(1)

Liidu ja Ukraina vaheline assotsieerimisleping, (2) mis hõlmab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda, jõustus 1. septembril 2017.

(2)

2014. aastal hakkas Ukraina ellu viima kaugeleulatuvat reformiprogrammi, mille eesmärk on stabiliseerida riigi majandust ja parandada kodanike toimetulekut. Peamiste prioriteetide hulgas on võitlus korruptsiooni vastu ning põhiseaduse, valimis- ja kohtureformid. Nende reformide elluviimist on toetatud järjestikuste makromajandusliku finantsabi programmidega, mille raames on Ukraina saanud liidult laenudena kokku 6,6 miljardit eurot abi.

(3)

Erakorraline makromajanduslik finantsabi, mis tehti Ukrainale kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2022/313 (3) alusel 1,2 miljardi euro suuruse laenusummana suureneva ohu kontekstis vahetult enne Venemaa sissetungi, maksti välja kahe 600 miljoni euro suuruse osamaksena 2022. aasta märtsis ja mais.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2022/1201 (4) kohaselt kättesaadavaks tehtud kuni 1 miljardi euro suurusest liidu erakorralisest makromajanduslikust finantsabist anti Ukraina eelarve jaoks kiiresti hädavajalikke vahendeid, mis maksti täielikult välja kahes osas 1. ja 2. augustil 2022. Kõnealune abi kujutas endast esimest etappi Ukrainale antavast kuni 9 miljardi euro suurusest erakorralist makromajanduslikku finantsabi käsitlevast kavandatud paketist, millest komisjon teatas oma 18. mai 2022. aasta teatises „Ukraina abistamine ja ülesehitamine“ ning mille kiitis heaks 23.–24. juunil 2022. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2022/1628 (5) oli järjekordne samm kõnealuse kavandatud liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi rakendamisel. Sellega loodi alus täiendava 5 miljardi euro suuruse makromajandusliku finantsabi andmiseks väga soodsate laenudena, millest 2 miljardit eurot maksti välja 18. oktoobril ja ülejäänud 3 miljardit eurot tuleks välja maksta 2022. aasta lõpuks.

(6)

Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu alates 24. veebruarist 2022 on piiranud Ukraina juurdepääsu finantsturgudele ja oluliselt vähendanud avaliku sektori tulusid, samal ajal kui avaliku sektori kulutused humanitaarolukorra lahendamiseks ja riigiteenuste jätkuva kättesaadavuse tagamiseks on märkimisväärselt suurenenud. Kõnealuses väga ebakindlas ja ettearvamatus olukorras nähtus Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) 2022. aasta suvel antud parimatest hinnangutest Ukraina rahastamisvajaduste kohta, et 2022. aastal ulatub erakorraline rahastamispuudujääk ligikaudu 39 miljardi USA dollarini, millest umbes pool on võimalik katta tänu rahvusvahelisele abile. Arvestades erakorralist olukorda, oli otsuse (EL) 2022/1628 kohase liidu makromajandusliku finantsabi kiire eraldamine Ukrainale asjakohane lühiajaline vastus Ukraina makromajanduslikku stabiilsust ohustavatele suurtele riskidele. Nimetatud otsuse kohane kuni 5 miljardi euro suurune täiendav erakorraline makromajanduslik finantsabi pidi toetama Ukraina makromajanduslikku stabiilsust, tugevdama riigi kohest vastupanu- ja taastumisvõimet ning aitama seega tagada Ukraina valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ja riigi võimet täita oma finantskohustusi.

(7)

Alates Venemaa agressioonisõja algustest Ukraina vastu on liit, selle liikmesriigid ja Euroopa finantseerimisasutused eraldanud Ukraina majandusliku, sotsiaalse ja rahandusalase vastupanuvõime toetuseks 19,7 miljardit eurot. Kõnealune summa hõlmab liidu eelarvest antavat toetust summas 12,4 miljardit eurot, sealhulgas erakorralist makromajanduslikku finantsabi ning Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga laene ja investeeringuid, mis on täielikult või osaliselt tagatud liidu eelarvega, ning täiendavat rahalist toetust liikmesriikidelt summas 7,3 miljardit eurot.

