Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32023R0734

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/734, 15. märts 2023, millega muudetakse määrust (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta ja tunnistatakse kehtetuks 11 rahvamajanduse arvepidamise valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst)

    PE/64/2022/REV/1

    ELT L 97, 5.4.2023, p. 1–114 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/734/oj

    5.4.2023   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 97/1


    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/734,

    15. märts 2023,

    millega muudetakse määrust (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta ja tunnistatakse kehtetuks 11 rahvamajanduse arvepidamise valdkonna õigusakti

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

    olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

    võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

    toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 (3) kehtestati läbivaadatud Euroopa arvepidamissüsteem (ESA 2010) ja see sisaldab ühistest standarditest, määratlustest, klassifikaatoritest ja arvepidamiseeskirjadest koosnevat kontrollraamistikku liikmesriikide kontode koostamiseks liidu statistikanõuete kohaselt, et saada liikmesriikide vahel võrreldavaid tulemusi.

    (2)

    Määruse (EL) nr 549/2013 A lisas on sätestatud metoodika liikmesriikide kontode koostamiseks.

    (3)

    Määruse (EL) nr 549/2013 kohaldamisel on selle A lisas kindlaks tehtud väikesi tekstilisi vastuolusid, mida on vaja parandada.

    (4)

    Määruse (EL) nr 549/2013 B lisas (edaspidi „andmeedastusprogramm“) on sätestatud rahvamajanduse arvepidamise andmetega tabelid, sealhulgas asjaomased metaandmed, mille liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) ettenähtud tähtaja jooksul liidu ülesannete täitmiseks.

    (5)

    Andmeedastusprogrammi tuleks ajakohastada, et võtta arvesse kasutajate muutuvaid vajadusi ja uusi poliitilisi prioriteete ning uute majanduse tegevusalade arengut liidus.

    (6)

    Edastatavad struktuursed metaandmed peaksid võtma arvesse põhimõtteid, mida on kirjeldatud komisjoni soovituses (EL) 2023/397 (4). Uued metaandmete edastamise tingimused ei tohiks põhjustada liikmesriikidele ülemääraseid lisakulutusi ega ülemäärast halduskoormust.

    (7)

    ÜRO statistikakomisjoni 49. istungil käsitleti läbivaadatud versiooni individuaalse tarbimise klassifikaatorist eesmärgi järgi (Coicop 2018) ja kiideti see heaks kui rahvusvaheliselt tunnustatud standard. Määruse (EL) nr 549/2013 A ja B lisas viidatakse varasemale klassifikaatori versioonile (Coicop 1999) ja seetõttu tuleks neid viiteid ajakohastada.

    (8)

    Määrust (EL) nr 549/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

    (9)

    Kuna käesoleva määruse rakendamine nõuab liikmesriikide statistikasüsteemides põhjalike kohanduste tegemist, peaks komisjon tegema liikmesriikidele erandeid. Erandid peaksid olema ajutised ja tehtud kuni kolmeks aastaks. Selleks et need erandid saaks võimalikult kiiresti kaotada peaks komisjon toetama asjaomaste liikmesriikide pingutusi viia läbi oma statistikasüsteemide nõutav kohandamine.

    (10)

    Pärast määruse (EL) nr 549/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/516 (5) jõustumist ei ole nõukogu määrusega (EÜ) nr 2223/96 (6) (ESA 95) loodud varasemal Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemil põhinevad 11 õigusakti enam asjakohased. Käesolevas määruses sätestatud meetmed asendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 359/2002, (7) (EÜ) nr 1221/2002, (8) (EÜ) nr 1267/2003, (9) (EÜ) nr 501/2004, (10) (EÜ) nr 1161/2005, (11) (EÜ) nr 1392/2007 (12) ja (EÜ) nr 400/2009, (13) nõukogu määrusega (EÜ) nr 1222/2004, (14) komisjoni määrusega (EÜ) nr 264/2000 (15) ning komisjoni otsustega 98/715/EÜ (16) ja 2002/990/EÜ (17) ettenähtud meetmed. Seega tuleks need õigusaktid kehtetuks tunnistada.

    (11)

    Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates 1. septembrist 2024, et jõustumine langeks kokku rahvamajanduse arvepidamise ühtlustatud võrdlusaluste läbivaatamise kokkulepitud ajakavaga liikmesriikides. See ei takista liikmesriike koostamast statistikat muudetud lisade kohaselt enne seda üldise kohaldamise kuupäeva. Selleks et tagada uute edastamisnõuetega kohanemiseks piisav aeg, kohaldatakse iga uut struktuursete metaandmete edastamise kohustust alates 1. septembrist 2025, isegi kui nimetatud metaandmed võivad olla vabatahtlikult edastatud juba enne nimetatud kuupäeva.

    (12)

    Et leevendada COVID-19 kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju ja tugevdada liikmesriikide majanduse ja sotsiaalsete struktuuride vastupanuvõimet, on liidult tulnud mitmeid olulisi algatusi, eelkõige on kasutusele võetud taasterahastu „NextGenerationEU“ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (18) loodud taaste ja vastupidavusrahastu. Selle taustal tuleks liidu statistikas liidu institutsioonide ja asutuste statistikaarvestust korrektselt arvesse võtta. Seepärast tuleks sel eesmärgil jätkata tehnilist tööd, et töötada välja töökindel metoodika, mille abil on komisjonil (Eurostatil) võimalik statistikaarvestust (sealhulgas ESA 2010 neto laenuandmine / -võtmine ja täitmata Maastrichti võlakohustused) koostada ja levitada. Komisjon (Eurostat) peaks 31. märtsiks 2024 esitama Euroopa Parlamendile ning nõukogule aruande tehtud edusammude kohta.

    (13)

    Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühtsete statistikastandardite loomist, mis võimaldavad koostada ühtlustatud rahvamajanduse arvepidamise andmeid, et saavutada üldine võrreldavus liidu tasandil, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

    (14)

    Andmed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete kohta on olulised, et toetada analüüsi ning poliitikakujundamist selliste prioriteetsete poliitikasuundade kontekstis, mis on seotud digitaliseerimise ja Euroopa rohelise kokkuleppega, mille eesmärk on uute tehnoloogiate konkurentsivõime parandamine ja edasiarendamine. Samuti on olulised andmed hoonete ja rajatiste aluse maa kohta, et analüüsida liidu tasandil investeeringuid ja jõukust. Komisjon (Eurostat) ja riikide statistikaasutused peaksid jätkama selles valdkonnas viimastel aastatel tehtud metoodilist tööd, et suurendada üksikasjalikumate andmete kättesaadavust Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi tulevase läbivaatamise kontekstis.

    (15)

    Perioodiline ajakohastamine on vajalik, et võtta arvesse globaliseerumise, rohe- ja digipöörde ning rahvamajanduse arvepidamise koostoimet, et poliitikakujundajatel oleksid olemas vajalikud andmed ja teadmised, millega tagada konkurentsivõime, finantsstabiilsus, eelarve vastupanuvõime, usaldusväärne riigi rahandus ja õiglane maksupoliitika. Peale selle nõuti juba ÜRO statistikakomisjoni 51. istungjärgul, et sekretariaatidevaheline rahvamajanduse arvepidamise töörühm töötaks rahvamajanduse arvepidamise süsteemi 2008 läbivaatamiseks välja tegevuskava, et ÜRO statistikaosakond saaks selle 2025. aastal vastu võtta.

    (16)

    Rahvamajanduse arvepidamist käsitlevaid rahvusvahelisi käsiraamatuid on vaja ajakohastada, eelkõige heaolu ja kestlikkuse osas, sest suur osa rahvastiku majanduslikku heaolu mõjutavast tegevusest jääb tootmisvõimaluste kõverast väljapoole.

    (17)

    Kui rahvamajanduse arvepidamise süsteem 2008 2025. aastal läbi vaadatakse, on võimalik rahvusvaheliselt kokku lepitud mõisteid, määratlusi, klassifikatsioone ja arvepidamiseeskirju ajakohastada, et võtta arvesse kliimamuutuste, julgeoleku, ebavõrdsuse, kestlikkuse ja heaoluga seotud üleilmseid väljakutseid, ning see aitab toetada poliitikakujundajaid kaalutletud otsuste tegemisel, et edendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, vähendada sotsiaalset ja soolist ebavõrdsust ning kiirendada rohe- ja digipööret. Seega peaks komisjon enne oma kavandanud 2025. järeldusi korrapäraselt esitama nõutavat teavet rahvamajanduse arvepidamise süsteemi 2008 läbivaatamise kohta ja arutama seda Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

    (18)

    Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määruse (EL) nr 549/2013 muutmine

    Määrust (EL) nr 549/2013 muudetakse järgmiselt.

    1)

    Artiklit 6 muudetakse järgmiselt.

    a)

    Lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Kui liikmesriigi statistikasüsteemis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/734 (*1) kohaldamiseks vaja teha põhjalikke muudatusi, teeb komisjon rakendusaktiga liikmesriigile kuni kolmeks aastaks ajutise erandi. Rakendusaktid võetakse vastu käesoleva määruse artikli 8 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

    (*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2023. aasta määrus (EL) 2023/734, millega muudetakse määrust (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta ja tunnistatakse kehtetuks 11 rahvamajanduse arvepidamise valdkonna õigusakti (ELT L 97, 5.4.2023, lk 1).“"

    b)

    Lõige 3 asendatakse järgmisega:

    „3.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkidel peab asjaomane liikmesriik esitama komisjonile igakülgselt põhjendatud taotluse hiljemalt 26. juuliks 2023.“

    2)

    A lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

    3)

    B lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga;

    Artikkel 2

    Kehtetuks tunnistamine

    III lisas esitatud õigusaktid tunnistatakse kehtetuks.

    Artikkel 3

    Läbivaatamine

    Komisjon (Eurostat) esitab 31. märtsiks 2024 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse liidu institutsioonide ja asutuste statistikaarvestuses (sealhulgas ESA 2010 neto laenuandmine/-võtmine ning täitmata Maastrichti võlakohustused) tehtud edusamme. Kõnealusele aruandele toetudes võib komisjon asjakohasel juhul esitada seadusandliku ettepaneku.

    Artikkel 4

    Jõustumine ja kohaldamine

    1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    2.   Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. septembrist 2024.

    3.   Erandina käesoleva artikli lõikest 2 ja käesoleva määruse artikli 1 punktist 3 kohaldatakse määruse (EL) nr 549/2013 B lisa punktis 10 viidatud struktuursete metaandmete edastamise kohustust alates 1. septembrist 2025.

    4.   Erandina käesoleva artikli lõikest 3 kohaldatakse määruse (EL) nr 549/2013 B lisa punktis 10 viidatud struktuursete metaandmete edastamise kohustust sama lisa tabeli 27 puhul 1. septembrist 2024.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Strasbourg, 15. märts 2023

    Euroopa Parlamendi nimel

    president

    R. METSOLA

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    J. ROSWALL


    (1)  ELT C 218, 2.6.2022, lk 2.

    (2)  Euroopa Parlamendi 2. veebruari 2023. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 21. veebruari 2023. aasta otsus.

    (3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

    (4)  Komisjoni 17. veebruari 2023. aasta soovitus (EL) 2023/397 Euroopa statistikasüsteemi selgitavate metaandmete ja kvaliteediaruannete kohta, millega asendatakse soovitus 2009/498/EÜ Euroopa statistikasüsteemi viitamismetaandmete kohta (ELT L 53, 21.2.2023, lk 104).

    (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/516 kogurahvatulu turuhindades arvutamise ühtlustamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/130/EMÜ, Euratom ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (kogurahvatulu määrus) (ELT L 91, 29.3.2019, lk 19).

    (6)  Nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1).

    (7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 359/2002, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2223/96 seoses ESA 95 kasutamisega käibemaksupõhistesse omavahenditesse liikmesriikide tehtavate osamaksete määramiseks (EÜT L 58, 28.2.2002, lk 1).

    (8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2002 valitsemissektori muude kontode kui rahastamiskontod kvartaliandmete kohta (EÜT L 179, 9.7.2002, lk 1).

    (9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1267/2003, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2223/96 rahvamajanduse arvepidamise peamiste koondnäitajate edastamise tähtaja, rahvamajanduse arvepidamise peamiste koondnäitajate edastamise erandite ja töötatud tundides väljendatavate tööhõiveandmete edastamise osas (ELT L 180, 18.7.2003, lk 1).

    (10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 501/2004 valitsemissektori rahastamiskontode kvartaliandmete kohta (ELT L 81, 19.3.2004, lk 1).

    (11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1161/2005 muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmete koostamise kohta institutsiooniliste sektorite kaupa (ELT L 191, 22.7.2005, lk 22).

    (12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1392/2007, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2223/96 seoses rahvamajanduse arvepidamise andmete edastamisega (ELT L 324, 10.12.2007, lk 1).

    (13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 400/2009, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta seoses komisjoni rakendusvolitustega (ELT L 126, 21.5.2009, lk 11).

    (14)  Nõukogu 28. juuni 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1222/2004 kvartaalset valitsemissektori võlga käsitlevate andmete kogumise ja edastamise kohta (ELT L 233, 2.7.2004, lk 1).

    (15)  Komisjoni 3. veebruari 2000. aasta määrus (EÜ) nr 264/2000 nõukogu määruse (EÜ) nr 2223/96 rakendamise kohta seoses avaliku sektori lühiajalise rahandusstatistikaga (EÜT L 29, 4.2.2000, lk 4).

