seda, et igal aastal toodetakse Euroopas ligikaudu 300 miljonit rehvi ning rehvitööstuse ülemaailmne turg rehvitööstuse tarbeks mõeldud täiteõlide ja töötlemisõlide osas on peaaegu 1 miljon tonni, on selle eesmärgi saavutamine majanduslikult efektiivsel viisil ning madala või vastuvõetava maksumuse juures turvalisust ja kõrget töökindlust säilitades, tõeliseks väljakutseks nii õlitarnijatele, rehvitootjatele kui seadusandjatele.

1.9

Siiani on välja pakutud kahte liiki mittekantserogeenseid õlisid, mis nõuavad õlitarnijatelt erineval määral investeeringuid ning rehvitootjatelt muudatusi toodangu valmistamisel. Neid teatakse vastavalt kergete eralduslahustitena (MES — mild extraction solvates) ja töödeldud destillaadi aromaatse ekstraktina (TDAE). Väljaspool Euroopat olevad tarnijad võivad töötada välja teisi õlisid.

1.10

Niivõrd kui seda on võimalik kindlaks teha (kuna üksikasjad ei ole äärmiselt konkurentsitihedal rehviturul avalikult kättesaadavad), on mõningane asendamine juba toimunud – näiteks talverehvide ja veoautorehvide osas, mille puhul on protektori tõmme märjal pinnal vähemtähtis. Siiski ollakse üldjuhul nõus, et ümberkorraldused omadustelt nõudlikumate suvekummide tootmises, rääkimata võidusõiduautode ja õhusõidukite rehvide tootmisest, võtab palju enam aega. Lisaks eelnevalt mainitud DAE kättesaadavuse piirangutele jäävad MES ja TDAE tootmisvõimsused napiks.

1.11

Jõudmaks soovitud muutuste õigeaegse elluviimiseni kooskõlas EL seadusandlusega nii konkurentsi kui tervise ja ohutuse osas, on tööstussektorite (CONCAWE, IISRP ja BLIC) esindajad teinud koostööd komisjoni ja teiste seadusandlike organitega, et jõuda kokkuleppele sobiva tootmiskontseptsiooni ja õigusliku raamistiku suhtes. Praeguseni on lahendamata testide küsimus, selgitamaks välja, milliseid õlisid lubada Euroopa turule, samuti demonstreerimaks, et turule toodud, nii ELs kui ka väljaspool seda toodetud rehvides kasutatakse õlisid, mille polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldus on lubatult madal.

2.1

2003. a juulis tegi komisjon ettepaneku seoses raskemetallide ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike üldpiirangutega välisõhus. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee esitas oma arvamuse selle esimese ettepaneku kohta 2004. a veebruaris. Käesolev ettepanek, mis avaldati samuti 2004. a veebruaris, seab eesmärgiks siseturu loomise lõpuleviimise ning samuti inimeste tervise ja keskkonna kaitse tugevdamise, lisades direktiivi nr 76/769/EMÜ lisasse 1 teatavad polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud. Nimekirja kantavad polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ei ole suure tootmismahuga ained ning ei ole varasemalt esinenud üheski olemasolevate ainete hindamiseks mõeldud neljast erinimekirjast. Asjaomase ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni protokollis ja konventsioonis käsitletakse neid siiski püsivate orgaaniliste saasteainete (POP) hulka kuuluva rühmana.

2.2

Üks kindel polütsükliline aromaatne süsivesinik, benso(a)püreen (BaP, CASi nr 50-32-8) liigitatakse direktiivi 67/548/EMÜ raames 2. kategoorias kantserogeenseks, mutageenseks ja reproduktiivset võimet kahjustavaks, mille suhtes tehakse ettepanek, võtta see teiste polütsükliliste aromaatsete süsivesinike suhtes kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks tähistajaks.

2.3

Täiteõlisid ei tohi turule viia ja rehvide tootmises kasutada, kui need sisaldavad enam kui 1mg/kg BaP või rohkem kui 10mg/kg kõigist loetletud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike koguhulgast.

2.4

Komisjon tunnistab, et mitmed tehnilised küsimused on vaja veel lahendada ning seega on direktiivi üldise rakendamise kuupäevaks määratud 1. jaanuar 2009. Võidusõiduautode rehvide kohta kohaldataks direktiivi alates 1. jaanuarist 2012 ning õhusõidukite rehvide kohta veel määratlemata kuupäeval tulevikus. Direktiivi jõustumist ei tohiks edasi lükata asjaomaste ühtlustatud katsemeetodite puudumine PAH-sisalduse määramiseks täiteõlides ja rehvides, nt CEN või ISO.

2.5

Komisjon annab teada, et on konsulteerinud toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomiteega (CSTEE) polütsükliliste aromaatsete süsivesinike tervistkahjustavat mõju puudutavate teaduslike avastuste osas.

2.6

Liikmesriikidel on käesoleva direktiivi elluviimiseks vajalike seaduste avaldamiseks aega üks aasta. Seda arvestatakse alates käesoleva ettepaneku jõustumise kuupäevast, pärast konsulteerimist Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteega vastavalt asutamislepingu artiklile 95 ning järgides kaasotsustamismenetlust Euroopa Parlamendiga.

