(1)

30. aprillil 2024 jõustus ELi reformitud majandusjuhtimise raamistik. ELi reformitud majandusjuhtimise raamistiku põhielemendid on Euroopa Parlamendi ja määrus (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta, muudetud nõukogu määrus (EÜ) nr 1467/97 (2) ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kohta ja muudetud nõukogu direktiiv 2011/85/EL (3) liikmesriikide eelarveraamistiku kohta. Raamistiku eesmärk on edendada reformide ja investeeringute kaudu usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ja vastupanuvõimet ning vältida valitsemissektori ülemäärast eelarvepuudujääki. Samuti edendatakse sellega riikide isevastutust ja keskendutakse rohkem keskpikale perspektiivile, koos nõuete tõhusama ja sidusama täitmisega.

(2)

Uue majandusjuhtimise raamistiku keskne element on riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad, mille liikmesriigid esitavad nõukogule ja komisjonile. Kavadel peab olema kaks eesmärki: tagada, et muu hulgas kohandamisperioodi lõpuks on valitsemissektori võlg usutavalt langustrendis või püsib mõistlikul tasemel ning et valitsemissektori eelarve puudujääk tuuakse keskpikas perspektiivis allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst ja hoitakse allpool seda taset, ning ii) tagada, et viiakse ellu reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse ELi ühiseid prioriteete. Selleks tuleb igas kavas esitada keskpika perioodi kohustus seoses netokulude kavaga (4), millega sisuliselt kehtestatakse eelarvepiirang kava kehtivusajaks, mis on (sõltuvalt liikmesriigi tavapärasest seadusandlikust tsüklist) neli või viis aastat. Lisaks tuleb kavas selgitada, kuidas liikmesriik tagab, et viiakse ellu reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes (sealhulgas asjakohasel juhul makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seotud soovitustes) kindlaks tehtud peamisi probleeme, ja kuidas liikmesriik järgib liidu ühiseid prioriteete. Eelarve kohandamise perioodi pikkus on neli aastat, mida võib pikendada kuni kolme aasta võrra, kui liikmesriik kohustub ellu viima asjakohased reformid ja tegema investeeringud, mis vastavad määruse (EL) 2024/1263 artiklis 14 sätestatud kriteeriumidele.

(3)

Pärast kava esitamist hindab komisjon, kas kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.

(4)

Komisjoni soovituse alusel võtab nõukogu seejärel vastu soovituse, milles sätestatakse asjaomase liikmesriigi netokulude kava ja asjakohasel juhul kiidetakse heaks eelarve kohandamise perioodi pikendamise aluseks olevad reformi- ja investeerimiskohustused.

(5)

18. märtsil 2025 esitas Belgia nõukogule ja komisjonile oma riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Kava esitati pärast määruse (EL) 2024/1263 artiklis 36 sätestatud tähtaja pikendamist, milles lepiti komisjoniga kokku, et anda Belgiale võimalus esitada kava, mis põhineb uue ametisse nimetatud föderaalse valitsuse kindlal poliitilisel pühendumusel.

(6)

Riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade esitamisega tipneva dialoogi raamistamiseks edastas komisjon 5. veebruaril 2025 kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 9 Belgiale võrdlustrajektoori (5). Komisjon avaldas võrdlustrajektoori 19. märtsil 2025 (6). Võrdlustrajektoor on riskipõhine ja tagab, et valitsemissektori võlg on eelarve kohandamise perioodi lõpuks ja täiendavate eelarvemeetmete puudumisel pärast kohandamisperioodi usutavalt langustrendis või püsib keskpikal perioodil mõistlikul tasemel ning et valitsemissektori eelarve puudujääk viiakse kohandamisperioodil alla 3 % SKPst ja see püsib keskpikal perioodil allpool seda kontrollväärtust. Keskpikk periood on määratletud kui kümneaastane periood pärast kohandamisperioodi lõppu. Vastavalt määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktile d ning artiklitele 7 ja 8 on võrdlustrajektoor kooskõlas ka eelarvepuudujäägi kontrollväärtusega, võla jätkusuutlikkuse kaitsemeetmega ja eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega.

Belgia võrdlustrajektooriga nähakse ette, et komisjoni eelduste põhjal, mis olid 2025. aasta veebruaris esitatud eelnevate suuniste aluseks, ja eeldades seitsmeaastast kohandamisperioodi, ei tohiks netokulude kasv ületada tabelis 1 esitatud väärtusi. See vastab netokulude keskmisele kasvule 2,5 % kohandamisperioodil (2025–2031) ja kavaga hõlmatud perioodil (2025–2029).

Tabel 1. Võrdlustrajektoor, mille komisjon esitas Belgiale 5. veebruaril 2025

(7)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 12 pidasid Belgia ja komisjon 2024. aasta detsembrist 2025. aasta märtsini tehnilist dialoogi. Dialoog keskendus Belgia kavandatud netokulude kavale ja selle aluseks olevatele eeldustele (eelkõige kavandatud iga-aastane eelarve kohandamine ja 2025. aasta SKP deflaatori näitaja), kavandatud reformi- ja investeerimiskohustustele, et toetada kohandamisperioodi pikendamist, sealhulgas pensioni-, maksu ja tööturureformidele, samuti reformide ja investeeringute kavandatud elluviimisele, mis vastavad Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamistele probleemidele, ning liidu ühistele prioriteetidele õiglase rohe- ja digipöörde, sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime, energiajulgeoleku ning kaitsevõime suurendamise valdkonnas.

(8)

Kavas ei ole teavet enne kava esitamist asjaomaste riiklike sidusrühmadega, sealhulgas sotsiaalpartneritega, konsulteerimise kohta.

