EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52004AE0849

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamus komisjoni poolt nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele esitatud teatise kohta, millega kehtestati juhised tööjõuturuga seotud kõikide diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vormide vastu võitlemise riikidevahelise koostöö uute vormide edendamiseks loodud ühenduse algatusprogrammi EQUAL teiseks vooruks - Heade ideede vaba liikumine (K(2003) 840 lõplik)

OJ C 241, 28.9.2004, p. 24–26 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

28.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 241/24


Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamus komisjoni poolt nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele esitatud teatise kohta, millega kehtestati juhised tööjõuturuga seotud kõikide diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vormide vastu võitlemise riikidevahelise koostöö uute vormide edendamiseks loodud ühenduse algatusprogrammi EQUAL teiseks vooruks - “Heade ideede vaba liikumine”

(K(2003) 840 lõplik)

(2004/C 241/09)

5. jaanuaril 2004. aastal otsustas komisjon vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteega seoses, komisjoni poolt nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele esitatud teatisega, millega kehtestati juhised tööjõuturuga seotud kõikide diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vormide vastu võitlemise riikidevahelise koostöö uute vormide edendamiseks loodud ühenduse algatusprogrammi EQUAL teiseks vooruks - “Heade ideede vaba liikumine”.

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse osakond, mis vastutas komitee töö ettevalmistamise eest nimetatud valdkonnas, võttis oma arvamuse vastu 5. mail 2004. Ettekandja oli hr Sharma.

Oma 409. plenaaristungil (2. juuni koosolekul) võttis Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee 185 poolt, 1 vastu ning 9 erapooletul häälel vastu järgmise arvamuse:

1.   Teatise sisu

1.1

Nimetatud teatisel on kahesugune eesmärk. See illustreerib EQUAL-i mõningaid varasemaid eesmärke, osundades paljulubavale praktikale, mis võiks juba praegu kaasa aidata uute meetodite rakendamisele, tõkestamaks diskrimineerimist ja ebavõrdsust tööturul – “Heade ideede vaba liikumine”. Ühtlasi valmistab see ette pinnast EQUAL-i teise vooru alustamiseks, kinnitades selle põhimõtteid ja ülesehitust ning tutvustades programmi tehnilisi üksikasju.

1.2

Taolises varajases staadiumis on EQUAL-i kõige nähtavamaks edusammuks partnerlus, mille eesmärgiks on viia kokku osapooled, kes teevad koostööd arengupartnerluse raames, et töötada välja integreeritud lähenemisviis mitmedimensioonilistele probleemidele.

1.3

EQUAL-i ülesehitusse on integreeritud üliolulisi hea valitsemistava põhimõtteid, sest selles tegeldakse eri valdkondadesse jäävate poliitiliste küsimustega ning see toimib institutsioonide vahel ja nende üleselt.

1.4

EQUAL-is lähenetakse eri valdkondadele teemade kaupa ning pärast konsultatsioone leppisid liikmesriigid kokku, et EQUAL-i teemasid teises voorus ei muudeta.

1.5

Teises voorus arvestab EQUAL programm esmakordselt Euroopa laienemisega. Seega otsitakse iga teema puhul võimalusi mustlaste ja inimkaubanduse ohvrite toetamiseks, sest nende probleemide osakaal suureneb märgatavalt.

1.6

EQUAL annab uutele liikmesriikidele hea võimaluse töötada koos olemasolevate liikmesriikidega, omandamaks varjupaigataotlejate sotsiaalse ja kutsealase integreerimise häid tavasid.

1.7

Olgugi, et töö veel kestab ja lõppkokkuvõtteid ei ole võimalik teha, annab 2001. aastal alanud EQUAL-i esimene voor siiski üsna paljulubava pildi praktilistest kogemustest, mis saadi diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise tõkestamise uusi meetodeid kasutades, muuhulgas sellistes valdkondades nagu puuded ja seksuaalne orienteeritus, töötajate tööhõiveperioodi pikendamine, ettevõtete asutamine töötute ja mitteaktiivsete inimeste poolt, immigrantide panus tööhõivesse ja majanduskasvu, tööturuga kohanemisele kaasaaitamise meetmed, elukestva õppe strateegia koostamine, sugudevahelise eraldamise kaotamine majandusharudes ja ametialadel, hooldamise ja majapidamistööde jagamine, ühine sotsiaalne vastutus, taassulanduma ühiskonda sotsiaalse tõrjutuse tõkestamiseks ning sotsiaalne turumajandus, loomaks rohkem töökohti ja parandamaks nende kvaliteeti.

