Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

See kaotab kehtivuse 36 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud rahalist toetust käsitleva lepingu sõlmimisest. Kui kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast ei ole sellist lepingut sõlmitud, kaotab otsus samuti kehtivuse.

LISA

PROJEKTIDOKUMENT

Vastutustundliku tehisintellektialase innovatsiooni edendamine rahu ja julgeoleku tagamiseks

1.   TAUST

Hiljutised edusammud tehisintellekti valdkonnas on avanud uusi võimalusi rahu ja julgeoleku toetamiseks ja säilitamiseks, näiteks tehnoloogiliste täiustuste kaudu sellistes valdkondades nagu konfliktidealane varajane hoiatamine ning relvastus- ja ekspordikontrolli kontroll. Teisest küljest on need edusammud võimaldanud luua uusi vahendeid pingete, konfliktide ja ebakindluse tekitamiseks ja süvendamiseks riikide vahel ja sees. Tehisintellekti teatavatest rakendustest, näiteks autonoomsetest surmavatest relvasüsteemidest tulenevad ohud on osutunud relvastuskontrolli kogukonna jaoks suureks mureküsimuseks. Üks ohtu hõlmav suundumus, mis väärib suuremat tähelepanu ning millele reageerimisel võivad praegused relvastuskontrollialased ja diplomaatilised jõupingutused olla ebapiisavad, on tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamine ja väärkasutamine vastutustundetute osalejate, sealhulgas pahatahtlike valitsusväliste osalejate poolt, näiteks vastandgeneratiivsete võrgustike (Generative Adversarial Networks ehk GAN) väärkasutamine süvavõltsingute loomiseks desinformatsioonikampaaniate jaoks.

Tehisintellekt on progressi võimaldav tehnoloogia, millel on suur üldkasutuspotentsiaal. Teatavad osalejad saaksid (suhteliselt kergesti) juurdepääsu tsiviilotstarbeliste rakenduste jaoks välja töötatud tehisintellekti valdkonna teadusuuringutele ja innovatsioonile ning muuta nende kasutusotstarbe kahjulikuks või häirivaks, mis võib mõjutada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Tsiviilotstarbelise tehnoloogia kõrvalesuunamine ja väärkasutamine ei ole uus ega ka tehisintellektile ainuomane nähtus. Seotud robootikavaldkonnas on selle hiljutiseks näiteks meelelahutuslike droonide relvana kasutamine Süürias Daeshi/ISISe poolt. Kuid tehisintellekti puhul muudavad probleemi keeruliseks mitu tegurit: tehisintellekti algoritmide ja andmete immateriaalne ja kiiresti muutuv olemus, mis raskendab nende edastamise/levitamise kontrolli, erasektori juhtiv roll teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteemis ning sellest tulenev vajadus kaitsta omandiõigusega kaitstud algoritme ning tehisintellektitehnoloogiate kasutusotstarbe muutmiseks sobivate inimteadmiste ja materiaalsete ressursside üleilmne kättesaadavus. Samas ei ole tsiviilsektoris tehisintellekti valdkonnas töötavad inimesed liiga sageli teadlikud võimalikest tagajärgedest, mida võib rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule avaldada nende töö viljade kõrvalesuunamine ja väärkasutamine, või on nad kõhkleval seisukohal, kas osaleda käimasolevates aruteludes tehisintellektiga seotud ohtude üle relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise ringkondades.

On vaja toetada tsiviilotstarbelise tehisintellekti kogukonna suuremat kaasamist nende rahu- ja julgeolekuohtude mõistmisse ja vähendamisse, mis on seotud tehisintellekti tsiviilotstarbelise tehnoloogia kõrvalesuunamise ja väärkasutamisega vastutustundetute osalejate poolt. Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) ja ÜRO desarmeerimisküsimuste büroo (UNODA) arvates on seda võimalik saavutada vastutustundliku innovatsiooni suurema edendamisega ülemaailmses tsiviilotstarbelise tehisintellekti kogukonnas. SIPRI ja UNODA varasem töö on näidanud, et vastutustundlik innovatsioon kui isevalitsemise mehhanism võib pakkuda ülemaailmsele tsiviilotstarbelise tehisintellekti kogukonnale praktilisi vahendeid ja meetodeid, et teha kindlaks ning aidata ennetada ja vähendada ohte, mida tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamine ja väärkasutamine võib kaasa tuua rahu ja julgeoleku jaoks. SIPRI ja UNODA töös tehti kindlaks ka meetodid ja mitmed käimasolevad tsiviilkesksed algatused vastutustundliku tehisintellekti valdkonnas, millele võiks tugineda selleks, et teavitada tsiviilotstarbelise tehisintellekti kogukonda relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise küsimustest, ekspertide aruteludest ja riikide seisukohtadest tehisintellekti vastutustundliku arendamise, levitamise ja kasutamise kohta ning kaitsesektori vastutusalasest tööst saadud õppetundidest. (1) Kriitilise tähtsusega on sellest eelnevast tööst selgesti nähtunud asjaolu, et igasuguse vastutustundliku innovatsioonitegevuse keskmes on koostöö teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) erialade õppijatega, kes tegelevad tehisintellektiga veel hariduslikus formaadis.

