(1)

Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 163 lõike 5 punktiga b viiakse kõnealuses määruses sätestatud finantsteenuste eeskirjad, mis on seotud selliste väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, müügi, ostu või võõrandamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (2) tähenduses, mida komisjon kasutab oma laenutehingutes, kooskõlla selliste teenuste suhtes kohaldatavate eeskirjadega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL (3). Seepärast viiakse kõnealuse määrusega kooskõlla see, kuidas komisjon ostab teenuseid, mis on hädavajalikud liidu eelarve sõltumatuks ja tulemuslikuks täitmiseks, ning see, kuidas liikmesriigid ja muud institutsioonid sama teevad. Sellest tulenevalt ei kohaldata finantsteenuste suhtes, mida komisjon ostab oma laenutehingute tegemiseks, liidu hanke-eeskirju, välja arvatud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted.

(2)

Sündikaattehingute puhul pea- või kaaskorraldajana tegutsemine kuulub määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 163 lõike 5 punkti b kohaste finantsteenuste alla ja on otseselt seotud liidu võlaväärtpaberite emiteerimisega. Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2023/1602 (4) artikliga 13 on kehtestatud kord selliste esmasvahendajate valimiseks, kes hakkavad sündikaattehingute puhul toimima pea- või kaasliikmena. Rakendusotsuse (EL) 2023/1602 artikli 13 lõikes 1 on sätestatud, et valik tehakse spetsiaalse läbirääkimistega hankemenetluse teel kooskõlas liidu riigihankeid käsitlevate õigusaktidega. Artikli 13 lõige 1 tuleks kehtetuks tunnistada, et kajastada erandit hanke-eeskirjadest, mis on komisjonile antud finantsteenuste puhul, mida ta kasutab oma laenutehingute tegemiseks.

(3)

Komisjon jätkab sündikaatide valimisel läbipaistvate ja objektiivsete menetluste rakendamist, tuginedes rakendusotsuse (EL) 2023/1602 artikli 13 lõigetele 2–5 ning toetavatele üldtingimustele, mis on avaldatud komisjoni veebisaidil ja mille iga esmasvahendaja heaks kiidab. Neid menetlusi rakendatakse käsiraamatute alusel, milles täpsustatakse üksikasjalikult, kuidas sündikaatpankade valimise eest vastutavad komisjoni talitused neid protsesse läbi viivad. Seega jätkatakse käesolevas otsuses ja sündikaattehingute sisejuhendis määratletud sündikaadi (ja kaasjuhi) valimise praeguse, väga struktureeritud protsessi rakendamist, et tagada sündikaadi valiku menetlustes läbipaistvus ja võrdne kohtlemine. See valik korraldatakse nüüd väljaspool hangete õigusraamistikku ning otsuseid ei pea põhjendama range viitamisega hankealastele õigusaktidele.

(4)

Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 163 lõike 5 kohaselt ei kohaldata finantsteenuste suhtes kõnealuses määruses sätestatud hankelepingute sõlmimisele esitatud nõudeid, välja arvatud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Seega ei kohaldataks sündikaattehingu pea- või kaaskorraldajate valimisel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust. Kuna esmasvahendajaid tasustatakse sündikaattehingute käigus liidu fondidest, kohaldatakse esmasvahendajate võrgustiku liikmete suhtes jätkuvalt üldsätteid, sealhulgas neid, mis käsitlevad varajase avastamise ja menetlusest kõrvalejätmise süsteemi.

(5)

Esmasvahendajate võrgustiku liikmesus kujutab endast pidevat usalduslikku ja järjepidevat suhet ELi ja esmasvahendajate võrgustiku liikmete vahel. Selline suhe eeldab kõlblikkuskriteeriumide jätkuvat täitmist, et toimida liikmete võetud põhi- ja täiendavate kohustuste täitmise kaudu pea- või kaaskorraldajana. Samal ajal on esmasvahendajate võrgustiku liikmed järelevalvealused ja tegevusloaga üksused, mis on liidu ja siseriiklike õigusaktide kohaselt nii liikmesriigi kui ka liidu tasandi pädevate asutuste range kontrolli all.

