LISA

Käesolevas lisas kirjeldatakse tegevuskava eesmärke, põhimõtteid, peamisi asjaomaseid osalisi ja koostoimet muude asjakohaste kriisi- ja hädaolukordade ohjamise mehhanismidega ning tegevuskava toimimist eesmärgiga koordineerida reageerimist elutähtsat taristut mõjutavatele märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidentidele (edaspidi „ELi elutähtsa taristu tegevuskava“) ja vajaduse korral süvendada koostööd liikmesriikide ning asjaomaste liidu institutsioonide, organite ja asutuste vahel selliste intsidentide vallas kooskõlas kohaldatavate normide ja menetlustega. Käesolev ELi elutähtsa taristu tegevuskava ei mõjuta mingil viisil muude kokkulepete rolli ja toimimist.

I osa. Eesmärgid, põhimõtted, osalised ja muud vahendid

1.   Eesmärgid

ELi elutähtsa taristu tegevuskava eesmärk on edendada elutähtsat taristut mõjutavatele märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidentidele reageerimisel järgmist kolme peamist eesmärki, kui see on asjakohane:

a)

ühine olukorrateadlikkus, kuna asjakohaseks koordineeritud reageerimiseks on hädavajalik hea ettekujutus elutähtsat taristut mõjutavast märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendist liikmesriikides, selle põhjusest ja võimalikest tagajärgedest kõigi asjaomaste sidusrühmade jaoks operatiivsel ja strateegilisel/poliitilisel tasandil;

b)

avalikkuse koordineeritud teavitamine, kuna see aitab leevendada elutähtsat taristut mõjutava märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendi negatiivset mõju ja minimeerida liikmesriikidevahelisi lahknevusi üldsusele edastatavates sõnumites, austades täielikult liikmesriikide pädevust kriisikommunikatsiooni valdkonnas. Kui see on üldsuse huvides ja kui selline teavitamine ei takista kriisi- ja hädaolukordade ohjamise operatsioone, on avalikkuse selge teavitamine oluline ka desinformatsiooni tagajärgede leevendamiseks;

c)

koordineeritud ja tulemuslik reageerimine, kuna liikmesriikide jõulisem reageerimine ning süvendatud koostöö liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja asjaomaste liidu institutsioonide, organite ja asutuste vahel võib aidata leevendada elutähtsat taristut mõjutava märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendi tagajärgi ja kiiresti taastada elutähtsate teenuste osutamise viisil, mis viib miinimumini haavatavuse täiendavate oluliste intsidentide suhtes.

2.   Põhimõtted

Proportsionaalsus

Elutähtsas taristus ja/või elutähtsate teenuste osutamises häireid põhjustavad intsidendid jäävad sageli allapoole käesoleva soovituse punktis 2 määratletud elutähtsat taristut mõjutava märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendi künnist. Sellistena saab nendega tulemuslikult tegeleda riiklikul tasandil. Seepärast peaks ELi elutähtsa taristu tegevuskava kohaldamine piirduma elutähtsat taristut mõjutavate märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidentidega.

Subsidiaarsus

Vastavalt liidu õigusele vastutavad elutähtsa taristu või elutähtsa teenuse osutajate pakutavate teenuste häiretele reageerimise eest ennekõike liikmesriigid. Teisalt võib asjaomastel liidu institutsioonidel, organitel ja asutustel, eelkõige Euroopa välisteenistusel elutähtsat taristut mõjutava märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendi korral olla oluline täiendav roll, kuna selline intsident võib mõjutada mitmeid või isegi kõiki majandussektoreid siseturul, liidus elavate kodanike elu, liidu julgeolekut ja liidu rahvusvahelisi suhteid partneritega, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustust tagada riiklik julgeolek ja riigikaitse.

Vastastikune täiendavus

ELi elutähtsa taristu tegevuskavas peaks võtma arvesse ja kajastama seda, kuidas toimivad olemasolevad liidu tasandi kriisi- ja hädaolukordade ohjamise mehhanismid, nagu kriisidele poliitilist reageerimist käsitlev nõukogu integreeritud kord (edaspidi „IPCRi kord“), komisjonisisene kriisikoordineerimisprotsess ARGUS, liidu elanikkonnakaitse mehhanism, mida toetab selle hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus (ERCC), mis loodi liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL (1), ja Euroopa välisteenistuse kriisidele reageerimise mehhanism. Samuti peaks see tuginema valdkondlikule korraldusele, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2555 (2) ette nähtud sätted ulatuslike küberturbeintsidentide koordineeritud ohjamise kohta, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitatud ELi süsteemsete küberintsidentide koordineerimisraamistik, (3) transpordi kontaktpunktide võrgustik, (4) Euroopa lennunduskriiside koordineerimisüksus (5) ning koordineerimisrühmad elektri-, (6) gaasi- (7) ja naftasektoris (8).

Lisaks peaks ELi elutähtsa taristu tegevuskava tuginema olemasolevatele liidu tasandi struktuuridele ja mehhanismidele, sealhulgas asjaomased nõukogu töörühmad (nimelt PROCIV CER töörühm), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2557 (9) loodud struktuuridele ja mehhanismidele, eelkõige mis puudutab koostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel ja komisjoniga ning elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühmas, mis loodi direktiiviga (EL) 2022/2557. Samuti tuleks selles arvesse võtta asjaomaste liidu institutsioonide, organite ja asutuste ülesandeid vastavalt nende suhtes kohaldatavale õigusraamistikule. Elutähtsa taristu kriisidele reageerimise raames toimuv tegevus täiendab muid liidu, riikliku ja valdkondliku tasandi kriisi- ja hädaolukordade ohjamise mehhanisme, mis võimaldavad valdkondadevahelist koordineerimist.