1.8

Olgugi, et temaatiline lähenemisviis jääb muutumatuks, hakatakse EQUAL-i teises voorus tegelema uute väljakutsetega, eriti nendega, mis kaasnevad laienemisega, näiteks mustlaste diskrimineerimine ja inimkaubanduse ohvrid.

1.9

Liikmesriikidevaheline koostöö on EQUAL-i peamine alustala ning see sujub hästi, väljendudes mitmel eri tasandil: arengupartnerluse raames ja temaatilistes võrgustikes.

1.10

Süvalaiendamine ehk uute ideede ja lähenemisviiside integreerimine ja inkorporeerimine poliitikasse ja praktikasse esitab suuri väljakutseid. Selleks, et EQUAL-ist maksimaalset kasu saada, tuleb aga programmi tulemusi analüüsida, võrrelda ja levitada, nii et sel oleks mõju nii liikmesriikide sees kui üle kogu liidu.

1.11

Hindamine koosneb kahest osast: vahekokkuvõttest ja praegu käsilolevast hindamisest. Esimene neist tuleb ellu viia lähtudes siseriiklikest vahekokkuvõtetest, mis esitati komisjonile 2003. aasta detsembris ning mille alusel koostati Euroopa tasemel hinnang. EL-i tasemel EQUAL-ile hinnangu andnud isikud ei soovita EQUAL-i üldist ülesehitust muuta. Siiski on siseriiklikul tasandil programmi hinnanud isikud tõstnud oma kogemustele ja analüüsile toetudes aruannetes esile mitmeid probleeme, mis võivad EQUAL-i tõhusust vähendada, ning pakkunud välja mitmeid soovitusi programmi tõhustamiseks. Tuginedes sellele vahekokkuvõttele, jätkavad olemasolevad liikmesriigid igaaastaste vahearuannete koostamist.

2.   Üldised märkused

2.1

Entusiasm, millega suhtutakse partnerlusse (3. osa), on igati tervitatav ning kiiduväärne on ka see, et on mõistetud, kui oluline on edendada partnerlust selliste gruppide vahel, kes ei ole varem koostööd teinud. See on EQUAL-i edukuse üks kõige märkimisväärsemaid tegureid ning haldus- ja tugiprotsesse tuleks kavandada niimoodi, et eelisjärjekorras toetataks partnerlust.

2.2

1. meetme (kirjeldatud 3. osa lõikes 4) eesmärke on hästi põhjendatud. Protsesside lihtsustamine, et arengutöö ka edaspidi jätkuks, aitab initsiatiivi säilitada ning tagab, et programmi edukus ei toetu liialt ainult inimestele, kes selle algatasid.

2.3

EQUAL-isse kaasatud äärmiselt lai partnerite ring tähendab, et nende aktiivne osalemine aitab arvatavasti kaasa hea valitsemistava arengule. EQUAL-i põhimõtete ja ülesehituse jõustamise propageerimine peaks esmajärgulise ülesandena hea valitsemistava juurde kuuluma ja hea võimalus seda rõhutada lasti osas 3.1. mööda. EQUAL-i kaudu loodud võrgustike (osa 3.1 lõige 4) edasine toimimine sõltub kõikide osapoolte volitustest mõjutada teiste huvigruppide poliitikat ja praktilisi ettevõtmisi. Kõnelused selle üle, et kaasata neid, kes on otseselt mõjutatud diskrimineerimisest, on igati kiiduväärne, kuid tuleks tunnistada, et EQUAL-i rakendamine Euroopa, siseriiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasandil on sageli hierarhiline ning võib kaasa tuua bürokraatia kasvu ja vähendada omandiõigust, kui selliseid probleeme ei suudeta ette näha ja vältida. Eriliselt tuleks rõhutada finantseerimise kontrolli tähtust, kuna tegemist on mehhanismiga, mis sageli mõjutab volituste suurendamist.