(6)

Esmasvahendajad peaksid viivitamata teavitama komisjoni olulistest muutustest enda kõlblikkuskriteeriumidele vastavuses või mis tahes dokumentides, mille nad on esmasvahendajate võrgustikule taotluse esitamise ajal esitanud, või selliste dokumentide hilisemast ajakohastamisest. Esmasvahendajatelt tuleks samuti nõuda, et nad teavitaksid komisjoni juhtumitest, mis võivad tuua kaasa menetlusest kõrvalejätmist põhjustava olukorra. Lisaks nendele viivitamatu teavitamise nõuetele nõudis varasem, väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlusel põhinev süsteem, et esmasvahendajad esitaksid igal aastal osa oma taotlusdokumentidest uuesti. Kasu, mis tuleneks sellise tava jätkamisest lisaks viivitamatu teavitamise nõudele, oleks piiratud, samal ajal aga kujutaks see endast suurt dokumenteerimiskoormust. Esmasvahendajate võrgustiku usaldusväärsuse tagamiseks tuleks paluda esmasvahendajatel vähemalt kord aastas kinnitada, et dokumendid, mis nad on esitanud liikmesuse taotlemise või selle taotluse hilisema ajakohastamise käigus, on jätkuvalt asjakohased, ning uuendada esitatud dokumente vähemalt iga kolme aasta järel, isegi kui olulisi muutusi ei ole toimunud.

(7)

Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklis 138 osutatud esmasvahendaja menetlusest kõrvalejätmist põhjustavate olukordade esinemist tuleks hinnata kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud vastavate normidega. Samal ajal on tegeliku või võimaliku menetlusest kõrvalejätmist põhjustava olukorra hindamisel asjakohane tunnistada, et pidev järjepidev suhe ning tasakaal esmasvahendusmehhanismi õiguste ja võetud kohustuste vahel, samuti tihe seos esmasvahendusmehhanismi ja liidu võlaväärtpaberite emiteerimise suutlikkuse vahel on võrreldav olukorraga, kus liidu ja rahastuse saaja vahel on pidev juriidiline kohustus. Sellises olukorras jätkatakse juriidilise kohustuse täitmist kuni selle lõppemiseni. Samamoodi on asjakohane lubada, et esmasvahendaja on pea- või kaaskorraldajana tegutsemiseks jätkuvalt kõlblik isegi juhul, kui tekib tegelik või võimalik menetlusest kõrvalejätmist põhjustav olukord.

(8)

Võttes arvesse, et praegune, rakendusotsuses (EL) 2023/1602 sätestatud esmasvahendajate tegevuse peatamise süsteem ei ole praktikas osutunud tõhusaks, tuleks muuta see otstarbekohaseks. Kuna esmasvahendajad peavad pidevalt täitma oma kohustusi esmasvahendajate võrgustiku liikmetena, et nad oleksid jätkuvalt kõlblikud tegutsema sündikaattehingute pea- või kaaskorraldajatena, oleks esmasvahendaja tegevuse peatamisel võrgustikus sama mõju kui nende liikmesuse lõpetamisel. Seetõttu oleks asjakohane muuta peatamisprotsess eraldiseisvaks ja kasutada seda eelkõige juhtudel, kus võib esineda kiireloomuline ja tõsine oht liidu finantshuvidele, mida ei ole võimalik kõrvaldada esmasvahendaja hindamise ja kõrvalejätmisega. Asjaomastel esmasvahendajatel peaks olema lubatud esitada oma märkusi ja vastuväiteid. Erandjuhtudel võib see toimuda pärast peatamist, mille võib seejärel nende esitatud teabe põhjal tühistada.

(9)

Esmasvahendajana tegutseva üksuse liikmesuse peatamise või lõpetamise otsuse korral peaks komisjon hindama mõju, mida liikmesuse peatamine või lõpetamine avaldaks esmasvahendajate võrgustiku tegevuse järjepidevusele ning sellise liikmesuse peatamise või lõpetamise proportsionaalsust.

(10)

Rakendusotsust (EL) 2023/1602 tuleks seetõttu muuta.

1)

Artikli 5 lõike 1 punkti e alapunkt iii asendatakse järgmisega:

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).“ "

2)

Artikli 7 punkti d alapunkt ii asendatakse järgmisega:

3)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

4)

Artikli 15 lõige 4 asendatakse järgmisega:

5)

Lisatakse artikkel 16a:

6)

Artikkel 17 asendatakse järgmisega: