1.   

Käesoleva eeskirja punktis 6.2 esitatud nõudeid selliste soojusvahetit sisaldavate küttesüsteemide korral, mille primaarahelas kasutatakse heitgaasi või heitõhku, peetakse täidetuks siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

2.   

soojusvaheti primaarahela seinad on lekkekindlad ja rõhk neis peab olema kuni 2 bar (k.a);

3.   

soojusvaheti primaarahela seintel ei ole äravõetavaid osi;

4.   

soojusvaheti sein, milles toimub soojusvahetus, on vähemalt 2 mm paks, juhul kui see ei ole valmistatud legeerimata terasest;

4.1.   

kui on kasutatud muid materjale (sealhulgas komposiit- või pinnatud materjalid), peab seina paksus olema selline, et oleks tagatud soojusvaheti sama tööiga kui punktis 4 kirjeldatud juhul;

4.2.   

kui soojusvaheti sein, milles toimub soojusvahetus, on emailitud, peab emailitud seina paksus olema vähemalt 1 mm ja see email peab olema vastupidav, lekkekindel ning poorideta;

5.   

heitgaase juhtiv toru peab olema varustatud vähemalt 30 mm pikkuse korrosioonikatselõiguga; see lõik peab asetsema kohe soojusvahetist väljuva toru suudmes, olema katmata ja kergesti juurdepääsetav;

5.1.   

korrosioonikatselõigu sein ei tohi olla paksem kui soojusvaheti sees olevatel heitgaasitorudel ja selle lõigu materjal ning pinnaomadused peavad olema võrreldavad nende torudega;

5.2.   

kui soojusvaheti moodustab ühise seadme sõiduki summutiga, tuleb vastavalt punktile 5.1 summuti välisseina käsitada sellise piirkonnana, kuhu tõenäoliselt tekib korrosioon.

6.   

Kütmiseks mootori jahutusõhku kasutavate heitsoojus-küttesüsteemide korral loetakse käesoleva eeskirja punkti 6.2 tingimused täidetuks ilma soojusvahetit kasutamata, kui on täidetud järgmised tingimused:

6.1.   

kütteks kasutatav jahutusõhk on kontaktis ainult mootori pindadega, millel puuduvad äravõetavad osad, ja

6.2.   

Need tingimused loetakse täidetuks, kui näiteks:

1.   

Sõiduki tüübikinnituse korral tuleb teha järgmised katsed:

1.1.   

Kütteseadmel tuleb lasta töötada tund aega täisvõimsusel tuulevaikuses (tuule kiirus ≤ 2 m/s) ja suletud akendega, kusjuures põletuskütteseadme korral peab käitur olema välja lülitatud. Kui kütteseade lülitub maksimumvõimsusel automaatselt välja enne tunni möödumist, võib mõõtmised teha enne seadme väljalülitumist.

1.2.   

CO osakaalu ümbritsevas õhus mõõdetakse järgmistest kohtadest võetud proovide põhjal:

1.2.1.   

väljaspool sõidukit asuv punkt, mis on kütteõhu sisselaskeavale võimalikult lähedal, ja

1.2.2.   

sõiduki sees asuv punkt, mis ei ole kuumutatud õhu väljalaskekohast kaugemal kui 1 m.

1.3.   

Näidud tuleb võtta tüüpilise 10 minutilise ajavahemiku jooksul.

1.4.   

CO väärtused punktis 1.2.2 kirjeldatud kohas ei tohi ületada punktis 1.2.1 mõõdetud väärtusi rohkem kui 20 ppm võrra.

2.   

Kütteseadme kui osa tüübikinnituse korral tuleb pärast 5. ja 6. lisas ning 7. lisa punktis 1.3 kirjeldatud katseid teha järgmine katse:

2.1.   

soojusvaheti primaarahelale tuleb teha lekkekatse, et vältida saastatud õhu pääsemist reisijateruumi jaoks kuumutatud õhu hulka.

2.2.   

See nõue loetakse täidetuks, kui soojusvaheti lekkeväärtus näidiku rõhu 0,5 hPa korral on 30 dm3/h või väiksem.

1.   

Kütteseadmel lastakse töötada tund aega täisvõimsusel tuulevaikuses (tuule kiirus ≤ 2 m/s) ja suletud akendega. Kui kütteseade lülitub maksimumvõimsusel automaatselt välja enne tunni möödumist, võib mõõtmised teha varem. Kui kütteõhk võetakse väljastpoolt sõidukit, ei tohi keskkonnatemperatuur olla katse tegemise ajal alla 15 °C.

2.   

