This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 42019Y1206(01)
Resolution of the Council of the European Union and the Representatives of the Governments of the Member States meeting within the Council on the Cultural Dimension of Sustainable Development2019/C 410/01
Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon kestliku arengu kultuurimõõtme kohta2019/C 410/01
Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon kestliku arengu kultuurimõõtme kohta2019/C 410/01
ST/13956/2019/INIT
ELT C 410, 6.12.2019, p. 1–6
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
6.12.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 410/1 |
Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon kestliku arengu kultuurimõõtme kohta
(2019/C 410/01)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,
MÄRKIDES Euroopa Liidus kultuuripoliitika valdkonnas tehtud koostööd kuni aastani 2019: nõukogu on rakendanud kultuurivaldkonna töökavasid alates 2002. aastast ning Euroopa Komisjon on rakendanud Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava (2007) ja Euroopa kultuurivaldkonna uut tegevuskava (2018). Nii nõukogu kui ka komisjon on oma töös keskendunud eelkõige kultuurilise mitmekesisuse ning kultuuri majanduslike, sotsiaalsete ja välissuhetega seotud aspektide edendamisele. Töökavade ja tegevuskavade raamistikus toimunud koostöö tulemuseks on olnud poliitikavaldkonna areng liikmesriikides, eelkõige avatud koordinatsiooni meetodi kaudu, ja mitmete konkreetsete meetmete võtmine. Kuigi selline areng ja need meetmed on kahtlemata aidanud kaasa ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, võiks olla kasulik ka konkreetselt nende eesmärkide saavutamisele suunatud töö;
TULETADES MEELDE kiireloomulist vajadust tugevdada meetmeid kestliku arengu tagamiseks ning uue komisjoni lubadust saavutada kestliku arengu eesmärgid, on käesoleva resolutsiooni eesmärk suurendada kultuuri panust kestlikusse arengusse, alustades protsessi, mis viib kestliku arengu kultuurimõõtme tegevuskavani ELi tasandil. Tegevuskava peaks tagama kultuuri- ja kultuuriga seotud meetmete ja lähenemisviiside sidususe ELi tasandil ning see võiks täiendada liikmesriikide tööd selles vallas. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega ei lähe käesolev resolutsioon oma eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale;
ARVESTADES, ET
1. |
kliimakriis ja liikide massiline väljasuremine on eksistentsiaalne oht; |
2. |
kestlikkus on ja peab olema absoluutne prioriteet kõikide jaoks; |
3. |
kestlikkuse kolm mõõdet (majanduslik, sotsiaalne ja keskkondlik) on omavahel seotud ja jagamatud ning kultuur on lahutamatu osa kõigi kolme puhul; |
4. |
läheb vaja sidusaid ja terviklikke ning jõuliselt elluviidavaid kestliku arengu strateegiaid, et peatada kliimamuutused ja liikide väljasuremine ning kaitsta demokraatiat, inimõigusi, rahu, julgeolekut, kaasavat majanduskasvu ja jõukust ning et anda ELile üleilmne juhtpositsioon kestliku arengu vallas; |
5. |
kohalikud, riiklikud, Euroopa ja rahvusvahelised poliitikad ja meetmed, sealhulgas kultuurimeetmed, saavad aidata tagada õiglase ülemineku ning innustada kodanikuaktiivsust ja ülemaailmse vastutuse võtmist; |
6. |
iga riik kannab esmavastutust oma majandusliku ja sotsiaalse arengu eest, nagu tunnistati Addis Abeba tegevuskavas; |
7. |
vajalik on siiski ELi tasandi tegevus kestliku arengu vallas, et toetada, koordineerida ja täiendada liikmesriikide tegevust maksimaalsete tulemuste saavutamiseks; |
8. |
strateegilises tegevuskavas 2019–2024 nimetatakse kaasavust ja kestlikkust peamiste põhimõtetena ning EL juhid lubavad investeerida kultuuri ja kultuuripärandisse, mis on Euroopa identiteedi keskmes; |
9. |
ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja alaeesmärgid moodustavad üleüldiselt kokkulepitud raamistiku kestlikkuse tugevdamiseks; |
10. |
kestliku arengu eesmärgid ei viita kõikidele poliitikatele ja meetmetele, mida saab kestlikkuse saavutamiseks kasutada; sellegipoolest saab ja tuleks kõiki poliitikaid ja meetmeid, sealhulgas kultuuripoliitikat ja -meetmeid, aktiivselt kasutada kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks; |