(8)

Lisaks tegi nõukogu otsuse abimeetmete kohta, millega toetatakse Ukraina relvajõude Euroopa rahutagamisrahastu raames 3,1 miljardi euroga vastavalt nõukogu otsusele (ÜVJP) 2021/509, (6) ning Ukrainat toetava sõjalise abi missiooni kohta, mille raames eraldatakse ühiste kulude katteks 0,1 miljardit eurot vastavalt nõukogu otsusele (ÜVJP) 2022/1968 (7). Samuti on liit ja selle liikmesriigid andnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/836 (8) kohaselt liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu enneolematut mitterahalist erakorralist abi, mis on suurim hädaabioperatsioon alates nimetatud mehhanismi loomisest, ning suunanud miljoneid hädaabivahendeid Ukrainasse ja piirkonda.

(9)

Euroopa Ülemkogu otsustas anda Ukrainale kandidaatriigi staatuse 23. juunil 2022. aastal. Ukraina jätkuv tugev toetamine on üks liidu peamisi prioriteete. Kuna Venemaa agressioonisõja tekitatud kahju Ukraina majandusele, kodanikele ja ettevõtjatele on tohutu, nõuab Ukraina jätkuv tugev toetamine organiseeritud kollektiivset lähenemisviisi, mis on sätestatud käesoleva määrusega loodud Ukraina toetamise rahastamisvahendis (makromajanduslik finantsabi+) (edaspidi „rahastamisvahend“).

(10)

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu kujutab endast strateegilist geopoliitilist ohtu liidule tervikuna ning eeldab, et liikmesriigid jäävad tugevaks ja ühtseks. Seepärast on oluline, et liidu toetus võetaks kiiresti kasutusele ning et seda oleks tulevase ülesehitamise suunas liikudes võimalik paindlikult ja järk-järgult kohandada kohese abi andmiseks ja lühiajaliste taastustööde tegemiseks.

(11)

Rahastamisvahendi üldine eesmärk on aidata katta Ukraina rahastamispuudujääk 2023. aastal, et toetada Ukrainat teel Euroopa integratsiooni suunas, eelkõige toetades Ukraina riigieelarvet prognoositavalt, järjepidevalt, korrapäraselt ja õigel ajal väga soodsa lühiajalise rahalise abiga, sealhulgas selleks, et rahastada, kui see on kohane, taastamist ja esialgset toetust sõjajärgseks ülesehitustööks.

(12)

Rahastamisvahendi üldeesmärgi saavutamiseks tuleks abi anda Ukraina makromajandusliku finantsstabiilsuse toetamiseks ja Ukraina välisrahastamise piirangute leevendamiseks. Komisjon peaks rakendama rahastamisvahendist antavat toetust kooskõlas välistegevuse eri valdkondade ning muu asjakohase liidu poliitika raames võetud meetmete peamiste põhimõtete ja eesmärkidega.

(13)

Rahastamisvahendi peamiste toetusvaldkondade hulka peaks kuuluma ka taastusabi andmine, elutähtsate funktsioonide ja taristu parandamine ja hooldamine ning abi puudust kannatavatele inimestele ja enim mõjutatud piirkondadele materiaalse ja sotsiaalse toetuse, ajutise eluaseme ning elamute ja taristu ehitamise näol.

(14)

Samuti tuleks rahastamisvahendist toetada Ukraina ametiasutuste suutlikkuse parandamist, et olla vastavalt vajadusele valmis tulevaseks sõjajärgseks ülesehitustööks ja ühinemiseelse protsessi varasele ettevalmistusetapile suunatud reformikavaks, mis hõlmab Ukraina institutsioonide tugevdamist, avaliku halduse reformimist ja selle tulemuslikkuse parandamist ning läbipaistvust, struktuurireforme ja head valitsemistava kõikidel tasanditel.

(15)

Rahastamisvahendist toetatakse liidu välispoliitikat Ukraina suhtes. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid liidu välispoliitika kooskõlastamiseks ja selle järjepidevus tagamiseks tegema toetuse andmise käigus tihedat koostööd. Rahastamisvahendist antav toetus Ukrainale aitab jätkuvalt suuresti rahuldada Ukraina rahastamisvajadusi, nagu neid on hinnanud IMF, Maailmapank ja muud rahvusvahelised finantsasutused, võttes arvesse Ukraina suutlikkust rahastada end oma vahenditest. Toetuse suuruse kindlaksmääramisel võetakse samuti arvesse kahe- ja mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist osalust, Ukrainas juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ning liidu osalemisega saavutatavat lisaväärtust.