    (16)  Komisjoni 30. novembri 1998. aasta otsus 98/715/EÜ, milles selgitatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2223/96 (ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta) lisa A seoses hindade ja mahtude mõõtmise põhimõtetega (EÜT L 340, 16.12.1998, lk. 33).

    (17)  Komisjoni 17. detsembri 2002. aasta otsus 2002/990/EÜ, milles selgitatakse täpsemalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2223/96 lisa A seoses hindade ja mahtude mõõtmise põhimõtetega rahvamajanduse arvepidamises (EÜT L 347, 20.12.2002, lk 42).

    (18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).


    I LISA

    Määruse (EL) nr 549/2013 A lisa muudetakse järgmiselt.

    1)

    Punkti 1.51 alapunkt b asendatakse järgmisega:

    (ei puuduta eestikeelset versiooni)

    2)

    Punkti 1.51 alapunkt h asendatakse järgmisega:

    „h)

    selgitatud on avaliku sektori ettevõtete makstud superdividendide käsitamist – neid loetakse erakorralisteks makseteks ja käsitatakse mahaarvamistena omakapitalist;“.

    3)

    Punktis 1.118 esitatud diagrammi pealkiri asendatakse järgmisega:

    „Diagramm 1.1 – Kontode kogum“.

    4)

    Punktis 3.98 asendatakse sissejuhatav tekst järgmisega:

    „Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused (P.3), nagu kirjendatud ka KTKTIde puhul, sisaldavad kaht liiki:“.

    5)

    Punkt 3.105 asendatakse järgmisega:

    „3.105

    Alternatiivina vastavad valitsemissektori individuaalsed tarbimiskulutused individuaalse tarbimise klassifikaatori eesmärgi järgi (Coicop) 15. jaole, mis sisaldab järgmisi gruppe:

    15.1

    Eluase (samaväärne COFOGi grupiga 10.6)

    15.2

    Tervishoid (samaväärne COFOGi gruppidega 7.1–7.4)

    15.3

    Vaba aeg ja kultuur (samaväärne COFOGi gruppidega 8.1 ja 8.2)

    15.4

    Haridus (samaväärne COFOGi gruppidega 9.1–9.6)

    15.5

    Sotsiaalkaitse (samaväärne COFOGi gruppidega 10.1–10.5 ja 10.7).“

    6)

    Punkt 3.124 asendatakse järgmisega:

    „3.124

    Määratlus: kapitali kogumahutus põhivarasse (P.51g) koosneb järgmistest osadest: residendist tootjate põhivara soetamine miinus põhivara realiseerimine teatud perioodi jooksul pluss teatud lisandumised mittetoodetud vara väärtusele, mis on saadud tootja või institutsionaalse üksuse tootliku tegevuse kaudu. Põhivara on toodetud vara, mida kasutatakse tootmises enam kui ühe aasta vältel.“

    7)

    Punkti 3.132 alapunkt c asendatakse järgmisega:

    „c)

    üle ühe aasta tootmises kasutatav arvutitarkvara ja andmebaasid;“.

    8)

    Punkt 3.138 asendatakse järgmisega:

    „3.138

    Omandiõiguse üleminekuga kaasnevad kulud võivad kehtida nii toodetud vara, sh põhivara, kui ka mittetoodetud vara, näiteks maa puhul.

    Toodetud vara korral lisatakse need kulud ostjahindadele. Maa ja muu mittetoodetud vara korral eraldatakse need ostudest ja müükidest ning kirjendatakse põhivarasse tehtava kapitali kogumahutuse liigituses eraldi jaotuse (P.512) all.“

    9)

    Punktis 3.181 asendatakse viimane lause järgmisega:

    „Olemasolevate kaupade siirded kirjendatakse müüja puhul negatiivse kulutusena (realiseerimine) ja ostja puhul positiivse kulutusena (soetamine).“

    10)

    Punktist 4.40 jäetakse välja kolmas lause.

    11)

    Punkt 4.50 asendatakse järgmisega:

    „4.50

    Intresse kirjendatakse tekkepõhiselt: st intresse kirjendatakse võlausaldajale tasumata võla põhiosale aja jooksul pidevalt lisanduvatena. Igal arvestusperioodil lisanduvad intressid tuleb kirjendada, sõltumata sellest, kas neid tegelikult maksti või lisati need tasumata võla põhiosale. Kui neid ei makstud, kirjendatakse võla põhiosa kasv finantskontol kui finantsvara soetamine võlausaldaja poolt ja sama suure finantskohustuse omandamine võlgniku poolt.“

    12)

    Punktis 4.82 asendatakse tekst „Mõnel juhul saab tulumaksu maksmise kohustuse kindlaks määrata alles hilisemal arvestusperioodil kui see, millal tulu on tekkinud. Seepärast on selliste maksude kirjendamise aja osas vajalik teatud paindlikkus. Tulu allikas maha arvatavat tulumaksu (nagu töötasult kinnipeetavad maksud) ja tulumaksude regulaarseid ettemakseid võib kirjendada perioodil, kui need makstakse, ja mis tahes lõplikku tulumaksukohustust võib kirjendada perioodil, kui kohustus kindlaks määratakse.“ järgmisega:

    „Mõnel juhul saab tulumaksu maksmise kohustuse kindlaks määrata alles hilisemal arvestusperioodil kui see, millal tulu on tekkinud. Seepärast on selliste maksude kirjendamise aja osas vajalik teatud paindlikkus. Tulu allikas kinnipeetavat tulumaksu (nagu töötasult kinnipeetavad maksud) ja tulumaksude regulaarseid ettemakseid võib kirjendada perioodil, kui need makstakse, ja mis tahes lõplikku tulumaksukohustust võib kirjendada perioodil, kui kohustus kindlaks määratakse.“

    13)

    Punkti 4.93 alapunkt a asendatakse järgmisega:

    „a)

    sotsiaalmaksed, mille on maksnud isikud, kes ei ole riiklikule sotsiaalkindlustusfondile seadusega kohustatud maksma;“.

    14)

    Punkt 5.235 asendatakse järgmisega:

    „5.235

    Toimunud, kuid veel maksmata kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM) kuuluvad vastava finantsinstrumendi alla ja ettemakstud kindlustuspreemiad kuuluvad kahjukindlustuse kindlustustehniliste eraldiste (F.61) alla; kummalgi juhul ei tehta kirjet kaubanduskrediidi ja ettemaksete all.“

    15)

    Punkti 5.236 alapunkt c asendatakse järgmisega:

    (ei puuduta eestikeelset versiooni)

    16)

    Punkt 7.88 asendatakse järgmisega:

    „7.88

    Forvardlepingute turuväärtus võib muutuda positiivsest positsioonist (vara) negatiivseks positsiooniks (kohustus) ja vastupidi sõltuvalt alusvara hinnamuutustest; seega võivad need instrumendid väljakirjutajate ja ostjate jaoks muutuda varadest kohustusteks ja vastupidi. Mõnede forvardlepingute puhul rakendatakse tagatismakseid ning kasumeid ja kahjumeid arveldatakse iga päev; sellistel juhtudel on bilansiline väärtus null.“

    17)

    Punkti 8.09 tabel 8.1 asendatakse järgmisega:

    „Tabel 8.1.

    Kontode, tasakaalustavate kirjete ja peamiste koondnäitajate kokkuvõtlik esitus

    Kontod

    Tasakaalustavad kirjed

    Peamised koondnäitajad

    Institutsionaalsete sektorite täielik kontode kogum

    Jooksevkontod

    I.

    Tootmiskonto

    I.

    Tootmiskonto

     

     

     

     

    B.1g

    Kogulisandväärtus

    Sisemajanduse koguprodukt (SKP)

     

    II.

    Tulude jaotamise ja kasutamise kontod

    II.1

    Tulu esmase jaotamise kontod

    II.1.1

    Tulude moodustamise konto

     

     

    B.2g

    B.3g

    Tegevuse koguülejääk

    Kogusegatulu

     

     

     

     

     

     

    II.1.2

    Esmaste tulude jaotamise konto

    II.1.2.1

    Ettevõtlustulu konto

    B.4g

    Ettevõtluse kogutulu

     

     

     

     

     

     

     

     

    II.1.2.2

    Muude esmaste tulude jaotamise konto

    B.5g

    Esmaste kogutulude bilanss

    Kogurahvatulu

     

     

     

    II.2

    Tulude teisese jaotamise konto

     

     

     

     

    B.6g

    Kasutatav kogutulu

    Kasutatav kogurahvatulu

     

     

     

    II.3

    Mitterahalise tulu ümberjaotamise konto

     

     

     

     

    B.7g

    Korrigeeritud kasutatav kogutulu

     

     

     

     

    II.4

    Tulude kasutamise konto

    II.4.1

    Kasutatava tulu kasutamise konto

     

     

    B.8g

    Kogusääst

    Rahvamajanduse kogusääst

     

     

     

     

     

    II.4.2

    Korrigeeritud kasutatava tulu kasutamise konto

     

     

     

     

     

    Akumulatsioonikontod

    III.

    Akumulatsioonikontod

    III.1

    Kapitalikonto

    III.1.1

    Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutuste konto

     

     

    B.101

    Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutused

     

     

     

     

     

     

    III.1.2

    Mittefinantsvara soetuste konto

     

     

    B.9

    Netolaenuandmine/-võtmine

     

     

     

     

    III.2

    Finantskonto

     

     

     

     

    B.9F

    Netolaenuandmine/-võtmine

     

     

     

     

    III.3

    Vara muude muutuste konto

    III.3.1

    Vara muude mahumuutuste konto

     

     

    B.102

    Muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses

     

     

     

     

     

     

    III.3.2

    Ümberhindlus-kontod

     

     

    B.103

    Nominaalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses

     

     

     

     

     

     

     

     

    III.3.2.1

    Neutraalse kapitalikasumi/-kahjumi konto

    B.1031

    Neutraalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses

     

     

     

     

     

     

     

     

    III.3.2.2

    Reaalse kapitalikasumi/-kahjumi konto

    B.1032

    Reaalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses

     

    Bilansid

    IV.

    Bilansid

    IV.1

    Algbilanss

     

     

     

     

    B.90

    Netoväärtus

    Rahvuslik rikkus

     

     

     

    IV.2

    Bilansimuutused

     

     

     

     

    B.10

    Muutused netoväärtuses, kokku

    Muutused rahvuslikus rikkuses

     

     

     

    IV.3

    Lõppbilanss

     

     

     

     

    B.90

    Netoväärtus

    Rahvuslik rikkus

    Tehingute kontod

     

    0.

    Kaupade ja teenuste konto

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Välismaailma konto (välistehingute konto)

    Jooksevkonto

    V.

    Välismaailma konto

    V.I

    Kaupade ja teenuste välismajanduskonto

     

     

     

     

    B.11

    Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo

    Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo

     

     

     

    V.II

    Esmaste tulude ja jooksvate siirete välismajanduse konto

     

     

     

     

    B.12

    Välismajanduse jooksevkonto saldo

    Välismajanduse jooksevkonto saldo

    Akumulatsioonikontod

     

     

    V.III

    Välismaailma akumulatsioonikontod

    V.III.1

    Kapitalikonto

    V.III.1.1

    Välismajanduse jooksevkonto saldost ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutuste konto

    B.101

    Välismajanduse jooksevkonto saldost ja kapitalisiiretest tulenevad muutused netoväärtuses

     

     

     

     

     

     

     

     

    V.III.1.2

    Mittefinantsvara soetuste konto

    B.9

    Netolaenuandmine/-võtmine

     

     

     

     

     

     

    V.III.2

    Finantskonto

     

     

    B.9F

    Netolaenuandmine/-võtmine

    Netolaenuandmine/-võtmine

     

     

     

     

     

    V.III.3

    Vara muude muutuste konto

    V.III.3.1

    Vara muude mahumuutuste konto

    B.102

    Muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses

     

     

     

     

     

     

     

     

    V.III.3.2

    Ümberhindluskontod

    B.103

    Nominaalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses

     

    Bilansid

     

     

    V.IV

    Välisvara ja -kohustuste konto

    V.IV.1

    Algbilanss

     

     

    B.90

    Netoväärtus

    Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon

     

     

     

     

     

    V.IV.2

    Bilansimuutused

     

     

    B.10

    Muutused netoväärtuses

     

     

     

     

     

     

    V.IV.3

    Lõppbilanss

     

     

    B.90

    Netoväärtus

    Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon“

    18)

    Punkt 9.61 asendatakse järgmisega:

    „9.61

    Toodete kaupa esitatud tabelite ja tegevusalade kaupa esitatud tabelite analüütilised omadused ei erine siiski märkimisväärselt. Toodete kaupa esitatud tabelite ja tegevusalade kaupa esitatud tabelite erinevused tulenevad kõrvaltoodangu üldiselt piiratud kogusest. Tegelikult lähtutakse sisend-väljundtabelite analüütilisel kasutamisel vaikimisi tegevusala tehnoloogia eeldusest, olenemata sellest, kuidas tabelid on esialgu koostatud. Pealegi on iga toodete kaupa esitatud tabel tegelikult töödeldud tegevusalade kaupa esitatud tabel, sest see sisaldab endiselt kõiki tegevusalaüksustele ja ettevõtetele iseloomulikke andmeid, mis on esitatud pakkumise ja kasutamise tabelites.“

    19)

    Punkt 10.27 asendatakse järgmisega:

    „10.27

    Teenustega tehtavate tehingute puhul on sageli raskem kirjeldada iseloomulikke tunnuseid, mille abil määrata füüsilisi ühikuid, ning kasutatavate kriteeriumide osas võivad tekkida eriarvamused. Keerulise olukorraga võib olla tegemist oluliste tegevusalade puhul, nagu finantsvahendusteenused, hulgi- ja jaekaubandus, ettevõtetele osutatavad teenused, haridus, teadus- ja arendustegevus, tervishoid või vaba aeg. Füüsiliste ühikute valik selliste tegevuste puhul on esitatud rahvamajanduse arvepidamises kasutatavate hinna ja mahu näitajate käsiraamatus (“Handbook on prices and volume measures in national accounts“ (*1)).“

    (*1)  „Eurostat, Handbook on prices and volume measures in national accounts, 2016.“"

    20)

    Punkti 10.56 teine joonealune märkus asendatakse järgmisega:

    „Eurostat-OECD, Eurostat-OECD Methodological manual on purchasing power parities, 2012.“

    21)

    Punktis 14.06 asendatakse teine lause järgmisega:

    „FISIMi arvutamisel keskendutakse allsektoritele S.122 ja S.125; kokkuleppe kohaselt ei arvutata FISIMi keskpangale (vt punkt 14.16).“

    22)

    Punktis 15.27 asendatakse tekst „Kõnealust vara (kategooria AN.222) kajastatakse ainult siis, kui selle väärtus (ehk kasu valdajale, mis ületab rendileandjale makstava väärtuse) on realiseeritav vara üleandmisega.“ järgmisega:

    „Kõnealust vara (kategooria AN.222) kajastatakse ainult siis, kui selle väärtus (ehk kasu valdajale, mis ületab loa väljaandjale tekkinud väärtuse) on realiseeritav vara üleandmisega.“

    23)

    Punkti 15.31 tabel 15.4 asendatakse järgmisega:

    „Tabel 15.4.

    Mittefinantsvarade kasutamise ja ostu kirjendamine tehingu ja voo liigi alusel

    Tehingu / muu majandusliku voo liik

    Kasutamise/ostmise liik ning vara liik ja makse liik

    Vahetarbimine

    Toodetud vara kasutusrent, nt masinad ja intellektuaalomandiõigused

    Korrapärased maksed äriühingutelt veega varustamise eest

    Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM), mis on seotud kapitalirendi pakkumisega

    Põhivara kulum

    Ainult toodetud varade ja majandusliku omaniku puhul

    Lõpptarbimiskulutused

    Kestvuskaupade kasutusrent

    Kestvuskaupade ost, sealhulgas siis, kui seda rahastatakse kapitalirendi või järelmaksuga ostu lepingu kaudu

    Mittefinantsvarade ost

     

    Kapitalimahutus põhivarasse

    Toodetud varade ost, sealhulgas siis, kui seda rahastatakse kapitalirendi kaudu

    Loodusvarade soetamine

    Loodusvara ost, sealhulgas õigus kasutada loodusvara selle lõppemiseni

    Loodusvara pikemaajalise kasutamisõiguse ost, nt püügikvoot

    Muu mittetoodetud vara soetamine

    Üleantav osaajalise kasutamise õigus

    Kolmandale isikule üleantava lepingu ost

    Tulevase tootmisega seotud lepingud, näiteks lepingud jalgpallurite või kirjanikega

    Makse omandituluna: rent

    Loodusvarade rent, st makse loodusvarade lühiajalise kasutamise eest

    Korrapärased maksed veevõtuõiguse eest

    Kapitalirent, st mittefinantsvara ost, mida rahastatakse samaaegselt laenuga

    Sissetulekute ülekanne

    Valitsemissektori poolt välja antud spetsiifilised tegevusload, mis ei sõltu kvalifitseerumise kriteeriumidest või mille eest nõutav maks on ebaproportsionaalne võrreldes lubade süsteemi haldamiskuludega

    Valitsemissektori väljastatud heiteload, et kontrollida koguheidet

    Muud tootmismaksud

     

    Finantstehing: laen

    Kapitalirent, st mittefinantsvara ost, mida rahastatakse samaaegselt laenuga

    Vara muu mahumuutus

    Loodusvarade lõpuni kasutamine omaniku poolt

    Ebaseaduslik metsaraie, kalapüük või jahipidamine (kultiveeritud varade või loodusvarade hüvituseta võõrandamine)

    Vara hinnamuutus

    Varadena kirjendatud lepingute, litsentside ja lubade kehtivuse lõppemine.“

    24)

    Punkt 15.32 asendatakse järgmisega:

    „15.32

    Kui valitsusasutused piiravad lubasid väljastades näiteks taksodena kasutatavate autode arvu või piiravad kasiinode arvu, siis tegelikult nad loovad tunnustatud ettevõtjatele monopoolseid kasumeid ning saavad osa kasumist lõivuna. Kõnealused lõivud kirjendatakse muude tootmismaksudena. Seda põhimõtet kohaldatakse kõigil juhtudel, kui valitsusasutused annavad välja lube, et piirata nende üksuste arvu, kes tegutsevad teatavas valdkonnas, kus piirarv määratakse kindlaks suvaliselt ning see ei sõltu ainult kvalifitseerumiskriteeriumidest.“

    25)

    Punkt 15.35 asendatakse järgmisega:

    „15.35

    Spetsiifiline tegevusluba kirjendatakse varana esmalt vara muude mahumuutuste kontol. Väärtuse muutused, nii suurenemised kui ka vähenemised, kirjendatakse soetaja ümberhindluskontol.“

    26)

    Punkti 16.67 tabel 16.1 asendatakse järgmisega:

    „Tabel 16.1.

    Kahjukindlustus

    Kasutamine

    Vahendid

     

     

     

    S.1

    S.15

    S.14

    S.13

    S.12

    S.11

     

     

    S.11

    S.12

    S.13

    S.14

    S.15

    S.1

     

     

     

     

    Järgmiste kontode vastavad kirjed

     

    Järgmiste kontode vastavad kirjed

     

    Kokku

    Kaupade ja teenuste konto

    Välismaailma konto

    Kogumajandus

    KTKTId

    Kodumajapidamised

    Valitsemissektor

    Finantsinstitutsioonid

    Mittefinantsettevõtted

     

    Tehingud ja tasakaalustavad kirjed

    Mittefinantsettevõtted

    Finantsinstitutsioonid

    Valitsemissektor

    Kodumajapidamised

    KTKTId

    Kogumajandus

    Välismaailma konto

    Kaupade ja teenuste konto

    Kokku

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Välismajanduskonto

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    0

     

    0

     

     

     

     

     

     

    P.62

    Teenuste eksport

     

     

     

     

     

     

     

    0

    0

    0

    0

     

     

     

     

     

     

     

    P.72

    Teenuste import

     

     

     

     

     

     

    0

     

    0

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Tootmiskonto

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    6

    6

     

     

     

     

     

     

     

    P.1

    Toodang

     

    6

     

     

     

    6

     

     

    6

    4

     

    0

    4

    0

    3

    0

    0

    1

    P.2

    Vahetarbimine

     

     

     

     

     

     

     

    4

    4

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Esmaste tulude jaotamise konto

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    6

     

     

    6

     

     

     

    6

     

    D.441

    Kindlustusvõtjatele omistatav omanditulu

    5

    0

    0

    1

    0

    6

    0

     

    6

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Tulude teisese jaotamise konto

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    44

     

    1

    43

    0

    31

    4

    0

    8

    D.711

    Kahjukindlustuse netopreemiad

     

    44

     

     

     

    44

     

     

    44

    45

     

    0

    45

     

     

     

    45

     

    D.721

    Kahjukindlustuse nõuded

    6

    0

    1

    35

    0

    42

    3

     

    45

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Kasutatava tulu kasutamise konto

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    2

     

     

    2

     

    2

     

     

     

    P.3

    Lõpptarbimiskulutused

     

     

     

     

     

     

     

    2

    2

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Finantsbilanss (algsaldo)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    74

     

    0

    74

     

    40

    0

    9

    25

    AF.61

    Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised

     

    74

     

     

     

    74

     

     

    74

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Finantsbilanss (lõppsaldo)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    81

     

    0

    81

    0

    44

    0

    11

    25

    AF.61

    Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised

     

    81

     

     

     

    81

     

     

    81

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Finantstehing

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    7

     

    0

    7

    0

    4

    0

    2

    1

    F.61

    Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised

     

    7

     

     

     

    7

     

     

    7

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Ümberhindluskonto

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    0

     

    0

    0

    0

    0

    0

    0

    0

    AF.61

    Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised

     

    0

     

     

     

    0

     

     

    0 “

    27)

    Punkt 17.148 asendatakse järgmisega:

    „17.148

    Kui valitsemissektor võtab bilansis kajastatud tehingu kaudu vastutuse selliste töötajate pensionide maksmise eest, kes ei kuulu valitsemissektori üksuse alla, tuleb iga valitsemissektori alla mittekuuluva üksuse makse kirjendada ettemakstud sotsiaalmaksena (F.89). Sellist korraldust käsitletakse põhjalikumalt punktides 20.273–20.275.“

    28)

    Punkt 17.165 asendatakse järgmisega:

    (ei puuduta eestikeelset versiooni)

    29)

    Punkti 18.26 joonealune märkus asendatakse järgmisega:

    “United Nations, International merchandise trade statistics: Concepts and definitions, 2010.“

    30)

    Punktides 20.57. 20.63 ja 20.65 asendatakse sõnad „(v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid)“ järgmisega:

    (ei puuduta eestikeelset versiooni)

    31)

    Punktis 20.76 olev tabel asendatakse järgmisega:

    „Kogutulu

    =

     

    maksude kogusumma

    D.2 + D.5 + D.91

     

     

    +

    netosotsiaalmaksed

    D.61

     

     

    +

    kaupade ja teenuste müügitulu kogusumma

    P.11 + P.12 + P.131

     

     

    +

    muud jooksvad tulud

    D.39 + D.4 + D.7

     

     

    +

    muu kapitalitulu

    D.92 + D.99“

    32)

    Punkt 20.77 asendatakse järgmisega:

    „20.77

    Maksude kogusumma moodustavad tootmis- ja impordimaksud (D.2), jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne (D.5) ning kapitalimaksud (D.91). Netosotsiaalmaksed koosnevad tegelikest sotsiaalmaksetest (tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.611) ja kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed (D.613)), tööandjate arvestuslikest sotsiaalmaksetest (D.612) ja kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täiendustest (D.614), millest on maha arvatud sotsiaalkindlustusskeemi teenustasud (D.61SC).“

    33)

    Punktis 20.84 asendatakse tabel 20.1 järgmisega:

    „Tabel 20.1. ESA kesksest raamistikust valitsemissektori finantsstatistika tehinguteks ja koondnäitajateks

    ESA: ressursid

    ESA: valitsemissektori finantsstatistika tulud

    P.1

    Toodang, sh:

     

     

    turutoodang (P.11)

    Kaupade ja teenuste müügitulu

     

    toodang enda lõpptarbeks (P.12)

    Kaupade ja teenuste müügitulu

     

    turuväline toodang (P.13), sh:

     

     

    maksed turuvälise toodangu eest (P.131)

    Kaupade ja teenuste müügitulu

     

    muu turuväline toodang (P.132)

    Ei arvestata kogutulu hulka

    D.2

    Tootmis- ja impordimaksud (saadavad)

    Maksude kogusumma

    D.3

    Subsiidiumid (saadavad)

    Muud jooksvad tulud

    D.4

    Omanditulu

    Muud jooksvad tulud

    D.5

    Jooksvad tulumaksud, omandimaksud

    Maksude kogusumma

    D.61

    Netosotsiaalmaksed

    Netosotsiaalmaksed

    D.7

    Muud jooksvad siirded

    Muud jooksvad tulud

    D.91r

    Kapitalimaksud (saadavad)

    Maksude kogusumma

    D.92r

    Investeeringutoetused (saadavad)

    Muu kapitalitulu

    D.99r

    Muud kapitalisiirded (saadavad)

    Muu kapitalitulu

     


    ESA: kasutamine ja kapitalitehingud

    ESA: valitsemissektori finantsstatistika kulud

    P.2

    Vahetarbimine

    Vahetarbimine

    D.1

    Hüvitised töötajatele

    Hüvitised töötajatele

    D.2

    Tootmis- ja impordimaksud (makstavad)

    Muud jooksvad kulud

    D.3

    Subsiidiumid (makstavad)

    Subsiidiumid

    D.41

    Intressid

    Intressid

    D.4

    Omanditulu (v.a D.41)

    Muud jooksvad kulud

    D.5

    Jooksvad tulumaksud

    Muud jooksvad kulud

    D.62

    Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded

    Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded

    D.632

    Mitterahalised sotsiaalsiirded turutootjate kaudu

    Mitterahalised sotsiaalsiirded turutootjate kaudu

    D.7

    Muud jooksvad siirded

    Muud jooksvad kulud

    D.8

    Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks

    Muud jooksvad kulud

    P.31

    Individuaalsed tarbimiskulutused turutoodangule

    Mitterahalised sotsiaalsiirded turutootjate kaudu

    P.31

    Individuaalsed tarbimiskulutused turuvälisele toodangule

    Ei arvestata kogukulu hulka

    P.32

    Kollektiivsed tarbimiskulutused

    Ei arvestata kogukulu hulka

    P.5

    Kapitali kogumahutus

    Kapitalikulud

    NP

    Mittetoodetud vara soetamine miinus realiseerimine

    Kapitalikulud

    D.92p

    Investeeringutoetused (makstavad)

    Kapitalikulud

    D.99p

    Muud kapitalisiirded (makstavad)

    Kapitalikulud

    ESA keskses raamistikus on netolaenuandmine/-võtmine (B.9) kapitalikonto tasakaalustav kirje. Valitsemissektori tasakaalustav kirje ESA GFSi aruandluses on võrdne netolaenuandmise/-võtmisega (B.9). Siin kastis on selgitatud selle põhjuseid.