2.   EESMÄRGID

Nende projektide eesmärk on toetada tsiviilotstarbelise tehisintellekti kogukonna suuremat kaasamist nende ohtude vähendamisse, mida tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamine ja väärkasutamine vastutustundetute osalejate poolt võib põhjustada rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule. Nende eesmärk on esiteks luua parem arusaam sellest, kuidas tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni arendamise ja levitamisega seotud otsused võivad mõjutada kõrvalesuunamise ja väärkasutamise ohte ning luua omakorda ohte või võimalusi rahu ja julgeoleku jaoks, ning teiseks selliste vastutustundliku innovatsiooni protsesside, meetodite ja vahendite edendamine, mis võivad aidata tagada tsiviilotstarbelise innovatsiooni rahumeelse rakendamise ja tehisintellektialaste teadmiste vastutustundliku levitamise. Selleks toetavad nad suutlikkuse suurendamist, teadusuuringuid ja kaasamistegevust, mis i) suurendavad ülemaailmse tsiviilotstarbelise tehisintellekti kogukonna suutlikkust hõlmata ja käsitleda vastutustundliku innovatsiooni protsesside kaudu neid ohte rahule ja julgeolekule, mida tekitab tsiviilotstarbelise intellekti kõrvalesuunamine ja väärkasutamine vastutustundetute osalejate poolt, ning ii) tugevdavad tsiviilvaldkonnas vastutustundliku tehisintellekti küsimuses võetavate ohumaandamise meetmete ning valitsustevahelisel tasandil desarmeerimise, relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise kogukonnas juba tehtavate jõupingutuste vahelist seost. Oluline on, et nendega ei kavatseta kehtestada uusi standardeid, põhimõtteid või norme ega sekkuda muul viisil riikide pädevusse kuuluvatesse valdkondadesse. Selle asemel kavatsevatakse nendega arendada tsiviilvaldkonna vastutustundliku innovatsiooni alaseid jõupingutusi, et hõlmata neid ohte rahule ja julgeolekule, mida kujutab endast tsiviilotstarbelise tehisintellekti kõrvalesuunamine ja väärkasutamine vastutustundetute osalejate poolt, ning pakkuda teadmisi olemasolevate asjakohaste valitsustevaheliste jõupingutuste kohta.

Et jõuda tõhusalt tsiviilotstarbelise tehisintellekti kogukonnani ja seda mõjutada, kasutatakse projektides kolmeosalist lähenemisviisi, mille eesmärk on:

a)

teha koostööd haridustöötajatega – töötada koos valitud haridustöötajate ja akadeemiliste õppekavade arendajatega, et arendada ja edendada õppematerjale, mida saab kasutada selleks, et integreerida tulevaste tehisintellekti praktikute koolitamisse (nt tehisintellekti eetika ja vastutustundliku innovatsiooni alastel kursustel) selliste rahule ja julgeolekule avalduvate ohtude käsitlemine, mis tulenevad tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamisest ja väärkasutamisest vastutustundetute osalejate poolt;

b)

teha koostööd üliõpilastega – tutvustada teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) erialade valitud ja kogu maailmast pärit õppijatele seda, kuidas teadus- ja innovatsiooniprotsessis või muude juhtimisprotsesside kaudu tuvastada, ennetada või vähendada neid ohte, mida põhjustab rahule ja julgeolekule tsiviilotstarbelise tehisintellekti arendamise kõrvalesuunamine ja väärkasutamine vastutustundetute osalejate poolt, ning

c)

teha koostööd tehisintellektitööstusega – töötada koos kutseliitude ja standardiorganisatsioonidega, nagu Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut (IEEE), et i) levitada tehniliste spetsialistide seas kohandatud õppematerjale ja kaasamismeetmeid; ii) toetada tehisintellekti positiivset kasutamist rahu ja julgeoleku tagamiseks ning iii) hõlbustada akadeemiliste ringkondade, erasektori ja valitsuse ekspertide dialoogi ja teabe jagamist selle kohta, kuidas saab vähendada ohtu, et tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringud ja innovatsioon suunatakse kõrvale ja neid väärkasutatakse vastutustundetute osalejate poolt.

Selline lähenemisviis võimaldab projektidel jõuda tehisintellekti kogukonnani kõigil tasanditel ning mitte ainult praeguste praktikuteni, vaid ka tulevaste põlvkondadeni. Samuti võimaldab see akadeemiliste ringkondade, tööstuse ja muude rühmade koostööd ning toetab tulevaste jõupingutuste kestlikkust, luues neid piire ületavaid võrgustikke.