2.4

Kõnelused Euroopa tööhõivestrateegia, sotsiaalse hõlvamise, lepingu, Euroopa Pagulaste Fondi ja teiste poliitiliste vahendite teemadel on teretulnud, luues EQUAL-i ümber konteksti ning andes rühmitustele, mis ei ole üldjuhul seotud Euroopa poliitika kujundamisega, olulise võimaluse seda mõista ja ennast sellega seostada. Selliseid rühmitusi võiks lisamaterjali või infoallikate ja viidete kaudu edasisele uurimistööle õhutada. Diskrimineerimine ja ebavõrdsus on peamised sotsiaalse tõrjutuse põhjused, kuid nende muutmiseks vajaliku bürokraatia tutvustamine gruppidele ja üksikisikutele, kellel puuduvad poliitika mõjutamise kogemused, on EQUAL-i võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõtete seisukohalt oluline. Need juhised võivad anda mõningatele gruppidele esimese kokkupuute selliste vaatekohtadega.

2.5

EQUAL-is rõhutatud innovatiivsust (5. osa) arutati seoses uue lähenemisega poliitika kujundamisele. EQUAL-i juhises innovatsiooni kohta (osa 11.4 punkt 17) käsitletakse samuti uut poliitika väljatöötamise protsessi. Alahinnata ei tohiks ka arengupartnerluse võimalusi vastutuse suurendamises ja heade valitsemistavade järgimises poliitika väljatöötamisel ja elluviimisel.

2.6

Tegevuse kaudu, mis seondub võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega, tunnustatakse selle olulisust. “Paljundajate” võimalus luua uusi projekte võib viia veelgi suuremate uuendusteni. Oluline on mõista, et võetud kohustus viia läbi arengupartnerluse uuendusprotsess ei tähenda veel, et tulemuste süvalaiendamisele kaasatakse õigeid inimesi.

2.7

Hindamisprotsessi tulemusena soovitatakse pöörata suuremat tähelepanu töökohtade säilitamisele, töötamise kvaliteedile ja töökohtade loomisele. Selleks, et meelitada väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes töötavaid inimesi osa võtma sellisest tegevusest nagu elukestev õppimine ja karjääri planeerimine inimestele, kes on 30ndates ja 40ndates eluaastates, võib olla tarvis innovatiivseid töölerakendamise vahendeid. Oluline on töötada käsikäes koostöövõrke loovate organisatsioonidega (näiteks ametiühingud) ja juhtida bürokraatiat nii, et paberimajandus toimiks võimalikult tsentraliseeritult.

2.8

Väikestele ja keskmistele ettevõtetele (VKE) ning valitsusvälistele organisatsioonidele (VVO) on EQUAL-i bürokraatia juba tuttav, kuid samade probleemidega tuleb silmitsi seista ka kohalikel asutustel. Uutel liikmesriikidel on juba piisavalt muresid seoses tõukefondide haldamisega. Kohalike asutuste omavahelised haldusprobleemid suunatakse tõenäoliselt edasi VKE ja VVO partneritele, mis omakorda vähendab viimaste soovi nende probleemidega tegeleda. VKE-de ja VVO-de tarbeks lahenduste leidmine võib tulla kasuks kõikidele süsteemiga seotud probleemidele.

2.9

Avalikkuse informeerimiseks Euroopa poliitikast ja strateegiatest on selle algatuse ajastatus hea. Lissaboni protsessi vahekokkuvõte tehakse 2005. aasta juulis ja EL-i tööhõivestrateegia on selle võtmeelemendiks. Ühtlasi tehakse 2004. aasta juulis ettepanek uute tõukefondide loomiseks ning ka Euroopa ühtekuuluvusaruanne annab võimaluse EQUAL-i tulemuste süvalaiendamiseks.

3.   Konkreetsed märkused

3.1

Kontseptsioon, millele EQUAL rajaneb, on vastu võetud. Seetõttu keskenduvad konkreetsed märkused pigem mehhanismidele.

3.2

EQUAL-i esimeses voorus tõi üleminek partnerluse ehitamise faasilt (meede 1) arengufaasile (meede 2) mõningate programmide puhul kaasa motivatsiooni kadumise. Soovitav oleks sisse viia uus “kinnitav aste”, mis vähendaks 2. meetme heakskiitmisega kaasnevaid haldustoiminguid ning tagaks kulude püsimise vastuvõetaval tasemel kogu ülemineku perioodi jooksul.