3.1

Käesolev ettepanek, mis täiendab teisi polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kontrollmeetmeid, põhineb Saksamaa keskkonnaameti (UBV) poolt 18. märtsil 2003. a koostatud aruandel ning Rootsi Riikliku Kemikaalide Inspektsiooni (KEMI) 27. märtsil 2003 avaldatud aruandel rehvijäätmete väidetavatest mõjudest tervisele ja keskkonnale. CSTEE vaatas nimetatud aruanded läbi oma 40. plenaarinstungil 12.—13. novembril, mis kajastub nimetatud istungil vastu võetud arvamuses.

3.2

Ülaltoodud põhjustel nõustus CSTEE küsimusega, et polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke kui rühma, tuleks käsitleda võimalike kantserogeenidena inimeste suhtes ning et polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud eralduvad keskkonda rehvide kulumise tagajärjel. Samas toetas CSTEE vaid osaliselt BaP kasutamist teiste polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kvalitatiivse ja kvantitatiivse markerina ning seadis tugeva kahtluse alla kõnealuste ainete emissiooni üldise mõju.

3.3

Kokkuvõttes moodustab polütsükliliste aromaatsete süsivesinike emissioon rehvide kulumisel vähem kui 2 % nende kokkupuutest inimestega, millest ülejäänud 98+ % moodustavad punktis 1.1 nimetatud allikad. Seda kinnitavad Maailma Tervishoiuorganisatsiooni korduvad hinnangud, mille kohaselt on õhusaaste ning sellega seotud haiguste, k.a vähi peamisteks põhjusteks suitsetamine ning puidu ja kivisöe põletamine eluasemete kütmiseks ja toidu valmistamiseks. Sellega seoses järeldas CSTEE, et “polütsükliliste aromaatsete süsivesinike määra piiramine rehvides ei avalda märkimisväärset mõju polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kontsentratsioonile välisõhus ja ladestustes”.

3.4

Sellest tulenevalt ei ole antud juhul eriti õigustatud väide, et direktiiv “on tulemuslik, pakkudes ulatuslikumat kaitset inimeste tervisele ja keskkonnale”. Täiteõlid on juba märgistatud ning neid on võimalik töökeskkonnas ohutult käidelda kooskõlas ohtlike ainete seadustega. Seega ei avalda ettepanek vähimatki positiivset mõju töökeskkonnale ja kasu keskkonnale üldiselt on minimaalne.

3.5

Samuti tuleks märkida, et nimetatud ettepanek nõukogu direktiivi nr 76/769/EMÜ kahekümne kuuenda muudatusena ning katsena piirata looduslikult esineva kroom VI sisaldust tsemendis, mille kohta Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esitas arvamuse 2003. aasta märtsis, venitab direktiivi rakendusala selle kavandatud piirideni või isegi kaugemale. Polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke ei toodeta ega lasta käibele tahtlikult. See on kajastatud õigesti lisas – mis seab piiranguid polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke sisaldavatele toodetele suhtes –, kuid mitte pealkirjas, mis tuleks seega ära muuta.

3.6

Pealkiri ja tekst on samuti segadusttekitavad, viidates “teatavatele polütsüklilistele aromaatsetele süsivesinikele kui spetsiifilisele ning omaette rühmale”. Arvestades CSTEE tähelepanekuid selle kohta, et polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke on väga vähesel määral iseloomustatud ning neist veelgi vähemate puhul tõestatud nende võimalikku mittekantserogeensust, tuleb järeldada, et kogu ainerühm kujutab endast ohtusid nende kokkupuutel inimestega. Seega peaks piirangud turustamisele ja kasutamisele kehtima “kõrge PAH-kontsentratsiooniga õlide suhtes, mida kasutatakse rehvide tootmisel ning niisuguseid õlisid sisaldavate rehvide suhtes”.

3.7

Arvestades ülaltoodut ning selle kattuvust varasema komisjoni ettepanekuga seoses raskemetallide ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldusega välisõhus, on väidetud, et nimetatud direktiiv on kasutu ning tuleks tagasi võtta. Turg on killustunud ning eelnevalt kasutusel olnud toote asendamiseks on vaja vähemalt kahte toodet. Tootmisvõimsused ei rahulda kaugeltki nõudlust. Lisaks tekitab muret asendusainete ohutus; kui madala PAH-sisaldusega õlide abil valmistatud protektorid ei osutu töökindlaks, asenduvad ettevaatusabinõusid õigustavad hüpoteetilised surmajuhtumid reaalsetega.

3.8

EMSK mõistab nimetatud mureküsimusi, kuid rõhutab, et direktiiviga peab edasi minema tihedas koostöös asjassepuutuvate tööstusettevõtetega, saavutamaks edukat üleminekut madala PAH-sisaldusega täiteõlide ülemaailmsele kasutusele rehvide tootmisel. Need uued õlid peavad kindlasti täitma samu efektiivsusnorme kõigis ohutusega seotud aspektides. Seega on käesoleva ettepaneku piisavaks ning asjakohaseks ajendiks tõhusa, konkureeriva ning usaldusväärse siseturu loomine Euroopas taoliste uute toodete osas.