Teabe konfidentsiaalsus

ELi elutähtsa taristu tegevuskavas tuleks võtta arvesse elutähtsat taristut ja elutähtsa teenuse osutajaid puudutava salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe konfidentsiaalsuse tagamise olulisust.

Liikmesriikidelt ei eeldata sellise teabe esitamist, mille avalikustamine on vastuolus nende riigi julgeoleku, avaliku julgeoleku või riigikaitse oluliste huvidega. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 346 kohaldamist, tuleks teavet, mis on liidu või riigisiseste õigusnormide, näiteks ärisaladust käsitlevate õigusnormide kohaselt konfidentsiaalne, vahetada komisjoni ja teiste asjaomaste asutustega ainult siis, kui selline teabevahetus on vajalik käesoleva soovituse kohaldamiseks. Vahetada tuleks ainult teavet, mis on teabevahetuse eesmärgi seisukohast oluline ja proportsionaalne. Teabevahetus peaks tagama asjaomase teabe konfidentsiaalsuse ning elutähtsa teenuse osutajate turvalisuse ja ärihuvid, pidades seejuures silmas liikmesriikide julgeoleku tagamist.

3.   Asjaomased osalised

Kõik liikmesriigid ning allpool punktides a–g osutatud liidu institutsioonid, organid ja asutused peaksid tegema kooskõlas nende suhtes kehtivate normide ja menetlusega kindlaks asjaomase(d) osalise(d) iga elutähtsat taristut mõjutava märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendi puhul vastavalt mõjutatud sektori(te)le ja intsidendi liigile.

a)   Liikmesriigid

—	pädevad asutused (st elutähtsa taristu eest vastutavad asutused, asjaomase sektori asutused, direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 9 lõike 2 kohaselt määratud või loodud ühtsed kontaktpunktid, direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 9 lõike 1 kohaselt määratud või loodud asutused;

—	muud sidusrühmad, sealhulgas eriülesandeid täitvad erasektori üksused või isikud, näiteks elutähtsa taristu käitajad, sealhulgas sellised üksused või isikud, kes on määratletud elutähtsa teenuse osutajatena;

—	ministrid, kes vastutavad elutähtsa taristu toimepidevuse eest, ja/või ministrid, kes vastutavad sellise sektori või selliste sektorite eest, mida asjaomane elutähtsat taristut mõjutav märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsident kõige rohkem mõjutab.

b)   Nõukogu

—	nõukogu eesistujariik;

—	COREPER, poliitika- ja julgeolekukomitee ning IPCRi kord;

—	asjaomased töörühmad, näiteks elanikkonnakaitse töörühma elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse alarühm (edaspidi „PROCIV CER töörühm“), ja muu(de) asjaomas(t)e töörühma(de) eesistuja(d);

—	nõukogu peasekretariaat.

c)   Euroopa Ülemkogu

—	Euroopa Ülemkogu eesistuja.

d)   Komisjon

—	määratud juhttalitus ning rände ja siseasjade peadirektoraat kui valdkonna eest vastutav talitus ning mitut valdkonda puudutava intsidendi puhul rände ja siseasjade peadirektoraat ja muud asjaomased komisjoni talitused;

—	teabevahetuse peadirektoraat ja pressiesindajate talitus;

—	ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse (HERA) peadirektoraat;

—	elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühm, mille eesistuja on komisjoni esindaja (rände ja siseasjade peadirektoraat), ja muud asjakohased eksperdirühmad ja komiteed;

—	liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames loodud ERCC (liidu elanikkonnakaitse mehhanismi alla kuuluv ööpäev läbi tegutsev hädaolukordadele reageerimise keskus Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadis);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2371 (10) loodud terviseohutuse komitee;

—	komisjoni peasekretariaat (ARGUSe sekretariaat) ja (ase)peasekretär (ARGUSe protsess), personalihalduse peadirektoraat (julgeoleku direktoraat);

—	muud asjakohased komisjoni eksperdirühmad, kes abistavad komisjoni häda- või kriisiolukorras meetmete koordineerimisel;

—	muud kriisi- ja hädaolukordade ohjamise võrgustikud, sealhulgas valdkondlikud võrgustikud (nt liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi hallatavad transpordi kontaktpunktid, institutsioonidevaheline küberkriiside rakkerühm (11) ja Euroopa lennunduskriiside koordineerimisüksus);

—	president ja/või vastutav asepresident/volinik;

—	muud komisjoni talitused, kellel võib olla pädevus konkreetsetes pädevusvaldkondades.

e)   Euroopa välisteenistus

—	ühtne luureandmete analüüsivõime (SIAC), mis koosneb ELi luure- ja situatsioonikeskusest ning ELi sõjalise staabi luuredirektoraadist (EUMS Int);

—	kriisidele reageerimise keskus;

—	liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) ja komisjoni asepresident.

f)   Asjaomased liidu organid ja asutused, nagu Europol ja ENISA, sõltuvalt mõjutatud sektorist (12)

g)   Muud asjakohased struktuurid

—	direktiivi (EL) 2022/2555 artikliga 16 loodud Euroopa küberkriisiga tegelevate kontaktasutuste võrgustik EU-CyCLONe);

—	direktiivi (EL) 2022/2555 artikliga 15 loodud küberturbe intsidentide lahendamise üksused (CSIRTid);

—	üleeuroopaline süsteemsete küberintsidentide koordineerimisraamistik (EU-SCICF), millele on osutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituses ESRN/2021/17.

4.   Koostoime muude asjaomaste kriisi- ja hädaolukordade ohjamise mehhanismide ja -vahenditega

ELi elutähtsa taristu tegevuskava peaks olema paindlik instrument, kus on kaardistatud mitmesugused meetmed, mida saab osaliselt või täies mahus võtta, kasutades erinevaid olemasolevaid mehhanisme sõltuvalt elutähtsat taristut mõjutava märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendi laadist ja raskusastmest ning vajadusest operatiivse või strateegilise/poliitilise koordineerimise järele.

a)   Integreeritud kord poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (IPCR)

Kooskõlas nõukogu rakendusotsusega (EL) 2018/1993 (13), mis käsitleb ELi integreeritud korda poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (IPCR), võivad kriisi korral, mille jaoks on aktiveeritud IPCRi kord, ELi elutähtsa taristu tegevuskava raames võetavad meetmed olla osa ELi reageerimisest poliitilisel tasandil. Sellisel juhul kohaldatakse IPCRi otsustusprotsessi ning ELi elutähtsa taristu tegevuskava võiks kasutada täiendava vahendina, millega antakse IPCRile konkreetset tuge elutähtsa taristu valdkonnas, et tagada hästi koordineeritud reageerimine. IPCRi korra eesmärk on võimaldada ulatuslike hädaolukordade või kriiside korral poliitika õigeaegset koordineerimist ja reageerimist liidu poliitilisel tasandil (COREPER/nõukogu). IPCRi kasutatakse ka selleks, et koordineerida strateegilisel/poliitilisel tasandil reageerimist solidaarsusklausli (ELi toimimise lepingu artikkel 222) rakendamise korral, et tagada liidu ja liikmesriikide tegevuse sidusus ja vastastikune täiendavus. Solidaarsusklausli liidupoolse rakendamise kord on kindlaks määratud nõukogu otsuses 2014/415/EL (14).

b)   Liidu elanikkonnakaitse mehhanism

Otsuse nr 1313/2013/EL kohaselt saab liidu elanikkonnakaitse mehhanismi aktiveerida, et reageerida loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud (sealhulgas elutähtsat taristut mõjutavatest intsidentidest tulenevatele) katastroofidele või nende ohule liidus ja väljaspool liitu ERCC operatiivtoe abil. ERCC teeb riiklike elanikkonnakaitseasutuste ja asjaomaste liidu organitega tihedat koostööd, et edendada suurõnnetuste ohjamisel valdkonnaülese käsituse rakendamist.

c)   ELi hübriidmeetmete kogum ja hübriidohtudega võitlemist käsitlev ELi protokoll

Talituste ühine töödokument „Hübriidohtudega võitlemist käsitlev ELi protokoll“ (SWD(2023) 116 final). (15)(edaspidi „hübriidohtudega võitlemise ELi protokoll“) on esitatud protsessid ja vahendid, mida kohaldatakse hübriidohtude või -kampaaniate korral kogu kriisi- ja hädaolukordade ohjamise tsükli jooksul.

Sellise elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendi korral, millel on hübriidohu mõõde, kohaldatakse ELi elutähtsa taristu tegevuskava täiendusena hübriidohtudega võitlemise ELi protokollis kirjeldatud protsesse ja vahendeid, kui see on asjakohane, näiteks elutähtsat taristut mõjutava märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendi hübriidaspekte käsitleva konkreetse teabe, analüüsi või kommunikatsiooni eesmärgil ja seoses väliste partneritega tehtava koostööga. Eelkõige nähakse ELi hübriidmeetmete kogumiga (16) ette raamistik koordineeritud reageerimiseks hübriidkampaaniatele. Kuna hübriidohtudega võitlemise eest vastutavad ennekõike liikmesriigid, kohaldatakse otsustusprotsessi, mida on kirjeldatud rakendussuunistes, mis käsitlevad raamistikku liidu koordineeritud reageerimiseks hübriidkampaaniatele.

d)   Direktiiviga (EL) 2022/2555 kehtestatud sätted ulatuslike küberturbeintsidentide koordineeritud ohjamise kohta

Direktiiv (EL) 2022/2555 sisaldab sätteid ulatuslike küberturbeintsidentide koordineeritud ohjamiseks olemasolevate koostöövõrgustike, eelkõige EU-CyCLONe ja CSIRTide võrgustiku kaudu. EU-CyCLONe ja CSIRTide võrgustik teevad koostööd menetluskorra alusel, milles määratakse kindlaks kõnealuse koostöö üksikasjad, ning väldivad ülesannete dubleerimist.

EU-CyCLONe toimib ulatuslike küberturbeintsidentide ja -kriiside korral vahendajana tehnilise ja poliitilise tasandi vahel ning tõhustab operatiivtasandi koostööd ja toetab otsuste tegemist poliitilisel tasandil. EU-CyCLONe tugineb CSIRTide võrgustiku järeldustele ja kasutab oma suutlikkust, et koostada ulatuslike küberturbeintsidentide ja -kriiside mõjuanalüüs. Elutähtsat taristut mõjutava märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendi puhul, mis langeb kokku või näib olevat seotud ulatusliku küberturbeintsidendiga, peaksid asjaomased nõukogu töörühmad määrama kindlaks asjakohase operatiivtasandi koordineerimise, sealhulgas koostöös EU-CyCLONe’iga. Koordineerimise eesmärk peaks olema teha kindlaks osalised, vahend(id) või mehhanism(id), mis saaksid kõige tulemuslikumalt aidata elutähtsat taristut mõjutavale märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendile reageerida, vältides samal ajal dubleerimist ja paralleelesid tegevussuundi. Selline koordineerimine peaks olema kooskõlas intsidendi toimumise ajal kehtiva asjakohase korraga.

