(1)

Määrusega (EÜ) nr 778/2003 (2) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Korea Vabariigist (edaspidi „Korea“) ja Malaisiast pärit toruliitmike impordi suhtes (edaspidi „algne uurimine“). Pärast dumpinguvastaste meetmete esimest aegumise läbivaatamist kooskõlas nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) artikli 11 lõikega 2 (3) taaskehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EÜ) nr 1001/2008 (4) dumpinguvastased meetmed. Pärast dumpinguvastaste meetmete teist aegumise läbivaatamist kooskõlas nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (5) artikli 11 lõikega 2 taaskehtestas komisjon rakendusmäärusega (EL) nr 1283/2014 (6) dumpinguvastased meetmed. Pärast osalist vahepealset läbivaatamist kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 3, mis piirdus Korea eksportiva tootjaga TK Corporation seotud dumpingu uurimisega, muutis komisjon rakendusmäärust (EL) nr 1283/2014 rakendusmäärusega (EL) 2016/306 (7). Pärast dumpinguvastaste meetmete kolmandat aegumise läbivaatamist kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 taaskehtestas komisjon 9. aprilli 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/566 (8) dumpinguvastased meetmed.

(2)

Dumpinguvastased meetmed, mis kehtivad praegu teatavate Koreast pärit toruliitmike impordi suhtes, kehtestati väärtuselise tollimaksuna, mis määrati eraldi nimetatud eksportijalt (TK Corporation) pärit impordi suhtes 32,4 % dumpingumarginaali tasemel, kahjumarginaali tasemel määrati jääktollimaksumäär 44,0 %.

(3)

Dumpinguvastased meetmed, mis kehtivad praegu teatavate Malaisiast pärit toruliitmike impordi suhtes, kehtestati väärtuselise tollimaksuna, mis määrati eraldi nimetatud eksportijatelt pärit impordi suhtes 49,9 % ja 59,2 % dumpingumarginaali tasemel, jääktollimaksumäär on 75,0 %.

(4)

Nõukogu kehtestas rakendusmäärusega (EL) nr 78/2013 (9) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Türgi Vabariigist (edaspidi „Türgi“) ja Venemaa Föderatsioonist (edaspidi „Venemaa“) pärit toruliitmike impordi suhtes. Pärast esimest aegumise läbivaatamist taaskehtestas komisjon 9. aprilli 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/566 dumpinguvastase tollimaksu Venemaalt pärit impordi suhtes ja lõpetas uurimise seoses Türgist pärit sama toote impordiga.

(5)

Venemaa suhtes praegu kehtivad dumpinguvastased meetmed kehtestati väärtuselise jääktollimaksuna, mis määrati 23,8 % dumpingumarginaali tasemel.

(6)

Praegu kehtivad teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“) pärit toruliitmike impordi suhtes dumpinguvastased meetmed, mille kohaldamisala on laiendatud ka Taiwanile, Indoneesiale, Sri Lankale ja Filipiinidele (10).

(7)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate avaldamist (11) sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(8)

Läbivaatamistaotluse (edaspidi „taotlus“ või „läbivaatamistaotlus“) esitas 11. jaanuaril 2024 Euroopa Liidu terasest põkk-keevitusliitmike tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotluse esitaja“) liidu teatavate toruliitmike tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

(9)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega otsustas komisjon, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning 9. aprillil 2024 algatas komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel aegumise läbivaatamise Koreast, Malaisiast ja Venemaalt (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit teatavate toruliitmike impordi suhtes liitu. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (12) (edaspidi „algatamisteade“).

(10)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2020 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(11)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon eraldi taotluse esitajale, teisele teadaolevatele liidu tootjatele, kolme asjaomase riigi teadaolevatele tootjatele, Korea, Malaisia ja Venemaa ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, kasutajatele ja teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele aegumise läbivaatamise algatamisest ning kutsus neid selles osalema.

(12)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(13)

Pärast algatamist esitas Venemaa valitsus märkused läbivaatamistaotluse dumpingu ja kahju aspektide ning WTO dumpinguvastase lepingu (edaspidi „dumpinguvastane leping“) artikli 11 lõike 3 rikkumise kohta.

(14)

Venemaa valitsus väitis, et aegumise läbivaatamine ei ole põhjendatud, sest dumpinguvastastest meetmetest olenemata takistab tagasitulekut turule Venemaa toruliitmike suhtes kehtestatud liidu impordikeeld. Komisjon aga tuletab meelde, et aegumise läbivaatamise eesmärk on hinnata dumpingu ja kahju kordumise või jätkumise tõenäosust meetmete aegumise korral, olenemata ajutistest geopoliitilistest meetmetest, näiteks sanktsioonidest. Sanktsioonide olemasolu ei välista õiguslikku kohustust vaadata aegumine läbi kohaldatava kaubanduse kaitseraamistiku alusel.

(15)

Venemaa valitsus väitis ka, et kordumise tõenäosuse analüüs põhineb eraandmetel, mida ei saa kontrollida ja mis on vastuolus avalikult kättesaadava kaubandusstatistikaga, mis näitab kõrgemaid ekspordihindu. Tuleb märkida, et läbivaatamistaotluse koostamise ajal ei olnud Venemaa avaldanud oma ametlikku tollistatistikat alates 2021. aasta lõpust. Järelikult ei olnud Venemaa ekspordiandmed enam kättesaadavad ÜRO Comtrade’i ega Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi „WTO“) Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse (edaspidi „ITC“) kaudu ning Venemaa tolli veebisait ei võimaldanud sellele statistikale juurdepääsu. Seetõttu pidi taotluse esitaja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportmüügi teabe saamiseks tuginema erasektori turuteabele.

(16)

Venemaa valitsus märkis veel, et arvestusliku normaalväärtuse aluseks olid küsitavad sisendkulud ja läbipaistmatu metoodika, mis vähendab dumpinguanalüüsi usaldusväärsust. Komisjon juhib tähelepanu sellele, et Venemaal esinevate turumoonutuste tõttu kasutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 3 moonutamata tootmiskulusid ja kolmandate riikide usaldusväärseid andmeid ning et see metoodika vastab väljakujunenud tavale.

(17)

Vastupidiselt läbivaatamistaotluses esitatud väitele, et Venemaa toruliitmike siseturg on tulevikus stabiilne, väitis Venemaa valitsus, et ametlikud andmed näitavad Venemaa toruliitmike sektori märkimisväärseid laienemisvõimalusi siseturul. Venemaa valitsus viitas teatavatele uuringutele, mis peaksid selliseid laienemisvõimalusi tõestama. Viited aga ei võimaldanud komisjonil leida nende dokumentide allikat ega muud selleteemalist avalikku teavet. Kiirest internetiotsingust ilmnes hoopis, et näiteks Venemaa toruturgu ootavad energiasektori hiljutiste muutuste ja turusuundumuste tõttu ees märkimisväärsed raskused (13).

(18)

Venemaa valitsus väitis ka, et aegumise läbivaatamise algatamine on vastuolus WTO eeskirjadega, eelkõige dumpinguvastase lepingu artikli 11 lõikega 1, sest pärast Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni algust Venemaa suhtes kehtestatud ja praegu kehtivad sanktsioonid on tegelikult peatanud Venemaa kogu toruliitmike impordi liitu. Nagu on aga märgitud põhjendustes 14 ja 81, ei saa praegust olukorda pidada püsivaks. Seega ei saa kehtivad sanktsioonid mõjutada uurimise algatamist ega selle järeldusi.

