(1)

30. aprillil 2024 jõustus ELi reformitud majandusjuhtimise raamistik. ELi reformitud majandusjuhtimise raamistiku põhielemendid on määrus (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta (1), muudetud nõukogu määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kohta (2) ja muudetud nõukogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku kohta (3). Raamistiku eesmärk on edendada reformide ja investeeringute kaudu usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ja vastupanuvõimet ning vältida valitsemissektori ülemäärast eelarvepuudujääki. Samuti edendatakse sellega riikide isevastutust ja keskendutakse rohkem keskpikale perspektiivile, koos nõuete tõhusama ja sidusama täitmisega.

(2)

Uue majandusjuhtimise raamistiku keskne element on riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad, mille liikmesriigid esitavad nõukogule ja komisjonile. Kavadel peab olema kaks eesmärki: i) tagada, et muu hulgas kohandamisperioodi lõpuks on valitsemissektori võlg usutavalt langustrendis või püsib mõistlikul tasemel ning et valitsemissektori eelarve puudujääk tuuakse keskpikas perspektiivis allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst ja hoitakse allpool seda taset, ning ii) tagada, et viiakse ellu reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse ELi ühiseid prioriteete. Selleks tuleb igas kavas esitada keskpika perioodi kohustus seoses netokulude (4) kavaga, millega sisuliselt kehtestatakse eelarvepiirang kava kehtivusajaks, mis on (sõltuvalt liikmesriigi tavapärasest seadusandlikust tsüklist) neli või viis aastat. Lisaks tuleb kavas selgitada, kuidas liikmesriik tagab, et viiakse ellu reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes (sealhulgas asjakohasel juhul makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seotud soovitustes) kindlaks tehtud peamisi probleeme, ja kuidas liikmesriik järgib liidu ühiseid prioriteete. Eelarve kohandamise perioodi pikkus on neli aastat, mida võib pikendada kuni kolme aasta võrra, kui liikmesriik kohustub ellu viima asjakohased reformid ja investeeringud, mis vastavad määruses (EL) 2024/1263 sätestatud kriteeriumidele.

(3)

Pärast kava esitamist hindab komisjon, kas kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.

(4)

Komisjoni soovituse alusel võtab nõukogu seejärel vastu soovituse, milles sätestatakse asjaomase liikmesriigi netokulude kava ja asjakohasel juhul kiidetakse heaks eelarve kohandamise perioodi pikendamise aluseks olevad reformi- ja investeerimiskohustused.

(5)

Leedu esitas 30. aprillil 2025 nõukogule ja komisjonile oma riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Kava esitati pärast määruse (EL) 2024/1263 artiklis 36 sätestatud tähtaja pikendamist, milles lepiti komisjoniga kokku, võttes arvesse Leedu esitatud põhjendusi. Tähtaja pikendamises lepiti kokku seetõttu, et 13. ja 27. oktoobril 2024 toimusid riigis parlamendivalimised, mille järel peeti mitu kuud koalitsiooniläbirääkimisi ja konsultatsioone uue valitsuse programmi ja selle rakenduskava üle (5).

(6)

Enne kava esitamist palus Leedu tehnilist teavet (6), mille komisjon esitas 31. jaanuaril 2025 ja avaldas 30. aprillil 2025 (7). Tehniline teave näitab 2028. aasta struktuurse esmase eelarvepositsiooni taset, mis tagab, et valitsemissektori eelarvepuudujääk püsib keskpikas perspektiivis alla 3 % SKPst ja valitsemissektori võlg jääb keskpikas perspektiivis alla 60 % SKPst ka juhul, kui pärast nelja-aastast kohandamisperioodi ei võeta täiendavaid eelarvemeetmeid. Keskpikk periood on määratletud kui kümneaastane periood pärast kohandamisperioodi lõppu. Tehniline teave koostati ja edastati liikmesriigile kahe stsenaariumi alusel: stsenaarium, mille puhul on eelarvepositsiooni võrdlustrajektoor vastavalt määruse (EL) 2024/1263 artikli 9 lõikele 3 kooskõlas eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega (8), ja stsenaarium, mille puhul turvavaru arvesse ei võeta.