e)   Muud valdkondlikud või valdkondadevahelised mehhanismid ja vahendid

ELi elutähtsa taristu tegevuskava ei tohiks dubleerida muid valdkondlikke ega valdkondadevahelisi kriisi- ja hädaolukordade ohjamise vahendeid või koordineerimismehhanisme. Kui sellised vahendid või mehhanismid on juba olemas, tuleks ELi elutähtsa taristu tegevuskava kasutada selle kohaldamisala piires vahendina, mis täiendab valdkondlikke või valdkondadevahelisi vahendeid või mehhanisme, kuid see ei peaks neid asendama. Sellise dubleerimise vältimiseks tuleks tagada eri osaliste vaheline vajalik koordineerimine. IPCRi aktiveerimise korral toimuks poliitiline ja strateegiline koordineerimine IPCRis. Komisjonis võimaldab kriiside sisemist koordineerimist komisjonisisene kriisikoordineerimisprotsess ARGUS, mida toetab ERCC.

II osa. Teabevahetus ja koordineeritud reageerimine

Allpool kirjeldatud meetmed koosnevad koostöörežiimidest, nimelt teabevahetusest, koordineeritud teavitamisest ja reageerimisest. Selline struktuur vastab nõukogu kriisikoordineerimismehhanismi (IPCR) režiimidele ja selles on üldisemalt arvesse võetud liidu tasandil juba olemasolevate kriisikoordineerimismehhanismide võimalikku kasutamist. Struktuur näitab, kuidas need koostöörežiimid sellesse nende kasutamise korral sobituvad. Siiski saab suuremat osa neist meetmetest võtta ka eraldiseisvana, st need ei sõltu nimetatud mehhanismi kasutamisest, vaid pigem täiendavad seda. Meetmed on esitatud kronoloogilises järjestuses, võttes arvesse asjaolu, et elutähtsat taristut mõjutava märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendi korral võidakse mitu meedet võtta samal ajal ja pidevalt.

1.   Teabevahetus

a)   Operatiivtasandil

Elutähtsat taristut mõjutavast märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendist mõjutatud liikmesriigid peaksid võtma omaenese erandolukorra meetmed ning tagama koordineerimise asjaomaste riiklike kriisi- ja hädaolukordade ohjamise mehhanismidega ja kõigi asjaomaste riiklike, piirkondlike ja kohalike osaliste kaasatuse asjakohasel viisil.

Kui see on elanikkonnakaitseabi ja liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga seoses asjakohane, tagatakse koordineerimine liikmesriikide vahel ja komisjoniga ERCC ja liikmesriikide kontaktpunktide kaudu kooskõlas liidu elanikkonnakaitse mehhanismi käsitlevate õigusnormidega.

i)   Riigi pädevate asutuste teabevahetus ja teated

Lisaks direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 15 kohastele kohustustele seoses teatamise ja teabega ning kooskõlas asjaomaste riiklike õigusraamistikega peaksid elutähtsa taristu eest vastutavad riiklikud pädevad asutused liikmesriikides, mida elutähtsat taristut mõjutav märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsident mõjutab, jagama (välja arvatud juhul, kui see ei ole operatiivselt võimalik) nõukogu eesistujariigi ja komisjoniga oma ühtsete kontaktpunktide kaudu ja põhjendamatu viivituseta asjakohast teavet, mis võiks sisaldada elutähtsa teenuse osutaja(te)lt või elutähtsa taristu käitaja(te)lt või muudest allikatest saadud teavet aktiveeritud kriisi- ja hädaolukordade ohjamise mehhanismide kohta.

Elutähtsat taristut mõjutavat märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidenti käsitleva teabe vahetamine peaks piirduma teabevahetuse eesmärgil asjakohase ja proportsionaalse teabe vahetamisega ning see peaks toimuma asjakohaste sidekanalite kaudu asjaomastele komisjoni talitustele. Kui see on kohaldatav ja asjakohane, võib kasutada IPCR platvormi ja ERCCd. Teavet tuleks käidelda vastavalt kehtestatud menetlustele ja normidele, sealhulgas salastatud teavet käideldes. ERCC võimalik kasutamine ei tohiks mõjutada liidu elanikkonnakaitse mehhanismi vahendeid ega ERCC kättesaadavust liidu elanikkonnakaitse mehhanismi täielikuks teenindamiseks.

Selline teabevahetus võiks hõlmata asjakohasel viisil elutähtsat taristut mõjutava märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendi laadi ja põhjust, tõdetud või hinnangulist häirivat mõju elutähtsale taristule ja elutähtsate teenuste osutamisele, intsidendi tagajärgi eri sektorites ja piiriüleselt ning leevendusmeetmeid, mis on kas juba võetud või kavandatud riigisiseselt või koos muude asjaomaste liikmesriikide ja komisjoniga vastavalt kehtivale korrale, näiteks direktiivi (EL) 2022/2557 artiklite 9 ja 15 kohane teabe vahetamise kord. Kõnealune teabevahetus peaks toimuma nii, et ei suunata elutähtsa taristu või mõnedel juhtudel elutähtsa teenuse osutaja või liikmesriigi ressursse ümber intsidentide käsitlemisega seotud tegevuste arvelt, mida tuleb lugeda prioriteetseks.

Järelmeetmete tagamiseks peaksid teate saanud komisjoni talitused, sealhulgas need, mis vastutavad valdkonna/valdkondade eest, kus elutähtsat taristut mõjutav märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsident toimus, teavitama rände ja siseasjade peadirektoraadi kontaktpunkti ja komisjoni peasekretariaati.