(9)

Nõukogu tegi 26. juulil 2024 kindlaks, et Belgial on ülemäärane eelarvepuudujääk, mis ei ole kooskõlas puudujäägi kriteeriumiga (7)

(10)

21. jaanuaril 2025 võttis nõukogu vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohase soovituse valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Belgias (8). Kuna puudus nõukogu poolt heaks kiidetud riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, kajastas soovitatud korrigeeriv netokulude kava nelja-aastase eelarvekohandusega ja kättesaadavatel andmetel põhineva võrdlustrajektoori jaoks kasutatud metoodikat. Lisaks sellele kehtestas nõukogu tähtpäevaks, milleks Belgia peab rakendama tulemuslikke abinõusid ja esitama vajalikud meetmed koos oma 2025. aasta eduaruandega, mis tuleb esitada komisjonile määruse (EL) 2024/1263 artikli 21 alusel, 30. aprilli 2025. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohaselt esitatud 21. jaanuaril 2025. aasta soovituses märkis nõukogu (põhjendus 16), et kui Belgia on esitanud riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, komisjon selle ära hinnanud ja nõukogu selle heaks kiitnud, siis võib nõukogu soovitada uut korrigeerivat netokulude kava.

Nõukogu võttis 20. juunil 2025 koos käesoleva soovitusega, millega kiidetakse heaks riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, komisjoni soovituse alusel vastu muudetud nõukogu soovituse kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikega 7, et lõpetada olukord, kus Belgial on valitsemissektori ülemäärane eelarvepuudujääk. Nende kahe soovituse vastuvõtmine on kooskõlas üleminekuga uuele majandusjuhtimise raamistikule ja tuleneb sellest, tagades soovitatud kohandamiskavade kooskõla.

(11)

30. aprillil 2025 esitas Belgia 2025. aasta eelarvekava. Komisjon võttis eelarvekava kohta vastu arvamuse 4. juunil 2025. (9)

(12)

30. aprillil 2025 taotles Belgia kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 26 lõikega 1 riigi vabastusklausli aktiveerimist, et katta suuremad kaitsekulutused.

(13)

Nõukogu esitas 21. oktoobril 2024 Euroopa poolaasta raames Belgiale riigipõhised soovitused (10)

(14)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 16 hindas komisjon kava järgmiselt.

(15)

Belgia majandus kasvas 2024. aastal 1,0 % ja peamiselt vedas kasvu tugev eratarbimine. Euroopa Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt aeglustub majandustegevuse kasv 2025. aastal mõõduka sisenõudluse ja väheneva ekspordi tõttu eeldatavasti 0,8 %-le. 2026. aastal peaks reaalne SKP kasvama 0,9 %, kuna prognoositakse investeeringute kiirenemist ja ekspordi suurenemist tänu väliskeskkonna eeldatavale paranemisele. Prognoosiperioodil (s.o 2025–2026) Belgia potentsiaalse SKP kasv eeldatavasti aeglustub, kuna tööjõust potentsiaalsesse kasvu antav panus väheneb 2024. aasta kasvukiiruselt 1,7 % 2026. aastal 1,3 %-le. Töötuse määr oli 2024. aastal 5,7 % ning komisjoni prognoosi kohaselt on see 2025. aastal 6,1 % ja 2026. aastal 5,8 %. Inflatsioon (SKP deflaator) peaks prognooside kohaselt tõusma 1,9 %-lt 2024. aastal 2,8 %-le 2025. aastal ja jõudma 2026. aastaks 2,1 % tasemele.

(16)

Eelarvesuundumuste puhul suurenes Belgia valitsemissektori eelarve puudujääk 2024. aastal 4,5 %ni SKPst. Euroopa Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks see jõudma 5,4 %ni SKPst 2025. aastal ning suurenema 5,5 %ni SKPst 2026. aastal, eeldusel et poliitikat ei muudeta. Euroopa Komisjoni 2025. aasta kevadprognoos hõlmab Belgia 2025. aasta eelarveid (eelarvekavasid), mille föderaalsed ja liiduüksused pakkusid välja asjaomastele parlamentidele 2024. ja 2025. aastal. Valitsemissektori võlg oli 2024. aasta lõpus 104,7 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2025. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse tõusma 2025. aasta lõpuks 107,1 %-le. Prognooside kohaselt suureneb see 2026. aasta lõpus veelgi 109,8 %ni. Komisjoni eelarveprognoosis ei võeta keskpika perioodi kavas esitatud poliitilisi kohustusi arvesse enne, kui nende aluseks on usaldusväärselt teatavaks tehtud ja piisavalt täpsustatud konkreetsed poliitikameetmed.

(17)

Belgia riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava hõlmab ajavahemikku 2025–2029 ja sellega on ette nähtud eelarve kohandamine seitsme aasta jooksul.

(18)

Kava sisaldab määruse (EL) 2024/1263 artiklis 13 nõutud teavet, välja arvatud teave liikmesriikide parlamentidega konsulteerimise ja määruse (EL) 2024/1263 artikli 13 punkti g alapunktis vi nõutud konsulteerimise kohta.

(19)

Kavas on võetud kohustus järgida tabelis 2 esitatud netokulude kava, mis vastab aastatel 2025–2029 netokulude keskmisele kasvule 2,6 %. Lisaks võtab Belgia kohustuse viia ellu mitmeid reforme ja investeeringuid, et pikendada kohandamisperioodi seitsmele aastale (2025–2031), mille jooksul peaks keskmine netokulude kasv olema 2,5 %.

Kavas esitatud keskmine netokulude kasv kohandamisperioodil (2025–2031) on võrdne keskmise netokulude kasvuga komisjoni poolt 5. veebruaril 2025 edastatud võrdlustrajektooris.

Kavas eeldatakse, et potentsiaalse SKP kasv väheneb 2029. aastal 1,2 %-le (2024. aasta 1,7 %-lt). Lisaks eeldatakse kavas, et SKP deflaatori kasvumäär langeb 2028. aastal 2,1 %- le (2024. aasta 2,7 %-lt), enne kui tõuseb 2029. aastaks 2,2 %-le.