(16)

Ukraina olukord nõuab järkjärgulist lähenemisviisi, mille raames peaks makromajanduslikule stabiilsusele ning kohesele abile ja taastamisele keskenduva rahastamisvahendiga kaasnema järjepidev toetus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/947 (9) loodud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist „Globaalne Euroopa“ ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/96 (10) alusel humanitaarmeetmed.

(17)

Käesolevas määruses tuleks sätestada rahastamisvahendist ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 kättesaadavad vahendid koos võimalike väljamaksetega kuni 31. märtsini 2024. Laenudena tuleks teha kättesaadavaks kuni 18 miljardit eurot. Lisaks tuleks käesoleva määrusega ajavahemikuks 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2027 ette näha intressitoetus. Selleks et tagada intressikulude katmine laenuperioodi vältel, tuleks liikmesriikide rahalist osalust pärast 2027. aastat uuendada ja sihtotstarbelise välistuluna jätkata, kui neid ei kaeta tulevastes mitmeaastastes finantsraamistikes muude vahenditega. Seepärast võib olla võimalik liikmesriikide rahalist osalust pärast 2027. aastat pikendada.

(18)

Käesoleva määrusega tuleks anda liikmesriikidele võimalus teha sihtotstarbelise välistuluna kättesaadavaks täiendavad vahendid, mida rakendatakse käesoleva rahastamisvahendi jaoks sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi alusel. Sihtotstarbelise välistuluna kirjendatava täiendava rahalise osaluse võimalus tuleks anda ka huvitatud kolmandatele riikidele ja isikutele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (11) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 21 lõike 2 punktidega d ja e. Selleks et edendada koostoimet ja vastastikust täiendavust, on asjakohane lubada, et liikmesriikide, huvitatud kolmandate riikide ja isikute täiendav rahaline osalus oleks võimalik teha kättesaadavaks ka määruste (EL) 2021/947 ja (EÜ) nr 1257/96 alusel loodud programmidele, et rahastada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamisele kaasa aitavaid meetmeid.

(19)

Liikmesriikide vabatahtlik rahaline osalus peaks olema tagasivõetamatu, tingimusteta ja nõudmisel väljamakstav. Selleks peaks liikmesriigid sõlmima komisjoniga rahalist toetust käsitleva lepingu finantsmääruse artikli 22 lõike 2 tähenduses. Rahalist toetust käsitlev leping peaks hõlmama intressitoetuse osamakset, ja juhul kui liikmesriigid soovivad toetada täiendavate summadega, siis ka neid.

(20)

Rahastamisvahendist antava toetuse eeltingimus peaks olema see, et Ukraina jätkuvalt austab tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme ja oma institutsioone (sealhulgas parlamentaarset mitmeparteisüsteemi) ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise.

(21)

Rahastamisvahendist antav toetus tuleks siduda poliitikatingimustega, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Kõnealused tingimused peaksid hõlmama ka kohustust tugevdada riigi majandustulemusi ja vastupidavust ning ettevõtluskeskkonda, hõlbustada kriitilist ülesehitust ja tegeleda energiasektori probleemidega.

(22)

Poliitikatingimusi tuleks täiendada rangete aruandlusnõuetega, mille eesmärk on tagada, et vahendeid kasutatakse tõhusalt, läbipaistvalt ja vastutustundlikult.

(23)

Pidades silmas olukorda Ukrainas, on asjakohane näha ette vastastikuse mõistmise memorandumi vahekokkuvõtte tegemine.

(24)

Rahastamisvahendist antava toetuse eeldus peaks olema eeltingimuste järgimine, rahuldav rakendamine ja edusammud poliitikatingimuste rakendamisel.