Kui teave võib olla oluline küberturvalisuse mõõtmega tegelemiseks või seotud küberturbeintsidendiga, peaks komisjon ja nõukogu eesistujariik jagama asjaomast teavet EU-CyCLONe’iga. Samuti peaksid direktiivi (EL) 2022/2557 ja direktiivi (EL) 2022/2555 kohased pädevad asutused tegema selliste intsidentidega seoses koostööd ja vahetama põhjendamatu viivituseta teavet.

Merendusvaldkonnas peaksid riigi pädevad asutused kaaluma võimalust kasutada ühist teabejagamiskeskkonda (CISE), et jagada teavet põhjendamatu viivituseta.

ii)   Teabe jagamine liidu tasandil

Komisjon kutsub võimalikult kiiresti kokku elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühma (CERG), et hõlbustada asjakohase teabe vahetamist elutähtsa taristu eest vastutavate riigi pädevate asutuste ning asjakohaste liidu institutsioonide, organite ja asutuste vahel seoses intsidendiga (laad, põhjus, mõju ja tagajärjed eri sektorites ja piiriüleselt), ning teatab sellest nõukogu eesistujariigile. Kuna CERGi koosolek peaks keskenduma elutähtsat taristut mõjutava märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendile ja selle tagajärgedele, tuletatakse liikmesriikidele meelde, et nad võivad paluda komisjonil kutsuda töörühma koosolekule riiklikud valdkondlikud eksperdid, et hõlbustada liikmesriikide kõige sobivamat esindatust. Sõltuvalt intsidendi epitsentrist võiks CERGi koosolekule aktiivselt kaasata asjaomased komisjoni talitused, et jagada olemasolevate valdkondlike vahendite kaudu kogutud teavet.

Juhul kui intsidendil on ühekorraga küberturvalisuse ja kübermõõtmega mitteseotud füüsilised elemendid, teevad CSIRTide võrgustik ja EU-CyCLONe koostööd direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 15 lõikes 6 osutatud menetluskorra alusel. Eesistujariik peaks tagama koordineerimise asjaomaste töörühmade, asjaomaste komisjoni talituste, Euroopa välisteenistuse, CERT-EU, ENISA ja Europoliga. Vajaduse korral jagab CERT-EU asjakohast teavet CSIRTide võrgustikuga ning komisjon jagab teavet EU-CyCLONe’iga. Kokkuleppel asjaomaste eesistujatega võib komisjon (rände ja siseasjade peadirektoraat ning sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat) asjakohastel juhtudel teha ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühma ning EU-CyCLONe’i ja CSIRTide võrgustiku ühiseks koosolekuks ning teavitab sellest nõukogu eesistujariiki.

Valdkondadeülese elutähtsat taristut mõjutava märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendi korral, millel on ulatuslik mõju või poliitiline tähtsus liidu tasandil, võib nõukogu eesistujariik omal algatusel ja pärast konsulteerimist mõjutatud liikmesriigi või liikmesriikide, komisjoni ja kõrge esindajaga või ühe või mitme liikmesriigi taotlusel uurida võimalusi valdkondadevaheliseks koordineerimiseks IPCRi kaudu. IPCRi aktiveerimise korral, näiteks teabevahetusrežiimis, toimuks IPCRis poliitiline ja strateegiline koordineerimine, kusjuures vajaliku sisendi elutähtsa taristu kohta annab IPCRi töö toetamiseks ELi elutähtsa taristu tegevuskava.

Kui elutähtsat taristut mõjutav märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsident mõjutab ka kolmandat riiki, peaks nõukogu eesistujariik mõjutatud liikmesriikide ja komisjoniga konsulteerides kaaluma sobivust ja üksikasju koostööks kolmanda riigiga.

iii)   Komisjoni ja liidu ametite tugi

Kui see on asjakohane ja tegutsedes vastavalt talle antud volitustele, esitab Europol intsidendi olukorda käsitleva aruande liidu tasandil. Kui see on asjakohane ja tegutsedes vastavalt neile antud volitustele, edastavad teised liidu ametid asjakohase teabe, mis aitab kaasa olukorrateadlikkusele või koordineeritud reageerimisele seoses elutähtsat taristut mõjutava märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendiga, oma vastavale peadirektoraadile, mis omakorda edastab selle teabe komisjonile (rände ja siseasjade peadirektoraat), kes on CERGi eesistuja. Komisjon teavitab piisavalt nõukogu eesistujariiki.

Komisjon saab anda olukorrateadlikkusse oma panuse, kasutades liidu kosmoseprogrammi (17) vahendeid, nagu Copernicuse programm, Galileo programm või EGNOS, kui see on asjakohane ja vastavalt kohaldatavale liidu ja riiklikule õigusraamistikule.

b)   Strateegilisel tasandil

i)   Liikmesriikide panustel põhinevate aruannete koostamine

Komisjon koostab elutähtsa taristu toimepidevuse valdkonnas aruande, mis tugineb teabele, mis puudutab elutähtsat taristut mõjutavat märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidenti ja sellise intsidendi käsitlemise olemasolevaid parimaid tavasid ning mida riikide pädevad asutused jagavad elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühma koosolekul või ühistel koosolekutel asjaomaste talituste, eksperdirühmade või võrgustikega, ja muule kättesaadavale teabele. Aruanne edastatakse CERGi liikmetele, PROCIV CER töörühma liikmetele ja nõukogu eesistujariigiga konsulteerides teistele asjaomastele sidusrühmadele. Vajaduse korral salastatakse aruanne asjakohasel tasemel ja edastatakse igal juhul asjaomastele vastuvõtjatele liikmesriikides kooskõlas kohaldatavates õigusraamistikes sätestatud infoturbe normide ja menetlustega.