Tabel 2. Netokulude kava ja peamised eeldused Belgia kavas

(20)

Kui täidetakse kavas võetud kohustus järgida netokulutuste kava ja selle aluseks olevad eeldused realiseeruvad, siis suureneks valitsemissektori võla suhe SKPsse 2027. aastaks 3,9 protsendipunkti võrreldes 2024. aasta tasemega (12), võttes aluseks muutuse koguvõlas, mis on kavas selle perioodi jaoks prognoositud, ning väheneks seejärel kohandamisperioodi lõpuks (2031) 3,0 protsendipunkti kooskõlas järgmise tabeliga. Püsiv suhteliselt kõrge eelarvepuudujääk kohandamisperioodi esimestel aastatel takistab valitsemissektori võla suhte SKPsse vähenemist 2031. aastaks. Sellest hoolimata väheneb valitsemissektori võlg keskpikas perspektiivis (s.o 2041. aastani) eeldatavasti järk-järgult ja jõuab 2041. aastaks 87,6 %ni SKPst.

Tabel 3. Valitsemissektori võla ja eelarvepositsiooni areng Belgia kavas

Seega pööraks kava kohaselt valitsemissektori võla ja SKP suhe kohandamisperioodi lõpuks (2031) langusesse. See on usutav, kuna kava eelduste põhjal prognoositakse komisjoni võla jätkusuutlikkuse analüüsi kõigi määravate stressitestide alusel võla vähenemist kümne aasta jooksul pärast kohandamisperioodi ning stohhastilised prognoosid näitavad, et võlg väheneb piisavalt suure tõenäosusega.

Valitsemissektori võla kõrgemad näitajad 2024. aastal (104,7 % SKPst) suurendavad võlataset, aga ei muuda eeldatavasti valitsemissektori võla kohandamiskava trajektoori. 2024. aasta eelarvepuudujääk 4,5 % osutus kava prognoositust 0,1 % madalamaks.

Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis a ja artikli 16 lõikes 2 sätestatud võlanõudega.

(21)

Kava netokulude kava ja eelduste kohaselt oleks valitsemissektori eelarvepuudujääk 2024. aastal 4,6 % SKPst ja väheneks 2029. aastaks järk-järgult 3,0 %-le ning kohandamisperioodi lõpuks (2031) 2,0 %-le SKPst.

Seega ei ületaks valitsemissektori eelarvepositsioon kava kohaselt kohandamisperioodi lõpus (2031) kontrollväärtust 3 % SKPst.

Lisaks ei ületaks valitsemissektori eelarve puudujääk kümne aasta jooksul pärast kohandamisperioodi (kuni 2041. aastani) 3 % SKPst.

Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis b ja artikli 16 lõikes 2 sätestatud puudujääginõudega.

(22)

Eelarve kohandamise ajakava, mida mõõdetakse kui struktuurse esmase eelarvepositsiooni iga-aastast muutust, nagu kavas kirjeldatud, lükatakse võrreldes määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis c osutatud lineaarse kavaga edasi 2025. aastast aastatesse 2026–2030. Kava esimesel aastal (2025) paranes struktuurne esmane eelarvepositsioon selle võrdlustrajektoorist poole võrra (0,25 % SKPst 0,5 % asemel). Seda selgitatakse kavas föderaalse valitsuse ametisse astumisega 3. veebruaril 2025, mis aeglustas eelarve konsolideerimise meetmete rakendamist, mis mõjutavad seega ainult osa 2025. aastast. Järgmiste aastate jaoks võtab Belgia kohustuse teha võrdlustrajektooriga võrreldes ambitsioonikamaid struktuurse esmase eelarvepositsiooni kohandusi, et kompenseerida 2025. aasta väiksemaid jõupingutusi. Seega selgitab kohanduste edasilükkamine kava suuremat netokulude kasvu 2025. aastal võrreldes komisjoni eelnevate suunistega (3,6 % võrreldes 3,0 %ga). Samas on netokulude kasv järgnevate aastate suuremate kohanduste tõttu kavas ajavahemikus 2026–2030 madalam (0,1 protsendipunkti võrra), mille tulemuseks on kava ja komisjoni varasemate suuniste identne keskmiste netokulude kasv kohandamisperioodil. Kokkuvõttes jääb eelarve kohandamine kava esimese viie aasta jooksul proportsionaalseks tervel kohandamisperioodil tehtavate kõigi kohandustega.

Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis c sätestatud edasilükkamise keeluga.

Tabel 4. Struktuurse esmase eelarvepositsiooni areng Belgia kavas

(23)

Kavas esitatud netokulude kava peetakse kooskõlas olevaks ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse nõuetega (eelkõige nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (13) artikli 3 lõike 4 kolmandas lõigus võrdlusalusena sätestatud minimaalse aastase struktuurilise kohandamisega), võttes arvesse, et 2025. aasta väiksem kohandus kompenseeritakse täielikult järgnevate aastate suurema kohandamisega.

(24)

Belgia suhtes kohaldatakse alates 2030. aastast määruse (EL) 2024/1263 artiklis 8 sätestatud ennetusliku osa nõuet seoses eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega, mille eesmärk on tagada ühine turvavaru kontrollväärtuse 3 % SKPst puhul, kuna puudujääki kavatsetakse tuua allapoole 3 % SKPst alates 2029. aastast.

Vastavalt määruse (EL) 2024/1263 artiklile 8 ei tohiks struktuurse esmase eelarvepositsiooni iga-aastane kohandamine seega olla 2030. ja 2031. aastal väiksem kui 0,25 % SKPst, kui struktuurne eelarvepuudujääk oli eelneval aastal üle 1,5 % SKPst, et saavutada struktuurne ühine turvavaru 1,5 % SKPst. Kava poliitilistest kohustustest ja makromajanduslikest eeldustest tulenev eelarvekohandus ületab 2030. ja 2031. aastal 0,25 % SKPst. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega.

