1.   Kohtusekretär tagab, et põhikirjas ja käesolevas kodukorras ette nähtud menetlusdokumendid toimetatakse kätte elektrooniliselt või saates dokumendi ärakirja tähtkirjaga koos vastuvõtuteatisega posti teel või toimetades selle ärakirja allkirja vastu isiklikult kätte.

2.   Euroopa Kohus määrab otsusega kindlaks, millistel tingimustel võib menetlusdokumendi kätte toimetada elektrooniliselt. See otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Kui adressaat on nõus, et kohtudokumendid toimetatakse talle kätte elektrooniliselt vastavalt Euroopa Kohtu kindlaks määratud tingimustele, toimetatakse talle sellisel viisil kätte kõik menetlusdokumendid, sealhulgas Euroopa Kohtu otsused või määrused. Nõusoleku puudumisel toimetatakse menetlusdokumendid adressaadi kohtudokumentide kättetoimetamise aadressile või tema elu- või asukoha aadressile, kui ta ei ole kohtudokumentide kättetoimetamise aadressi teatanud, saates dokumendi ärakirja tähtkirjaga koos vastuvõtuteatisega posti teel või toimetades selle ärakirja allkirja vastu isiklikult kätte. Kohtusekretär teeb kättetoimetamisele kuuluvatest originaaldokumentidest ärakirju ja tõestab nende õigsust.

4.   Kui menetlusdokumenti ei ole tehnilistel põhjustel või dokumendi laadi või mahu tõttu võimalik elektrooniliselt edastada, toimetatakse dokument adressaadi kohtudokumentide kättetoimetamise aadressile või tema elu- või asukoha aadressile lõikes 3 sätestatud viisil, kui ta ei ole kohtudokumentide kättetoimetamise aadressi teatanud. Adressaadile teatatakse sellest Euroopa Kohtu ja adressaadi käsutuses oleva tehnilise või elektroonilise sidevahendi teel. Tähtkirjaga saatmisel loetakse dokumendid adressaadile nõuetekohaselt kättetoimetatuks kümnendal päeval pärast tähtkirja postitamist Euroopa Kohtu asukoha postkontoris, välja arvatud juhul, kui vastuvõtuteatisest nähtub, et dokument saadi kätte muul kuupäeval, või kui adressaat teatab kohtusekretärile kolme nädala jooksul alates hetkest, mil teda on eespool nimetatud viisil teavitatud, et dokument ei ole temani jõudnud.“

1.   Kui poole esindajal või põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikul ei ole tervisekaitse, julgeoleku või muu mõjuva põhjuse tõttu võimalik füüsiliselt osaleda kohtuistungil suuliste seisukohtade ärakuulamiseks, võidakse lubada tal võtta kohtuistungist osa videokonverentsi teel. Seda sätet kohaldatakse ka põhikohtuasja poolte suhtes, kui neil on kohaldatavate liikmesriigi menetlusnormide alusel õigus kohtumenetluses osaleda ilma advokaadita.

2.   Taotlus osaleda kohtuistungil videokonverentsi teel esitatakse eraldi dokumendina niipea, kui on teada takistuse põhjus, ning taotluses märgitakse täpselt takistuse laad.

3.   President lahendab taotluse nii kiiresti kui võimalik.

4.   Videokonverentsi kasutamine on välistatud, kui Euroopa Kohus on käesoleva kodukorra artikli 79 alusel kuulutanud kohtuistungi kinniseks.

5.   Videokonverentsi teel toimuval kohtuistungil osalemise tehnilised nõuded määratakse kindlaks käesoleva kodukorra artikli 208 alusel vastu võetud praktilistes juhistes pooltele.“

1.   Kohtuistungi avab ja seda juhib president, kes tagab kohtuistungil korra.

2.   Kohtukoosseisu liikmed ja kohtujurist võivad kohtuistungi käigus esitada küsimusi poolte esindajatele, nõustajatele või advokaatidele ning käesoleva kodukorra artikli 47 lõikes 2 ette nähtud tingimustel põhikohtuasja pooltele või nende esindajatele.“

1.   Euroopa Kohtu istungeid võib üle kanda veebis. Istungid edastatakse otseülekandena kohtuotsuste kuulutamise või ettepanekute esitamise korral ning ajalise viitega, kui kuulatakse ära poolte või põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikute suulised seisukohad täiskogule suunatud kohtuasjas, suurkojale kojale suunatud kohtuasjas või juhul, kui kohtuasja vastu on põhjendatud huvi, erandkorras viiest kohtunikust koosnevale kojale suunatud kohtuasjas.

2.   Kui Euroopa Kohus kavatseb veebis üle kanda kohtuistungi suuliste seisukohtade ärakuulamiseks, teavitab kohtukantselei sellest pooli või põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikuid kohtuistungile kutsumise ajal.

3.   Kui pool või põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isik leiab, et kohtuistungit, millele ta on kutsutud, ei peaks veebis üle kandma, teatab ta sellest Euroopa Kohtule nii kiiresti kui võimalik, selgitades üksikasjalikult, millistel asjaoludel on vaja veebiülekanne ära jätta.

4.   President lahendab selle taotluse nii kiiresti kui võimalik, olles ettekandja-kohtuniku ja kohtujuristi ära kuulanud.

5.   Veebis üle kantud kohtuistungi videosalvestis jääb Euroopa Liidu Kohtu veebisaidil kättesaadavaks kuni üheks kuuks pärast kohtuistungi lõpetamist.