Leedut käsitlevas tehnilises teabes on märgitud, et kehtivate eelarve-eeskirjade järgimiseks nelja-aastase kohandamisperioodi jooksul peaks struktuurne esmane eelarvepositsioon olema komisjoni eelduste põhjal kohandamisperioodi lõpus (2028) vähemalt 0,3 % SKPst (stsenaarium ilma eelarvepuudujäägi turvavaruta), nagu on näidatud järgmises tabelis. Võttes arvesse eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeedet, peaks struktuurne esmane eelarvepositsioon olema kohandamisperioodi (2028) lõpus vähemalt 0,3 % SKPst. Leedult, kellel on õigus saada tehnilist teavet, eelarvepuudujäägi turvavaru järgimist siiski ei nõuta.

Tabel 1. Komisjoni poolt Leedule esitatud tehniline teave

(7)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 12 pidasid Leedu ja komisjon 2025. aasta aprillis tehnilist dialoogi. Dialoogi keskseks teemaks olid Leedu kavandatud netokulude kava ja selle aluseks olevad eeldused (eelkõige SKP deflaator, potentsiaalse SKP kasvumäär, võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vaheline erinevus, lõppeva tähtajaga pikaajaliste võlakirjade osakaal igal aastal ja pikaajalised intressimäärad), 2024. aasta eelarve täitmise andmete mõju, võrreldes tehnilise teabe aluseks olnud andmetega (22. aprillil 2025 avaldas Eurostat valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla statistika), samuti selliste reformide ja investeeringute kavandatud elluviimine, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete õiglase rohe- ja digipöörde, sotsiaalse vastupanuvõime ning majandusliku vastupanuvõime, energiajulgeoleku ja kaitsevõime ülesehitamise vallas.

(8)

Oma kavas esitatud teabe kohaselt pidas Leedu 2024. aasta novembrist 2025. aasta veebruarini kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 11 lõikega 3 ja artikli 36 lõike 1 punktiga c konsultatsioone kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite, piirkondlike ametiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmadega.

(9)

Sõltumatu eelarveasutuse ülesandeid täitev riigikontroll esitas arvamuse mitmeaastase netokulude kava aluseks oleva makromajandusliku prognoosi kohta. Oma arvamuses kiitis sõltumatu eelarveasutuse ülesandeid täitev riigikontroll makromajandusliku prognoosi heaks ja järeldas, et see põhineb usaldusväärsetel eeldustel ja on kooskõlas tema enda koostatud prognoosidega.

(10)

Kava esitati riigi parlamendi Euroopa asjade komisjonile ja seejärel kiitis Leedu valitsus selle 30. aprillil 2025 heaks.

(11)

25. oktoobril 2024 esitas Leedu oma 2025. aasta eelarvekava. Komisjon võttis eelarvekava kohta vastu arvamuse 26. novembril 2024 (9).

(12)

2. mail 2025 taotles Leedu kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 26 lõikega 1 ja pärast komisjoni 19. märtsi 2025. aasta teatist (C(2025)2000 final) riikide vabastusklausli aktiveerimist, et võtta arvesse suuremaid kaitsekulutusi. 8. juuli 2025 võttis nõukogu komisjoni soovitusel vastu soovituse riikide vabastusklausli aktiveerimiseks Leedu puhul (10).

(13)

21. oktoobril 2024 esitas nõukogu 2024. aasta Euroopa poolaasta raames Leedule riigipõhised soovitused (11). 8. juuli 2025 esitas nõukogu Euroopa poolaasta raames Leedule riigipõhised soovitused (12).

(14)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 16 hindas komisjon kava järgmiselt.

(15)

Kuigi investeeringud vähenesid, kasvas Leedu majandustegevus 2024. aastal 2,8 %, sest eratarbimine suurenes jõudsalt ja teenuste eksport õitses. Euroopa Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks majandus ka 2025. aastal kasvama 2,8 %, mis on tingitud tarbimise veelgi kiiremast kasvust ja investeeringute mõõdukast taastumisest. 2026. aastal peaks SKP reaalkasv jõudma 3,1 %ni, sest investeeringud kasvavad kiiremini. Prognoosiperioodil (2025–2026) peaks Leedu potentsiaalse SKP kasv 2025. aastal veidi suurenema, tõustes 2,8 %-le (2024. aastal 2,7 %) ja 2026. aastal vähenema 2,2 %-le; see tuleneb rahvastiku loomulikust vähenemisest ja sellest, et väheneb ka Ukraina sõja eest Leetu põgenevate inimeste hulk. Töötuse määr oli 2024. aastal 7,1 % ning komisjoni prognoosi kohaselt on see 2025. aastal 6,8 % ja 2026. aastal 6,6 %. Inflatsioon (SKP deflaator) peaks prognooside kohaselt tõusma 3,4 %-lt 2024. aastal 3,6 %-le 2025. aastal ja seejärel langema 2,4 %-le 2026. aastal.