(19)

Eeltoodut silmas pidades lükkas komisjon Venemaa valitsuse väited algatamise kohta tagasi.

(20)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(21)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon vaatlusaluse toote 2023. aasta tootmis- ja müügimahust. Valimisse kuulus kolm liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas üle 50 % hinnangulisest liidu toodangu ja müügi kogumahust. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud. Valim on liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

(22)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja sellisel juhul valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Ükski sõltumatu importija ei esitanud nõutud teavet ega nõustunud enda kaasamisega valimisse.

(23)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil asjaomaste riikide teadaolevatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon asjaomaste riikide esindustel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(24)

Ükski asjaomaste riikide eksportiv tootja ei esitanud nõutud teavet ega nõustunud enda kaasamisega valimisse.

(25)

Komisjon saatis küsimustikud valimisse kaasatud liidu tootjatele ja taotluse esitajale. Samad küsimustikud tehti uurimise algatamise päeval kättesaadavaks ka internetis (14).

(26)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kogu teabe, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(27)

6. mail 2025 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile huvitatud isikutele anti võimalus esitada avalikustamise kohta märkusi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

(28)

Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse.

(29)

Vaatlusalune toode on sama, mis algses uurimises ja eelmistes aegumise läbivaatamistes, st rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) toruliitmikud (v.a valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud), mille välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ja mida kasutatakse põkk-keevitusel või muul otstarbel ja mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7307 93 11 , ex 7307 93 19 ja ex 7307 99 80 (TARICi koodid 7307 93 11 91, 7307 93 11 93, 7307 93 11 94, 7307 93 11 95, 7307 93 11 99, 7307 93 19 91, 7307 93 19 93, 7307 93 19 94, 7307 93 19 95, 7307 93 19 99, 7307 99 80 92, 7307 99 80 93, 7307 99 80 94, 7307 99 80 95 ja 7307 99 80 98) alla (edaspidi „toruliitmikud“ või „vaatlusalune toode“).

(30)

Käesolevas uurimises on asjaomane toode Korea Vabariigist, Malaisiast ja Venemaa Föderatsioonist pärit vaatlusalune toode, mis kuulub praegu CN-koodide ex 7307 93 11 , ex 7307 93 19 ja ex 7307 99 80 (TARICi koodid 7307 93 11 91, 7307 93 11 93, 7307 93 11 94, 7307 93 11 95, 7307 93 11 99, 7307 93 19 91, 7307 93 19 93, 7307 93 19 94, 7307 93 19 95, 7307 93 19 99, 7307 99 80 92, 7307 99 80 93, 7307 99 80 94, 7307 99 80 95 ja 7307 99 80 98) alla.

(31)

Nagu tehti kindlaks algse uurimise ja eelmiste aegumise läbivaatamiste käigus, kinnitas ka käesolev aegumise läbivaatamine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(32)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(33)

Nagu on märgitud põhjenduses 19, ei teinud ükski Korea, Malaisia ega Venemaa tootja uurimise käigus koostööd.

(34)

Komisjon teavitas kõigi asjaomaste riikide ametiasutusi, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon Korea, Malaisia ja Venemaa kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon ei saanud kõnealuse kolme riigi ametiasutustelt selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(35)

Seepärast tugineti kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1 dumpingu kordumise tõenäosusega seonduvate järelduste tegemisel kättesaadavatele faktidele, eelkõige avalikult kättesaadavale teabele, näiteks äriühingute ametlikud veebilehed, läbivaatamistaotluses esitatud teave ja läbivaatamise käigus koostööd tegevatelt isikutelt (täpsemalt taotluse esitajalt ja valimisse kuuluvatelt liidu tootjatelt) saadud teave. Komisjon kasutas ka mitmesugust impordistatistikat, sealhulgas andmebaasi Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) (15) ja Ameerika Ühendriikide (edaspidi „USA“) impordi andmebaasi.

(36)

Ükski Korea tootja uurimises koostööd ei teinud. Seega tugines komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatele faktidele. See hõlmas teavet, mille taotluse esitaja esitas oma läbivaatamistaotluses ja mida täiendati kättesaadavate statistiliste andmetega läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta, nagu GTA ja USA impordistatistika.

(37)

Koreast pärit eksport liitu oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga väike (ligikaudu 60 tonni) ja seetõttu ei peetud seda tüüpiliseks. Kooskõlas alusmääruse artikliga 18 lähtuti Koreast pärit dumpingu kordumise tõenäosuse analüüsimisel kättesaadavatest faktidest.

(38)

Komisjon analüüsis, kas dumpingu kordumine oleks tõenäoline, juhul kui meetmetel lastakse aeguda. Selle käigus analüüsiti järgmisi elemente: kolmandatesse riikidesse suunatud Korea ekspordi hinnad, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Koreas ning liidu turu atraktiivsus.

(39)

Selleks et hinnata Korea toruliitmike tootjate tõenäolist ekspordikäitumist liidu turul meetmete puudumise korral, analüüsis komisjon eksporti USAsse. USA turg valiti sobivaks võrdlusturuks selle põhjal, et erinevalt muudest Korea ekspordisihtkohtadest on see ulatuselt võrreldav liidu turuga, kus on tugev omamaine tootmisharu, märkimisväärne impordimaht ja suhteliselt madalad imporditariifid ning mis on seega väga konkurentsivõimeline turg. Peale selle on USA Korea peamine ekspordisihtkoht ja selle arvele langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 32 % toruliitmike koguekspordist (16). See metoodika on kooskõlas Korea puhul eelmises aegumise läbivaatamises kasutatud lähenemisviisiga, nagu on osutatud põhjenduses 1.

(40)

Muu kättesaadava teabe puudumise korral ja kooskõlas alusmääruse artikliga 18 määrati normaalväärtus kindlaks taotluse esitaja läbivaatamistaotluses esitatud andmete põhjal. Koreas toruliitmike puhul selle väärtuse kindlaksmääramiseks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tugines taotluse esitaja Korea peamise toruliitmike tootja hinnaandmetele. 2023. aasta detsembrist kehtiv hinnakiri esitati Lõuna-Korea vonnides (FCA Busan) ja konverteeriti eurodesse, kasutades Euroopa Komisjoni avaldatud keskmist hetke vahetuskurssi (17).

(41)

Representatiivsuse tagamiseks liigitas taotluse esitaja tooteliigid suuruse järgi kategooriatesse ja kohaldas kaalutegureid vastavalt nende tähtsusele turu seisukohast. Ekspordihindadega võrdlemiseks määras taotluse esitaja kindlaks normaalväärtuse Koreas, väljendatuna väärtusena kaalu kohta.

(42)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ekspordihinnad määrati kindlaks avalikult kättesaadavate andmete, täpsemalt USA tollistatistika põhjal (18). Kaubandustasandiga seotud kohandused ei olnud vajalikud, sest ekspordi FOB-hinda peeti võrreldavaks rahvusvaheliste kaubandustingimuste (FCA) kohase normaalväärtusega.

(43)

Selleks et väljendada hinnaerinevust protsendina kolmanda riigi impordihinnast CIF-tasemel, pidi taotluse esitaja hindama Koreast tema peamistele eksporditurgudele suunduva kauba kindlustus- ja rahvusvahelise veo kulusid. Selles lähtuti OECD andmestikust „International Transport and Insurance Costs of Merchandise Trade (ITIC)“ (19).

(44)

Seejärel võrreldi normaalväärtust kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 11 eespool kindlaks määratud ekspordihinnaga.