(25)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 7, kuna valitsemissektori võla suhe SKPsse on kava kohaselt kohandamisperioodil suurem kui 90 % SKPst, peab võlasuhe vähenema keskmiselt vähemalt 1,0 protsendipunkt aastas, kuni see langeb alla 90 %, pärast mida peaks see vähenema keskmiselt vähemalt 0,5 protsendipunkti võrra. Keskmine vähenemine arvutatakse ajavahemiku 2030–2031 kohta, st alates aastast, mil ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus vastavalt kavale tühistatakse, ning see on 1,6 protsendipunkti. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas võla jätkusuutlikkuse kaitsemeetmega.

(26)

Kava põhineb eeldustel, mis on kooskõlas komisjoni poolt 5. veebruaril 2025 Belgiale edastatud eeldustega. Selles võetakse arvesse täiendavat kättesaadavat teavet võrreldes võrdlustrajektooriga ja see hõlmab seega 2025. aasta SKP deflaatori ajakohastatud eeldust. Hindamisel võetakse arvesse ka 2024. aasta eelarve täitumise andmete avaldamist pärast kava esitamist, mis nihutab soovituse baasaasta 2024. aastasse. Ajakohastatud eeldus ja baasaasta muutmine ei mõjuta keskmiste aastaste netokulude kasvu kohandamisperioodil.

(27)

Kava orienteeriva eelarvestrateegia kohaselt täidetakse netokuludega seotud kohustused peamiselt kulude piiramise, aga ka kaalutlusõigusel põhineva tulude suurendamise teel. Kavas on märgitud, et 2/3 eelarve konsolideerimisest kava perioodil pärineb struktuurireformidest tööturul (töötushüvitiste piiramine) ja pensionireformist (nn bonus-malus süsteemi kasutuselevõtt, erinevate pensionisüsteemide ühtlustamine, et tugevdada töötatud aastaid ja saadud pensioni, muutuste indekseerimised). Lisaks sellele eeldatakse, et 1/3 eelarve kohandamisest pärineb muudest kaalutlusõigusel põhinevatest eelarvemeetmetest, millest 2/3 tuleb kulupoolelt ning 1/3 kõige suurema sissetulekuga leibkondade maksustamisest ja muudest tulumeetmetest.

(28)

Poliitikameetmete üksikasjad tuleb kinnitada või kohandada ja kvantifitseerida aastaeelarves. Samal ajal on riske, mis on seotud kava orienteeruva eelarvestrateegia rakendamisega ja mis tulenevad faktist, et mitut valitsuse välja kuulutatud struktuurimeedet ei ole veel täielikult täpsustatud. Kava eeldab – ilma seda üksikasjalikumalt täpsustamata – ka märkimisväärset positiivset järelmõju, mis tuleneb tööjõus osalemise määra jõudmisest 80 %ni 2029. aastal, mis nõuaks praeguste tasemetega võrreldes märkimisväärset suurenemist. Lisaks sellele nõuab eelarve konsolideerimise rakendamine viimaste aastatega võrreldes tihedamat ja tulemuslikumalt koordineerimist föderaalsete ja liiduüksuste vahel. Viimatinimetatud riski maandab eeldatavasti eelarve koordineerimise meede, mis on osa pikendamise aluseks olevatest reformi- ja investeerimiskohustustest (II lisa).

(29)

Kavas kohustub Belgia viima ellu mitu reformi ja investeeringut, mille eesmärk on kiirendada potentsiaalset majanduskasvu ja parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust, mis on aluseks eelarve kohandamise perioodi pikendamisele neljalt aastalt seitsmele aastale. Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud koosnevad kolmest taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvast kohustusest täiendavate kirjeldustega ning neljast uuest reformist ja investeeringust. See hõlmab järgmisi meetmeid (vt ka II lisa).

Reform pensionite valdkonnas, mille eesmärk on parandada pensionisüsteemi rahalist jätkusuutlikkust. See kohustus lisandub taaste- ja vastupidavuskava olemasolevale meetmele (eelkõige komponendi 4.4 „Karjääri lõpp ja pensionid“ raames). Kava meetmed tugevdavad töö ja pensioniõiguste omandamise vahelist suhet ning ühtlustavad töötajate, avalike teenistujate ja füüsilisest isikust ettevõtjate pensionisüsteeme. Valitsus lisab samuti üleminekumeetmed pensionieale lähedal olevatele inimestele, et leevendada reformi sotsiaalset mõju. Enamik meetmetest võetakse eeldatavasti 2025. aasta neljandaks kvartaliks ja rakendatakse kas alates 2026. või 2027. aastast.

Avaliku sektori kulutuste valdkonna reformi eesmärk on vaadata läbi kulutused, et suurendada avaliku sektori kulutuste tõhusust ja kvaliteeti. See kohustus lisandub samuti taaste- ja vastupidavuskava olemasolevale meetmele (eelkõige komponendi 6.1 „Kulude läbivaatamine“ raames). Üks reformi oluline eesmärk on esitada kava subsiidiumide järkjärguliseks kaotamiseks. See kava võetakse eeldatavasti vastu 2025. aasta neljandas kvartalis.

Reformid tööturu valdkonnas. Kavaga võetakse kohustus stimuleerida tööle asumist, sh piirates aja jooksul töötushüvitisi, parandades töö- ja eraelu tasakaalu ja paindlikkust ning vähendades pikaajalisi haigusi, halduskoormust ja VKEde nõuete täitmise kulusid. Parlament võtab töötushüvitise reformi ning pikaajaliselt haigete töötajate üldise vältimise ja taasintegreerimise kava eeldatavasti vastu 2025. aasta kolmandaks kvartaliks.