(16)

Mis puudutab eelarvesuundumusi, siis Leedu valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2024. aastal 1,3 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks see jõudma 2,3 %-ni SKPst 2025. aastal, ning eeldusel, et poliitikat ei muudeta, jääma 2,3 % tasemele 2026. aastal. Valitsemissektori võlg oli 2024. aasta lõpus 38,2 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse tõusma 2025. aasta lõpus 41,2 %-le ja 2026. aasta lõpus 43,9 %-le. Komisjoni eelarveprognoosis ei võeta keskpika perioodi kavades esitatud poliitilisi kohustusi arvesse enne, kui nende aluseks on usaldusväärselt teatavaks tehtud ja piisavalt täpsustatud konkreetsed poliitikameetmed.

(17)

Leedu keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava hõlmab ajavahemikku 2025–2029 ja sellega on ette nähtud eelarve kohandamine nelja aasta jooksul.

(18)

Kava sisaldab kogu määruse (EL) 2024/1263 artiklis 13 nõutud teavet.

(19)

Kavas on võetud kohustus järgida tabelis 2 esitatud netokulude kava, mis vastab netokulude keskmisele kasvule 5,0 % aastatel 2025–2029 ja 5,2 % kohandamisperioodil 2025–2028.

(20)

Tehniline teave (mille puhul on eeldatud lineaarset kohandamist) on kooskõlas netokulude keskmise kasvuga 4,2 % aastatel 2025–2029 ja 4,3 % aastatel 2025–2028. Kavas ette nähtud netokulude kava kohaselt peaks kohandamisperioodi lõpuks (2028) saavutatama struktuurne esmane eelarvepositsioon 0,3 % SKPst. See on võrdne struktuurse esmase eelarvepositsiooni miinimumtasemega 0,3 % SKPst 2028. aastal, mille komisjon esitas tehnilises teabes 31. jaanuaril 2025.

(21)

Kavas eeldatakse, et potentsiaalse SKP kasv väheneb 2029. aastal 1,8 %-le (2024. aastal 2,8 %). Lisaks eeldatakse kavas, et SKP deflaatori kasvumäär tõuseb 2025. aastal 3,4 %-le (2,8 %-lt 2024. aastal) ning seejärel langeb 2028. ja 2029. aastaks 2,5 %-le.

Tabel 2. Netokulude kava ja peamised eeldused Leedu kavas

(22)

Kui kavas ette nähtud netokulude kava eesmärgid ja selle aluseks olevad eeldused realiseeruvad, suureneb valitsemissektori võlg kava kohaselt järk-järgult 38,5 %-lt SKPst 2024. aastal 43,7 %-le SKPst kohandamisperioodi lõpuks (2028), nagu on näidatud järgmises tabelis. Pärast kohandamisperioodi peaks valitsemissektori võlg kuni 2031. aastani veidi vähenema ja seejärel keskpikas perspektiivis uuesti suurenema, jõudes 2038. aastal 48,4 %ni.

Tabel 3. Valitsemissektori võla ja eelarvepositsiooni areng Leedu kavas

Seega jääks valitsemissektori võlg kava kohaselt keskpikas perspektiivis allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 16 lõikes 2 sätestatud võlanõudega.

(23)

Kavas sisalduvate netokulude kava ja eelduste kohaselt väheneks valitsemissektori eelarvepuudujääk 1,3 %-lt SKPst 1,2 %-le SKPst kohandamisperioodi lõpuks (2028). Seega ei ületaks valitsemissektori eelarvepositsioon kava kohaselt kohandamisperioodi lõpus (2028) puudujäägi kontrollväärtust 3 % SKPst.

(24)

Lisaks ei ületaks valitsemissektori eelarvepuudujääk kümne aasta jooksul pärast kohandamisperioodi (st kuni 2038. aastani) 3 % SKPst. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 16 lõikes 2 sätestatud puudujääginõudega.