11. |
kultuuri kui tegevusvaldkonda saab pidada kestliku arengu autonoomseks sambaks; |
12. |
kultuur kui kogukonnas kasutatavate ühiste tähenduste süsteem avaldab mõju sellele, kuidas kogukond kestliku arengu meetmeid hindab, ning on seega kestliku arengu edasiviija, mis saab lepitada erinevaid keskkondlikke, sotsiaalseid ja majanduslikke mureküsimusi; |
13. |
kultuur kui inimkonda iseloomustav nähtus kogu oma mitmekesisuses ja rikkuses kannab endas väärtusi ja on identiteedi allikas, tänu millele saab kultuuril olla ümberkujundav roll kestlikkuse loojana, soodustades kestlikke eluviise ja ühiskondi ning parandades samal ajal elukvaliteeti; |
14. |
Euroopa kultuuripoliitika põhieesmärgid, nagu identiteedi, kaasatuse, osalemise, loovuse ja mitmekesisuse tugevdamine, on kooskõlas mitme kestliku arengu eesmärgiga ning seetõttu annavad kultuuripoliitika ja -meetmed märkimisväärse panuse kestliku arengu eesmärkide saavutamisse; |
15. |
kultuuripoliitika ja -meetmete panust kestlikkusse ei ole vaatamata tõenditele nende panuse kohta kestlikusse arengusse veel täiel määral tunnustatud, hinnatud ega kasutatud; |
16. |
kultuuripoliitikat ja -meetmeid tuleks süstemaatiliselt kasutada olemasolevate kestlikkuse saavutamise meetmete täiendamiseks, et suurendada kestliku arengu strateegiate tõhusust nii liikmesriikides kui ka ELis; |
VÕTTES ARVESSE
1. |
Euroopa Ülemkogu ja nõukogu üleskutseid komisjonile töötada tegevuskava 2030 jaoks välja sidus ja terviklik rakendusstrateegia, mis käsitleb kõiki sise- ja välispoliitika valdkondi; |
2. |
lisas loetletud dokumentidega loodud poliitilist tausta; |
3. |
UNESCO tähtsat tööd selle nimel, et kasutada ära kultuuri panust tegevuskavasse 2030, eelkõige viies kõikide kultuurikonventsioonide rakendamise kooskõlla kestliku arengu eesmärkidega, ning liikmesriikide valmisolekut panustada nii sellesse töösse kui ka muudesse kestlikku arengut puudutavatesse ÜRO tasandi protsessidesse; |
TUNNISTAVAD
1. |
et kultuuri olemus ja selle iseomane väärtus ning kultuurisektori autonoomsus ja kunstilise eneseväljenduse vabadus on fundamentaalsed põhimõtted; |
2. |
et mitmes liikmesriigis on käimas töö kultuuripoliitika ja -perspektiivide lõimimiseks oma riiklikesse kestliku arengu strateegiatesse ja lähenemisviisidesse; |
3. |
et ELis ja liikmesriikides viiakse ellu muljet avaldaval arvul kultuuri- ja kultuuriga seotud poliitikaid ja meetmeid, mis panustavad kas otse või kaudselt kestlikkusse ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisse; |
4. |
Euroopa Parlamendi 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni ELi kestliku arengu meetmete kohta ja 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni kestliku arengu eesmärkide elluviimise ja täitmise iga-aastase strateegilise aruande kohta, eelkõige Euroopa Parlamendi taotlust kehtestada partnerlus komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel ning üleskutset analüüsida põhjalikult praeguse poliitika ja selle rakendamise puudusi, et teha kindlaks koostoime ja ebakõlade kriitilised valdkonnad; |
5. |
et on olemas suur potentsiaal suurendada kestliku arengu poliitikate ja meetmete tõhusust ja tulemuslikkust, parandades poliitikavaldkondade kestliku arengu alast sidusust; |
6. |
selles vallas ülemaailmselt alustatud olulist tööd sellistes raamistikes nagu UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse 2003. aasta konventsioon ning UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise 2005. aasta konventsioon; |
KINNITAVAD
1. |
oma pühendumust kestlikkusele ning tegevuskava 2030 täielikult ja kiiresti rakendamisele; |
LEPIVAD KOKKU
1. |
tugevdada oma jõupingutusi kestliku arengu kultuurimõõtme edendamiseks; |
2. |
jätkata tööd kultuuripoliitika ja -perspektiivide lõimimiseks riiklikesse kestliku arengu strateegiatesse; |
3. |
vaadata läbi kultuuri- ja kultuuriga seotud poliitika ja meetmed, et maksimeerida nende panust kestlikkusse; |
4. |