    ESA keskne raamistik

    Esimene konto on tootmiskonto ja seega on ESAs institutsionaalse sektori esmane ressurss tema toodang. Kuna enamikku valitsemissektori osutatavatest teenustest ei müüda majanduslikult olulise hinnaga ja need on seega turuvälised, mõõdetakse valitsemissektori toodangut kokkuleppeliselt tootmiskulude kogusummana.

    Samamoodi mõõdetakse kollektiivseid lõpptarbimiskulutusi, mis seisnevad valitsemissektori poolt ühiskonnale osutatavates teenustes, nagu üldteenused, riigikaitse, julgeolek ja avalik kord, tootmiskulude summana. Samuti võrduvad kollektiivsed tarbimiskulutused (P.32) kokkuleppeliselt valitsemissektori tegeliku lõpptarbimisega (P.4).

    Ka neid kodumajapidamiste individuaalseid lõpptarbimiskulutusi, mis seonduvad valitsemissektori poolt otse turuväliselt osutatavate teenustega, mõõdetakse tootmiskulude alusel.

    Sellest tulenevalt arvestatakse ESA valitsemissektori arvepidamises kahte tüüpi arvestuslikke vooge:

    1)

    ressursside poolel muu turuväline toodang (P.132), mis on kirjendatud tootmiskontol;

    2)

    kasutamise poolel tegelik lõpptarbimine (P.4) ja mitterahalised sotsiaalsiirded – turuväline toodang(D.631). Need kirjendatakse mitterahalise tulu ümberjaotamise kontol ja korrigeeritud kasutatava tulukasutamise kontol.

    Iga arvestuslik voog võrdub tegelike voogude summaga – tootmiskuludega. Nimetatud kaks arvestusliku voo tüüpi – ressursside ja kasutamise poolel – on ESA kontode kogumis tasakaalus.

    ESA GFSi aruandlus

    ESA GFSi aruandluses kasutatakse valitsemissektori kogutulu ja kogukulu saamiseks samu tehingute aluskategooriaid, kuid need põhinevad peamiselt tegelikel rahavoogudel. Arvestuslikke vooge võetakse arvesse üksnes valikuliselt – arvestuslikud sotsiaalmaksed ja mitterahalised kapitalisiirded.

    Eemaldades ressursside poolelt kogutulu saamise eesmärgil turuvälise toodangu (P.132) ning kasutamise poolelt kogukulu saamise eesmärgil tegeliku lõpptarbimise (P.4 = P.32) ja mitterahalised sotsiaalsiirded – turuvälise toodangu (D.631), saab tulemuseks sama tasakaalustava kirje – netolaenuandmine/-võtmine (B.9).

    Ainukesed mitterahalised sotsiaalsiirded, mida GFSi valitsemissektori kogukulude koondnäitajas arvesse võetakse, on turutootjate kaudu kodumajapidamistele pakutavad mitterahalised sotsiaalsiirded (D.632), sest valitsusüksused teevad nendega seoses tegelikke makseid. Need tehingud tuleb valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste saamiseks lisada ka tootmiskulude summale (mis võrdub muu turuvälise toodanguga, P.132).

    P.3 = P.132 + D.632“

    34)

    Punkt 20.90 asendatakse järgmisega:

    (ei puuduta eestikeelset versiooni);

    35)

    Punkt 20.130 asendatakse järgmisega:

    „20.130

    Kui üksus ostab kohustuse tagasi, ei kirjendata seda mitte varade soetamise, vaid kohustuse lunastamisena. Samamoodi kajastub allsektori või sektori tasandil see, kui valitsusüksus ostab teise asjaomase allsektori üksuse välja antud kohustuse, konsolideeritud esitusviisis kohustuse lunastamisena selle allsektori või sektori poolt.“

    36)

    Punkt 20.158 asendatakse järgmisega:

    „20.158

    Ühe valitsusüksuse või -asutuse poolt teisele makstavaid makse või subsiidiume ei konsolideerita. Tootemakse või -subsiidiume ei saa süsteemis konsolideerida, sest ESAs puudub nende tehingute jaoks tehingu vastaspooleks olev sektor: asjaomaseid summasid ei kajastata eraldi (vastavalt) kulude ja tuludena ning need lisatakse hoopis vahetarbimise või müügitulu väärtusele või arvatakse sellest maha.“

    37)

    Punkt 21.22 asendatakse järgmisega:

    „21.22

    Bilansis annab varade kajastamine õiglases väärtuses mitte ainult parema ülevaate kui nende kajastamine algväärtuses, vaid sellega kaasneb ka rohkem andmeid kapitalikasumi ja -kahjumi kohta.“

    38)

    Punkt 22.13 asendatakse järgmisega:

    „22.13

    Coicopis eristatakse 15 peamist rühma:

    a)

    toit ja alkoholita joogid;

    b)

    alkoholjoogid, tubakatooted ja narkootikumid;

    c)

    rõivad ja jalatsid;

    d)

    eluase, vesi, elekter, gaas ja muu kütus;

    e)

    sisustus, kodutarbed ja igapäevane koduhooldus;

    f)

    tervishoid;

    g)

    transport;

    h)

    info ja side;

    i)

    vaba aeg, sport ja kultuur;

    j)

    haridusteenused;

    k)

    restoranid ja majutusteenused;

    l)

    kindlustus- ja finantsteenused;

    m)

    isikuhooldus, sotsiaalkaitse ning mitmesugused kaubad ja teenused;

    n)

    kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide individuaalsed tarbimiskulutused ning

    o)

    valitsemissektori individuaalsed tarbimiskulutused.

    Esimesed 13 rühma kokku moodustavad kodumajapidamiste individuaalsed tarbimiskulutused. Viimase kahe rühmaga määratakse kindlaks kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide ja valitsemissektori individuaalsed tarbimiskulutused, st nende mitterahalised sotsiaalsiirded. Kõik 15 rühma kokku näitavad kodumajapidamiste tegelikku lõpptarbimist.“

    39)

    Punkt 22.14 asendatakse järgmisega:

    „22.14

    Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide ja valitsemissektori individuaalsed tarbimiskulutused jagatakse viide üldisesse alamrühma, mis kajastavad peamisi poliitikavaldkondi: eluase, tervishoid, vaba aeg ja kultuur, haridus ja sotsiaalkaitse. Need on ka Coicopi funktsioonid kodumajapidamiste individuaalsete tarbimiskulutuste puhul; sotsiaalkaitse on 13. rühma (isikuhooldus, sotsiaalkaitse ning mitmesugused kaubad ja teenused) alamrühm. Selle tulemusena näitab Coicop ka nende viie alamrühma puhul kodumajapidamiste, valitsemissektori ning kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide rolli. Näiteks näitab see valitsemissektori rolli eluaseme, tervishoiu ja hariduse tagamisel.“

    40)

    Punkt 22.16 asendatakse järgmisega:

    „22.16

    Valitsemisfunktsioonide klassifikaator (COFOG) on peamine vahend riigi rahanduse kirjeldamiseks ja analüüsimiseks. Eristatakse 10 peamist rühma:

    a)

    üldised avalikud teenused;

    b)

    riigikaitse;

    c)

    avalik kord ja julgeolek;

    d)

    majandus;

    e)

    keskkonnakaitse;

    f)

    elamu- ja kommunaalmajandus;

    g)

    tervishoid;

    h)

    vaba aeg, kultuur ja religioon;

    i)

    haridus ning

    j)

    sotsiaalkaitse.

    Klassifikaatorit kasutatakse valitsuse individuaalsete ja kollektiivsete tarbimiskulutuste liigitamiseks. See selgitab siiski ka muud liiki kulutuste, nagu subsiidiumide, investeeringutoetuste ja sotsiaaltoetuste rolli poliitiliste eesmärkide saavutamisel.“

    41)

    23. peatükki muudetakse järgmiselt.

    a)

    Punkt 23.05 asendatakse järgmisega:

    „23.05

    Funktsioonipõhiste klassifikaatorite hulka kuuluvad COFOGi ja Coicopi kõrval ka COPNI (kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide ülesannete klassifikaator) ja COPP (otstarbepõhine tootmiskulude liigitus). Neid klassifikaatoreid kasutatakse ettevõtete, valitsemissektori, kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide kulutuste funktsioonipõhise analüüsi ning funktsioonipõhiste satelliitkontode puhul.“

    b)

    Pealkirja „Tehingud toodetega (P)“ all olev tabel asendatakse järgmisega:

    „P.1

    Toodang

    P.11

    Turutoodang

    P.119

    Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM)

    P.12

    Toodang enda lõpptarbimiseks

    P.13

    Turuväline toodang

    P.131

    Maksed turuvälise toodangu eest

    P.132

    Muu turuväline toodang

    P.2

    Vahetarbimine

    P.3

    Lõpptarbimiskulutused

    P.31

    Individuaalsed tarbimiskulutused

    P.32

    Kollektiivsed tarbimiskulutused

    P.4

    Tegelik lõpptarbimine

    P.41

    Tegelik individuaalne tarbimine

    P.42

    Tegelik kollektiivne tarbimine

    P.5

    Kapitali kogumahutus / P.5n – kapitali netomahutus

    P.51g

    Kapitali kogumahutus põhivarasse

    P.511

    Põhivara soetamine miinus realiseerimine

    P.5111

    Uue põhivara soetamine

    P.5112

    Olemasoleva põhivara soetamine

    P.5113

    Olemasoleva põhivara realiseerimine

    P.512

    Mittetoodetud vara omandiõiguse ülemineku kulu

    P.51c

    Põhivara kulum (–)

    P.51c1

    Põhivara kulum tegevuse koguülejäägilt (–)

    P.51c2

    Põhivara kulum kogusegatulult (–)

    P.51n

    Kapitali netomahutus põhivarasse

    P.52

    Varude muutus

    P.53

    Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine

    P.6

    Kaupade ja teenuste eksport

    P.61

    Kaupade eksport

    P.62

    Teenuste eksport

    P.7

    Kaupade ja teenuste import

    P.71

    Kaupade import

    P.72

    Teenuste import“

    c)

    Pealkirja „Kestvuskaubad“ all esitatud tekst ja tabel asendatakse järgmisega:

    „Kestvuskaupade koodide eesliide on X, millele lisatakse DHHCE (kodumajapidamiste kestvuskaupade tarbimiskulutus) ning ühekohaline number alamrühma ja kahekohaline number punkti kohta.

    SNA koodid

     

    XDHHCE1

    Mööbel ja kodumasinad

    XDHHCE11

    Mööbel ja sisustus

    XDHHCE12

    Vaibad ja muud põrandakatted

    XDHHCE13

    Suured elektrilised ja mitteelektrilised kodumasinad

    XDHHCE14

    Suured majapidamis- ja aiatööriistad ning -seadmed

    XDHHCE2

    Isiklikud transpordivahendid

    XDHHCE21

    Sõiduautod

    XDHHCE22

    Mootorrattad

    XDHHCE23

    Jalgrattad

    XDHHCE24

    Loomveokid

    XDHHCE3

    Vabaaja- ja meelelahutuskaubad

    XDHHCE31

    Telefoni- ja faksiseadmed

    XDHHCE32

    Seadmed heli ja pildi vastuvõtmiseks, salvestamiseks ja taasesitamiseks

    XDHHCE33

    Foto- ja kinoseadmed ning optikariistad

    XDHHCE34

    Infotöötlusseadmed

    XDHHCE35

    Suured vabaaja-kestvuskaubad vabas õhus kasutamiseks

    XDHHCE36

    Muusikariistad ja suured vabaaja-kestvuskaubad siseruumides kasutamiseks

    XDHHCE4

    Muud kestvuskaubad

    XDHHCE41

    Ehted, kellad ja käekellad

    XDHHCE42

    Terapeutilised vahendid ja seadmed“

    d)

    Pealkirja „INDIVIDUAALSE TARBIMISE KLASSIFIKAATOR EESMÄRGI JÄRGI (Coicop)“ all olev tabel asendatakse järgmisega:

    „01-13 Leibkondade individuaalsed tarbimiskulutused

    01

    Toit ja alkoholita joogid

    01.1

    Toit

    01.2

    Alkoholita joogid

    01.3

    Toidu ja alkoholita jookide põhitoodete töötlemise teenused

    02

    Alkoholjoogid, tubakatooted ja narkootikumid

    02.1

    Alkoholjoogid

    02.2

    Alkoholitootmise teenused

    02.3

    Tubakatooted

    02.4

    Narkootikumid

    03

    Rõivad ja jalatsid

    03.1

    Rõivad

    03.2

    Jalatsid

    04

    Eluase, vesi, elekter, gaas ja muu kütus

    04.1

    Tegelik eluasemeüür

    04.2

    Arvestuslik eluasemeüür

    04.3

    Eluruumi korraline hooldus ja remont ning turvalisus

    04.4

    Veevarustus ja mitmesugused eluruumiga seotud teenused

    04.5

    Elekter, gaas ja muu kütus

    05

    Sisustus, kodutarbed ja igapäevane koduhooldus

    05.1

    Mööbel, sisustus ja lahtised vaibad

    05.2

    Kodutekstiilid

    05.3

    Kodumasinad

    05.4

    Klaastooted, lauanõud ja tarberiistad

    05.5

    Majapidamis- ja aiatööriistad ning -seadmed

    05.6

    Igapäevase koduhoolduse kaubad ja teenused

    06

    Tervishoid

    06.1

    Ravimid ja tervisetooted

    06.2

    Ambulatoorsed teenused

    06.3

    Haiglateenused

    06.4

    Muud tervishoiuteenused

    07

    Transport

    07.1

    Sõidukite ost

    07.2

    Isiklike transpordivahendite kasutamine

    07.3

    Reisijateveoteenused

    07.4

    Kaubaveoteenused

    08

    Info ja side

    08.1

    Info- ja sideseadmed

    08.2

    Tarkvara, v.a mängud

    08.3

    Info- ja sideteenused

    09

    Vaba aeg, sport ja kultuur

    09.1

    Vabaaja kestvuskaubad

    09.2

    Muud vabaajakaubad

    09.3

    Aiandustooted ja lemmikloomad

    09.4

    Vabaajateenused

    09.5

    Kultuuriväärtused

    09.6

    Kultuuriteenused

    09.7

    Ajalehed, raamatud ja kirjatarbed

    09.8

    Pakettreisid

    10

    Haridusteenused

    10.1

    Alusharidus ja põhiharidus

    10.2

    Keskharidus

    10.3

    Kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil

    10.4

    Kõrgharidus

    10.5

    Haridus, mille taset ei ole võimalik määrata

    11

    Restoranid ja majutusteenused

    11.1

    Toitlustusteenused

    11.2

    Majutusteenused

    12

    Kindlustus- ja finantsteenused

    12.1

    Kindlustus

    12.2

    Finantsteenused

    13

    Isikuhooldus, sotsiaalkaitse ning mitmesugused kaubad ja teenused

    13.1

    Isikuhooldus

    13.2

    Muud isiklikud esemed

    13.3

    Sotsiaalkaitse

    13.9

    Muud teenused

    14

    Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide individuaalsed tarbimiskulutused

    14.1

    Eluase

    14.2

    Tervishoid

    14.3

    Vaba aeg ja kultuur

    14.4

    Haridus

    14.5

    Sotsiaalkaitse

    14.6

    Muud teenused

    15

    Valitsemissektori individuaalsed tarbimiskulutused

    15.1

    Eluase

    15.2

    Tervishoid

    15.3

    Vaba aeg ja kultuur

    15.4

    Haridus

    15.5

    Sotsiaalkaitse“


    (*1)  „Eurostat, Handbook on prices and volume measures in national accounts, 2016.““


    II LISA

    B LISA

    ANDMETE JA METAANDMETE EDASTAMISE PROGRAMM

    I.   Üldnõuded

    Andmed

    1.

    Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) käesoleva lisa andmetabelites kindlaksmääratud kontod. Igas eraldi andmetabelis on kindlaks määratud edastamisele kuuluvad kohustuslikud ja vabatahtlikud muutujad, ettenähtud vaatlusperioodid ja edastamise tähtajad.

    Andmetabelite ülevaade  (1)

    Tabeli nr

    Tabeli sisu

    Tähtaeg t + kuud (päeva, kui on nii märgitud) peale vaatlusperioodi

    Ajavahemik

    1F

    SKP ja tööhõive kiirhinnangud – vabatahtlikult edastatavad kvartaliandmed

    Osalevad liikmesriigid ja komisjon (Eurostat) lepivad kokku tähtajad, mis on kooskõlas Eurostati andmete avaldamisega 30. või 45. päeval.

    Viimane kvartal, mille kohta andmed on esitatud

    1Q

    Rahvamajanduse arvepidamise peamised koondnäitajad – kvartaliandmed

    2/(3) (2)

    Alates 1995. aasta 1. kvartalist

    1A

    Rahvamajanduse arvepidamise peamised koondnäitajad – aastaandmed

    2/(3) (2)/9

    Alates 1995. aastast

    2

    Valitsemissektori ja selle allsektorite peamised koondnäitajad – aastaandmed

    3/9

    Alates 1995. aastast

    3

    Peamised koondnäitajad majanduse tegevusalade kaupa – aastaandmed

    9/21

    Alates 1995. aastast

    5

    Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused eesmärgi järgi – aastaandmed

    9

    Alates 1995. aastast

    6

    Finantskontod sektorite kaupa (tehingud) – aastaandmed

    4/9

    Alates 1995. aastast

    7

    Finantsvara ja -kohustuste bilanss sektorite kaupa – aastaandmed

    4/9

    Alates 1995. aastast

    8

    Mittefinantskontod sektorite kaupa – aastaandmed

    9

    Alates 1995. aastast

    801

    Mittefinantskontod sektorite kaupa – kvartaliandmed – korrigeerimata

    85 päeva(3) (3)

    Alates 1999. aasta 1. kvartalist

    801SA

    Mittefinantskontod sektorite kaupa – kvartaliandmed – hooajaliselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmed

    85 päeva + 3 tööpäeva

    Alates 1999. aasta 1. kvartalist

    9

    Üksikasjalikud maksu- ja sotsiaalmaksutulud, sh maksude ja sotsiaalmaksete nimekiri riikliku klassifikaatori järgi – aastaandmed

    9

    Alates 1995. aastast

    10

    Peamised koondnäitajad piirkondade kaupa, NUTSi 2. ja 3. tasand – aastaandmed

    12/24

    Alates 2000. aastast

    11

    Valitsemissektori kulutused funktsioonide järgi (COFOG) – aastaandmed

    11

    Alates 1995. aastast

    13

    Kodumajapidamiste kontod piirkondade kaupa, NUTSi 2. tasand – aastaandmed

    24

    Alates 2000. aastast

    15

    Pakkumise tabel alushindades koos teisendusega ostjahindadesse – aastaandmed

    36

    Alates 2010. aastast

    16

    Kasutamise tabel ostjahindades – aastaandmed

    36

    Alates 2010. aastast

    17

    Sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades – iga viie aasta järel esitatavad andmed

    36

    Alates 2010. aastast

    20

    Põhivara majanduse tegevusalade ja varade kaupa – aastaandmed

    24

    Alates 2000. aastast

    22

    Kapitali kogumahutus põhivarasse majanduse tegevusalade ja varade kaupa (tehingud) – aastaandmed

    9/24

    Alates 1995. aastast

    25

    Valitsemissektori mittefinantskontode andmed – kvartaliandmed

    3

    Alates 2002. aasta 1. kvartalist

    26

    Mittefinantsvara bilanss – aastaandmed

    24

    Alates 1995. aastast

    27

    Valitsemissektori finantskontode andmed ja bilanss – kvartaliandmed

    85 päeva/3

    Alates 1999. aasta 1. kvartalist

    28

    Valitsemissektori võlg (Maastrichti võlg) – kvartaliandmed

    3

    Alates 2000. aasta 1. kvartalist

    28A

    Valitsemissektori võla (Maastrichti võlg) struktuur – kvartaliandmed

    100 päeva / 283 päeva

    Eelmised 4 vaatlusaastat

    29

    Sotsiaalkindlustusskeemides kogunenud pensioniõigused – iga kolme aasta järel esitatavad andmed

    24

    Alates 2012. aastast

    t = vaatlusperiood (aasta või kvartal).

    2.

    Liikmesriigid edastavad kõik kohustuslikud andmed, mille komisjoni (Eurostat) avaldab, Euroopa koondnäitajate kavandatud avaldamise kuupäevadeks. Kui edastatud teavet ei saa statistika konfidentsiaalsuse tõttu levitada, saadetakse tegelik väärtus koos kokkulepitud esmase või teisese konfidentsiaalsuse märkega. Muude avaldamist piiravate märgete kohaldamist põhjendatakse ja selgitatakse metaandmetes, välja arvatud avaldamiskeelu puhul.

    3.

    Liikmesriigid edastavad kõik andmed käesoleva määruse A lisas esitatud mõistete ja määratluste kohaselt. Kui edastatud teave ei vasta mõistetele ja määratlustele, tuleb asjaomased andmed saata koos märkega, mis näitab, et määratlus on erinev.

    4.

    Liikmesriigid edastavad kõik andmed käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriumide kohaselt.

    5.

    Liikmesriigid ja komisjon (Eurostat) lepivad kokku kontode avaldamiskuupäevad. Kui liikmesriigis avaldamise kuupäevad on hilisemad kui komisjonile (Eurostatile) edastamise tähtajad, lisatakse andmetele märge ajutise avaldamiskeelu, selle lõppemise kuupäeva ja avaldamise aja kohta.

    6.

    Võimaluse korral tuleb vältida selliste avaldamiskeelu kuupäevade määramist, mis on hilisemad kui Euroopa koondnäitajate avaldamise kuupäev.

    Vaatlusperioodid

    7.

    Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) tähtajaks kõik kohustuslikud aegread, sh korrigeerimata andmed, kui konkreetsetes tabelites ei ole ette nähtud teisiti. Kui edastatud andmete aegridades on katkestusi, lisatakse asjaomase vaatlusperioodi väärtusele märge sellise katkestuse kohta.

    8.

    Kui liikmesriikide aegread on pikemad kui andmetabelites sätestatud kohustuslikud vaatlusperioodid, võivad nad vabatahtlikkuse alusel edastada kogu aegrea.

    Metaandmed

    9.

    Metaandmed peavad sisaldama struktuurset teavet nagu on osutatud punktis 10 ning samuti konkreetset teavet edastatud andmete kohta vastavalt punktile 11. Liikmesriigid peavad edastama komisjonile (Eurostat) metaandmed, et komisjon (Eurostat) saaks hinnata edastatud andmete kvaliteedi. Metaandmete edastamisel andmeedastusprogrammi kontekstis hoiduma uuesti nõudmast muude menetluste käigus ja tabelite kaudu juba kogutud teavet.

    Kui metaandmed sisaldavad konfidentsiaalset teavet, teatavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile), et asjaomast metaandmetes sisalduvat teksti ei saa levitada.

    10.

    Liikmesriikide poolt komisjonile (Eurostatile) edastatavad struktuursed metaandmed sisaldavad teavet andmete koostamise protsessi kohta ning kasutatud allikaid ja meetodeid, kui need ei ole kättesaadavad muudest allikatest, ning asjakohasel juhul edastatavaid andmeid mõjutavaid olulisi metodoloogilisi või muid muudatusi, võimaldades komisjonil (Eurostatil) muudatusi hinnata ja kasutajaid sellistest muudatustest teavitada.

    Kui ei rakendata A lisas sätestatud mõisteid ja määratlusi, tuleb sellistes struktuursetes metaandmetes lühidalt selgitada edastatud andmetes tegelikult kasutatud mõisteid ja määratlusi ning põhjuseid, miks A lisas sätestatud mõisteid ja määratlusi ei rakendata või need ei ole kohaldatavad.

    Esialgse edastamise järel edastatakse struktuursed metaandmed iga kord, kui andmete koostamise protsessis on toimunud oluline muudatus.

    11.

    Liikmesriikide edastatud andmeid käsitleva konkreetse teabe metaandmed annavad komisjonile (Eurostat) teavet sellistest olulistest sündmustest nagu suuremad andmerevisjonid, märkimisväärsed vastuolud andmetes, võõrväärtused, aegridade katkestused, hooajalise kohandamise ajakohastamine ning ebatavalised null- ja negatiivsed väärtused. Igal aastal edastatavate andmete puhul tuleb see teave saata hiljemalt t+ 3 päeva jooksul, välja arvatud tabelite 1, 6 ja 7 puhul, mille metaandmed edastatakse koos andmetega. Kvartaliandmete puhul edastatakse metaandmed koos andmetega. Kõnealune teave saadetakse ainult siis, kui edastatud andmetes kajastatakse eelnimetatud sündmusi, ning selles selgitatakse lühidalt põhjuseid, miks sündmus on edastatud andmetes täheldatav ning milliseid muutujad ja vaatlusperioodid on mõjutatud.

    Liikmesriigid esitavad konkreetset teavet revisjonide kohta, mis ei tulene rutiinsetest toimingutest.

    Andmeedastuse tähtajad

    12.

    Andmetabelid, millele on lisatud metaandmed, edastatakse iga tabeli konkreetseks tähtajaks.

    13.

    Andmed edastatakse komisjonile (Eurostatile) iga kord, kui riigi ametiasutus need avaldab, ja hiljemalt nende avaldamise päeval.

    14.

    Kui liikmesriigid saavad teada vigadest edastatud andmetes, teatavad nad sellest viivitamata komisjonile (Eurostatile) ja edastavad parandatud andmed niipea, kui viga on võimalik parandada.

    15.