Projektide eesmärk on kasutada ka SIPRI ja UNODA ühendavat jõudu ja nende kogemusi, et mõjutada mitte ainult ELi sidusrühmi, vaid tehisintellekti kogukonda kogu maailmas. SIPRI ja UNODA on ainulaadsel positsioonil, et jõuda Aafrika, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna, Euroopa ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika tehisintellekti valdkonnas tegutsejateni ja hõlbustada nende koostööd. Mõlemal üksusel on ka kogemus muudes teadus- ja tehnoloogiavaldkondades, mis seisavad silmitsi sarnaste kahesuguse kasutuse ja leviku probleemidega, sealhulgas biotehnoloogia valdkonnas. Projektide eesmärk on ka kasutada ära Euroopa Liidus valitsevaid tingimusi, näiteks a) vastutustundlikku tehisintellekti käsitlevate ja mitut sidusrühma hõlmavate kõrgetasemeliste protsesside olemasolu; b) kõrgetasemeline osalemine desarmeerimise, relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnas ja nendealased eksperditeadmised ELis; c) ELi akadeemiliste, teadus- ja erasektori organisatsioonide mitmekesised sidemed teiste piirkondadega, eelkõige maailma lõunapoolsetes piirkondades, millest saab samuti üks koostöö peamiseid sihte, ning d) üliõpilaste, haridustöötajate ja inseneride rahvuste mitmekesisus ülikoolides, teadusasutustes ja erasektoris.

Kaasamine on projektide tegevuste läbiviimise üks põhikaalutlusi. Tehisintellekti kogukonna tõhusaks toetamiseks tunnistatakse projektides, et tehisintellekti kogukond koosneb erinevatest osalejatest, ning eelkõige seda, et:

a)	sugu on väga oluline tegur. Sel põhjusel integreeritakse sooline võrdõiguslikkus kooskõlas kogu ÜRO süsteemi hõlmavate soolõime ja soolise tasakaalu strateegiatega. Soodustatakse ja nõutakse naiste osalemist kõigis projekti tegevustes, ning

b)

kogu protsessi vältel toimub puuetega inimeste kaasamine ja mõistlike abinõude võtmine vajaduste rahuldamiseks. See hõlmab puuetega inimeste osalemist takistavate asjaolude kõrvaldamist ning selle tagamist, et astutakse samme puuetega inimeste sisuliste seisukohtade ja kogemuste arvessevõtmiseks ja kajastamiseks.

3.   PROJEKTID

Allpool kirjeldatud kolm projekti, mille elemendid kestavad 36 kuud, peaksid üksteist täiendama ja vastastikku toetama.

3.1.   Projekt 1 – hariduslike ja suutlikkuse suurendamise materjalide koostamine tsiviilotstarbelise tehisintellekti kogukonna jaoks

3.1.1.   Projekti eesmärk

Projekt 1 keskendub teadmiste ja vahendite pakkumisele tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna osalistele, et nad saaksid hinnata ja vähendada ohte, mida võib rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule põhjustada tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamine ja väärkasutamine vastutustundetute osalejate poolt. Selle projekti eesmärk on koostada hariduslikke ja suutlikkuse suurendamise materjale, mis annaksid intellektitehnika valdkonnas kõigi piirkondade, tasandite ja kõigi sektorite praktikutele (sealhulgas tehisintellektile keskendunud haridustöötajad, õppekavade koostajad, STEM erialadel õppijad ning tehisintellekti insenerid ja teadlased akadeemilistes ringkondades ja erasektoris) teavet ja vahendeid, mis on vajalikud, et:

a)

mõista, kuidas tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringuid ja innovatsiooni saab kõrvale suunata ja väärkasutada viisil, mis võiks kujutada endast ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule, ning kuidas teadusuuringute ja innovatsiooni arendamise ja levitamisega seotud otsused võivad suurendada või vähendada kõrvalesuunamise ja väärkasutamise ohtu;

b)	mõista desarmeerimise, relvastuskontrolli ja leviku tõkestamise kogukonnas tsiviilotstarbeliste teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamise ja väärkasutamise ohu vähendamise eesmärgil juba tehtud jõupingutusi ning

c)	rakendada vastutustundlikku innovatsiooni viisil, mis vähendaks kõrvalesuunamise ja väärkasutamise ohtu teadusuuringute ja innovatsiooni arendamisel ja levitamisel.