(25)

On asjakohane näha ette võimalus Ukraina rahastamisvajadusi uuesti hinnata ning toetust vähendada, see peatada või tühistada, kui need vajadused rahastamisvahendist toetuse väljamaksmise perioodil algsete prognoosidega võrreldes oluliselt vähenevad. Samuti on asjakohane näha ette võimalus peatada või tühistada väljamaksed, kui rahastamisvahendist toetuse väljamaksmise tingimused ei ole täidetud.

(26)

Ukraina kiireloomuliste rahastamisvajaduste taustal on asjakohane korraldada finantsabi andmine mitmekesise rahastamise strateegia alusel, mis on sätestatud finantsmääruse artiklis 220a ühtse rahastamismeetodina, mis peaks suurendama liidu võlakirjade likviidsust ning liidu emiteerimise atraktiivsust ja kulutõhusust.

(27)

Pidades silmas Venemaa agressioonisõjast põhjustatud Ukraina rasket olukorda ja selleks et toetada Ukrainat pikaajalise stabiilsuse saavutamisel, on asjakohane anda Ukrainale väga soodsatel tingimustel laene, mille maksimaalne tagasimaksetähtaeg on 35 aastat ja mille põhisumma tagasimaksmine ei alga enne 2033. aastat. Samuti on asjakohane teha erand finantsmääruse artikli 220 lõike 5 punktist e ja võimaldada liidul katta intressikulud ning loobuda halduskuludest, mida muidu peaks kandma Ukraina. Intressitoetuse andmist tuleks pidada finantsmääruse artikli 220 lõike 1 tähenduses rahastamisvahendist antava toetuse tulemuslikkuse tagamiseks asjakohaseks. Seda tuleks rahastada liikmesriikide täiendavast vabatahtlikust rahalisest osalusest ning see peaks muutuma kättesaadavaks järk-järgult, kui liikmesriikidega sõlmitud lepingud jõustuvad.

(28)

Ukrainal peaks olema võimalik igal aastal taotleda intressitoetust ja halduskuludest loobumist.

(29)

Erandina määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõike 3 teisest lausest ei tohiks käesoleva määruse alusel laenudest tulenevat finantskohustust välistegevuse tagatisega toetada. Rahastamisvahendist antav toetus peaks kujutama endast finantsabi finantsmääruse artikli 220 lõike 1 tähenduses. Võttes arvesse finantsriske ja eelarvelist katet, ei tuleks käesoleva rahastamisvahendist laenudena antava finantsabi jaoks eraldisi moodustada ning erandina finantsmääruse artikli 211 lõikest 1 ei tuleks sätestata määra, mille ulatuses peab käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud summa olema eraldisega kaetud.

(30)

Nõukogu määrus (EL, Euratom) 2020/2093 (12) ei võimalda praegu katta rahastamisvahendist antavatest laenudest tulenevat finantskohustust. Kuni selle võimaliku muutmiseni, mis võimaldaks tagatisena kasutusele võtta eelarvevahendeid, mis ületavad mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid ning jäävad nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 (13) artikli 3 lõigetes 1 ja 2 osutatud ülemmäärade piiresse, on asjakohane leida alternatiivne lahendus, millega nähakse ette täiendavad vahendid.

(31)

Liikmesriikide vabatahtlik rahaline osalus tagatiste vormis on asjakohane vahend, mis tagab kaitse, võimaldades käesoleva määruse kohaseid laenutehinguid. Liikmesriikide tagatised peaksid olema asjakohane kaitsemeede, millega tagatakse liidu suutlikkus rahastamisvahendist antud laene toetavad laenud tagasi maksta.

(32)

Liikmesriikide antavad tagatised peaksid katma rahastamisvahendist laenudena antava toetuse kuni 18 000 000 000 euro ulatuses. On oluline, et liikmesriigid viivad tagatiste andmiseks kohaldatavad riiklikud menetlused võimalikult kiiresti lõpule. Võttes arvesse olukorra kiireloomulisust, ei tohiks nende menetluste lõpuleviimiseks vajalik aeg aeglustada Ukrainale käesoleva määruse alusel laenudena vajaliku rahalise toetuse väljamaksmist. Samal ajal tuleks rahastamisvahendist laenudena antav rahaline toetus teha kättesaadavaks järk-järgult, kui liikmesriikide antud tagatised on jõustunud. Pidades silmas usaldusväärse finantsjuhtimise ja konservatiivsuse põhimõtet, peaks komisjon laenude andmisel võtma nõuetekohaselt arvesse oma krediidivõimelisust. Toetuse kogusumma (kuni 18 000 000 000 eurot) peaks aga kättesaadav olema alates kuupäevast, mil hakatakse kohaldama määruse (EL, Euratom) 2020/2093 muudatust või sellele järgnevat õigusakti, millega nähakse liidu eelarve raames ette rahastamisvahendist antavate laenude tagatis, mis ületab mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid ja jääb otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 3 lõigetes 1 ja 2 osutatud ülemmäärade piiresse.