    Kui liikmesriik edastab käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud kvaliteedikriteeriumidele vastavad täielikud andmekogumid enne tähtaega, ei pea ta andmeid tähtajaks uuesti edastama, kui konkreetsetes tabelites ei ole sätestatud teisiti.

    Andmete kooskõla

    16.

    Tabelis edastatud andmed peavad olema tabeli sees omavahel kooskõlas. Eri andmetabelites sama muutuja kohta edastatud väärtused peavad olema arvuliselt kooskõlas, kui need edastatakse samaks tähtajaks või edastatakse uuesti samaks tähtajaks koos teiste tabelitega.

    17.

    Kui teatavat muutujat kvartaliandmete tabelis hooajaliselt ega kalendaarse mõju alusel ei korrigeerita, peab selle muutuja kvartaalsete väärtuste summa olema mis tahes vaatlusaastal arvuliselt kooskõlas vastavas aastaandmete tabelis esitatud sama muutujaga, kui nimetatud tabelitel on sama tähtaeg.

    Tabelid 1Q ja 1A.

    Rahvamajanduse arvepidamise peamised koondnäitajad – kvartaliandmed (Q) ja aastaandmed (A)

    Tabeli 1A andmed esitatakse tähtajaga t + 2 kuud ja t + 9 kuud ning tabeli 1Q andmed tähtajaga t + 2 kuud pärast vaatlusperioodi. Kui liikmesriik edastab täielikud andmed t+2 kuu jooksul, ei ole andmeid vaja edastada t+3 kuu pärast. Tabel 1Q peab olema tabeliga 1A kooskõlas tähtajal t + 9 kuud.

    Aastaandmete puhul on andmete esitamine jooksevhindades (CUP) kohustuslik (x) alates 1995. aastast, eelmise aasta hindades (PYP) alates 1996. aastast ja aheldatud väärtusena (CLV) alates 1995. aastast ning kvartaliandmete puhul alates 1996. aasta 1. kvartalist, nagu on täpsustatud allpool. Mõned jaotused on vabatahtlikud (o).

    Kvartaliandmed esitatakse nii hooajaliselt korrigeerimata kui ka hooajaliselt korrigeeritud kujul (sealhulgas vajaduse korral kalendaarsed korrektsioonid), välja arvatud eelmise aasta hinnad. Selliste kvartaliandmete esitamine, mis sisaldavad ainult kalendaarseid või hooajalisi korrektsioone, on vabatahtlik.

    B.1*g andmed tuleb konkreetsetel halduseesmärkidel kasutamiseks edastada suurima võimaliku täpsusega, kasutades siiski mõistlikke väärtusi, nt maksimaalselt kaheksat kümnendkohta, kui need on väljendatud omavääringu miljonites, ja kolme kümnendkohta, kui andmeid väljendatakse tuhandetes inimestes.


    Kood

    Muutujate loend

    Kvartaliandmed

    t+2/(3) kuud

    Aastaandmed

    t+2/(3)/9 kuud

    Jaotus

    Ühik

    B.1*g

    Sisemajanduse koguprodukt turuhindades

    x

    x

     

    CUP, PYP, CLV

    Peamised toodangu koondnäitajad

    B.1g

    Kogulisandväärtus alushindades

    x

    x

    A*10

    CUP, PYP, CLV

    D.21 – D.31

    Netotootemaksud

    x

    x

     

    CUP, PYP, CLV

    D.21

    Tootemaksud

    o

    t+9

     

    CUP, PYP, CLV

    D.31

    Tootesubsiidiumid

    o

    t+9

     

    CUP, PYP, CLV

    Peamised kulude koondnäitajad

    B.1*g

    Sisemajanduse koguprodukt turuhindades

    x

    x

     

    CUP, PYP, CLV

    P.3_S.1

    Lõpptarbimiskulutused kokku

    x

    x

     

    CUP, PYP, CLV

    P.3_S.14

    Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused (riigi territooriumi järgi)

    x

    x

     

    CUP, PYP, CLV

    millest:

    Jaotus kestvuse alusel (DUR)

     

     

     

     

     

    Kestvuskaubad

    x

    x

    DUR

    CUP, PYP, CLV

     

    Muud kaubad ja teenused

    x

    x

    DUR

    CUP, PYP, CLV

     

    --

    Poolkestvuskaubad

    x

    x

    DUR

    CUP, PYP, CLV

     

    --

    Mittekestvuskaubad

    x

    x

    DUR

    CUP, PYP, CLV

     

    --

    Teenused

    x

    x

    DUR

    CUP, PYP, CLV

    P.3_S.1M

    Kodumajapidamiste ja KTKTIde lõpptarbimiskulutused (residentide põhjal)

    x

    x

     

    CUP, PYP, CLV

    P.3_S.14

    Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused (residentide põhjal)

    x

    x

     

    CUP, PYP, CLV

    P.3_S.15

    KTKTIde lõpptarbimiskulutused

    x

    x

     

    CUP, PYP, CLV

    P.3_S.13

    Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused

    x

    x

     

    CUP, PYP, CLV

    P.31_S.13

    Valitsemissektori individuaalsed tarbimiskulutused

    x

    x

     

    CUP, PYP, CLV

    P.32_S.13

    Valitsemissektori kollektiivsed tarbimiskulutused

    x

    x

     

    CUP, PYP, CLV

    P.41

    Tegelik individuaalne tarbimine

    x

    x

     

    CUP, PYP, CLV

    P.5

    Kapitali kogumahutus

    x

    x

     

    CUP, PYP, CLV

    P.51g

    Kapitali kogumahutus põhivarasse

    x

    x

     

    CUP, PYP, CLV

    millest:

    Jaotus vara liigi alusel (AN_F6)

     

     

     

     

    AN.111

    Eluruumid

    x

    x

    AN_F6

    CUP, PYP, CLV

    AN.112

    Muud hooned ja rajatised

    x

    x

    AN_F6

    CUP, PYP, CLV

    AN.113 + AN.114

    Masinad ja seadmed + kaitseotstarbeline põhivara

    x

    x

    AN_F6

    CUP, PYP, CLV

    AN.1131

    Transpordivahendid

    x

    x

    AN_F6

    CUP, PYP, CLV

    AN.1132

    IKT-seadmed

    o

    t+9

    AN_F6

    CUP, PYP, CLV

    AN.1139 + AN.114

    Muud masinad ja seadmed + kaitseotstarbeline põhivara

    o

    o

    AN_F6

    CUP, PYP, CLV

    AN.115

    Kultiveeritud bioloogilised ressursid

    x

    x

    AN_F6

    CUP, PYP, CLV

    AN.117

    Intellektuaalomandiõigustega seotud tooted

    x

    x

    AN_F6

    CUP, PYP, CLV

    P.52

    Varude muutus

    x

    x

     

    CUP, PYP

    P.53

    Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine

    x

    x

     

    CUP, PYP

    P.6

    Kaupade (FOB) ja teenuste eksport

    x

    x

    GEO

    CUP, PYP, CLV

    P.61

    Kaupade eksport

    o

    o

    GEO

    CUP, PYP, CLV

    P.62

    Teenuste eksport

    o

    o

    GEO

    CUP, PYP, CLV

    P.7

    Kaupade (FOB) ja teenuste import

    x

    x

    GEO

    CUP, PYP, CLV

    P.71

    Kaupade import

    o

    o

    GEO

    CUP, PYP, CLV

    P.72

    Teenuste import

    o

    o

    GEO

    CUP, PYP, CLV

    B.11

    Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo

    x

    x

     

    CUP, PYP

    B.111

    Kaupade ekspordi ja impordi saldo

    o

    o

     

    CUP, PYP

    B.112

    Teenuste ekspordi ja impordi saldo

    o

    o

     

    CUP, PYP

    Peamised tulude koondnäitajad

    B.2g + B.3g

    Tegevuse koguülejääk ja kogusegatulu

    x

    x

     

    CUP

    D.2 – D.3

    Tootmis- ja impordimaksud miinus subsiidiumid

    x

    x

     

    CUP

    D.2

    Tootmis- ja impordimaksud

    x

    x

     

    CUP

    D.3

    Subsiidiumid

    x

    x

     

    CUP

    D.1

    Hüvitised residendist tootmisüksuste töötajatele (riigi territooriumi järgi)

    x

    x

    A*10

    CUP

    D.11

    Palk

    x

    x

    A*10

    CUP

    D.12

    Tööandjate sotsiaalmaksed

    x

    x

    A*10

    CUP

    Rahvastik ja tööhõive

    Kohustuslikud ühikud (x): inimeste arv (PS) rahvastiku ja kõigi tööhõivemuutujate puhul ning töötunnid (HW) tööhõive puhul residendist tootmisüksustes.

    Töökohad (JB) ja täistööajale taandatud töötajate arv (FTE) on tööhõive puhul residendist tootmisüksustes vabatahtlikud (o).

    POP

    Kogurahvastik

    (tuhandetes)

    x

    x

     

    PS

    EMP_NC

    Residendist isikute tööhõive

    (residentide põhjal)

    x

    x

     

    PS

    EEM_NC

    Residendist töötajad

    (residentide põhjal)

    x

    x

     

    PS

    ESE_NC

    Füüsilisest isikust ettevõtjana töötavad residendid

    (residentide põhjal)

    x

    x

     

    PS

    EMP

    Tööhõive residendist tootmisüksustes (riigi territooriumi järgi)

    x

    x

    A*10

    PS, HW

    o

    o

    A*10

    JB, FTE

    EEM

    Töötajad residendist tootmisüksustes (riigi territooriumi järgi)

    x

    x

    A*10

    PS, HW

    o

    o

    A*10

    JB, FTE

    ESE

    Mittepalgalised töötajad residendist tootmisüksustes (riigi territooriumi järgi)

    x

    x

    A*10

    PS, HW

    o

    o

    A*10

    JB, FTE

    Ekspordi ja impordi geograafiline jaotus vastavalt tegelikule struktuurile viimase vaatlusperioodi lõpus („fikseeritud struktuur“)

    GEO

    Kohustuslik kogu ekspordi ja impordi puhul

    Vabatahtlik kaupade ja teenuste puhul

    Kohustusliku algusaastaga/kvartaliga ühik

    Kood

    Jaotus partnerpiirkonna järgi

    CUP

    PYP

    CLV

    S.21

    Liikmesriigid, sh Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused

    2008/Q1

    2012/Q1

    2012/Q1

    S.21

    Euroala (euroala liikmesriigid ja institutsioonid)

    2008/Q1

    2012/Q1

    2012/Q1

    S.21 – S.21

    ELi-sisene, v.a euroala (väljapoole euroala jäävad ELi liikmesriigid ja institutsioonid)

    2008/Q1

    2012/Q1

    2012/Q1

    S.212

    Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused

    o

    o

    o

    S.22

    ELi-väline

    2008/Q1

    2012/Q1

    2012/Q1


    Tabel 1F.

    SKP ja tööhõive kiirhinnangud – vabatahtlikult edastatavad kvartaliandmed

    Komisjon (Eurostat) ja liikmesriigid lepivad kokku SKP ja tööhõive kasvu kiirhinnangute vabatahtlikus edastamises, et tagada vastavate Euroopa koondnäitajate hinnangute korrapärane kooskõlastatud avaldamine umbes 30 või 45 päeva pärast vaatlusperioodi. Liikmesriigid, kes sellised hinnangud komisjonile (Eurostatile) edastavad, saadavad need igas kvartalis vähemalt üks tööpäev enne kokkulepitud avaldamiskuupäeva ja lisavad selge märke selle kohta, kas hinnanguid võib avaldada (eelistatud variant).


    Kood

    Kiirhinnangud

    Sagedus

    Põhineb järgmisel:

    B.1*g

    Sisemajanduse koguprodukt turuhindades

    Q

    Maht

    EMP

    Kogu tööhõive residendist tootmisüksustes

    Q

    Inimeste arv


    Tabel 2.

    Valitsemissektori ja selle allsektorite peamised koondnäitajad – aastaandmed

    Andmed esitatakse jooksevhindades riigi omavääringus (miljonites, täpsusega vähemalt 1 miljon omavääringus) alates 1995. aastast edasi tähtajaga t+3 ja t+9 kuud pärast vaatlusperioodi, välja arvatud allpool täpsustatud erandid.

    Sektorid ja allsektorid:

    Valitsemissektori ja selle allsektorite jaotuse esitamine on kohustuslik (erandid on esitatud allpool):

    S.13 valitsemissektor

    S.1311 keskvalitsus

    S.1312 piirkondlik valitsus

    S.1313 kohalik omavalitsus

    S.1314 riiklikud sotsiaalkindlustusfondid.

    Kõik valitsemissektori ja selle allsektorite andmed, mille edastamine ei ole kohustuslik, on osutatud allpool märkustes. Alates vaatlusaastast 1995 on andmete edastamine kohustuslik.

    Mõnede kirjete edastamine, mis käsitlevad Euroopa Liidu institutsioonide ja asutustega tehtavaid tehinguid, on kohustuslik, nagu allpool märgitud:

    S.212 Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused

    S.1 kogumajandus.