(45)

Kindlakstehtud hinnaerinevus väljendatuna protsendina CIF-hinnast USA piiril oli 21 %.

(46)

Läbivaatamistaotluses esitatud faktide kohaselt on Korea toruliitmike tootmisharu väga arenenud ja selles on vähemalt seitse tootjat, sealhulgas kaks peamist tootjat Tae Kwang Bend Co. (edaspidi „TK Bend“) ja Sung Kwang Bend Co. (edaspidi „SK Bend“), kelle tootmisvõimsus kokku on üle 260 000 tonni. Pärast viimast aegumise läbivaatamist 2019. aastal on SK Bend kahekordistanud oma tootmisvõimsust, kaks tootjat on aga tegevuse lõpetanud.

(47)

Kokkuvõttes on Korea hinnanguline toruliitmike tootmise koguvõimsus kasvanud 160 000 tonnilt 2019. aastal ligikaudu 283 000 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Tootekategooriate võimaliku kattumise arvessevõtmiseks kasutati konservatiivset hinnangut 250 000 tonni.

(48)

Sama allika kohaselt on Koreal märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mille rakendamise määr on madal, s.o 23 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli omamaine tarbimine hinnanguliselt 16 500 tonni, samas kui kogutoodang, mis oli peamiselt ette nähtud ekspordiks, oli 58 200 tonni. See on toonud kaasa märkimisväärse liigse tootmisvõimsuse 191 800 tonni. See liigne tootmisvõimsus on peaaegu neli korda suurem kui liidu kogutarbimine, mis oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinnanguliselt ligikaudu 48 000 tonni.

(49)

Lisaks ei osuta kättesaadavad faktid Koreas toruliitmikke kasutavate sektorite olulisele kasvule või kahanemisele ning seepärast leitakse, et Korea toruliitmike tarbimine siseturul püsib järgmistel aastatel üsna stabiilsena ega paku niisiis Korea toruliitmike tootjatele olulist laienemisvõimalust. Peale USA on Korea toruliitmike tootjate peamisteks eksporditurgudeks Lähis-Ida ja Kagu-Aasia. Uurimise ajal kättesaadava teabe põhjal võib järeldada, et kõnealuste turgude nõudlus järgmistel aastatel olulisel määral ei kasva. Samuti võib kasvav konkurents Hiinast piirata Korea toruliitmike ekspordi kasvupotentsiaali peamistes piirkondades, sundides neid otsima uusi ekspordivõimalusi sellistel turgudel nagu Euroopa Liit, kui olemasolevad kaubandusmeetmed kaotatakse.

(50)

Liidu turg on Korea eksportivate tootjate jaoks endiselt väga atraktiivne nii mahult – olles maailma üks suurimaid turge –, kui ka hindade poolest. Nimelt oli põhjenduses 122 hinnatud keskmine hind liidu turul 19 % kõrgem kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Koreast USAsse eksporditud toruliitmike keskmine hind, nagu on märgitud USA impordi andmebaasis. Seega on liidu turg Korea toruliitmike ekspordiks jätkuvalt atraktiivne turg.

(51)

Võttes arvesse Korea märkimisväärset vaba tootmisvõimsust, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kolmandatesse riikidesse eksporditud Korea toruliitmike madalat hinda ning liidu turu atraktiivsust peamise potentsiaalse ekspordisihtkohana, on väga tõenäoline, et praeguste meetmete aegumise korral siseneks liidu turule dumpinguhindadega märkimisväärne kogus Koreast pärit toruliitmikke. Seepärast järeldas komisjon, et meetmete aegumise korral on dumpingu kordumine tõenäoline.

(52)

Ükski Malaisia tootja ei teinud uurimises koostööd. Komisjon kasutas alusmääruse artikli 18 kohaseid kättesaadavaid fakte, s.o teavet, mille taotluse esitaja esitas oma läbivaatamistaotluses ja mida ajakohastati uurimisperioodi kohta kättesaadavate statistiliste andmetega, sealhulgas Global Trade Atlase (edaspidi „GTA“) ekspordiandmetega.

(53)

Comexti andmebaasi järgi oli Malaisiast pärit import liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga väike (alla ühe tonni) ning seetõttu ei peetud seda tüüpiliseks. Kooskõlas alusmääruse artikliga 18 lähtuti Malaisiast pärit dumpingu kordumise analüüsimisel kättesaadavatest faktidest.

(54)

Komisjon analüüsis, kas dumpingu kordumine oleks tõenäoline, juhul kui meetmetel lastakse aeguda. Selle käigus analüüsiti järgmisi elemente: kolmandatesse riikidesse suunatud Malaisia ekspordi hinnad, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Malaisias ning liidu turu atraktiivsus.

(55)

Selleks et uurida Malaisia toruliitmike tootjate tõenäolist käitumist, uuris komisjon Malaisia USAsse suunatud eksporti. Kõnealune käsitlus on sama, mida Malaisia suhtes kohaldati juba põhjenduses 1 nimetatud varasema aegumise läbivaatamise käigus. Komisjon valis USA, sest see turg on sama suur kui liidu turg ja seal on palju omamaiseid tootjaid, aga ka impordi suur osakaal, mis muudab selle väga konkurentsivõimeliseks turuks. Lisaks on USA turg Malaisiale kahtlemata kõige olulisem eksporditurg. GTA ekspordistatistika kohaselt oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil USAsse suunatud ekspordi maht ligikaudu 19 000 tonni, mis moodustab 72 % Malaisia toruliitmike koguekspordist kõnealusel ajavahemikul.

(56)

Muu kättesaadava teabe puudumise tõttu ja kooskõlas alusmääruse artikliga 18 põhines normaalväärtus taotluse esitaja läbivaatamistaotluses esitatud andmetel. Taotluse esitaja ei leidnud Malaisia toruliitmike hinna andmeid, sest selline teave ei ole avalikult kättesaadav. Selle asemel arvutati normaalväärtus liidu tootmisharu tootmistegurite põhjal ja selleks kasutati toorme, energia, kommunaalteenuste, tööjõu ja muude tootmiskulude kohta Malaisias avalikult kättesaadavaid andmeid.

(57)

Peamised kulukomponendid võeti Malaisia valitsemissektori statistikast (20) ja muust üldisest statistikast, (21) , (22) hinnanguliste kaudsete kulude leidmiseks aga kasutati liidu tootmisharu võrdlusaluseid. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaalid põhinesid Malaisia ühe peamise toruliitmike tootja Pantech Steel Industries finantsaruannetel.

(58)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ekspordihinnad määrati kindlaks avalikult kättesaadavate andmete, st GTA põhjal. Tuginedes läbivaatamistaotluses taotluse esitaja välja töötatud metoodikale, korrigeeris komisjon parema võrreldavuse huvides statistikat, lähtudes OECD andmebaasis CIF/FOB marginaalide kohta kättesaadavatest uusimatest andmetest.

(59)

Eeltoodu alusel võrreldi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 11 normaalväärtust USA turule suunatud toruliitmike ekspordihinnaga. Üldiselt iseloomustab Malaisia eksporti USA turule märkimisväärne hinnaerinevus üle 73 %.

(60)

Taotluse kohaselt on taotluse esitaja kindlaks teinud viis toruliitmike tootjat Malaisias. Nende tootjate hinnanguline tootmisvõimsus on kokku 57 000 tonni aastas. Anggerik Laksana tootmisvõimsus on suurim, s.o 24 000 tonni aastas, talle järgneb Pantech Steel Industries 21 000 tonniga. Iga ülejäänud kolme tootja – Arah Dagang, Jaks Steel Industries ja ML Pipe Fittings – tootmisvõimsus on hinnanguliselt 4 000 tonni aastas.