3.1.2.   Projekti kirjeldus

Selle projekti raames koostatakse kolme eri tüüpi hariduslikke ja suutlikkuse suurendamise materjale.

a)

Käsiraamat (1) – käsiraamatusse koondatakse tehisintellekti valdkonnas osalejate põhiteadmised ja vahendid, mille abil teadusuuringute ja innovatsiooni protsessis saab hinnata ja vähendada ohte, mis tulenevad tsiviilotstarbelise tehisintellektipõhise tehnoloogia kõrvalesuunamisest ja väärkasutamisest vastutustundetute osalejate poolt. Käsiraamatus käsitletakse seda, miks ja kuidas teadusuuringute ja innovatsiooni arendamise ja levitamisega seotud otsused võivad mõjutada kõrvalesuunamise ja väärkasutamise ohtu ning omakorda põhjustada rahule ja julgeolekule ohte, aga ka võimalusi. Lisaks nii sõjaväelistes kui ka desarmeerimise, relvastuskontrolli ja leviku tõkestamise kogukondades arutusel olevatele ohutus- ja julgeolekukaalutlustele käsitletakse selles ka asjakohast rahvusvahelist õigust ja ekspordikontrolli kohustusi, samuti tuuakse näiteid vastutustundliku innovatsiooni rakendamise tavade protsessidest ja vahenditest, näiteks tehnoloogia mõju hindamise meetoditest ja riskihindamismallidest.

b)

Netisaatesari (~10) – netisaated on tehisintellekti valdkonna osalejate jaoks kättesaadav ja kaasav vahend teabe saamiseks selle kohta, miks ja kuidas vastutustundlikud tehisintellekti innovatsiooni protsessid saavad vastutustundetute osalejate põhjustatud kõrvalesuunamise ja väärkasutamise ohtude vähendamise abil toetada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Sarjas käsitletakse olulisi teemasid (näiteks kahesuguse kasutusega / üldkasutatavate teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamise ja väärkasutamise mustrid, humanitaaralased, strateegilised ja poliitilised väljakutsed seoses tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni võimaliku väärkasutamisega, desarmeerimise, relvastuskontrolli ja leviku tõkestamise kogukondade ees seisvad väljakutsed seoses ohtude maandamiseks tehtavate jõupingutustega, vastutustundliku innovatsiooni tegemine riskihindamise kaudu, ekspordikontrolli nõuete täitmine, ohtude vähendamine kavandamise teel, vastutustundlik avaldamine, klientide tundmine ja lauaõppustest saadud kogemused) ning need teemad struktureeritakse vastavalt projektimeeskonna poolt asjaomaste kogukondade esindajatega korraldatud intervjuudele.

c)

Blogisari (9–10) – meeskond töötab välja kureeritud blogipostituste sarja, mille eesmärk on muuta nähtavamaks jõupingutused, millega püütakse ületada tsiviilvaldkonnale keskendunud nn vastutustundliku tehisintellekti kogukonna ning relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise kogukonna vahel olevaid piire. Blogisari kujutab endast platvormi teadmiste, ideede ja lahenduste levitamiseks selle kohta, kuidas teha kindlaks ja käsitleda ohte seoses tsiviilotstarbelise tehisintellekti kõrvalesuunamise ja väärkasutamisega teadus- ja innovatsiooniprotsessis. Selles blogis püütakse kajastada tehisintellekti valdkonnas esinevate eri arvamuste ja vaatenurkade mitmekesisust.

Neid materjale levitatakse avalikult rakendajate veebisaitide ja sotsiaalmeediakontode kaudu, samuti otsekontaktide kaudu asjaomaste akadeemiliste üksuste, tsiviilotstarbelise tehisintellekti kutseliitude ja muude asjakohaste rühmadega.

3.1.3.   Projekti oodatavad tulemused

Projekti eesmärk on uute materjalide koostamine, mille abil saaks suurendada tsiviilotstarbelise intellektitehnika praktikute teadlikkust selle kohta, a) kuidas tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringuid ja innovatsiooni saab ümber suunata ja väärkasutada viisil, mis võib kujutada endast ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule, b) kuidas desarmeerimise, relvastuskontrolli ja leviku tõkestamise kogukond selliste ohtudega tegeleb, ning c) kuidas intellektitehnika praktikud saaksid vastutustundlike innovatsiooniprotsesside kaudu aidata täiendavalt kaasa selliste ohtude vähendamisele.

See peaks eeldatavasti edendama tsiviilotstarbelise tehisintellekti sektori kaasamist selliste ohtude vähendamisse, mida võib rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule põhjustada tsiviilotstarbelise tehisintellekti kõrvalesuunamine ja väärkasutamine; parandama tehnikute suutlikkust osaleda desarmeerimise, relvastuskontrolli ja leviku tõkestamise valdkonna asjakohastes protsessides ning toetama selliste uute sihtrühmade osalemist, keda desarmeerimise ja leviku tõkestamise valdkonna haridusalastesse jõupingutustesse tavapäraselt ei kaasata.