3.3

1. meetmelt 2. meetmele üleminek keskendub eelkõige arengupartnerluse lepingule koos selle eesmärgi, ülesannete ja tegevuskavaga. Jätkusuutlikkus on oluline ja partnerid peaksid mõistma, kuidas vastutuse suurendamisega seonduv tegevus, haldustoimingud ja personal võivad jätkuvusele kaasa aidata. Erinevate arengupartnerlust haldavate asutuste toetus programmile on märkimisväärselt ebaühtlane, mis viib sageli ebaadekvaatsete tulemusteni. Liikmesriigid peaksid üksteiselt õppima, millist tüüpi toetust on tarvis, et arengupartnerlus saaks tõhusalt areneda. Jätkuv personali tagamine võib kujuneda eriliselt keerukaks probleemiks just uutes liikmesriikides, kus personal on liikuvam seoses uute avanevate võimalustega.

3.4

Riikidevahelise partnerluse arendamine on ülimalt kasulik osa EQUAL programmist. Propageerida tuleks partnerlust, mis on paindlik ning suudab reageerida ja tegutseda vastavalt vältimatutele muudatustele programmis, mis tulenevad sisseviidud uuendustest. Siinkohal on otsustava tähtsusega ka eelarve paindlikkus.

3.5

Kõikide tõukefondide suhtes kehtivad ühesugused finantseeskirjad, kuid rahaasju ja tegevust puudutavat aruandlust tuleks hoolikalt juhtida, nii et halduskoorem ei heidutaks neid, kes suudavad volituste suurendamisega kõige paremini hakkama saada..

3.6

Komisjoni varasem kogemus on näidanud, et kulutada suudetakse ainult 85 % eraldatud vahenditest. Soovitav oleks kasutamata jäänud summad kinni pidada ja kasutada neid edaspidises süvalaiendamise protsessis. Kasutamata jäänud summade kinnipidamine ei tohiks kahjustada tähtaegadest mahajäävaid programme või tuua kaasa muudatusi, millega kaasneksid ülisuured juhtimiskulud, mis takistavad programmi täitmist, või rahastamise enneaegset vähendamist.

3.7

Osas 9a esitatud süvalaiendamisega seotud tegevuste nimekiri ei ole lõplik, kuid tundub, et see on eriti oluline, tunnustamaks nõustamise kõrval ka ettevõtluse toetamist. Tööturu osapooled, sealhulgas ametiühingud, on eriti olulised. EQUAL-i teise vooru arendamise ettepanekud on samuti oluliseks osaks esimese vooru tulemuste parendamiseks valdkondades, kus see on asjakohane.

3.8

Süvalaiendamine on lähenemisviis või strateegia ning seda ei tohiks võtta kui eesmärki iseenesest. Süvalaiendamine lisab väärtust, kuid seda tuleb toetada peamiste võrdõiguslikkuse vahenditega, näiteks uute võrdõiguslikkust tagavate õigusaktidega või positiivse tegevuspoliitikaga. On täiesti lubamatu, et mitmed liikmesriigid ei järgi ikka veel diskrimineerimisvastaseid direktiive ning pole vastu võtnud seadusi, mis kehtestaksid neis riikides ühtse võrdõiguslikkuse standardi.

3.9

Juhistes märgitakse, et “võrdseid võimalusi” rakendatakse liiga aeglaselt (osa 10.1 lõige 3) ning neid mõistetakse piiratud ja vanamoelisel viisil (osa 10.1 lõige 6). Teavitamine erinevatest viisidest, kuidas liikmesriikides võrseid võimalusi tajutakse ja kuidas nendega tegeldakse, aitaks oluliselt kaasa uute programmide väljatöötamisele. Näiteks tegeleb väike hulk gruppe soolise ebavõrdsusega ühe teema raames, kuid terve programmi raames tegelevad sellega kõik grupid.

3.10

Liikmesriikide erineva ajastatuse/protsesside negatiivne mõju (osa 10.1 lõige 5) kandub üle riikidevahelise partnerluse loomisele valdkondades, kus 2. voor seda ette näeb. Administreerimise ja järelevalve korraldamine, 3. meetme ajastamine ja projekti üldine kestvus võivad erinevates riikides erineda ja seega riikidevahelisele koostööle pidurdavalt mõjuda.

3.11

2. vooru programmide valikumenetlustes oleks kasulik tagada juurdepääs iga teema kahe juhtriigi nõuannetele, nii et korraldavatel asutustel oleks mingi kasu liikmesriikide vahel toimuvast koordineerimisest.

Brüssel, 2. juuni 2004.

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee

president

Roger BRIESCH


Top