Maksustamise valdkonna reformide eesmärk on vähendada tööjõu maksukoormust, parandada konkurentsivõimet ja tugevdada investeeringuid. Töö tasuvuse suurendamiseks sisaldab kava töötajate tulumaksuvähendust, mis võetakse eeldatavasti vastu 2025. aasta neljandaks kvartaliks ja rakendatakse 2026. aasta esimeseks kvartaliks. Kava kaks meedet toetavad konkurentsivõimet, vähendades palgakulusid ning energiamahukate tööstusharude elektriülekande tasusid. Seda maksureformi rahastatakse osaliselt maksubaasi laiendamisest, sh kapitali kasvutulu maksu kasutuselevõtust, ja seda täiendatakse sotsiaalhüvitiste kohandamiseks tehtavate kulutuste vähendamisega.

Reformid konkurentsivõime ja ettevõtluskeskkonna valdkonnas. Kavaga võetakse kohustus minna valitsuse teenuste puhul üle digitehnoloogiale, mis on taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv meede (komponent 2.2 „Avalik haldus“). Reformid hõlmavad samuti kava VKEde konkurentsivõime suurendamiseks ja kava ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks. Need kaks meedet, mis on taaste- ja vastupidavuskavaga võrreldes uued, võetakse eeldatavasti vastu 2025. aasta neljandaks kvartaliks ja rakendatakse 2026. aasta esimeseks kvartaliks.

Reformid eelarve koordineerimise valdkonnas. Selle taaste- ja vastupidavuskavaga võrreldes samuti uue meetme eesmärk on parandada eelarve koordineerimist erinevate valitsustasandite vahel. Esimene etapp on 2013. aasta koostöölepingu vastuvõtmine, milles jõutakse eeldatavasti kokkuleppele 2025. aasta neljandaks kvartaliks. Piirkondadega koostöö tegemise muudetud leping võetakse vastu ja rakendatakse (tagasiulatuvalt) eeldatavasti 2026. aasta neljandaks kvartaliks. Teine etapp on kõrgema rahandusnõukogu (sõltumatu eelarveasutus) ülesannete uuesti sõnastamine.

(30)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõikega 3 on iga kohandamisperioodi pikendamise aluseks olev reformi- ja investeerimiskohustus piisavalt üksikasjalik, võimalikult kiiresti täidetud, ajaliselt piiritletud ja kontrollitav.

(31)

Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad taaste- ja vastupidavuskava kohased kohustused sisaldavad märkimisväärseid reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ja suurendada majanduse kasvupotentsiaali. Lisaks kohustub Belgia jätkama reformipingutusi keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava kehtivusaja jooksul ning säilitama riiklikult rahastatavate investeeringute taseme, mis vastab taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud perioodil tehtud investeeringute tasemele (vt tabel 5). Kohustuste täitmist jälgitakse kava kogu rakendusetapi jooksul. Seega võib taaste- ja vastupidavuskava kohaseid kohustusi arvesse võtta kohandamisperioodi pikendamisel, nagu on sätestatud määruse (EL) 2024/1263 artikli 36 punktis d.

(32)

Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud peaksid tooma kaasa Belgia majanduskasvu ja vastupanuvõime potentsiaali paranemise jätkusuutlikul viisil, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis a. Belgia kavas ei ole esitatud hinnangut pikendamise aluseks olevate reformide ja investeeringute eeldatava (võimaliku) üldmõju kohta majanduskasvule. Teatavate reformide puhul on sellisest mõjust siiski teatatud, lähtudes föderaalse planeerimisameti (sõltumatu eelarveasutus) ja föderaalse pensioniteenistuse analüüsidest. Föderaalne planeerimisamet tegi täiendava hindamise, kasutades komisjoni mudelit QUEST, mille hinnangute kohaselt on SKP tase 2040. aastaks 1,85 % kõrgem, peamiselt tulenevalt paremast konkurentsivõimest ja suuremast tööhõive määrast, mis stimuleerivad eratarbimist. Esitatud teabe põhjal näib reformide ja investeeringute, sealhulgas taaste- ja vastupidavuskavaga seotud kohustuste aluseks olev majandusstrateegia üldiselt aitavat kõrvaldada varem kindlaks tehtud puudusi Belgia majanduskasvu ja vastupanuvõime potentsiaalis (nt Euroopa poolaasta riigiaruannetes). Peamised sekkumisvaldkonnad on pension, tööturg, maksu- ja konkurentsivõime reformid, mis toovad kaasa suurema tööhõives osalemise määra ja suuremad investeeringud koos täiustatud eelarve koordineerimise ning avaliku sektori kulutuste suurema tõhususega.

(33)

Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud peaksid toetama riigi rahanduse jätkusuutlikkust, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis b. Kavas ei ole esitatud hinnangut pikendamise aluseks olevate reformide ja investeeringute eeldatava üldise eelarvemõju kohta. Föderaalne planeerimisamet tegi täiendava hindamise, kasutades mudelit QUEST, mille kohaselt paraneb struktuurne valitsemissektori eelarvepositsioon eeldatavasti 2040. aastaks 0,9 % SKPst. Kava ei sisalda siiski kõigist kavandatud föderaalsetest meetmetest eelarvele kava perioodil avalduva mõju hindamist. Komisjon hindab kavas esitatud prognooside kohaselt, et kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud avaldavad kava perioodil keskmist iga-aastast eelarvepuudujääki vähendavat mõju ligikaudu 0,7 % SKPst, mille toob peamiselt kaasa mõju eelarvele, mis tuleneb tööturu ja pensionite struktuurireformidest (0,4 % SKPst), uutest tulumeetmetest (nn kõige ulatuslikumad meetmed, 0,2 % SKPst) ja sotsiaalhüvitistele tehtavatest väiksematest kulutustest (sotsiaalhoolekande eelarve, 0,2 % SKPst), samas kui tööjõumaksu vähendus tekitab keskmiselt eelarvekulu (0,2 % SKPst). Tööjõumaksu vähenduse eelarvekulu koondub kava viimasele aastale (0,5 % SKPst 2029. aastal) ja põhjustab 2029. aastal siiski koondarvestuses eelarvepositsiooni paranemise 0,9 % SKPst tänu tööturu ja pensioni reformidele (0,7 % SKPst), uutele tulumeetmetele (0,3 % SKPst) ja väiksematele sotsiaalhüvitistega seotud kulutustele (0,4 % SKPst).