Kui see on asjakohane, võetakse nimetatud aruandes küberturvalisuse seisukohast arvesse asjaomaste liidu tasandi riskihindamiste tulemusi, hindamisi ja stsenaariume, sealhulgas kui need on korraldanud komisjon ja kõrge esindaja ning koostöörühm.

IPCRi aktiveerimise korral võib kõnealune aruanne kaasa aidata komisjoni talituste ja Euroopa välisteenistuse koostatavale integreeritud olukorrateadlikkuse ja analüüsi (ISAA) aruandele.

Kui see on asjakohane, esitab SIAC intsidendi kohta ajakohastatud luureandmetel põhineva hinnangu.

ii)   Liidu kriisikoordineerimismehhanismide aktiveerimine ja liidu vahendite kasutamine

Kooskõlas liidu elanikkonnakaitse mehhanismi käsitlevate õigusnormidega võib ERCC alustada intsidendiga seotud olukorrateadlikkuse toetamist, kui aktiveeritakse liidu elanikkonnakaitse mehhanism (18). Lisaks sellele võivad mõjutatud liikmesriigid taotleda Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenuse kaudu oma territooriumi satelliidiandmed.

Kui teabe jagamist komisjonis Euroopa välisteenistuse ja asjaomaste liidu ametitega peetakse asjakohaseks, aktiveerib juhtiv peadirektoraat või rände ja siseasjade peadirektoraat peasekretariaadiga koordineerides komisjonisisese kriisikoordineerimisprotsessi ARGUS I faasi, avades ARGUSe IT-süsteemis juhtumi. Komisjon tagab, et asjakohast teavet jagatakse liikmesriikidega IPCRi ümarlaudadel ja IPCRi platvormi kaudu.

Nõukogu eesistujariik võib aktiveerida IPCRi korra teabejagamisrežiimil, millest tulenevalt koostavad komisjon ja Euroopa välisteenistus asjakohasel juhul riigi pädevatelt asutustelt ja muudest allikatest saadud teabe põhjal ISAA aruanded. Isegi kui IPCRi ei aktiveerita, võib nõukogu eesistujariik luua IPCRi veebiplatvormil seirelehe. Nõukogu peasekretariaat võib kokkuleppel eesistujariigiga luua seirelehe, näiteks mõjutatud liikmesriigi, komisjoni talituste või Euroopa välisteenistuse taotlusel.

Vastava menetluse kohaselt võib aktiveerida muud (valdkondlikud) liidu kriisi- ja hädaolukordade ohjamise mehhanismid ja vahendid, nagu on asjakohane. Komisjon tagab nende mehhanismide ja vahendite omavahelise koordineerimise.

Kui füüsiline intsident langeb kokku või näib olevat seotud direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 6 punktis 7 määratletud ulatusliku küberturbeintsidendiga, võib nõukogu eesistujariik kohaldada ka direktiiviga (EL) 2022/2555 sätestatud ulatuslike küberturbeintsidentide koordineeritud ohjamist käsitlevaid sätteid, et määrata kindlaks asjakohane koordineerimine, mis hõlmab muu hulgas horisontaalset küberküsimuste töörühma, PROCIV CER töörühma, CERGi, EU-CyCLONe’i ja CSIRTide võrgustikku kooskõlas nende normide ja menetlustega.

iii)   Avalikkuse teavitamise koordineerimine

Elutähtsat taristut mõjutavast märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendist mõjutatud liikmesriigid peaksid koordineerima avalikkuse teavitamist kriisist nii palju kui võimalik, austades samal ajal riikide pädevust ja haldusraamistikke. Kui see on asjakohane, võib kaasata IPCRi kriisist teavitamise võrgustiku.

Tuginedes ühisele olukorrateadlikkusele, võib PROCIV CER töörühm koostöös mõjutatud liikmesriikidega ja konsulteerides komisjoniga korraldada arvamuste vahetuse liikmesriikide ja komisjoni lähenemisviiside üle avalikkuse teavitamise vallas. Kui on vaja, peaks PROCIV CER töörühm liikmesriikidevahelise koordineerimise hõlbustamiseks püüdma teha kindlaks ühised seisukohad.

Seejuures tuleks meeles pidada, et teavitamistegevus ei tohiks kahjustada riiklikke kriisi- ja hädaolukordade ohjamise operatsioone.

Europol ja muud asjakohased liidu ametid koordineerivad omapoolset avalikkuse teavitamise tegevust komisjoni pressiesindajate talitusega, tuginedes ühisele olukorrateadlikkusele ja konsulteerides mõjutatud liikmesriikidega. ERCC ei osale tegevuskava raames avalikkuse teavitamisel kriisiolukorrast.

Kui elutähtsat taristut mõjutava märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendiga kaasneb välismõõde või hübriidohu mõõde, koordineeritakse avalikkuse teavitamist Euroopa välisteenistuse ning komisjoni pressiesindajate talitusega, nagu on kirjeldatud hübriidohtudega võitlemist käsitlevas ELi protokollis.

2.   Reageerimine (hõlmab pidevat tegevust, mida on kirjeldatud teabevahetuse ning strateegilise/poliitilise tasandi täiendavate meetmete all)

a)   Strateegilisel tasandil

i)   Pidev olukorda käsitlevate aruannete koostamine

PROCIV CER töörühma tuleks teavitada aruannete koostamisest (nt IPCRi aktiveerimise korral ISAA aruanne või komisjoni koostatud aruanne, mis põhineb liikmesriikide panusel elutähtsa taristu toimepidevuse valdkonnas) ning töörühm peaks ette valmistama COREPERi koosoleku, kui viimast ei ole veel kokku kutsutud, või asjakohastel juhtudel poliitika- ja julgeolekukomitee koosoleku.