(25)

Kava põhineb eeldustel, mis erinevad komisjoni poolt 31. jaanuaril 2025 Leedule edastatud eeldustest. Eelkõige kasutatakse kavas makromajanduslikes prognoosides arvesse võetud andmeid ja muud teavet 28. veebruari 2025. aasta seisuga. Eelarveprognooside osas võetakse kavas arvesse viimaseid 2024. aasta eelarve täitmise andmeid absoluutnäitajates, mis Eurostat avaldas 2025. aasta aprillis, kuid kasutatakse nominaalset SKPd varasema, nimelt 28. veebruari 2025. aasta seisuga. Lisaks sellele, et kavas kasutatud andmed ja muu teave on hilisema seisuga, lähtutakse teistsugustest eeldustest veel nelja muutuja puhul, milleks on potentsiaalne SKP, SKP deflaator, kaudsed ja turuintressimäärad, 2025. aasta tulude elastsus, võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vaheline erinevus, ühekordsed meetmed, võlastruktuur ja tagasimaksetähtajad. Neid eelduste erinevusi tuleb hoolikalt hinnata, eriti seetõttu, et kavas esitatud keskmine netokulude kasv on suurem, kui viidatakse tehnilises teabes. Allpool on loetletud eelduste erinevused, millel on kõige suurem mõju netokulude keskmisele kasvule, ja eraldi hinnatud iga erinevust.

Ülejäänud erinevused eeldustes ei avalda märkimisväärset mõju keskmisele netokulude kasvule võrreldes komisjoni eeldustega. Mõju, mis tuleneb ettevaatlikumast eeldusest intressimäärade ning võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vahelise erinevuse kohta, tasakaalustab kokkuvõttes mõju, mida avaldab 2025. aasta tulude elastsuse eelduse erinevus. Kavas ja tehnilises teabes esitatud netokulude kava erinevus tuleneb seega eeldustest, mida komisjon peab nõuetekohaselt põhjendatuks. Üldiselt toovad kõik eelduste erinevused kokku kaasa selle, et kavas on netokulude keskmine kasv suurem kui tehnilise teabe kohaselt arvutatud netokulude keskmine kasv. Selle hinnangu põhjal vastab kava määruse (EL) 2024/1263 artikli 13 punktis b sätestatud nõudele. Komisjon võtab eespool esitatud hinnangut kava eeldustele arvesse tulevastel netokulude kava järgimise hindamistel.

(26)

Kava orienteeriva eelarvestrateegia kohaselt täidetakse netokuludega seotud kohustused nii kulude piiramise kui ka kaalutlusõigusel põhineva tulude suurendamise teel. Eelarvestrateegia hõlmab maksupoliitika muutmist, et muuta üksikisiku tulumaks progressiivsemaks, soodustada äriühingute tulumaksu normide läbivaatamise kaudu investeerimist, laiendada maksubaasi ning vähendada arukama halduse ja rahvusvahelise koostöö abil maksudest kõrvalehoidmist. Lisaks rõhutatakse, et tulevikus kavatsetakse avaliku sektori kulude kokkuhoidmiseks koostada nullpõhised eelarved, kärpida mitteprioriteetseid kulusid ja vaadata igal aastal läbi avaliku sektori kulud, et parandada tõhusust ja paigutada vahendid ümber prioriteetsematesse valdkondadesse nagu riigikaitse. Võetavate poliitikameetmete üksikasjad tuleb kinnitada või kohandada ja kvantifitseerida aastaeelarves. Mõned meetmed täpsustati 2025. aasta eelarves, mille riigi parlament võttis vastu 19. detsembril 2024, samas kui teised meetmed kinnitatakse eeldatavasti tulevastes eelarvetes. Tulude poolel kuuluvad 2025. aastaks kavandatud meetmete hulka aktsiisimaksu tõstmine, peamiselt saastavate kütuste puhul, ja äriühingute tulumaksumäära kergitamine; neil mõlemal on eelarvele positiivne mõju. Üksikisiku tulumaksuvabastuse (maksuvaba tulu) kohandamine vähendab tulusid. Kulude poolel on kavas suurendada kulusid avaliku sektori palkadele, riigikaitsele ja pensionidele. Samas seonduvad kavas esitatud orienteeriva eelarvestrateegia elluviimisega riskid, kuna muud erimeetmed tuleb alles välja töötada, maksudest kõrvalehoidmise meetmetest saadavate lisatulude mahtu on üldiselt raske prognoosida ja eelarves on vaja luua rohkem manööverdamisruumi, et suurendada tervishoiu, sotsiaalkaitse ja muude avalike teenuste rahastamist, nagu nõukogu on soovitanud.

(27)

Kavas kirjeldatakse poliitilisi kavatsusi, mis on seotud reformide ja investeeringutega, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes, kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete. Kavas on ette nähtud 60 reformi ja investeeringut, millest 11 toetatakse rahaliselt taaste- ja vastupidavusrahastust ning 27 ühtekuuluvuspoliitika fondidest. Kava reformid ja investeeringud põhinevad olemasoleval valitsuse strateegiadokumendil „Leedu Vabariigi üheksateistkümnenda valitsusprogrammi rakenduskava“.

(28)

Võttes arvesse ühist rohe- ja digipöörde prioriteeti, sealhulgas määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaeesmärke, sisaldab kava reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu, ühendades selleks taastuvad energiaallikad elektrivõrku, parandada kaugkütte-, sooja vee ja jahutussüsteemide energiatõhusust ning rajada alternatiivkütuste laadimis- ja tankimistaristu. Kavas kirjeldatakse ka meetmeid, millega edendatakse Leedu tööstuse süsinikuheite vähendamist ja suurendatakse stiimuleid tõhusamaks jäätmetekke vältimiseks, jäätmekäitluseks ja teisese toorme taaskasutamisseks. Lisaks esitatakse kavas meetmed, mille eesmärk on kujundada vähemalt viie Leedu maakonna territooriumil toimiv mobiilsidetaristu, mis on osa ülikiiri lairibaühenduse laiendamisest riigis. Need ja muud kavas esitatud meetmed aitavad täita 2023., 2022., 2020. ja 2019. aasta riigipõhiseid soovitusi kliimamuutuste leevendamise ja kestlikkuse valdkonnas, eriti seoses süsinikuheite vähendamise ja taastuvenergia tootmise laiendamisega, aga ka energiatõhususe ja kestliku transpordi arendamisega. Ühtlasi toetavad meetmed riigipõhiste soovituste täitmist ülikiire lairibaühenduse laiendamise alal.

(29)

Seoses sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime ühise prioriteediga, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, sisaldab kava reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on muuta põhiliste sotsiaaltoetuste indekseerimise korda, et nende summad kajastaksid paremini hindade ja keskmise palga arengut, kohaldada sotsiaalkindlustuspensionide indekseerimist, parandada tööhõive toetusmeetmete rakendamist, kehtestada täiskasvanuhariduse kestlik eelarvepõhine rahastamismudel ning rajada kogu riigis piirkondlike karjäärikeskuste võrk. Kava sisaldab ka reforme ja investeeringuid sotsiaaleluruumide kvaliteedinõuete kehtestamiseks ning sotsiaalteenuste kvaliteedinõuete kindlaksmääramiseks, rakendamiseks, kohaldamiseks ja säilitamiseks. Lisaks on kava eesmärk parandada tervishoiuteenuste juurdepääsu ja kvaliteeti, vähendada tervishoiutöötajate nappust ja tugevdada haiguste ennetamist. Need reformid ja investeeringud aitavad täita 2024., 2023., 2022., 2020. ja 2019. aasta riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad sotsiaalteenuste kavandamist ja osutamist, aktiivse tööturupoliitika paremat rakendamist, tervishoiusüsteemi vastupidavuse parandamist ning ebavõrdsuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamist.

(30)

Seoses energiajulgeoleku ühise prioriteediga sisaldab kava Leedu ja Poola strateegilise võrkudevahelise ühenduse projekti „Harmony Link“ lõpuleviimist ja energiasüsteemide vastupidavuse tugevdamist strateegilistes punktides mehitamata õhusõidukite tõrje süsteemide paigaldamise, varustuse ladustamise või turvamüüride ehitamise teel. Need reformid ja investeeringud aitavad täita 2023. aasta riigipõhiseid soovitusi energiajulgeoleku vallas.

(31)

Seoses kaitsevõime ülesehitamise ühise prioriteediga sisaldab kava reforme ja investeeringuid riikliku jalaväediviisi ja selle eelsiirmisüksuste loomiseks, Saksa brigaadi vastuvõtmiseks vajaliku taristu rajamiseks Leedus, Leedu kaitsetööstuse tugevdamiseks ning teaduse ja tehnoloogia arengu toetamiseks.