Need materjalid peaksid toetama ka teiste projektide rakendamist ning olema aluseks projekti 2 hariduslikele ja suutlikkuse suurendamise tegevustele ning dialoogi- ja kaasamistegevustele projektis 3. Eeldatavasti aitavad kõnealused tegevused omakorda kaasa nende materjalide tootmisele ja täiustamisele. Selline iteratiivne lähenemisviis peaks aitama kaasa võimalike takistuste kõrvaldamisele nende edendamisel, levitamisel ja kasutamisel tehisintellekti kogukonnas, sealhulgas keele, sisu, konteksti ja kättesaadavusega seotud küsimustes, mis võiksid välistada nende mõju ülemaailmsel tasandil, eelkõige maailma lõunapoolsetes riikides.

3.2.   Projekt 2 – hariduslikud ja suutlikkuse suurendamise tegevused tulevaste intellektitehnika praktikute jaoks

3.2.1.   Projekti eesmärk

Projekti 2 eesmärk on toetada tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute vastutustundetute osalejate poolse kõrvalesuunamise ja väärkasutamise probleemi integreerimist intellektitehnika praktikute tulevaste põlvkondade haridusse. Pikas perspektiivis tagatakse sellega, et tehisintellekti tulevikku kujundavad teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) erialade õppijad on teadlikud negatiivsest mõjust, mida võib rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule avaldada nende töö kõrvalesuunamine ja väärkasutamine vastutustundetute osalejate poolt, ning et nad on omandanud põhivahendid, mis on vajalikud sellise ohu kindlakstegemiseks ja vähendamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni protsessis.

Selle projekti raames korraldatakse haridustöötajate ja õppijate haridusalaseid ja suutlikkuse suurendamise õpikodasid koostöös valitud rahvusvaheliste ülikoolidega ja tööstusharude osalejatega. Sellega püütakse kõnealuse projekti raames töötada välja suutlikkuse suurendamise tegevusi, mida haridustöötajad ja akadeemiliste õppekavade koostajad saaksid kasutada, selleks et integreerida kaalutlused, mis on seotud nende ohtudega, mida võib põhjustada tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamine ja väärkasutamine vastutustundetute osalejate poolt, tulevaste intellektitehnika praktikute koolitusse (nt intellektitehnikaga seotud eetika ja vastutustundliku innovatsiooni kursused) ning asetada need ohud laiemasse rahu ja julgeoleku konteksti. Nimetatud õpikodade kaudu püütakse projekti raames ka luua võrgustik huvitatud haridustöötajatest, õppekavade koostajatest ja õppijatest, kes toetaksid projekti hariduslike materjalide ja suutlikkuse suurendamise tegevuste levitamist ja propageerimist nii tehisintellektialase hariduse kogukonnas kui ka intellektitehnika praktikute kogukonnas. Sellise võrgustike loomise elemendiga püütakse tagada projektide jätkumine ka pärast nende esialgset kestvusaega ning võimaldada tugevamate sidemete loomist, et toetada tsiviilotstarbeliste tehniliste püüdluste kaasatust laiemate rahu, julgeoleku, desarmeerimise ja relvastuskontrolli eesmärkide saavutamiseks.

3.2.2.   Projekti kirjeldus

Selle projekti raames korraldatakse haridusalaseid ja suutlikkuse suurendamise õpikodasid, kus osalevad haridustöötajad ja õppijad väljavalitud ülikoolidest üle maailma. Õpikojad koosneksid nii loengutest kui ka interaktiivsest tegevusest, mille käigus haridustöötajad ja õppijad saaksid arutada, kuidas tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringuid ja innovatsiooni saab ümber suunata ja väärkasutada viisil, mis võib kujutada endast ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule, ning kuidas selliseid ohte saaks teadusuuringute ja innovatsiooni protsessis või muudes juhtimisprotsessides kindlaks teha, ennetada ja vähendada. Sellised tegevused tugineksid UNODA varasemale ja väiksemale katsetööle, mille käigus katsetati eri meetodeid STEM erialade õppijate kaasamiseks ja nende teadlikkuse suurendamiseks sellest, kui oluline on arvestada nende töö laiema mõjuga ning kaasata teiste erialade ekspertide teadmisi. Konkreetselt oleksid õpikojad järgmised:

a)

piirkondlikud suutlikkuse suurendamise õpikojad haridustöötajatele ja õppijatele (4) – piirkondlikes õpikodades viiakse ellu ja propageeritakse tegevusi, mida haridustöötajad saavad kasutada STEM erialade õppijate suutlikkuse suurendamiseks vastutustundliku tehisintellekti innovatsiooni valdkonnas, keskendudes eelkõige sellele, kuidas hinnata ja vähendada ohte, mis tulenevad tsiviilotstarbelise tehisintellektipõhise tehnoloogia kõrvalesuunamisest ja väärkasutamisest vastutustundetute osalejate poolt. Iga õpikoda korraldatakse koostöös mõne ELis asuva ülikooli ja mõnes muus maailma piirkonnas asuva kõrgetasemelise ülikooliga, luues sel viisil iga kord ühendusi ELis asuvate ja väljaspool ELi asuvate mitmesuguste osalejate vahel. Õpikojad hõlmaksid Ladina-Ameerikat ja Kariibi mere piirkonda, Põhja-Ameerikat, Aafrikat ning Aasiat ja Vaikse ookeani piirkonda. Seega saavad osaleda õppijad (magistri- ja doktoriõppe tasemel) kogu maailmast, sealhulgas maailma lõunapoolsetest riikidest. Õpikojad toimuksid peamiselt inglise keeles, kuid teostatavuse korral pakutakse võimalusi osalejate kaasamiseks teistel keelerühmadel tuginevatesse tegevustesse, ning