SIAC intensiivistab suhtlust liikmesriikide luureteenistustega, koondab kõigist allikatest saadud teabe ning koostab intsidendi kohta analüüsi ja hinnangu ning vajaduse korral uuendab teavet korrapäraselt.

ii)   Koordineerimiskoosolekute korraldamine

Tuginedes ühisele olukorrateadlikkusele, peaks nõukogu eesistujariik võimalikult kiiresti kokku kutsuma PROCIV CER töörühma koosolekud, et arutada elutähtsa taristu toimepidevuse valdkonnas vajakajäämisi liidu reageerimises elutähtsat taristut mõjutavatele märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidentidele ning uurida koordineerimisvõimalusi liikmesriikide ning liidu institutsioonide, organite ja asutuste vahel. Kui aktiveeritakse IPCR, saaks eesistujariik nende koosolekute tulemusi arvesse võtta IPCRi ümarlaudades. IPCRi ümarlaudadel võidakse kindlaks teha ka mõned konkreetsed vajakajäämised reageerimisel elutähtsat taristut mõjutavatele märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidentidele ning suunata muu hulgas PROCIV CER töörühma nende probleemidega tegelema ja tulemustest aru andma tulevastele IPCRi ümarlaudadele, et toetada IPCRi poliitilisi ja strateegilisi koordineerimispüüdlusi.

iii)   Liidu kriisikoordineerimismehhanismide täies mahus aktiveerimine ja liidu vahendite kasutamine

Juhul kui nõukogu eesistujariik on aktiveerinud IPCRi täies mahus, kehtib järgmine.

Reageerimist liidu poliitilisel tasandil peaks koordineerima nõukogu, kasutades IPCRi korda.

Nõukogu eesistujariik kutsub üles korraldama õigeaegselt mitteametliku ümarlaua, kuhu tulevad kokku asjaomased riikide, liidu ja rahvusvahelised osalejad ning kus mõjutatud liikmesriik (liikmesriigid) saab (saavad) intsidendist aru anda, eesistujariik saab nõukogu asjaomaste töörühmade järeldustest aru anda ning komisjoni talitused saavad aru anda rühma varem toimunud koosoleku(te) kohta, mida asjakohasel viisil täiendab Euroopa välisteenistus.

Koosolekule võidakse kutsuda SIAC ja asjaomased liidu ametid, et nad annaksid ajakohastatud teavet elutähtsat taristut mõjutava märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendi kohta.

ISAA juhttalitus (komisjoni juhttalitus või Euroopa välisteenistus) koostab ISAA aruande, kasutades asjaomastelt komisjoni talitustelt, asjaomastelt liidu organitelt ja asutustelt ning riikide pädevatelt asutustelt saadud teavet. Samuti kutsutakse liikmesriike üles andma oma panus IPCRi veebiplatvormi kaudu.

Juhul kui komisjoni president aktiveerib komisjonisisese kriisikoordineerimisprotsessi ARGUS II faasi, kutsutakse lühikese etteteatamisajaga kokku kriisikoordineerimiskomitee koosolek(ud), millel osalevad asjaomased komisjoni talitused, ametid, ja kui see on asjakohane, Euroopa välisteenistus, et koordineerida kõigi elutähtsat taristut mõjutava märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendi aspektidega seotud küsimusi.

Elutähtsat taristut mõjutava märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendi korral, millel on liidu ja NATO jaoks märkimisväärne piiriülene tähtsus, võivad komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus kutsuda kokku ELi ja NATO toimepidevust käsitleva struktureeritud dialoogi kohtumise, et aidata kaasa ühisele olukorrateadlikkusele ja teabevahetusele liidu ja NATO võetud meetmete kohta, austades täielikult liidu ja liikmesriikide pädevusi vastavalt aluslepingutele ning Euroopa Ülemkogus kokku lepitud ELi ja NATO koostöö peamisi põhimõtteid, eelkõige vastastikkuse, kaasatuse ja otsustusprotsessi sõltumatuse põhimõtet, ning tagades täieliku läbipaistvuse kõigi liikmesriikide suhtes. Kinnitades taas liidu ja NATO vahelise takistamatu teabevahetuse tähtsust, võiks mõjutatud liikmesriigi selgesõnalisel nõusolekul jagada NATOga teavet liikmesriigi poolt tundlikuks peetavate intsidentide kohta. Liikmesriike teavitatakse ELi elutähtsa taristu tegevuskava kohaldamist käsitleva struktureeritud dialoogi tulemustest.

iv)   Avalikkuse teavitamine

Kui see on asjakohane, peaks nõukogu hõlbustama teabevahetust avalikkuse teavitamise lähenemisviiside kohta ning vajaduse korral püüdma leida ühiseid seisukohti, et hõlbustada koordineerimist liikmesriikide vahel ja komisjoniga. IPCRi loodud mitteametlik võrgustik kriisist teavitamiseks võib seda tööd toetada. Komisjoni talitused koostavad asjakohastel juhtudel ja mõjutatud liikmesriikidega konsulteerides ka avalikkuse teavitamise sõnumeid.

Kui elutähtsat taristut mõjutava märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendiga kaasneb välismõõde või hübriidohu mõõde, tuleks avalikkuse teavitamist koordineerida Euroopa välisteenistuse ning komisjoni pressiesindajate talitusega. ERCC ei osale tegevuskava raames avalikkuse teavitamisel kriisiolukorrast.

v)   Toetus liikmesriikidele ja tulemuslik reageerimine

Kui IPCR on aktiveeritud, võib nõukogu eesistujariik IPCRi raames toimuva tegevuse toetamiseks kutsuda kokku rohkem PROCIV CER töörühma ja muude asjaomaste töörühmade koosolekuid.