jätkata vastastikuse õppimise vaimus teabe ja heade tavade vahetamist riiklikul tasandil saadud kogemuste kohta; |
5. |
kaaluda kultuurimõõtme lisamist ÜRO kõrgetasemelisele poliitilisele foorumile esitatavatesse vabatahtlike riiklike ülevaadete aruannetesse; |
6. |
osaleda kaasavas, mitmeid sidusrühmi hõlmavas ja lõimitud kultuuri ja kestliku arengu juhtimises, sealhulgas kultuuri- ja loomesektori alt üles lähenemisviisi algatuste toetamise ning kodanike, eelkõige laste ja noorte aktiivse kaasamise kaudu; |
7. |
teha selleks, et vallandada kultuuri täielik potentsiaal kestlikkuseks, tihedat koostööd teiste ELi institutsioonide ja muude sidusrühmadega, eelkõige komisjoniga, et töötada välja kestliku arengu kultuurimõõtme tegevuskava; |
8. |
luua nii kiiresti kui võimalik avatud koordinatsiooni meetodi töörühm kestliku arengu kultuurimõõtme küsimuses; |
KUTSUVAD KOMISJONI ÜLES
1. |
koostama koostöös liikmesriikidega kestliku arengu kultuurimõõtme tegevuskava ELi tasandil ja lõimima selle tegevuskava 2030 ELi rakendusstrateegiasse;
Tegevuskava peaks:
|
LISA
Asjakohased poliitikadokumendid
Euroopa Ülemkogu
— |
Uus strateegiline tegevuskava 2019–2024, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 20. juunil 2019) |
— |
Euroopa Ülemkogu 18. oktoobri 2018. aasta järeldused (EUCO 13/18) |
Nõukogu järeldused
— |
Nõukogu järeldused, milles käsitletakse ELi strateegilist lähenemisviisi ja tegevusraamistikku rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas (ELT C 192, 7.6.2019, lk 6). |
— |
Kestliku arengu eesmärkide toetamine kogu maailmas: Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide 2019. aasta ühine kokkuvõttev aruanne – nõukogu järeldused (10997/19) |
— |
Veelgi kestlikuma liidu saavutamine aastaks 2030 – nõukogu järeldused (8286/19) |
— |
Nõukogu järeldused kultuurivaldkonna töökava (2019–2022) kohta (ELT C 460, 21.12.2018, lk 12). |
— |
Nõukogu järeldused, milles käsitletakse vajadust teha kultuuripärand nähtavaks kõigis ELi poliitikavaldkondades (ELT C 196, 8.6.2018, lk 20). |
— |
Nõukogu järeldused rahvusvaheliste kultuurisuhete suhtes kohaldatava ELi strateegilise lähenemisviisi kohta (ELT C 189, 15.6.2017, lk 38). |
— |
Euroopa jätkusuutlik tulevik: ELi vastus kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030 – nõukogu järeldused (10370/17) |
— |
Nõukogu järeldused kultuuri kohta välissuhetes, keskendudes eelkõige arengukoostööle (ELT C 417, 15.12.2015, lk 41). |
— |
Nõukogu järeldused kultuuripärandi kui jätkusuutliku Euroopa strateegilise ressursi kohta (ELT C 183, 14.6.2014, lk 36). |
— |
Nõukogu järeldused kultuuripärandi kaasava juhtimise kohta (ELT C 463, 23.12.2014, lk 1). |
— |
Nõukogu järeldused kultuuri panuse kohta Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisse (ELT C 175, 15.6.2011, lk 1). |
— |
Nõukogu järeldused arhitektuuri kohta: kultuuri panus säästvasse arengusse (ELT C 319, 13.12.2008, lk 13). |
Euroopa Parlamendi resolutsioonid
— |
Kestliku arengu eesmärkide elluviimise ja täitmise iga-aastane strateegiline aruanne, 14. märts 2019 (A8-0160/2019) |
— |
ELi kestliku arengu meetmete kohta, 6. juuli 2017 (A8-0239/2017) |
Euroopa Komisjoni/liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatised
— |
Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia (JOIN(2016) 29 final) |
Komisjoni teatised
— |
Komisjoni teatis „Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava“ (COM(2018) 267 final) |
Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldus
— |
Euroopa uus arengukonsensus „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“ (ELT C 210, 30.6.2017, lk 1). |
Rahvusvahelised konventsioonid
— |
Arengu rahastamise kolmanda rahvusvahelise konverentsi Addis Abeba tegevuskava (ÜRO 2015) |
— |
UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon (UNESCO 2005) |
— |
Vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon (UNESCO 2003) |
Aruanded ja uuringud
— |
Valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste ülemaailmne hindamisaruanne, mai 2019 |
— |
Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) hindamisaruanded |