(61)

Malaisia omamaine tarbimine on hinnanguliselt 12 000 tonni aastas ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (2023. aasta aprillist septembrini) oli eksport ligikaudu 21 800 tonni ja import 10 400 tonni. See näitab, et omamaine toodang on ligikaudu 23 400 tonni ja vaba tootmisvõimsust jääb 33 600 tonni, mis on üle 70 % ELi hinnangulisest tarbimisest, mis oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 48 000 tonni.

(62)

Kokkuvõttes ületab Malaisia tootmisvõimsus märkimisväärselt selle sisenõudlust ja märkimisväärne osa on suunatud ekspordile. See tasakaalustamatus viitab sellele, et dumpinguvastaste meetmete kaotamine võib suurendada ELi suunatud ekspordi mahtu.

(63)

2023. aasta aprillist septembrini olid Malaisiast USAsse ja kõikidesse sihtkohtadesse suunduva ekspordi hinnad vastavalt 62 % ja 56 % odavamad kui toruliitmike hinnad ELis. Isegi kui arvestada veokulusid, jääksid Malaisia hinnad liidu hinnatasemest märkimisväärselt madalamaks, nii et liidu turg on atraktiivne ka hindade poolest. Arvestades Malaisia suurt vaba tootmisvõimsust ja üldist ülepakkumist, toob dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamine tõenäoliselt kaasa Malaisiast liitu suunduva dumpinguhindadega ekspordi olulise suurenemise.

(64)

Peale selle laiendasid USA ametiasutused 25. juulil 2018 pärast meetmetest kõrvalehoidmisega seotud uurimist Hiinast pärit süsinikterasest põkk-keevitusliitmike impordi suhtes kehtestatud 182,9 % suuruse dumpinguvastase tollimaksu kohaldamisala ajutiselt Malaisiast pärit kõnealuse toote impordile (23). 2023. aasta märtsis tegi USA rahvusvahelise kaubanduse komisjon (USITC) kindlaks, et Malaisiast pärit roostevabast terasest põkk-keevitusliitmike suhtes kehtivate dumpinguvastaste tollimaksudega seotud korralduste tühistamine tooks tõenäoliselt kaasa USA tootmisharule olulise kahju jätkumise või kordumise. Selle tulemusena peaksid Malaisia eksportivad tootjad otsima toruliitmikele alternatiivseid eksporditurge.

(65)

Arvestades eespool kirjeldatut, muutub liidu turg meetmete aegumise korral Malaisia liigse tootmisvõimsuse ja varem USAs müüdud toodete sihtturuks.

(66)

Arvestades vaba tootmisvõimsust, hinnakujundust USAs, kõnealusel turul Malaisiale kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse ja liidu turu atraktiivsust Malaisia toruliitmike tootjate jaoks, on väga tõenäoline, et Malaisia toruliitmike tootjad ekspordiksid meetmete aegumise korral liitu märkimisväärses koguses toruliitmikke dumpinguhinnaga. Seepärast järeldas komisjon, et meetmete aegumise korral on dumpingu kordumine tõenäoline.

(67)

Kuna Venemaa tootjad ei teinud koostööd, tugines komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatele faktidele, s.o teabele, mille taotluse esitaja esitas läbivaatamistaotluses.

(68)

Comexti andmebaasi järgi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toodet Venemaalt ei imporditud. Seepärast keskendus komisjon analüüsis dumpingu kordumisele.

(69)

Alates 2021. aasta lõpust ei ole Venemaa ametiasutuste avaldatud ametlik tollistatistika kättesaadav ei otse ega selliste andmebaaside kaudu nagu ÜRO Comtrade või WTO ITC. Seepärast tugines komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kolmandatesse riikidesse suunatud eksportmüügi hindamiseks andmetele, mille taotluse esitaja esitas läbivaatamistaotluses ja mis saadi Tradedata.pro kaudu kättesaadavast erasektori turuteabest (24).

(70)

Komisjon analüüsis, kas dumpingu kordumine oleks tõenäoline, juhul kui meetmetel lastakse aeguda. Selle käigus analüüsiti järgmisi elemente: kolmandatesse riikidesse suunatud Venemaa ekspordi hinnad, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Venemaal ning liidu turu atraktiivsus.

(71)

Muu teabe puudumisel võeti kooskõlas alusmääruse artikliga 18 normaalväärtuse aluseks taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses esitatud andmed.

(72)

Andmed Venemaa omamaiste hindade kohta ei olnud avalikult kättesaadavad ning seetõttu arvutas taotluse esitaja normaalväärtuse Venemaa tootmiskulude põhjal. Metoodika hõlmas representatiivsete liidu tootjate tootmistegurite kohaldamist ja nende kombineerimist Venemaa kuluandmetega. Toorme, sealhulgas magistraaltoru (õmblusteta terastoru) hind määrati kindlaks erasektori turuteabest saadud impordistatistika alusel. Andmed hõlmasid ajavahemikku 2023. aasta märtsist oktoobrini. Muud kulud, nagu energia ja kommunaalteenuste kulud, põhinesid avalikult kättesaadaval Venemaa elektri-, maagaasi- ja veehinna teabel. Tööjõukulude kindlaksmääramiseks kasutas taotluse esitaja veebisaidi Trading Economics ja OECD andmeid. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaalid lisati arvestuslikku normaalväärtusse Venemaa toruliitmike tootja BAZ (Blagoveštšenski toruliitmikutehas „Blagovesschensky Fittings Plant“ JSC) finantsandmete põhjal.

(73)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ekspordihinnad määrati kindlaks erasektori turuteabepakkuja (25) andmete põhjal. Venemaa toruliitmike tootjate jaoks on suuri eksporditurge ainult kaks: Usbekistan (1 282 t) ja Armeenia (216 t). Nendesse riikidesse suundub vastavalt 85 % ja 14 % Venemaa koguekspordist.

(74)

Seejärel võrreldi normaalväärtust kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 11 nende kahe riigi ekspordihinnaga.

(75)

Seejärel arvutati hinnaerinevus protsendina mõlemasse riiki suunatud Venemaa ekspordihinnast. Selle põhjal oli hinnaerinevus Usbekistani puhul 29,6 % ja Armeenia puhul 65,9 %. Võttes arvesse kõiki sihtkohti oli kaalutud hinnaerinevus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 25,1 %.

(76)

Kättesaadavate faktide põhjal on kindlaks tehtud 14 vaatlusaluse toote Venemaa eksportijat, sealhulgas 13 eksportivat tootjat. Nende tootjate hinnangulised tootmisvõimsused on järgmised: JSC Lisky 26 000 tonni, OMK Group Trubodetal 30 000 tonni, BAZ 10 000 tonni ja ülejäänud kümnest tootjast igaühel 2 400 tonni, kokku 90 000 tonni. Vähem tuntud tootjate tootmisvõimsus on konservatiivse hinnangu kohaselt väiksem kui liidu väiketootjate keskmine tootmisvõimsus.

(77)

Vaba tootmisvõimsuse hindamiseks eeldas taotluse esitaja, et tootmisvõimsuse rakendamise määr Venemaal on 40 %, mis tähendab, et vaba tootmisvõimsus on 54 000 tonni. See ületab toruliitmike tarbimist ELis, mis on hinnanguliselt 48 000 tonni.