(34)

Kavas on märgitud, et uue valitsuse kogu pensionireform vähendab eeldatavasti pensionile tehtavaid kulutusi 2029. aastaks 2,4 miljardi euro võrra. Tööturu reformi puhul vähendavad töötuskindlustushüvitiste piiramine, pikaajalisema töötamise stimuleerimine ning pikaajaliste haigete töötajate ärahoidmine ja taasintegreerimine eeldatavasti kulusid (2029. aastaks 2,7 miljardi euro võrra). (14) Maksureformi puhul ei ole tekstis märgitud eelarvele avalduvat mõju, aga föderaalseid meetmeid käsitlevast tabelist 7.1 saab tuletada, et tööjõumaksu vähendamine vähendab tulu 3,7 miljardi euro võrra, mida kompenseerivad osaliselt nn kõige ulatuslikumate meetmete maksude suurendused (2,3 miljardit eurot) ja sotsiaalhoolekande eelarvele tehtavate kulutuste vähendamine (2,8 miljardit eurot), nagu on selgitatud meetme kirjelduses, mille kohaselt tööjõumaksu vähendused enam kui kaetakse uute tulumeetmete ja väiksema sotsiaalhoolekande eelarve abil.

Lisaks sellele on kohandamisperioodi pikendamise aluseks kaks reformi, mis vähendavad eeldatavasti eelarve konsolideerimise rakendamise riski. Üks reform käsitleb kulutuste läbivaatamist, et suurendada avaliku sektori kulutuste tõhusust ja kvaliteeti. Teise reformi eesmärk on parandada eelarve koordineerimist föderaalsete ja liiduüksuste vahel ning sõnastada uuesti kõrgema rahandusnõukogu ülesanded. Kõrgema rahandusnõukogu ülesannete uuesti sõnastamisega peaks kaasnema selle rahalise ja töötajate võimekuse tugevdamine.

Need reformid ja investeeringud on loetletud ka II lisas.

Kaalutlusõigusel põhinevaid föderaalseid meetmeid käsitlev tabel sisaldab ka hinnangulist järelmõju 7,9 miljardit eurot kava perioodi lõpuks. Peamiselt põhineb see hinnang tööhõives osalemise määra positiivsel muutumisel 2024. aasta 72,3 %-lt 80 %-le, mida peetakse optimistlikuks ja mida 2030. aastaks tõenäoliselt ei saavutata.

(35)

Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud aitavad täita ELi ühiseid prioriteete, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis c. Eelkõige panustaksid sotsiaalsesse vastupanuvõimesse ning majanduslikku vastupanuvõimesse ja taastuvusse, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sambasse, pensionisüsteemi reform, tööjõumaksu vähendamine, tööturu reform, sh pikaajaliselt haigete töötajate taasintegreerimine, avaliku sektori kulutuste suurem tõhusus ja parem kvaliteet, erinevate valitsustasandite vahelise eelarve koordineerimise parandamine ning ettevõtluskeskkonna lihtsustamine. Õiglase rohe- ja digipöörde ning energiajulgeolekuga seotud prioriteetidesse panustaksid elektriülekande tasude vähendamine energiamahukate tööstusharude puhul ning valitsuse teenuste puhul üleminek digitehnoloogiale.

(36)

Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud aitavad järgida mõningaid asjakohaseid (15) riigipõhiseid soovitusi, mis esitati Euroopa poolaasta raames ja nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis d. Eelkõige pensionisüsteemi reform, avaliku sektori kulutuste suurem tõhusus ja parem kvaliteet ning erinevate valitsustasandite vahelise eelarve koordineerimise parandamine on seotud 2024. ja 2019. aasta riigipõhiste soovitustega eelarve struktuuri valdkonnas. Nende riigipõhiste soovitustega paluti Belgial tagada pensionisüsteemi riigi rahanduse jätkusuutlikkus, parandada avaliku sektori kulutuste koosseisu ja tõhusust ning eelarvepoliitika koordineerimist kõigil valitsustasanditel. Tööjõumaksu reform, tööturu reform, sh pikaajaliselt haigete taasintegreerimine ja töötuskindlustushüvitiste ajaline piiramine käsitlevad 2019., 2021., 2022., 2023. ja 2024. aasta riigipõhiseid soovitusi, milles paluti reformida maksu- ja hüvitiste süsteemi, et kõrvaldada stiimulid töötamisest hoidumiseks. Ettevõtluskeskkonda parandav ja halduskoormust vähendav meede käsitlevad 2019., 2020. ja 2024. aasta riigipõhiseid soovitusi, milles paluti parandada ettevõtluskeskkonda ning vähendada regulatiivset koormust ja keerukust.

(37)

Kavaga tagatakse, et kavandatavate riiklikult rahastatavate avaliku sektori investeeringute üldine tase, mis vastab taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud perioodil tehtud investeeringute keskmisele tasemele, säilitatakse, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõikes 4.