(32)

Kavas antakse teavet kooskõla ja asjakohasel juhul täiendavuse kohta ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Leedu taaste- ja vastupidavuskavaga. Kava sisaldab selliseid taaste- ja vastupidavuskava meetmeid nagu taastuvkütuse tootmise rakendamine ja taristu rajamine sellise kütuse kasutamiseks transpordisektoris, samuti tööhõive parem toetamine. Kaval on samad eesmärgid kui taaste- ja vastupidavuskaval.

(33)

Kavaga püütakse aidata rahuldada Leedu avaliku sektori investeerimisvajadused seoses liidu ühiste prioriteetidega. Investeerimisvajadused tulenevad enamjaolt reforme ja investeeringuid käsitlevas osas nimetatud investeeringutest. Kaitseküsimustes selgitatakse kavas, et Leedu riiklik kaitsenõukogu on väljendanud soovi eraldada 2026.–2030. aastal kaitsevaldkonnale 28 miljardit eurot, mis vastab 5–6 %-le SKPst aastas. See ületab NATO sihttaset 2 % SKPst.

(34)

Üldiselt on komisjon seisukohal, et Leedu kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.

(35)

Nõukogu tervitab Leedu keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ning leiab, et selle täielik rakendamine aitaks tagada riigi rahanduse usaldusväärsuse ja toetada valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu.

(36)

Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni poolt kavale antud hinnangu. Nõukogu palub siiski komisjonil esitada oma hinnangu tulevaste kavade kohta eri dokumendis eraldiseisvalt komisjoni soovitustest nõukogu soovituste kohta.

(37)

Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu kavas esitatud netokulude kava ja peamiste makromajanduslike eelduste kohta, sealhulgas seoses komisjoni eelnevate suunistega, ning kava netokulude kava mõju valitsemissektori eelarve puudujäägile ja võlale. Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, et kuigi makromajanduslikud ja eelarve-eeldused erinevad mõnel juhul komisjoni eeldustest, sealhulgas ajakohastatud makromajanduslike ja eelarveandmete arvessevõtmiseks, on need üldiselt nõuetekohaselt põhjendatud ja nende aluseks on usaldusväärsed majanduslikud argumendid. Nõukogu võtab teadmiseks kava laiaulatusliku eelarvestrateegia ja väljavaateid ähvardavad riskid, mis võivad mõjutada makromajandusliku stsenaariumi ja selle aluseks olevate eelduste realiseerumist ning kava netokulude kava järgimist. Nõukogu tervitab asjaolu, et kava on esitatud parlamendile. Nõukogu märgib samuti, et geopoliitilised riskid võivad avaldada survet kaitsekulutustele.

(38)

Nõukogu eeldab, et Leedu on valmis oma eelarvestrateegiat vajaduse korral kohandama, et tagada netokulude kava järgimine. Nõukogu on otsustanud tähelepanelikult jälgida majanduse ja eelarve arengut, sealhulgas suundumusi, mis on aluseks kava stsenaariumile.

(39)

Nõukogu leiab, et enne eelarvejärelevalve järgmist vooru on vaja täiendavaid arutelusid jõudmaks ühisele arusaamisele sellest, milline on netokulude kumulatiivsete kasvumäärade iga-aastase järelevalvega seotud mõju.

(40)

Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni kirjelduse reformide ning investeerimisvajaduste ja -kavatsuste kohta, millega lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme, ning rõhutab, kui oluline on tagada selliste reformide ja investeeringute elluviimine. Nõukogu hindab komisjoni esitatud aruannete põhjal selliseid reforme ja investeeringuid ning jälgib nende rakendamist Euroopa poolaasta raames.

(41)

Nõukogu jääb ootama Leedu iga-aastaseid eduaruandeid, mis sisaldavad eelkõige teavet nõukogu kehtestatud netokulude kava rakendamisel tehtud edusammude kohta ning laiemate reformide ja investeeringute elluviimise kohta Euroopa poolaasta raames.

(42)

Nõukogu peaks kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 17 Leedule soovitama kavas esitatud netokulude kava,

1.

Tagada, et netokulude kasv ei ületa käesoleva soovituse I lisas kehtestatud maksimummäära.