(78)

Komisjon leidis, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportisid Venemaa tootjad vaatlusalust toodet kolmandatele turgudele hindadega, mis olid ligikaudu 44 % madalamad kui liidu tootjate keskmised müügihinnad liidu turul. See näitab, et eksport liitu võib olla Venemaa eksportijatele atraktiivsem kui eksport muudesse riikidesse.

(79)

Üksiti on liidu turg üks maailma suurimaid turge ja atraktiivne ekspordisihtkoht geograafilise läheduse, suuruse ja märkimisväärse tarbimise poolest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(80)

Peale Venemaa on tootmisharu peamised eksporditurud Kasahstan ja Valgevene. Ükski kättesaadav asjaolu ei viita sellele, et nõudlus mõnel neist turgudest tulevastel aastatel olulisel määral väheneks või suureneks. Taotluse esitaja esitatud teabe kohaselt esineb toruliitmike tootmises ülemaailmne liigne tootmisvõimsus ning kuna liidu turg on üks maailma suurimaid turge, on see atraktiivne ekspordisihtkoht.

(81)

Komisjon tunnistab, et kehtivate sanktsioonide tõttu ei pruugi sellist kõrvalesuunamist toimuda. Võttes siiski arvesse, et need sanktsioonid on seotud Venemaa sõjalise agressiooniga Ukraina vastu ja selle aluseks oleva geopoliitilise olukorraga, ei ole nende ulatus, muutumine ja kestus prognoositavad. Lisaks sellele kehtivad dumpinguvastased meetmed viis aastat. Võttes arvesse seda ebakindlust ja asjaolu, et nõukogu võib igal ajal muuta sanktsioonide täpset ulatust ja kestust, leidis komisjon, et praeguste sanktsioonide olemasolu ei saa mõjutada sellist tulevikku suunatud tegevust nagu dumpinguvastaste meetmete läbivaatamine ega muuta komisjoni järeldusi käesolevas menetluses.

(82)

Komisjon tegi dumpingu kordumise tõenäosuse kindlaks järgmiste asjaolude põhjal. Esiteks tegi komisjon kindlaks, et Venemaa tootjad eksportisid toruliitmikke kolmandatesse riikidesse normaalväärtusest madalamate hindadega. Samuti oli Venemaa tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärne, kusjuures vaba tootmisvõimsus ületas liidu kogutarbimist. Pealegi on liidu turg suuruse, geograafilise läheduse ja hindade poolest atraktiivne, mistõttu on tõenäoline, et meetmete aegumise korral suunatakse Venemaa eksport ja vaba tootmisvõimsus uuesti liidu turule.

(83)

Komisjon leidis, et sanktsioonide mõju on ajutine olukord ja võib igal ajal muutuda. Seetõttu ei saa sanktsioonid mõjutada käesoleva menetluse järeldusi.

(84)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes jõudis komisjon kättesaadavate faktide põhjal järeldusele, et Venemaa toruliitmike suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete aegumine tähendaks tõenäoliselt dumpingu kordumist.

(85)

Pärast avalikustamist väitis Venemaa valitsus, et sanktsioonid takistavad Venemaalt pärit impordi taastumist ettearvamatuks ajavahemikuks, mille jooksul Venemaa import meetmete kaotamise korral ei jätkuks. Samuti väitis ta, et komisjon rääkis iseendale vastu väitega, et Venemaalt pärit toruliitmike kõrvalesuunamist ei pruugi toimuda.

(86)

Venemaa valitsus väitis ka, et teabeallikat, mida komisjon kasutas ekspordihinna kindlaksmääramiseks, ei ole võimalik kontrollida ja see on läbipaistmatu, sest tugines Tradedata.pro kaudu saadud erasektori turuteabele. Samuti märkis Venemaa valitsus, et ÜRO Comtrade’i statistika nii Venemaalt Armeeniasse kui ka Usbekistani suunduva impordi kohta on avalikult kättesaadav.

(87)

Venemaa valitsus lisas, et maailmaturg on toruliitmikega kauplemiseks suhteliselt avatud.

(88)

Nagu on selgitatud põhjenduses 83, leidis komisjon, et kuna sanktsioonide ulatus ja kestus on ettearvamatud, ei saa nende olemasolu mõjutada sellist tulevikku suunatud tegevust nagu dumpinguvastaste meetmete läbivaatamine ega muuta komisjoni järeldusi käesolevas menetluses. Komisjon märkis ka, et Venemaa valitsus ei esitanud ÜRO Comtrade’il põhinevat statistikat ega tõendanud, et sellised andmed annaksid teistsuguse järelduse kui see, mis tehti kindlaks veebisaidi Tradedata.pro põhjal, mis on tasu eest kättesaadav andmeallikas. Maailmaturu avatusega seotud väidet peeti tarbetuks ja ebaselgeks, arvestades ka liidu turu atraktiivsust. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi.

(89)

Komisjon järeldas, et võttes arvesse asjaomaste riikide ekspordihinna kujundamise tavasid, asjaomaste riikide suurt liigset tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust nende riikide toruliitmike tootjate jaoks, suureneks nendest riikidest pärit vaatlusaluse toote import liitu dumpinguvastaste meetmete aegumise korral märkimisväärselt. Komisjon on ka seisukohal, et kõnealune import toimuks tõenäoliselt dumpinguhindadega. Seetõttu järeldas komisjon, et toruliitmike suhtes kehtestatud meetmete aegumine tooks Korea, Malaisia ja Venemaa puhul tõenäoliselt kaasa dumpingu kordumise.

(90)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis liidus samasugust toodet 22 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(91)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli 24 368 tonni. See kogus tehti kindlaks kättesaadava teabe põhjal, mis käsitleb liidu tootmisharu, näiteks taotlus, taotluse esitaja esitatud teave ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastused. Nagu on viidatud põhjenduses 21, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab üle 50 % liidu samasuguse toote kogutoodangust ja müügist.

(92)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks Eurostati impordistatistika ja liidu tootmisharu liidusisese müügi mahu põhjal, nagu taotluse esitaja poolt esitatud andmetes kajastatud ja valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud kontrollitud andmetega kinnitatud.

(93)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

(94)

Liidu tarbimine jäi kogu asjaomase perioodi kestel samaks. Kuna toruliitmikke kasutatakse peamiselt naftakeemiatööstuses, ehituses, energiatootmises ja tööstusrajatistes torude ühendamiseks, on nõudlus toruliitmike järele üldiselt seotud energiataristu sektori tegevusega. COVID-19 pandeemia, Venemaa sissetung Ukrainasse ja järgnenud energiakriis on aga põhjustanud kestlike energiaallikate valikuga seotud otsuste viibimise. See tähendab, et energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud kavandatud ja alustatud pikaajalised projektid on praeguseks suures osas peatatud. Selle tulemusena on liidu tarbimine püsinud viimastel aastatel stabiilsena. Eeldatakse tarbimise suurenemist, kui valitsused ja energiaettevõtted on otsustanud, mis liiki säästva energiaga (nt tuule-, päikese-, tuuma- või muu energia) fossiilkütused asendatakse.

(95)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete ja taotluse esitaja esitatud teabe põhjal. Seejärel tehti impordi turuosa kindlaks liidu tarbimise alusel, mille andmed on esitatud tabelis 1.

(96)

Asjaomastest riikidest pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(97)

Kõigist kolmest asjaomasest riigist pärit import oli kogu asjaomasel perioodil tähtsusetu või puudus täielikult. Korea ja Malaisia puhul on tase sarnane tasemega, mida täheldati pärast algsete lõplike meetmete kehtestamist 2002. aastal. Venemaalt pärit import, mis oli juba enne asjaomast perioodi väga väike, kadus täiesti alates Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamisest pärast seda, kui Venemaa alustas sõjalist agressiooni Ukraina vastu.

(98)

Arvestades asjaomastest riikidest pärit impordi väga väikest mahtu või isegi täielikku puudumist ja vaatlusaluse toote liikide mitmekesisust (mis hõlmab erinevaid näitajaid, nagu erinõuded, materjaliklass, põhitooraine, toote liik (põlv, torukolmik või siirdemuhv), väline diameeter ja seina paksus), ei saanud selle impordi hindu sisuliselt analüüsida.

(99)

Kuna ühegi asjaomase riigi eksportivad tootjad ei teinud koostööd ja arvestades nendest riikidest liitu imporditud väga väikeseid koguseid, määras komisjon hinnavõrdluse liidu turu hindadega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrreldes:

(100)

Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Malaisia kaalutud keskmine hinnaerinevus oli vahemikus 30,4–40,1 % ja Venemaa hinnaerinevus 31,7 %. Samas Korea hinnad olid pärast dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamist 18,8–29,9 % kõrgemad kui hinnad liidu turul.

(101)

Pärast avalikustamist väitis Venemaa valitsus, et põhjenduse 99 lõike 2 punktis b selgitatud Armeenia ja Usbekistani valik ei ole majanduslikult mõttekas, kuna need turud erinevad liidu turust tootevaliku ja muude parameetrite poolest. Venemaa valitsus ei esitanud aga oma väite toetuseks ühtegi tõendit ega pakkunud välja sobivamat allikat või metoodikat põhjenduses 99 nimetatud hinnavõrdluseks. Liiati moodustavad Armeenia ja Usbekistan kokku peaaegu 100 % Venemaa toruliitmike ekspordist, nagu on selgitatud põhjenduses 73, ning need on ainsad asjaomased turud, mida saab arvesse võtta. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(102)

Peale asjaomaste riikide imporditi toruliitmikke peamiselt sellistest kolmandatest riikidest nagu Hiina ja Kambodža.

(103)

Liitu suunatud impordi kogumaht ning muudest kolmandatest riikidest pärit toruliitmike impordi turuosa ja hinnasuundumused muutusid järgmiselt.

Tabel 3

Import kolmandatest riikidest

(104)

Kuigi liidu tarbimine püsis asjaomasel perioodil stabiilsena, siis import muudest kolmandatest riikidest, eelkõige Hiinast ja Kambodžast, suurenes 18 291 tonnilt 2020. aastal 28 897 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Selle tulemusena suurenes turuosa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil rohkem kui 20 protsendipunkti 60,3 %-ni. Nagu näitab tabel 5, vähenes samal ajal liidu tootmisharu turuosa samal määral 60,9 %-lt 39,5 %-ni.

(105)

Hiinast ja Kambodžast pärit impordi hinnad tõusid kogu asjaomase perioodi jooksul vastavalt 7 % ja 21 %. See on palju madalam allpool tabelis 7 näidatud liidu tootmisharu hinnatasemest nii hinnatõusu (liidu hinnad tõusid asjaomasel perioodil 95 %) kui ka absoluutse hinnataseme poolest (Hiinast ja Kambodžast pärit impordi keskmine hind oli vastavalt 1 889 eurot tonni kohta ja 1 905 eurot tonni kohta võrreldes liidu keskmise müügihinnaga 5 033 eurot tonni kohta).

(106)

Asjaomasel perioodil tõusid ka ülejäänud kolmandate riikide impordihinnad, kuid rohkem (59 %) kui Hiina ja Kambodža omad. Kuna nendest muudest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine hind jäi asjaomasel perioodil samuti alla liidu keskmise müügihinna, suurenes selle tulemusel turuosa, kuigi vähem (turuosa suurenes vähem kui üheksa protsendipunkti) kui Hiina ja Kambodža turuosa kokku.

(107)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi asjaomasel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(108)

Nagu põhjenduses 21 märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks valikuuringut.

(109)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid taotluse esitaja esitatud teabe alusel, mille andmed käsitlesid kõiki liidu tootjaid. Komisjon arvutas mikromajanduslikud näitajad välja andmete alusel, mis esitati valimisse kaasatud liidu tootjate vastustes küsimustikule ning äriühingute valdustes toimunud kontrollkäikudel.

(110)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(111)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(112)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(113)

Tootmismaht vähenes asjaomasel perioodil 28 %. Täpsemalt püsis see 2020.–2022. aastal üsna stabiilsena ning vähenes 2023. aastal märkimisväärselt ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veelgi. Kolmandatest riikidest, eelkõige Hiinast ja Kambodžast pärit impordi puhul oli suundumus vastupidine: 2023. aastal import suurenes märkimisväärselt ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täiendavalt. See langes kokku ka liidu tootmiskulude suundumusega, sest need hakkasid 2022. aastal kasvama, 2023. aastal kasvasid märkimisväärselt ja kasvasid ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See sundis liidu tootmisharu tõstma oma müügihindu, et saavutada teatav kasumlikkuse tase. Tulemuseks olid vähem konkurentsivõimelised hinnad võrreldes kolmandatest riikidest pärit impordiga, madalam müügitase, turuosa vähenemine ja seega madalam tootmistase.

(114)

Asjaomasel perioodil jäi tootmisvõimsus samaks, mille tagajärjel vähenes tootmisvõimsuse rakendamine samal perioodil 28 %. Tootmisvõimsuse rakendamise määr oli kogu asjaomase perioodi jooksul väga madal (23–16 %). Kooskõlas eelmiste aegumise läbivaatamistega (29) on see madal määr osaliselt tingitud selle konkreetse tootmisharu tootmise koguvõimsuse arvutamise meetodist, kus teatatud tootmisvõimsus on teoreetiline maksimaalne tootmisvõimsus (mis põhineb muu hulgas kolmel vahetusel päevas), mis ei pruugi tegelikku tootmisvõimsust täpselt kajastada. Isegi kui võimsus kajastaks üht vahetust päevas, nii et koguvõimsus jagataks kolmega, oleks tootmisvõimsuse rakendamise määr vaid 50 %, mis ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik määr.

(115)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa (tonnides)

(116)

Liidu tootmisharu kogumüük liidu turul vähenes asjaomasel perioodil 34 %, tarbimine aga püsis stabiilsena. Liidu tootmisharu turuosa vähenes asjaomasel perioodil rohkem kui 20 protsendipunkti. Liidu tootmisharu müügimaht vähenes igal aastal, kuid eriti aastatel 2022–2023. Nagu on selgitatud põhjenduses 113, langes see kokku tootmiskulude suure kasvu ja sellega seotud müügihindade tõusuga.

(117)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Tööhõive ja tootlikkus

(118)

Liidu tootmisharu tööhõive vähenes asjaomasel perioodil 14 %. Kuna tootmistase vähenes veelgi rohkem, vähenes tootlikkus töötaja kohta asjaomasel perioodil 17 %.

(119)

Tarbimine püsis asjaomasel perioodil stabiilsena. Liidu tootmisharu müügimahud vähenesid 34 % ja turuosa vähenes seetõttu 35 %.