Tabel 5. Riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud kavas (% SKPst)

(38)

Lisaks võib kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevaid reformi- ja investeerimiskohustusi pidada kooskõlas olevaks mitmeaastase finantsraamistiku raames kokku lepitud partnerluslepingus ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud kohustustega, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 4 punktis d. Pensionireformi täiendavad kirjeldused ja kulutuste läbivaatamised on kooskõlas taaste- ja vastupidavuskava raames võetud kohustustega.

(39)

Kokkuvõttes leitakse, et kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud vastavad koondarvestuses määruse (EL) 2024/1263 artiklis 14 sätestatud kriteeriumidele. Selle tulemusena võib kohandamisperioodi pikendada neljalt aastalt seitsmele aastale, nagu on kavas ette nähtud.

(40)

Lisaks kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevatele reformidele ja investeeringutele kirjeldatakse kavas poliitilisi kohustusi, mis on seotud muude reformide ja investeeringutega, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete. Kavas on ette nähtud 44 reformi ja investeeringut, millest 12 toetatakse rahaliselt taaste- ja vastupidavusrahastust ning ühte Euroopa Regionaalarengu fondist.

(41)

Seoses õiglase rohe- ja digipöörde ühise prioriteediga, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (16) sätestatud kliimaeesmärkidega, sisaldab kava 20 reformi ja investeeringut. 2022. ja 2023. aasta riigipõhiste soovituste puhul – vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest, kiirendada energiatõhususe täiustamist ja vähendada fossiilkütuste kasutamist hoonetes ning veelgi stimuleerida tööstuse süsinikuheite vähendamist – sisaldab kava selliseid meetmeid nagu teatavate fossiilkütuste käibemaksu suurendamine (föderaaltasand), täiendavad toetused ja laenud energiatõhusate elamute renoveerimisele (mis on hõlmatud taaste- ja vastupidavusrahastuga), tasude elektrilt fossiilkütustele ülekandmine, tööstusliku kliima üleminekuplaani väljatöötamine (Flandria) ning investeerimine avalike hoonete energiatõhususe renoveerimisse ja rohepöörde teadusplatvormi (mis on hõlmatud taaste- ja vastupidavusrahastuga) (Belgia prantsuskeelne kogukond). 2019., 2022., 2023. ja 2024. aasta riigipõhiste soovituste puhul, mis puudutavad kergliiklust ning vähese heitega transpordi kasutamise ja pakkumise suurendamist, käsitlevad asjakohased meetmed investeeringuid rattataristusse ja ühistransporti Flandrias (mis on hõlmatud taaste- ja vastupidavusrahastuga) ning sõidukite maksustamise reforme, investeerimist üleeuroopalisse transpordivõrku (TEN-T) ja sildade renoveerimist Valloonias. Kava meetmed, mis on seotud digipöörde prioriteediga, hõlmavad kõrghariduse digistrateegiat, lapsehoiu juhtimise üleminekut digitehnoloogiale Belgia prantsuskeelses kogukonnas (mis on hõlmatud taaste- ja vastupidavusrahastuga) ning investeeringuid VKEde digitehnoloogiale üleminekusse ja küberturvalisusse Flandrias.

(42)

Sotsiaalse vastupanuvõime ning majandusliku vastupanuvõime ja taastuvuse, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste samba ühise prioriteedi puhul sisaldab kava 16 reformi ja investeeringut, mis on seotud 2019. aasta riigipõhise soovitusega, mis käsitleb riigi rahanduse jätkusuutlikkust, näiteks tulude ja kulude läbivaatamine ning pikaajalise hoolekande täiustamine Flandrias, samuti investeerimine terviseprobleemide ennetamisse Valloonias. 2019., 2022., 2023. ja 2024. aasta riigipõhiste soovituste puhul, mis käsitlevad tööjõupuuduse ja oskuste tööturu vajadustele mittevastavuse vähendamist, sisaldab kava meetmeid sotsiaalhüvitiste süsteemi reformimiseks (föderaaltasand), tööotsijate konkurentsivõime tugevdamiseks ja aktiveerimiseks ning tööotsijate oskuste ja tööturu vajaduste paremini vastavusse viimiseks (mida toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist) (Flandria), tööhõivepoliitika reformimiseks (Valloonia) ning varajasse lapsehoidu investeerimiseks Flandrias ja Valloonias. 2019., 2022., 2023. ja 2024. aasta riigipõhiste soovituste puhul, mis käsitlevad haridus- ja koolitussüsteemide täiustamist, sisaldab kava meetmeid peamise õppekava reformimiseks ning keelteoskuse tugevdamiseks Flaami haridussüsteemis ja koolidest väljalangemise tõkestamiseks Belgia prantsuskeelses kogukonnas (hõlmatud taaste- ja vastupidavusrahastuga). Seoses 2019. ja 2024. aasta riigipõhiste soovitustega, mis käsitlevad äriühingute regulatiivse ja halduskoormuse vähendamist, sisaldab kava meetmeid Flandria ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks.

(43)

Energiajulgeoleku ühise prioriteedi puhul sisaldab kava kolme meedet, nagu väikeste tuumareaktorite uurimine ja arendamine ning tuumavõimekuse alased täiendavad teadusuuringud. 2022. ja 2023. aasta riigipõhise soovituse puhul kiirendada taastuvenergia ja sellega seotud võrgutaristu kasutuselevõttu sisaldab kava selliseid meetmeid nagu seda võimaldavate menetluste täiendav lihtsustamine Flandrias.

(44)

Kaitsevõimekuse ühise prioriteedi puhul sisaldab kava kolme meedet, millega saavutada selle strateegilise kaitsekava STAR (Security/Service, Technology, Ambition, Resilience – turvalisus/teenused, tehnoloogia, ambitsioonid, vastupanuvõime) eesmärgid, et tõhustada kaitsepoliitikat ja tugevdada selle kaitsevõimekust NATO nõuetest suuremas ulatuses. Kava hõlmab ka innovatsioonitoetust, mis on suunatud Flandria kaitsetööstusele.