(33)

Liikmesriikide tagatised peaksid olema tagasivõetamatud, tingimusteta ja nõudmise korral realiseeritavad. Kõnealused tagatised peaksid andma liidule suutlikkuse maksta tagasi kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt laenatud vahendid. Tagatisi ei peaks enam saama realiseerida alates kuupäevast, mil hakatakse kohaldama määruse (EL, Euratom) 2020/2093 muudatust või sellele järgnevat õigusakti, millega nähakse liidu eelarve raames ette rahastamisvahendist antavate laenude tagatis, mis ületab mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid ja jääb otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 3 lõigetes 1 ja 2 osutatud ülemmäärade piiresse. Tagatised tuleks realiseerida juhul, kui liit ei saa Ukrainalt rahastamisvahendist antud laenude eest makseid õigeaegselt, sealhulgas eelkõige maksegraafiku mis tahes põhjusel muutmise ning eeldatava ja ootamatu maksmatajätmise korral.

(34)

Erandina finantsmääruse artikli 211 lõike 4 punktist c tuleks laenulepingute alusel seoses rahastamisvahendist antud laenudega sisse nõutud summad tagasi maksta liikmesriikidele, kes on tagatise realiseerimise nõuded täitnud.

(35)

Enne liikmesriikide antud tagatiste realiseerimist peaks komisjon liidu institutsioonina, kellele on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 usaldatud liidu üldeelarve täitmine, oma äranägemisel ja ainuvastutusel uurima kõiki finantsmääruse artiklis 220a sätestatud mitmekesise rahastamise strateegia raames kättesaadavaid meetmeid kooskõlas käesolevas määruses sätestatud ülemmääradega. Komisjon peaks asjaomasel tagatiste realiseerimisel teavitama liikmesriike uurimisest vastavalt vajadusele.

(36)

Iga liikmesriigi osaluse osakaal (panustamispõhimõte) tagatud üldsummas peaks vastama liikmesriikide osakaalule liidu kogurahvatulus. Tagatiste realiseerimise nõuded tuleks esitada proportsionaalselt, kohaldades panustamispõhimõtet. Kuni kõigi komisjoni ja liikmesriikide vaheliste tagatislepingute jõustumiseni tuleks panustamispõhimõtet ajutiselt proportsionaalselt kohandada.

(37)

On asjakohane, et komisjon ja Ukraina sõlmivad vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud tingimustel laenutoetuse kohta laenulepingu. Selleks et tagada rahastamisvahendist antava toetusega seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Ukraina võtma asjakohaseid meetmeid, et hoida kõnealuse toetusega seoses ära kelmus, pettus ja korruptsioon ning muu õigusnormide eiramine ning neid tõkestada. Lisaks sellele tuleks laenulepingus ja rahastamislepingus sätestada, et kooskõlas finantsmääruse artiklitega 129 ja 220 teeb komisjon kontrolle, kontrollikoda auditeid ja Euroopa Prokuratuur teostab oma pädevust.

(38)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt aidata kaasa Ukraina rahastamispuudujäägi kaotamisele 2023. aastal, eelkõige pakkudes Ukraina riigieelarvele prognoositavat, pidevat, korrapärast ja õigeaegset väga soodsat lühiajalist abi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(39)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 (14).

(40)

Võttes arvesse kiireloomulisust, mis tuleneb Venemaa provotseerimata ja põhjendamatust agressioonisõjast põhjustatud erandlikest asjaoludest, peetakse asjakohaseks teha erand Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 sätestatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(41)

Pidades silmas olukorda Ukrainas, peaks käesolev määrus jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,