    Järgmiste kirjete puhul esitatakse allsektorite andmed konsolideerituna allsektori sees, kuid mitte allsektorite vahel: omanditulu (D.4), muud jooksvad siirded (D.7) ja kapitalisiirded (D.9) (samuti nende allkirjed ja koondnäitajad). Sektori S.13 andmed võrduvad allsektorite andmete summaga, välja arvatud kirjete D.4, D.7 ja D.9 (ning nende allkirjete ja koondnäitajate) puhul, mis tuleb allsektorite vahel konsolideerida (koos andmetega vastastehingute kulude poole kohta). Iga kord kui allsektorite sees või allsektorite vahel toimuvad märkimisväärsed maksed muude kirjete kui omanditulu (D.4), muud jooksvad siirded (D.7) ja kapitalisiirded (D.9) ning nende allkirjete puhul, täpsustavad liikmesriigid need maksed joonealustes märkustes.

    Esitatud andmed peavad olema kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 (4) kohaselt esitatud andmetega.


    Kood

    Tehing

    Märkused

    P.1

    Toodang

     

    P.11 + P.12

    Turutoodang ja toodang enda lõpptarbeks

     

    P.11

    Turutoodang

    vabatahtlik

    P.12

    Toodang enda lõpptarbimiseks

    vabatahtlik

    P.12_GFSM_D.1

    Toodang enda lõpptarbeks, kulud on seotud töötajatele makstava hüvitisega (GFSMi metoodika)

    vabatahtlik; aruandlus Rahvusvahelise Valuutafondi valitsuse rahanduse statistika juhistes (GFSM) sätestatud metoodika kohaselt

    P.12_GFSM_P.2

    Toodang enda lõpptarbeks, kulud on seotud vahetarbimisega (GFSMi metoodika)

    vabatahtlik; vt P.12_GFSM_D.1.

    P.12_GFSM_P.51c

    Toodang enda lõpptarbeks, kulud on seotud põhivara kulumiga (GFSMi metoodika)

    vabatahtlik; vt P.12_GFSM_D.1.

    P.13

    Turuväline toodang

     

    P.131

    Maksed turuvälise toodangu eest

     

     

    Memokirje: omavahendite kogumise

    kulud S.13 puhul kohustuslik alates vaatlusaastast 2004, allsektorite puhul vabatahtlik

    P.132

    Muu turuväline toodang

     

    P.11 + P.12 + P.131

    Turutoodang, toodang enda lõpptarbeks ning maksed turuvälise toodangu eest

     

    P.2

    Vahetarbimine

     

    B.1g

    Kogulisandväärtus

     

    P.51c

    Põhivara kulum

     

    B.1n

    Netolisandväärtus

     

    D.1

    Hüvitised töötajatele, kulud

     

    D.11

    Palk, kulud

    vabatahtlik

    D.12

    Tööandjate sotsiaalmaksed, kulud

    vabatahtlik

    D.29p

    Muud tootmismaksud, kulud

     

    D.39r

    Muud tootmissubsiidiumid, tulud

    kajastatakse plussmärgiga

    D.3r_S.212

    Subsiidiumid, tulud Euroopa Liidu institutsioonidest ja asutustest

    ainult S.1 puhul kohustuslik alates vaatlusaastast 2004, S.13 ja allsektorite puhul vabatahtlik

    B.2n

    Tegevuse netoülejääk

     

    D.2r

    Tootmis- ja impordimaksud, tulud

    tuleb esitada ka S.212 puhul (kohustuslik alates vaatlusaastast 2004)

    D.21r

    Tootemaksud, tulud

    tuleb esitada ka S.212 puhul (kohustuslik alates vaatlusaastast 2004)

    D.211r

    Lisandväärtusmaksu tüüpi maksud, tulud

     

    D.29r

    Muud tootmismaksud, tulud

    tuleb esitada ka S.212 puhul (kohustuslik alates vaatlusaastast 2004)

    D.4r

    Omanditulu, tulud

     

    D.41r

    Intress, tulud

     

    D.41Gr

    Koguintress enne FISIMi jaotust, tulud

    vabatahtlik

    D.42r + D.43r + D.44r + D.45r

    Muu omanditulu, tulud

     

    D.42r

    Ettevõtete jaotatud tulu, tulud

    vabatahtlik

    D.43r

    Reinvesteeritud tulu otseselt välisinvesteeringult, tulud

    vabatahtlik

    D.44r

    Muu investeeringutulu, tulud

    vabatahtlik

    D.45r

    Rent, tulud

    vabatahtlik

    D.3p

    Subsiidiumid, kulud

    kajastatakse plussmärgiga

    D.31p

    Tootesubsiidiumid, kulud

    kajastatakse plussmärgiga

    D.39p

    Muud tootmissubsiidiumid, kulud

    kajastatakse plussmärgiga

    D.4p

    Omanditulu, kulud

     

    D.4p_S.1311

    millest keskvalitsuse allsektorile (S.1311)

     

    D.4p_S.1312

    millest piirkondliku valitsuse allsektorile (S.1312)

     

    D.4p_S.1313

    millest kohaliku omavalitsuse allsektorile (S.1313)

     

    D.4p_S.1314

    millest riiklike sotsiaalkindlustusfondide allsektorile (S.1314)

     

    D.41p

    Intress, kulud

     

    D.41Gp

    Koguintress enne FISIMi jaotust, kulud

    vabatahtlik

    D.42p + D.43p + D.44p + D.45p

    Muu omanditulu, kulud

     

    D.42p

    Ettevõtete jaotatud tulu, tulud

    vabatahtlik

    D.43p

    Reinvesteeritud tulu otseselt välisinvesteeringult, tulud

    vabatahtlik

    D.44p

    Muu investeerimistulu, kulud

    vabatahtlik

    D.45p

    Rent, kulud

    vabatahtlik

    B.5n

    Esmaste netotulude bilanss

     

    D.5r

    Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne, tulud

     

    D.51r

    Tulumaksud, tulud

    vabatahtlik

    D.51a + D.51c1

    Üksikisikute või kodumajapidamiste tulumaksud, kaasa arvatud kapitalikasumi maksud, tulud

    vabatahtlik

    D.51b + D.51c2

    Ettevõtete tulu- või kasumimaksud, kaasa arvatud kapitalikasumi maksud, tulud

    vabatahtlik

    D.59r

    Muud jooksvad maksud, tulud

    vabatahtlik

    D.61r

    Netosotsiaalmaksed, tulud

     

    D.611r

    Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed, tulud

     

    D.613r

    Kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed, tulud

     

    D.7r

    Muud jooksvad siirded, tulud

     

    D.7r_S.212

    Muud jooksvad siirded, tulud, Euroopa Liidu institutsioonidest ja asutustest

    S.13 ja S.1 puhul kohustuslik alates vaatlusaastast 2004; S.13 allsektorite puhul vabatahtlik

    D.71r

    Kahjukindlustuse netopreemiad, tulud

    vabatahtlik

    D.72r

    Kahjukindlustuse nõuded, tulud

    vabatahtlik

    D.73r

    Valitsemissektorisisesed jooksvad siirded, tulud

    vabatahtlik

    D.74r

    Jooksev rahvusvaheline koostöö, tulud

    vabatahtlik

    D.74r_S.212

    Jooksev rahvusvaheline koostöö, tulud, Euroopa Liidu institutsioonidest ja asutustest

    S.13 puhul kohustuslik alates vaatlusaastast 2004; S.13 allsektorite puhul vabatahtlik

    D.75r

    Mitmesugused jooksvad siirded, tulud

    vabatahtlik

    D.76r

    Käibemaksu- ja kogurahvatulupõhised ELi omavahendid, tulud

    kasutamise korral kohustuslik S.13 tasandil alates vaatlusaastast 2004

    D.5p

    Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne, kulud

     

    D.62p

    Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded, kulud

     

    D.621p

    Rahalised riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised, kulud

    vabatahtlik

    D.622p

    Muud sotsiaalkindlustushüvitised, kulud

    vabatahtlik

    D.623p

    Rahalised sotsiaalabi toetused, kulud

    vabatahtlik

    D.62p COFOG 10.2

    Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded, kulud, millest COFOG 10.2

    vabatahtlik

    D.62p COFOG 10.3

    Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded, kulud, millest COFOG 10.3

    vabatahtlik

    D.62p COFOG 10.5

    Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded, kulud, millest COFOG 10.5

    vabatahtlik

    D.632p

    Mitterahalised sotsiaalsiirded – ostetud turutoodang, kulud

     

    D.62p + D.632p

    Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded, ning mitterahalised sotsiaalsiirded – ostetud turutoodang, kulud

     

    D.7p

    Muud jooksvad siirded, kulud

     

    D.7p_S.1311

    millest keskvalitsuse allsektorile (S.1311)

     

    D.7p_S.1312

    millest piirkondliku valitsuse allsektorile (S.1312)

     

    D.7p_S.1313

    millest kohaliku omavalitsuse allsektorile (S.1313)

     

    D.7p_S.1314

    millest riiklike sotsiaalkindlustusfondide allsektorile (S.1314)

     

    D.71p

    Kahjukindlustuse netopreemiad, kulud

    vabatahtlik

    D.72p

    Kahjukindlustuse nõuded, kulud

    vabatahtlik

    D.73p

    Valitsemissektori sisesed jooksvad siirded, kulud

    vabatahtlik

    D.74p

    Jooksev rahvusvaheline koostöö, kulud

    vabatahtlik

    D.74p_S.212

    Jooksev rahvusvaheline koostöö, kulud, Euroopa Liidu institutsioonidele ja asutustele

    S.13 puhul kohustuslik alates vaatlusaastast 2004; S.13 allsektorite puhul vabatahtlik

    D.75p

    Mitmesugused jooksvad siirded, kulud

    vabatahtlik

    D.76p

    Käibemaksu- ja kogurahvatulupõhised ELi omavahendid, kulud

    S.13 puhul kohustuslik alates vaatlusaastast 2004; S.13 allsektorite puhul vabatahtlik

    B.6n

    Kasutatav netotulu

     

    P.3

    Lõpptarbimiskulutused

     

    P.31

    Individuaalsed tarbimiskulutused

     

    P.32

    Kollektiivsed tarbimiskulutused

     

    D.8

    Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks

     

    B.8g

    Kogusääst

     

    B.8n

    Netosääst

     

    D.9r

    Kapitalisiirded, tulud

     

    D.9r_S.2

    Välismaalt saadud kapitalisiirded

    vabatahtlik

    D.9r_S.212

    Kapitalisiirded, tulud, Euroopa Liidu institutsioonidest ja asutustest

    S.13 ja S.1 puhul kohustuslik alates vaatlusaastast 2004; S.13 allsektorite puhul vabatahtlik

    D.91r

    Kapitalimaksud, tulud

     

    D.92r + D.99r

    Investeeringutoetused ja muud kapitalisiirded, tulud

     

    D.92r

    Investeeringutoetused, tulud

    vabatahtlik

    D.99r

    Muud kapitalisiirded, tulud

    vabatahtlik

    D.9p

    Kapitalisiirded, kulud

     

    D.9p_S.1311

    millest keskvalitsuse allsektorile (S.1311)

     

    D.9p_S.1312

    millest piirkondliku valitsuse allsektorile (S.1312)

     

    D.9p_S.1313

    millest kohaliku omavalitsuse allsektorile (S.1313)

     

    D.9p_S.1314

    millest riiklike sotsiaalkindlustusfondide allsektorile (S.1314)

     

    D.9p_S.2

    Kapitalisiirded, kulud, välismaale

    vabatahtlik

    D.9p_S.212

    Kapitalisiirded, kulud, Euroopa Liidu institutsioonidele ja asutustele

    S.13 ja S.1 puhul kohustuslik alates vaatlusaastast 2004; S.13 allsektorite puhul vabatahtlik

    D.92p

    Investeeringutoetused, kulud

     

    D.99p

    Muud kapitalisiirded, kulud

    vabatahtlik

    P.5

    Kapitali kogumahutus

     

    P.51g

    Kapitali kogumahutus põhivarasse

     

    P.52 + P.53

    Varude muutus ja väärisesemete soetamine miinus realiseerimine

     

    NP

    Mittetoodetud mittefinantsvara soetamine miinus realiseerimine

     

    P.5 + NP

    Kapitali kogumahutus ja mittetoodetud mittefinantsvara soetamine miinus realiseerimine

     

    B.9

    Netolaenuandmine (+) / -võtmine (-)

     

    TE

    Kogukulud

     

    TR

    Kogutulud

     

    D.995

    Valitsemissektorilt asjaomastele sektoritele tehtavad kapitalisiirded, mille moodustavad arvestatud, kuid tõenäoliselt laekumata jäävad maksud ja sotsiaalmaksed

    Kirje D.995 tuleb lahutada kirjest D99r. Kirjes D.9p ei või sisalduda ükski kirje D.995 summa. D.995r tuleb esitada plussmärgiga.

    PTC

    Tasumisele kuuluvad maksuvähendused kokku

    Allsektorite ja vaatlusaastate kohta kuni aastani 2011 on edastamine vabatahtlik.

    Tasumisele kuuluvate maksuvähenduste kogusumma tuleb kirjendada valitsemissektori kuludena („tasumisele kuuluvad maksuvähendused kokku“, PTC) ja märkida ära ülekantav osa (TC).

    TC

    Tasumisele kuuluvad maksuvähendused, mis ületavad maksumaksja kohustust

    Vt PTC.

    Ülekantav osa (TC) vastab tasumisele kuuluvale maksuvähendusele, mis ületab maksumaksja kohustust ja makstakse maksumaksjale välja.