6.   Kui pool või põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isik leiab, et videosalvestis kohtuistungist, millel ta osales, tuleks eespool nimetatud veebisaidilt eemaldada, teatab ta sellest Euroopa Kohtule nii kiiresti kui võimalik, selgitades, millistel asjaoludel on vaja videosalvestis eemaldada.

7.   President lahendab selle taotluse nii kiiresti kui võimalik, olles ettekandja-kohtuniku ja kohtujuristi ära kuulanud.

8.   Euroopa Kohus määrab otsusega kindlaks kohtuistungite veebis ülekandmise rakenduseeskirjad ja –korra. See otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.“

1.   Kui Euroopa Kohtule on esitatud eelotsusetaotlus, edastab kohtukantselei selle viivitamata presidendile, asepresidendile ja peakohtujuristile.

2.   Kui president leiab pärast eelotsusetaotluse analüüsimist, olles asepresidendi ja peakohtujuristi eelnevalt ära kuulanud, et eelotsusetaotlus puudutab ainult ühte või mitut põhikirja artikli 50b esimeses lõigus nimetatud konkreetset valdkonda, teatab ta sellest kohtukantseleile, kes edastab taotluse viivitamata Üldkohtu kantseleile. Sellisel juhul jätkub menetlus Üldkohtus vastavalt tema kodukorra sätetele.

3.   Kui president leiab analüüsi tulemusel ning pärast asepresidendi ja peakohtujuristi ärakuulamist, et kuigi eelotsusetaotlus puudutab üht või mitut põhikirja artikli 50b esimeses lõigus nimetatud konkreetset valdkonda, käsitleb see ka muid valdkondi või selles tõstatatakse eraldiseisvaid küsimusi esmase õiguse, rahvusvahelise avaliku õiguse, liidu õiguse üldpõhimõtete või Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõlgendamise kohta põhikirja artikli 50b teise lõigu tähenduses, annab ta selle viivitamata lahendamiseks Euroopa Kohtule. Kui Euroopa Kohus leiab, et taotlus puudutab ainult ühte või mitut põhikirja artikli 50b esimeses lõigus nimetatud konkreetset valdkonda, edastab Euroopa Kohtu kantselei selle taotluse viivitamata Üldkohtu kantseleile ja menetlus jätkub selles kohtus vastavalt tema kodukorra sätetele. Vastasel juhul jätkub menetlus Euroopa Kohtus vastavalt käesoleva kodukorra sätetele.

4.   Kui eelotsusetaotlus on Üldkohtu kantseleile edastatud vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 või 3, teavitab viimane sellest eelotsusetaotluse esitanud kohut.“

1.   Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus on muutnud eelotsusetaotluse anonüümseks või otsustanud jätta põhikohtuasjaga seotud füüsiliste isikute või üksuste andmed avaldamata, olenemata sellest, kas nad on selles menetluses pooled või kolmandad isikud, järgitakse seda anonüümseks muutmist või avaldamata jätmist ka Euroopa Kohtu menetluses.

2.   Lisaks võib Euroopa Kohus eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotlusel, põhikohtuasja poole taotlusel või omal algatusel muuta eelotsusetaotluse anonüümseks või otsustada jätta avaldamata põhikohtuasjaga seotud ühe või mitme füüsilise isiku isikuandmed, olenemata sellest, kas nad on selles menetluses pooled või kolmandad isikud.“

1.   Eelmises artiklis ette nähtud menetlusdokumendid loetakse esitatuks, kui nende allkirjastatud originaali ärakiri ning selles viidatud tõendid ja dokumendid koos artikli 57 lõikes 3 märgitud nimekirjaga edastatakse kohtukantseleile Euroopa Kohtu käsutuses oleva tehnilise või elektroonilise sidevahendi teel. Menetlusdokumendi originaal ja eespool nimetatud lisad edastatakse viivitamata Euroopa Kohtu kantseleile.

2.   Eelmises artiklis ette nähtud kättetoimetamine ja teavitamine toimub elektrooniliselt Euroopa Kohtu kindlaks määratud tingimustel, kui adressaat on nõus, et kohtudokumendid talle sellisel viisil kätte toimetatakse. Nõusoleku puudumisel toimub kättetoimetamine ja teavitamine dokumendi ärakirja saatmisega Euroopa Kohtu ja adressaadi käsutuses oleva tehnilise või elektroonilise sidevahendi teel.“

1.   Kui Üldkohus suunab ELTL artikli 256 lõike 3 teise lõigu alusel Euroopa Kohtusse eelotsusetaotluse, mis nõuab põhimõttelist otsust, mis tõenäoliselt mõjutab liidu õiguse ühtsust või järjepidevust, menetletakse seda taotlust kiiresti.

2.   President määrab viivitamata selle kohtuasjaga tegelemiseks ettekandja-kohtuniku ja peakohtujurist määrab kohtujuristi.

3.   Kui menetluse kirjalik osa on ajal, mil kohtuasi suunatakse Euroopa Kohtusse, juba lõppenud, võivad põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikud esitada eelotsusetaotluses tõstatatud põhimõttelise küsimuse kohta täiendavaid kirjalikke seisukohti või märkusi presidendi määratud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 15 päeva.

4.   Euroopa Kohus teeb oma otsuse nii kiiresti kui võimalik, vajaduse korral pärast põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikute suuliste seisukohtade ja kohtujuristi ettepaneku ärakuulamist.“