Liikmesriigid, keda mõjutab elutähtsat taristut mõjutav märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsident, võivad taotleda teistelt liikmesriikidelt kas kahepoolselt või nõukogu eesistujariigi ja/või PROCIV CER töörühma kaudu tehnilist tuge, nt konkreetseid eksperditeadmisi elutähtsat taristut mõjutava märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendi negatiivsete tagajärgede leevendamiseks.

Liikmesriigid, keda mõjutab elutähtsat taristut mõjutav märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsident, võivad lisaks sellele taotleda tehnilist ja/või rahalist toetust ka komisjonilt või asjaomastelt liidu ametitelt. Saades sellise taotluse, hindab komisjon asjaomaste liidu ametitega koordineerides oma võimalikku toetust ja aktiveerib asjakohastel juhtudel ja kokkuleppel mõjutatud liikmesriikidega liidu tasandil tehnilised leevendusmeetmed nende vastavate menetluste kohaselt ja koordineerib tehnilist suutlikkust, mida on vaja elutähtsat taristut mõjutava märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendi mõju peatamiseks või vähendamiseks. Komisjon ja eesistujariik peaksid tõhusa koordineerimise tagamiseks üksteist kõnealustest taotlustest piisavalt teavitama.

Mõjutatud riigid võivad abi taotlemiseks aktiveerida liidu elanikkonnakaitse mehhanism ning seejärel teeb ERCC abi andmise koordineerimiseks kooskõlas liidu elanikkonnakaitse mehhanismi käsitlevate õigusnormidega koostööd liikmesriikide kontaktpunktidega.

Neile antud volituste piires ja taotluse alusel võivad Europol ja muud asjakohased liidu ametid elutähtsat taristut mõjutavast märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendist mõjutatud liikmesriike intsidendi uurimisel toetada.

b)   Poliitilisel tasandil

Nõukogu eesistujariik võib pidada vajalikuks kutsuda kokku IPCRi ümarlauad, nõukogu töörühmade koosolekud, COREPERi, nõukogu istungid, et arutada elutähtsat taristut mõjutava märkimisväärse piiriülese tähtsusega intsidendi võimalikku põhjust ja eeldatavaid tagajärgi liikmesriikide ja liidu jaoks, leppida kokku ühised suunised ning võtta vastu meetmed, mis on vajalikud sellisest intsidendist mõjutatud liikmesriikide toetamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks. Seda küsimust võib käsitleda ka Euroopa Ülemkogu.

ELi elutähtsa taristu tegevuskava skeem

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (Küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80).

(3)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2. detsembri 2021. aasta soovitus seoses üleeuroopalise süsteemsete küberintsidentide koordineerimisraamistikuga asjaomastele asutustele (ESRN/2021/17).

(4)  Komisjoni 23. mai 2022. aasta teatis „Transpordisektori hädaolukorra lahendamise plaan“ (COM(2022) 211 final).

(5)  Loodi komisjoni 24. jaanuari 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/123 (millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgu funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 677/2011) artikliga 19 (ELT L 28, 31.1.2019, lk 1).

(6)  Komisjoni 15. novembri 2012. aasta otsus 2012/C 353/02 elektrivaldkonna koordineerimise rühma moodustamise kohta (ELT C 353, 17.11.2012, lk 2).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (ELT L 280, 28.10.2017, lk 1).

(8)  Nõukogu 14. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/119/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (ELT L 265, 9.10.2009, lk 9).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL (ELT L 314, 6.12.2022, lk 26).

(11)  Mitteametlik rühm, kuhu kuuluvad komisjoni asjaomased talitused, Euroopa välisteenistus, Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA), CERT-EU ja Europol ning mille eesistujateks on sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat ja Euroopa välisteenistus.

(12)  Näiteks: transpordivaldkonnas: Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (EASA), Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA), Euroopa Liidu Raudteeamet (ERA); tervishoiu valdkonnas: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ning Euroopa Ravimiamet (EMA); energeetika valdkonnas: Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER); kosmose valdkonnas: Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet (EUSPA); toidusektoris: Euroopa Toiduohutusamet (EFSA); merendusvaldkonnas: Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA); küberintsidentide valdkonnas: küberturbe intsidentide lahendamise üksused (CSIRTid), liidu institutsioonide, organite ja asutuste küberturvalisuse teenistus (CERT-EU), EKP, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa järelevalveasutused (ESAd).

(13)  Nõukogu 11. detsembri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1993, mis käsitleb ELi integreeritud korda poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (ELT L 320, 17.12.2018, lk 28).

(14)  Nõukogu 24. juuni 2014. aasta otsus 2014/415/EL solidaarsusklausli liidupoolse rakendamise korra kohta (ELT L 192, 1.7.2014, lk 53).

(15)  Hübriidohtudega võitlemist käsitlevas ELi protokollis

(16)  Nõukogu 21. juuni 2022 järeldused, mis käsitlevad raamistikku ELi koordineeritud reageerimiseks hübriidkampaaniatele ja rakendussuunised, mis käsitlevad raamistikku eli koordineeritud reageerimiseks hübriidkampaaniatele (15880/22).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/696, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (ELT L 170, 12.5.2021, lk 69).

(18)  Näiteks meediaseiretoodete, elanikkonnakaitsesõnumite, analüütiliste lühikokkuvõtete, humanitaarabi peadirektoraadi päeva kaartide ja välksõnumite ning muude spetsiaalsete toodete avaldamine.