Tavalise maanteesõidu korral sõiduki juhiga tõenäoliselt kokkupuutuvate küttesüsteemi osade pinna temperatuuri mõõdetakse kontakttermomeetriga. Ühegi sellise osa temperatuur ei tohi ületada pindamata metalli korral 70 °C ja muude materjalide korral 80 °C.

2.1.   

Kui küttesüsteemi üks või mitu osa asub juhiistme taga, ei tohi nende temperatuur ülekuumenemisel ületada 110 °C.

2.2.   

M1- ja N-kategooria sõidukitel ei tohi tavalise maanteesõidu korral ühegi istuvate reisijatega tõenäoliselt kokkupuutuva osa, v.a väljalaskeava võre temperatuur ületada 110 °C.

2.3.   

M2- ja M3-kategooria sõidukitel ei tohi tavalise maanteesõidu korral ühegi reisijatega tõenäoliselt kokkupuutuva osa temperatuur ületada pindamata metalli korral 70 °C ja muude materjalide korral 80 °C.

3.   

Reisijateruumi siseneva kuumutatud õhu temperatuur ei tohi väljalaskeava keskel mõõdetuna ületada 150 °C.

1.   

Kütteseadmel tuleb lasta töötada tund aega täisvõimsusel tuulevaikuses (tuule kiirus ≤ 2 m/s) keskkonnatemperatuuril 20 ± 10 °C. Kui kütteseade lülitub maksimumvõimsusel automaatselt välja enne tunni möödumist, võib mõõtmised teha enne seadme väljalülitumist.

2.   

3.   

Katset tuleb korrata tingimustel, mis vastavad kiirusel 100 km/h (või sõiduki suurimal valmistajakiirusel, kui see jääb alla 100 km/h) liikuva sõiduki tingimustele. Neis tingimustes ei tohi CO väärtus ületada 0,2 mahuprotsenti. Kui katse on juba tehtud kütteseadme kui osa tüübi kinnitamiseks, siis ei ole seda vaja korrata sõidukitüübi puhul, millesse kütteseade on paigaldatud.

1.   

Iga kütteseadmega peab kaasas olema kasutus- ja hooldusjuhend; hilisemaks paigaldamiseks ettenähtud kütteseadmetel peab kaasas olema ka paigaldusjuhend.

2.   

Iga põletuskütteseadme töö juhtimiseks hädaolukorras peab olema paigaldatud turvavarustus (kas põletuskütteseadme või sõiduki osana). See peab olema konstrueeritud selliselt, et kui seadme sisselülitamisel ei õnnestu leeki süüdata või kui leek töötamise ajal kustub, ei tohi kütuse juurdevoolu alustamise ja katkestamise aeg ületada järgmisi ajavahemikke: vedelkütusega töötavatel kütteseadmetel 4 minutit ja gaasiga töötavatel kütteseadmetel 1 minut, kui leegivalveseade on termoelektriline, või 10 sekundit, kui leegivalveseade on automaatne.

3.   

Vett soojuskandjana kasutavate kütteseadmete põlemiskambrid ja soojusvahetid peavad taluma tavalisest töörõhust kaks korda suuremat rõhku või 2 bar rõhku (väärtus näidikul), olenevalt sellest, kumb on suurem. Katserõhu väärtus tuleb märkida teabedokumendile.

4.   

Kütteseadmel peab olema tootja silt, millele on märgitud tootja nimi, mudeli number ja tüüp ning selle nimivõimsus kilovattides. Märgitud peab olema ka kütuse liik ja vajaduse korral tööpinge ning gaasi rõhk.

5.   

Põlemisõhu puhuri viivitusega väljalülitamine

5.1.   

Kui on paigaldatud põlemisõhu puhur, peab selle väljalülitumine toimuma viivitusega ka ülekuumenemise või kütusevarustuse katkestuse korral.

5.2.   

Põletusest või korrosioonist põhjustatud kahjustuste vältimiseks võib kasutada ka muid vahendeid, kui tootja tõendab tüübikinnitusasutusele nende samaväärset toimet.

6.   

Nõuded elektrivarustusele

6.1.   

Kõik pingest olenevad tehnilised nõuded peavad olema täidetud pingevahemikus, mis võib nimipingest erineda ± 16 % ulatuses. Kui on olemas ala- ja/või ülepinge kaitse, peavad nimipinge korral ja väljalülituspunktide vahetus läheduses nõuded siiski täidetud olema.

7.   

Märgulamp

7.1.   

Põletuskütteseadme sisse- või väljalülitatud olekut peab näitama kasutaja vaateväljas olev selgesti nähtav märgulamp.