(120)

Nagu on selgitatud põhjendustes 53, 37 ja 68, ei olnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võimalik kindlaks teha ühegi asjaomase riigi dumpingumarginaali suurust. Seepärast keskenduti uurimises dumpingu kordumise tõenäosusele juhul, kui dumpinguvastased meetmed kehtetuks tunnistatakse.

(121)

Eelmise aegumise läbivaatamise asjaomasel perioodil halvenes liidu tootmisharu finants- ja majandusolukord veelgi. Praeguse aegumise läbivaatamise asjaomasel perioodil ilmnes märke liidu tootmisharu taastumisest varasema dumpingu mõjust, nagu näitab liidu tootmisharu puhul kindlaks tehtud mõne peamise kahjunäitajaga seonduv soodne areng. Muude näitajate puhul olukord siiski halvenes, nagu on kirjeldatud allpool.

(122)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurodes tonni kohta)

(123)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele suurenes asjaomasel perioodil 95 % ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 5 033 euroni tonni kohta. Liidu tootmisharu otsustas korrigeerida oma hindu ülespoole, et kajastada tootmiskulude märkimisväärset kasvu, mis oli peamiselt tingitud toorme-, energia- ja tööjõukulude kasvust asjaomasel perioodil. Lisaks suurendab liidu tootmisharu järk-järgult tavakauba asemel kõrgema kvaliteediga eritoodete tootmist, et olla võimeline konkureerima kolmandatest riikidest pärit jätkuva madala hinnaga impordiga. Selliste eritoodete müügihinnad ja tootmiskulud olid valdavalt keskmiselt kõrgemad.

(124)

Asjaomasel perioodil suurenesid ka keskmised tootmiskulud, kuigi vähemal määral, s.o 38 %, ulatudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4 504 euroni tonni kohta.

(125)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(126)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta suurenes 40 %. See vastab viimaste aastate tööjõukulude suurenemisele kogu liidus (30).

(127)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Laovarud

(128)

Valimisse kaasatud liidu tootjate lõppvarud suurenesid asjaomasel perioodil 33 %. See kajastab eelkõige tavakaubana müüdavate toruliitmike müügimahtude vähenemist sellel ajal. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas varude tase 61 % valimisse kaasatud liidu tootjate toodangust.

(129)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(130)

Komisjon tegi kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. COVID-19 pandeemia mõju tõttu rahvusvahelistele kaubavoogudele 2020. ja 2021. aastal suutis liidu tootmisharu tõsta oma müügihindu, et saavutada 2022. aastal esimest korda paljude aastate jooksul kasumlik tase. 2023. ja 2024. aastal vähendas aga Venemaa sissetung Ukrainasse, mis tõi kaasa tootmiskulude suurenemise ja kolmandatest riikidest pärit madala hinnaga impordi surve, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumitaseme 2,4 %-ni.

(131)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Asjaomasel perioodil arenes netorahavoog positiivselt, võimaldades liidu tootmisharul investeerida masinate vajalikku hooldusse ja asendamisse.

(132)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Asjaomasel perioodil see kõikus ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil –3 %-ni.

(133)

Hoolimata mõningasest paranemisest eriti pandeemiajärgsetel aastatel, mis kajastus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väikeses kasumlikkuses, on liidu tootmisharu olukord endiselt ebakindel. Asjaomasel perioodil püsis tarbimine stabiilsena, samal ajal kui import kolmandatest riikidest suurenes pidevalt, mille tagajärjel vähenesid tootmismahud, tootmisvõimsuse rakendamise määr ja müügimaht ning lõpuks vähenes turuosa 60,9 %-lt 39,5 %-ni.

(134)

Lisaks suurenesid varud ja vähenesid töötajate arv ja tootlikkus, samas kui rahavoogude tase, mis oli küll positiivne, ei võimaldanud teha muid investeeringuid peale nende, mis olid vajalikud liidus tootmise säilitamiseks. Jätkuv ebakindlus seoses kavandatud üleminekuga säästvatele energiaallikatele on peatanud enamiku pikaajaliste energiaprojektide elluviimise kuni nendes valdkondades jõutakse otsusteni. Koos kulude ja kolmandatest riikidest pärit impordi suurenemisega on see liidu tootmisharu negatiivselt mõjutanud. Samal ajal on liidu tootmisharu suutnud hoida oma eksporditegevuse püsivalt kõrgel tasemel, mis on leevendanud liidu siseturu negatiivset mõju liidu tootmisharule.

(135)

Import asjaomastest riikidest püsis asjaomasel perioodil vähetähtsana või puudus täielikult, samal ajal kui püsivalt madala hinnaga import muudest kolmandatest riikidest (peamiselt Kambodžast ja Hiinast) suurenes märkimisväärselt.

(136)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. Kuna kolmest asjaomasest riigist pärit import oli peaaegu olematu, järeldas komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharule tekitatud kahju ei saanud põhjustada Koreast, Malaisiast või Venemaalt pärit import.

(137)

Seda arvestades uuris komisjon ka Koreast, Malaisiast või Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kordumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

(138)

Komisjon järeldas põhjenduses 136, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Ühtlasi järeldas komisjon samas põhjenduses, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharule tekitatud kahju ei saanud põhjustada Koreast, Malaisiast või Venemaalt pärit import, sest selle maht oli väga väike. Komisjon hindas seetõttu kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordist tulenenud algse kahju kordumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(139)

Sellega seoses analüüsis komisjon asjaomaste riikide tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vahelist seost, asjaomastest riikidest pärit impordi tõenäolist hinnataset dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ja selle mõju liidu tootmisharu olukorrale, liidu turu atraktiivsust ning teiste riikide kaubandust piiravaid meetmeid.

(140)

Nagu nähtub põhjendustest 60, 48 ja 77, oli kolme asjaomase riigi vaba tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinnanguliselt ligikaudu 279 000 tonni, mida on üle viie korra rohkem kui oli liidu tarbimine samal perioodil.

(141)

Lisaks ei leitud tõendeid, mis võiksid viidata sellele, et Koreas, Malaisias või Venemaal või mis tahes muus kolmandas riigis suureneb lähitulevikus märkimisväärselt sisenõudlus toruliitmike järele. Komisjon jõudis seega järeldusele, et omamaine nõudlus asjaomases kolmes riigis või muude kolmandate riikide turgudel ei suudaks vaba tootmisvõimsust ära kasutada. Võttes arvesse liidu tarbimise stabiilset taset asjaomasel perioodil ja prognoose, et nõudlus suureneb lähitulevikus pärast säästva energia projektide kohta otsuste tegemist, saaks seda vaba tootmisvõimsust kasutada vaatlusaluse toote tootmiseks liitu eksportimise eesmärgil, kui meetmetel lastakse aeguda (31).

(142)

Ühegi asjaomase riigi eksportivad tootjad ei teinud koostööd. Peale selle ei olnud tähtsusetute või olematute impordikoguste tõttu võimalik kindlaks määrata usaldusväärseid liitu suunatud impordi hindu.

(143)

Komisjon tegi kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindadel põhineva hinnaanalüüsi ilma dumpinguvastaste meetmeteta, et teha kindlaks, kuidas mõjutaks kolmest asjaomasest riigist pärit import liidu tootmisharu meetmete lõpetamise korral. Analüüs näitas, et Koreast, Malaisiast ja Venemaalt pärit impordi hinnad lööksid liidu tootmisharu hinnad tõenäoliselt alla vastavalt 10,0 %, 56,7 % ja 44,3 %.