3.9

Ajastuse seisukohalt on määravaks jõuda kokkuleppele kasutuseks lubatavate õlide määramiseks kasutatavate testide suhtes. Direktiivi lisas soovitatakse üksikute polütsükliliste aromaatsete süsivesinike olemasolu tuvastamiseks testimist. See ei ole pidevate suuremahuliste rafineerimisprotsesside puhul aga võimalik, kuna üksikute fraktsioonide keemilised koostisosad varieeruvad siin vastavalt töödeldavale toornaftale. Teised testid nagu Naftainstituudi poolt pakutav IP-346 (mis kontrollib üldist PAH-sisaldust, mõõtes kolme- kuni seitsmeelemendilise PAH-ühendi kogust, mida ekstraheeritakse dimetüülsulfoksiidi (DMSO) abil) on aktsepteeritava kantserogeensuse mõõtmise meetodina õlitööstustes juba kasutusel, kooskõlas direktiiviga nr 67/548/EMÜ. CONCAWE poolt läbi viidud uuringud õlitööstuse kohta toetavad CSTEE arvamust, et BaP mõõtmine üksinda annab puuduliku korrelatsiooni üldise võimaliku kantserogeensuse suhtes. Seega soovitatakse erinevate täiteõlide kindlaksmääramise ja katsetamise puhul tungivalt kasutada IP-346 testi.

3.10

Kaitsmaks Euroopa rehvitööstust ja keskkonda, juhul kui taolised kasutegurid eksisteerivad, peab imporditud rehvides kasutatavate õlide kindlaksmääramiseks olema samalaadne test. Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni poolt välja töötatud standardieelnõuga (ISO TC 45/SC 3 N, 29. oktoobrist 2003) tehakse ettepanek kautšukiühendites kasutatavate õliliikide kindlaksmääramiseks kasutatava katsemeetodi kohta, selle ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks. Nimetatud töö suhtes tuleks jõuda rahuldava järelduseni enne direktiivi rakendamist.

3.11

Ülaltoodut arvesse võttes peaks olema võimalik leida lahendus kõnealustele tarnepiirangutele, eeskätt seoses TDAE-ga, mis nõuab suuremaid investeeringuid kui MES. Samas võtab see kõik aega, ning praegune nõue muutuste elluviimiseks kõigi üldkasutatavate rehvide osas 1. jaanuariks 2009 näib olevat äärmiselt ebarealistlik. Arvestades seda, et nimetatud ettepanekus esitatud kasutegurid on arvatavalt minimaalsed ning uuesti väljatöötatavate toodete ebaõnnestumisega kaasnevad kulutused ja ohud on märkimisväärsed, teeb EESC ettepaneku esialgse tähtpäeva edasilükkamiseks 12 kuu võrra — 1. jaanuarini 2010. Isegi see nõuab olulisi läbirääkimisi erinevate konkureerivate huvirühmade vahel. Komisjon jätkab võtmerolli etendamist protsessi lihtsustamisel EL õiguse piires, jõudmaks protsessiga viimaks lõpliku õnnestunud lahenduseni.

4.1

Arvestades eeltoodut peaks kõnealuse ettepaneku pealkiri ning selle järgnev sõnastus olema vastavuses üldeesmärgiga viia sisse turustamise ja kasutamise piirangud seoses “suure PAH-sisaldusega õlide kasutamisega rehvide tootmisel ning niisuguseid õlisid sisaldavate rehvide kasutamisega”.

4.2

See peaks kajastuma lisas seoses piirangutega rehvide tootmisel kasutatavate õlide turustamise ja kasutamise korral enama kui 3 %-lise DMSO kasutamisel IP-346 testi puhul ning tuleks seega liigitada kantserogeenseks vastavalt direktiivile nr 67/548/EMÜ. Kõik viited BaP-le kui markerainele ning viited ülejäänud üksikutele polütsüklilistele aromaatsetele süsivesinikele tuleks kustutada.

4.3

Kautšukiühendites ning eeskätt rehvides sisalduvate õlide iseloomustamiseks tuleks välja töötada rahvusvaheline standardne testimismeetod ning kaasata see kõnealusesse direktiivi.

4.4

Kummi- ja rehvitööstustele tuleks anda piisavalt aega lõpetamaks käimasolevad muudatused toodete valmistamisel ning õlitööstusele selleks, et teha investeeringuid ning olla valmis tarnima nõutavaid tooraineid. Käesolevaga ollakse seisukohal, et kõik osapooled võiksid nimetatud nõuded täita 1. jaanuariks 2010 ning nimetatud kuupäev tuleks seega määrata ettepaneku esialgseks tähtpäevaks. Erandid võidusõiduautode ja õhusõidukite rehvide ning muude nõudlike kasutusotstarvete osas tuleks huvirühmadega kokku leppida; ülaltoodut arvestades on raske näha nimetatud muudatustega kaasnevat mõõdetavat kasu, samal ajal kui tegutsemata jätmise riskid on ilmselged.