b)

rahvusvaheline kestliku suutlikkuse suurendamise õpikoda (1) – selles õpikojas võetakse arvesse piirkondlikes õpikodades õpitut ning soodustatakse teabe ja kogemuste vahetamist projektis osalevate ülikoolide haridustöötajate ja valitud õppijate vahel. Õpikojas arutatakse seda, kuidas täiustada projekti käigus väljatöötatud tegevusi ja vahendeid ja kuidas neid levitada ka väljaspool osalevate ülikoolide rühma. Samuti arutatakse, kuidas toetada seda, et neid õppijaid saaks sellesse vastutustundliku tehisintellekti valdkonda, mis käsitleb rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ohustavat kõrvalesuunamist ja väärkasutamist, kaasata ka pärast nende tööleasumist.

Vajaduse korral kasutatakse tegevuste eri aspektide hõlbustamiseks ja toetamiseks SIPRI ja UNODA võrgustikke ning nende kohalolekut Aafrikas, Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas, Euroopas ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.

3.2.3.   Projekti oodatavad tulemused

See projekt peaks looma suutlikkuse suurendamise ja kaasamistegevuste mudeleid, mida haridustöötajad ja akadeemiliste õppekavade arendajad saaksid kasutada, selleks et suurendada tulevaste intellektitehnika praktikute teadlikkust probleemidest seoses tsiviilotstarbelise tehisintellekti kõrvalesuunamise ja väärkasutamisega vastutustundetute osalejate poolt ning teadvustada neile seda, kuidas nad saaksid vastutustundlike innovatsiooniprotsesside kaudu nende probleemide lahendamisele kaasa aidata. Pärast projekti tegevuste lõpuleviimist eeldatakse, et osalejad (nii haridustöötajad kui ka STEM erialade õppijad) suudavad kasutada ja propageerida vastutustundlikke innovatsioonivahendeid, meetodeid ja kontseptsioone, et tuvastada ja vähendada kõrvalesuunamise ja väärkasutamise ohte tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni arendamisel ja propageerimisel.

Projektitegevuste käigus loodetakse luua ka haridustöötajate, õppekavade arendajate ja õppijate võrgustik, mis mitte ainult ei edendaks projektitegevust tehisintellektialases hariduses ja erialastes kogukondades (nt IEEE arvutiintellekti seltsi konverentsidel), vaid oleks ka valmis panustama tehnilise suutlikkusega riigi juhitud rahvusvahelistesse juhtimisprotsessidesse (nt teatavate tavarelvade konventsiooni protsess seoses kujunemisjärgus tehnoloogiaga autonoomsete surmavate relvasüsteemide valdkonnas).

Kõnealuste tegevuste lühi- ja pikaajaline väärtus selgub tegevuseelsete ja -järgsete uuringute abil.

3.3.   Projekt 3 – vastutustundliku tehisintellektialase innovatsiooni pikemaajalise kestliku arengu, levitamise ja mõju hõlbustamine rahu ja julgeoleku tagamiseks

3.3.1.   Projekti eesmärk

Projekti nr 3 eesmärk on hõlbustada vastutustundliku tehisintellektialase innovatsiooni pikemaajalist kestlikku arengut, levitamist ja mõju, et vähendada ohte, mida tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamine ja väärkasutamine võib põhjustada rahule ja julgeolekule. Selle eesmärk on teha seda tehisintellektitööstusega peetavate ümarlaudade, mitme sidusrühma dialoogide, avaliku aruande koostamise ja sihipärase levitamistegevuse kaudu. Selle projekti eesmärk on tagada, et tehtud töö, eelkõige koolitus-, suutlikkuse suurendamise ja kaasamistegevus, jõuaks kogu tehisintellektikogukonnani ja avaldaks sellele mõju kõigil tasanditel (üliõpilastest inseneride ja muude tehisintellektispetsialistideni) ning üle geograafiliste, valdkondlike ja muude piiride. Selleks et suurendada ulatusliku ja sügava mõju saavutamise võimalust, on oluline teha koostööd selles valdkonnas tegutsevate kutseorganisatsioonidega, nagu IEEE, ning korraldada mitmemõõtmelisi tegevusi akadeemiliste ringkondade, tööstuse ja muude valdkondade vahel. Sellised meetmed annavad erinevate tehisintellektikogukondade huvitatud esindajatele võimaluse võtta vastutus probleemi eest endale ja esitada oma seisukohad selle kohta, kuidas ohtude vähendamise meetmeid saab kestlikult ellu viia ja propageerida ülemaailmses tehisintellektikogukonnas ja selliste kogukondade vahel. Projekti pikaajalise väärtuse seisukohalt on riikidele, valitsustevahelistele organisatsioonidele ja teistele samuti oluline, et intellektitehnika praktikud saaksid õppida valitsuste ekspertidelt, kes tegelevad ohtude vähendamisega desarmeerimise, relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise vallas, ning saaksid teha nendega koostööd. Samuti on kestlikkuse seisukohast äärmiselt oluline tagada, et kaasamistegevuse käigus saadud teadmisi analüüsitakse, konsolideeritakse ja levitatakse asjakohaselt.