(45)

Kavas on antud kooskõla ja asjakohasel juhul täiendavuse kohta ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Belgia taaste- ja vastupidavuskavaga. Kavas on rõhutatud, et kõik valitsusüksused võtavad kohustuse rakendada taaste- ja vastupidavuskava kooskõlas riigipõhiste soovitustega. Lisaks sellele teatab Flaami piirkond oma võetud kohustusest rakendada aastate 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika projekte.

(46)

Kavas on antud ülevaade Belgia avaliku sektori investeerimisvajadustest seoses ELi ühiste prioriteetidega.

Õiglase rohe- ja digipöörde puhul tuuakse kavas esile vajadus investeerida taastuvenergiasse, raudteevõrku ja küberturvalisusse.

Sotsiaalse vastupanuvõime ning majandusliku vastupanuvõime ja taastuvuse puhul on kavas osutatud investeerimisvajadustele pensionisüsteemi reformimiseks ja belglaste julgustamiseks hakata tegutsema ettevõtjatena, luues atraktiivse keskkonna võimalikult väheste tõketega.

Energiajulgeoleku puhul on kavas toodud esile vajadus, et Belgia tugevdaks oma energiaseadmete julgeolekut, investeerides teadusuuringutesse ja oma elektrivõrku, et muuta see töökindlamaks.

Kaitsevõime suurendamise puhul on kavas toodud esile Belgia ambitsioon täita NATO kontekstis võetud kohustusi.

(47)

Üldiselt on komisjon seisukohal, et Belgia kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.

(48)

Nõukogu tervitab Belgia keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ning leiab, et selle täielik rakendamine aitaks tagada riigi rahanduse usaldusväärsuse ja toetada valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu.

(49)

Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni poolt kavale antud hinnangu. Nõukogu palub siiski komisjonil esitada oma hinnangu tulevaste kavade kohta eri dokumendis eraldiseisvalt komisjoni soovitustest nõukogu soovituste kohta.

(50)

Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu kavas esitatud netokulude kava ja peamiste makromajanduslike eelduste kohta, sealhulgas seoses komisjoni eelnevate suunistega, ning kava netokulude kava mõju valitsemissektori eelarve puudujäägile ja võlale. Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, et kuigi makromajanduslikud ja eelarve-eeldused erinevad mõnel juhul komisjoni eeldustest, võttes arvesse ajakohastatud makromajanduslikke ja eelarveandmeid, on need üldiselt nõuetekohaselt põhjendatud ja nende aluseks on usaldusväärsed majanduslikud argumendid. Nõukogu võtab teadmiseks kava laiaulatusliku eelarvestrateegia ja väljavaateid ähvardavad riskid, mis võivad mõjutada makromajandusliku stsenaariumi ja selle aluseks olevate eelduste realiseerumist ning kava netokulude kava järgimist. Nõukogu märgib samuti, et geopoliitilised riskid võivad avaldada survet kaitsekulutustele.

(51)

Nõukogu eeldab, et Belgia on valmis oma eelarvestrateegiat vajaduse korral kohandama, et tagada netokulude kava järgimine. Nõukogu on otsustanud tähelepanelikult jälgida majanduse ja eelarve arengut, sealhulgas suundumusi, mis on aluseks kava stsenaariumile.

(52)

Nõukogu leiab, et enne eelarvejärelevalve järgmist vooru on vaja täiendavaid arutelusid jõudmaks ühisele arusaamisele sellest, milline on netokulude kumulatiivsete kasvumäärade iga-aastase järelevalvega seotud mõju.

(53)

Nõukogu kiidab heaks Belgia keskpika perioodi kavas esitatud reformi- ja investeerimiskohustused, mis on aluseks kohandamisperioodi pikendamisele, ning tervitab jõupingutusi, mille eesmärk on majanduskasvule ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusele avaldatav mõju kvantifitseerida. Nõukogu nõustub komisjoniga, et Belgia esitatud reformi- ja investeerimiskohustustest lähtudes on kohandamisperioodi pikendamine neljalt aastalt seitsmele põhjendatud. Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, milles osutatakse sellele, et pikendamise aluseks olevate reformide ja investeeringutega täidetakse artiklis 14 sätestatud kriteeriume koosvõetuna, võttes arvesse ka määruse (EL) 2024/1263 artikli 36 lõike 1 punktis d ette nähtud üleminekusätet. Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, milles märgitakse, et reformi- ja investeerimiskohustused peaksid tooma kaasa majanduskasvu potentsiaali ja vastupanuvõime paranemise jätkusuutlikul viisil ning toetama riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Nõukogu soovitab Belgia kohandamisperioodi pikendamise säilitamiseks reformi- ja investeerimiskohustused täielikult täita.

(54)

Nõukogu võtab lisaks kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevate reformi- ja investeerimiskohustuste kohta antud hinnangule teadmiseks komisjoni kirjelduse reformide ning investeerimisvajaduste ja -kavatsuste kohta, millega lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme, ning rõhutab, kui oluline on tagada selliste reformide ja investeeringute elluviimine. Nõukogu hindab komisjoni esitatud aruannete põhjal selliseid reforme ja investeeringuid ning jälgib nende rakendamist Euroopa poolaasta raames.

(55)

Nõukogu jääb ootama Belgia iga-aastaseid eduaruandeid, mis sisaldavad eelkõige teavet nõukogu kehtestatud netokulude kava rakendamisel tehtud edusammude kohta ning laiemate reformide ja investeeringute elluviimise kohta Euroopa poolaasta raames, samuti kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevate reformide ja investeeringute elluviimise kohta.

(56)

Nõukogu peaks kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 17 Belgiale soovitama kavas esitatud netokulude kava ning kohandamisperioodi seitsmele aastale pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud tuleks heaks kiita,

1.

2.