    EMP (PS)

    Tööhõive, inimeste arv

    vabatahtlik, tuhandetes

    AN.1

    Toodetud mittefinantsvara

    vabatahtlik

    AN.11

    Põhivara

    vabatahtlik

    AN.12 + AN.13

    Varud ja väärisesemed

    vabatahtlik

    AN.2

    Mittetoodetud mittefinantsvara

    vabatahtlik

    AN.21

    Loodusvarad

    vabatahtlik

    AN.22

    Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid

    vabatahtlik


    Tabel 3.

    Peamiste koondnäitajate ja tööhõive üksikasjalik jaotus tegevusalade kaupa – aastaandmed.

    Andmed esitatakse tähtajaga t + 9 kuud pärast vaatlusperioodi NACE jaotuste kohta kuni koodini A*21 (kaasa arvatud kogumajandus ja A*10) ning tähtajaga t + 21 kuud pärast vaatlusperioodi koodi A*64 (kaasa arvatud A*38) kohta. Need jaotused on kohustuslikud (x); A*88 jaotused on vabatahtlikud (o).

    Peamised toodangu ja tulu koondnäitajad

    Andmed esitatakse jooksevhindades (CUP) alates 1995. aastast; eelmise aasta hindades (PYP) alates 1996. aastast ja aheldatud väärtusena (CLV) alates 1995. aastast; PYP ja CLV on vabatahtlikud P1 ja P2 puhul, kuid kohustuslikud B.1g ja P.51c puhul; „Omaniku kasutuses olevate eluruumide arvestuslik üür“ (kirje 44 –„kinnisvaraalane tegevus)“ on ainult koodide P.1, P.2, B.1g puhul kohustuslik.


    Kood

    Muutujate loend

    t+9 kuud

    t+21 kuud

    CUP

    1995

    PYP

    1996

    CLV

    1995

    P.1

    Toodang alushindades tegevusalade kaupa

    A*21

    A*64

    x

    o

    o

    P.2

    Vahetarbimine ostjahindades tegevusalade kaupa

    A*21

    A*64

    x

    o

    o

    B.1g

    Kogulisandväärtus alushindades tegevusalade kaupa

    A*21

    A*64

    x

    x

    x

    P.51c

    Põhivara kulum tegevusalade kaupa

    A*21

    A*64

    x

    x

    x

    B.2n + B.3n

    Tegevuse netoülejääk ja netosegatulu

    A*21

    A*64

    x

     

     

    D.29 – D.39

    Muud tootmismaksud miinus muud tootmissubsiidiumid

    A*21

    A*64

    x

     

     

    D.1

    Hüvitised töötajatele tegevusalade kaupa

    A*21

    A*64

    x

     

     

    D.11

    Palk

    A*21

    A*64

    x

     

     

    Tööhõive residendist tootmisüksustes (riigi territooriumi järgi, DC)

    Andmed esitatakse inimeste arvu (PS) ja töötatud tundidena (HW) alates 1995. aastast. Andmete esitamine on kohustuslik (x) tähtajaga t + 9 kuud NACE jaotuste kohta kuni koodini A*21 (kaasa arvatud kogumajandus ja A*10) ning t + 21 kuud koodi A*64 (inimeste arv (PS)) ja A*38 (töötatud tunnid (HW)) kohta. A*88 jaotused ning andmed töökohtade (JB) ja täistööajale taandatud töötajate arvu (FTE) kohta on vabatahtlikud (o).

    Kood

    Muutujate loend

    t+9 kuud

    A*21

    PS/HW

    1995

    t+21 kuud

    A*64

    PS

    1995

    t+21 kuud

    A*38 HW

    1995

    JB

    FTE

    EMP

    Kogutööhõive (DC)

    x

    x

    x

    o

    o

    EEM

    Töötajad (DC)

    x

    x

    x

    o

    o

    ESE

    Mittepalgalised töötajad (DC)

    x

    x

    x

    o

    o


    Tabel 5.

    Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused eesmärgi järgi – aastaandmed

    Andmed esitatakse tähtajaga t + 9 kuud pärast vaatlusperioodi jooksevhindades (CUP) alates 1995. aastast, eelmise aasta hindades alates 1996. aastast ja aheldatud väärtusena (CLV) alates 1995. aastast. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste puhul (riigi territooriumi järgi, DC) on nõutav jaotus kululiikide kaupa vastavalt Coicop 2018 klassifikaatorile jao (kahekohaline numberkood) ja osa (kolmekohaline numberkood) tasemel, nagu seda kasutatakse tarbijahindade harmoneeritud indeksite (THHI) koostamisel.


    Kood

    Muutujate loend

    Mõiste

    Ühik

    P.31_S.14

    Residendist ja mitteresidendist kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused majandusterritooriumil

    Riigi territooriumi järgi – DC

    CUP, PYP, CLV

    millest:

    Coicopi jaotused

    Riigi territooriumi järgi – DC

    CUP, PYP, CLV

    P.33

    Residendist kodumajapidamiste välismaine lõpptarbimiskulutus

     

    CUP, PYP, CLV

    P.34

    Mitteresidendist kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutus majandusterritooriumil

     

    CUP, PYP, CLV

    P.31_S.14

    Residendist kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutus majandusterritooriumil ja välismaal

    Residentide põhjal – NC

    CUP, PYP, CLV


    Tabel 6.

    Finantskontod sektorite kaupa – aastaandmed

    Andmed edastatakse jooksevhindades tähtajaga t + 4 ja/või t + 9 kuud pärast vaatlusperioodi alates 1995. aastast edasi.

    Andmed sektori S.11 järgmiste allsektorite kohta esitatakse vabatahtlikkuse alusel: S.11DO kodumaise kontrolli all olevad mittefinantsettevõtted; S.11001 avaliku sektori mittefinantsettevõtted; S.110011 millest: avaliku sektori mittefinantsettevõtted, mis on osa kodumaistest hargmaistest ettevõtjatest; S.11002 omamaised erasektori mittefinantsettevõtted; S.110021 millest: omamaised erasektori mittefinantsettevõtted, mis on osa kodumaistest hargmaistest ettevõtjatest; S.11003 välismaise kontrolli all olevad mittefinantsettevõtted.

    Andmed sektori S.12 järgmiste allsektorite kohta esitatakse vabatahtlikkuse alusel: S.12DO kodumaise kontrolli all olevad finantsettevõtted; S.12001 avaliku sektori finantsettevõtted; S.120011 millest: avaliku sektori finantsettevõtted, mis on osa kodumaistest hargmaistest ettevõtjatest; S.12002 omamaised erasektori finantsettevõtted; S.120021 millest: omamaised erasektori finantsettevõtted, mis on osa kodumaistest hargmaistest ettevõtjatest; S.12003 välismaise kontrolli all olevad finantsettevõtted; S.122 hoiuseid kaasavad ettevõtted, välja arvatud keskpank; S.123 rahaturufondid; S.125 muud finantsvahendusettevõtted, v.a kindlustusseltsid ja pensionifondid; S.126 finantsvahenduse abiettevõtted; S.127 varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad; S.128 kindlustusseltsid; S.129 pensionifondid.

    Andmed sektori S.2 järgmiste allsektorite kohta esitatakse vabatahtlikkuse alusel: S.21 Euroopa Liidu liikmesriigid, institutsioonid ja asutused; S.2I euroala liikmesriigid, Euroopa Keskpank ja muud euroala institutsioonid ja asutused; S.22 Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid ja mitteresidentsed rahvusvahelised organisatsioonid.

    Majandus- ja rahaliidu ning ELi jaotused peaksid kajastama tegelikku struktuuri viimase vaatlusperioodi lõpu seisuga (nn fikseeritud struktuur).


     

    Tabel 6

    Konsolideeritud

    Konsolideerimata

     

    Tehingud

    Kohustuslik

    kohustuslik

    Muud mahumuutused

    vabatahtlik

    kohustuslik

    Ümberhindluskontod

    vabatahtlik

    kohustuslik

    Vastastehingute andmed*

     

    vabatahtlik

     

    *

    Konsolideerimata vastastehingute andmete esitamine on vabatahtlik ja need piirduvad järgmiste vastastehingute sektoritega:

     

    S.11 Mittefinantsettevõtted

     

    S.12 Finantsinstitutsioonid

     

    S.13 Valitsemissektor

     

    S.14 + S.15 Kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid

     

    S.2 Välismaailm

    (Tehingud, muud mahumuutused ja ümberhindluskontod – konsolideeritud ja konsolideerimata – ning andmed vastastehingute kohta)

    ESA kood (finantsinstrument)

    Tehingud / muud mahumuutused/ finantsinstrumentide ümberhindlus

    S.1

    S.11

    S.12

    S.121 + S.122 + S.123

    S.121

    S.122 + S.123

    S.124

    S.125 + S.126 + S.127

    S.128 + S.129

    S.13

    S.1311

    S.1312

    S.1313

    S.1314

    S.14 + S.15

    S.14

    S.15

    S.2

     

    Varad

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    F.A

    Finantsvarad kokku

    xra_ocv

    xra_ocv

    xra_ocv

    xt+4

    x

    x

    x

    xt+4

    xt+4

    xra_ocv

    x

    x

    x

    x

    xra_ocv

    xnc

    xnc

    xra_ocv

    F.1

    Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid)

    xra_ocv

     

    xra_ocv

    xt+4

    x

     

     

     

     

    xra_ocv

    x

    x

    x

    x

     

     

     

    xra_ocv

    F.11

    Rahaline kuld

    xt+4

     

    xt+4

    xt+4

    x

     

     

     

     

    xt+4

    x

    x

    x

    x

     

     

     

    xt+4

    F.12

    SDRid

    xt+4

     

    xt+4

    xt+4

    x

     

     

     

     

    xt+4

    x

    x

    x

    x

     

     

     

    xt+4

    F.2

    Sularaha ja hoiused

    xra_ocv

    xra_ocv

    xra_ocv

    xt+4

    x

    x

    x

    xt+4

    xt+4

    xra_ocv

    x

    x

    x

    x

    xra_ocv

    xnc

    xnc

    xra_ocv

    F.21

    Vääring

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    x

    xt+4

    xnc

    xnc

    xt+4

    F.22

    Arveldushoiused

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    x

    xt+4

    xnc

    xnc

    xt+4

    F.221

    Pankadevahelised positsioonid

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    F.229

    Muud arveldushoiused

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    F.29

    Muud hoiused

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    x

    xt+4

    xnc

    xnc

    xt+4

    F.3

    Võlaväärtpaberid

    xra_ocv

    xra_ocv

    xra_ocv

    xt+4

    x

    x

    x

    xt+4

    xt+4

    xra_ocv

    x

    x

    x

    x

    xra_ocv

    xnc

    xnc

    xra_ocv

    F.31

    Lühiajalised

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    x

    xt+4

    xnc

    xnc

    xt+4

    F.32

    Pikaajalised

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    x

    xt+4

    xnc

    xnc

    xt+4

    F.4

    Laenud

    xra_ocv

    xra_ocv

    xra_ocv

    xt+4

    x

    x

    x

    xt+4

    xt+4

    xra_ocv

    x

    x

    x

    x

    xra_ocv

    xnc

    xnc

    xra_ocv

    F.41

    Lühiajalised

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    x

    xt+4

    xnc

    xnc

    xt+4

    F.42

    Pikaajalised

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    x

    xt+4

    xnc

    xnc

    xt+4

    F.5

    Kapitali- ja investeerimisfondide aktsiad või osakud

    xra_ocv

    xra_ocv

    xra_ocv

    xt+4

    x

    x

    x

    xt+4

    xt+4

    xra_ocv

    x

    x

    x

    x

    xra_ocv

    xnc

    xnc

    xra_ocv

    F.51

    Omakapitaliväärtpaberid

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    x

    xt+4

    xnc

    xnc

    xt+4

    F.511

    Börsil noteeritud aktsiad

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    x

    xt+4

    xnc

    xnc

    xt+4

    F.512

    Börsil noteerimata aktsiad

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    x

    xt+4

    xnc

    xnc

    xt+4

    F.519

    Muu omakapital

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    x

    xt+4

    xnc

    xnc

    xt+4

    F.52

    Investeerimisfondide aktsiad või osakud

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    xt+4

    xt+4

    xt+4

    x

    x

    x

    x

    xt+4

    xnc

    xnc

    xt+4

    F.521

    Rahaturufondide aktsiad või osakud

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    F.522

    Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad või osakud

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    F.6

    Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid

    xra_ocv

    xra_ocv

    xra_ocv

    xt+4

    x

    x

    x

    xt+4

    xt+4

    xra_ocv

    x

    x

    x

    x

    xra_ocv

    xnc

    xnc

    xra_ocv

    F.61

    Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x2012

    x2012

    x

    F.62

    Elukindlustuse ja annuiteedi õigused

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x2012

     

    x

    F.63 + F.64 + F.65

    Pensioniõigused, pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele, õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x2012

    x2012

    x

    F.63

    Pensioniõigused

    o

     

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

     

     

     

     

     

    o

    o

     

    o

    F.64

    Pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    F.65

    Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    F.66

    Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    x

    F.7

    Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid

    xra_ocv

    xra_ocv

    xra_ocv

    xt+4

    x

    x

    x

    xt+4

    xt+4

    xra_ocv

    x

    x

    x

    x

    xra_ocv

    xnc

    xnc

    xra_ocv

    F.71

    Finantstuletisinstrumendid

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    F.711

    Optsioonid

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    o

    F.712

    Forvardlepingud

    o

    o

    o

    o

    o

    o