3.3.2.   Projekti kirjeldus

Projekt koosneb järgmistest põhisuundadest.

a)

Mitme sidusrühma dialoogid teemal „Vastutustundlik tehisintellektialane innovatsioon rahu ja julgeoleku tagamiseks“ (kuni 9) – need virtuaalse dialoogi kohtumised tooksid kokku akadeemiliste ringkondade, teadlaste, erasektori ja traditsioonilise relvastuskontrolli eksperdid EList ja mujalt, et arutada: i. tehnoloogilisi suundumusi, mis võivad põhjustada rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule mõju avaldavat levikut, kõrvalesuunamist ja väärkasutamist; ii. kuidas tegeleda ohtude vähendamisega vastutustundlike innovatsiooniprotsesside, -meetodite ja -vahendite abil ning sidusrühmade, sealhulgas muudes sektorites, näiteks bio- ja keemiatööstuses tegutsevate kogukondade dialoogi ja teadmiste jagamise võimaluste ja väljakutsete kaudu, ning iii. eraldiseisva ekspertide võrgustiku ja dialoogide pidamise potentsiaalset väärtust, eesmärki ja vormi. Eksperdirühm kohtub mitu korda aastas ja teeb tööd kahe avaliku ürituse korraldamiseks laiemale kogukonnale.

Üheksast virtuaalsest koosolekust peaks kaks olema üldsusele avatud, et hõlbustada laiemat konsulteerimist.

b)

Erasektori ümarlauad (kuni 6) – nende virtuaalsete ümarlaudade raames algatatakse dialoog osalejatega, kes töötavad vastutustundliku tehisintellektialase innovatsiooni protsessidega erasektoris (nt tehisintellektialane partnerlus), et selgitada välja, kuidas nad saavad aidata minimeerida ohtusid, mis tulenevad sellest, et vastutustundetud osalejad suunavad tsiviilotstarbelisi tehisintellektitehnoloogiaid kõrvale ja väärkasutavad neid, ning uurida võimalikke stiimuleid erasektori vastavaks arendamiseks. Teemad on järgmised: i. rahvusvahelise julgeoleku ja desarmeerimise konteksti asjakohasus erasektori jaoks; ii. õiguskeskkond, kus tehisintellekti arendatakse, võetakse kasutusele ja on kasutusel kogu maailmas; iii. kuidas tugineda riskihindamismehhanismidele ja muudele meetmetele, mis on osa vastutustundlikest innovatsiooniprotsessidest ja ettevõtete nõuetele vastavuse programmidest või mida võiks neisse integreerida, ning iv. muudest relvastuskontrolliga seotud tööstusharudest, protsessidest ja raamistikest (nt bio- ja keemiatööstus) saadud õppetunnid.

c)

Tehisintellekti ja relvastuskontrolli kogukondadele suunatud tehisintellektikogukonna seisukohti käsitlev aruanne relvastuskontrolli ja ohtude vähendamise kohta tehisintellekti valdkonnas (1) – aruande koostamisel võetakse arvesse projekti tulemusi ja soovitusi ning koondatakse need ühte viitedokumenti, mis on suunatud nii vastutustundliku tsiviilotstarbelise tehisintellekti kui ka relvastuskontrolli kogukondadele. Aruandes arutatakse, kuidas saab kindlaks teha, hinnata ja käsitleda rahvusvahelisi rahu ja julgeolekuga seotud ohtusid, mida põhjustab tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamine ja väärkasutamine.

d)

Teabe levitamise üritused, mis on suunatud tehisintellekti ja relvastuskontrolli kogukondadega konsulteerimisele ja koostööle (kinnitatakse hiljem) – projektimeeskond otsib võimalusi edastada teavet töö ning selle tulemuste ja soovituste kohta kogu projekti vältel. Ürituste formaati ja esitluste sisu kohandatakse, lähtudes sihtrühmade vajadustest. Nende hulgas võivad olla Euroopa tehisintellekti liidu assamblee CONOPi koosolekud, valitsusekspertide rühm, mis tegeleb autonoomsete surmavate relvasüsteemide valdkonna kujunemisjärgus tehnoloogiatega, asutustevaheline tehisintellekti töörühm (IAWG-AI), Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu algatus „AI for Good“, UNIDIRi iga-aastane innovatsioonidialoog ning Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut. Samuti püüaks projektimeeskond teha kahepoolset koostööd asjaomaste valitsusse, akadeemilistesse ringkondadesse ja erasektorisse kuuluvate sidusrühmadega.