(144)

Nagu on märgitud põhjenduses 64, laiendati Ameerika Ühendriikidesse suunatud toruliitmike impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete kohaldamisala alates 2018. aasta juulist ka Malaisiale. See tähendab, et juurdepääs ühele suurimale toruliitmike ekspordi turule (Ameerika Ühendriigid) on piiratud. Võttes arvesse liidu turu atraktiivsust ja Venemaa eksportijate puhul liidu turu lähedust tavatingimustes, siis nagu on kirjeldatud punktides 3.2.2.3, 3.3.2.3 ja 3.4.2.3, on väga tõenäoline, et need eksportivad tootjad suunavad meetmete aegumise korral oma toruliitmike ekspordi ümber liidu turule.

(145)

Lisaks toovad praegune geopoliitiline ebakindlus ja ulatuslikud vastastikused kaubanduspiirangud maailmaturul – eelkõige terasega seotud piirangud, mille Ameerika Ühendriigid kehtestasid 2025. aasta märtsis –, (32) tõenäoliselt kaasa selle, et meetmete kohaldamisalasse kuuluvad riigid suunavad kaubavood ümber nendesse riikidesse, kus kehtivad leebemad kaubandust piiravad meetmed või need puuduvad. Praegu ei saa sellise tegevuse mõju prognoosida, kuid on tõenäoline, et vähemalt osa maailma kõnealuse tootmisharu ekspordist suunatakse ümber liitu.

(146)

Võttes arvesse kõigi kolme asjaomase riigi suurt liigset tootmisvõimsust, nendest riikidest pärit impordi madalaid keskmisi hindu ja liidu turu atraktiivsust, satuks liidu tootmisharu meetmete kehtetuks tunnistamise korral Koreast, Malaisiast ja Venemaalt lähtuva märkimisväärse hinnasurve alla. Dumpinguhinnaga impordi võimalik suur sissevool halvendaks liidu niigi ebakindlat majanduslikku olukorda. See võib tuua kaasa rahalise kahju ja liidu tootmisharu kadumise, arvestades, et tootmisharu tegutseb juba niigi väga madalal tootmis- ja müügitasemel ning on ka ilma dumpinguhinnaga impordita suutnud saavutada vaid väikese positiivse kasumitaseme.

(147)

Selle põhjal järeldas komisjon, et meetmete puudumisega kaasneks tõenäoliselt Koreast, Malaisiast ja Venemaalt pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi märkimisväärne suurenemine ja olulise kahju kordumine on tõenäoline.

(148)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(149)

Nagu on järeldatud põhjenduses 136, kandis liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju, mida kinnitasid enamiku kahjunäitajate negatiivsed suundumused. Samuti järeldati põhjenduses 147, et dumpinguvastaste meetmete aegumise korral kahju korduks.

(150)

Üldiselt leidis komisjon, et hoolimata liidu tootmisharu kahjustatud olukorrast liidu turul on tootmisharu endiselt elujõuline. See põhines asjaolul, et tootmisharu mitte ainult ei suutnud pärast aastaid kahjumis tegutsemist taastada kasumlikku olukorda, vaid ka liidu tootmisharu eksporditulemused on jätkuvalt tugevad, kusjuures eksportmüük moodustas märkimisväärse osa müügi kogumahust. Ometi on liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamise määr endiselt väga madal, vähenevad tootmistase ja tootlikkus ning madal kasumitase ei ole veel tõusnud tasemeni, mida oleks võimalik saavutada tavapärastes tingimustes.

(151)

Kui meetmetel lastakse aeguda, on tõenäoline, et dumpinguhinnaga impordi sissevool kolmest asjaomasest riigist avaldab liidu tootmisharule laastavat mõju, vähendades taas tootmisharu kasumitaset ja tekitades ohu, et tootmine väheneb veelgi või liidu tootmisüksused koguni suletakse. Seepärast võib järeldada, et Korea, Malaisia ja Venemaa suhtes kehtestatud meetmete jätkuv kohaldamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(152)

Käesoleva uurimise algatamisel võeti ühendust 35 importija ja kasutajaga ning neid kutsuti üles tegema koostööd. Ükski neist ei teinud aga käesolevas uurimises koostööd ega esitanud mingit teavet, välja arvatud üks importija, kes väljendas toetust kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele. Siinjuures tuletatakse ka meelde, et eelmistes toruliitmikke käsitlevates uurimistes leiti, et tõenäoliselt ei avalda meetmete kehtestamine suurt negatiivset mõju liidu importijate ja kasutajate olukorrale.

(153)

Kasutajad ei esitanud teavet, mis viitaks raskustele toruliitmike hankimisel, ning seda ei tuvastatud ka uurimise käigus. Põhjendustest 102–106 ilmnes, et muudest kolmandatest riikidest kui asjaomased riigid pärit impordi turuosa ületab liidu tootmisharu turuosa, mis tähendab, et kasutajad ja importijad hangivad oma toruliitmikud peamiselt nendest kolmandatest riikidest.

(154)

Eelmiste uurimiste käigus selgus, et importijad ja kasutajad suutsid dumpinguvastastest meetmetest tingitud hinnatõusu üle kanda. Käesoleva uurimise käigus ei ole leitud asjaolusid, mis oleksid selle järeldusega vastuolus. See tuleneb ka asjaolust, et toruliitmikke kasutatakse naftakeemia- ja ehitussektoris kasutatavate torude ühendamiseks. Seega moodustavad toruliitmikud nende sektorite kogukuludest vaid väikese osa võrreldes torude maksumuse palju suurema mõjuga.

(155)

Selle põhjal ja kooskõlas eelmistes uurimistes tehtud järeldustega ei avalda meetmete jätkuv kohaldamine eeldatavasti kasutajatele ega importijatele märkimisväärset kahjulikku mõju.

(156)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et liidu huvide seisukohast puuduvad mõjuvad põhjused Koreast, Malaisiast ja Venemaalt pärit toruliitmike impordi suhtes kehtivaid meetmeid mitte säilitada.

(157)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu jätkumise, kahju kordumise ja liidu huvide kohta, tuleks säilitada Koreast, Malaisiast ja Venemaalt pärit toruliitmike impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed.

(158)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu saab kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse kõigile muudele äriühingutele.

(159)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordile individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid ja vabastusi dumpinguvastasest tollimaksust, tuleb tolliasutustel arvesse võtta ka muud peale selle dokumendi. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(160)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada meetmetest kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(161)

Käesolevas määruses äriühingutele kehtestatavaid individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes asjaomastest riikidest pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(162)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (33). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(163)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Neile anti pärast kõnealust avalikustamist samuti aega oma vastuväidete esitamiseks.

(164)

Eksportija või tootja, kes ei eksportinud asjaomast toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes kohaldatava tollimaksumäära kindlaksmääramiseks, võib esitada komisjonile taotluse, et tema suhtes kohaldataks dumpinguvastase tollimaksu määra, mis kehtib koostööd tegevatele äriühingutele, keda valimisse ei kaasatud. Komisjon peaks sellekohase taotluse rahuldama, kui on täidetud kolm tingimust. Uus eksportiv tootja peaks tõendama, et: i) ta ei eksportinud asjaomast toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes kohaldatava tollimaksumäära kindlaksmääramiseks; ii) ta ei ole seotud äriühinguga, kes toodet eksportis ja kelle suhtes seetõttu kohaldatakse dumpinguvastaseid tollimakse, ning iii) ta on eksportinud asjaomast toodet pärast seda või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse seda märkimisväärses koguses teha.

(165)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (34) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(166)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,