3.3.3.   Projekti oodatavad tulemused

See projekt peaks panema aluse tehisintellektiprotsesside vastutustundliku innovatsiooni kestlikule arengule, levitamisele ja mõjule, käsitledes leviku, kõrvalesuunamise ja väärkasutamise ohte ning nende mõju rahule ja julgeolekule ka pärast nõukogu otsuse kehtivuse lõppu.

Mitme sidusrühma dialoog peaks olema eeskujuks ohtude vähendamise alasele teabevahetusele ja koostööle mitte ainult ülemaailmses tehisintellekti kogukonnas, vaid ka tsiviilotstarbelise vastutustundliku tehisintellekti kogukonna ning desarmeerimise, relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamisega tegelevate kogukondade vahel. Sellist mudelit võiks kasutada selleks, et tutvustada poliitikakujundajatele tehisintellekti vastutustundliku innovatsiooni seisukohast olulisi tehnoloogilisi ja teaduslikke edusamme ning tutvustada tehnikavaldkonna üldsusele keskkonda, milles poliitikakujundajad praegu tegutsevad. Projekt peaks edendama kestlikke suhteid ja koostööd huvitatud osalejate vahel nii nendes eri kogukondades kui ka nende vahel. Selline heterogeenne võrguefekt peaks võimaldama tehisintellektialase vastutustundliku innovatsiooni ulatuslikumat arengut ja laialdast propageerimist rahu ja julgeoleku tagamiseks ka pärast projekti lõppemist.

Erasektori dialoog peaks võimaldama tehisintellekti erasektoril rohkem ja sügavamalt osaleda selliste ohtude kindlakstegemisel, ennetamisel ja vähendamisel, mis tulenevad tsiviilotstarbelise tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamisest ja väärkasutamisest. Projekt peaks aitama erasektori protsesside peamistel osalejatel paremini mõista probleeme, mida sellega püütakse lahendada, ja võtta vastutust nende eest. Lisaks on selle eesmärk hõlbustada vastutustundlike innovatsiooniprotsesside, -meetodite ja -vahendite (laiemat) vastuvõtmist ja rakendamist olemasolevates ettevõtte riskijuhtimismehhanismides ja -menetlustes.

Mitme sidusrühma dialoog ja erasektori ümarlaud peaksid andma teavet ka mitme olulise küsimuse kohta, sealhulgas selle kohta, a) kuidas vastutustundlikke innovatsioonimeetodeid ja -vahendeid saab veelgi täiustada ja kasutada, et teha kindlaks, ennetada ja vähendada ohtusid, mis tulenevad tsiviilotstarbeliste tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni kõrvalesuunamisest ja väärkasutamisest; b) kuidas tehisintellekti valdkonna teadusuuringuid ja innovatsiooni saab kasutada positiivselt rahu ja julgeoleku eesmärkide toetamiseks (nt konfliktide varajase hoiatamise ja humanitaarabi rakendused), ning c) kuidas hõlbustada laialdasemat dialoogi ja teabe jagamist tsiviilotstarbelise vastutustundliku tehisintellekti kogukonnas võetud ohtude vähendamise meetmete (st mitmed IEEE juhitavad algatused) ning desarmeerimise, relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnas valitsustevahelisel tasandil juba käimasolevate algatuste vahel.

Aruandlus- ja levitamistegevuses analüüsitakse, konsolideeritakse ja levitatakse projektide 1, 2 ja 3 raames saadud teadmisi ning seega toetatakse projektitegevuste tulemuste ja soovituste edendamist nii ülemaailmses tehisintellektikogukonnas kui ka poliitikakogukonnas. Samuti peaksid need aitama tagada mõju kestlikkuse ka pärast seda, kui projektid on lõppenud.

4.   KESTUS

Projektide rakendamise eeldatav kogukestus on 36 kuud.

---

(1)  Meetodite hulgas on näiteks Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi (IEEE) soovitatud tavad, millega hinnata autonoomsete ja arukate süsteemide mõju inimeste heaolule (IEEE Std 7010–2020), ning kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma usaldusväärse tehisintellekti hindamise kontrollnimekiri (ALTAI). Algatused on järgmised: IEEE ülemaailmne eetikaalgatus autonoomsete ja arukate süsteemide vallas; tehisintellektialane partnerlus; ülemaailmne tehisintellektialane partnerlus.